Kätlyn Adari

12b

• 1887 – rullfilmi kasutamine fotoaparaadis

• 1889 – Pariisi maailmanäitus. Eiffeli torni püstitamine

• 1893 – Venemaa ja Prantsusmaa sõjalise liidu sõlmimine

• 1895 – esimene filmilinastus Pariisis

• 1897 – G. Marconi leiutas traadita telegraafi

• 1898 – USA-Hispaania sõda

• 1899-1902 Buuri sõda• 1899 – I Haagi

konverents• 1903 – O. ja W. Wright

lendavad mootorlennukiga 12 sekundit

• 1904 – Prantsusmaa ja Suurbritannia liiduleping

Loodud kunst erineb realismist ja impressionismist

Samas erineb ka järgnevatest uuenduslikest kunstivooludest

(Pierre Puvis de Chavannes “Noored tüdrukud mere ääres”)

Taotluselt, ideedelt ega visuaalsete vormide poolest mitmekesine

Piir ametliku ja sõltumatu kunsti vahel veel ebaselgem

Osad võtsid omaks realistide ja impressionistide saavutused, teised aga jäid truuks klassitsismile

Erinevad, isegi vastandlikud taotlused

(Gustave Moreau “Hesiod ja muusa”)

Uusromantismi ideoloogia Haritlaste jagunemine Maailm on

müsteerium Pettumine kaasajas Olulised eklektiliselt

mõistetud Euroopa-välised usundid ja parateadused

Kunst omaette väärtus

Tugevnes estetism

(Mihhail Vrubel “Deemon”)

Sümbolism• Pole stiil, vaid omapäraste

teemade ja süžeedega kunstivool

• Põlgasid nähtava maailma erapooletut jäljendamist

• Käsitlesid meelsasti nn. suuri ja igavesi teemasid

• Ebatavalised, mitmetähenduslikud, salapärased süžeed

• Soosis fantaasiat• Erinevad vormid

(Ferdinand Hodler “Thunersee von Leissigen”)

Pierre Puvis de Chavannes 1824 – 1898 Prantsuse sümbolismi

eelkäijaks Tunnustatud ametlik

kunstnik Kindla tähendusega

kristlikud süžeed asendusid sellistega, mille tähendus on mõistatuslik ja avatud

(Pierre Puvis de Chavannes “Suvi 1873”)

Gustave Moreau ja Odilon Redon

1826 – 1898 ja 1840 - 1916

Ohjeldamatu fantaasia Andsid mütoloogilistele

või religioossetele tegelastele ebatavalise ja isikliku tõlgenduse

Värvid on salapärase muinasmaailma loomise vahendiks(Odilon Redon “Brunhild”)

Mitu akademistliku vormikäsitlusega sümbolisti pärit Belgiast

Juugendliku vormiga teoseid lõi šveitslane Ferdinand Hodler (1853 – 1918) ja eriti hollandlane Jan Toorop (1858 – 1928)

(Jan Toorop’i eneseportree)

• Saksamaal töötanud sümbolist Arnold Böcklin (1827 – 1901) kasutas tihti realismilähedast vormi

• Kuulsaim vene sümbolist Mihhail Vrubel (1856 – 1910) kujutab inimhinge siseheitluse traagikat. Isikupärane värvikäsitlus

• Kõige huvitavam ja uuenduslikum belglane James Ensor (1860 – 1949), kes maalis eredate ja kaunite värvidega kummituslikke, groteskseid nägemusi

(James Ensor “Vana naine maskidega”)

Auguste Rodin 1840 – 1917 Loomingut peetud enamasti

impressionistlikuks Loobus klassikalistest

siledatest vormidest Temaatika pigem sümbolistlik Balzaci monument,

“Põrguväravad”, “Mõtleja” Video - Auguste Rodin "Suudl

us"(Auguste Rodin “Põrguväravad”)

Küsimused

1. Mis muutis 19. ja 20. sajandi vahetuse kunsti eriti mitmekesiseks? Milles see mitmekesisus avaldus?Tolleaegse kunsti mitmekesisuse üheks põhjuseks on haritlaste jagunemine erinevate ideloogiate pooldajateks. Mitmekesisus avaldus selles, et tekkis palju uusi kunstivoole/-stiile. PS! Sellel ja 3. küsil polnud normi vastust õpikust, nii et ärge päris tõeks ka igaksjuhuks võtke.

• 3. Kuidas suhtusid uusromantikud kunsti? Milleks nad seda pidasid?Kunsti ei näinud uusromantikud enam kui teaduse liitlast, vaid omaette väärtust, mis suudab lahendada inimeste eksistentsiaalseid probleeme või vähemalt ületada igapäevase elu tühisust.

• 4. Milliseid teemasid eelistasid käsitleda kunstnikud-sümbolistid?Nad eelistasid käsitleda suuri ja igavesi teemasid nagu sünd, erootika, armastus, üksindus, surm, elu ringkäik, inimese osalus looduses.

5. Mis oli sümbolistidele tähtsam, teose sisu või vorm?Esmatähtis oli, mis on pildil kujutatud, mitte aga kuidas seda on tehtud ehk sisu.

8. Millised on skulptor Auguste Rodini kõige tähtsamad teosed?Balzaci monument, “Põrguväravad”, “Mõtleja”.

Kasutatud materjalid

Jaak Kangilaski “Kunstikultuuri ajalugu. Postimpressionismit uue meediani”

Stephen Little “…ismid. Abiks kunsti mõistmisel”

http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/juugend/index.htm