Kunst I maailmasja ajal Dada ja metafsiline kunst

Karin Plluste Eneli Jaama

Kunst I ms ajal

kunsti inimeste pettumine hiskonnas ja selle vrtustes anarhistlike, mssumeelsete vaadetega kunstnike rhmituste kujunemine nagu Voltaire`i kabaree eeldused uute kunstivoolude tekkeks: dada ja metafsiline kunst ilu, heade kommete, poliitiliste ideaalide, le-ldiste kodanike vrtuste naeruvristamine kunsti eesmrk inimesi okeerida, rabada, pe sundida inimesi tajuma ja mtlema teisiti, kunst kui hiskonnavastane mss pe kujutada vljaspool igapevaelu kogemust, igaviku ehk siis ajatuse loomine

Dadaism

loobuti vormilisest sarnasusest, htsest stiilist, vimalikult rabav uudsus eelistatud juhuslikud vrtusetud materjalid ebaoluline psivus materjalides:visuaalsete kujundite loomine dada ji lhiajaliseks nhtuseks ja lagunes prast sda dadaism on kike eitav mss ja kunsti piiride avanemine levis eelkige trkistena

Hans Jean Arp (1887-1966) Lill-vasar.li puul.

Naise torso

Marcel Duchamp (1887-1968) Trepist alla tulev akt nr2

Jalgratta ratas. Metallratas kgitaburetil.

okolaadiveski

L.H.O.O.Q.

Francis Picabia (1879-1953) Undiin

See siin on Stieglitz

Kurt Schwitters (1887-1948) Hannoveri Merzbau

Metafsiline kunst

tekkis Itaalias katse vljuda oma kaasajast pd kujutada vljaspool igapevaelu reaalsuses toimuvat, ei lhtu fsilisest alusest ehk kogemusest smbolismirohkus salaprane, msterioosne, nn tervele mistusele hoomamatu

Giorgio de Chirico (1888-1978) Suur metafsik

Kokkuvte

kunsti piiride avardumine:fotomontaa, juhuslikest materjalidest konstruktsioonid jne kunst kui olukord, millesse objekt, ese on asetatud vimsaks tukeandjaks srrealismi tekkele kunsti eesmrk edasi anda mtlemisainet terviklikult oli lbi dadaismi ja metafsika kunst muutunud salapraseks, sgavamtteliseks, juliselt uudseks, okeerivaks ning loobuti ilust kui sellisest igavikusajastuse loomine-katse vljuda kaasajast, teosed raskeprased, keeruka struktuuri ja lesehitusega