LIBISEMINE JA KOMISTAMINE

Kuidas ennetada õnnetusi?

Muudame koos tööelu paremaks!

Autorid: Rein Reisberg, Erki Tiivas (peatükk 2, lisa 1 ning osaliselt peatükk 6),Endel Laurik (peatükk 7)

Toimetaja: Evelin Kivimaa

Keel ja korrektuur: Liina Smolin

Fotod: Virginia Kullasepp / Sotsiaalministeerium, Ideia, Shutterstock

Ristsõna ja nuputamisülesanne: ristsõnaajakiri Ristik (Ajakirjade Kirjastus)

Kujundus ja trükk: trükikoda Koit

3., täiendatud trükk© Tööinspektsioon, 2013

ISBN 978-9949-9497-3-1 (trükis)ISBN 978-9949-9497-4-8 (epub)ISBN 978-9949-9497-5-5 (pdf)

1

Sisukord

Sissejuhatus ................................................................................................................................. 2

1. Mis põhjustab libisemist ja komistamist? ......................................................................... 3

2. Libisemine ............................................................................................................................... 4

Toidukäitlemine ..................................................................................................................... 4

Kondenseerunud vesi .......................................................................................................... 6

Lumi ja pori siseruumides ................................................................................................... 6

Libedus välistöödel ............................................................................................................... 7

3. Põrandakatte valimine .......................................................................................................... 9

Põrandapesu ........................................................................................................................ 10

4. Komistamine ........................................................................................................................ 12

5. Trepp ...................................................................................................................................... 15

Redel ...................................................................................................................................... 17

6. Valgustus ............................................................................................................................... 18

7. Jalanõud ............................................................................................................................... 19

8. Tööõnnetuse tagajärg: katuselt kukkumine viis ratastooli ....................................... 21

Lisa 1. Kuidas vältida libisemist ja komistamist? .............................................................. 23

Lisa 2. Ohutegurite tuvastamine ja ennetusmeetmete valimine ................................ 24

Lisa 3. Pane pea tööle! ............................................................................................................ 26

2

SissejuhatusLibiseda või komistada võib meist igaüks, sõltumata vanusest, ametist ja tervisli-kust seisundist. Kahjuks vaadatakse kaastöötaja kukkumisele pahatihti kui naljale, eriti kui see ei põhjusta rasket vigastust. Ent järgmisel korral ning ebasoodsate asjaolude kokkulangemisel võib tagajärg olla naljast kaugel.

Töökeskkonnas liikumine võib tunduda suhteliselt turvaline, kuid registreeritud tööõnnetuste analüüs näitab hoopis vastupidist. Peaaegu iga neljanda tööõnne-tuse põhjustab libisemine või komistamine. Selliste õnnetuste eripära on raskete vigastuste suhteliselt suur osakaal. Ligikaudu iga kolmanda libisemisest või komis-tamisest põhjustatud tööõnnetuse tagajärjeks on raske tervisekahjustus, enamikul juhtudel luumurd.

Tööõnnetuste ennetamiseks on oluline koguda teavet nii tööõnnetustest kui ka juh-tumitest, kus tervisekahjustus jäi olemata vaid soodsate asjaolude kokkusattumisel (nn peaaegu-tööõnnetused). Selliseid vahejuhtumeid on otstarbekas uurida, et ära hoida taoliste olukordade kordumist. Järgmisel korral, kui asjaolud on ebasoodsa-mad, võib samalaadne õnnetus juba põhjustada tervisekahjustuse.

Libisemisest ja komistamisest põhjustatud tööõnnetuste raportitesse on sageli tööandja poolt märgitud tööõnnetuse põhjusena kas töötajapoolne ohutusnõuete rikkumine või lihtsalt muu põhjus. Samas on raportis kirjas, et liikumistee oli libe või et seal oli esemeid, mis põhjustasid komistamise.

Tööõnnetuse tegelike põhjuste väljatoomine aitab vältida analoogilisi õnnetusi tu-levikus. Kui ettevõttes jäädakse seisukohale, et süüdi on ainult libedal mitte püsti püsinud töötaja ja töökoha korrahoiuga polnud mingeid probleeme, võivad õnne-tused korduda.

Õigusaktides on nõuded liikumisteedele suhteliselt üldsõnalised. Vabariigi Valitsu-se 14. juuni 2007. a määruse nr 176 „Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohu-tuse nõuded” kohaselt peavad ettevõtte territooriumil või tööruumis paiknevad liikumisteed, kaasa arvatud trepid, statsionaarsed redelid, laadimisestakaadid ja kaldteed, olema sellise suurusega ning paiknema nii, et oleks tagatud jalakäijate ja sõidukite ohutu liiklemine ning nende läheduses töötavate inimeste ohutus.

Käesolevas brošüüris kirjeldatakse liikumisteedega seonduvaid probleeme, mis põhjustavad libisemist ja komistamist, eelkõige praktikast lähtuvalt. Elulised näited pärinevad Tööinspektsioonile esitatud tööõnnetuste raportitest.

3

1. Mis põhjustab libisemist ja komistamist?Liikumise ajal peaks inimese keha raskuskese asuma jalgade kohal. Kui raskuske-se nihkub mujale, kaotab inimene tasakaalu ning kukub kas liikumisteele (põrand, maapind) või vastu liikumisteest kõrgemal olevaid esemeid (seinad, mööbel).

Libisetakse siis, kui inimese jalatalla ja põranda vaheline haardetegur ootamatult väheneb ning ülakeha ei jõua liikudes jalgadele järele. Tulemuseks on kukkumine tahapoole. Enamasti libisetakse seetõttu, et liikumistee on märg.

Komistatakse siis, kui jalg takerdub liikumisel millegi taha, kuid inerts kannab üla-keha edasi. Selle tõttu nihkub keha raskuskese jalgadest ettepoole ja inimene ku-kub. Enamasti komistatakse seepärast, et teel on liikumist takistavad esemed.

Töökeskkonna heas seisukorras hoidmisse on oluline kaasata kõik töötajad.

Ükski töötaja ei tohi jääda ükskõikseks, kui tema tegevuse tagajärjel on tekkinud libi-semis- või kukkumisoht või kui ta on märganud selle tekkimist temast sõltumatult. Oht tuleb viivitamatult kõrvaldada (näiteks põrand kuivatada või liikumisteel asuv taarakast

eemaldada). Sellest tuleb teavitada ka tööde-juhti. Kui töötaja ise ei saa ohtu kõrvaldada, tuleb töödejuhti teavitada võimalikult kiiresti.

Iga töötaja peab teadma, milline on korras töökoht ja kuidas seda sellisena hoida. Kui liikumiseks ettenähtud teed ei ole vabad või hooldatud, hakkavad töötajad otsima muid liikumisteid, mis aga võivad olla korrastama-ta, ebatasased või libedad.

Võimalusel tuleb töö korraldada nii, et vältida liikumisel järske keeramisi ja pikka kõndimist. Samuti tuleb arvestada, et müra, madalad ja kõrged temperatuurid ning tähelepanu ee-male juhtijad vähendavad töötaja keskendu-mist sellele, kus ta liigub.

Lisaks libisemis- ja komistamisohule tasub liikumisteedel tähele panna veel klaasseinu ja läbipaistvaid uksi. Uuemates hoonetes on klaasseinte ja -uste kasutamine küllaltki le-vinud ja kahjuks ei ole juhtumata jäänud ka tööõnnetused nende vastu põrkamisel.

Läbipaistvad seinad peavad olema valmis-tatud ohutust materjalist või kaitstud puru-nemise eest ning olema selgelt märgistatud. Samuti peavad selgelt märgistatud olema läbipaistvad uksed. Märgistamisel ei ole olu-line niivõrd see, millise kujundusega märgis-tus on, vaid see, et märgistus oleks selgelt nähtav valgustusest, ilmastikutingimustest ja töötaja kasvust sõltumata.

Gravitatsiooni ei saa eirata – redelil töötades on soovitatav toetuda kolmele toetuspunktile, näiteks mõlemad jalad ja üks käsi.

4

2. LibisemineLibisemise sagedaseks põhjuseks sisetöödel on märg põrand ning välistöödel libedus.

Libisemist ei põhjusta ainult liikumisteele sattunud vedelikud, vaid ka tahked osake-sed, mis kaasnevad enamasti tootmisega, näiteks tolm, saepuru, kiud, graanulid või pulber. Puidu töötlemisel on tavaliseks kõrvalsaaduseks saepuru ja puidutolm. Kui väljatõmbeventilatsioon ei tööta piisava tõhususega, ladestub tolm või saepu-ru töökoha pindadele, sealhulgas liikumisteele, põhjustades peale hingamisteede probleemide ka libisemisohtu.

Libisemisest põhjustatud riski hindamisel peab arvestama, et rohkem on ohustatud töötajad, kes kannavad, lükkavad või tõmbavad raskusi. Alati tuleb olla valvas, et libisemisest põhjustatud vigastusi vältida. Oluline on jälgida töövahendite korras-olekut, et neist ei lekiks mingeid vedelikke (õli, jahutusvedelik, vesi). Lekke korral tuleb takistada vedeliku laialivalgumist ja esimesel võimalusel leke kõrvaldada. Lekkivat töövahendit kasutav töötaja peab rikkest teada andma töödejuhile, kelle ülesanne on korraldada lekke kõrvaldamine.

ToidukäitlemineTegevustest on libisemise aspektist kõige ohtlikum toidukäitlemine, mille ajal valatakse tihti vedelikke (vesi, õli, rasv, puljong, siirup) ühest anumast teise või tei-saldatakse. Kui vedelik loksub üle nõu ääre või pritsib valamise käigus maha, saab põrand märjaks ja muutub libedaks.

Mahavalgunud vedelikud ja mahakukkunud esemed tuleb ära koristada kohe, mitte jääda ootama mõne tegevuse lõppemist, tööpäeva õhtusse jõudmist või koristaja tulekut.

Puiduettevõtte põrand on kaetud nähtava jäätme-kihiga ning on selge, et jalanõude haardumine põ-randaga on tunduvalt halvem kui puhtal põrandal liikudes.

5

Vedeliku mahaloksumist aitab vältida kaanega nõu. Valamisel tuleb jälgida, et tüh-jakskallatavat nõud oleks töötajal võimalik kindlalt kinni hoida ja see ei liiguks oma-tahtsi. Vedelik võib valguda üle nõu ääre ja sattuda põrandale ka keetmisel ning tilkuvate esemete teisaldamisel.

Toidukäitlemisel toimunud tööõnnetusKokk keetis elektripliidil kapsarullide jaoks kapsalehti potis, mille üldmaht oli 14 liitrit. Kui kapsalehed olid potist välja tõstetud, jäi potti umbes 8 liitrit kuuma vett. Vee pidi kokk kallama läheduses asuvasse valamusse. Teekond elektriplii-di juurest valamuni oli umbes 3,5 meetrit pikk, kuid seda mööda liikudes tuli teha küpsetusahju juures täisnurkne pööre paremale. Ahju ligidal kokk libises ja kukkus. Libisemise põhjustas küpsetusahju ukse peale kondenseerunud vesi, mis ukse avamisel-sulgemisel oli põrandale tilkunud. Kukkudes tõmbas kokk potis olevast veest umbes 2/3 endale peale. Kuum vesi tekitas tema vasakule käele ja rindkerele teise astme põletuse.

Libeduse vähendamise võimalusLiha suitsutamise tsehhis kasutati suitsuahjust välja võetud lihatoodete laoruumi transportimiseks ratastel sõrestikku, millele riputati äsja ahjust võetud veel rasvast tilkuvad tooted. Ajal, mil tooteid sõrestikule riputati ja laoruumi lükati, tilkus rasv põrandale. Eriti libedaks muutus ahjuesine, kuid ka tee laoruumi. Esmalt üritati libedusest põhjustatud riski vähendamiseks põrandat tihemini ning tõhusama-te puhastusvahenditega pesta. Riskianalüüsi käigus tuldi aga hoopis paremale mõttele. Sõrestiku alla paigaldati kandik ning nüüd kogunes tilkuv rasv sinna ega sattunud põrandale.

Toidukäitlemisel ei satu põrandale ainult vedelikud, vaid ka tükeldatavate või koo-ritavate toiduainete tükid. Tegemist ei ole pelgalt laialt levinud näitega banaani-koorest, millel liugu lastakse. Libisemisele aitavad tublisti kaasa peaaegu kõik põ-randale sattunud toiduainete tükid, nii kartulikoored kui ka hakkliha. Samuti võivad libisemist põhjustada põrandal olevad pakkepaberid või kilekotid.

Kohviku põrandale paigaldatakse libisemist vähendav teip. Kvaliteetset teipi on sama hõlbus puhastada kui põrandat.

6

Kondenseerunud vesi

Pildil on näha puiduettevõtte põranda märg osa – vesi on sinna tilkunud ruumi lae all olevast õhuniisutajast. Külmkambrites tekib põranda libedaks muutumise oht, kui sinna pääseb niiske õhk. Seetõttu on oluline hoida külmkambri ust avatuna või-malikult lühikest aega ning jälgida, et uks tihedalt sulguks.

Lumi ja pori siseruumides

Väljast sisse toodud lumi ja/või pori muudavad samuti liikumisteed libedaks.

Tihti kasutatavad tuulekojad võivad muutuda niiskeks, kui õhuringlus on puudulik ja/või põrandaküte puudub. Talvel külmade ilmadega saab niiskusest jää ning sealt edasi pole õnnetuseni pikk maa. Varikatused enne sissekäiku ja asjatundlikult ra-jatud sissetulekuala on sääraste õnnetuste tõhusaimad ennetamisvõtted.

Libisemist võib põhjustada põrandale sattunud kondenseerunud vesi, mis pärineb näiteks tööruumi paigutatud õhuniisutus- või külmutusseadmetelt.

Juuresoleval pildil on näha siseruumis asuv plaatidega kaetud liiku-mistee, mis on jalatsitega väljast tuppa toodu tõttu märjaks ja po-riseks muutunud. Samas liiguvad ka töötajad, kelle liikumisteedest enamik on kaetud vaipkattega ja kelle kasutatavad jalanõud võivad märjal pinnal olla väga libedad.

Väljas seisnud puitmaterjalipakile oli kogunenud palju lund, mida ei lükatud maha enne paki siseruumi toomist. Siseruumi toodud lumi aga sulab ja muudab liikumistee libedaks. Kindlasti oleks pal-ju lihtsam eemaldada lumi pakilt väljas kui hakata hiljem siseruumis põrandat kuivatama.

7

Libedus välistöödelTulenevalt laiuskraadist esineb Eestis mitme kuu jooksul välistingimustes libedust. Enamik väljas libisemise tõttu tekkinud vigastustest on saadud küll väljaspool töö-keskkonda, kuid esineb ka töökeskkonnas juhtunud õnnetusi. Sõltuvalt ettevõtte tegevuse iseloomust tuleb teatud puhkudel osa töid teha välistingimustes. Sel ju-hul tuleb külmade saabumisel veel kord läbi mõelda väljas tehtavate tööde kor-raldus ja libedustõrjega seonduv.

Tihti valitakse ehituse käigus ühesugused põrandaplaadid nii sees kui ka väljas ole-vatele liikumisteedele, kuid plaat, mis sisetingimustes on piisava hõõrdeteguriga, ei pruugi olla seda välistingimustes. Varikatused hoonete sissepääsude juures on jäetud sageli ehitamata ja seda tõenäolisemalt satub lumi plaatidele.

Hooldusse või remonti toodavate masinatega on töötatud välistingimustes ning nendelt ei ole võimalik lund ja pori täie-likult eemaldada. Remonditöökojas hakkab lume ja pori segu masinatelt tilkuma ning kanali põhi muutub märjaks. Sellest põhjustatud riski vähendamiseks on kanali põrand ehitatud väikese kallakuga ja kanali otsas on kanalisatsioonirest, et ka-nalisse sattunud vesi saaks ära voolata. NB! Kanali servades pole kukkumisohu eest hoiatavat silmatorkavat ohumärgis-tust.

Nende hoonete välistre-pid muutuvad lumega väga libedaks.

V ä l i s t i n g i m u s t e s s e mõeldud trepiastme ja -mademe kate vähendab libisemisohtu ka märjal ja lumisel pinnal. Hall kate ja kollane trepinina on kareda pealispinnaga ja vastupidavad.

8

Tavapäraste pinnakatete kõrval on olemas ka sõrestikmaterjale ehk nn kärgi. Need lasevad vee ja lume avadest läbi ega ole krobelise pinna tõttu libedad. Teatud kohtades on sellised materjalid lausa hädavajalikud ning võivad ära hoida raskeid õnnetusi.

Kärgede sobivaimad kasutuskohad on raudteeülekäigurajad, veekogude äärde jäävad teenindusrajad, tootmishoonete sisemised ja välised sillad, ligipääsud ja teenindusplatvormid. Sellistel teedel liikumisel on oluline pöörata tähelepanu so-biva tallaga jalanõudele. Jalanõu kõrge konts võib kärjeavasse kinni jääda, mistõttu on kerge tasakaalu kaotada ja kukkuda.

Libedate välistingimustega seotud tööõnnetused• Töötaja läks koos kolleegiga tankla mahutiparki kütust mõõtma. Tankurite vahe-le maha oli tekkinud veega kaetud jää ning töötaja libises ja kukkus, põrutades paremat küünarliigest ja venitades vasaku põlve liigest. Seesuguse õnnetuse väl-timiseks oleks tulnud tanklasse hankida liiva või graniitkillustikku, mida saab libe-duse korral puistata liikumisteedele. Tankla töötajad peavad kandma mahutite alal vajadusel kummikuid ja/või mittelibiseva tallaga jalatseid.• Töötaja tegutses ettevõtte territooriumil eraldi asuvas laohoones. Lõunapausiks tuli ta olmehoonesse. Liikumiseks oli võimalik kasutada kahte erinevat liikumis-teed. Üks neist oli ette nähtud nii transpordile kui ka jalgsi liikujatele ning see oli lumest puhastatud ja liivatatud. Teine oli töötajate poolt lumme tallatud konarlik rada, mis ei olnud ette nähtud talvisel ajal liikumiseks ja mida ei hooldatud. Tööta-ja valis lõunale minekuks paraku konarliku tee, libises ja kukkus. Nagu kukkumiste puhul enamasti ikka, suutis töötaja üles tõusta ja edasi liikuda. Kaastöötajatega koos ta aga lõunastama ei asunud, sest kurtis halba enesetunnet.Paar tundi pärast kukkumist oli töötaja tervis veelgi halvenenud ja talle kutsuti kiirabi, mis toimetas ta haiglasse. Umbes kolm nädalat hiljem kannatanu suri. Arsti otsuse kohaselt olid surma esmaseks põhjuseks just nimelt kukkumisel saadud vigastused.• Ettevõtte välistrepp ja ukseesine olid muutunud poriseks. Kuna ettevõttesse oli oodata külalisi, pesti porised kohad puhtaks, kuid jäeti siis märjaks. Kuna väljas oli paar külmakraadi, moodustus trepile ja ukseesisele õhuke jääkiht. Tund aega hiljem saabunud külalised pidid olema ülimalt ettevaatlikult, et kukkumata hoonesse jõuda.

Sõrestik vähendab libisemise ohtu kohtades, kus seadmetest võib põrandale valguda vedelikku.

9

3. Põrandakatte valimineLibisemisoht sõltub põrandakattematerjali omadustest. Materjali valik omakorda oleneb töökoha iseärasustest. Näiteks ei pruugi laminaatparkett köögi põranda-le sobida nii libisemisohu kui hooldatavuse poolest, aga kontoriruumis oleks see mõistlik ja üpris ohutu.

Töökeskkondades, kus libedust tekitavat saastet ei ole võimalik vältida, tuleb libe-dusohtu vähendada sobivate pinnamaterjalide valikuga. Liikumisteel peab olema ohutu käia ka siis, kui see on veest märg, õline või lumine.

Põrandakatte valikul tuleks jälgida selle libisemis- ja kulumiskindlust ning puhasta-tavust.

Avalikuks kasutamiseks mõeldud ruumide põrandate libisemiskindlust kirjel-davad standardid:

• DIN 51097 määratleb libisemiskindluse paljajalu käidavatel põrandatel (libisemiskindluse klassid A, B ja C);

• DIN 51130 määratleb libisemiskindluse jalatsitega käidavates kohtades, kasutades R-märgistust (R9–R13).

Nende standardite alusel saab lähtuvalt kasutuskohast ja -tingimustest valida põ-randakatteid erinevatesse töökeskkondadesse.

Ainuüksi põrandakatte reljeefsus ei taga veel libisemiskindlust. Müügil on ka äärmi-selt libedaid, kuigi veidi lainetava pinnaga plaate.

Lisaks libisemiskindluse klassile on oluline pöörata tähelepanu materjali muudele omadustele. Kivi juures määrab materjali tugevusklass, kui kaua säilitab põrand esialgsed omadused. Pehmemad kivid kuluvad kiiremini, kõvemad aeglasemalt. Näiteks kulub krobeline paekivi trepiastmena kiiresti, muutudes libedaks, graniiti aga kulumine ei ähvarda. Samas võib paekivi sobida vähekäidavasse kohta, kus kulumiskoormus on tagasihoidlik.

Ka PVC-d ja teisi materjale on erineva kulumiskindlusega, mille kohta tasub müüjalt uurida.

Puhastatavuse seisukohast võiks eelistada materjale, mida saab puhastada vaid nii-sutades, sest päris märg pind on libastusohtlikum.

Nipp. Kui olete välja valinud meelepärase ja sobiva põrandakatte, valage selle näidisele veidi vett ja proovige peale astuda. Kui tulemus teid rahuldab, on julgem ostuga edasi minna.

10

Näide: vale põrandakate suurendab libisemisohtuKaupluse põrand muutus libedaks, kui sellele sattus jalgadega sisse toodud lumi või pori. Veelgi ohtlikumaks tegi olukorra see, et kauplusesse sisenemisel pidi astuma alla kahest trepiastmest. Tööandjale soovitati paigaldada trepi juurde põ-randa külge kinnitatav porivaip. Paraku valis tööandja odavama võimaluse ning pani põrandale lahtise umbes ruutmeetri suuruse vaibariide. Sellega läks olukord isegi hullemaks, sest trepilt vaibale astudes hakkas see libisema.

Põrandapesu

Sisetöödel võib kukkumist põhjustada põrandapesu. Kui seda tehakse ajal, mil tööl on ka teised töötajad, ei ole põrandapesu ohtlik mitte niivõrd pesijale, vaid teiste-le seal liikuvatele töötajatele. Põrandapesija teab oma tegevusest tulenevat ohtu ja oskab olla ettevaatlik, kuid pesumärjale põrandale pahaaimamatult astuja võib libeduse tõttu kukkuda.

Pestud põranda libedus oleneb pal-juski pinna karedusest ja seetõttu tuleb eriti ettevaatlik olla peegelsile-date põrandate pesemisel. Vältida tu-leb pestud põranda niiskeks jätmist. Tänapäevaste puhastusvahendite juures ei tähenda puhastamine ainult märga põrandat ja veega lodistamist, mistõttu on oluline sobivate tööva-hendite kasutamine ning põrandape-sija juhendamine.

Ajaks, mil pestav või pestud põrand on siiski libe, on soovitatav välja pan-na hoiatusmärk seal liikujate tarbeks. Sarnane oht esineb töökohtadel ka siis, kui töövahendeid pestes saab põrand märjaks. Sellistel töökohta-del, kus põrand ongi märg tulenevalt sealsest tegevusest (saun, ujula, au-topesula), on oluline põrandakatte karedus ja jalatsite valik. Kareda põ-randakatte korral ei muutu põrand nii kiiresti libedaks.

Enne põrandapesu tuleb välja panna ohutus-märk, et kolleegid teaksid hoiduda märjal põ-randal libisemisest.

11

Põrandapesust tulenevat kukkumisohtu saab vähendada eeskätt läbimõeldud töö-korralduse ja infovahetusega. Põrandat peab puhastama sobivate ainete ja töövõ-tetega, et põranda libisemist takistavad omadused mõjule pääseksid.

Ohutu põrandapuhastuse võtted

• Kasuta alati õiget puhastusainet ettenähtud kontsentratsioonis.

• Mikrokiust puhastustekstiile tuleb pesta sobiva pesuainega, mis ei sisalda tseolii-ti, optilist kirgastit ega loputusaineid. Nimetatud lisanditel on kiire kiude ummis-tav ja liitev toime, mistõttu valesti hooldatud tekstiil suudab koguda vaid vähese osa mustusest, milleks see tegelikult võimeline oleks.

• Enamikku põrandaid on võimalik puhastada vähese niiskusega nii, et põrand kui-vab 0,5–1 minutiga.

• Kui pinda ei saa pelgalt niiskusega puhtaks, tuleb seda märjalt puhastada ajal, mil on kõige väiksem tõenäosus, et keegi sinna satub. Samuti tuleks piirata inimeste juurdepääsu, kuni libisemisoht on möödas.

• Libastumisohust teavitav tähis aitab ohule tähelepanu juhtida.

Põrandapesuga seotud tööõnnetused• Töötaja kõndis äsja pestud põrandal ning libastus ja kukkus. Silti „Ettevaatust! Libe põrand” ei olnud veel välja pandud. Koristajale tehti pärast õnnetust üles-andeks panna märja põranda silt välja juba põrandapesu alguses, mitte alles va-hetult pärast pesu.

• Töötaja läks puhkepausi ajal garderoobi. Garderoobi puhastanud koristaja jättis põranda pesu ajal liiga märjaks. Töötaja kukkus libedal põrandal ning libises vastu garderoobikapi ees olnud puidust pinki. Kukkumise tagajärjeks oli parema roide põrutus.

• Töötaja liikus hämaras koridoris ega märganud, et põrand oli värskelt pestud ja libe. Kui töötaja hakkas vajutama vaheuste avamise lülitit, ta libises ja kukkus. Kukkumise tagajärjel tundis töötaja valu seljas ja vasakus jalas, arstid tuvastasid tal vasaku lodiluu murru.

• Koristaja kuivatas masinpesu järel keraamilistest plaatidest põrandat mopiga. Märjad plaadid olid libedad ning koristaja libastus ja kukkus vasakule käele vastu puuviljaaluseid. Tagajärjeks oli käeluumurd.

• Nõudepesija pesi köögipõrandat. Teine töötaja, kellel olid jalas kummist tallaga spetsiaalsed libisemisvastased jalanõud, liikus samal ajal oma töötsooni poole. Liikumisel ta libises märjal kohal ning kukkus peaga vastu seina ja seejärel põran-dale. Nähtaval kohal ei olnud silti hoiatusega, et põrand võib märgkoristuse tõttu libe olla. Tegemist oli halva töökorraldusega, sest põrandat pesti ajal, mil köögis liikus palju inimesi.

12

4. KomistamineKomistamise peamine põhjus on töökoha puudulik korrashoid. Tavaliselt ei kujun-data töökohti nii, et seal on võimalus komistada. Komistamist põhjustavad esemed jäetakse sinna töö tegemise ajal. Kõige ohtlikumad ongi ootamatud takistused lii-kumisteel.

Paigaldatud põrandakate ei ole paraku igavene. Põrandasse tekkinud eba-tasasused võivad aga põhjustada komistamist. Tavaliselt eeldame, et liikumistee on tasapinnalt ühtlane ega liigu, nina maas ja silmad pingsalt liikumisteel.

Võimalusel tuleks vältida liikumisteele erinevate tasapindade ja astmete loomist. Kui see pole võimalik, peab sellised kohad eristuvalt tähistama.

Põrandasse teadlikult tekitatud takistuste või süvendite näited

Õppeklassis pole asendatud purunenud põ-randakatet, aga päeva jooksul võib selles kohas liikuda kümneid inimesi.

Tootmishoone põrandas olevad torud ei ole enam kasutusel ja väidetavalt olevat need toot-mise ümberkorraldamisel kaetud nii, et põrand jääks tasane. Ilmselt ei olnud tehtud töö kvali-teetne, mistõttu muutus põrand mõnda aega hiljem jälle ebatasaseks ja torud takistasid lii-kumist.

Pildil on näha põrandasse valatud poldid. Kui eemaldati tööpink, mida need poldid kinnita-sid, jäeti poldid maha lõikamata. Kuna töötajad hakkasid tee lühendamiseks sealtkaudu kõndi-ma, on neil oht komistada põrandast kõrgemal olevate poltide otsa.

Komistamist põhjustada võiv koht on tekkinud ilmselt remondi poolelijäämise tõttu. Osa põ-randast remonditi, kuid ühenduskohta põran-da teise osaga ei muudetud ohutuks. Kuna töötajate liikumistee kulgeb mööda põranda mõlemat osa, on neil süvendi ületamisel komis-tamisoht.

13

Liikumisteedel tekitavad probleeme ka vaibad ja põrandakatted, mis ei ole kor-ralikult kinnitatud. Seetõttu võivad nende ääred üles keerduda, mis omakorda põhjustab komistamist. Selliste puuduste kõrvaldamine on üldjuhul lihtne ja nende esinemine töökohtadel näitab eelkõige ükskõikset suhtumist töötajatele ohutute liikumisteede tagamisse.

Juhtmed ja voolikud liikumisteedel põhjustavad samuti komistamist. Soovitatav on liikumisteele jäävad statsionaarsete seadmete toitejuhtmed ja voolikud paigal-dada põrandasse või viia seadmeni kõrgemalt, kus need ei sega liikumist. Ajutiste juhtmete (tolmuimeja, sülearvuti, mobiiltelefoni toide) kasutamisel tuleks vältida nende paigutamist liikumisteele. Kui see pole võimalik ka lähima pistikupesa kasu-tamisel, tuleb ohust teavitada töötajaid, kelle liikumisteele need võivad jääda. Juh-tub ka, et liikumisteedele asetatakse tootmisjäätmeid või jäetakse sinna vedelema esemed, mis pole selles kohas üldse vajalikud.

Siin on püütud koristamist ohtlikul moel kergendada. Puidust põranda üks laud on eemaldatud väidetavalt selleks, et põranda alla oleks võimalik pühkida korista-mise käigus tekkivat prahti.

Liikumisteele on jäetud kastmisvoolik. Muru oli kastetud tööpäeva alguses ja vooliku lii-kumisteele jätmist põhjendati sellega, et töö-päeva lõpus on vaja muru uuesti kasta.

Ohutsooni tähistab kollane joon, millest pa-remal pool viibimine on ohtlik seal liikuva transportööri tõttu. Kuna joonest vasakul olev liikumistee on ummistatud transportöörilt võetud detailidega, on töötaja sunnitud liiku-ma ohutsoonis.

14

Tööõnnetused seoses takistustega liikumisteedel• Töötaja sisenes töökohale kortermaja trepikotta, kus ta takerdus kilega kaetud avasse ning komistas ukseaugus oleva kanalisatsioonitoru otsa. Komistades kuk-kus ta kõhuli ning murdis vasaku kuuenda roide. Õnnetuse põhjustas täiskuhjatud liikumistee.

• Töötaja pesi vormi. Tööd lõpetades ei kerinud ta puhastusvoolikut kokku ning järgmise vormi järele minnes komistas ta läbipääsuteel vedeleva vooliku otsa. Ko-mistamise tagajärjeks oli parema suurvarba ja vasaku käe esimese sõrme põrutus ning parema sääre sisekülje verevalum.

• Töötaja tegi ettevalmistusi riidekapi saatmiseks kliendile, kõndides kilerulliga ümber kapi ja kattes seda kilega. Töö käigus ei märganud ta selja taga kahveltõs-tukit, komistas selle otsa ja kukkus. Kukkumise tagajärjel murdis ta kodarluu.

• Töötaja kõndis pildiraame enda ees rinna kõrgusel hoides ega märganud, et tema teel on kahvelkäru. Ta komistas vasaku jalaga kahvelkäru parempoolse haara otsa ja kukkus põrandale. Tagajärjeks oli parema põlve ja hüppeliigese venitus.

• Töötaja kõndis pimedasse ruumi päevavalguslampide süttimist ära ootamata ning komistas esemete otsa. Tagajärjeks oli parema käe viienda sõrme põrutus.

• Müügisaali põrandad asusid erinevatel tasapindadel, mille vahele olid paigal-datud plekid. Töötaja komistas pleki taha ja kukkus küünarnukile. Kukkudes mur-dis ta vasaku küünarnuki ja kodarluu pähiku.

• Töötaja läks lattu kasti põhja kilet lõikama. Teised töötajad olid ukse sulgemise vältimiseks pannud selle vahele kilerulli papist südamiku. Tagasi tulles komistas töötaja rulli otsa ja kukkus, venitades parema labajala kõõluseid.

• Liikudes kaupluse saalis, riidekaup süles, komistas töötaja põrandal oleva kau-bakasti otsa ja kukkus parema põlvega kivipõrandale.

• Töötaja tõusis oma kohalt, et külalistele uks avada. Ümber töölaua kõndides ko-mistas ta panderolli otsa, mille kuller oli varem põrandale pannud, ja kukkus töö-laua ees oleva klaasserva vastu. Tagajärjeks oli alalõua piirkonna põrutushaav.

Liikumisteele on jäetud prussid, mis ei ole selles kohas töötamiseks vajalikud. Töötajale on jäänud ainult kitsas rada, mille ühel küljel on katmata sügav remondikanal.

15

5. TreppKuna trepil kõndides on tegemist liikumisega nii horisontaal- kui ka vertikaalsuunas, on oht tasakaalu kaotada suurem kui tasasel pinnal liikudes.

Trepiastmed peavad olema ühekõrgused. Soovitatav trepiastme kõrgus on kuni 17 cm. Trepiastmed peavad olema ühelaiused, soovitatavalt vähemalt 27 cm laiad.

Ohtlik: trepi ülemine aste on üle kahe korra ma-dalam kui ülejäänud astmed.

Ettevaatust! Trepi alumine aste on teistest mada-lam ning selle ette paigaldatud jalamatt teeb ast-me veel madalamaks. Jalamatt on ohtlik ka seetõttu, et see on trepist tunduvalt kitsam ning trepilt tulles on oht astuda mati äärele ja väänata jalga.

Selle trepiastme kõrgus on suurem kui laius. Eriti ebamugav ja ohtlik on niisugusest trepist lasku-mine.

Punane vertikaaljoon näitab trepi soovituslikku konstruktsiooni. Kui trepi esimese astme ver-tikaalosa ei ole kaetud, võib trepileastuja jalg sattuda esimese trepiastme alla ja nii võib ta edasi liikudes komistada. Selle soovituse aluseks on ettevõttes nähtud puidust ehitatud neljaast-meline trepp, mis viis põrandapinnast umbes 80 cm kõrgusel olevale tootmisliinile. Trepi esimese astme vertikaalosa paigaldati hiljem juurde, sest mitmel korral olid tootmisliinile läinud töötajad komistanud ja kukkunud trepile just seetõttu, et jalg takerdus esimese trepiastme alla.

16

Tähelepanu vajavad ka trepid, millel on konstruktsioonist tulenevalt astme servadel kõrgemad kandid, kuhu taha jalatsi konts võib takerduda.

Vanade treppide juures võivad kukkumist põhjustada kulumisest kaldus trepiast-med. Õnnetuste sage põhjus on vanade paekivist ja metallist treppide ümarad esiservad, millelt jalats üle libiseb.

Kõige levinum libisemisvastane meede treppidel on teibi kasutamine. Oluline on eristada välistingimustes kasutatavaid abrasiivseid ja sisetreppidele mõeldud mit-teabrasiivseid teipe. Viimaste pealispinnal ei ole abrasiivset kihti, libisemiskindluse annab eriline pinnamuster. Samuti ei lõhu need sisejalatseid ega jalatalla nahka ning on hõlpsalt puhastatavad.

Trepi loomulik osa on käsipuu. See on vajalik, et saaks kusagilt kinni hoida, kui tre-pil liikudes kaob tasakaal. Mõnikord täidab käsipuu ka piirde ülesannet, et ei oleks ohtu trepi kõrvale kukkuda. Kui töökoha iseloomu tõttu satuvad sinna ka lapsed, tuleks käsipuude paigaldamisel arvestada nende kasvu ja vajadustega.

Trepil komistamisest põhjustatud tööõnnetused• Töötaja kõndis mööda treppi kolmandalt korruselt teisele, komistas libedatel astmetel ja kukkus, nihestades paremat jalga. Komistamise vältimiseks oleks tulnud paigaldada trepiastmetele libisemist takistavad kummiribad.• Töötaja tuli trepist alla, komistas maas olnud puupulga otsa, kukkus ning väänas vasakut hüppeliigest.• Töötaja läks prügikotte konteinerisse viima. Järsust trepist alla minnes ta komis-tas ja kukkus. Tagajärjeks oli parema kodarluu murd. Trepil polnud käsipuud, kust töötaja saanuks kinni hoida.

Tihti juhtuvad trepil õnnetused, kus komistatakse seljas olevate riideesemete tõttu. Sageli astutakse seeliku- või mantliäärele, kaotatakse seetõttu tasakaal ning kuku-takse. Tagajärjed võivad olla traagilised.

Lisaks libisemist või komistamist põhjustada võivatele kohtadele tuleb liikumistee-del erilist tähelepanu pöörata paikadele, kust võib alla kukkuda. Need kohad on eelkõige platvormidel ja estakaadidel, kuid ka süvendite ääres. Võimaluse korral tuleb sellised alad piirdega ümbritseda. Kui see pole võimalik, tuleb need nähtavalt ja arusaadavalt märgistada.

Suhteliselt kitsa trepi teeb veelgi ahtamaks vasakul küljel oleva käsipuu konstruktsi-oon. Paremal küljel suureneb seetõttu kukkumisoht.

Suhteliselt kõrgel trepil pole käsipuud kummalgi pool. Taoli-sel trepil liikudes on võimalik tasakaalu kaotades toetuda ai-nult vastu seina, kuid sellest ei piisa, kui trepil laskuja hakkab kukkuma allapoole.

17

RedelRedelilt libastumistega kaasneb sageli kõrgusest kukkumine ja selle tagajärjena raske tervisekahjustus. Redeli astmetelt libisemist saab vältida spetsiaalsete libise-miskindlate ja eemaldatavate astmekatete kasutamisega.

Tootmisruumis mahuti jaoks tehtud süvendi ääre lähedale on paigaldatud kottides ja ämb-rites tootmises kasutatavad ained. Nende teisaldamiseks tuleb töötajal liikuda süvendi serval ja ta võib sinna sisse kuk-kuda. Selline süvend peab ole-ma piirdega ümbritsetud.

Kukkumisohtu on püütud välti-da piirete paigaldamisega, kuid paraku on nende vahele jäänud piiramata koht, kust võib alla kukkuda. Piirded peavad välis-tama kukkumisohu kogu liiku-mistee ulatuses.

Võimalikud märgistusviisid ju-huks, kui piirete paigaldamine pole võimalik.

Redelipulgakatted vähendavad libisemisohtu.

18

6. ValgustusLiikumisteede valgustusel on libisemise ja komistamise vältimisel oluline osa. Val-gustus peab olema piisav, et näha ohtlikke kohti liikumisteedel. Sealjuures tuleb tagada, et tasapindade erinevused oleks liikumisteedel hästi nähtavad.

Valgus peab olema suunatud nii, et ei tekiks häirivaid varje, samuti ei tohi see pi-mestada otse ega peegeldunult. Tasuks vältida selliste põrandaplaatide kasuta-mist, mis peegeldavad valgust tagasi nii intensiivselt, et neil liikudes on liikumistee jälgimine häiritud.

Vältima peab heleduste suuri erinevusi töötaja liikumisel ühest ruumist või ruumi-osast teise ning valgusallikast lähtuva valgusvoo värelust.

Komistamist võib põhjustada ka lüliti asukoht uksest kaugemal, mistõttu on vaja liikuda selleni pimedas. Tasub mõelda, millistes ruumides on kasulik rakendada au-tomaatvalgustust või kasutada helkurteipe pindadel, millega kokkupõrget soovi-takse vältida.

Sisetingimustes on soovitatav valgustustihedus liikumisaladel ja koridorides 100 lx, treppidel ja laadimisplatvormidel 150 lx ning süvendite juures 200 lx.

Välistingimustes on soovitatav valgustustihedus vaid jalakäijatele ette nähtud kõn-niteedel 5 lx, sõidukite liikumisalal 20 lx ning jalakäijate ülekäiguteedel ning peale- ja mahalaadimispaikadel 50 lx.

Ohtlike kohtade valgustatust on soovitatav suurendada, et eristada neid muu-dest liikumisteede osadest ja püüda nii liikujate tähelepanu.

19

7. JalanõudLibisemise ohtu on võimalik vähendada sobivate jalanõude valikuga. Ent kaitseja-lanõud ei saa olla ainuke vahend, millele libisemise vältimisel loota. Eelkõige tuleb ikkagi liikumisteed korras hoida, et libisemisohtu ei tekikski.

Kui siiski pole võimalik välistada libedust töökeskkonnas, tuleb valida jalanõud, mil-lel on libisemisvastane tald. Välistingimustes töötajatel on soovitatav kasutada ja-lanõudele paigaldatavaid libisemistõkkeid, eriti kui neil on vaja liikuda vaheldumisi libedal ja mittelibedal pinnal.

Libisemist takistavaid jalatseid testitakse üldjuhul vastavalt rahvusvahelisele stan-dardile EVS-EN ISO 13287:2012 – Isikukaitsevahendid. Jalanõud. Libisemiskindluse katsemeetod.

Ärge soetage jalatseid pelgalt reklaammaterjalile või laborikatsetele tuginedes. Jalats, mida esitletakse libisemist takistavana, ei pruugi toimida sellisena teie töö-keskkonnas, põrandakattel ja töö iseloomu juures. Töökohtadel, mille põrandaid ei ole võimalik hoida pidevalt puhta ja kuivana, näiteks toiduainetööstuses, on asja-tundlik jalatsi valimine eriti tähtis.

Erinevate jalatsipakkujate tootekirjeldused vahelduvad alates “haaret parandava-test” kuni “suurepärase mitmesuunalise libisemiskindluseni”, tuues harva välja sel-le, millisesse konkreetsesse töökeskkonda või oludesse need jalanõud sobivad.

Libedusriski kontekstis tähendab “sobiv” siledat, pigem madala kontsaga, piisava põhjamustriga ja soovitatavalt pehmemast materjalist tallaga jalanõud, mis haar-duks pinnaga hästi.

Jalatsid on varustatud libise-mistõketega.

Kui töökohal on kohustuslik kasutada libisemist takistavaid jalatseid, on tege-mist isikukaitsevahendiga, mille tööandja võimaldab töötajale tasuta.

20

Kuidas valida õige jalanõu?

• Alati tuleks jalats konkreetsetes oludes järele proovida.

• Enne kui soetate suurema varu, katsetage erinevaid jalatseid. Näiteks ei pruugi märjal pinnal hästi pidavad jalanõud sobida toidukäitlemisruumis kasutamiseks põhjamustri kuju tõttu.

Tallamuster ei tohi mingil juhul ummistuda põrandal esinevast saastest. Kui see juhtub, ei sobi need jalatsid teie tingimustesse.

Tallamuster on eriti oluline vedelikega saastuvate põrandate puhul. Lisaks muu-dele omadustele peab hea tald juhtima vedeliku igas suunas talla alt välja, taga-des hea kontakti pinnaga.

• Võtmetähtsusega on talla materjali jäikus. Tulenevalt saasteainest võivad olla erinõudmised materjalile, näiteks vastupidavus õlile, leelistele, hapetele, lahus-titele või muudele ainetele.

Tähelepanu! Needki kategooriad jaotuvad alaliikideks ja näiteks jalats, mis on ühe happe suhtes vastupidav, ei pruugi seda olla teise suhtes. Asjatundlikel tootjatel on läbi viidud detailsemad katsed. Mõnedel töökohtadel võib olla vaja jäika talda, lisatugevdused terasliistu näol võivad osutuda pikas plaanis eriti ku-luefektiivseks.

• Tähelepanu tuleb kindlasti pöörata ka jalanõude mugavusele. Ebamugav jalats koormab asjatult töötajat ning esimesel võimalusel vahetab ta selle mugavama, kuid mitte ilmtingimata ohutuma vastu.

21

8. Tööõnnetuse tagajärg: katuselt kukkumine viis ratastooliÄsja ajateenistusest vabanenud, iseseisva elutee hakul 21-aastane energiline Tau-no otsis teenimisvõimalust. Seda pakuti talle ühes ehitusfirmas. Kindlaksmääratud tasu eest tuli neljaliikmelisel brigaadil vahetada elumaja katus. Firma juht võttis Tauno tööle „mustalt” ehk ilma töölepingut sõlmimata.

Ühel õnnetul tööpäeval hakkas Tauno korstnaplekkide kinnikruvimise ajal, akutrell käes ja tööriistad vööl, mööda libedat kolmekümnekraadise kaldega plekk-katust alla libisema.

Tauno meenutab: „See oli kohutav, lähed ja lähed, kusagilt kinni haarata ei ole.”

Ühel hetkel tundis ta, kuidas jalad libisesid üle katuse ääre, ja sai aru, et nüüd on kõik, ta kukub alla. 14 meetri (5-korruselise maja kõrgus) läbimiseks paarikümne-kilomeetrise tunnikiirusega kulub aega vaid 1,7 sekundit. Taunole meenub sellest vaid laialilendavate tööriistade kolin ja hirmus valu kogu kehas.

Edasi tulid kiirabi, reanimatsioon, haiglad, ekspertiisikomisjonid ja elatusvahendite otsingud.

Selle õnnetusjuhtumi tõttu kaotasid kõik: nii töötaja, ehitusfirma, selle juhataja kui ka riik.

Ehitus on üks ohtlikumaid tegevusalasid. Õnnetusi aitab vältida sobivate kaitsevahendite kasutamine.

22

Eelkõige kannatas Tauno, kelle rikutud töövõimet ja isiklikku elu ei korva miski. Ligi aasta haiglates, rasked operatsioonid murdunud selgroo ja hulga teiste luude taastamiseks, vigastatud siseorganite lappimine. Tahtejõudu ja optimismi nõudev taastusravi. Lõpuks jalgade halvatus, mistõttu Tauno saab liikuda ainult ratastoolis. Lisaks aastatepikkune närvipinge õnnetuse uurimisel ja kohtus.

Ebamõistlik risk kõrguses ilma ohutusvahenditeta töötamisel ei tasunud end ära. Tauno ju teadis, et ta võib alla libiseda, aga tagantjärele süüdistused, et tööandja ei andnud talle ohutusvööd ega ehitanud kohustuslikke katusepiirdeid, ei too tagasi kõige olulisemat – tervist.

Kaotas ka ehitusfirma, mida kohus karistas kopsaka rahatrahviga. Firma pidi lisaks kandma ka kannatanu liikumisvahendite ja ravimite kulud, kohtumenetluse kulud, maksma ekspertiisitasu, kannatanu kaitsja tasu ning tasu enda palgatud advokaa-dile.

Vaatamata sellele, et tööandja esitas Tööinspektsioonile ja kohtule kannatanu võltsitud allkirjaga töövõtulepingu, tunnistas kohus Tauno töölelubamise sisuliselt töölepinguliseks suhteks kõigi sellest tulenevate tagajärgedega. Tagantjärele tuli koostada tööõnnetuse raport ja hakata võlaõigusseaduse alusel maksma kannata-nule regulaarset hüvitist.

Kaotas ehitusfirma juhataja, keda lisaks rahasummade väljamõistmisele karistati kuuekuulise tingimisi vangistusega 18 kuu pikkuse katseajaga. Tema kui kurjategija määrati katseajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ning ta pidi elama ala-lises elukohas ning vajaduse korral saama loa elu- või töökoha vahetamiseks.

Tööõnnetuskindlustuse puudumise tõttu kaotas Eesti riik, mis on teinud kannata-nule väljamakseid sotsiaalkindlustuse eelarvest. Lisaks panustati sellele juhtumile viis aastat uurimis- ja kohtuorganite tööd.

Kokkuvõtteks: on vale rikkuda ohutusnõudeid, lootes kergemeelselt, et õnnetus läheb teist mööda. Vahel ei lähe.

23

Lisa 1. Kuidas vältida libisemist ja komistamist?1. samm: tuvastage libisemis- ja komistamisohud nii sees kui väljas, sealhulgas eba-tasased või märjalt libedad trepid ja põrandad, vedelevad kaablid jms. Hinnake õnnetuse ohtu suurendavaid tegureid: pimedus, raskuste teisaldamine, müra, oo-tamatu saaste, koristusmeetodid, ilm vms.

2. samm: hinnake, kes võib saada vigastada. Arvestage ka külaliste, laste, eakama-te ja erivajadustega inimestega. Oluline on analüüsida tööliigutusi ja teekondi.

3. samm: hinnake riski tõenäosust ja tagajärgede ulatust. Mida tuleks ette võtta? Vajadusel kutsuge appi asjatundjad.

4. samm: ennetamaks ohtusid, võtke tarvitusele abinõud ning kontrollige nende toimimist.

5. samm: vaadake hinnangud üle regulaarselt, samuti siis, kui teete või planeerite muudatusi töökeskkonnas.

Libisemisohtlike pindade ennetusabinõud

Libisemisvastane töötlus

Abrasiivne teip

Mitteabrasiivne teip

Põranda kaitsetöötlus

Libisemist takistav lakk / õli

PulgakattedMuud

materjalid

Glasuurplaadid +

Täismassplaadid +

Terrazzo/betoon +/- +

Marmor +

Graniit muutlik +

Puitpõrand +

PVC, linoleum + +

Sisetrepid + +

Välistrepid + +

Redelid +

24

Lisa 2. Ohutegurite tuvastamine ja ennetusmeetmete valimine

OHUTEGUR: Ebatasased või libedad pinnad

Kontrolli ohuteguri esinemist, vastates järgnevatele küsimustele JAH või EI.

Ohutegur JAH EI

Kas põrandad on kohati ebatasased, halvasti viimistletud, kas seal esineb auke, loike jms?

o o

Kas põrandad on mõnikord libedad, näiteks pärast pese-mist, vedelike (näiteks õli), vihmavee või pori põrandale sattumise tõttu, või tolmused tööprotsessi tõttu?

o o

Kas põrand on kohati ebatasane, näiteks lävede tõttu? o o

Kas põrandal on kaableid? o o

Kas töötajad võivad ebasobivate jalatsite tõttu libastuda? o o

Kas põrandaid hoitakse puhtana? o o

Kas tööpiirkonnas on mingeid takistusi või esemeid (v.a need, mida ei saa eemaldada)?

o o

Kas eemaldamatud takistused on tähistatud? o o

Kas kõik liikumisteed on sobival moel tähistatud? o o

Kas põrandad ja liikumisteed on piisavalt valgustatud? o o

25

Näited riski vähendamiseks kasutatavatest ennetusmeetmetest• Valige põrandakattematerjali hoolikalt, eriti kui on tõenäoline, et põrand saab

töö käigus märjaks või tolmuseks; hoidke põrandapinnad kuivad.

• Vajaduse korral töödelge libedaid pindu keemiliselt; kasutage sobivaid puhas-tusmeetodeid.

• Tagage põrandate ja liikumisteede regulaarne kontroll.

• Kõrvaldage augud, praod, kulunud vaibad või matid, hoidke põrandad ja liiku-misteed takistustest vabad.

• Eemaldage läved või piirake nende kõrgust; muutke läved nähtavamaks.

• Varustage töötajad sobivate jalatsitega.

• Tagage põrandate ja liikumisteede piisav tähistamine.

• Tagage põrandate ja liikumisteede piisav valgustatus.

• Paigutage seadmed nii, et kaablid ei satuks töötajate käiguteedele; kinnitage kaablid korralikult katete alla.

• Kasutage põrandatel ja liikumisteedel libisemist takistavaid ja kergesti puhasta-tavaid materjale.

• Tagage vedelike äravool põrandatelt ja liikumisteedelt.

Allikas: Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri juhend.

26

Libe põrand

Lisa 3. Pane pea tööle!

Põrand on äsja pestud ja seetõttu on mõned põranda-plaadid väga libedad. Liigu üle põranda nii, et vaheldu-misi tuleks astuda pikk samm (2 ruutu) ja lühike samm (1 ruut). Sinised ruudud on libedad, nendele on parem mitte astuda. Teekonna algus, lõpp ja mõni vahepealne samm on ära näidatud.

27

28

Õiged vastused

Nuputamisülesande vastus

Ristsõna vastus: banaanikoorel.

1

6 3 5 4

2

7

8

9

4845

44 43

4647

42 41

40

1110

36373538

34393332223130

15

16

171918

2120

14

23

27

262425

2829

1213

Tööelu tekitab küsimusi?

VAATA

HELISTA

KIRJUTA

Tööinspektsiooni kodulehele ja Tööelu portaaliwww.ti.ee www.tööelu.ee

juristi infotelefonile igal tööpäeval kella 9–15640 6000

jurist@ti.ee

ISBN 978-9949-9497-5-5 (pdf)