Lepingulised suhted metsaomaniku ja

metsaühistu vahel; lepingud

metsamajandamise praktikasJaanus Aun

SA Erametsakeskus

ÜldistLepingulisi suhteid reguleerivad:Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS), võlaõigusseadus, asjaõigusseadus, metsaseadusOluline printsiip Eesti lepinguõiguses:Kehtib LEPINGUVABADUSE põhimõte!

See tähendab, et pooled võivad valida:millises vormis leping sõlmida;millise sisuga leping sõlmida …

… kui seadus ei sätesta teisiti

VorminõudedMida ütlevad õigusaktid metsanduses enimlevinud lepingute vorminõuete kohta?

1. Kinnisasja võõrandamine – notariaalne vorm2. Raieõiguse või metsamaterjali võõrandamisel sõlmivad võõrandaja ja omandaja kirjaliku lepingu või vormistavad suulise lepingu sõlmimisel kirjaliku akti3. Raieks andmise leping – kirjalik (raiumise õiguse tõendamine: raieõiguse olemasolu tõendav dokument või teenuse aluseks olev kirjalik leping)4. Kokkulepe ajutise tee kasutamiseks – võib olla suuline, kuid soovitan alati kirjalikku kokkulepet

Vorminõuded• Seega: tehing, milles lepitakse kokku puidu

võõrandamises, peab olema kirjalik! Kirjalik peab olema ka:• selle tehingu muutmise kokkulepe (sh. lepingu

pikendamine);• volitus, mille alusel leping on sõlmitud;• tagatislepingud (käendus, garantii)• eellepingud• Seega: näiteks raieõiguse võõrandamise lepingu

täitmisel tehtud suuline erikokkulepe, et “küte jääb ikkagi metsaomanikule” ei ole õiguspärane. Muudatus tuleb fikseerida kirjalikult.

Leping ühistu ja metsaomaniku vahel

Metsa raie korraldamiseks/puidu müügiks/metsamajandamistööde läbiviimiseks sõlmivad metsaomanik ja ühistu esinduslepingu.

Ühistu kohustub korraldama metsa/puidu müügi metsaomaniku volitusel. Ühistu roll täpsustatakse lepingus (näiteks kas raieõiguse võõrandamisel kohustub ka teostama järelvalvet). Eraldi kokkulepe – tasu müügi korraldamise eest. NB! Lepinguga võtab omanik kohustuse ise mitte samal ajal müügiga tegeleda. Kui müük jääb ära metsaomanikust tuleneval põhjusel, tuleb ühistule kulud hüvitada.

Leping ühistu ja metsaomaniku vahel

Leping metsaomaniku ja ühistu vahel on usaldussuhe. Kui metsaomanik on ise ühistu liige, on tal ka võimalik kontrollida ühistu tegevust nö. seestpoolt.

Lepingud metsamajanduses

Kinnisasja võõrandamine Kasvava metsa raieõiguse võõrandamineMetsamaterjali võõrandamine Töövõtulepingud – raieteenuse tellimine,

metsauuendustööde tellimine jms.Kokkulepe ajutise tee kasutamiseks

Kasvava metsa raieõiguse võõrandamine

Ostjal õigus langetada puud, need omandada ja metsast ära vedada.Tavakeeles raielangi müük. Maa jääb omanikule, puud raiujale.Raieõiguse võõrandamisel peab üleandja tõendama vastuvõtjale raieõiguse olemasolu ja vastuvõtja seda kontrollima.  Kontrollitakse: isikut tõendava dokumendi, kinnistusraamatu kande ja metsateatise alusel.

Raieõiguse lepingu eritüübidNn. potikaup ehk fikseeritud

müügihinnaga lepingMüügihind määratakse lepingus ühe suurusena ja tasutakse tavaliselt ettemaksuna. Hiljem lähtudes metsamaterjali kogusest arveldusi ei tehta.

Sortimendileping Ostja tasub ettemaksu, lõplik arveldamine tegelikult raiutud metsamaterjali koguse järgi

Raieõiguse lepingute erinevus

Potikaup – plussid:• On selge ja suhteliselt lihtne tehing• Ostja saab kogu raha kohe kättePotikaup – miinused:• Üks pool kannatab alati (puid raiutakse

vähem või rohkem prognoositust);• Praktiliselt ei ole kasutatav

harvendusraiete puhul

Raieõiguse lepingute erinevus

Sortimendileping – plussid:• Makstakse kauba tegeliku koguse aluselSortimendileping – miinused:• Äravedu langilt ei ole tavaliselt müüja

kontrolli all;• Lõppmõõtmine ei ole müüja kontrolli all

Turul pigem suundumine sortimendi-lepingute suunas.

Raieõiguse lepingu erinõudedMetsaseaduse kohaselt peab raieõiguse lepingus olema: poolte andmed; metsa, mille raieõigus võõrandatakse, asukoht (kinnistu

ja katastriüksuse number); tehtava raie liik; raiega hõlmatava metsa pindala suurus ja hinnanguline

maht tihumeetrites; allkirjad; raiet lubava märkega metsateatiste numbrid.Seaduse nõuded on minimalistlikud!

Raieõiguse lepingu erireegelErisäte metsaseaduses:Raieõiguse võõrandamise leping ei lõpe kinnisasja võõrandamisega, kui raieõiguse võõrandaja on enne kinnisasja omandiõiguse üleminekut raieõiguse saajale üle andnud kinnisasja selle osa valduse, millel kasvab raieõiguse esemeks olev mets. Raieõiguse võõrandamise lepingust tulenevad õigused ja kohustused lähevad üle kinnisasja omandajale.  

EHK LIHTSAMALT: MAA MÜÜGIL RAIEÕIGUSE LEPING EI LÕPE

Raieõigus – probleemid praktikas

„Must müük“ ehk maksumuse teadlikult väiksem kajastamine lepingus (soovitus: olla aus)

Raieõiguse objekt/ala määratletud ebaselgelt(soovitus: määratleda raiutav ala eraldise täpsusega) Suuliste lisalepete kirjalik mittevormistamine(soovitus: kõik täiendavad kokkulepped kirja panna) Langilt raiutud puidu ebaõige kajastamine(soovitus: tugev järelevalve, usaldusväärne partner või nn. potikaup) Probleemid raietööde kvaliteedis(soovitus: põhjalik leping, hoolikas partneri valik, ühistu järelevalve, lepingulised trahvid)

Raieõigus – näiteid kohtupraktikast Raieõiguse objekt määratletud ebaselgelt(soovitus: määratleda raiutav ala eraldise täpsusega, pindalana)Näide: lepingus kirjas raiutava mahuna metsateatisel näidatud maht. Seda mahtu ületati, kostja selgitas, et teatise maht on hinnanguline ja seda võibki ületada. Kohus: kui lepingus viidatud metsateatise mahule, ongi see poolte vahel kokkulepitud raie mahuks. Suuliste lisalepete kirjalik mittevormistamine(soovitus: kõik täiendavad kokkulepped kirja panna)Näide: raieõiguse ostja väidab, et andis metsaomanikule üle 40 tm saepalki, aga eraldi dokumenti ei vormistatud. Kohus: pool peab enda väidet kohtumenetluses tõendama ehk saepalkide üleandmine on tõendamata

Raieõigus – näiteid kohtupraktikast

Suuliste lisalepete kirjalik mittevormistamineNäide kirjaliku vormistamise kasulikkusest:Skeem: metsaomanik vahendaja lõppostjaLõppostja tasus kogu raieõiguse summa, aga raiet ei teostatud ja leping lõppes. Vahendaja pikendas lõppostjaga lepingut ja tema esindaja allkirjastas ka käenduslepingu. Raie jäi aga teostamata, sest metsaomanik ei nõustunud esitama uut teatist. Vahendaja väide: lepingu pikendamine ei kehti, kuna pikendamata oli leping metsaomanikuga ja vahendaja ei saanud tagada uue teatise olemasolu

Raieõigus – näiteid kohtupraktikast Suuliste lisalepete kirjalik mittevormistamineNäide kirjaliku vormistamise kasulikkusest:Tartu Maakohus:1) tulenevalt hea usu põhimõttest ei olnud lõppostjal alust kahelda, et vahendajal ei olnud õigust lepingut pikendada;2) Lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamisel tuleb lähtuda lepingust, seal sätestatud vastutuse ulatusest ja võimalikest piirangutest.

Tulemus: kohus mõistis vahendajalt ja tema esindajalt solidaarselt välja ca 641 000 kr

Metsamaterjali müük

Tõendada tuleb päritoluVormistatakse leping või akt, kus

märgitakse:• Poolte andmed;• Metsamaterjali andmed (asukoht, kogus

sortimentide ja puuliikide lõikes);• Metsateatise numbrid• Poolte allkirjad

Metsamaterjali müük

Kokkulepitud summa mittemaksmine(soovitus: ainult kirjalikud müügitehingud, viivise sätestamine)Ebausaldusväärne mõõtmine(soovitus: spetsialisti kaasamine, mõõtmismetoodika kirjeldamine müügilepingus, tähelepanu pöörata kvaliteeditingimustele)

MüügiteatisMüüja ja ostja esitavad Maksu- ja Tolliametile müüdud või ostetud raieõiguse või metsamaterjali kohta teatise. Teatist ei pea esitama, kui ostetakse või müüakse kuni 20 tihumeetrit metsamaterjali aastas.

Teatis esitatakse müügi- või ostutehingu sooritamise kvartalile järgneva kuu 10. kuupäevaks tähtkirjaga, digitaalallkirjaga varustatud e-kirjaga või e-maksuameti kaudu.

Ajutise tee kasutamine

Põhimõte: tee kuulub maaomanikule! Tee ei ole teealusest maast eraldatud objektSeega ei saa riigile või vallale kuuluv tee asuda eramaal, küll võib see aga mõlemalt poolt piirneda eraomandis oleva maaga või olla määratud avalikuks kasutamiseks. Avalikuks kasutamiseks saab eratee määrata ainult teeomaniku nõusolekul!

Kuidas pääseda juurdepääsuta kinnistule?

Probleemid lahendatavad, kui pääs maaüksusele on tagatud avaliku tee või (riigi) metsatee kaudu.

Kahjuks väga paljudele metsatükkidele puudub juurdepääs avalikult teelt.

Kuidas pääseda juurdepääsuta kinnistule?

Asjaõigusseaduse § 156 lg. 1: omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve.

Kuidas pääseda juurdepääsuta kinnistule?

SEEGA: keegi ei või keelata oma maa kasutamist teisele kinnistule pääsemiseks pelgalt enda omandiõiguse olemasolu põhjendustel (a la “minu maa ja mina ei luba”). AGA: arvestama peab ka koormatava kinnistu omaniku huvidega

Kokkuleppe vormistamine

Seadus ei nõua kirjalikku kokkulepet! Soovitan kindlasti kirjalikku kokkulepet!

Tee pikaaegse kasutamise puhul võiks seada servituudi.

Kui kokkulepet ei saavutata … määrab tee kasutamise kohus …

Kokkuleppe sisu

Koormatava kinnistu omaniku seisukohast vajalik:

• määrata kasutamise aeg, koht, tasu ja tee kordategemise tähtaeg (soovitav nõuda ka võimalike kordategemiskulude eelnevat deponeerimist).

METSATEED:näiteid kohtupraktikast

Juurdepääsu saab nõuda, kui:1) puudub pääs avalikult kasutatavale teele;2) Juurdepääs peab olema maakorralduslikult võimalik;3) Juurdepääsu taotleja huvi on ülekaalus võrreldes

koormatava kinnisasja omaniku kitsendustega

Ei ole oluline, et maa tagastamisel/erastamisel ei pandud selget kohustust juurdepääsu taluda.Juurdepääsu määramine on kohtute diskretsiooniotsus ehk kohtu õigus kõiki asjaolusid kaaludes juurdepääsu asukoht ja tingimused kindlaks määrata

METSATEED:näiteid kohtupraktikast

Kohtud on rakendanud erinevaid kitsendusi. Näiteks:• Kinnistu läbitakse mootorsõidukiga mitte

kiiremini kui 20 km/h• Metsaveoautode läbisõit tuleb eraldi

kooskõlastada• Keelata tee kasutajal parkida autosi

koormataval kinnistul

METSATEED:näiteid kohtupraktikast

Kui palju ligipääs maksab? Hinnakirja pole!Kohtud on praktikas võtnud arvesse: tee hooldamise kulukust (kui on tegemist erateega

teeseaduse tähenduses) Juurdepääsu aluse maa maamaksu suurust Kinnisasja kasutamise tavasid Koormatava kinnisasja võimaliku turuhinna vähenemistTasu suurused väga erinevad, aga pigem tagasihoidlikud (näit. 60 m pikkuse ja 3,5 m laiuse tee eest 400 kr a.; 3 m laiuse ja 25 m pikkuse tee eest 365 kr a.; sama suur summa 50 m pikkuse tee eest)

METSATEED: teekokkuleppe sisu – näide elust

Rikkuja seisukoht, et kui maaomanik nõustus tee kasutamisega:

1) pidi ta ka arvestama korvamatute kahjulike mõjutustega oma kinnisasjale.

2) kui ta siiski on kahju tekitanud, tuleb tekitatud kahju suuruse määramisel juhinduda mitte tee kordategemise maksumusest, vaid teealuse maa väärtusest maa maksustamishinna alusel.

METSATEED: teekokkuleppe sisu – näide elust

Maakohtu seisukoht:kahju hüvitamisel tuleb arvestada, et kannatanutele taastataks kahju tekitamise eelne olukord, mis ei sõltu kahjustatud ala maksustamishinnast;asjaolu, et tee kasutamist lubati kevadisel perioodil, ei andnud rikkujale õigust muuta teed läbimatuks mülkaks.

Probleemide lahendusedSeadused reguleerivad vähe … metsaomanikud peavad mõistma puiduettevõtete tööde vajalikkust ja viimased austama võõrast maaomandit.

Kohtupraktika:

Pooled peavad kõik läbipääsu kasutamisega tekkida võivad probleemid lahendama inimeste mõistliku ühiselu ja vastastikuse arvestamise ja austuse põhimõtete alusel.

Lepinguliste suhete arengPartneri pikaaegne usaldamine ehkmajandamisleping ühistu/ettevõtte ja metsaomaniku vahel. Partner korraldab kõik metsaasjad.Takistused: vähene usaldus; teadmata ühikuhinnad tulevikus Lahendus:Raamkokkulepe, iga aasta alguses täpsustatakse tööde mahud, hinnad jms.Toimimise eeldus:Ühistute tugevnemine

Abi lepingute sõlmimiselMetsanduslikud näidislepingud:www.eramets.ee (alajaotus metsa- ja puidumüük)http://www.eramets.ee/info/trukised/blanketid/

Aitab kohalik metsaühistu! Oluline: abi tuleb küsida enne tehingu tegemist!