LastelehtSügis 2010Lehe kujundas ja toimetas Eesti Päevalehe AS

teema- ja erilehtede osakond. Projektijuht: Ave End,

ave.end@epl.ee, tel 680 4638Toimetaja: Agne Narusk, agne.narusk@epl.ee

Lasteleht 5

LÜHIDALT

Telliskivi loome-linnakus tegutseb lastehoid

Peremess ootab väikeseid ja suuriLaupäeval lööb taas kord uksed valla koguperemess „Laps ja pere“. Kaks päeva on täis tege-mist ning uudistamist nii ema-dele-isadele, lastele kui ka vana-vanematele. Pere väiksematele jutustab ja mängib Karlsson Ilo-ni imedemaalt, jõuluaega tu-letab meelde üllatuskülaline jõuluvana, kes juba võtab vastu jõulusoove, kuulab ära luule-tused ning laulab koos lastega karaoket. Selveri Tibu lastealal valmistatakse küpsisetorti ja võileibu; metsatuka kunstiaida

töötoas aga meisterdatakse käevõrusid, väänatakse sõr-must ja maalitakse kivide peale õnnemärke.

Kõik see on vaid pisku pikas ürituste ja ettevõtmiste nime-kirjas. Kuid kindlasti tasub seegi kord panustada taaskasutus-aktsiooni. Nimelt kutsub messi korraldaja Taveco Disain OÜ kõiki külastajaid kaasa võtma selli-seid lasteraamatuid ja puhtaid ning terveid mänguasju, mida kodus enam ei vajata. Kõik lah-ked andjad saavad ka ise teiste

toodud kraami hulgast mida-gi meelepärast välja valida.

Koguperemess toimub 25. ja 26. septembril Saku suurhallis ja seekord juba 18. korda.Rohkem infot leiab veebilehelt: www.lapsjapere.eu

MTÜ Üksikvanema Heaks pakub ta-suta juriidilist ning psühholoogilist nõustamisteenust üksikvanema-tele. Murega saab pöörduda veebi-aadressile www.yksikvanem.com, abivajajaid nõustatakse e-maili teel. Igale probleemile lähenetakse individuaalselt ning iga inimesega tegeletakse senikaua, kuni tema küsimus on saanud parima võima-liku lahenduse.

Septembri algusest hoiab Tallin-nas Kalamaja ja Pelgulinna piiril Telliskivi loomelinnakus lapsi Susapusa lastehoid. Lapsehoidjad ootavad korraga kuni kümmet last vanuses 1,5–7 eluaastat. Hinnad on nagu eralastehoius ikka, kuid võimalust tasub igal juhul uurida. Vaata: www.telliskivi.eu ja www.susapusa.ee

Lapsevanemate kool avas hooaja

Tartu waldorfgümnaasiumi juu-res tegutsev lapsevanemate kool avas uue hooaja toiduteemalise loenguga. Et see oli alles algus, annavad koolipidajad teada, et kooli on oodatud kõik tulevased ja praegused emad-isad. Tartu lapsevanemate kooli ettevõtmi-si toetab Vabaühenduste Fond, mida rahastavad Norra, Island ja Liechtenstein Avatud Eesti Fondi vahendusel.Küsi lisa: vanematekool@gmail.com

Üksikvanematele pakutakse nõustamist

Arengukeskuses Avitus alus-tas neljandat hooaega emade koolitusprogramm. Tegemist on tasuta psühholoogilise koolitu-sega Tallinnas ja Tartus. Koos otsitakse vastust küsimusele: kuidas lisaks paremaks emaks ja kaaslaseks olemisele leida taas iseennast, kuidas leida oma elus

rohkem rahu, rõõmu, jõudu ja ta-sakaalu? Osaleda võib koos las-tega ning liituda võib kogu aasta jooksul.

Küsi lisa koolituse läbiviijalt, psühholoogiliselt nõustajalt An-neli Valdmannilt: anneli@avitus.ee või vaata www.avitus.ee/nous-tamiskeskus.

Õnnelik ema on hea ema

Sel nädalal jõuavad apteekidesse müügile Hipsiku tervisemähkmed. Innovaatilised Eestis toodetud mähkmed on korduvkasutatavad ja nende loojateks on Avo ja Eero Tölpt. Hipsikut võiksid lettidelt otsida need, kel kordki on mõte põiganud ökoloogilisele jalajäljele,

Ka mähkmed võivad olla innovaatilised

YouTube on üks populaarsema-test keskkondadest, kus jagada videosid laste näidenditest, tee-mapäevadest jms. Kuid paljudele teeb muret sealne kontrollimatus ja võimalikud viited edasisteks vaatamisteks. Nii on osa koole YouTube’i blokeerinud ja elamuste ning edusammude jagamiseks tu-leb leida teisi alternatiive. Üheks selliseks on KidsTube.

KidsTube on videote jagamise keskkond, mis on suunatud las-tele. Lisatud materjalid vaatavad läbi KidsTube'i toimetajad, samuti jälgitakse kõiki kommentaare. Et keskkonda populariseerida ning õpilaste videoloomise oskusi arendada, toimuvad seal iganäda-lased konkursid, mis keskendu-vad konkreetsele teemale. Vaata: www.youtube.com

YouTube'is on oma keskkond laste videotele

mis beebi tulekuga kaasneb. Kui mõistliku kasutamise juures va-jab laps terve mähkmeea jooksul umbes 75 Hipsiku tervisemähet, siis ühekordseid mähkmeid kulub sama aja jooksul nii 3680 ringis, on mähkmeloojad välja arvuta-nud.

Tee üks kena nukumaja

1. oktoobrini ootab Tallinna lin-namuuseumi lastemuuseum vahvaid, oma kätega tehtud nu-kumaju. Parimad saavad auhinna, kõik majakesed pannakse vaata-miseks välja lastemuuseumisse Kotzebue tänaval. Loe konkursist: www.linna-muuseum.ee/lastemuuseum

Lasteleht6

Vastab Asso Ladva,haridus- ja teadusministeeriumi kommunikatsioonibüroo konsultant:

„Õpilane on kohustatud õppetöös osalema, kuid see pole võimalik, kui vajalikud õppevahendid puu-duvad. Riikliku õppekava täitmise tagamine on koolipidaja ja kooliju-hi ülesanne. Õppekeskkond koos vajalike õppevahenditega kujun-datakse riigieelarvelise toetuse, koolipidaja eraldiste, sihtasutuste laekumiste ja annetuste abil. See tähendab, et koolipidaja peaks planeerima kooli eelarvesse vaja-dusel ja võimalusel raha õppetöö läbiviimiseks, näiteks vajaliku suusavarustuse ostmiseks. Et kindlustada kõigile õpilastele suu-satama õppimise võimalus, peaks koolil olema oma suusabaas. Selle loomiseks saavad ettepanekuid teha kooli hoolekogude kaudu lap-sevanemad, samuti saavad nad ise kaasa aidata, loovutades näi-

1 KÜSIMUS

Kas kool võib muuta kohustuslikuks spordivarustuse ostmise kehalise kasvatuse tunniks, suusaveerandil näiteks?

teks oma lastele väikeseks jäänud suuski või uiske.

Loomulikult on ka lapsevane-mal teatud kohustus tagada, et omakorda tema laps saaks täita talle pandud kohustusi. Kui suusa- varustuse ostmiseks puuduvad võimalused ja kuskilt ei saa seda ka laenutada, siis võib lapseva-nem pöörduda kohaliku omavalit-suse poole, et saada ainelist abi: haridusseaduse järgi annavad kohalikud omavalitsused võima-luste piires lastele koolikohustuse täitmiseks ainelist ja muud abi. Lapsevanemad, kool ja koolipidaja peaksid tegema vajadusel koos-tööd, et leida võimalusi kõikide õpi-laste osalemiseks suusatundides. Kuid õpilase kehalise kasvatuse hinne ei saa kindlasti sõltuda suu-savarustuse olemasolust. Lastele, kellel varustust pole, koostatakse selleks perioodiks individuaalne õppekava. Suusatamise asemel võib siis näiteks kelgutada või ui-sutada.

Sel nädalavahetusel ootab Fittest klubi tutvuma oma treeninguprog-rammiga, kuid mitte ainult: süm-boolne sissepääsutasu 25 krooni läheb annetusena Tartu ülikooli klii-nikumi lastekliinikule jälgimismoni-tori soetamiseks. Esimene Les Mills Super Weekendi nime kandev üri-tus oli märtsis ja siis koguti 10 456 krooni. Seekord oodatakse spordist ja heategevusest lugu pidavaid ini-mesi 25. septembril Tartus ning 26. septembril Tallinnas ja Pärnus. Rohkem infot ja treeningute kava leiad: www.fittest.ee

Mine trenni ja tee lastele head

Rahamaa õpetab rahalist kirjaoskustSeptembri algusest on kõikide eel-kooli- ja algklassilaste päralt eesti-keelne internetimäng “Rahamaa”. Mäng annab 5–9-aastastele laste-le põhiteadmised ja arusaamise ra-haasjadest ning on abiks ka laste-vanematele ja õpetajatele, et seda teemat lastele paremini selgitada. Mängukeskkond asub veebilehel www.rahamaa.ee.

Eesti kooliõpilased puhkavad rohkem kui Euroopa õpilased keskmiselt, selgub Euroopa hari-duse informatsioonivõrgustikust Eurydice. Sel õppeaastal on Eesti koolilastel koos suvevaheaja ja nädalavahetustega puhkeaga kokku peaaegu kolm kuud. Vahe-

Eesti koolivaheajad on Euroopa pikimadajapäevade arv Eesti põhikoolis on 86, Läti ja Leedu lapsed saavad puhata kolm päeva rohkem, va-hendas BNS.

Eestiga sarnane koolivaheaeg on Prantsusmaal, Belgias, Itaalias, Rumeenias, Küprosel ja Maltal. Kuid Tšehhis, Taanis, Saksamaal

Koolilastele oleks kasuks, kui nad saaksid hommikuti kauem maga-da, ütles Tartu ülikooli kõrvakliini-ku unekeskuse juht Marlit Veldi.

„Hommikupoolne ehk unenä-gude uni on see osa unest, mil-lega salvestatakse kogu õpitu ja omandatu. Lastel on see hoopis pikem,“ vahendas Veldi sõnu Eesti Päevaleht. „Mina olen seda meelt, et lapsed magaksid kauem. Kui vaadata tudengeid, siis hommi-kupoolsetes loengutes on nad küllaltki unised, kuid samas vane-mad inimesed, täiendusarstid, on

loengus hommikupoole väga vir-gad. Noor inimene vajab õppimise perioodil seda hommikupoolset und.“ Veldi sõnul tuleks koolitundi-de algus une seisukohalt kindlasti hilisemaks lükata, ent probleem tekib siis, kui vanemad lähevad varem tööle.

„Kui algklasside lapsed lähe-vad kell 23 magama ja tõusevad kell seitse, siis seda on nende or-ganismi jaoks absoluutselt vähe. Vanemad peaksid vaatama, et lap-sed läheksid õigel ajal magama,“ toonitas Veldi.

ja Hollandis peavad õpilased lep-pima kokku vaid kahe vaba kuuga aastas. Kõige pikem on suvine koolivaheaeg Leedu koolilastel: põhikoolis 13 ja gümnaasiumis 11 nädalat. Vaata: http://eacea.ec.europa.eu/education/eurydice/index_en.php

Uneteadlane: koolitunnid võiksid alata veidi hiljem

Sinu laps on väärt parimat hoolitsust! Nüüd on võimalus seda talle pakkuda loodussõbralikul ja rahasäästlikul moel. Eestis välja töötatud ja toodetud uudsed korduvkasutatavad tervisemähkmed Hipsik® jätavad marlimähkmed kaugesse minevikku. Hipsikud on valmistatud pehmest kvaliteetsest puuvillast ja mähkme sisse on peidetud imeõhuke membraan, mis peab kinni vedeliku, ent laseb lapse nahal hingata.

Hispikud on disainitud väikese inimese keha järgi ja neid on ülimalt mugav vahetada. Tervisemähkmeid saab pesta pesumasinas ja soovi korral triikida. Hipsik tervisemähkmed on välja töötatud koostöös ämmaemandatega. Korduv-kasutatavad mähkmed muudavad lapse mähkme-ea märkimisväärselt lühemaks kui ühekordsete mähkmete kasutamine.

Võib arvestada, et mõistliku kasutamise juures, vajab laps terve mähkme-ea peale ca 75 Hipsiku tervisemähet. Ühekordseid mähkmeid kuluks samade kasutuskordade peale 3680.

Hipsiku mähkmeid toodetakse neljas suuruses ning erinevad tüdrukutele ja poistele.

Lisaks Hipsiku tervisemähkmetele kuuluvad Hipsiku sarja mitmed abitooted: õhuvannipüksid Ulakas ja potitreeningu püksid Vallatu, imavuse suurendamiseks on rätikud.

Hipsik on müügil valitud Apteek1 apteekides üle Eesti ja MotherCare kauplustes Tallinnas Kristiine ning Rocca Al Mare Kaubanduskeskustes.

Hipsik® tervisemähe on kõige hingavam vettpidav korduv-mähe maailmas!

Leia meid veebist: www.hipsik.eewww.facebook.com/Hipsik

Tallinnas:Aasa Apteek Aia apteek Lastepolikliiniku apteekMustakivi 3a Narva mnt 7 Ravi tn 27Lasnamäe Kesklinn Kesklinn

Pelgulinna apteek Õismäe apteekÄdala 1 Õismäe tee 1aPõhja-Tallinn Haabersti

Tartus:Annelinna Keskuse apteek Tartu Sõbra apteekKalda 43 Sõbra 56

Ida-Virumaal:Kohtla-Järve apteek Narva Kesklinna apteekKalevi 32A Puškini 13Kohtla-Järve Narva

Harjumaal: Järvamaal:Viimsi Marketi Apteek Paide Vee tänava apteekRandvere tee 9 Vee tn 3Haabneeme Paide

Läänemaal: Lääne-Virumaal:Rannarootsi Tervise Asjatundja Virumaa apteekRannarootsi tee 1 Tallinna tn 43Haapsalu Rakvere

Pärnumaal: Saaremaal:Suurejõe Apteek Apteek1 Tervise AsjatundjaRiia mnt 131 Kuressaare Saare selverisPärnu

Viljandimaal: Võrumaal: Mulgi apteek Võru haruapteekJakobsoni 2 Kooli 6Viljandi Võru Maxima

FOTO: Kaitti Kattai

FOTO: Kaitti Kattai

Lasteleht8

Jonnist saab jagu rahuliku ja kindla meelegaJONN

Info ja registreerimine tel: 6 621 855

või info@arsis.ee

Arsise Kellade Koolon huvikool, kus õpitakse muusikat läbi käsikellade.

On alanud registreerimine järgmistele kursustele:

• kellamängu kursus täiskasvanutele• eelkursus 5-6aastastele lastele

Arsise Kellade Kool

www.arsis.ee

KAIRE TALVISTE

Kolmeaastane Kärt nuiab poes seebimullitajat. …t algavat jonni mitte avalikus kohas lahendada, panebki ema mullitaja ostukorvi. Kassajärjekorras põrnitseb tüdruk võõraid kurja pilguga ja käsib val-juhäälselt neil ära minna. …ma kee-lab, aga see ei mõju. Siis ähvardab, et kui selline käitumine jätkub, rän-dab mullitaja riiulile tagasi. Laps ei usu ega kuuletu. …ma täidab oma lubaduse ja see vallandab hirmsa sõjakisa. Terve kodutee karjub Kärt

Jonniv laps võib tahta erinevaid asju – vanema tähelepanu ja hoolt, kompida piire, vabaneda halvast enesetundest, pingest jne.

kui pöörane. On talv, tee libe, ema pikast tööpäevast stressis – närv ei pea vastu. Järgmisel hetkel karjub ta enda ehmatuseks lapsest veel valjemini, et jonnile lõppu teha.

Õhtul magama minnes mõtleb ema, kuhu on kadunud tema väike rõõmurull, mida on ta emana va-lesti teinud. Süda on raske ka enda käitumise pärast. Mida teha, et sel-line asi ei korduks?

Ootamatult puhkevad jonnihood käivad väikelapse arenguga käsi-käes ja parim, mida lapsevanem

Jonn tuleb sageli ootamatult ja selle põhjus võibki jääda arusaamatuks.

Foto: Kaire Talviste

Lasteleht 9

Mõned soovitused:•• ärge laske end lapse jonnist või märatsemishoost ära hirmutada, reageerige sellele rahulikult ja kindlalt. Oma rahuliku käitumisega ole-te eeskujuks ja aitate lapsel rahuneda. Karjumise ja ähvardamisega ei saavuta te midagi.•• Kui olete jäänud jonniva väikelapsega „lõksu” rahvarohkes kohas, ärge laske end teiste kommentaaridest või pilkudest häirida ega kao-tage vanemana eneseusaldust. Vaatamata olukorra ebamugavusele, saate nagunii teha ainult seda, mis teile sel hetkel kõige õigem tun-dub.•• Lapse kannatlikkust ei tohi ülearu proovile panna: näiteks pikast päevast väsinud lapsele on rahvast pungil poes „mõistlik” käitumine suur pingutus. Kui õhtused poeskäimised vallandavad lapse jonni, püüdke oma ostud teha enne, kui talle lasteaeda järele lähete.•• Väikese õe või venna perre sündimisel võib lapse jonni vallandada hirm, et emme-issi kuuluvad nüüd titale ja teda hüljatakse. Iga eemal-olek teist (sh teise tuppa magama minek) võib lapse jaoks muutuda frustreerivaks kogemuseks, millega ta toime ei tule. Jälgige esimestel nädalatel erilise hoolega, et jagate ka vanematele lastele tähelepanu ja olge kannatlik ajutise „titeliku” käitumise suhtes. •• Aidake lapsel tema soove ja tundeid sõnastada. Näiteks: „Mulle tundub, et sa oled pahane/õnnetu. Räägi mulle, mis su tuju rikkus.” Laps, kes õpib oma negatiivset enesetunnet sõnades väljendama, suudab pinge korral end paremini valitseda ja oma käitumist paind-likumalt suunata.•• Kui tunnete, et ei saa ise enam hakkama, otsige abi lastepsühho-loogilt. KAIRE TALVISTEArtikkel valmis SA Dharma Luiga fondi stipendiumi toel

KUIDAS JONNIgA TOIME TULLA?sel perioodil teha saab, on säilitada rahu ja eneseusaldus, kinnitab Tar-tu nõustamis- ja kriisiabikeskuse psühholoog ja gestaltterapeut Ivika Põldsepp.

„Jonni kutsub sageli esile lapse väsimus, ebamugavuse või õnnetu-se tunne,” selgitab ta. „Väike laps ei oska oma enesetunnet või tahtmisi arusaadavalt väljendada, soovide täitumist kaua oodata või nende mittetäitumisega leppida. Mõne jonnihoo põhjus võib vanemale jääda täiesti arusaamatuks. Täht-susetuna näivast pisiasjast võib käivituda nii tugev tunnete orkaan, et selle suunamine või peatamine näib võimatu.”

Jonn on aregu loomulik osaJonniv laps on sageli vastandlike tunnete küüsis. Tüüpilises jonnieas (2.–3. eluaastal) areneb kiiresti lapse tahe, samas aga puutub ta kokku paljude piiridega – soovid ja tegelikkus ei lähe kokku. See teki-tab pinget, ajab vihale ja teeb õnne-tuks, kuid oma emotsioonidega ta toime tulla ei oska. Kui laps tajub, et teda ei mõisteta, üritab ta veelgi jõulisemalt oma õiguse eest seista. Märatsemishoo taga võib tegelikult olla abituse tunne.

„Jonn on loomulik ja paratamatu lapse arenguga kaasnev nähtus ja seda ei tohi tõlgendada kui läbikuk-kumist vanemana,” selgitab Põld-sepp. „Vanemad, kes näevad lapse jonnis ohtu oma enesehinnangule, kipuvad jonnivat last sagedamini „paika panema”, karistama, alavää-ristama (küll sa oled rumal laps) ja emotsionaalselt hülgama (ma ei taha nii halba last).

Stressis ja ebakindlatel vane-matel on lapse osas rohkem eba-realistlikke ootusi. Näiteks peavad nad lapse kõiki eneseväljendusi ja tahteavaldusi jonniks, eeldavad, et laps kuuletub alati kohe ja vastu-vaidlemata, sunnivad väsinud last käituma küpsemalt, kui ta hetkel on võimeline jne.

Jonni tuleb suhtuda mõistvalt ja rahulikult. „Püüdke oma last mõista. Väikelaps, kes ei saa oma tahtmist, ei ole võimeline ilmutama täiskasvanulikku enesekontrolli. Ka täiskasvanu, kelle soove kuulda ei võeta, ei suuda end alati ideaal-

selt valitseda,” toob psühholoog näite. Siiski ei pea Põldsepp õigeks järeleandmist lapse igale soovile, ent kui jonnile reageeritakse alati jõuga (ähvardamise, karjumisega), ei õpi laps leplikkust, kompromissi-de tegemist, teistega arvestamist. Õpib hoopis seda, et tugevama õi-gus maksab.

Piirid olgu konkreetsed Reeglite ja raamide kehtestamisel soovitab Põldsepp konkreetsust, vältida tuleb üldsõnalisust. „Tehke lapsele selgeks, mis on vastuvõe-tav ja mis mitte ning pidage ise sellest kinni. Kui olete nõudmistes järjekindel, mõistab ta, et teisiti ei saa. Kui annate jonnile järele, mär-kab laps, et kui piisavalt kõvasti ja kaua karjuda, saabki oma tahtmi-se,” soovitab ta.

Laps õpib ära, kus on vanema taluvuse piir ning hakkab seda oma tahtmise saamiseks ära kasutama. Kui ta tunnetab, et piirid on paigas, kaob ka vajadus neid pidevalt üle kontrollida. Kindlad ja püsivad pii-rid loovad lapses turvatunde. Õige tasakaalu leidmine piiride kehtes-tamisel pole lihtne. Kui käske ja keelde saab liiga palju, suureneb lapse protest. Samas kui laps üldse piire ei taju, tunneb ta end samuti ebakindlalt.

Teist ja kolmandat eluaastat peetakse tüüpiliseks jonnieaks. Hiljem muutuvad jonnihood nõrge-maks ja harvemaks, kuid kuni viien-da eluaastani on jonn üsna loomu-lik. Trotsil ja ei ütlemisel on oluline roll lapse isiksuse kujunemisel: ta õpib oma mina teistele vastandama ja oma iseseisvust kehtestama.

Nüüd on Kärt viieaastane. Juba palju mõistlikum, aga see ei tähen-da, et jonni enam poleks. Et laps oskaks oma tujumuutusele nime anda, hakkab ema tavaliselt laul-ma: „Majast majja käib riiakas jonn, küsib, kas lapsed kodus on? Mis me talle küll vastame?”

Kärt on õppinud märkama oma jonni põhjust ja vanemate suureks rõõmuks leiab ta juba ka õigeid sõnu, et asju selgitada. Päeval, mil ema tõi koju uue tita, oli jonn oota-matult taas platsis. Kärt ei tahtnud magama minna ja protesteeris sel-le vastu erakordse ägedusega. Kui õhkkond lõpuks veidi rahunes, tuli ta ema juurde ja tunnistas pisarsil-mi, et ta ei jonni mitte selle pärast, et ta ei taha tuttu minna, vaid selle pärast, et ta tahab oma emmet. •

Lapse märatsemishoo taga võib tegelikult olla abituse tunne.

Lasteleht10

Teismeline vajab liikumist ja põnevustKOOLILAPSE SÜNNIPÄEV

Mis meile oma kooliea sünnipäevadest kõigepealt meenub? Kindlasti mitte peolaud uhke tordiga, pigem ikka mõni põ-nev ettevõtmine koos sõpradega.

Kui väikeste laste sünnipäevade korraldamiseks pakuvad teenu-seid paljud mängutoad, siis koo-liealistele on sobivaid kohti vähe. Teismeline vajab eeskätt liikumist, võistlemist, põnevust. Just sellise elamusliku ja meeldejääva sünni-päevapeo aitavad korraldada Tallin-nas asuvad Lasergame.ee ja Paint-ball.ee, kes on kunagise Polümeeri tehase tootmisruumidesse rajanud Eesti suurima lasermängusaali ja ainsa sportliku paintball’i sisehalli.

„Meil saab valida nelja mängu-variandi vahel: lasermäng saalis, lasermäng õues, kummikuulidega paintball sisehallis ja klassikaline värvikuulidega paintball maasti-kul,” selgitab ettevõtte juhataja Tiina Kostabi. „Laser- ja paintball’i sõjamängud pole üldse sellised hirmsad ja koledad, nagu lapseva-nemad sageli kardavad. Siin ei ole midagi ohtlikku, sest kõiki neid mänge õpetavad ja juhendavad oma ala professionaalid. Tegemist ei ole lihtsalt arutu põmmutamise-ga, vaid igal mängul on oma reeg-lid ja eesmärk. Samuti arendavad need tegevused meeskonnatööd, reaktsiooni kiirust, otsustusvõi-met ja distsipliinitunnetust. Siin on keelatud reeglite eiramine – lapsed peavad ennast kontrollima ja järgi-ma instruktori korraldusi.”

Lasermäng saalis meeldib ka tüdrukuteleLasermäng sisesaalis sobib hästi alates 8. eluaastast. Mängukohaks on 1000-ruutmeetrine kahel tasa-pinnal saal, mis on labürintideks ehitatud. Seintel on kunstiaka-deemia tudengite tehtud neoon-värvides maalingud, mis lisavad ultraviolettvalguses salapära ja põ-nevust. Korraga saab mängida kuni 18 inimest, kes jaotatakse kolmeks kuueliikmeliseks võistkonnaks – punased, kollased ja sinised. Vas-

tavat värvi on ka tuled mängijate elektroonilistel vestidel. Eesmärk on tabada hämaras, sähvivate tu-lede ja efektse muusikaga ruumis laserrelva kiirega vastasmängija varustust ja hävitada vastasvõist-kondade baase. Mäng kestab 20 minutit ja punktiarvestust peab arvutisüsteem. Mängu võidab tiim, kes kogus kõige rohkem punkte. Mängu lõpus saab igaüks perso-naalse tulemuslehe. Laserrelva laserkiir on tervisele, sh silmadele, täiesti kahjutu, seda on tootja poolt testitud. Lasermängusaalis saab sünnipäeva pidada alates 1200 krooni eest.

Lasermäng õues pakub elevust kogu pereleLasersõda saab mängida ka met-sas, vanas sõjaväeosas või kodu-aias. Õuelasersõda on põnev ja kaasahaarav mäng, mis sobib nii lastele kui ka täiskasvanutele ning lisab pereüritustele närvikõdi ja vaheldust. Vanuse alampiir on 10 eluaastat, mäng kestab 2,5 tundi ning korraga saab mängida kuni 20 inimest, kes moodustavad kaks võistkonda. Mäng käib elude peale ja igal pihtasaamisel saab mängi-ja oma relvast nõrga elektrilöögi. Kes särtsu kardab, peab mängima õhukeste kinnastega. Mängu juhib instruktor, kes korraldab mängija-tele põnevaid missioone. Lasersõ-da ei tohi mängida südamestimu-laatori kandjad, südamehaiged ja epileptikud. Välilasermänguga sün-nipäev läheb maksma alates 1500 kroonist.

Sisehallis mängitakse paintball’i kummikuulidega Paintball on sportlik sõjamäng, mida harrastatakse üle maailma nii hobi korras kui ka profispordina. Alates 13. eluaastast võib män-gida sise-paintball’i, kus lastakse

pisikeste kummikuulidega ja män-gijate kasutada on täispuhutavate figuuridega 700-ruutmeetrine tree-ningsaal. Sisesaalis ei sega ilm ku-nagi mängu ning mängijad ei määri oma riideid ära. 2,5 tundi kestva mängu hind algab 2000 kroonist. Hinna sees on militaarne riietus ja paintball’i täisvarustus (mask, relv, balloon, kaelakaitse) igale mängija-le, 12 000 kummikuuli kamba peale ning instruktori juhendamine, kes annab mitmesuguseid militaarseid ülesandeid.

Õue-paintball annab võimsa adrenaliinisüsti Kel vanust juba 14 aastat ja roh-kem, võib maha pidada eriti põ-neva ja militaarse sünnipäevapeo õues, kutsudes sõbrad mängima paintball’i, kus lastakse värvikuu-lidega. See mäng sarnaneb juba

üsnagi päris lahinguga, sest pih-tasaamine võib olla ka valus. Aga see annab hea adrenaliinilaengu. Mängu võib korraldada nii vanal sõjaväealal kui ka oma metsas üle Eesti. Kolmetunnise ürituse hind algab 2500 kroonist, hinna sees on nn sõjaväelaiguline pealisriietus ja paintball’i täisvarustus (mask, relv, balloon, kaelakaitse, kindad) igale mängijale ning instruktori juhenda-mine, kelle eestvedamisel militaar-sed missioonid ellu viiakse. •

Kontakt:Tallinn, Madara 22awww.lasergame.ee info@lasergame.ee mob: 5556 2525www.paintball.ee info@paintball.ee mob: 5565 6696

Fotod: www.paintball.ee

Lasermäng väljas ja saalis

Lasteleht12

Uus seadus suurendab kooli rolli ja vanema vastutustKOOLISEADUS

Kuigi septembrist jõustunud uues põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sisalduv põhikooli õppekava rakendub täielikult alles järgmisest sügisest, leidub mitu muudatust, mida lapse-vanem peaks juba praegu teadma.

AVE ScHMIDT

Uuest kooliaastast on lapsevane-mal senisest suurem kohustus vastutada selle eest, et laps kor-ralikult kooli jõuaks. Lapse puudu-misest peab koolile teada andma puudumise teiseks päevaks, mui-du peab kool lapsevanemaga ühen-dust võtma ja puudumise põhjuse välja selgitama. Kui lapsevanem telefonile ei vasta, tuleb teavitada puudumisest õpilase elukohajärg-

set valla- või linnavalitsust. Vane-mat võib lapse puudumise eest ka trahvida.

„Rõhutan, et tegu on äärmusliku abinõuga. Rahatrahvi saab küsida üksnes siis, kui laps on puudunud veerandi jooksul üle 20 protsendi tundidest ja kui lapsevanem keel-dub koostööst. Alustuseks ikka vesteldakse nii lapse kui ka tema vanemaga,” selgitas haridus- ja teadusministeeriumi üldharidus-osakonna juhataja Irene Käosaar.

Nüüdsest on seaduse järgi koo-lide käsutuses hulk mõjutusvahen-deid, mida õpetaja saab tunni või kooli korra rikkumisel kasutada. Lisaks traditsioonilistele mõjutus-vahenditele võib õpilase õppetööst ajutiselt või pikaks ajaks kõrvalda-da, õpetajal on õigus võtta õpilaselt ära tundi segav mobiiltelefon või muud kooli sobimatud asjad.

„Kool saab erinevate mõjutusva-hendite vahel valida. Selleks, et lap-sevanemad ei hakkaks protestima

Lasteleht 13

www.ludo.eeLudo TallinnRotermanni KaubamajaRotermanni 5/Roseni 10

Ludo TartuRiia tn 15b(Kino Ekraan vastas)

Ludo Lauamängupood ootab nii väikeseid kui suuri lauamänguhuvilisiLudo Lauamängupood pakub üle 500 erineva lauamängu nii lastele kui ka täiskasvanutele. Meie valikus on lisaks lauamängudele ka nuputamisvigurid, õuemängud, minatuurid ja meisterdamistarvikud, pokkeritarbed ning palju muud põnevat!

Kui Sa ei tea täpselt, millist lauamängu valida, võta mõned sõbrad kaasa ja tulge Ludosse mängima. Tutvustame Sulle kaasaegset lauamängude maailma suurima rõõmuga!

ja kooli kohtusse kaebama, tuleks koolidel kindlasti vanemaid infor-meerida – sarnaselt õppekavadega kirjutatakse uued reeglid lahti kooli kodukorras,” ütles Käosaar.

Hindamine võib muutudaKoolidel tuleb alanud sügisest kind-lustada hariduslike erivajadustega õpilastele eripedagoogiline, psüh-holoogiline ning sotsiaalpedagoo-giline teenus. „Koolil on kohustus määrata erivajadustega lapsele tu-giisik, kelleks võib olla mõni vanem õpetaja, õppealajuhataja, psüh-holoog või koolijuht ise. Tugiisik koordineerib erivajadustega lapse õppetööd, sh tema individuaalse õppekava koostamist ja rakenda-mist,” selgitas Käosaar.

Alanud õppeaastast võivad koolid esimeses ja teises põhikooli astmes minna numbriliselt hinde-süsteemilt üle sõnalisele hinnan-gule, mis tähendab, et igale lapse-le sõnastatakse tema teadmiste tase. Sõnaline hinnang annaks nii lapsevanemale kui ka lapsele enda-le tema teadmiste ja arengu kohta põhjalikumat infot. Kuigi sõnalist hindamist on kritiseeritud palju kui õpetaja töökoormuse põhjendama-

tut suurendajat, on tegemist koo-lidele pakutava võimaluse, mitte kohutusega.

Viimsi kooli põhikooli kahes esi-meses astmes on sõnaline hinnang kombineeritud numbriliste hinne-tega juba alates eelmisest aastat.

„Sõnaline hinnang aitab õpilasel oma õppetöö tulemusi parandada. Me ei ole numbrilisi hindeid ära kao-tanud, sest võrdlusmoment on va-

jalik. Samuti me ei eelda, et õpetaja peab suutma anda kõikidele tööde-le sõnalist tagasisidet,” ütles Viimsi kooli direktor Leelo Tiisvelt.

Alates järgmisest sügisest on kohalikud omavalitsused kohus-tatud kehtestama korra, mille järgi igale lapsele määratakse elukoha-järgne kool, kus on õppekoht ga-ranteeritud. See ei takista koolielu alustada mujal. •

Uue kooliseaduse järgi on vane-mal senisest suurem vastutus hoolitseda selle eest, et tema laps igal hommikul kooli jõuaks.

•• Uues põhikooli- ja gümnaasiu-miseaduses sisalduv põhikooli õppekava peab koolide kodukor-ras kajastuma hiljemalt järgmise aasta septembris. •• Vanalinna hariduskolleegiumi põhikooli juhataja Alar Saare sõ-nul on alanud õppeaasta nende koolis pigem ülemineku kui suur-te muutuste aeg. „Uuest õppeaastast ei ole väga kardinaalselt midagi muutunud. Uue dokumendiga tehakse tööd, et järgmise aasta sügiseks val-mis jõuda,” ütleb Saar.•• Viimsi koolis alustati põhi-kooli- ja gümnaasiumiseaduse teemaliste aruteludega juba

aasta eest ning seaduse täien-damist on pingsalt jälgitud. Ala-nud õppeaastast on põhikoolis selgelt kasutusele võetud üks oluline muudatus, mis on lahti kirjutatud ka kooli igapäevaelu reguleerivas kooli kodukorras – vanemal on kohustus teatada koolile lapse puudumisest kohe esimesel puudumise päeval.•• „Teavitamine on väga lihtsalt organiseeritud. E-koolis on ole-mas konkreetne koht, kus seda saab teha. See garanteerib, et teade jõuab kenasti kohale,” rää-gib koolijuht Leelo Tiisvelt.

Ave Schmidt

PÕHJALIKUD MUUDATUSED LÜKKUVAD TULEVASSE AASTASSE

Õpetajal on õigus ära võtta tundi segav mobiiltelefon või muu sobimatu asi.

Lasteleht14

SIgNE KALBERg

Esimeste tähtede kirjutama õpe-tamisel pöörab algklassiõpetaja tähelepanu nende õigele vormile, suurusele, kirja üldilmele ja puh-tusele; edaspidi ka tähtede oma-vahelistele seostele ja kirjareale. Üldjuhul kujuneb tüdrukutel isiku-pärane käekiri kiiremini välja kui poistel.

„Algusest peale peab pöörama tähelepanu tähtede kuju- ja suu-russuhetele, alustamiskohtadele,

Päris esimesed kirjatähed ei peagi olema ilusadALgKOOL

Kuidas õpivad koolijütsid loetavalt kirjutama? Kas tundide kaupa ühesuguseid kriipse tõmmates või jälgib õpetaja hoo-pis midagi muud? Kas 1. klassi lõpuks peab käekiri olema loetav ja n-ö korralik?

joonistamissuundadele ning tähe ja sõna vahedele,” loetleb eripeda-goog ja logopeed Pilvi Kula kõike seda, mida ta jälgib 1. klassi lapsi kirjutama õpetades. Kirja tehnilise ja graafilise küljega tegeletakse kogu algkooli vältel.

Foto: iStockphoto

Kodus võiks 6–7-aastane harjutada kirjatehnikat viis minutit, 7–10-aastane kümme minutit.

Snazaroo näo- ja kehamaalinguvärvid on sõbralikud ka kõige tundlikumale nahale ja neis ei ole kasutatud lõhnaineid.

Snazaroo värvid on lastesõbralikud ning nad vastavad EL ja USA kosmeetikale ja mänguasjadele mõeldud ohutusnõuetele.

Snazaroo näovärve on kerge ihult maha pesta vee ja seebiga.

Snazaroo näo- ja kehamaalinguvärvid on müügil: kauplustes Skizze Tallinnas ja Tartus, Bürootaevas Kuressaares ja Pärnus, Büroomark Pluss ja Eva-Lotta kunstiäri Pärnus, Järva TÜ Paides, Taig Raplas, Kristallkorkas Rakveres, Jovi Jõhvis ja Kiviõlis, Viimsi Market, Maksimarket Laagris, Stockmann kaubamaja Tallinnas ning Selver üle Eesti.

Ideid näomaalinguteks leiad:www.vunder.ee, www.snazaroo.com

Käekiri peaks loetav olema 3. klassi lõpuks, ütlevad pedagoogid.

Lasteleht 15

Euroopas tunnustatud ja tuntud sensomotoorika eksperdi chris-tian Marquardti kinnitust möö-da on 50 protsenti käekirjast õpitud, ülejäänu tuleb looduse poolt. Ta on seda meelt, et ko-leda käekirjaga tuleb kindlasti tegeleda, õpilased peavad tund-ma õigeid kirjutamisvõtteid. Kui ei õpita kirjatehnikat, ei õpita ka arusaadavalt kirjutama. Marquardti sõnul on algkoolilas-te suurim probleem keha halb asend, kirjutusvahendi kramp-lik pihku pigistamine, liiga suure survega kirjutamine ja mitteloe-tav käekiri. Sellega peaksidki

TÜDRUKUTE KÄEKIRI HOOgNE, POISTEL PISIKE JA EbAKINDEL

„Kirjatehnika meetodite valik on vaba. Iga õpetaja saab ise ot-sustada, kuidas on just tema õpi-lastele otstarbekam kirjutamise tehnikat õpetada. Rõhutatakse lapse enda käekirja analüüsi, mis peaks sisaldama nii kirjutamiste-gevuse tehnilist kui ka graafilist külge,” selgitab Kula. Algklassi-õpetajana paneb ta esmalt rõhku tehnilisele poolele: jälgib laste istumisasendit, kehahoidu kirju-tamisel, vihiku asetust, kirjutus-vahendi hoidu ja sõrmede liiku-vust kirjutamisel. Kirjutamiskoht peab olema piisavalt ruumikas ja avar, nii et õpilase mõlemad käed mahuvad lauale.

„Teen lastega erinevaid kir-jatehnilisi harjutusi sõrmede, randme, käsivarre liikuvuse ja kogu käe lihaste töö koordinee-rimiseks, nii tugevdatakse käte motoorikat. Siis õpetan esmalt jäljendamist ehk kopeerimist, eeskujusid kirjutamisel. Käekir-ja kujunemisele aitavad kaasa kopeerimisharjutused, mille eesmärk on järgitava kujundi salvestamine lapse lihasmällu. Harjutused aitavad omandada ka

tähtede õigeid kirjutamisliigutu-si,” räägib Kula.

Kirjatehnikat eraldi ei hinnataKirjatehnikat vaadeldakse kirjuta-mise ühe osana keeleõpetuse ja tekstiloome kõrval. See põhimõtte-line muutus kaotas ära kirjatehnika eraldi hindamise. 3. klassi lõpuks peab õpilane oskama kasutada õigeid tähekujusid ja seoseid, kir-jutama loetava käekirjaga, oskama teksti tahvlilt ja õpikust maha kirju-tada ja seda paberile paigutada, os-kama kirjutada etteütlemise järgi ja kontrollida kirjutatut näidise järgi. Eesti keele ainekava 4.–6. klassile taotleb kirjatehnika osas käekirja loetavust, töö välimuse korrektsust ja kirjutatud teksti kontrollimise os-kust, loetleb Pilvi Kula.

Kaunis käekiri saavutatakse täpse juhendamise ja mehaanilise treeningu kaudu enamasti eesti keele tunnis. Loetava kirja saavu-tamiseks on vajalik süstemaatiline tähekujude mehaaniline harjuta-mine. Kodus võiks 6–7-aastane harjutada kirjatehnikat viis minutit, 7–10-aastane kümme minutit.

„Oluline on ka see, kuidas õpe-taja suudab rõhutada loetava kirja tähtsust, selgitades samas, et kau-nis, stiilne ja loetav kiri ei ole üks ja sama. Ainult teatud olukorrad ja eesmärgid vajavad väga kaunist, stiilset kirja, tavaliselt peab kiri ole-ma loetav,” ütles Kula.

Käekirja kujunemist mõjuta-vad sünnipärased eeldused, kuid

oma osa on harjutamisel-treeni-misel. Kula sõnul on väga oluline õpetaja eeskuju: õpilaste käekir-jas on märgata neidsamu kujun-damisvõtteid, mida kasutab mõni nende õpetaja tahvlile kirjutades. Mõnegi õpilase käekiri areneb oma õpetaja käekirja sarnaseks või saab õpilane eeskuju pereliik-metelt ja sõpradelt. •

õpetajad tegelema.„Käekiri peab olema ilus, aga 1. klassis ei ole lapsed veel või-melised nii kirjutama, nagu stan-dardid ette näevad. Kui õpetaja nõuab, et õpilane kirjutab juba kooli tulles ilusti, on tulemuseks hoopis kole käekiri. Tüdrukud õpivad kiiremini, nad kirjutavad hoogsamalt ja loovalt. Poiste käe-kiri on algul pisike ja ebakindel. Poisid vajavad palju julgustamist ja seepärast ongi oluline, et nende usk endasse ei kannataks selle pärast, et õpetaja tahab juba esi-mestes klassides näha ilusat käe-kirja,” on Marquardt öelnud.

Lasteleht16

SIgNE KALBERg

Vaba aja veetmisega ei näe teisme-lised hätta jäävat. Suisa magnetina tõmbavad neid ligi kaubanduskes-kused, kuid tõe huvides tuleb lisa-da, et tühjad pole noortest ka huvi-keskused ja spordisaalid.

Puka keskkooli õpetaja Ene Aigro uuris paari aasta eest, kuidas veedavad oma vaba aega Valgamaa kooliõpilased. Ta möönis, et vaba aeg on teadagi väga mitmetahuline mõiste ning seda ei saagi üheselt kirjeldada. Igal juhul tähendas see noorte jaoks aega, mil pole sundi midagi kindlat teha, kohustustest üle jäävat aega. Vaba aja veetmise vormina pidasid noored väga täht-saks liikumist ja läbikäimist sõpra-dega, järgnesid muusika kuulamine ja võimalus olla omaette. Rahatee-nimist pidas väga tähtsaks või täht-saks rohkem kui kaks kolmandikku küsitluses osalenud õpilastest.

Lapse jutt ja tegelikkusVaba aja harrastuste ning omaet-te olemise jaoks jäi õpilastel 5–7 tundi päevas, näitas Aigro küsit-lus. Nädalavahetus on aeg, mida kõige meelsamini veedeti koos sõpradega, n-ö midagi huvitavat ette võttes. Paljud olid puhke-päevadel koos perega, üllatavalt paljud aga eelistasid olla näda-lavahetusel omaette kodus. Kül-laga jagus neid, kes tunnistasid, et löövad laupäeviti-pühapäeviti aega niisama surnuks. Peaaegu võrdselt oli oma nädalavahetu-se veetmise viisina välja toodud trennis või huvialaringis käimine ning õppimine. Veel oli nimetatud vaba aja veetmist kallimaga, kau-banduskeskustes ja poodides käimist ja töötamist.

Kui paljud lapsevanemad ja lapsed ise teavad aga seda, et alla

Vaba aeg märgib teismelise jaoks kohustusteta olemist TEISMELISED

Vaba aeg peab olema vaba, ütlevad teismeliseeas noored. Selle nimel on nad valmis leppima isegi piiranguga, mis kä-sib hiljemalt kell 23 kodus olla.

16-aastasel on keelatud saatjata viibida väljas kella 23-st õhtul kuni kella kuueni varahommikul?

Politseil tuleb liikumispiiran-gutega seotud juhtumitega aeg-ajalt ikka tegeleda – tavapärasest tihedamini suveperioodil ja kooli-vaheaegadel, mil lastel on enam vabadust, nentis Lääne prefektuu-ri vanemkonstaabel Liilia Mänd. Sagedamini äratavad politsei tähe-lepanu hilja peale jäänud teisme-lised, harvem nooremad lapsed. „Vabanduseks tuuakse erinevaid põhjusi. Kõige tavalisem on, et „just hakkasin koju minema, jäin bussist maha, tulin kinost, saadan sõbra ära”, rääkis Mänd.

Vanemkonstaabel on tähele pannud, et lapsevanemad teavad oma järeltulijate tegemistest selle põhjal, mida lapsed neile ise ütle-vad. Kuid pahatihti ei kontrollita, kas laps ikka ka tõtt räägib. „Näi-teks lubatakse laps sõbra juurde ööseks, kuid ei lepita selles kokku teise pere vanematega. Teine noor seltskonnast kasutab samuti ju-hust ja valetab omakorda ning lõ-puks ongi hulk alaealisi koos, kes vanemate usaldust kuritarvitades öösiti tänavatel või kellegi korteris aega veedavad,“ rääkis Mänd.

Maakohas on lihtsamEriti masendavad on olukorrad, kus vanemad töötavad välismaal ning koju jäänud lapsed peavad juba väga varakult iseseisvalt igapäevase elu-korraldusega hakkama saama. Tihti käib see neile üle jõu ja nii ongi prob-leemid varmad tulema. Siis on õnne-tud nii lapsed kui ka nende vanemad.

„See, kui palju suudavad lap-sevanemad oma võsukeste tege-mistel silma peal hoida, on pereti erinev ja tuleneb ikkagi lapse ja va-nemate vahelistest suhetest – on lapsi, kes vajavad vähem järeleval-

vet, ja on neid, keda tuleb rohkem kontrollida,” ütles Mänd.

Maakohas on lihtsam, kogu-kond hoiab silma peal, nentis Lääne-Virumaal kolme teismelist kasvatav Maila. „Mul on laste va-bast ajast üsna hea ülevaade. Ja maakoolis on selle sisustamiseks päris palju võimalusi. Noorem poeg näiteks käib iga päev saalihoki ja

•• 1998. aastal jõustus seadus, mille järgi ei tohi alla 16-aastased ilma täiskasvanud saatjata viibida avalikes kohtades kella 23–06-ni.•• Suvel, 1. juunist 31. augustini lõpeb liikumiskeeld kell viis hom-mikul. •• Kui politseipatrull tabab alla 16-aastase lapse avalikus kohas ilma täiskasvanud saatjata, kont-rollitakse lapse isikut, selgitatakse välja juhtumi asjaolud ning korral-datakse lapse üleandmine lapse-vanemale või lapse seaduslikule esindajale. •• Juhtum fikseeritakse politsei andmekogus ja info juhtumi kohta edastatakse lastekaitsetöötajale. Seda kõike juhul, kui liikumispiiran-gut rikkunud laps ei ole toime pan-nud süütegu.•• Kui aga laps on pannud toime

LAPSED HILISÕHTUKS KOJU

mõne süüteo (väärteo või kuriteo), alustatakse lapse suhtes vastavat menetlust. •• Vastutuse iga algab lapsel ala-tes 14. eluaastast. Alla 14-aastane laps on seaduse järgi süüvõimetu ehk tema puhul jäetakse menetlus alustamata. •• Kui kohaliku omavalitsuse ter-ritooriumil kehtiva avaliku korra eeskirjaga on kehtestatud liikumis-piirangud ja alaealine neid rikub, on tegemist avaliku korra rikkumi-sega. •• Kui selgub, et alaealine on tar-vitanud alkoholi, on tegemist kahe rikkumisega – alkohol + väljasolek. •• Riigikohtu praktikast lähtuvalt võib alaealisele määrata rahatrah-vi. Kui ta ei ole võimeline seda tasu-ma, võidakse rahatrahv asendada asenduskaristusega ehk arestiga.

korvpallitrennis ning oma vaba aja veedab ta sõpradega pigem staadionil kui tegevusetult ringi lonkides,” on ta rahul. Reeglid on paigas: kui teinekord juhtubki, et sõprade juures tahetakse kauem olla, siis antakse emale sellest aegsasti teada: „Lähen siis neile järele, et lapsed ei peaks omapead koju tulema,” ütles Maila. •

Vaba aeg tähendab aega, kui saab teha just seda, mida ise tahad, leiavad noored.

Foto: Rene Suurkaev

Lasteleht 17

AgNE NARUSK

Laias laastus jagunevad lapse-vanemad nohuküsimuses kahte, üksteist vaenulikult põrnitsevas-se leeri. Ja lasteaiaõpetajatelt saab tuge neist vaid üks – nemad-ki suhtuvad nohuküsimusse kas nii või siis teisiti. Kesktee valivad vähesed.

Esimene aasta: kuri kasvataja rühma ei laseElu esimesel lastevanemate koos-olekul tegi range olemisega kas-vataja vastuvaidlemist välistaval toonil selgeks, et nohu ja köhaga lapsi rühma vastu ei võeta. Nohu ja köha on haigused, lapsel on paha olla, me ei saa teda jätta üksi rüh-ma sooja, kui teised on õues, me ei tohi anda lasteaias ravimeid. Li-saks pahandavad teised vanemad, sest nendegi lapsed võivad hai-

Sügis täidab lasteaiad tatiste põnnidegaTERVIS

Ta on jälle nohune, oigab iga päev mõne lasteaialapse va-nem, raudselt. Algab närvesööv mäng: kas õnnestub täna veel tatine laps rühmauksest sisse lükata nii, et kasvataja märkaks mahlakasena jooksvat nina alles siis, kui ema-isa juba kummide vilinal linna poole kihutavad, mobiiltelefo-nid välja lülitatud.

geks jääda. Ja kolmandaks: oota- matult lasteasutusi väisavatel tervisekaitseametnikel võib haige lapse nägemine vallandada kange tahtmise juhatajat noomida.

See viimane äratas lastevane-mates uudishimu. Telefonikõne nn tervisekaitseametnikele ning saime teada, et tõenäoliselt on kasvataja ametnike nõukaajast pärit mainet kasutanud samadel alustel, nagu teevad seda vane-mad lastele kollist rääkides.

Õpetajad jäid endale kindlaks: piisas vaid lapsel hommikul ae-vastada, kui rühmauks sulgus. Ja kui ta ei aevastanud, tuli hiljemalt kell 11 lasteaiast telefonikõne – tulge ja viige oma laps ära. Aga kui ka seda ei juhtunud, oli oodata peapesu õhtul. Koos karmi käsuga mitte tagasi tulla enne, kui nohu-köha taandunud. Kirusime mis me kirusime, aga kord oli lastesõimes

Perearstilt tasub selgitust paluda, millal koju jääda ja millal mitte.

Foto: iStockphoto

»

Lasteleht18

Et beebi nahk oleks ilus, puhas ja terve, on olulisel kohal igapäevane nahahooldus. Võrreldes täiskasvanud inimese-ga on väikelapse nahk tunduvalt õhem, õrnem ja välistele ärritajatele kergemini vastuvõtlik.

Kuiva nahka põhjustab enamasti sage ja/või valede pesemis-vahenditega pesemine, mille tagajärjel naturaalne rasu eemaldub koos mustusega. Selle vältimiseks on soovitav lühendada vannitamisaega näiteks 30-10 minutit, vähen-

dada vannitamiskordasid, kasutada lõhna- ja seebivaba puhastajat või spetsiaalset kaitsvat

vanniõli.

Apteekides saadaval olevad pesemisvahendid ja vanniõlid (näiteks Linola Dusch und Wasch ja Linola Fett Ölbad) on nahale leebed ning aitavad

seda nii puhastada kui ka niisutada.

Et hoida beebi nahka, pole igapäevane vannitamine vajalik,

piisab 2-3 korrast nädalas, eriti

esimestel elukuudel. Samas peaks nägu, käsi ja mähkmepiir-konda pesema ja puhastama vastavalt vajadusele. Oluline on hoida nägu ja kael puhtad toidu- ja piimajääkidest, mis võivad tekitada ärritusnähte.

Vannitamise lõppedes loputada beebit hästi, kuna seebi-jäägid võivad tekitada naha ärritust. Peale vannitamist on vajalik nahka niisutada spetsiaalsete kreemidega, vajadusel isegi kaks korda päevas. Lisaks võib vähendada loomulikku niiskust nahas külm, kuiv õhk, toasoojus.

Kuiva naha hoolduseks ja ennetuseks on soovitav kasutada kõrge rasvasisaldusega kreeme, mis sisaldavad naha taastu-mist soodustavaid koostisosi – näiteks linoolhapet sisalda-vad ohaka- ja teraviljaõli. Linoolhape täidab naha kaitses olulist rolli omades põletikuvastast ja nahka kaitvat toimet. Kuivale nahale mõjuvad eriti hästi kreemid, mis sisaldavad vesiõliemulsiooni (näiteks Linola Lotion ja Linola Fett). See moodustab rakkude ümber kaitsva vettpidava kihi, millega hoitakse ära edasist kuivamist ning samaaegselt taastub naha rasva ja niiskuse sisaldus.

Parimad tooted kuiva naha hoolduseks leiate apteegist.

Beebi ja väikelapse nahahooldus.

majas ning isegi kõige nõrgema tervisega põnnidel õnnestus na-tukenegi kollektiivis viibida. Järg-misel aastal see muutus.

Teine aasta: ühed aias, teised kodusLasteaias ei pöörata lapse aren-damise ja õpetamise kõrval olme- ja terviseprobleemidele nii suurt tähelepanu, kui seda tehti sõimes. Meile see ei meeldi, algab tsükkel „kolm päeva lasteaias, kaks nädalat kodus. Kolm päeva lasteaias...“. Sest rangest sõimest tulnuna jäime alati nohus ja köhas lapsega koju, kaotades sissetule-kus ja riskides töökohaga. Mõis-tagi ei saanud sellises olukorras teistpidi käituvaid lapsevanemaid sallida.

Lastevanemate koosolekul loeb juhataja sõnad peale: nohu ja köha on haigused, kuid teeb möön-duse: kui ikka nohu on tugev, siis last lasteaeda tuua ei tohi. „Palun defineerige „tugev nohu”, kostub emade-isade ridadest. Paks, kol-lane, pidevate aevastuste ja märja ninaalusega. Vanemad kuulavad. Ja elu läheb edasi.

Perearstilt saame teada, et nakkusohtlik on laps hoopis siis, kui nohu on algamas. Siis, kui nina veel õieti ei jooksegi. Olukorrale näib lahendus puuduvat. Õpe-tajaid tuleb mõista: ei ole aega hommikuti umbes 20 korda nohu-kontrolli läbi viia. Ja kui ka oleks, mida sa hakkad peale pisarates emaga, kes ütleb, et tal lihtsalt pole last mitte kuhugi jätta?

Kolmas aasta: tühja sest tatistTasapisi saab selgeks, et nohu ja köha on meie kliimas nähtused, mis sügisest suveni alati ole-mas. Nagu ka tuul ja vihm. Ja kui me end just ääretult halvasti ei tunne, teeme oma igapäevaseid toimetusi edasi. Nii on ka lastega. Indikaator ei saa rohkearvulises rühmaseltskonnas olla mitte ühe või viie lapse tatine nina (sel juhul

ei saaks last üldse lasteaeda viia, sest keegi on nohus alati – kindel mis kindel), vaid sinu oma lapse enesetunne. Kui ta löriseva nina ja köha kiuste pakatab energiast ning rõõmust – lasteaeda! Kui ta tunneb end silmnähtavalt hal-vasti, on loid ja viril ning õnnetu olemisega – koju! Nii lihtne see ongi. Kulus kaks ja pool aastat, et liikuda põrnitsejate leerist põr-

nitsetavate leeri. Esimene muide on silmnähtavalt kokku kuivanud. Sest elu tahab elamist. Allesjää-nud annavad endast sellevõrra kõvemini märku ning õpetaja no-huseid enam tähelepanuta ei jäta. Päris kindlalt tuleb sellest juttu hiljemalt õhtul. Ja hea on, sest nõuanded, kuidas tõbist tohter-dada ja vastupidavust tõsta, on ikka täitsa suureks toeks.•

•• Viimane aeg mõelda PäEVAKübARALE Päevakübar tugevdab immuun-sussüsteemi ja aitab ka külmetu-sest üle saada. Apteegis müüakse nii mõnusat maasikamaitselist siirupit kui ka mõmmikujulisi näri-mistablette, seega ei peaks nende manustamisega muret olema.•• Palju Värsket õhkuMis siis, et väljas on sügistormid, soojalt riidesse ja ikka õue. Seda enam, et vihma ja kõva tuulega lasteaias lapsi välja ei viida, kuid värske õhu annuse peaks kätte saama neilgi päevadel.

LAPSE TERVISE HEAKS

•• ujuma!Kui nohu ja köha lakkamatu ring katkeb, tuleb kiiresti juhust ka-sutada ja basseini minna. Mine tea, äkki ei jätku see ring veel nii peagi.•• musi ja rahuÕnnelik laps on terve laps. Emme musi ja kallistusi ei mak-sa alahinnata. Kui olete väsi-nud, pinges ja närviline, peegel-dub see vastu lapselt. Selline laps jääb kergesti haigeks – nii reageerivad nad stressile ja elu-muutustele. Ave Schmidt

Juhataja manitseb, vanemad kuulavad – ja elu läheb oma-soodu edasi.

Lasteleht 19

Piinarikas keskkõrvapõletik varitseb lasteaialapsiTERVIS

Kõrva-nina-kurguarst Ene Miller ütleb intervjuus, et sügis-talvisel perioodil las-teaialapsi kimbutava ägeda keskkõrvapõletiku enne-tamiseks tuleks juba eos pöörata tähelepanu nohu ravimisele.

Foto: Terje Lepp

Küsi lähemalt: erahaiglast Fertilitas www.fertilitas.eeTel: 605 9600 ja 605 9601 (Viimsi haigla polikliiniku registratuur), •• 660 5072 ja 646 3539 (Kesklinna filiaal), •• 664 6444 ja 664 6445 (Mustamäe filiaal)

KESKKÕRVAPÕLETIKKU TEKITAVA PNEUMOKOKI VASTU SAAb LAST VAKTSINEERIDA.

AVE ScHMIDT

•• miks tekib palju valu ja eba-meeldivust põhjustav äge kesk-kõrvapõletik?

Enamasti eelneb ägedale kesk-kõrvapõletikule nohu. Põletik kesk-kõrvas on põhiliselt nohu tüsistus. Nohu korral on limaskest ninas ja ninaneelus põletikuline ja haigus liigub edasi kuulmetõrve suunas, seal tekib limaskesta turse ning põletik kandub negatiivse rõhu abil keskkõrva. Viiruslike haiguste puhul võib vahel keskkõrvapõletik alata nohuga samaaegselt. Väike-lastel soodustab keskkõrvapõle-tikku sageli suurenenud ninanee-lumandel ehk adenoid.

•• lapsed põevad ägedat keskkõr-vapõletikku sagedamini kui täis-kasvanud. Miks?

Haigust põevad tõepoolest sa-geli just koolieelikud, eriti lasteaia-lapsed. Lapsed on palju nohused, sest kollektiivis levivad haigused kergemini. Samuti on laste kuul-metõri lühem, mistõttu infektsioon pääseb ninast kõrva lihtsamini. Sa-mas põevad sügis-talvisel nohude perioodil keskkõrvapõletikku kül-lalt sageli ka täiskasvanud.

•• kuidas keskkõrvapõletikku lap-sel ära tunda?

Põhilisteks sümptomiteks on nn lukus kõrva tunne ja valu, mis on tek-kinud enamasti nohu ajal. Põletikul on erinevad staadiumid ja raskus-astmed, vastavalt sellele võivad ka sümptomid erineda. Haiguse arene-des võib põletikuline sekreet kesk-kõrvas muutuda mädaseks ja haige

tunneb kõrvas tuikavat valu. Kui see mäda murrab läbi kuulmekile välja kuulmekäiku, hakkab seda kõrvast erituma. Kui tegemist on viirushaigu-sega, võib keskkõrvapõletik tekkida väga järsku, nohuta ja suure valuga.

•• millised tüsistused võivad tekkida, kui põletikku õigeaegselt ei ravita?

Kui õigeaegselt tänapäevaste vahenditega ravida, ei ole nohu tü-sistusena tekkinud keskkõrvapõ-letik üldjuhul ohtlik ja möödub jälgi jätmata. Ohtlikuks võib keskkõrva-põletik muutuda mitmete halbade asjaolude kokkulangemisel – põ-letikku põeb näiteks nõrgestatud immuunsüsteemiga inimene ja ravi algus on veninud. Või kui tegemist on haigusetekitajaga, mis ravile ei taha alluda. Sellisel juhul võib äge-da keskkõrvapõletiku tüsistus olla isegi meningiit. Sagedaste ägeda-te põletike tagajärjel võib tekkida krooniline keskkõrvapõletik ja isegi kuulmise kaotus. Aga need tüsis-tused ei ole tavalised, vaid tekivad ikka väga äärmuslikel juhtudel.

•• kuidas saaks keskkõrvapõletik-ku ära hoida?

Nohusse tuleks suhtuda tõsi-

selt. Kohe kui nohu tekib, peaks püüdma nina hästi loputada ja nina limaskestade turset maha võtta. Siinkohal on abiks nii ksülometa-soliini ninatilgad kui ka suukaudne pseudoefedriin, mis ahendavad veresooni ja alandavad limaskes-ta turset. Kui nina ja kuulmetõri ei lähe nii tursesse, siis on lootust, et nohust ei teki kõrvapõletikku.

•• lapsel tekib üleöö äge kõrvava-lu. Mida teha ja kelle poole abi saa-miseks pöörduda?

Kõigepealt tuleks anda lapsele valu leevendavat paratsetamoo-li. Kui tal on lisaks kõrvavalule ka nohu, tuleks hakata ka kohe paral-leelselt nohu ravima. Väga hea on anda talle pseudoefedriini, kasu-tada ninatilku ning loputada nina. Järgmisel päeval tuleks pöörduda perearsti poole, kes kontrollib kõr-va üle ja otsustab, kas ravida tuleb ka antibiootikumidega. Suure tõe-näosusega on see vajalik.

•• kui kiiresti laps haigusest pa-raneb?

Sõltub suuresti sellest, kui ras-kelt haige ollakse. Tavaliselt läheb keskkõrvapõletik üle umbes kahe

nädalaga, aga valu võib taanduda päeva või paariga.

•• mida arvate keskkõrvapõletiku ravimisest rahvameditsiinis le-vinud meetoditega, nagu sibula-kompress, soolakotid jms.

Traditsiooniline ravi on oma efektiivsust tõestanud. Rahvame-ditsiinile üksi loota ei saa, aga seda võib teatud põletikustaadiumis n-ö lisaravina kasutada. Soojendamine parandab verevarustust ja mingil hetkel võib tunduda, et see leeven-dab valu. Teatud põletikustaadiu-mis võib mõju olla aga vastupidine ja soe kompress hoopis ägestab põletikku. Väga tugeva põletiku korral tuleks kompressidest hoi-duda.

•• last on võimalik keskkõrvapõ-letikku tekitava pneumokoki vastu vaktsineerida. Kas soovitate seda teha?

Vaktsineerimisele leidub alati nii poolt- kui ka vastuargumente. Keskkõrvapõletikku ei tekita ainult pneumokokk – tekitajaid on märk-sa rohkem ja nende kõigi vastu see vaktsiin ei kaitse. Kui laps ei ole talvel nii paar korda haige, vaid üks haigus lõpeb ja teine algab, siis kõr-vaarstina soovitan vaktsineerida. Siinkohal tuleb aga lähtuda lapse tervislikust seisundist üldiselt ja seda küsimust tuleks kindlasti aru-tada oma perearstiga.•

Kõrva-nina-kurguarst Ene Miller

Lasteleht20

Titekõõm, see kole nuhtlus

TERVIS

Titekõõma eemalda ette-vaatlikult, ära vigasta beebi peanahka.

Mingil juhul ei tohi oma terava küünega tita pead kraapida.

Lõõgastav kõhumassaaž Babynos® salviga aitab kaasa seedimisele ja soodustab gaaside väljutamist. Nautige koos beebiga aniisi ja ristiköömneõli meeldivat aroomi ning masseerige õrnade ringjate liigutustega päripäeva.

Kõhumassaaž on ämmaemandate, õdede ja lastearstide poolt soovitatud massaažitehnika beebide kõhuvaevuste leevendamiseks.

NISITA on abiks alates sünnist:• ninalimaskestade kuivuse korral (nt. köetud ja konditsioneeriga ruumid)• toetav ravi kinnise nina puhul• ninalimaskestade puhastamiseks (nt. tolm, allergeenid)• ninakoorikute ja korpade lahustamiseks (nt. peale operatsioone)• viskoosse sekreedi veeldamiseks

Ninasprei efekt on kiirem kinnise nina vabastamisel ja sekreedi veeldamisel. Imikutel ja väikelastel, kes nuusata ei oska, aitab õrna pihustusega sprei ninalimaskesti puhastada. Salvi eeliseks on pikem toime.

Manustada enne magamaminekut kuiva ruumiõhu korral.

Nisita leevendab nohu ka kõige pisematel!

Nisita – looduslike mineraalsooladega ninapihusti ja -salv

Kui lasta lapsel enne uinumist end välja nutta, võib tema uni kesta kolmandiku võrra kauem, näitavad Austraalia teadlaste uu-ringute tulemused.

Uuringute autorid väidavad, et laste pisarad ei põhjusta mitte mingisugust kahju nende psüühi-kale. Nutjat üksi oma pisaratega jättes lasevad emad-isad tal har-juda iseseisvalt magama jäämise-ga, vahendab www.delfi.ee

Teadlased väidavad siiski, et sellised meetodid sobivad vähe-malt pooleaastastele lastele. Kuid seda vaid põhjusel, et vastsündi-nud vajavad toitmist ka öösel ning nutu põhjus võib olla tühi kõht. Kuuekuused aga peaksid hakkama öistest söömaaegadest loobuma.

LÜHIDALT

Uurijate sõnul pole põhjenda-tud ka arvamus, nagu võiks laste nutt tekitada skisofreeniat ning teisigi psüühilisi haigestumisi. Vii-mased on omased pigem nendele lastele, kes on ilma jäänud täis-väärtuslikust perekonnast ning füüsilistest kontaktidest oma va-nematega.

Las laps nutab, see on kasulik

Lapsed, kes imevad pärast kol-mandat eluaastat veel sõrmi, pudelit või lutti, kannatavad kolm korda tõenäolisemalt kõneprob-leemide käes, väidavad teadlased. ühtlasi kinnitavad nad, et lastel, keda toideti rinnaga vähemalt üheksanda elukuuni – ja kes see-tõttu ei saanud pudelitoitu –, oli kõnehäirete tekkimise risk väik-sem, vahendab daily telegraph ajakirjas biomedcentral Pediat-rics avaldatud uurimust.

Uurimuse raames paluti 128 kolme- kuni viieaastaste laste vanematel täita küsimustikud, seejärel hinnati laste kõnet ja uu-

Liiga pikk lutiaeg kahjustab kõnevõimet

riti suuõõnt. Tulemusi tuleks siiski tõlgendada ettevaatusega, kuna need toetuvad üksnes vaatlustele, rõhutavad teadlased.

Lutiteema on lapsevanemaid alati erutanud. Paljud imikud, eriti need, keda vaevavad gaasivalud, leiavad lutist suurt lohutust. Ka on täheldatud, et loode imeb pöialt juba üsas. Hambaravispetsialistid on aga hoiatanud, et luti või pöidla pikaajaline imemine võib rikkuda hambumust. Teised eksperdid on avaldanud arvamust, et luti kasu-tamine ärkvelolekutundidel välis-tab lapse pere igapäevastest vest-lustest, kirjutab www.forte.ee.

MARE MERE

Paljud emad on ehmunud ja mureli-kud, kui näevad esimest korda oma armsa beebi peas koledaid kolla-kaid laike ja koorikuid. Tõenäoliselt on tegemist titekõõma ehk gneissi-ga. Titekõõm ei ole lapse tervisele ohtlik, kuid päris tähelepanuta seda ka jätta ei tohiks. Kuidas titekõõma puhul toimida, räägib Tallinna kesk-linna lastepolikliiniku dermatoloog Maie Jürisson.

•• mis on titekõõm ja miks see ühel lapsel tekib, teisel aga mitte?

Titekõõm on peapiirkonna na-harasu kogunemine juuste vahele ja peanaha külge. Jutt on sellisest kollasest kuivast rasvasest koori-kust. Titekõõma esineb väga pal-judel: esimesel kuuel elukuul võib isegi pooltel kuni kolmveerandil lastel seda mingil määral leida. Täp-set põhjust, miks titekõõm tekib, ei ole veel kindlaks tehtud. On arva-tud, et selle teket võivad mõjutada emapoolsed hormoonid, aga samal ajal esineb titekõõma ühtviisi nii kunsttoidul olevatel kui ka rinna-piima saavatel lastel. On oletatud, et titekõõmaga laste naha mikro- floora ei ole päris samasugune

nagu tervetel lastel, aga siingi pole täiesti kindlaid, üks-üheseid seo-seid leitud.

•• kas titekõõma peab ravima või kaob see aja jooksul ise?

Vanuse kasvades see ikkagi taandareneb: paljudel kaob tite-kõõm juba kuuendaks elukuuks, osal aastaselt. Kui tegemist on õhemate titekõõma koorikutega ja see esteetilises mõttes väga ei häiri ega aja lapsel nahka sügele-ma, siis piisab, kui tital lihtsalt sa-gedamini pead pesta. Soovitatakse kasutada ka beebi vanniõlisid ja pesta pead selle õlise veega. Samu-ti on apteegi käsimüügis spetsiaal-sed titekõõma šampoonid, mida võib kasutada siis, kui koorikud on hakanud paksemaks minema (nt Babé, Dentinox). Šampoonid sisal-davad salitsüülhapet, mis aitab neid pehmendada.

Kui koorik on paks, tuleks seda aeg-ajalt pehmendada enne pea pesemist. Kodustest vahenditest sobib hästi oliiviõli, mida võiks hoida peas 10–20 minutit ja siis beebikõõma šampooniga maha pesta. Koorikutele võib määrida ka vedelamaid kreeme ja hoida peal samamoodi – enne pesu paarküm-

Lasteleht 21

•• www.veetee.ee•• www.looduslaps.ee •• www.mudamadrused.ee •• http://haanjamatkad.ee•• www.rabav.ee•• www.ekstreem.ee •• www.raudsilla.ee•• www.cornet.ee (toimetuse lemmik) •• www.veematkad.ee •• www.maaturism.ee •• www.loodusmatkad.ee

MÕNED TEEVIIDAD:

ME OLEME SELLE POOLT!

ALLERGIA ON KASVAV PROBLEEMSEETÕTTU ONGI NEUTRAL NEUTRAALNE

Iga päev puutub nahk kokku parfüümide ja teiste mittevajalike lisaainetega, mida sisaldavad enamus pesu- ja puhastusvahendeid, kreeme ja seepe. Neid kasutades võib tekkida kontaktallergia ja nahaärritus. Eriti vastuvõtlikud on sellele tundliku nahaga inimesed ja lapsed. Neutral on selle vastu. Seepärast ongi kõik Neutral tooted vabad lõhna-,värv- ja mittevajalikest lisaainetest.

Tooted on välja töötatud koostöös Taani Astma- ja Allergialiiduga ning heaks kiidetud Eesti Allergialiidu poolt.

Loe lisaks www.neutral.lt

ALLERGIA

EITÄNAN

mend minutit. Kasutada võib ka uureaga ehk karbamiidiga kreeme (Eucerin urea, Excipial U), mis pes-takse samuti pärast beebikõõma šampooniga maha. Pesemise ajal tuleks koorikuid beebi peaharjaga veidi hõõruda ja siis hiljem rätikuga kuivatatud juustest seda kõõma tiheda kammiga, nii palju kui saab, välja kammida.

•• mida öelda emadele, kes kipu-vad oma küünega koorikuid kraa-pima?

Mingil juhul ei tohi beebi pea-nahka pestes kõvasti kraapida, nii et koorikute alt hakkab verd tule-ma. Esiteks on see lapsele valus ja teiseks satuvad sel moel haava mikroobid, mis võivad põhjustada mädanikku. Otse loomulikult ei tohiks emad oma terava küünega püüda kuiva koorikut eemaldada. Tuleks jälgida, et ka laps ise oma peanahka katki ei kratsiks. Kat-kikratsitud nahale ei tohi kindlasti määrida uureat sisaldavaid kree-me, sest need võivad nahka ärrita-da ja kipitama hakata.

Ei pea püüdma ühekorraga kogu

titekõõmast vabaneda, pigem teha õlitamist ja kooriku eemaldamist mitu korda nädalas niikaua, kuni saab peanaha puhtaks. Kui õlita-mine millegipärast ei aita või on peanahal tekkinud punetus ja põ-letikunähud, tuleks kindlasti minna nahaarsti vastuvõtule. Tema võib vajadusel määrata tugevama ravi ja kirjutada välja vastavad retsep-tiravimid.

•• kas titekõõm võib hiljem tagasi tulla?

Uuringud on näidanud, et lastel, kellel on beebieas olnud titekõõma, võib hiljem rohkem esineda kas ek-seemi või psoriaasi. Kuid vahel on titekõõma moodi rasust koorikut siiski ka lasteaiaealistel. Sellisel ju-hul tuleb lihtsalt sagedamini pead pesta. Harilikult hakkab kõõm pea-nahale kogunema siis, kui haiguse tõttu pestakse pead vähem, ning siis on temast juba veidi raskem lahti saada. Kui mure on suur ja omal jõul sellest üle ei saa, tasub kindlasti pöörduda lastedermato-loogi poole, kes annab nõu ja aitab leida kõige sobivama ravi.

dermatoloog maie jürisson

Foto: EPL-i arhiiv

Plasmon on tegutsenud 108 aastat, meie süda ja pühendumus jääb alati lastega.

Meie missioon on aidata lapsi kasvada tugevateks täiskasvanuteks, pakkudes toiteaineterikast toitu, mis on valmistatud mõeldes laste heaolule. Itaaliast pärinev Plasmon on kvaliteetne beebitoit, mis pakub toitaineterikast vaheldust lapse igapäevamenüüsse. Plasmoni beebitoidud on rikastatud mineraalide ja vitamiinidega, mis on olulised lapse arenguks ja organismi normaalseks toimimiseks. Toote valmistamisel järgitavad ranged reeglid vastavad unikaalsele kvaliteediprogrammile OASI® Plasmon, mis garanteerib hoolikalt valitud toorained ja kvaliteetsed toidud.

Hõrk ja tervislik elamus küpsisest: suus sulav suutäis väikestele ja suurtele gurmaanidele.Lapsele küpsist valides on vaja jälgida toiteväärtust ja konsistentsi, mis vastaks lapse arenguetapile. Plasmoni küpsis Biscotto on väärtuslik mineraalainete ja vitamiinide allikas: rikastatud ainetega, mis on vajalikud lapse arenguks ja organismi normaalseks toimimiseks.Sisaldab:probiootilisi kiudaineid (aitavad korras hoida seedetegevuse), kaltsiumit (vajalik hammaste ja luustiku tugevdamiseks), 9 vitamiini (A, E, K, B1, B2, B6, B12, niatsiin PP, foolhape), mineraalaineid (kaltsium, raud, tsink, naatrium). Kõrge toiteväärtuse tõttu sobivad tervisliku vahepalana ka rasedatele, taastusravil olijatele, sportlastele, eakatele – ühesõnaga kogu perele. Neid nauditakse hommikusöögiks ja magustoiduks, pärastlõunaseks või õhtuseks vahepalaks.

Hõrk ja tervislik maius valmib, kui lahustada küpsis piimas või mahlas, segada jogurti või kohupiimaga.

PLASMONI küpsised, beebi-gurmee toidud ning paljud teised maitsvad beebitoidud on saadaval Tallinna ja Tartu kaubamajas, Stockmannis, Rimi toidupoodides, Viimsi gurmeepoes Delicato ja kaupluses Bioteek Pelgulinnas.

Tootja: Plasmon Dietetici Alimentari Srl,Via Miglira 45-latina, Itaalia. Importija ja esindaja Eestis: Vinaio OÜ, Kesk-Sõjamäe, Tallinn. Tel 6440 664. Lisainfot leiate: www.plasmon.ee või facebook: Plasmon, terve ja rõõmus laps.

Meie eeliseks on beebidele anda võimalus tutvuda ja avastada uusi maitseid, milleks võiks olla rauarikas hobuselihapüree või hoopis kaltsiumi- ja proteiinirikkad Parmigiano Reggiano ning Mozzarella juustupüreed, vähese rasvasisaldusega kala- või erinevad juurviljapüreed. Enamik tooteid on gluteenivabad, tagades parima tervisliku toitumise Teie beebile.

M i li k b

Hõrkk ja tervislik elamus küüp isisest: suus sulav s

da

eks ast le. ne

ust ud ga, mi sel ele mis

ja

n saadaval Tallinna ja Tartu kaubamajas, P l li