KKKKAAAADDDDAAAAJJJJAAAA ...vald.polva.ee/avalik/detailplaneeringud/Kadaja... · • Maaparanduse uurimistöö MU0010-00. 7. Tegevusluba. Kultuurimälestiste – maastikuarhitektuuri

Objekti asukoht (L- Est ’97): X = 6440100 Y = 677250

TARTU 2013

Objekti aadress: Põlva vald, Aarna küla, Lasketiiru (61901:001:1230) ja Paju (61901:001:1120) kinnistuD

Tellija: MTÜ Põlva Jahiselts

Mammaste Vahur käärik

Põlva vald, 63211 juhatuse liige

Tel.: 504 4828 [email protected]

Töö täitja: KOBRAS AS

Juhataja: URMAS URI

Planeerija: TEELE NIGOLA

Kontrollija: Reet Lehtla

KKKKKKKKAAAAAAAADDDDDDDDAAAAAAAAJJJJJJJJAAAAAAAA LLLLLLLLAAAAAAAASSSSSSSSKKKKKKKKEEEEEEEETTTTTTTTIIIIIIIIIIIIIIIIRRRRRRRRUUUUUUUU DDDDDDDDEEEEEEEETTTTTTTTAAAAAAAAIIIIIIIILLLLLLLLPPPPPPPPLLLLLLLLAAAAAAAANNNNNNNNEEEEEEEEEEEEEEEERRRRRRRRIIIIIIIINNNNNNNNGGGGGGGG

SSSSSSSSeeeeeeeelllllllleeeeeeeettttttttuuuuuuuusssssssskkkkkkkkiiiiiiiirrrrrrrriiiiiiii jjjjjjjjaaaaaaaa JJJJJJJJoooooooooooooooonnnnnnnniiiiiiiisssssssseeeeeeeedddddddd

Riia 35, Tartu 50410 Tel.: 7300 310 faks: 7300 315 [email protected]

Töö nr V 004Töö nr V 004Töö nr V 004Töö nr V 004

Kadaja lasketiiru detailplaneeringKadaja lasketiiru detailplaneeringKadaja lasketiiru detailplaneeringKadaja lasketiiru detailplaneering

TTTTÖÖ NR ÖÖ NR ÖÖ NR ÖÖ NR VVVV 004004004004 2222

Üldinfo

TÖÖ NIMETUS:

Kadaja lasketiiru detailplaneering

OBJEKTI ASUKOHT:

Põlva vald, Aarna küla, Lasketiiru (61901:001:1230) ja Paju (61901:001:1120) kinnistud

TÖÖ EESMÄRK:

Detailplaneeringu koostamise eesmärkideks on kavandatava looduskeskuse hoone asukoha määramine ja kaarraja laskeala ning ohutusala määramine. Detailplaneeringuga kavandatakse olemasoleva lahtise lasketiiru ümberehitamine poolkinniseks.

TÖÖ LIIK: Detailplaneering

KOHALIK OMAVALITSUS:

TELLIJA:

Põlva Vallavalitsus Eneken Padar, ehitusnõunik Tel 797 6371 [email protected] MTÜ Põlva Jahiselts Vahur Käärik GSM +372 5044 828 [email protected]

TÖÖ TÄITJA: Kobras AS Registrikood 10171636 Riia 35, 50410 Tartu Tel 730 0310, faks 730 0315 http://www.kobras.ee

Projekti juht: Teele Nigola - maastikuarhitekt-planeerija Tel 730 0310, 518 7602 [email protected]

Planeeringu koostajad: Teele Nigola - maastikuarhitekt-planeerija

Konsultandid: Urmas Uri – nõuandja keskkonnateemade osas

Noeela Kulm – nõuandja keskkonnateemade osas

Kontrollijad: Reet Lehtla - maastikuarhitekt-planeerija Ene Kõnd - tehniline kontrollija



Kobras AS litsentsid / tegevusload:

1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsentsid:

KMH0046 Urmas Uri;

KMH0047 Anne Rooma;

KMH0126 Kadi Kukk.

2. Hüdrogeoloogiliste tööde litsents nr 329.

3. Geodeetilised ja kartograafilised tööd. Tegevuslitsents 762 MA.

4. Maakorraldustööd. Tegevuslitsents 15 MA-k.

5. Ettevõtte Majandustegevuse Registri (MTR) registreeringud:

• Ehitusjuhtimine EEJ002734; • Ehitusgeodeetilised ja -geoloogilised uuringud EG10171636-0001; • Ehitusprojektide ja ehitiste ekspertiiside tegemine EK10171636-0001; • Omanikujärelevalve EO10171636-0001; • Projekteerimine EP10171636-0001; • Kaevandamise või kaeveõõne teisese kasutamise projekteerimine KP00002; • Kaevandamine KKA000152; • Kaeveõõne teisene kasutamine KKT000005.

6. Ettevõtte registreeringud Maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate registris (MATER):

• Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00; • Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00; • Maaparanduse uurimistöö MU0010-00.

7. Tegevusluba. Kultuurimälestiste – maastikuarhitektuuri konserveerimise, restaureerimise ja remondi projektide ning muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uurimistööd, muinsuskaitseline järelevalve E 377/2008-P.

8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 800/10.



SISUKORD

1. SISSEJUHATUS ............................................................................................................................................... 5

1.1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EESMÄRK .............................................................................. 5

1.2. ARVESTAMISELE KUULUVAD VAREM KOOSTATUD PLANEERINGUD JA DOKUMENDID ................................ 5

1.3. OLEMASOLEVAD ALUSPLAANID JA MUU INFO ALA KOHTA ...................................................................... 5

1.4. DETAILPLANEERINGU KOOSTAJAD ..................................................................................................... 6

1.5. KIRJAVAHETUS ................................................................................................................................. 6

2. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS .................................................................................... 6

3. PLANEERIMISETTEPANEK ........................................................................................................................ 7

3.1. PLANEERINGU KONTSEPTSIOON ........................................................................................................ 7

3.2. PLANEERITAVA ALA KRUNTIDEKS JAOTAMINE ...................................................................................... 8

3.3. KRUNDI EHITUSÕIGUS ....................................................................................................................... 8

3.4. KRUNDI HOONESTUSALA PIIRITLEMINE ............................................................................................... 9

KÄESOLEVA DETAILPLANEERINGUGA KOHUSTUSLIKKU EHITUSJOONT EI KEHTESTATA. ................................. 9

3.5. TÄNAVATE MAA-ALAD, LIIKLUS- JA PARKIMISKORRALDUS ..................................................................... 9

3.6. HALJASTUSE JA HEAKORRA PÕHIMÕTTED ........................................................................................... 9

3.7. EHITISTEVAHELISED KUJAD ............................................................................................................... 9

3.8. TEHNOVÕRKUDE JA -RAJATISTE ASUKOHAD ..................................................................................... 10

3.8.1. VEEVARUSTUS ....................................................................................................................... 10

3.8.2. TULETÕRJE VEEVARUSTUS ...................................................................................................... 10

3.8.3. SADEME- JA REOVEEKANALISATSIOON ..................................................................................... 10

3.8.4. ELEKTRIVARUSTUS, SH VÄLISVALGUSTUS ................................................................................. 10

3.8.5. SIDEVARUSTUS ...................................................................................................................... 11

3.8.6. SOOJAVARUSTUS ................................................................................................................... 11

3.8.7. TEHNOVÕRKUDE RAJAMISE VAJADUSE KOONDTABEL ................................................................. 11

3.9. KESKKONNATINGIMUSED PLANEERINGUGA KAVANDATAVA ELLUVIIMISEKS .......................................... 11

3.10. EHITISTE OLULISEMATE ARHITEKTUURINÕUETE SEADMINE .............................................................. 12

3.11. SERVITUUTIDE VAJADUSE MÄÄRAMINE ........................................................................................... 13

3.12. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED ......................................................... 13

3.13. PLANEERINGU ELLUVIIMISE VÕIMALUSED........................................................................................ 13

4. KOOSKÕLASTUSTE JA PLANEERINGUGA NÕUSOLEKUTE KOKKUVÕTE NING ISESEISVA KIRJAGA ANTUD KOOSKÕLASTUSED ...................................................................................................... 14

5. JOONISED....................................................................................................................................................... 15

5.1. SITUATSIOONISKEEM M 1:16 000 .................................................................................................... 16

5.2. OLEMASOLEV OLUKORD M 1:500 .................................................................................................... 17

5.3. OLEMASOLEVATE OHUTUSALADE SKEEM M 1:35 000 ....................................................................... 18

5.4. PLANEERINGU PÕHIJOONIS M 1:500 ................................................................................................ 19

5.5. OHUTUSALA JA SERVITUUDIALADE SKEEM M 1:2000 ........................................................................ 20

5.6. MÜRA TAOTLUSTASEME SKEEM M 1:2000 ....................................................................................... 21

5.7. PLANEERINGU LAHENDUSE ILLUSTRATSIOONID ................................................................................. 22



1. Sissejuhatus

1.1. Planeeringu koostamise alused ja eesmärk

Detailplaneeringu koostamise aluseks on Põlva Vallavalitsuse 07. detsembri 2009. a otsus nr 411-k

“Detailplaneeringu algatamine, koostamise korraldamise ja finantseerimise õiguse andmine”.

Detailplaneeringu koostamise eesmärkideks on kavandatava looduskeskuse hoone asukoha

määramine ja kaarraja laskeala ning ohutusala määramine. Detailplaneeringuga kavandatakse

olemasoleva lahtise lasketiiru ümberehitamine poolkinniseks.

Detailplaneering hõlmab Lasketiiru (katastritunnus 61901:001:1230) ja Paju (61901:001:1120)

kinnistuid.

Keskkonnamõju strateegiline hindamine on teostatud vastavalt Põlva Vallavalitsuse 29.03.2010

korraldusele nr 94-k „Põlva Vallavalitsuse 04.02.2010 korralduse nr 27-k muutmine“ ning selle

tulemusi on käesoleva detailplaneeringu koostamisel arvesse võetud. Keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruanne on käesoleva detailplaneeringu lahutamatuks osaks.

Põlva valla üldplaneeringuga on määratud, et tulenevalt Kadaja lasketiiru mõjudest lähialadele on

vajalik algatada teemaplaneering, et mõjusid täpsemalt analüüsida ning määrata ohutsoonid.

Käesoleva detailplaneeringuga määratakse lasketiiru ohutsoonid ning keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruandes hinnatakse ning analüüsitakse lasketiiru mõjusid.

Kadaja lasketiiru detailplaneeringuga ei tehta ettepanekuid kehtiva üldplaneeringu muutmiseks.

1.2. Arvestamisele kuuluvad varem koostatud planeeringud ja dokumendid

• Põlva Vallavolikogu 28.08.2008 määrusega nr 96 kehtestatud Põlva valla üldplaneering

• Põlva Vallavolikogu 29.06.2006 määrusega nr 25 kinnitatud Põlva valla ehitusmäärus

• Põlva Vallavalitsuse 07.12.2009 otsus nr 411-k „Detailplaneeringu algatamine, koostamise

korraldamise ja finantseerimise õiguse andmine“

• Põlva Vallavalitsuse 07.12.2009 korraldus nr 412-k „Detailplaneeringu lähteseisukohtade

kinnitamine Kadaja lasketiiru detailplaneeringule“

• Põlva Vallavalitsuse 29.03.2010 korraldus nr 94-k „Põlva Vallavalitsuse 04.02.2010

korralduse nr 27-k muutmine“

• Põlvamaa Põlva vald Aarna küla Kadaja lasketiiru detailplaneeringuga kavandatavate

tegevuste keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (heakskiidetud Keskkonnaameti

29.09.2010 kirjaga nr PVV 6-5/32363-3)

1.3. Olemasolevad alusplaanid ja muu info ala kohta

Detailplaneeringu alusplaaniks on Kobras AS-i (litsents 762 MA, 3.02.2012) poolt koostatud digitaalne

mõõdistus mõõtkavas 1:500 (töö nr V 004), mõõdistatud 06.04.2010. Täiendav info pärineb Maa-ameti

kodulehelt.



1.4. Detailplaneeringu koostajad

Käesoleva detailplaneeringu koostamises osalesid Kobras AS-i poolt planeerija-maastikuarhitekt

Teele Nigola, konsultantidena Urmas Uri ja Noeela Kulm ning kontrollisid planeerija-maastikuarhitekt

Reet Lehtla ja tehniline kontrollija Ene Kõnd.

1.5. Kirjavahetus

Planeeringu käigus toimunud kirjavahetus ametkondade, ettevõtete ja maaomanike-naabritega on

toodud planeeringu lisade kaustas.

2. Olemasoleva olukorra iseloomustus

Planeeritav ala asub Põlvamaal Põlva vallas Aarna külas Lasketiiru ja Paju kinnistul. Ala paikneb

Põlva linna piirist linnulennul ligikaudu 2,5 km lääne pool ning hõlmab ca 3,7 ha suuruse territooriumi.

Lasketiirust lõunas asub riigimaantee Põlva-Saverna T-163 ning alast läänes Tännassilma-Kadaja tee.

Nende teede ning Kadaja (61901:001:1204) ja Moori (61901:001:0070) kinnistutel paikneva

eravalduses oleva tee kaudu on võimalik pääseda planeeritavale alale.

Planeeritava ala piiriga seotud naabrid koos katastritunnustega on:

• põhjas: Moori (61901:001:0070);

• läänes: Kadaja (61901:001:1204);

• lõunas: Alasoo (61901:001:0135);

• idas: Paju (61901:001:1121).

Planeeritavat ala ümbritsevad kinnistud on maatulundusmaa sihtotstarbega. Planeeritavast alast

põhja, ida ja lõuna suunas paiknevad põllumaad, lääne suunas metsaala. Lähimad eluhooned ning

õueala on olemasolevast lasketiirust ca 160 m kaugusel lõunas - Alasoo kinnistul.

Lasketiiru kinnistu maakasutuse sihtotstarbeks on üldkasutatav maa ning Paju kinnistul

maatulundusmaa.

Lasketiiru kinnistu edelaosas asub de jure lahtine lasketiir. Seda ümbritsevad ca 75 m pikad külgvallid,

mis on keskmiselt 2,5 meetrit kõrged ja 5 m kõrgune otsavall. Osaliselt ulatub otsavall Alasoo

(61901:001:0135) maaüksusele. Alasoo krundile ulatub ka lühike lõik lasketiiru raudteest. Lasketiiru

loodeosas asuvad 2 teenindavat hoonet. Lahtisel lasketiirul on vastavalt siseministri 25.03.2002

määrusele nr 56 „Lasketiiru ja laskepaiga ning laskevõistluse ja treeninglaskmise ohutusnõuded“ 5 km

ulatusega ohutusala laskmise suunas. Ohutusala on kajastatud joonisel 3. Samas paiknevad

ohutusalas mitmed elamud ning teed, mistõttu reaalselt seesugust ohutusala ei saa eksisteerida.

Lasketiiru ohutusvallid vastavad siseministri 25.03.2002 määruse nr 56 „Lasketiiru ja laskepaiga ning

laskevõistluse ja treeninglaskmise ohutusnõuded“ poolt sätestatud poolkinnise lasketiiru

ohutusnõuetele, olemas on laskekabiin ja kuulipüüdja, mistõttu on faktiliselt tegemist siiski poolkinnise

lasketiiruga, kuid puudub kohaliku omavalitsuse poolt välja antud poolkinnise lasketiiru kasutusluba.



Olemasolev haavlilaskmise lasketiir asub ala põhjaosas avatud alal. Tegemist on kaarrajaga. Selle

250 m ohutusala ulatub Hauka 16A kinnistul asuvate hooneteni (joonis 3). Kaarraja territooriumil

paikneb 4 hoonet, mis on seotud märkide välja laskmisega.

Lasketiiru kinnistu keskel asub ca 90 m² pindalaga 1-korruseline hoone.

Paju kinnistu on üleni kaetud metsaga ning ca 60 % Lasketiiru kinnistust on kaetud metsaga. Avatud

alad on otseselt seotud olemasolevate lasketiirudega ning asuvad vastavalt põhjaosas –

haavlilaskmise lasketiiru territooriumil – ja edelaosas – lahtise lasketiiru territooriumil. Kaarraja

ohutusala ulatub valdavalt avatud aladele – põllumaadele Moori kinnistul.

Lasketiiru kinnistu ulatuses on absoluutkõrguste vahemik ca 81,5…87 m, maapind langeb ala

keskosast nii lääne kui ida suunas. Lasketiiru vallide absoluutkõrgus on kuni 89 m.

Ala asub Lõuna-Eesti keskdevoni lavamaal ning pinnakatteks selles piirkonnas on moreen.

Planeeringuala asukoht on näidatud situatsiooniskeemil (joonis 1), üldine maa-ala olemus planeeringu

koostamise ajal olemasoleva olukorra joonisel (joonis 2) ning lasketiirudest tingitud kitsendused

olemasolevate ohutusalade skeemil (joonis 3).

3. Planeerimisettepanek

3.1. Planeeringu kontseptsioon

Planeeringuga kavandatakse põhimõttelised paiknemised administratiivhoonele ja haavlilaskmise

lasketiirule. Kinnistu keskosas asub olemasolev rekonstrueeritav hoone. Selle kõrvale on kavandatud

ka uue hoone asukoht kui võimalikest optimaalseim. Juurdepääs kinnistule asub sealt ca 45 meetri

kaugusel, mis on sobiv, et rajada juurdepääsutee hooneni koos tee äärtes paiknevate

parkimiskohtadega.

Planeeringuala reljeef on pigem tasane, arvestades Põlvamaa suurt pinnavormide rikkust. Ala

keskosas on maapind kõige kõrgem ning laskub ida ja lääne suunas, mis toetab hoonestusala

paigutamist ala keskossa. Puurkaev on kavandatud hoonetele võimalikult lähedale, et vältida liigset

torustiku rajamise vajadust. Reovee imbsüsteem on kavandatud reljeefi madalamale osale

hoonestusalast itta, et vältida reovee voolamist hoonete ning puurkaevu suunas. Samuti on

planeeritava hoonestusala vahetus läheduses AS-i Eesti Energia liitumispunkt.

Haavlilaskmise lasketiiru asukoha valikul on vastavalt siseministri 25.03.2002. a määrusele nr 56

„Lasketiiru ja laskepaiga ning laskevõistluse ja treeninglaskmise ohutusnõuded“ lähtutud 250

meetrisest ohutusalast, kus tuleb välistada inimeste ja loomade viibimine laskmise ajal.

Täismõõdus kaarrada või ka Compaq Sportingu rada ei ole võimalik planeeritava ala piires rajada.

Senises kaarraja asukohas jääb ohutusalasse eluhoone ning teistes võimalikes asukohtades jäävad

ohutusalasse sagedase kasutusega teed, ümbritsevad eluhooned või ei ole omanikud ohuala

paiknemisega nende kinnistutel nõus. Sellest tulenevalt on haavlilaskmise tiir toodud kavandatava

poolkinnise lasketiiru alale, kust suunaga läände on võimalik lasta 20° sektoris.



Olemasoleva, nõuetele mittevastava ohutusala paiknemist kajastab joonis 3 ja planeeritavat

haavlilaskmise rada ja selle ohutusala on kajastatud joonisel 5.

Detailplaneeringuga nähakse ette lasketiiru ehitamine de jure poolkinniseks, sest täiskaliibrilisest

tulirelvast laskmise korral on ohutusala ulatus vastavalt eelpool nimetatud siseministri määrusele 5

km. Antud juhul ei ole võimalik sellist ohutusala rajada, sest lähimad eluhooned laskesuunas on ca 0,5

km kaugusel.

3.2. Planeeritava ala kruntideks jaotamine

Käesoleva planeeringuga uute kruntide moodustamist ette ei nähta.

3.3. Krundi ehitusõigus

Lasketiiru kinnistule on kavandatud ühine hoonestusala olemasolevale rekonstrueeritavale hoonele

ning kavandatavale administratiivhoonele. Seoses ehitusõiguse määramisega nähakse ette ka

Lasketiiru kinnistu maakasutuse sihtotstarbe muutmine üldkasutatavast maast (Üm) ühiskondlike

ehitiste maaks (Üh).

Paju kinnistul säilib senine maakasutuse sihtotstarve – 100% maatulundusmaa ning ehitusõigust Paju

kinnistule ei määrata.

Lasketiiru kinnistule planeeritav uus administratiivhoone on kavandatud kahekorruselisena ning kuni

100 m² suuruse ehitusaluse pindalaga.

Hoonestusala Lasketiiru kinnistul on näidatud planeeringu põhijoonisel (joonis 4) maksimaalse

võimaliku suurusega, s.t lubatud on ehitada ka väiksemas mahus.

Planeeritavat ehitusõigust kajastab tabel 1.

Tabel 1. Krundi ehitusõigus.

Krundi aadress

Krundi pindala***

Maa-kasutuse

siht-otstarve

Hoonete suurim lubatud

arv krundil

Hoonete suurim lubatud ehitus-alune

pindala*

Krundi täisehitus-protsent

Hoonete suurim lubatud korruse-

lisus/ kõrgus**

Ehitise kasutamise otstarve

Planeeringueelne

Lasketiiru 23 773 m² 100 %

Üm Olemas-

olev Olemas-

olev Olemasolev

Olemas-olev

Olemasolev

Paju 1,5 ha 100 % M - - - - -

Planeeringujärgne

Lasketiiru 23 773 m² 100 % Üh 10 300 m2 1,26 % 2 korrust /

9 m

12656 - Lasketiir

12200 - Büroo- ja administratiiv-

hooned

Paju 1,5 ha 100 % M - - - - -

Märkused:

* - Maksimaalne hoonete ehitusalune pindala. Seda näitajat ei tohi ületada, lubatud on ehitada väiksemas mahus.

** - Maksimaalne hoonete korruselisus/kõrgus maapinnast (täitmise korral kavandatud maapinnast). Neid näitajaid ei tohi ületada, lubatud on ehitada väiksemas mahus.

*** - Kinnistute pindalad on tabelis antud vastavalt Maa-ameti koduleheküljel esitatud katastriüksuse andmetele.



Maakasutuse sihtotstarbe esitamisel on aluseks Eesti Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2008. a määrus nr 155 “ Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord ”: M (011) - maatulundusmaa; Üm (017) – üldkasutatav maa; Üh (016) – ühiskondlike ehitiste maa.

Ehitise kasutamise otstarbe esitamisel on aluseks Majandus- ja kommunikatsiooniministri 26. novembri 2002. a määrus nr 10 “Ehitise kasutamise otstarvete loetelu”. Tabelis on esitatud krundi põhifunktsiooni täitvad ehitised, lubatud on ka iga vastava otstarbe alajaotused.

3.4. Krundi hoonestusala piiritlemine

Käesoleva detailplaneeringuga kohustuslikku ehitusjoont ei kehtestata.

Hoonestusala kuju, asukoht ja mõõdud on antud planeeringu põhijoonisel (joonis 4).

3.5. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus

Planeeritavale alale toimub juurdepääs olemasoleva eratee kaudu, mis paikneb Kadaja ning Moori

kinnistutel ning mille kaudu on ühendus Tännassilma-Kadaja teega.

Kinnistule on planeeritud sissesõidutee koos parklaga, kuna valdav enamus kasutajatest saabuvad

lasketiiru mootorsõidukitega.

Parkimiskohtade vajadus on arvestatud hinnanguliselt lasketiirudes toimunud võistlustest osavõtjate

senise arvu põhjal. Parkimiskohti on kokku kavandatud 36.

Kirjeldatud põhimõtted on graafiliselt näidatud planeeringu põhijoonisel (joonis 4).

3.6. Haljastuse ja heakorra põhimõtted

Planeeritavast alast üle poole on kaetud metsaga. Lasketiirus tekkiva müra summutajana on

olemasolev kõrghaljastus olulise tähtsusega.

Olemasolevat haljastust tuleb planeeritaval alal maksimaalselt säilitada ning eemaldada vaid otseselt

ehitustegevusele ette jäävad puud. Soovituslik on säilitada lasketiiru kontaktvööndisse jäävat

kõrghaljastust ka ümberkaudsetel kruntidel.

Täiendavad kuuskede read on ette nähtud poolkinnise lasketiiru põhja- ja lõunakülgedele väljapoole

pinnasevalle eesmärgiga summutada lasketiirust lähtuvat müra. Kuused on valitud seetõttu, et nende

võrad on tihedad ja igihaljad.

Ümber poolkinnise lasketiiru on ette nähtud rajada vähemalt 1,5 m kõrgune piire, mis võimaldaks

tagada paremat kontrolli lasketiirus toimuva üle.

Läänepoolne Paju kinnistu ja Lasketiiru kinnistu tuleb ümbritseda selgelt silmapaistvate

hoiatussiltidega nii, et ohutusalale poleks võimalik siseneda hoiatust märkamata, samuti tuleb enne

laskmist veenduda, et kodu- ja metsloomad ei viibi ohutusalal.

3.7. Ehitistevahelised kujad

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004. a määrusele nr 315 “Ehitisele ja selle osale esitatavad

tuleohutusnõuded“ peab eraldiseisvate hoonete vahele jääma vähemalt 8 m ulatusega tuleohutuskuja.

Sellega tuleb arvestada uue administratiivhoone ning olemasoleva rekonstrueeritava hoone

projekteerimisel. Sama määruse alusel on kavandatud hoonete tulepüsivusklassiks TP3.



3.8. Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad

Planeeringuala vajalike tehnovõrkudega varustamiseks on käesoleva planeeringuga antud

põhimõttelised lahendused, mida on lubatud vastavate projektidega täpsustada. Tehnovõrgud ja

-rajatised on paigutatud üldjuhul võimaluse korral haljasalale, et vajaduse korral ei muutuks hooldus ja

remont kulukaks ning tehnovõrke oleks kerge looduses tuvastada. Tehnovõrkude lahendus on

näidatud planeeringu põhijoonisel (joonis 4).

3.8.1. Veevarustus

Planeeritava ala veevarustus on kavandatud lahendada puurkaevu baasil. Puurkaev on planeeritud

ala keskossa, hoonestusalast lõuna suunas. Puurkaevu asukohta on lubatud projektiga täpsustada.

Veeseaduse § 28 järgi käesoleval juhul sanitaarkaitseala ei moodustata, sest vett võetakse

põhjaveekihist alla 10 m3 ööpäevas ühe kinnisasja vajaduseks. Sellise veevõtukoha hooldusnõuded

põhjavee kaitseks kehtestab keskkonnaminister.

Veetorustike ehitamiseks tuleb koostada projekt. Veetorustiku paralleelsel kulgemisel koos teiste maa-

aluste tehnovõrkudega on soovitatav need korraga rajada ning võimalusel paigutada ühte kaevikusse.

3.8.2. Tuletõrje veevarustus

Tulenevalt standardist EVS 812-6:2005 „Ehitiste Tuleohutus Osa 6 Tuletõrje veevarustus” on kuni

1000 m³ kubatuuriga administratiivhoonele ette nähtud normvooluhulk 10 l/s. Sellest tulenevalt on

hoonete tuletõrje veega varustamiseks vajalik vähemalt 108 m³ vett mahutav mahuti. Lasketiiru

kinnistust lääne suunas asuvale Paju kinnistule on kavandatud tiigi rajamine koos nõuetele vastava

tuletõrje veevõtukohaga.

3.8.3. Sademe- ja reoveekanalisatsioon

Sademevesi on ette nähtud immutada krundisiseselt.

Reovesi juhitakse läbi septiku planeeritava ala idaossa kavandatavasse imbsüsteemi. Vastavalt

Vabariigi Valitsuse 16. mai 2001. a määrusele nr 171 „Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded“ on

imbsüsteemi kuja ulatus 30 m. Kuja nimetatud määruse tähenduses on kanalisatsiooniehitiste, torustik

välja arvatud, lubatud kõige väiksem kaugus hoonest, joogivee salv- või puurkaevust ning muuks kui

joogiveeotstarbeks kasutatavast puurkaevust. Käesolevas planeeringus on see nõue tagatud.

Torustiku paralleelsel kulgemisel koos teiste maa-aluste tehnovõrkudega on soovitatav need korraga

rajada ning võimalusel paigutada ühte kaevikusse.

3.8.4. Elektrivarustus, sh välisvalgustus

Vastavalt OÜ Jaotusvõrk 15.03.2010 tehnilistele tingimustele detailplaneeringuks nr 174735 on

planeeringualal asuvate hoonete elektrivarustus tagatud planeeritava ala lõunaosas asuva Kaljuvee

0,4 kV õhuliiniga.

Olemasolev liitumispunkt paikneb Lasketiiru kinnistu keskosas. Uus liitumispunkt on planeeritud

Lasketiiru ja Alasoo kinnistu piirile olemasoleva masti lähistele. Liitumispunktist rajatakse maakaabel

varustamaks olemasolevaid ja kavandatavat hoonet elektriga. Kinnistul paiknev õhukaabel on ette

nähtud likvideerida, sest see ei võimalda lasketiirule vajalike ohutusvallide rajamist. Alternatiivse



variandina võib kaaluda mastide pikendamist sel määral, et õhuliini kaugus ohutusvallist vastaks

normidele.

Olemasolev madalpingekaabel, mis varustab olemasolevat hoonet, on ette nähtud ümber tõsta.

Parkimisalale on kavandatud välisvalgustus.

Elektrivarustuse ehitamiseks tuleb koostada projekt. Kaablite paralleelsel kulgemisel koos teiste maa-

aluste tehnovõrkudega on soovitatav need korraga rajada ning võimalusel paigutada ühte kaevikusse.

3.8.5. Sidevarustus

Täiendavat sidevarustust käesoleva detailplaneeringuga ei kavandata, sideühendus lahendatakse

vastavalt vajadusele mobiilside baasil. Kinnistul paiknevad sidekaablid, mille abil toimub lasketiiru

sisene sideühendus.

3.8.6. Soojavarustus

Planeeritud hoonete soojavarustus tagatakse lokaalküttega (elektri-, puidu-, õhksoojusküte vms).

Hoonete kütmisel ei ole lubatud kasutada kivisütt ega muid rohkelt tahmavaid kütuseid.

3.8.7. Tehnovõrkude rajamise vajaduse koondtabel

Tehnovõrkude rajamise vajaduse ligikaudsed pikkused on antud planeeringuala ulatuses tabelis 2.

Tabel 2. Tehnovõrkude rajamise vajadus.

Tehnovõrk Ligikaudne pikkus meetrites (planeeringualal) või ühikute arv

Veetoru 30 Reoveekanalisatsiooni toru 60 Hoone elektrivarustuse madalpingekaabel 90 Välisvalgustuse madalpingekaabel 70

3.9. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks

Planeeringualal ei asu ohtlike ainete ladestuskohti ega teisi jääkreostust tekitavaid objekte, ka ei ole

kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ja tegevusi. Jäätmemajandus on lahendatud eraldi

konteineriga. Kõik ohtlikud jäätmed tuleb koguda vastavalt kehtivatele eeskirjadele. Kasutatud

laskemoon tuleb koguda ja käidelda vastavalt seadusandlusele. Jäätmete äravedu tuleb korraldada

jäätmekäitlusluba omavate firmade kaudu.

Vastavalt siseministri 25.03.2002. a määruse „Lasketiiru ja laskepaiga ning laskevõistluse ja

treeninglaskmise ohutusnõuded“ nr 56 § 4 „Haavlilaskmise lasketiir“ kohaselt on haavlilaskmise

lasketiirus laskekoha (-joone) ja haavlite langemiskoha vahelise ohutsooni suuruseks 250 m. Inimeste

ja loomade pääs ohutsooni laskmise ajal peab olema välistatud. Lasketsoon peab olema tähistatud nii,

et ohtu näitavad tähised asuvad mitte enam kui 50 m vahedega.

Sama määruse § 7 „Poolkinnise lasketiiru ohutusnõuded“ kohaselt peab poolkinnisel lasketiirul olema

vähemalt 2,5 m kõrgune ohutusvall või kuulikindel sein, külgedel kuulikindlad seinad või ohutusvallid,

laskeala kohal kuulipüüdja(d) juhusliku või rikošettiva kuuli peatamiseks. Laskejoonel võib ohutuse

tagada ka paigaldatavate kuulikindlate vaheseinte ja varikatusega (laskekabiiniga).



Vastavalt sotsiaalministri 04.03.2002 määrusele nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealadel,

elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja müra mõõtmise meetodid“ on ette nähtud taotlustase 55

dB, mis tuleb tagada elamute ning ühiskasutusega hoonete sees ja õuealadel.

Laskmise korral 50 m kaugusel märkidejoonest on planeeringueelses situatsioonis poolkinnise

lasketiiru nõuded täidetud ning vastavalt käesolevale detailplaneeringule koostatud strateegilise

hindamise aruandele on laskmisest tulenev müra normide piires - aruandes on kajastatud laskude arv,

mida eri relvadest on ühe päeva jooksul lubatud teha (lisa 1.14). Arvestada tuleb, et sooritades laske

sama päeva jooksul nii vint- kui sileraudsest relvast, on maksimaalsete laskude arv tabelis esitatust

väiksem. Alla müra normtaseme jäävate laskude väljaselgitamisel on lähtutud müra mõõtmise

tulemustest lasketiirule lähimate elamute õuealadel integreerituna päevase perioodi peale (16 h).

Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes on antud temaatika täpsemalt kajastatud.

Noorjahimeeste õppeprogrammi raames tohib haavlilaskerelvast ühe päeva jooksul lasta

maksimaalselt 785 lasku (lisa 1.14), mis tähendab, et Lasketiiru kinnistul vallide vahel idasse jääva

Paju kinnistu suunas laskmine ei põhjusta müra normtaseme ületamist ühelgi elamualal. Siinkohal

määrab maksimaalsete laskude arvu Alasoo kinnistu paiknemine. Ohutusala jäämiseks täielikult Paju

ja Lasketiiru kinnistutele tuleb noorjahimehel laskmised teostada Lasketiiru kinnistul kohas, mis jääb

praegu vallide vaheliselt alalt välja (joonis 4). Samasuguse arvu laskude võimaldamiseks (et müra ei

ületaks Alasoo kinnistu õuealal normtaset) on vajalik vähemalt külgvallide pikendamine (joonis 4) või

muul moel müra tõkestamine, võimaluse korral ka võrreldes seniolevatega kõrgemate külgvallide

rajamine.

100 meetri kauguselt vint- või sileraudsest relvast kuuliga laskmiseks tuleb pikendada ohutusvalle või

ehitada kuulikindlad seinad ning teostada eelnevalt piirkonnas täiendavaid müra mõõtmisi. Praeguste

tingimuste juures on selline tegevus keelatud.

Lasketiirude kasutamine peab toimuma vastava graafiku alusel, mis looks tingimused, kus kohalik

elanikkond oleks eelnevalt teadlik laskmistest ning minimaalselt häiritud tekkivast mürast. See

minimeerib ka kõrvaliste isikute lasketiiru kasutamise, sest loob võimaluse kohalikel elanikel

laskmistest teatada, kui need toimuvad erinevalt kokkulepitud aegadest.

Joonisel 6 kujutatud skeemil on tähistatud 55 dB joonega, 200 m laskekohast ala ümber lasketiiru,

millest väljaspool jääb müra päevasel ajal alla olemasolevate elamute taotlustaseme juhul kui

järgitakse ette nähtud laskmise norme vastavalt planeeringu lisades ära toodud tabelile (lisa 1.14).

Päevase müra piirtasemeks on vastavalt eelpool nimetatud sotsiaalministri määrusele olemasolevatel

elamualadel 60 dB. Ala, mis jääb Lasketiiru ümbritsevate maaüksuste maakasutuse sihtotstarbeks on

maatulundusmaa.

3.10. Ehitiste olulisemate arhitektuurinõuete seadmine

Olulisemad arhitektuurinõuded ehitistele on ära toodud tabelis 3.



Tabel 3. Arhitektuurinõuded ehitistele

Välisviimistluse materjalid

Kasutada kaasaegseid kestvaid ehitusmaterjale nagu kivi, puit, viimistletud betoon ja klaas ning nende kombinatsioone.

Keelatud on imiteerivad materjalid. Eelistada looduslähedasi toone.

Kohustuslik ehitus-joon ja hoonete orientatsioon

Ei määrata.

Katusekalle 5-15o.

Katusekate Kivi- ja plekkmaterjalid ning bituumenkatted.

Piirded Poolkinnise lasketiiru projektiga võib ette näha massiivseid piirdeid lasketiirust tuleneva müra tõkestamiseks või ohutuse tagamiseks, kõrgus vastavalt ohutusnõuetele.

Ülejäänud piirded on soovitatavalt osaliselt läbipaistvad tarad või võrkpiirded.

3.11. Servituutide vajaduse määramine

Lasketiiru kinnistu kasuks on seatud juurdepääsu servituut eravalduses olevale teele Kadaja ja Moori

kinnistutel.

Lasketiiru kinnistu kasuks servituudi seadmise ettepanek tehakse Paju (61901:001:1120) kinnistule

lasketiiru ohutusala talumiseks.

Graafiliselt on servituudiettepanekuga ala kajastatud ohutusala ja servituudialade skeemil (joonis 5).

3.12. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused

Parkimisalale planeeritud valgustus aitab kaasa nähtavuse suurendamisele pimedal ajal ning seeläbi

ka kuritegevuse riski vähendamisele.

Et kõrvalistel isikutel puuduks pääs lasketiiru territooriumile, tuleb poolkinnise lasketiiru ala ümbritseda

vähemalt 1,5 meetri kõrguse võrkpiirdega.

3.13. Planeeringu elluviimise võimalused

Krundi ehitusõigus realiseeritakse krundi valdaja poolt.

Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud

hüvitama vastava krundi igakordne omanik.



4. Kooskõlastuste ja planeeringuga nõusolekute kokkuvõte ning iseseisva

kirjaga antud kooskõlastused

Kokkuvõte kooskõlastustest ja koostööst planeeringu ajal on antud tabelis 4.

Tabel 4. Kooskõlastused ja koostöö

Kuupäev

Asutuse või ettevõtte nimetus / kinnistu nimetus ja tunnus

Kooskõlastuse tingimused või seisukoht (koopia asub planeeringu lisades)

Nimi ja amet

14.08.2010 Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuur

Kooskõlastatud. Kalle Märtson,

ülemkonstaabel

12.10.2010 Kadaja kinnistu 61901:001:1204

Olen nõus (põhjalikum seisukohtade kirjeldus antud kirjaga - lisad, lk 26).

Imre Tubin,

omanik

13.10.2010 OÜ Jaotusvõrk võrguehituse osakonna Kagu sektor

Kooskõlastatud. Planeerida liitumiskilbi asukoht ol.olevasse liinikaitsetsooni kinnistu piirile väljapoole planeeritavat piirdeaeda.

Jaanus Ostra,

võrguarengu projektijuht

25.10.2010 Lõuna-Eesti Päästekeskus

Insenertehniline büroo

Kooskõlastatud. Margo Lempu,

juhataja

28.10.2010 Alasoo kinnistu

61901:001:0135

Seisukoht antud kirjaga (lisad, lk 31). Malle Soever,

omanik

07.11.2010 Moori kinnistu

61901:001:0070

Seisukoht antud kirjaga (lisad, lk 32). Üllar Moor,

omanik

Põlva Vallavalitsus



5. Joonised



5.1. Situatsiooniskeem M 1:16 000



5.2. Olemasolev olukord M 1:500



5.3. Olemasolevate ohutusalade skeem M 1:35 000



5.4. Planeeringu põhijoonis M 1:500



5.5. Ohutusala ja servituudialade skeem M 1:2000



5.6. Müra taotlustaseme skeem M 1:2000



5.7. Planeeringu lahenduse illustratsioonid



Documents

KKKKAAAADDDDAAAAJJJJAAAA ...vald.polva.ee/avalik/detailplaneeringud/Kadaja... · • Maaparanduse uurimistöö MU0010-00. 7. Tegevusluba. Kultuurimälestiste – maastikuarhitektuuri