KUNDA LINNA JAAMAJÕE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERINGU … · • Maaparanduse uurimistöö MU0010-00; • Maaparanduse ekspertiis MK0010-00. 8. Muinsuskaitseameti tegevusluba E 377/2008

Asukoha ligikaudsed koordinaadid (L-Est’97) X 6598867 Y 644108

Objekti aadress: LÄÄNE-VIRU MAAKOND, KUNDA LINN, JAAMAJÕE MAAÜKSUS

Tellija: GREENGAS ENERGY OÜ

Töö täitja: Kobras AS

Juhataja: URMAS URI

Keskkonnamõju hindamise juhtekspert: URMAS URI

Vastutav täitja: NOEELA KULM

Kontrollis: ENE KÕND

November 2016 TARTU

KUNDA LINNA JAAMAJÕE KUNDA LINNA JAAMAJÕE KUNDA LINNA JAAMAJÕE KUNDA LINNA JAAMAJÕE

MAAÜKSUSE DETAILPLANEERINGU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERINGU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERINGU MAAÜKSUSE DETAILPLANEERINGU

KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE

HINDAMISE HINDAMISE HINDAMISE HINDAMISE

EELHINNANGEELHINNANGEELHINNANGEELHINNANG

Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410

Tel 7300 310 faks 7300 315

[email protected]

TÖÖ TÖÖ TÖÖ TÖÖ NR 2016NR 2016NR 2016NR 2016----201201201201

Kunda linna Jaamajõe maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise EELHINNANG

Kobras AS töö nr 2016-201

Objekti aadress: Lääne-Viru maakond, Kunda linn

2 / 41

Üldinfo TÖÖ NIMETUS:

Kunda linna Jaamajõe maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

OBJEKTI ASUKOHT: Lääne-Viru maakond, Kunda linn

TÖÖ EESMÄRK:

Kunda linna Jaamajõe maaüksuse detailplaneeringuga kavandatava tegevuse keskkonnamõju eelhinnangu koostamine selgitamaks välja keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkus. Detailplaneeringu eesmärk on maakasutus- ja ehitustingimuste ning ehitusõiguse määramine biometaani tootmisüksuse ja tootmisüksusele vajalike tehnotrasside rajamiseks.

TÖÖ LIIK: Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

TÖÖ TELLIJA: GreenGas Energy OÜ Rävala pst 5 10143 Tallinn

Kontaktisik: Marko Tiiman Tel +372 505 6688 [email protected]

TÖÖ TÄITJA: Kobras AS registrikood 10171636 Riia 35, 50410 Tartu Tel +372 730 0310, faks 730 0315 http://www.kobras.ee

Eksperdid: Urmas Uri – keskkonnamõju hindamise juhtekspert Tel +372 730 0310 [email protected] Noeela Kulm – keskkonnaekspert, vastutav täitja Tel +372 730 0310, +372 56 93900 [email protected]

Kontrollija: Ene Kõnd - tehniline kontrollija




3 / 41

Kobras AS litsentsid / tegevusload:

1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsents:

KMH0046 Urmas Uri

2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhtekspert:

KSH024 Urmas Uri

3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379.

Hüdrogeoloogilised uuringud. Hüdrogeoloogiline kaardistamine.

4. Geodeetilised ja kartograafilised tööd. Tegevuslitsents 762 MA.

5. Maakorraldustööd. Tegevuslitsents 15 MA-k.

6. MTR-i majandustegevusteated:

• Ehitusuuringud EG10171636-0001; • Ehitusprojektide ja ehitiste ekspertiisid EK10171636-0001; • Omanikujärelevalve EO10171636-0001; • Projekteerimine EP10171636-0001.

7. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud:

• Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00; • Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00; • Maaparanduse uurimistöö MU0010-00; • Maaparanduse ekspertiis MK0010-00.

8. Muinsuskaitseameti tegevusluba E 377/2008. Vastutav spetsialist Teele Nigola (VS 606/2012, tähtajatu). Ehitismälestiste, ajaloomälestiste, tööstusmälestiste ja UNESCO maailmapärandi nimekirja objektil konserveerimise ja restaureerimise projektide ning muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja muinsuskaitseline järelevalve (s.h muinsuskaitsealadel) maastikuarhitektuuri valdkonnas.

9. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 1148/14, Tanel Mäger – Nr 1161/14.

10. Kutsetunnistused: • Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 095665 – Urmas Uri; • Mäeinsener, tase 6, kutsetunnistus nr 095666 – Tanel Mäger; • Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 106122 – Erki Kõnd; • Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 089284 – Teele Nigola; • Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 109264 – Teele Nigola; • Geodeet V (EKR tase: 7), kutsetunnistus nr 083232 – Ivo Maasik; • Geodeet V (EKR tase: 7), kutsetunnistus nr 083233 – Marek Maaring; • Geodeet V (EKR tase: 7), kutsetunnistus nr 085664 – Germo Ilvesmets.




4 / 41

Sisukord 1. KAVANDATUD TEGEVUSE JA KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE

EESMÄRK ................................................................................................................................................. 5

2. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EELHINDAMISE VAJADUS JA

ÜLESEHITUS ............................................................................................................................................ 8

3. STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI ALGATAMISE EELINFO ........................................ 11

4. STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI ISELOOM JA SISU ................................................. 12

4.1. KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT .................................................................................................. 12

4.2. DETAILPLANEERINGU ROLL KAVANDATUD TEGEVUSE ELLUVIIMISEKS .................................................... 14

4.3. KAVANDATAV TEGEVUSE KIRJELDUS .................................................................................................. 14

4.4. TEHNOLOOGILISE PROTSESSI KIRJELDUS ........................................................................................... 16

4.5. SEOS TEISTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ............................................................. 18

4.6. KESKKONNAKAALUTLUSTE INTEGREERIMINE TEISTESSE VALDKONDADESSE NING TÄHTSUS

EUROOPA LIIDU KESKKONNAALASTE ÕIGUSAKTIDE NÕUETE ÜLEVÕTMISEL .................................................. 20

4.7. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA SEOTUD KESKKONNAPROBLEEMID .............................................. 21

5. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA EELDATAVALT MÕJUTATAV ALA JA

KAASNEV KESKKONNAMÕJU ............................................................................................................... 22

5.1. EELDATAVALT MÕJUTATAVA ALA VÄÄRTUS JA TUNDLIKKUS .................................................................. 22

5.1.1. LOODUSLIKUD ISEÄRASUSED .................................................................................................. 22

5.1.2. KULTUURIPÄRAND .................................................................................................................. 24

5.1.3. INTENSIIVNE MAAKASUTUS ...................................................................................................... 24

5.2. MÕJU ISELOOMUSTUS, ULATUS JA SUURUS ........................................................................................ 25

5.2.1 MÕJU ÕHUKVALITEEDILE ......................................................................................................... 25

5.2.2 MÕJU MÜRATASEMELE ............................................................................................................ 27

5.2.3 MÕJU PINNASELE, PINNA- JA PÕHJAVEELE ................................................................................ 28

5.2.4 MÕJU TAIMESTIKULE JA LOOMASTIKULE .................................................................................... 29

5.2.5 MÕJU KAITSEALUSTELE, SH MUINSUSKAITSEALUSTELE ALADELE JA OBJEKTIDELE ....................... 30

5.2.5.1 NATURA-EELHINDAMINE ......................................................................................... ….. 30

5.2.6 KUMULATIIVNE JA PIIRIÜLENE MÕJU .......................................................................................... 34

5.2.7 OHT INIMESE TERVISELE VÕI KESKKONNALE, SH ÕNNETUSTE ESINEMISE VÕIMALIKKUS ................ 34

6. KOKKUVÕTE JA JÄRELDUSED ........................................................................................................ 35

7. KASUTATUD MATERJALID ............................................................................................................... 39




5 / 41

1. KAVANDATUD TEGEVUSE JA KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE

HINDAMISE EESMÄRK

GreenGas Energy OÜ esitas 26.08.2016 Kunda Linnavolikogule taotluse detailplaneeringu

algatamiseks Kunda linnas Jaamajõe maaüksusel. Jaamajõe maaüksuse detailplaneering on

algatatud Kunda Linnavolikogu 16.09.2016 otsusega nr 25. Detailplaneeringu eesmärgiks on

maakasutus- ja ehitustingimuste, ehitusõiguse ja keskkonnakaitse abinõude määramine biometaani

tootmisüksuse ja tootmisüksusele vajalike tehnotrasside rajamiseks. Detailplaneeringu algatamise

otsuse ja selle Lisa 1 kohaselt on planeeringuala suurus ca 2,5 ha. Planeeringu koostamise käigus

on planeeritava ala suurust täpsustatud ning see on ca 4400 m2 (joonis 1 ja 2).

Planeeringuga tehakse ettepanek riigile kuuluvast reformimata maast ühe uue krundi

moodustamiseks ning ühtlasi muuta kehtivat Kunda linna üldplaneeringut (2001) maakasutuse osas,

millega Jaamajõe maaüksus on määratud elamumaa sihtotstarbelisena. Planeeringuga kavandatakse

moodustatada 100% tootmismaa sihtotstarbega krunt pindalaga 4133 m².

Joonis 1. Detailplaneeringuala asukohaskeem (Maa-ameti maainfo kaardirakendus, http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis).

Jaamajõe maaüksuse detailplaneeringuala

Estonian Cell AS haavapuitmassitehas

Estonian Cell AS haavapuitmassitehas




6 / 41

Joonis 2. Detailplaneeringu põhijoonis seisuga 24.11.2016 (Viru Varahaldus AS).

Kavandatava tegevuse eesmärgiks on koostöös Estonian Cell AS-ga rajada biometaani

tootmishoone koos sisseseadmete ning trassidega. Biometaani tootmisel kasutatakse ära

planeeringualast idasse ja kagusse jääva Jaama tn 21 territooriumil tegutseva Estonian Cell AS-i

haavapuitmassitehase tootmistsükli kõrvalproduktina tekkivat biogaasi.

Estonian Cell AS käivitas biogaasi tootmise 2014. aastal, olles suurim biogaasi tootja Eestis. Biogaasi

toodetakse tehase tootmisprotsessis tekkivast reoveest. Tselluloositööstuse toorainet, kemi-termo-

mehhaanilist haavapuidumassi tootva AS Estonian Celli biomassi kääritusreaktor on suurima mahuga

kääriti Euroopas. Estonian Cell AS poolt esitatud andmete kohaselt on perioodil 01.01.2016-

31.10.2016 toodetud biogaasi ligi 6,3 miljonit m3. Siiani on toodetud gaasi ära kasutatud oma

tootmisprotsessis energiaallikana, seisakute ajal on osa tekkivat gaasi n-ö taevasse põletatud.

Toodetava biogaasi energeetiline väärtus on ligikaudu 50 GWh/a. Biometaani tootmisüksus

võimaldab toodetavat biogaasi täielikult ära kasutada, tootes sellest väärtuslikku biometaani.

Biometaani kasutus transpordikütusena on identne surumaagaasi kasutusele, kuna biometaan on

puhastatud ja rikastatud biogaas, mille kvaliteet vastab loodusliku maagaasi kvaliteedile. Biometaan

on loodusliku maagaasiga segatav, ei halvenda selle kvaliteeti, transportimist ega kasutamist.

Biometaani on võimalik kasutada mootorikütusena nn gaasiautodes või tavaautodes, millele on

lisatud täiendavalt gaasiseadmestik ja kütusemahuti.




7 / 41

Biometaani juhtimiseks üldkasutatavasse maagaasi jaotusvõrku on Gaasivõrgud AS poolt 14.12.2015

väljastatud GreenGas Energy OÜ-le tehnilised tingimused, mille kohaselt peab tagama AS Eesti

Gaas jaotusvõrku sisestatava biometaani kvaliteedi vastavuse AS Gaasivõrgud ettevõttestandardiga

GV-TS 9:2015.

Planeeringuga tehakse ettepanek Jõe tänavaga ja Jõe tn 20 kinnistuga idas piirnevale alale,

Jaamajõe maaüksusele, ca 1300 m2 suuruse pindalaga hoonestusala seadmiseks (Joonis 2) ning

sellele kuni 300 m² ehitusaluse pindalaga konteinertüüpi ehitise rajamiseks ehitusõiguse seadmiseks.

Konteinertüüpi biometaani tootmisüksusesse suunatakse Estonian Cell AS territooriumilt rajatava

gaasitrassi kaudu biogaas. Planeeringuga on rajatisi (teid, piirdeid, kraave, tehnovõrke ja -rajatisi)

lubatud ehitada krundile ka väljapoole määratud hoonestusala piire. Suuremate rajatiste rajamine

väljapoole hoonestusala on lubatud vastava piirinaabri nõusolekul. Hoonete rajamine ilma

ehitusprojektita ja väljapoole määratud hoonestusala on keelatud.

Detailplaneeringu lähteülesande kohaselt kannab kavandatav planeering eesmärki suunata ning

toetada ettevõtlust.

Käesoleval ajal on Jaamajõe maaüksus arvel riigi maareservina, detailplaneeringu algatamiseks on

Maa-amet andnud 29.08.2016 kirjaga nr 6-3/16/16149-2 omapoolse nõusoleku.

Käesolev keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang (edaspidi ka eelhinnang) on koostatud

GreenGas Energy OÜ poolt 04.11.2016 esitatud tellimiskirja alusel. Töö eesmärk on Kunda linnas

Jaamajõe maaüksuse detailplaneeringuga kavandatavale tegevusele eelhinnangu koostamine

selgitamaks välja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi ka KSH) algatamise ja

koostamise vajalikkus.




8 / 41

2. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EELHINDAMISE

VAJADUS JA ÜLESEHITUS

Kunda Linnavalitsus palus 12.08.2016 Maa-ametile saadetud kirjas volitada GreenGas Energy OÜ-d

algatama Jaamajõe maaüksuse detailplaneeringut biometaani tootmisüksuse rajamiseks. Kirjas

tuuakse välja, et kavandatav rajatis on planeeritud vahetult korterelamute vahetusse naabrusesse

ning välja on selgitamata piirkonna elanike seisukoht ning tootmisüksuse sobivus ning ohutus antud

asukohas.

Kunda Linnavolikogu 16.09.2016 otsuse nr 25 Lisa 1 olevas Jaamajõe maaüksuse detailplaneeringu

algatamise seletuskirjas on toodud, et keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu

elluviimiseks toimub vajaduse korral paralleelprotsessina koostatava keskkonnamõju strateegilise

hindamise käigus, mis algatatakse samaaegselt planeerimismenetlusega Kunda Linnavalitsuse poolt.

Kunda Linnavalitsuse 12. oktoobri 2016 korraldusega nr 111 „Jaamajõe maaüksuse detailplaneeringu

lähteülesande kinnitamine ja finantseerimise üleandmise lepingu sõlmimine” kinnitatud

detailplaneeringu lähteülesandes sisaldub nõue koostada planeeringuga kavandatavatele tegevustele

keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhindamine annab detailplaneeringu koostamise

korraldajale (antud juhul Kunda Linnavalitsus) informatsiooni, kas eeldatavalt on tegemist olulis(t)e

keskkonnamõju(de)ga või mitte ja seega on aluseks haldusakti koostamisel keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamise või mittealgatamise kohta.

KeHJS § 21 defineerib keskkonnamõju: see on käesoleva seaduse tähenduses kavandatava

tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või

kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale. § 22 kohaselt on

keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada

keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

KSH algatab või jätab algatamata strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algataja. Kui

strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algataja ja koostamise korraldaja ei kattu, võib

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatada strateegilise planeerimisdokumendi koostamise

korraldaja pärast selle dokumendi koostamise algatamist (planeerimisseaduse § 34 lg 2 ja § 35 lg 1).

KSH algatamise vajalikkust tuleb kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui planeerimisseaduse

(edaspidi ka PlanS) § 33 lõikes 1 nimetatud strateegilises planeerimisdokumendis (üldplaneeringus)

tehakse muudatusi (KeHJS § 33 lg 2 p 1) ja/või koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse §

142 lõike 1 punktis1 ja 3 sätestatud juhul (KeHJS § 33 lg 2 p 3). PlanS § 142 lõige 1 punkt 1 ja 3

sätestatud juhuks on üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine ja

muu kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine. Kunda

linna üldplaneeringu (2001) kohaselt on detailplaneeringuala elamumaa sihtotstarbega: alale on

kavandatud ühepereelamud. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek maakasutuse sihtotstarbe

muutmiseks selliselt, et alale oleks võimalik rajada biometaani tootmisüksus.




9 / 41

Tulenevalt KeHJS § 33 lõikest 3 otsustatakse strateegilise planeerimisdokumendi

elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkus lähtudes:

1) strateegilise planeerimisdokumendi iseloomust ja sisust;

2) strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt

mõjutatavast alast;

3) KeHJS § 33 lõikes 6 nimetatud asutuse seisukohast.

Järgnevad § 33 lõiked 4 ja 5 täpsustavad § 33 lõikes 3 sätestatut.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 punktis 1 nimetatud asjaolude (planeerimisdokumendi iseloom ja

sisu) hindamisel lähtutakse järgmistest kriteeriumitest:

1) missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele tegevustele,

lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest;

2) missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi

planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit;

3) strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel

teistesse valdkondadesse;

4) strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid;

5) strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud asjaolude (planeerimisdokumendi elluviimisega

kaasnev keskkonnamõju ja eeldatav mõjuala) hindamisel lähtutakse järgmistest kriteeriumitest:

1) mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju;

2) oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus;

3) mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond;

4) eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud iseärasused,

kultuuripärand ja intensiivne maakasutus;

5) mõju kaitstavatele loodusobjektidele;

6) eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale.

Tulenevalt KeHJS § 33 lõikest 6 peab keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle

otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile

seisukoha võtmiseks käesoleva paragrahvi (§ 33) lõike 3 punktides 1 ja 2 ning lõigetes 4 ja 5

nimetatud kriteeriumite alusel tehtud otsuse eelnõu.

KeHJS § 23 on asjaomasteks asutusteks asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi või

kavandatava tegevuse rakendamisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju tõenäoliselt puudutab või

kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu. Nende hulka võivad




10 / 41

olenevalt strateegilise planeerimisdokumendi või kavandatava tegevuse iseloomust kuuluda

Kaitseministeerium, Keskkonnaministeerium, Kultuuriministeerium, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium, Maaeluministeerium, Rahandusministeerium, Siseministeerium,

Sotsiaalministeerium ja nende valitsemisalas tegutsevad valitsusasutused, maavalitsus, kohaliku

omavalitsuse üksus ning teised asjaomased asutused.

KSH eelhindamine, mille käigus selgitatakse välja keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkus,

viiakse läbi vastavalt KeHJS § 33 lg 3-5, lähtudes seejuures Eesti Vabariigis kehtivast

seadusandlusest.




11 / 41

3. STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI ALGATAMISE EELINFO

Kunda Linnavalitsuse 15.04.2016 korraldusega nr 40 määrati maareservina riigi omandisse jäetava

maaüksuse, lähteülesande nr AT1602160001, lähiaadressiks Jaamajõe ning sihtotstarbeks

Elamumaa (001; E), pindalaga 23 980 m².

Maa-amet esitas 22.06.2016 Kunda Linnavalitsusele kooskõlastamistaotluse, milles tehti ettepanek

moodustada Jaamajõe maaüksuse ulatuses kaks maaüksust, pindalaga 2,18 ha ja 2153 m2. Taotlus

sisaldas ettepanekut muuta Kunda Linnavalitsuse korraldust, millega määrati alale elamumaa

sihtotstarve, ettepanekus sooviti maaüksustele tootmismaa ning sihtotstarbeta maa sihtotstarvete

määramist.

Kunda Linnavalitsuse 03.08.2016 istungil otsustati jätta üldplaneeringuga vastuolus olevad

sihtotstarbed määramata.

12.08.2016 Maa-ametile saadetud kirjas palub Kunda Linnavalitsus volitada GreenGas Energy OÜ-d

algatama ala detailplaneeringut ning keskkonnamõjude hindamise menetlust, mille alusel seatakse

ehitusõigus, sh muudetakse avalikul protsessil maaüksuse sihtotstarve.

24.08.2016 Maa-ametile saadetud kirjas palub GreenGas Energy OÜ riigipoolset volitust

detailplaneeringu algatamiseks, millega Maa-amet nõustub 29.08.2016 GreenGas Energy OÜ-le

saadetud kirjas.

26.08.2016 tegi GreenGas Energy OÜ Kunda Linnavalitsusele avalduse sooviga algatada Jaamajõe

maaüksuse detailplaneering maa kasutamisotstarbe muutmiseks.

16.09.2016 otsusega nr 25 algatas Kunda Linnavolikogu Jaamajõe maaüksuse ja piirneva ala

detailplaneeringu. Detailplaneeringu lähteülesanne on kinnitatud Kunda Linnavalitsuse 12. oktoobri

2016 korraldusega nr 111 „Jaamajõe maaüksuse detailplaneeringu lähteülesande kinnitamine ja

finantseerimise üleandmise lepingu sõlmimine”.




12 / 41

4. STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI ISELOOM JA SISU

Kavandatava tegevuse asukoht

Detailplaneeringuala asub Kunda linna idaosas Jõe tänavaga (kohalik tee nr 3450305) ja Jõe tn 20

kinnistuga idas piirneval ca 4400 m2 suurusel alal. Jõe tn 20 on elamumaa, mis on hoonestatud

garaažidega. Planeeringualal on tegemist sihtotstarbeta riigi reservmaaga, millega ala piirneb ka

lõunas. Planeeringuala piirneb põhjas ja idas Jõe tn 21 kinnistuga, millel asub Estonian Cell AS-le

kuuluv haavapuitmassitehas.

Planeeringuala kirdepoolne osa on kaetud võsa ja puunoorendikuga, mujal on looduslik

madalhaljastus. Maatükki läbib põhja-lõunasuunaliselt sademevee kraav, millesse suubub omakorda

sellest lääne suunda jääv sademevee kraav. Kraav suubub Lontova tee silla (Kukerpalli silla) juures

Kunda jõkke. Planeeringuala lääneservas on madalpinge maakaabelliin, mille abil on tagatud Jõe tn

20 garaažide elektrivarustus. Planeeringualast veidi eemal, edelas ja lõunas, paikneb kagu-

loodesuunaline keskpingliin (V-NIGULA:KA0, 1-20 kV).





13 / 41

Foto 1 ja 2. Detailplaneeringuala ning lähiümbrus, pildistamise aeg 09.06.2016 ja 16.05.2014 (Maa-ameti fotoladu, http://www.maaamet.ee/fotoladu/).

Planeeringuala idanaabriks on Estonian Cell AS- le kuuluv haavapuitmassi tootmistehas, ca 120 m

kaugusel läänes voolab Kunda jõgi. Keskkonnaregistri avaliku teenuse (register.keskkonnainfo.ee)

andmetel jääb planeeringualast lääne ja edelasuunda jõel asuv ca 200 m pikkune Kunda paisjärv

(VEE2034510), mis ei ole järskude nõlvadega orus asumise tõttu looduses jõest eristatav ja

baaskaardil puudub. Paisutuse põhjustajaks on Kunda I pais (Kunda HEJ pais), mis jääb

planeeringualast enam kui 100 m kaugusele Kunda jõele, jõe suudmest ca 2,3 km kaugusele. Paisule

on rajatud 1893. aastal hüdroelektrijaam ning see oli tolle aja Baltimaade ja Tsaari-Venemaa üks

moodsamaid veejõuseadmeid. Jaam tootis elektrienergiat Kunda mõisale ning selle alluvuses olnud

Kunda tsemenditehasele. Kunda hüdroelektrijaam on teadaolevalt Baltikumi esimene

hüdroelektrijaam. Jaam lõpetas töö 2007. aastal.

Paisutatud jõeosa alla jäävad väga suure languga (2–3%) kärestikud. Kunda HEJ paisjärvest

ülesvoolu kärestikud ja kiirevoolulised lõigud jätkuvad kuni IMG Energy-le kuuluva Kunda III paisuni,

mis asub 2,83 km kaugusel jõe suudmest.

Planeeringualast ca 350 m kaugusele edela suunas rajas Estonian Cell AS aastatel 2005–2006

veehaarde koos 1,2 meetri kõrguse Kunda II paisuga. Samaaegselt paisu valmimisega alustati EL ÜF

tehnilise abi projekti raames projekteerimistöid rajatava paisu likvideerimiseks ja asendamiseks

kärestikuga. 2011. aastal kujundati pais ümber kärestikuks.

Planeeringuala piirneb läänes elamumaaga (Jõe tn 19 ja 20). Hoonestatud elamumaad jäävad ka

veidi eemale lõuna ja edela suunas. Vastavalt Kunda linna üldplaneeringule on Jõe tänava ääres





14 / 41

tegemist korterelamumaaga, kus asuvad peamiselt 20. sajandi algusest pärinevad barakk-tüüpi

ühekorruselised korterelamud. Planeeringualast edelasse jääv Jõe tänava ja Kunda jõe (paisjärve)

vaheline ala on peamiselt sihtotstarbeta looduslik haljasala.

Kunda Nordic Tsement AS-le kuuluv tsemenditootmistehas jääb planeeringualast ca poole kilomeetri

kaugusele edela suunas, teisele poole Kunda jõge.

Detailplaneeringu roll kavandatud tegevuse elluviimiseks

Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta kehtivat Kunda linna üldplaneeringut, millega maa-ala

on kavandatud perspektiivselt elamumaaks (Joonis 3). Planeeringuga eesmärgiks on muuta maa

sihtotstarve 100% tootmismaaks, mis võimaldaks alale rajada biometaani tootmisüksuse ning luues

planeeringualale ühtlasi ruumiline terviklahendus maakasutus- ja ehitustingimuste ning ehitusõiguse

määramisega. Tulenevalt planeerimisseaduses esitatud nõuetest ei ole detailplaneeringuta võimalik

maa kasutamise sihtotstarvet muuta ja biometaani tootmisüksust rajada.

Joonis 3. Kunda linna üldplaneeringu üldplaan koos maa-alade sihtotstarvetega (detailplaneeringuala on märgitud punase katkendjoonega).

Kehtestatud detailplaneeringu alusel koostatakse vajalik projektdokumentatsioon, mille alusel

väljastab kohalik omavalitsus ehitusloa ning mis on omakorda aluseks ehitustegevusele.

Detailplaneeringu elluviimine sõltub detailplaneeringu menetlusprotsessi kulgemise edukusest,

planeeringu kehtestamisest ja selle elluviimisele rakendatavatest nõudmistest ja tingimustest.

Detailplaneeringuala arendajaks on GreenGas Energy OÜ, kelle käest või kelle kaudu leitakse

vahendid kavandatud tegevuse realiseerimiseks.

Kavandatav tegevuse kirjeldus

Alale kavandatav ehitusalune pindala on võrdne 2 merekonteineri aluse vundamendi suurusega alaga

(ca 15 x 20 meetrit). Biometaani tootmisüksus on kavandatud planeeringuala kirdenurka, olemasoleva

kraavi ja Jaama tn 21 kinnistu (Estonian Cell AS haavapuitmassitehase) piiri vahelisele alale. Sinna




15 / 41

on kavas paigaldada 2 merekonteinerit koos vajaliku sisseseadmega ning gaasitorud – üks, millega

juhitakse biogaas Estonian Cell AS tootmisterritooriumilt biometaani tootmisüksusesse ning teine -

toodetud biometaani juhtimiseks Võrguteenus AS üldkasutatavasse maagaasi võrku.

Detailplaneeringuga koostatakse paralleelselt biogaasi ja -metaani torustike kavandamiseks

biometaani puhastustehase sidumisprojekti Heatconsult OÜ poolt. Planeeritava biogaasi ja -metaani

torustike paiknemise skeem on kajastatud joonisel 4.

Joonis 4. Kavandatava biogaasi ja biometaani torustike paiknemine (Biometaani puhastusteahse sidumisprojekt. Heatconsult OÜ. Eskiis seisuga 14.11.2016).

Planeeritav biogaasi torustik ühendatakse olemasoleva gaasitorustikuga. Heatconsult OÜ poolt

koostatava biometaani puhastustehase sidumisprojekti raames teostatud arvutuste kohaselt on

eksisteeriva tehase toru läbimõõt piisav, st ei pea selles lõigus muutusi tegema. Kavandatav

liitumispunkt on ette nähtud tehase seinale (sisenemine kuivatisse). Biometaani torustik rajatakse

maapealsena mööda Jaamajõe maatüki ja Jaama tn 21 kinnistu piiri kuni haavapuitmassitehase

sissepääsuni ning sealt edasi ida-läänesuunaliselt tehase sissepääsu tee alt. Ühendus olemasoleva

maagaasi võrguga täpsustatakse edasise projekteerimise käigus.

Juurdepääs planeeringualale on kavandatud Jõe tänavalt.




16 / 41

Tehnoloogilise protsessi kirjeldus

Eesti Biogaasi Assotsiatsiooni kodulehe andmeil (seisuga 17.11.2016) asub Eestis 4 olmereovee

puhastusjaama ja 3 tööstusreovee käitlusjaama, mis toodavad biogaasi, nende hulgas Kunda linnas

asuv Estonian Cell AS haavapuitmassitehas.

Kundas asuv Estonian Cell AS-le kuuluv haavapuitmassitehas alustas tootmist 2006. aastal. 2014.

aasta septembris muutis ettevõte reoveepuhastustehnoloogiat, võimaldamaks biogaasi tootmist.

Biogaasi teke on seotud mikroorganismide poolt orgaanilise päritoluga heitmete (antud juhul

puitmassitootmise jääkide) anaeroobse lagundamisega ehk kääritamisega. Biogaasi tootmine

haavapuitmassitehase territooriumil toimub Euroopa suurimas 4300 m3 ühemahutilises reaktoris ning

tulemuseks on suhteliselt kõrge metaanisisaldusega biogaas, mida ettevõte on kasutanud

energiaallikana puitmassi tootmisprotsessis maagaasi asendusena. Ettevõte on alates 2014. aastast

Eesti suurim biogaasi tootja. Perioodil 01.01.2016-31.10.2016 tootis ettevõte ligi 6,3 miljonit m3

biogaasi (keskmiselt üle 20 000 m3 ööpäevas), mida peamisel on kasutatud oma tootmisprotsessis

energiaallikana, tehase seisakute ajal on kasutatud avariipõletit, st biogaas on ära põletatud. Aastas

toodetud biogaasi energeetiline väärtus on ca 50 GWh.

Estonian Celli poolt tellitud ja HydroThane STP BV (Holland) poolt 2011. aastal teostatud biogaasi

(tüüp: 350B reovesi) koostise analüüs näitas, et biogaas sisaldas 75,01% metaani (CH4), 24,52%

süsihappegaasi (CO2), 0,47% lämmastikku (N2), 0,01% vesinikku, 0,02% (202 ppm) divesiniksulfiidi

(H2S) ja veel erinevaid orgaanilisi väävliühendeid - merkaptaane ja sulfiide, mille kontsentratsioon jäi

< 0,1 mg/3 ja 3 mg/m3 vahele. Analüüsid teostati 0 °C ja 101.325 mbar (0,1 atm) tingimustel,

tulemused on esitatud 0 °C ja 101,325 kPa vastavalt.

Käesoleva eelhinnangu objektiks oleva detailplaneeringuga kavandatakse biogaasi puhastusjaama

ehk biometaani tootmisüksuse rajamist, mille eesmärgiks on tõsta biogaasi energeetilist väärtust

veelgi ning seega leida gaasile laiem kasutus. Tehniliselt puhastatud biogaasi ehk biometaani, mille

metaani sisaldus on 96-99%, on võimalik kasutada mootorikütusena ning suunata üldisesse

maagaasivõrku, kui selle kvaliteet vastab loodusliku maagaasi standarditele. Sellisel juhul on seda

võimalik kasutada kõikjal, kus hetkel on energiaallikaks maagaas. Eestis kehtivate normide järgi peab

maagaasi metaanisisaldus olema 98% (±1%) (Trink T., 2010).

Eesti arengufondi poolt koostatud analüüsis “Biometaani tootmine ja kasutamine transpordikütusena

– väärtusahel ja rakendusettepanekud” (2015) kirjeldatakse biometaani väärtusahelat ja

kasutuselevõtu rakendusviise. Analüüs toob välja, et biometaan ehk puhastatud biogaas on

taastuvatest energiaallikatest üks perspektiivsemaid kütuseliike, mis asendab transpordisektoris

fossiilkütuste tarbimist. Eesti biometaani resssursist piisaks teoreetiliselt kuni veerandi Eesti

transpordisektori kütusetarbe asendamiseks. Tegemist on ühe enim alakasutatud taastuva ressursiga

Eestis. Lähtudes kütusetarbimisest, modelleeritud väärtusahelast ja eeldusest, et asendatakse 9,5%

kütuseturust, on majanduslikult efektiivseim viis biometaani kasutuselevõtuks seotud järgmiste

kriteeriumitega:

• biometaani tootmine võimalikult suurtes jaamades (5 mln Nm3 biometaani toodangumahtu aastas);

• biometaani tootmine maagaasivõrguga ühendatud (on grid) jaamades;




17 / 41

• peamiselt bensiini tarbimise asendamine biometaaniga.

Biogaasi väärtus on kõige kõrgem tema kasutamisel mootorikütusena. Biometaani transpordiks on

odavaim viis kasutada selleks olemasolevat maagaasitorustikku (www.tartu.ee/...).

Biometaani kütusena kasutamise eelised (www.tartu.ee/...):

• Biometaan on väga perspektiivne taastuv kütus, sest tema toorainebaas on lai (biojäätmed,

loomsed jäätmed, reoveesete, orgaanika) ja toormepinna efektiivsus (toormepinna ühikult

saadav bioenergia) on kõrge.

• Biometaan on kasutatav surugaasiautodes (CNG) piiranguteta nii puhtal kujul kui segus

maagaasiga.

• Biometaan mootorikütusena on juba tänase tehnilise taseme juures massitarbimises

kasutatav ja reaalne alternatiiv naftabaasil toodetud kütustele.

• Biometaan on puhtaim looduslik kütus ja selle kasutamine autokütusena vähendab kordades

keskkonna saastamist.

Biometaani tootmine toimuks Jaamajõe maaüksusel kavandatavas tootmisüksuses ühe levinuima

biogaasi puhastamise tehnoloogia - füüsikalise absorptsiooni abil (n-ö vesipesu või vesiskraber,

inglise keeles water scrubbing). See meetod põhineb üksnes vee kasutamisel absorbendina kõrgel

rõhul. CO2 ja H2S lahustuvad vees metaanist oluliselt paremini, mistõttu on antud meetod efektiivne

metaani eraldamiseks teistest biogaasi komponentidest. Biogaas sisestatakse samba alumisest osast

kõrgel rõhul ja vesi (temperatuuril ca 15 °C) samba ülemisest osast, et tekiks vastassuunaline

liikumine. Sambas on suur vee eripind, mis annab seetõttu suurema pinna vee ja gaasi kontaktiks.

Vees absorbeeruvad CO2 ja H2S ning kõrge rõhu tõttu väiksemas mahus ka metaan. Vesi viiakse

normaalrõhule tagasi kahes etapis. Esimeses rõhulangetamise faasis langetatakse rõhk sellisele

tasemele, mille tagajärjel eraldub metaanirikas gaas (biometaan). Rõhu langetamisel tavatingimustele

eraldub enamik CO2 ja H2S (Tallinna Tehnikaülikool, 2014; Ruul M., 2013).

Absorptsiooniprotsessis kasutatava vee kogus on ca 10 m3, millest suurem osa taaskasutatakse

pärast CO2 ja H2S eraldamist desorptsioonikolonnis. Süsteemi lisatakse ööpäevas 2-3 m3 puhast vett,

sest vastasel juhul langeb vee pH muidu liiga madalale. Biogaasi puhastusüksusesse juhitakse

eelnevalt puhastatud joogivee kvaliteedile vastava vesi. Täiendav veekogus saadakse kokkuleppe

kohaselt Estonian Cell AS tehaselt. Sama kogus vett (2-3 m3) juhitakse ka haavapuitmassitehase

reoveepuhastisse.

Biometaani tootmisüksusesse on kavas juhtida kogu haavapuitmassitehase reoveepuhastuse käigus

tekkiv biogaas. Tootmisüksusesse juhitav biogaasi kogus on ca 16 500 m3 ööpäevas ehk ca 690 m3

tunnis (see on võrdne ca 12 375 m3 toodetava metaaniga ööpäevas ehk ca 515 m3 tunnis).

Biogaas on eelnevalt puhastatud NaOH vesilahuses, eesmärgiga viia biogaasis sisalduva

divesiniksulfiidi (H2S) kontsentratsioon võimalikult madalaks. Estonian Cell OÜ ja GreenGas Energy

OÜ poolt sõlmitud kokkuleppe järgi on kavandatavasse tootmisüksusesse suunatava biogaasi H2S

sisaldus keskmiselt 100 ppm ehk 0,01% ning maksimaalselt 300 ppm ehk 0,03%.




18 / 41

GreenGas Energy OÜ andmeil on kavas paigaldada Malmberg COMPACT seeria biometaani

tootmisüksuse mudel GR 14, biometaani tootmisvõimsus on 350-1500 Nm3/h. Seadme tehnilise

kirjelduse kohaselt on konteinermooduli mõõdud koos puhastuskolonnidega 15 x 8,4 m. Konteineri

kõrgus on 3 m, absorptsioonikolonni kõrgus on 18 m, desorptsiooni kolonni kõrgus on 13,7 m ja flash

tank kõrgus on 10 m (joonis 5).

Joonis 5. Malmbergi seeria biometaani tootmisüksus (www.malmberg.se).

Seos teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiivist 2009/28/EÜ (nn Taastuvenergia Direktiivist)

lähtuvalt on Eesti Vabariigil kohustus tõsta biokütuste osakaalu transpordis, miinimumeesmärgiks on

aastaks 2020 saavutada taastuvatest energiaallikatest toodetud kütuste 10% osakaal transpordis

(vedelkütuste kogusest).

Direktiivi artikli 21 lõike 2 kohaselt võetakse jäätmetest valmistatud transpordikütuse kogus

kohustuste arvestamisel arvesse kahekordsena, sest jäätmetest valmistatud kütuste olelusringi

kasvuhoonegaaside tase on energiataimede omast palju väiksem ning see ei konkureeri toidu ega

muu tootmisega. Seega on jäätmetest saadud kütuste kasutamisel 2020. aastaks nõutav tase vaid

5%. Biometaan on kõige üldisem ärilises kasutuses olev jäätmetest saadud transpordikütus.

Eesti energiamajanduse riiklikus arengukavas aastani 2020 (2009) tuuakse välja, et biokütuste

kasutus on Eestis veel praegu madal, kuid huvi selle kasutuse vastu on pidevalt kasvav. Eesti on

võtnud seisukoha, et eesmärk kasutada biokütuseid 10% on kohustuslik vaid siis, kui suudetakse

välja töötada majanduslikult otstarbekad biokütused, mis vastavad Euroopa Liidu biokütuste

säästvuskriteeriumitele. Eesti energiasektorile hinnangu andmisel on arengukavas esitatud SWOT

Absorptsiooni kolonn

Flash tank

Desorptsiooni kolonn

Konteinermoodul Tehnoruum: kompressor, gaasikuivati gaasi mõõtmis- ja kontrollisüsteem




19 / 41

analüüsis toodud ühe võimalusena alternatiivsete kütuste kasutamise edasiarendamine (sh

biokütused).

Eesti Energiamajanduse arengukavas (ENMAK) aastani 2030 (eelnõu) tuuakse esile eelmises

lõigus nimetatud nõue ning täheldatakse, et varasemate meetmetega pole selle eesmärgi poole

jõutud arvestataval määral liikuda. Eesmärgi saavutamiseks tuleb kasutada optimaalset

kombinatsiooni mitmetest meetmetest - biokütuste tarnimise kohustuse juurutamine vedelkütuse turul,

biometaani kasutuselevõtu soodustamine sõidukites, kõrge taastuvenergia sisaldusega biokütuste

kasutamine transpordis jne. Biokütuste kasutuse pikaajalises perspektiiv aastani 2050 näeb

arengukava ette biometaani jt alternatiivsete mootorikütuste kasutuse kasvu.

Transpordi arengukavas 2014-2020 (2014) seatud üheks eesmärgiks transpordi keskkonnamõjude

vähenemine. Selle saavutamise üheks meetmeks on taastuvate kütuste kasutamise soodustamine

teetranspordis. Meetme kujundamise põhimõteteks on muuhulgas biometaani kasutamise eelistamine

transpordis ning taastuvenergial sõitvate ja ökonoomsemate sõidukite osakaalu kasv. Alternatiivsete

kütuste kasutamise peamine rõhk aastaks 2020 pannakse biometaanile. Esimeses faasis on

soovitatav surugaasibusside kasutuselevõtt, mis aitaks luua kriitilise nõudluse gaasi järele ning

soodustaks seeläbi teiste gaasil töötavate maanteesõidukite turupõhist kasutuselevõttu ja seejärel

biometaanile üleminekut. Transpordi arengukava 2014-2020 kohaselt on arengukava perioodi lõpuks

oluliseks tulemuseks kodumaisest biomassist ja jäätmetest toodetud biometaani/surugaasi

kasutamine peamise alternatiivse kütusena.

Eesti säästva arengu riiklik strateegia ”Säästev Eesti 21” (2005) toetab üldjoones taastuvatel

loodusressurssidel põhineva energia tootmise osakaalu kasvu, eelisarendades ja toetades

energiasäästlikku tegevust.

Euroopa Komisjon esitanud Euroopa energiapoliitika dokumendi COM(2007), mille eesmärk on

esiteks võidelda kliimamuutuste vastu ja teiseks suurendada Euroopa Liidu energiavarustuse kindlust

ja konkurentsivõimet. See kava sai heakskiidu Euroopa Ülemkogu poolt 2007. aastal ning ühtlasi

kinnitati pikaajalised konkreetsemad energiapoliitika eesmärgid Euroopa Liidus:

· Taastuvenergia osakaalu tõstmine 20%ni aastaks 2020;

· Biokütuste osakaalu tõstmine transpordis 10% aastaks 2020;

· Energiasääst 20% aastaks 2020;

· Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine vähemalt 20%.

Eesti taastuvenergia tegevuskavas aastani 2020 (2010) tuuakse välja, et taastuvatest

energiaallikatest toodetud biogaasile ei ole kehtestatud tehnilisi kvaliteedistandardeid, mistõttu ei ole

võimalik seda võrku müüa. Samuti ei käsitle muu seadusandlus taastuvenergiast toodetud gaasi

müüki läbi gaasivõrgu. Biogaasi tootmiseks ja võrku müümiseks suuremas mahus pole siiani piisavalt

ressursse leitud. Üldjuhul tarbitakse toodetud biogaas kohapealseteks vajadusteks ning biogaasi

tootjatel on seni puudunud huvi biometaani tootmiseks. Tegevuskava näeb ette soodustada biogaasi

tootmist ja tarbimist.




20 / 41

Kunda linna üldplaneeringu (2001) järgi on maaüksusele ette nähtud elamumaa sihtotstarve, st

alale saab ehitada ainult elamuid (ühepereelamuid). Eelhinnangu objektiks oleva detailplaneeringu

eesmärgiks on muuta üldplaneeringus ettenähtud sihtotstarvet 100% tootmismaaks, et oleks võimalik

rajada biometaani tootmisüksus koos vajalike kommunikatsioonide ja trassidega.

Kunda linna arengukava (2013) põhimõtete kohasel on eesmärgiks linnaterritooriumi

detailplaneeringutega kaetuse suurendamine, et tagada mitmekesine asukohavalik ettevõtetele ja

elamuehitusele, mis pakuks ettevõtjatele soodsaid võimalusi äritegevuse arendamiseks. Jaamajõe

maaüksuse detailplaneeringu koostamine kannab eesmärki suunata ning toetada ettevõtlust.

Detailplaneeringu kaudu toimub ettevõtlusele suunatud tegevuse planeerimine.

Võttes arvesse eelpool kirjeldatud kõrgematasemelistes kavandatava tegevusega seonduvates

strateegiliste planeerimisdokumentides toodud eesmärke ja arengusuundi, annab

detailplaneeringuga kavandatav tegevus omapoolse panuse taastuvate loodusressursside

(antud juhul biogaas ja sellest toodetud biometaan) efektiivsesse kasutamisse. Kavandatav

tegevus viib Eestit lähemale Taastuvenergia direktiivis ja sellest ülevõetud siseriiklikes

arengudokumentides seatud olulise eesmärgi - aastaks 2020 saavutada taastuvatest

energiaallikatest toodetud kütuste 10% osakaal transpordis (jäätmetest 5%) – täitmisele.

Keskkonnakaalutluste integreerimine teistesse valdkondadesse ning tähtsus Euroopa

Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel

Keskkonnakaitse kõrget taset tagavad kaalutlused peavad olema arvesse võetud kõikide

eluvaldkondade arengu suunamisel, et tagada säästev areng. Alati on mõistlik otsida lahendusi, mis

oleksid pikemas perspektiivis kasulikud nii keskkonna kui ka majandusliku ja sotsiaalse arengu

seisukohalt.

Detailplaneeringuga kavandatav tegevus – biometaani tootmine – annab olulise panuse

keskkonnakaalutluste integreerimisel nii energia- kui transpordisektorisse. Energia varustuskindluse

paranemine transpordisektoris ja mitmekülgne keskkonnakaitseline kasu on olulised eeldused

biometaani tootmiseks ja kasutuselevõtmiseks. Biometaani kasutamine transpordivahendites

võimaldab viia transpordi üle kohaliku taastuvkütuse tarbimisele, võimaldades seega

imporditud fossiilkütuste kasutamise asemel toota kohalikku päritolu transportkütust, mille

kasutamine transpordivahendites vähendab keskkonna saastamist, eelkõige õhusaastet.

Transpordisektor on ainuke tulevikus süsinikdioksiidi taset tõstev sektor ELis, mistõttu rakendatavad

meetmed on väga olulised. Biometaani tootmine biogaasist võimaldab 100%-liselt ära kasutada

haavapuitmassitehase poolt toodetavat biogaasi, st tootmisprotsessi seisakute ajal ei ole enam

vajadust väärtuslikku gaasi nö taevasse põletada. Biometaani tootmine Estonian Celli poolt

toodetavast biogaasist on ressursiefektiivne lahendus tekkiva reovee(sette) käitlemiseks ja

seeläbi säästva keskkonna edendamiseks.




21 / 41

Detailplaneeringu elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid

Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Kundla linna üldplaneeringuga määratud maa

kasutamise sihtotstarve (elamumaa) tootmismaaks, mistõttu pärast detailplaneeringu kehtestamist ei

ole võimalik ala elamumaana kasutusele võtta. Tootmisprotsessi iseärasustest lähtuvalt võivad

osutuda keskkonnaprobleemiks biogaasi puhastamisel divesiniksulfiidi ja teiste orgaaniliste

väävliühendite (merkaptaanid ja sulfiidide) emiteerumine välisõhku, millega võib kaasneda võimalik

ebameeldiv lõhn ja välisõhu saastamine. Samuti võib probleemiks osutuda tootmisüksuse poolt

tekitatav müra. Lähim elamu (aadressil Jõe tn 19) asub kavandatava tootmisüksuse asukohast ca 70

m kaugusel lääne suunas, mistõttu on elamu juures oluline tagada normidekohane elamualadele

kehtestatud müratase. Samuti on oluline kinni pidada emiteeritava divesiniksulfiidi ja orgaaniliste

väävliühendite saastatuse taseme piiväärtustest väljaspool tootmisterritooriumi ning samade

ühendtega seotud ebameeldiva lõhna piirväärtustest. Mõju välisõhu ja müratasemele on kirjeldatud

peatükkides 5.1.4 ja 5.1.5.

Detailplaneeringuga nähakse ette vajadusel alal olevate kraavide likvideerimine. Sellisel juhul võib

probleemiks osutuda piirkonna sademevee ärajuhtimine ja normaalse kuivenduse tagamine.

Biometaani kasutuselevõtmine ehk kavandatava tegevuse kaudne mõju on pigem seotud mitmete

keskkonnaprobleemide vähendamisega, millest on juttu peatükkides 5.2.1 ja 5.2.2.




22 / 41

5. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA EELDATAVALT MÕJUTATAV ALA

JA KAASNEV KESKKONNAMÕJU

Eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus

5.1.1. Looduslikud iseärasused

Maa-ameti geoportaali geoloogia kaardirakenduse (xgis.maaamet.ee) andmeil asub

detailplaneeringuala Kambriumi Tiskre kihistu avamusalal. Läänes asuva Kunda jõe järsul kaldal

paljanduvad aluspõhja kivimid. Ala pinnakatteks on peenliiv - purdsete, milles võib peenemat ja/või

jämedamat fraktsiooni leiduda <50 % sette mahust. Pinnakatte paksus suureneb planeeringuala

lõuna suunas, ulatudes üle 5 meetri. Planeeringualast lõunas asuvad Kvaternaarisetted Kunda

mattunud ürgorus. Kvaternaari veekompleksi veekihid on olulise põhjaveevaruta. Detailplaneeringuala

kirdenurga pinnakattes esinevad väikese veeandvusega liivakivid ja aleuroliidid. Esimene

aluspõhjaline vettkandev veekompleks on Ordoviitsium-Kambriumi põhjaveekompleks, põhjavesi

asub poorsetes aluspõhja kivimites.

Lähialal ühtegi kaevandamisloaga mäeeraldist ei asu. Jaama tänavaga lõunas piirneval alal,

planeeringuala lõunapoolsest osast mõnisada meetrit lõunas, asub Hiiemäe liiva leviala, pindalaga

33,7 ha.

Esimene aluspõhjaline veekiht on maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes planeeringualal

kaitsmata, st põhjavee looduslik kaitstus maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes praktiliselt

puudub (Joonis 6).

Joonis 6. Detailplaneeringuala ja lähiümbruse põhjavee kaitstus (Maa-ameti geoportaali geoloogia kaardirakendus, xgis.maaamet.ee).

Detailplaneeringuala asub Kunda jõe (VEE1072900) paremkaldal, lähim kaugus jõeni on ca 120 m.

Jõgi, pikkusega 66,3 km ja valgalaga 535,9 km2, kuulub Ida-Eesti vesikonna Viru alamveskonda.

Detailplaneeringuala




23 / 41

Kunda jõgi on kogu ulatuses avalikult kasutatav. Tulenevalt looduskaitseseadusest on jõe kalda

ehituskeeluvöönd 50 m ja piiranguvöönd 100 m veekogu piirist. Nimetatud vööndid

detailplaneeringualale ei ulatu.

Detailplaneeringu alusplaaniks oleva OÜ Gem-Geo poolt 20.10.2016 koostatud Jaamatiigi geoaluse

(M 1:500) kohaselt on planeeringuala reljeef tasane, maapinna absoluutkõrgused jäävad vahemikku

37,7 – 39,4 m, ühtlase languga kirde suunas. Maa-alal paiknevate kraavide põhja madalaim kõrgus

on 36,48 m planeeringuala põhjaosas. Üldiselt on lähiümbruse reljeef samuti tasane, välja arvatud

vahetu jõekallas, kus maapinna kõrgused langevad järsult kuni 25 meetrini.

EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur andmetel

seisuga 15.11.2016 ei asu planeeringualal ühtegi looduskaitselist ala ega objekti. Kunda jõgi on

kogu ulatuses lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigaks olev veekogu vastavalt

keskkonnaministri 15.06.2004 määrusele nr 73 “Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja

elupaikade nimistu”.

Kunda jõgi on III kaitsekategooriasse kantud harjuse (Thymallus thymallus) ja II kaitsekategooria liigi

paksukojaline jõekarp (Unio crassus) elupaigaks. Kunda I paisust allavoolu on Kunda jõgi lisaks III

kaitsekategooriasse kuuluva võldase (Cottus gobio) ja hingi (Cobitis taenia) elupaigaks.

Teisel pool Kunda jõge (planeeringualast ca 160 m kaugusel) asub kaitsealune Kunda linnapark

(KLO1200342), mis on koduks II kaitsekategooria nahkhiireliikidele kääbus-nahkhiir (Pipistrellus

pipistrellus), pargi-nahkhiir (Pipistrellus nathusii), põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii), veelendlane

(Myotis daubentonii).

Kunda jõgi on võetud kaitse alla hoiualana (KLO2000063) alamjooksul lõigus 0,15…14,34 km

suudmest ning keskjooksul lõigus 34,32…46,68 km suudmest, välja arvatud jõelõik 42,27…44,59 km

suudmest. Planeeringualast läänes asub Kunda jõel seega Kunda jõe hoiuala, mis on kaitse alla

võetud Vabariigi Valitsuse 15.09.2005 määrusega nr 237 “Hoiualade kaitse alla võtmine Lääne-Viru

maakonnas1” ning mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud

elupaigatüübi jõgede ja ojade (3260) kaitse ning II lisas nimetatud liikide – võldase (Cottus gobio),

hingu (Cobitis taenia), lõhe (Salmo salar) ja paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) – elupaikade kaitse.

Kunda jõel asub ühtlasi rahvusvahelise tähtususega Natura 2000 võrgustikku kuuluv Sirtsi loodusala

(kinnitatud Natura alaks Euroopa Komisjoni otsusega 92/43/EMÜ 12.12.2008). Sirtsi loodusala Kunda

jõega seotud kaitse-eesmärgiks on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi

jõgede ja ojade (3260) kaitse ning II lisas nimetatud liikide – võldase (Cottus gobio), hingu (Cobitis

taenia), jõesilmu (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) –

elupaikade kaitse.

Sirtsi looduskaitseala ja Kunda jõe hoiuala (Sirtsi loodusala) kaitsekorralduskava 2016–2025 (2015)

kohaselt on looduslikelt eeldustelt Kunda jõgi kaitstavate alade piires kõrge kaitseväärtusega

vooluveekogu.




24 / 41

5.1.2. Kultuuripärand

Planeeringualale ei jää Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakenduse andmeil ühtegi

muinsuskaitsealust mälestist ega muinsuskaitseala. Kunda tsemendivabriku hüdroelektrijaama

hoone, tamm ja algne turbiin koos ülekandemehhanismiga on arvele võetud ehitismälestisena (registri

nr 28726) kultuuriministri 04.09.2008 määrusega nr 368 “Kultuurimälestiseks tunnistamine ja

kultuurimälestiseks olemise lõpetamine”. Mälestise kaitsevöönd ulatub Kunda jõele ja selle

kaldaaladele, kuid ei ulatu planeeringualale. Mälestis ja selle kaitsevöönd on esitatud joonisel 7.

Joonis 7. Kultuurimälestised ja nende kaitsevööndid planeeringuala lähialal (Maa-ameti geoportaali kultuurimälestiste kaardirakendus, xgis.maaamet.ee).

Ehitismälestised Kunda tsemendivabriku direktori elamu (reg. nr 28734), Kunda tsemendivabriku

Dietz-ahju korsten nr 1 (reg. nr 28729), Kunda tsemendivabriku Dietz-ahju korsten nr 2 (reg. nr

28730), Kunda tsemendivabriku klinkerveski hoone (reg. nr 28731), Kunda tsemendivabriku pudelahi

ja pudelahjude alused (reg. nr 28728) asuvad teisel pool Kunda jõge, jõe ja Jaama tn vahelisel alal,

Kunda tsemenditehasega (AS Kunda Nordic Tsement) piirneval alal (Joonis 7).

5.1.3. Intensiivne maakasutus

Detailplaneeringuala on hetkel riigi reservmaa, kus aktiivne maakasutus puudub. Planeeringuala

ümbruses asuvad elamud ning tootmismaad (Estonian Cell AS ja teisel pool Kunda jõge

tsemenditootmisettevõte Kunda Nordic Tsement AS). Detailplaneeringuga kavandatava tegevuse

elluviimisel maakasutuse intensiivsust oluliselt ei muuda, sest planeeritav ehitusalune pind biometaani

tootmisüksuse rajamiseks moodustab väga väikese osa kogu planeeringualast (ca 0,8 %).

Kavandatav biometaani torustik gaasi juhtimiseks üldkasutatavasse võrku otseselt maakasutust ei

muuda. Gaasitorustiku alune maa-ala ning sellest mõlemale poole jääv 2 meetrine ala (C-kategooria

gaasipaigaldis) moodustab kaitsevööndi, mille ulatuses on kinnisasja omanikul kohustus taluda

võõrast ehitist ning mille piires on kinnisasja kasutamine ja sellel tegutsemine piiratud ohutuse ning

Detailplaneeringuala




25 / 41

ehitise toimivuse tagamiseks (ehitusseadustik § 70 lg 1). Lisaks tagatakse tootmisprotsessi elektriga

varustatus vajalike liinide vedamisega. Elektripaigaldise ümber on samuti kaitsevöönd, kus

tegutsemisel on seadusandlusest tulenevad piirangud.

Mõju iseloomustus, ulatus ja suurus

Detailplaneeringuga kavandatud ehitusala biometaani tootmisüksuse rajamiseks asub planeeringuala

kirdenurgas, maatükki läbiva kraavi ja Jõe tn 19 kinnistu vahelisel ca 300 m2 suurusel alal.

Tootmisüksuse rajamiseks on vajalik eemaldada seal kasvav võsa. Detailplaneeringuga kavandatud

tegevuse keskkonnamõjud on peaasjalikult seotud tootmisprotsessi iseloomuga. Mõjuala

määratlemisel on antud juhul oluline arvesse võtta tekitatavate heitmete leviku ulatust õhus,

veekeskkonnas ning pinnases, samuti tekitatava müra levikut. Käesoleva eelhinnangu raames ei ole

võimalik täpset mõjuala suurust määratleda, sest ei ole teostatud õhusaaste, lõhna ja müra

hajumisarvutused. Sellest tulenevalt ei ole võimalik kirjeldada ala, kus on ette näha seadusandlusest

tulenevate piirväärtuste või piirtasemete ületamisi. Kavandatava tegevuse planeeritavast

tootmismahust ja tehnoloogilistest iseärasustest võib siiski eeldada, et mõjuala ulatub väljapoole

planeeringuala. Leevendavate meetmete kasutuselevõtmisel on võimalik mõjuala vähendada.

Ehitusaegsed mõjud on väheolulised, sest suuremahulist ehitustegevust ei toimu ja tööde teostamise

aeg on lühike. Kohapeale tarnitakse vajalik sisseseade, trassid ja kommunikatsioonid

(konteinermoodulid, torustikud, mahutid, kompressor, veepump, gaasikuivati, elektripaigaldised), mis

vastavalt tootjapoolsele juhisele omavahel ühendatakse biometaani tootmise võimaldamiseks, sh

biogaasi juhtimiseks tootmisüksusesse ja toodetud biometaani suunamiseks ükdkasutatavasse võrku.

Otsene ehitustegevus piirdub vundamendi tegemisega merekontenertüüpi rajatisele, mille käigus

eemaldatakse pinnast, mida kaustatakse hiljem haljastustöödel ja maapinna planeerimisel. Olulisi

muudatusi pinnase reljeefis ei tehta. Lisaks on vaja paigaldada biogaasitorustik Estonian Celli ja

tootmisüksuse vahele ca 350 m pikkuses lõigus ning biometaanitorustik tootmisüksuse ja

üldkasutatava gaasitorustiku liitumispunkti vahelisele alale ca 400 m pikkuses lõigus.

5.2.1 Mõju õhukvaliteedile

Biometaani tootmisprotsess on kinnine, välja arvatud füüsikalise absorptsiooniprotsessi käigus

desorptsioonikolonnist veest eralduvate gaaside (peamiselt H2S ja CO2) eraldumine välisõhku.

01.01.2017 kehtima hakkava Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 67 defineerib ebameeldivat või ärritava

lõhnaga ainet kui välisõhku väljutatavat aine või ainete segu, mis võib tekitada soovimatut lõhnataju.

Inimese nina tunneb divesiniksulfiidi juba kontsentratsioonis, mis on sätestatud normatiividest

märgatavalt väiksem ning pole tervisele veel kahjulik. Inimese nina tajub H2S isegi kontsentratsioonis,

mis on tuhat ja kümme tuhat korda väiksem tervisekaitse piiriväärtusest. Ka nt merkaptaanide ja

erinevate orgaaniliste väävliühendite lõhnalävi on isegi sadu kordi madalam piirväärtusest. Välisõhu

piirväärtused on kehtestatud lähtuvalt otsesest ohust inimtervisele, st terviseuuringud on näidanud, et

otsest ohtu inimtervisele ei esine, kui saasteaine sisaldus välisõhus on alla kehtestatud saastatuse




26 / 41

taseme piirväärtuse (samas suurem osa eriti ohtlikke aineid ei lõhnagi!). Ebameeldiva lõhna

esinemine ja tajumine inimeste poolt on seotud pigem kaudse terviseohuga (stress, rahulolematus

jne). Ebameeldiva lõhna määramisel kasutatakse Euroopas juba 1970-ndatest inimnina, st

põhiküsimus on häirivus, mitte piirväärtuste ületamine ja sellega kaasnev otsene terviseoht.

Divesiniksulfiidi lõhnalävi on erinevate allikate andmetel 0,105 - 2100 µg/m3, metüülmerkaptaanil 0,1

µg/m3, dimetüülsulfiidil 8 µg/m3. (Balti Keskkonnafoorum (BEF Eesti), 2007;

www.keskkonnaamet.ee/...).

Keskkonnaministri 08.07.2011 määruse nr 43 “Välisõhu saastatuse taseme piir- ja sihtväärtused,

saasteaine sisalduse muud piirnormid ning nende saavutamise tähtajad1” Lisa 5 (Esmatähtsuseta

saasteainetega saastatuse taseme piirväärtused) kohaselt on H2S saastatuse taseme ühe tunni,

samuti 24 tunni keskmine piirväärtus välisõhus 8 µg/m3, dimetüülsulfiidil 80 µg/m3 ning

merkaptaanidel vastavalt 0,2 ja 0,02 µg/m3.

Määruse § 2 lg 2 kohaselt peab olema tagatud, et paiksest saasteallikast eralduva saasteaine

sisalduse piirnormi täitmine on tagatud saasteallika tootmisterritooriumi piiril. Antud juhul võib

saastetundliku ala määratlemisel aluseks võtta lähima elamumaa piiri, sest lähemale jääv idas ja

põhjas piirnev kinnistu on tootmismaa, kus saasteaine(te) piirnormi(de) ületamine on võimalik

kokkuleppel Estonian Cell AS-ga ja Keskkonnaameti nõusolekul. Kui biometaani tootmisüksus

rajatakse planeeringuala kirdenurka, jääb lähim elamu (Jõe tn 19) sellest ca 70 m lääne suunas.

Detailplaneeringu või edasise projekteerimise koostamise käigus tuleb tagada, et lähima

elamu asukohas ei ületaks eelnimetatud gaasiliste väävliühendite kontsentratsioonid õhus

lubatudud piirväärtusi. Tuleb arvestada, et Keskkonnaameti ja/või Terviseameti nõudmisel ei

tohi kehtestatud piirväärtusi ületada juba lähemale jääval Jõe tn 20 kinnistu piiril. Kinnistul

asuvad hetkel küll garaažid, kuid selle sihtotstarve on 100% elamumaa. Detailplaneeringu või

edasise projekteerimise etapis tuleb teostada saasteainete hajumise arvutused, sh

modelleerida H2S, merkaptaanide ja dimetüülsulfiidi hajumine (koostada hajumiskaart)

veendumaks, et ka halbade hajumistingimuste korral piirväärtusi välisõhus ei ületataks. Kui

modelleerimistulemused siiski näitavad piirväärtuste ületamist väljaspool tootmisterritooriumi,

tuleb kasutusele võtta leevendavad meetmed, millega oleks võimalik tagada kehtestatud

normide piiridesse jäämine (nt jääkgaasi termiline või katalüütiline järelpõletamine). Oluline on

parima võimaliku tehnika rakendamine ning kindlasti tuleb sisse seada kontrollimeetmed

tootmisprotsessis eralduvate heitgaaside pideva jälgimise tagamiseks.

Lisaks tuleb detailplaneeringu või edasise projekteerimise etapis teostada biometaani

tootmisprotsessist tingitud lõhnaainete (põhjuseks H2S ja teised biogaasi koostises olevad

väävliühendid, mis emiteeritakse välisõhku desorptsioonikolonnist) leviku modelleerimine,

tuvastamaks elanikkonnale soovimatu lõhnataju tekitamine/tekitamise sagedus.

Keskkonnaministri 02.07.2007 määruse nr 50 “Lõhnaaine esinemise määramise ekspertrühma

moodustamise kord, ekspertrühma liikmele esitatavad nõuded, lõhnaaine esinemise

määramise kord ja määramiseks kasutatavate meetodite loetelu” § 7 lõike 1 kohaselt loetakse

lõhnaaine esinemise osakaal elanikkonnale soovimatut lõhnataju tekitavaks, kui standardi EVS




27 / 41

886-1 meetodit kasutades modelleerimistulemused näitavad aasta lõikes vähemalt 15%-list

aasta lõhnatundide ületamist. Kui modelleerimistulemused viitavad võimalikule viidatud

lõhnatundide ületamisele, tuleb kasutusele võtta parim võimalik tehnika lõhnaaine(te)

vähendamiseks. Kindlasti tuleb jääda seadusandlusega kehtestatud normide piiresse

väljaspool käitise tootmisterritooriumi (erandiks saab olla kokkuleppel Estonian Cell AS-ga

Jaama tn 21 kinnistul piirnormide ületamine Keskkonnaameti nõusolekul).

Kavandatava tegevuse kaudsed mõjud õhukvaliteedile on seotud biometaani kasutuselevõtuga

kütuseallikana. Üleminek biogaasi kasutamisele vähendab liikluse tavapärast saastet, selle kaudu

paraneb linnaõhu kvaliteet ja väheneb happevihmade hulk.

Biometaani põlemisel tekkiv heitgaas on lõhnatu, mistõttu liiklusest tulenev haisuprobleem kaob.

Biometaani tankimine toimub õhutihedalt, seega pole ka sellest tingitud haisuprobleeme (Soome

Biogaasi Ühing MTÜ, 2012).

Biometaani täielikul põlemisel tekib süsinikdioksiid ja veeaur. Mittetäielikul põlemisel tekib mõnevõrra

ka lenduvaid orgaanilisi ühendeid (VOC) ja vingugaasi (CO). Vingugaasi heide on surugaasi ja

biometaani sõidukite heitgaasides 75 % väiksem võrreldes bensiiniautoga ja kuni 50 % vähem,

võrreldes diiselautodega (Lohu V., 2015). Biometaani kasutamisel ei teki polüaromaatseid

süsivesinikke (PAH), mida tekib bensiini ja diislikütuse kasutamisel rohkesti (nende hulka kuuluvad

mürgised ja kantserogeensed ühendid). Bensiini ja diislikütuse kasutamine põhjustab sadade

erinevate ühendite heitmeid, millest paljud on mürgised. Põlemisel tekib kütuses ja õhus sisalduvast

lämmastikust ka lämmastikoksiide. Kui bensiini või diislikütuse kasutamiselt minnakse üle

biometaanile, väheneb enamiku saastekomponentide hulk üle 90% ja suitsemist ei esine (Soome

Biogaasi Ühing MTÜ, 2012).

On oluline märkida, et biometaani põletamisel eralduv CO2 on süsinikuneutraalne, kuna see on

taastuvkütus ja biomassi tekkimisel on see süsinik atmosfäärist seotud (http://elering.ee...).

Biogaasi tootmisel tekkiva metaani kasutatamisel kütuseallikana vähendatakse metaani

koguemissiooni kasvuhoonegaasina, tervikuna väheneb fossiilkütuste kasutamine ja sellest tulenev

kasvuhoonegaaside emissioon (Eesti Maaülikool, 2012).

5.2.2 Mõju müratasemele

Müra ja vibratsioon tekib ehitusperioodil peamiselt erinevate ehitusmasinate kasutamisel. Tulenevalt

sellest, et lähim elamu asub üksnes ca 70 m kaugusel kavandatavast tootmisüksusest, on oluline

järgida hea tava reegleid, st ehitustegevust ei tohiks toimuda ajavahemikul kl 23.00-07.00. Tekkivat

müra tuleb minimeerida ka päevasel ajal, kasutades tehniliselt korras masinaid ning vältides asjatut

müra teket.

Biometaani tootmisüksuse töötamisel tekitavad müra kompressor, pumbad ja gaasipuhastussüsteem.




28 / 41

Malmberg Water AB esitatud andmete kohaselt on 10 m kaugusel tasase ja avatud maastiku

tingimustes müratase ca 75 dB(A). Tootja andmetel on võimalik mürataset vähendada 6 dB võrra, kui

paigaldada mürasummutusseade ventilatsiooni avadele ja stripper fan. See tähendab, et 10 m

kaugusel jääks müratase 69 dB(A) piiresse.

Sotsiaalminstri 04.03.2002 määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning

ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ kohaselt on tööstuseettevõtete müra

taotlustase uutel planeeritavatel aladel päevasel ajal (s.o 07.00-23.00) 50 dB(A) ja öisel ajal (s.o

23.00-07.00) 40 dB(A).

Malmberg Water AB andmeil väheneb müratase vahemaa kahekordsel suurenemisel 4-5 dB(A) võrra.

Seega 20 m kaugusel on müratase 4-5 dB(A), 40 m kaugusel 8-10 dB(A) võrra ja 80 m kaugusel 12-

15 dB(A) võrra madalam. See tähendab, et lähima elamuala (elamumaa) piiril ca 40 m kaugusel

kavandatava tootmisüksuse asukohast jääb müra eeldatavalt ca 59-61 dB(A) juurde ning

lähima elamu juures ca 57-59dB(A) juurde, mis mõlemal juhul tähendaks kehtestatud

taotlustaseme ületamist. Elamumaa ja biometaani tootmisüksuse vahele jääv võsa ja puud ei oma

tõenäoliselt olulist efekti tekitatava mürataseme vähendamisel. Lähtudes sellest, et kavandatava

tegevuse elluviimisel on sotsiaalministri määrusega kehtestatud müra normtaseme ületamine

tõenäoline, tuleb detailplaneeringu koostamise või edasise projekteerimise käigus teostada

mürataseme modelleerimine. Kui tulemused näitavad, et seadusandlusega kehtestatud

mürataset ületatakse, tuleb kasutusele võtta vajalikud leevendusmeetmed (müraallika

isoleerimine, nt müratõkkesein), millega võimaldataks lähimal elamumaal kehtestatud müra

normtaseme piiridesse jäämist. Müra modelleerimine tuleb kindlasti teha ka olukorrale, kui

kasutusele võetakse leevendusmeetmed, et kontrollida, kas kavandatavad meetmed on

piisavad.

Biometaani kasutuselevõtmise positiivne mõju on seotud liiklusvahendite tekitatud mürataseme

vähendamisega. Transpordivahendid on kindlasti kõige olulisemad müratekitajad linnades ja kõige

kõrgema müratasemega on diiselmootoriga bussid ja veoautod. Kui asendada need biometaanil

töötava ühekütuselise ottomootoriga, busside ja veoautodega, väheneb müra intensiivsus üle 50%

(www.tartu.ee/...).

5.2.3 Mõju pinnasele, pinna- ja põhjaveele

Ehitusaegne mõju pinnasele on seotud peamiselt vundamendi rajamisega biometaani

tootmisüksusele, mille käigus eemaldatakse pinnast, mida on hiljem võimalik kasutatada

haljastustöödel ja maapinna planeerimisel. Käitamisaegsel perioodil oluline mõju pinnasele

eeldatavalt puudub, kui järgitakse töö- ja keskkonnaohustusnõudeid.

Biometaani tootmisprotsess eeldab veekasutust ca 2-3 m3 ööpäevas, mis saadakse kokkuleppe

kohaselt naaberkinnistul tegutseva Estonian Cell AS käest. Sama kogus vett juhitakse kavandatava

reoveetorustiku kaudu tagasi Estonian Cell AS haavapuitmassitehase reoveepuhastisse. Estonian

Cell AS-le on 03.01.2003 Keskkonnaameti (toonane Keskkonnateenistus) väljastatud paberimassi




29 / 41

tootmiseks keskkonnakompleksluba nr 1, millega on ettevõttele antud õigus juhtida puhastatud

reovesi (heitvesi) süvamerelasu kaudu Soome lahte. Selle raames on ettevõttel kohustus esitada

kompleksne heitvee mõju hinnang (seirearuanne mõju osas merepõhja elustikule ja kalastikule).

Kompleksloa kohaselt kasutab ettevõte kombineeritud keemilist ja bioloogilist reovee puhastust, 2014.

aastal paigaldati reovee puhastamiseks anaeroobne reaktor.

Tulenevalt eeltoodust puudub kavandatava tegevusel eeldatavalt täiendav mõju pinnaveele, kui

järgitakse kõiki seadusandlusest tulenevaid keskkonnaohutusnõudeid.

Kuigi planeeringuala asub kaitsmata põhjaveega alal, ei avalda kavandatav tegevus negatiivset mõju

ka põhjaveele, kui kinni pidada veeseaduses ja selle alamaktides sätestatud nõuetest põhjavee

kaitseks. Kasutusele tuleb võtta kõikvõimalikud ennetavad meetmed, mis välistaksid põhjavee

reostumise ohu.

Planeeringuala kesk- ja lääneosas asuvad sademevee kraavid, mis koguvad kokku ka ümbritseva ala

sademevee ning toimivad seega kuivendava rajatisena. Planeeringu seletuskirja kohaselt tuleb

planeeringuala läbivad kraavid vajadusel likvideerida. Eelhinnangu koostaja soovitab võimaluse

korral olemasolevad kraavid praegusel kujul säilitada või tagada vee ärajuhtimine

alternatiivsel viisil selliselt, et ei halveneks praegune olukord nii planeeringualal kui

kraavidega kuivendataval alal. Tulenevalt veeseaduse § 21 lõikest 1 punktist 2 on veekasutaja

kohustatud hoiduma teiste veekasutajate ja maaomanike õiguste rikkumisest ning

veekasutusega kahju tekitamisest inimese tervisele, loodusele ja majandusobjektidele.

Planeeringualalt ärajuhitav sademevesi peab vastama Vabariigi Valitsuse 29.11.2012 määruses

nr 99 “Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad

nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise

kontrollimise meetmed1” esitatud nõuetele.

Kavandatava tegevuse kaudne mõju on seotud biometaani kasutuselevõtmisega. Bensiini ja

diislikütust müüvate tanklate lekked on kõige tavalisem põhjavee saastumise põhjus Soomes. Eestis

põhjavee saasteallikate pingerida puudub. Biometaani gaasilise oleku tõttu ei saa tankimiskohas

tekkida voolavat leket ja seega pole ka põhjavee saastumise ohtu (Soome Biogaasi Ühing MTÜ,

2012).

5.2.4 Mõju taimestikule ja loomastikule

Kavandatav tegevus ei avalda mõju planeeringuala taimestikule, sest alal on tegemist peamiselt

väheväärtusliku võsaga, mille osaline likvideerimine planeeringu realiseerimiseks olulist negatiivset

mõju kaasa ei too. Samuti ei ole ette näha negatiivse mõju avaldumist loomastikule, kuna

planeeringuala ei jää Lääne-Viru maakonna teemaplaneeringuga “Asustust ja maakasutust suunavad

keskkonnatingimused” määratletud rohevõrgustiku tuum- ega tugialale ning ala on kolmest küljest

piiritletud loomastikule ebasoodsate looduslike oludega. Idasse jääb suuremahuline tootmisettevõte,

lõunasse elamupiirkond ning idasse loomade rände seisukohast takistuseks olev Kunda jõgi.




30 / 41

Biometaani tootmisüksuse poolt tekitatav müra ei avalda eeldatavalt kahjulikku mõju teisel pool jõge

kaitsealuses Kunda linnapargis elavatele kaitsealustele nahkhiirtele, kuna juba lähima elamu juures

(mis jääb lähemale kui nahkhiirte elupaik ning toitumisalaks olev Kunda jõgi) tuleb tagada

normidekohane müratase. Kunda linnapargis jääb müratase veelgi madalamale. Pidev ja ühtlane

müra on samas ka kindlasti vähem häirivam kui nt impulssmüra. Kindlasti tuleks arvestada sellega, et

nahkhiired on väga valgustundlikud, st planeeringuala ei tohiks ette näha sellist valgustust, mille mõju

ulatuks Kunda jõele ja kaugemale Kunda linnapargini.

Mõju Kunda jões olevatele kaitsealustele liikidele on käsitletud 5.2.5.1 peatükis “Natura-

eelhindamine”.

5.2.5 Mõju kaitsealustele, sh muinsuskaitsealustele aladele ja objektidele

Kavandatav tegevus ei avalda eeldatavalt mõju looduskaitsealustele, sh muinsuskaitsealustele

aladele ja objektidele, kuna ei ole ette näha selliseid tagajärgi, mis võiksid neile mõju avaldada.

5.2.5.1 Natura-eelhindamine

Detailplaneeringualast ca 120 m kaugusel läänes, Kunda jõel, asub Natura 2000 võrgustikku kuuluv

Sirtsi loodusala (EE0070104).

Natura-ala iseloomustus

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldusele nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura

2000 võrgustiku alade nimekiri“ lisale 1 kuulub Sirtsi loodusala Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ

looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992,

lk 7–50) I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks asutatud loodusalade nimekirja, kus

kaitstakse I lisas nimetatud kaitstavaid elupaigatüüpe: huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed

ja ojad (3260), rabad (*7110), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad

madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-

lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0).

II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on tiigilendlane (Myotis dasycneme), harilik

lendorav (Pteromys volans*), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm

(Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar), väike-punalamesklane (Cucujus cinnaberinus),

paksukojaline jõekarp (Unio crassus) ja männisinelane (Boros schneideri).


seisuga 15.11.2016 esineb planeeringuala eeldatavas mõjualas (ca 120 m kaugusel

planeeringualast) üksnes elupaigatüüp jõed ja ojad (3260). Elupaigatüübi esinduslikkus on “B”

(hea), looduskaitseline seisund on “B” (hästi säilinud) ja üldine hinnang on “B” (kõrge väärtus).

Vastavalt Jaanus Paali käsiraamatule “Loodusdirektiivi elupaigatüübid” hõlmab eelnimetatud

elupaigatüüp Eestis jõgede ja ojade neid lõike, mis on püsinud looduslikus või looduslähedases




31 / 41

seisundis. Tähelepanu väärivad eelkõige kõrgustikelt algavad vooluveed, kus leidub jugasid ja kivise-

kruusase põhjaga kärestikke. Väärtuslikud on ka suurtest allikatest algavad külmaveelised jõed ning

looduslikus looklevas sängis voolavad tasandikujõed, mis moodustavad vanajõgesid ning kus on

paiguti ka kärestikke või kiirevoolulisi kivise-kruusase põhjaga lõike. Enamasti loovad sellised jõed

mitmekesiseid elupaiku, mida asustab liigirikas ja väärtuslik jõe-elustik (sealhulgas ka haruldastesse

ja/või ohustatud liikidesse kuuluvad loomad ning taimed). Sellesse elupaigatüüpi arvatud jõed ja ojad

peavad olema sedavõrd puhtad, et seal saavad elada ka reostuse suhtes tundlikud liigid.


seisuga 15.11.2016 esineb planeeringuala eeldatavas mõjualas (ca 120 m kaugusel

planeeringualast) Kunda jões harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm

(Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus).

Harilik hink (Cobitis taenia) – Eestis III kategooria kaitsealune liik ja kuulub EÜ nõukogu direktiivi

92/43/EMÜ II lisasse. Eesti punase raamatu andmetel on liik puuduliku andmestikuga. Hink elab

enamasti selgeveelistes veekogudes, liivase või savise põhjaga aladel. Jõgedes valib ta elukohaks

aeglase vooluga sopid ja vanajõgede suudmealad. Asurkondade tegelik arv ja arvukus on teadmata,

sest põhjalikud uuringud liigi leviku ja ökoloogia alalt puuduvad (Sirtsi looduskaitseala ja Kunda jõe

hoiuala (Sirtsi loodusala) kaitsekorralduskava 2016–2025, 2015).

Hinku ohustavad jõgede süvendamine, kraavitamine, veetaseme kõikumised paisutatud jõgedes,

järvede veetaseme muutumine, tugev reostus ja röövkalade (haug, ahven) suur arvukus (Vilbaste

K.,2004).

Hingule sobib elupaigaks ainult Kunda jõe suudme-eelne jõeosa lõigus 0–1,15 km suudmest, Lontova

kärestik ei ole elupaigana sobiv ning ka kärestiku läbimine on kaheldav. Seega ülejäänud jões hink

tõenäoliselt puudub. Lisaks on Kunda jõe vesi hingu sigimiseks liiga jahe, mistõttu võib hingu sigimine

Kunda jões õnnestuda ainult soojadel suvedel (Sirtsi looduskaitseala ja Kunda jõe hoiuala (Sirtsi

loodusala) kaitsekorralduskava 2016–2025, 2015).

Natura standardandmebaasi järgi on hink Sirtsi loodusalal haruldane (R) ning liik on jões küllaltki

väärtuslik (C) .

Harilik võldas (Cottus gobio) – Eestis III kategooria kaitsealune liik ja kuulub EÜ nõukogu direktiivi

92/43/EMÜ II lisasse. Eesti punase raamatu andmetel on liiki hinnatud ohuväliseks. Öise eluviisiga

võldas vajab eluks kruusast-kivist põhja ja jahedat hapnikurikast vett.

Kunda jõgi on üheks neist Põhja-Eesti jõgedest, mis sobib tervikuna võldase elupaigaks väga hästi,

kuid võldast esineb üksikute isenditena vaid jõe alamjooksul, Lontova kärestiku alumises osas kuni

1,4 km kauguseni merest. Miks võldas ülejäänud jõge ei asusta, ei ole teada.

Lisaks otsesele negatiivsele mõjule võldase elupaikadele Kunda jõe alamjooksul takistavad paisud

jõe asustamist võldase poolt, juhul kui liik peaks jões regulaarselt paljunema hakkama (Sirtsi

looduskaitseala ja Kunda jõe hoiuala (Sirtsi loodusala) kaitsekorralduskava 2016–2025, 2015).




32 / 41

Natura standardandmebaasi järgi on võldas Sirtsi loodusalal haruldane (R) ning liik on jões küllaltki

väärtuslik (C).

Suuremad ohud võldase elukvaliteedile on veekogude reostumine ja eutrofeerumine, jõgede

kraavitamine, süvendamine ja paisutamine, veetaseme ja vooluhulga kõikumised reguleeritud

jõgedes.

Jõesilm (Lampetra fluviatilis) – Eestis keskmise arvukusega siirdekala. Eestis tungib jõesilm peaaegu

kõikidesse merega seotud jõgedesse ja ojadesse (eriti Soome lahe jõgedesse). Kudemiseks vajab

jõesilm kiirevoolulisi, liiva-, kruusa- või kivipõhjalisi jõelõike. Kuigi jõesilm pole kaitsealune liik,

kaitstakse selle liigi koelmualasid.

Jõesilmu leviala piirdub Kunda jões praegu 2,3 km pikkuse jõeosaga alamjooksul, allpool Kunda HEJ

(Kunda I) paisu. Paisust allavoolu jääb 1,2 km kärestikulist jõeosa, mis on jõesilmule sobilikuks

sigimisalaks. Kärestikust allavoolu jääv potamaalne jõeosa sobib aga elupaigaks vastsetele. Jõesilmu

kaitseseisundit Kunda jõe HA-l ja Sirtsi LKA-l ei saa praegu kindlasti pidada soodsaks. Praegu on

jõesilmule kättesaadav vaid kuni 1,2 km pikkune sigimisala ning kuni 0,9 km pikkune vastsetele

elupaigaks sobilik jõeosa. Umbes 90% jõesilmu potentsiaalsetest kudealadest ja vastsete

elupaikadest on praegu liigile kättesaamatud. Jõesilmu puhul tuleb ülekaalukalt kõige olulisemaks

negatiivseks mõjuteguriks pidada jõe alamjooksu paise (Kunda I, III ja IV paisud), mis on jõesilmule

ületamatuteks rändetõketeks.

Muud inimmõjud, sh jõesängi füüsiline muutmine, on Kunda jõe HA ning Sirtsi LKA piires jõesilmu

seisukohast vähe- või ebaolulise mõjuga. Vee kvaliteet jõesilmu jaoks Kunda jões probleemiks pole

Jõesilm on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku (2008) andmetel ohuvälises seisus ning

kaitsekategooria liikide hulka ei kuulu (Sirtsi looduskaitseala ja Kunda jõe hoiuala (Sirtsi loodusala)

kaitsekorralduskava 2016–2025, 2015).

Natura standardandmebaasi järgi on jõesilm Sirtsi loodusalal tavaline (C) ning ning liik on jões

väärtuslik (B).

Lõhe (Salmo salar) – Eesti rannas ja jõgedes suhteliselt vähearvukas siirdekala, kes koeb

kiirevoolulistes liivase või kruusase põhjaga jõelõikudes. Euroopas on paljudes kohtades looduslikud

populatsioonid hävinud. Lõhekarjade hävingu peamine põhjus nii Eestis kui ka mujal Euroopas on

olnud jõgede tõkestamine hüdroenergia tootmiseks ja veerežiimi muutmine. Samuti on lõhede

looduslikku sigimist piiravaks teguriks reostus ja arvukust piirab oluliselt ka ülepüük. Lõhe on Eesti

ohustatud liikide punase nimestiku (2008) andmetel äärmiselt ohustatud seisus, kuid kaitsekategooria

liikide hulka ei kuulu.

Kunda jõe lõheasurkonnal on väga suur looduskaitseline ja kalanduslik väärtus. (Kesler, 2013; Kesler,

2015). Esimene lõhele ületamatu pais paikneb jõe suudmest vähem kui 2 km kaugusel. Sellest

allapoole jääb umbes 1,9 ha head (väärtusega A–AA) paljunemisala.

Lõhe praegust kaitseseisundit Kunda jõe alamjooksul ei saa kindlasti pidada soodsaks. Vastavalt

läbiviidud inventuurile on lõhele kättesaadav ainult 1/8 Kunda jõe HA-l olevate potentsiaalsete sigimis-




33 / 41

ja noorjärkude kasvualade kogupikkusest ning 1/6 kogupindalast. Lõhe reaalne hinnanguline

taastootmine moodustab Kunda jõe hoiuala piires <10% potentsiaalsest taastootmise määrast.

Praegu esineb lõhe Kunda jões ainult suudme-eelses 2,3 km pikkuses jõeosas allpool Kunda I paisu.

Paisust allavoolu jääb 1,2 km kärestikulist jõeosa, mis on lõhele hästi sobilikuks sigimis- ja

noorjärkude kasvualaks. Vee kvaliteet Kunda jões lõhele probleemiks pole. Muud inimmõjud, sh

jõesängi füüsiline muutmine, on Kunda jõe hoiuala piires lõhe seisukohast vähe- või ebaolulise

mõjuga (Sirtsi looduskaitseala ja Kunda jõe hoiuala (Sirtsi loodusala) kaitsekorralduskava 2016–2025,

2015).

Natura standardandmebaasi järgi on lõhe Sirtsi loodusalal tavaline (C) ning liik on jões üliväärtuslik

(A).

Paksukojaline jõekarp (Unio crassus) – Eestis II kategooria kaitsealune liik ning on nimetatud EÜ

nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II ja IV lisas. Eestis on teadaolevalt elusate isenditega leiukohti kokku

88. (Liigi tegevuskava eelnõu, H. Timm, 2011). Kuigi viimastel aastakümnetel on liigi arvukus ja

leviala oluliselt ahenenud, on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku (2008) järgi tegemist soodsas

seisundis oleva liigiga. Olemasolevates asurkondades täheldatakse kõrget suremust, seda

esmajoones põuastel aastatel. Surnud eksemplaride osakaal võrreldes elavate isenditega ulatub

kohati 30 – 60%-ni. See viitab liigi asurkondade üldise seisundi kehvale olukorrale (Vilbaste K., 2004).

Kunda jõe lõigul on registreeritud üks paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) elupaik (EELIS, 2014).

2013. aastal paksukojalist jõekarpi Kunda jõest ei leitud. Seire tulemustest nähtub, et varem on

paksukojaline jõekarp Kunda jõe keskjooksul kindlasti esinenud. Praeguseks võib liik jõest olla kas

hävinud või siis säilinud jõe keskjooksul lokaalselt väga vähesel arvukusel.

Henn Timmi hinnangul on Kunda jõgi paksukojalisele jõekarbile vähesobivaks elupaigaks. Vesi on

karbi jaoks liiga allikaline ning karpidele toiduks olevat hõljumit on vees tõenäoliselt liiga vähe. Ilmselt

pole paksukojaline jõekarp Kunda jões kunagi arvukas ning laia levikuga liik olnud (Sirtsi

looduskaitseala ja Kunda jõe hoiuala (Sirtsi loodusala) kaitsekorralduskava 2016–2025, 2015).

Natura standardandmebaasi järgi on Sirtsi loodusala liigile väärtuslik (B).

Planeeringu seotus ala kaitsekorraldusega

Jaamajõe maaüksuse detailplaneering ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega ega ole ka

selleks vajalik. Planeeringuga ei halvendata ega mõjutata kuidagi ala kaitsekorralduslikke eesmärke.

Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura-alale

Kavandatav tegevus ei toimu Sirtsi loodusalal. Mõju hindamisel Natura 2000 võrgustiku alale on

arvestatud eelkõige ala kaitse-eesmärki ja ala terviklikkust. Mõju hindamisel on lähtutud

detailplaneeringuga kavandatud hoonestusala ja tehnotrasside paiknemisest ning biometaani

tootmisprotsessi tehnoloogilistest iseärastustest. Viimased hõlmavad nii sisend- kui väljund

ainevooge.




34 / 41

Planeeringuga kavandatu ei oma mõju Sirtsi loodusala kaitse-eesmärkidele ega ala terviklikkusele,

kuna kaasnevad tagajärjed ei ole ala kaitse-eesmärgiks olevale elupaigatüübile 3260 ning liikidele

ohuteguriteks ning ala kaugust arvestades ei ole tagajärgede suurus/tase (õhusaaste ja müra) ühtlasi

kuigi oluline.

Natura eelhindamise tulemused ja järeldus

Kunda linnas Jaamajõe detailplaneeringu kavatsusega ei kavandata otseseid tegevusi, mis võiksid

üksi või koostoimes teiste tegevustega olla ohuks Natura 2000 Sirtsi loodusala kaitse-eesmärkidele ja

ala terviklikkusele.

5.2.6 Kumulatiivne ja piiriülene mõju

Detailplaneeringuga kavandatud tegevuse kumulatiivne mõju võib olla seotud Estonian Cell AS

haavapuitmassitehase tootmisprotsessi (reoveepuhastus ja biogaasi tootmine) õhusaastega, mis

tuleb üle kontrollida õhusaaste arvutuste, sh hajumisarvutuste koostamisel.

Kavandatud tegevusel ei ole ette näha piiriülest mõju.

5.2.7 Oht inimese tervisele või keskkonnale, sh õnnetuste esinemise võimalikkus

Malmberg COMPACT seeria biometaani tootmisüksused vastavad vastavalt Malmberg Compact GR

tehnilise kirjelduse dokumendile kõikidele töötervishoiu ja ohutuse standarditele (kaasa arvatud

rahvusvahelisele IEC-61511 standardile). Peale tootmisüksuse paigaldamist ja enne tööle

rakendamist on seadme ohutu töötamise tagamiseks see kindlasti vaja testida ja üle kontrollida.

Tootmisüksuses peab olema nii sisend-, väljund- kui jääkgaaside pideva jälgimise ja seire võimalus.

Võimalike kõrvalekaldumiste korral tööprotsessis peab seadmel olema toimiv teavitussüsteem, et

vajadusel oleks võimalik rakendada meetmeid, mis aitaksid ära hoida keskkonna reostamist ning

kahjuliku mõju avaldumist piirkonna elanikele.




35 / 41

6. KOKKUVÕTE JA JÄRELDUSED

Käesolev KSH eelhinnang (edaspidi ka eelhinnang) on koostatud GreenGas Energy OÜ poolt

04.11.2016 esitatud tellimiskirja alusel. Töö eesmärk on Kunda linnas Jaamajõe maaüksuse

detailplaneeringuga kavandatavale tegevusele eelhinnangu koostamine selgitamaks välja

keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi ka KSH) algatamise ja koostamise vajalikkus.

Kunda linna Jaamajõe maaüksuse detailplaneering on algatatud Kunda Linnavolikogu 16.09.2016

otsusega nr 25. Detailplaneeringu eesmärgiks on maakasutus- ja ehitustingimuste, ehitusõiguse ja

keskkonnakaitse abinõude määramine biometaani tootmisüksuse ja tootmisüksusele vajalike

tehnotrasside rajamiseks.

Kavandatava tegevuse eesmärgiks on koostöös Estonian Cell AS-ga rajada biometaani

tootmishoone koos sisseseadmete ning trassidega. Biometaani tootmisel kasutatakse ära

planeeringualast idasse ja kagusse jääva Jaama tn 21 territooriumil tegutseva Estonian Cell-i

haavapuitmassitehase tootmistsükli kõrvalproduktina tekkivat biogaasi.

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiivist 2009/28/EÜ (nn Taastuvenergia Direktiivist)

lähtuvalt on Eesti Vabariigil kohustus tõsta biokütuste osakaalu transpordis, miinimumeesmärgiks on

aastaks 2020 saavutada taastuvatest energiaallikatest toodetud kütuste 10% osakaal transpordis

(vedelkütuste kogusest). Detailplaneeringuga kavandatav tegevus annab omapoolse panuse

taastuvate loodusressursside (antud juhul biogaas ja sellest toodetud biometaan)

efektiivsesse kasutamisse. Kavandatav tegevus viib Eestit lähemale Taastuvenergia direktiivis

ja sellest ülevõetud siseriiklikes arengudokumentides seatud olulise eesmärgi - aastaks 2020

saavutada taastuvatest energiaallikatest toodetud kütuste 10% (jäätmetest 5%) osakaal

transpordis – täitmisele.

Planeeringuga tehakse ettepanek Jõe tänavaga ja Jõe tn 20 kinnistuga idas piirnevale alale,

Jaamajõe maaüksusele, ca 1300 m2 suuruse pindalaga hoonestusala ning sellele kuni 300 m²

ehitusaluse pindalaga konteinertüüpi ehitise rajamise eesmärgil ehitusõiguse seadmiseks.

Planeeringuga tehakse ettepanek riigile kuuluvast reformimata maast ühe uue krundi

moodustamiseks ning ühtlasi muuta kehtivat Kunda linna üldplaneeringut (2001) maakasutuse osas,

millega Jaamajõe maaüksus on määratud elamumaa sihtotstarbelisena. Planeeringuga kavandatakse

moodustatada 100% tootmismaa sihtotstarbega krunt pindalaga 4133 m².

KSH eelhindamine, mille käigus selgitatakse välja keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkus,

viidi läbi vastavalt KeHJS § 33 lg 3-5, lähtudes seejuures Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest.

Detailplaneeringuga kavandatud tegevuse keskkonnamõjud on peaasjalikult seotud tootmisprotsessi

iseloomuga. Mõjuala määratlemisel on arvesse võetud tekitatavate heitmete leviku ulatust õhus,

veekeskkonnas ning pinnases, samuti tekitatava müra levikut.

Käesoleva eelhinnangu raames ei ole võimalik täpset mõjuala suurust määratleda, sest ei ole

teostatud õhusaaste, lõhna ja müra hajumisarvutusi. Sellest tulenevalt ei ole võimalik kirjeldada ala,




36 / 41

kus võib esineda võimalus seadusandlusest tulenevate piirväärtuste või piirtasemete ületamisteks.

Kavandatava tegevuse planeeritavast tootmismahust ja tehnoloogilistest iseärasustest võib siiski

eeldada, et mõjuala ulatub väljapoole planeeringuala. Leevendavate meetmete kasutuselevõtmisel on

võimalik mõjuala vähendada.

Detailplaneeringu või edasise projekteerimise koostamise käigus tuleb tagada, et lähima

elamu asukohas (ca 70 m kaugusel) ei ületaks biogaasi puhastusprotsessis gaasis sisalduvate

emiteeritavate väävliühendite kontsentratsioonid õhus lubatud piirväärtusi. Tuleb arvestada, et

Keskkonnaameti ja/või Terviseameti nõudmisel ei tohi kehtestatud piirväärtusi ületada juba

lähemale jääval Jõe tn 20 kinnistu piiril.

Detailplaneeringu või edasise projekteerimise etapis tuleb teostada saasteainete hajumise

arvutused, sh modelleerida H2S, merkaptaanide ja dimetüülsulfiidi hajumine (koostada

hajumiskaart) veendumaks, et ka halbade hajumistingimuste korral piirväärtusi välisõhus ei

ületataks. Kui modelleerimistulemused siiski näitavad piirväärtuste ületamist väljaspool

tootmisterritooriumi, tuleb kasutusele võtta leevendavad meetmed, millega oleks võimalik

tagada kehtestatud normide piiridesse jäämine (nt jääkgaasi termiline või katalüütiline

järelpõletamine). Oluline on parima võimaliku tehnika rakendamine ning kindlasti tuleb sisse

seada kontrollimeetmed tootmisprotsessis eralduvate heitgaaside pideva jälgimise

tagamiseks.

Lisaks tuleb detailplaneeringu või edasise projekteerimise etapis teostada biometaani

tootmisprotsessist tingitud lõhnaainete (põhjuseks H2S ja teised biogaasi koostises olevad

väävliühendid, mis emiteeritakse välisõhku desorptsioonikolonnist) leviku modelleerimine,

tuvastamaks elanikkonnale soovimatu lõhnataju tekitamine/tekitamise sagedus.

Keskkonnaministri 02.07.2007 määruse nr 50 § 7 lõike 1 kohaselt loetakse lõhnaaine esinemise

osakaal elanikkonnale soovimatut lõhnataju tekitavaks, kui standardi EVS 886-1 meetodit

kasutades modelleerimistulemused näitavad aasta lõikes vähemalt 15%-list aasta

lõhnatundide ületamist. Kui modelleerimistulemused viitavad võimalikule viidatud

lõhnatundide ületamisele, tuleb kasutusele võtta parim võimalik tehnika lõhnaaine(te)

vähendamiseks. Kindlasti tuleb jääda seadusandlusega kehtestatud normide piiresse

väljaspool käitise tootmisterritooriumi (erandiks saab olla kokkuleppel Estonian Cell AS-ga

Jaama tn 21 kinnistul piirnormide ületamine Keskkonnaameti nõusolekul).

Lähima elamuala (elamumaa) piiril ca 40 m kaugusel kavandatava tootmisüksuse asukohast

jääb müra eeldatavalt ca 59-61 dB(A) juurde ning lähima elamu juures ca 57-59dB(A) juurde,

mis mõlemal juhul tähendaks kehtestatud taotlustaseme ületamist.

Lähtudes sellest, et kavandatava tegevuse elluviimisel on sotsiaalministri määrusega

kehtestatud müra normtaseme ületamine tõenäoline, tuleb detailplaneeringu koostamise või

edasise projekteerimise käigus teostada mürataseme modelleerimine. Kui tulemused näitavad,

et seadusandlusega kehtestatud mürataset ületatakse, tuleb kasutusele võtta vajalikud

leevendusmeetmed (müraallika isoleerimine, nt müratõkkesein), millega võimaldataks lähimal




37 / 41

elamumaal kehtestatud müra normtaseme piiridesse jäämist. Müra modelleerimine tuleb

kindlasti teha ka olukorrale, kui kasutusele võetakse leevendusmeetmed, et kontrollida, kas

kavandatavad meetmed on piisavad.

Eelhinnangu koostaja soovitab võimaluse korral olemasolevad kraavid praegusel kujul

säilitada või tagada vee ärajuhtimine alternatiivsel viisil selliselt, et ei halveneks praegune

olukord nii planeeringualal kui kraavidega kuivendataval alal. Tulenevalt veeseaduse § 21

lõikest 1 punktist 2 on veekasutaja kohustatud hoiduma teiste veekasutajate ja maaomanike

õiguste rikkumisest ning veekasutusega kahju tekitamisest inimese tervisele, loodusele ja

majandusobjektidele.

Planeeringualalt ärajuhitav sademevesi peab vastama Vabariigi Valitsuse 29.11.2012 määruses

nr 99 “Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad

nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise

kontrollimise meetmed1” esitatud nõuetele.

Kavandatav tegevus ei avalda eeldatavalt mõju looduskaitsealustele, sh muinsuskaitsealustele

aladele ja objektidele, kuna ei ole ette näha selliseid tagajärgi, mis võiksid neile mõju avaldada.

Eelhinnangu raames on teostatud Natura-eelhindamine, kus jõuti järeldusele, et Kunda linnas

Jaamajõe detailplaneeringu kavatsusega ei kavandata otseseid tegevusi, mis võiksid üksi või

koostoimes teiste tegevustega olla ohuks Natura 2000 Sirtsi loodusala kaitse-eesmärkidele ja

ala terviklikkusele.

Detailplaneeringuga kavandatud tegevuse kumulatiivne mõju võib olla seotud Estonian Cell AS

haavapuitmassitehase tootmisprotsessi (reoveepuhastus ja biogaasi tootmine) õhusaastega, mis

tuleb üle kontrollida õhusaaste arvutuste, sh hajumisarvutuste koostamisel.

Kavandatud tegevusel ei ole ette näha piiriülest mõju.

Malmberg COMPACT seeria biometaani tootmisüksused vastavad vastavalt Malmberg

Compact GR tehnilise kirjelduse dokumendile kõikidele töötervishoiu ja ohutuse standarditele

(kaasa arvatud rahvusvahelisele IEC-61511 standardile). Biometaani tootmisprotsess on

kinnine süsteem (v.a jääkgaaside eraldumine), mistõttu kõikide tervise- ja keskkonnaohutuse

eeskirjade järgimisel on tekkivate õnnetuste tõenäosus väga madal.

Peale tootmisüksuse paigaldamist ja enne tööle rakendamist on seadme ohutu töötamise tagamiseks

see kindlasti vaja testida ja üle kontrollida.

Tootmisüksuses peab olema nii sisend-, väljund- kui jääkgaaside pideva jälgimise ja seire võimalus.

Võimalike kõrvalekaldumiste korral tööprotsessis peab seadmel olema toimiv teavitussüsteem, et

vajadusel oleks võimalik rakendada meetmeid, mis aitaksid ära hoida keskkonna reostamist ning

kahjuliku mõju avaldumist piirkonna elanikele.




38 / 41

Tulenevalt eeltoodust leiab keskkonnamõju eelhindamise koostaja, et Kunda linna Jaamajõe

maaüksuse detailplaneeringuga kavandatud tegevusele ei ole vajalik algatada keskkonnamõju

strateegilist hindamist, kui detailplaneeringu või edasise projekteerimise etapis tagatakse

tekitatava lõhna-, õhusaaste ja mürataseme jäämine väljaspool käitise territooriumi

seadusandlusega kehtestatud piiridesse. Eeltoodud näitajaid on võimalik modelleerida ja

hiljem ka käitise töötamise etapis seirata.




39 / 41

7. KASUTATUD MATERJALID

Õigusaktid, eeskirjad ja kavad

1. Atmosfääriõhu kaitse seaduse eelnõu, vastu võetud Riigikogu poolt 15.06.2016

2. Eesti säästva arengu riiklik strateegia ”Säästev Eesti 21”. Kinnitatud Riigikogu otsusega

14.09.2005

3. Eesti taastuvenergia tegevuskavas aastani 2020. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 26.11.2010

korraldusega nr 452

4. Euroopa energiapoliitika dokument COM(2007)

5. „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“, Vabariigi Valitsuse

05.08.2004 korraldus nr 615

6. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiiv 2009/28/EÜ, 23. aprill 2009

7. Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 03.12.2009

korraldusega nr 514

8. “Hoiualade kaitse alla võtmine Lääne-Viru maakonnas1”, Vabariigi Valitsuse 15.09.2005

määrus nr 237

9. „Jaamajõe maaüksuse detailplaneeringu algatamine“, Kunda Linnavolikogu 16.09.2016 otsus

nr 25

10. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, vastu võetud 22.02.2005.

11. “Kultuurimälestiseks tunnistamine ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamine”, kultuuriministri

04.09.2008 määrus nr 368

12. Kunda linna arengukava 2013-2025. Kinnitatud Kunda Linnavolikogu 14.10.2013 määrusega

nr 8

13. Kunda linna üldplaneering. Kehtestatud Kunda Linnavolikogu 21.06.2001 määrusega nr 20

14. “Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu”, keskkonnaministri

15.06.2004 määrus nr 73

15. Looduskaitseseadus, vastu võetud 21.04.2004

16. Lääne-Viru maakonna teemaplaneering “Asustust ja maakasutust suunavad

keskkonnatingimused”. Kehtestatud Lääne-Viru maavanema 18.06.2006 korraldusega nr 114

17. „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja

mürataseme mõõtmise meetodid“, sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42

18. “Lõhnaaine esinemise määramise ekspertrühma moodustamise kord, ekspertrühma liikmele

esitatavad nõuded, lõhnaaine esinemise määramise kord ja määramiseks kasutatavate

meetodite loetelu”, keskkonnaministri 02.07.2007 määrus nr 50

19. “Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded,

heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise

meetmed1”, Vabariigi Valitsuse 29.11.2012 määrus nr 99

20. Sirtsi looduskaitseala ja Kunda jõe hoiuala (Sirtsi loodusala) kaitsekorralduskava 2016–2025.

Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 31.12.2015 käskkirjaga nr 1-4.2/15/549

21. Transpordi arengukava 2014-2020. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 31.07.2014 korraldusega nr

337




40 / 41

22. Veeseadus, vastu võetud 11.05.1994

23. “Välisõhu saastatuse taseme piir- ja sihtväärtused, saasteaine sisalduse muud piirnormid ning

nende saavutamise tähtajad1”, keskkonnaministri 08.07.2011 määrus nr 43

Interneti allikad

1. Biometaani avalikud hüved ja kasutamise eeldused Eesti transpordis. Ettekanne. Saaremaa

Biometaani infopäev, 15.11.2013. OÜ Mõnus Minek. Oja A., 2013

http://elering.ee/public/Elering/Uuringud/Biometaani_avalikud_huved_ja_kasutamise_eelduse

d_Eesti_transpordis.pdf

2. Eesti Biogaasi Assotsiatsiooni koduleht, http://eestibiogaas.ee

3. Eesti Energiamajanduse arengukava (ENMAK) aastani 2030 (eelnõu),

https://valitsus.ee/et/eesmargid-tegevused/arengukavad

4. Estonian Cell AS koduleht, www.estoniancell.ee

5. Jaanus Tamm, Tartu Linnavalitsus. Ettekanne: Biogaas mootorikütusena. Olukord Eestis.

„Biogaasi väiketootmine ja -kasutamine. Biogaasivõrgustiku loomine kohalikul tasandil. “ Tartu

08.11.2011

https://www.tartu.ee/data/Biogaas%20mootorikutusena%2008.11%20(II).pdf

6. Keskkonnaregisteri avalik teenus, register.keskkonnainfo.ee

7. Lisa 4. Eralduvate välisõhu saasteainete mõju inimese tervisele.

http://www.keskkonnaamet.ee/public/KMH/PV_regioon/dokid/LISA_4.pdf

8. Maa-ameti geoportaali kaardirakendused, xgis.maaamet.ee

9. MalmbergGruppen AB kodulehekülg. http://www.malmberg.se/en-us/

Muud allikad

1. AS Gaasivõrgud poolt GreenGas Energy OÜ-le 14.12.2015 väljastatud tehnilised tingimused

biometaani sisestamiseks võrku (Jaama tn 21, Kunda (34501:008:0015))

2. Biogaasi tootmise otstarbekus tänastes Eesti oludes. Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Kolledž.

Magistritöö. Trink T., 2010

3. Biogaasi transpordikütusena kasutamise majanduslike, tehnoloogiliste ja keskkonnaaspektide

analüüs. Tartu Ülikool. Magistritöö. Ruul M., 2013

4. Biometaan mootorikütusena. Teatmik omavalitsustele. Soome Biogaasi Ühing MTÜ, 2012

5. Biometaani tootmine ja kasutamine transpordikütusena – väärtusahel ja

rakendusettepanekud. Aruanne. Eesti arengufond, 2015

6. Biometaani puhastustehase sidumisprojekt. Eskiis seisuga 14.11.2016. Heatconsult OÜ, M

1:2500

7. Detailed Biogas Analysis Sample while treating 350B Grade for Estonian Cell. Project P-

1006: Estonian Cell ECSB Piloting. HydroThane STP BV, The Netherlands

8. Eesti biometaani ressursside kasutuselevõtu analüüs. Magistritöö. Eesti Maaülikool. Lohu V.,

2015

9. Eesti tingimustesse sobivate biogaasi metaaniks puhastamise tehnoloogiate rakendatavus

ning keskkonna ja majanduslikud mõjud. Laiendatud kokkuvõte. Tallinna Tehnikaülikool, 2014




41 / 41

10. EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur andmed

seisuga 15.11.2016

11. Estonian Cell AS poolt esitatud andmed tekkinud biogaasi koguste kohta 01.01.2016-

10.11.2016

12. Estonian Cell AS keskkonnakompleksluba nr 1. Väljastatud Keskkonnateenistuse poolt

03.01.2003.

13. GreenGas Energy OÜ 24.08.2016 kiri (e-mail) Maa-ametile riigipoolse volituse saamiseks

detailplaneeringu algatamiseks

14. GreenGas Energy 26.08.2016 kiri „Detailplaneeringu algatamiseks Kunda linn Jaamajõe

maaüksus“

15. Jaamajõe maaüksuse detailplaneering seisuga 24.11.2016. Töö nr 72-1116 Viru Varahaldus

OÜ

16. Kunda Linnavalitsuse 12.08.2016 kiri 5-5/16/1-3 „Kaardimaterjali alusel moodustatavate

katastriüksuste plaanide kooskõlastamisest arvamuse andmine“

17. Kunda Linnavalitsuse 15.04.2016 korraldus nr 40 „Maaüksuse lähiaadressi pindala ning

sihtotstarbe määramine“

18. Kunda Linnavalitsuse 03.08.2016 istundi protokoll nr 16

19. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Paal J., 2007

20. Lõhnaained – põllumajandusest ja tööstusest. Balti Keskkonnafoorum (BEF Eesti), 2007

21. Maa-ameti 29.08.2016 kiri nr 6-3/16/16149-2 „Reformimata riigimaal detailplaneeringu

algatamine“

22. Maa-amet 22.06.2016 kiri nr 6-7/16/12619 „Kaardimaterjali alusel moodustatavate

katastriüksuste plaanide kooskõlastamine“

23. Rahvusvahelise tähtsusega looma- ja taimeliigid Eestis. Vilbaste K., 2004

24. Regionaalne biogaasistrateegia ja selle rakenduskava väljatöötamine. Lõpparuanne. Eesti

Maaülikool, 2012

Documents

KUNDA LINNA JAAMAJÕE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERINGU … · • Maaparanduse uurimistöö MU0010-00; • Maaparanduse ekspertiis MK0010-00. 8. Muinsuskaitseameti tegevusluba E 377/2008