Embed Size (px)
Citation preview
Kohtla vald - üldandmed:
Kohtla-Järve linn
Kohtla-Nõmme vald
K-J
Kohtla vald Elanikke: 1662Lapsi 0-18: 360 21,7%Tööealisi 19 – 65 : 1062 63,9 %Pensionäre üle 66: 240 14,4%
Eestlasi 54%
Külasid 17
Külavanemaid 10
Pindala 101 km2
Kohtla valla mõisad
Järve mõis –kindluselamu Saka mõis Ontika mõis Kohtla mõis Kukruse mõis
Kukruse mõis 19 sajandil
Kukruse mõisasüdamiku kaart 1875 a (RAKA f.2062 nim 1 s.ü 171)
Kukruse mõis 2008 2009
Kukruse mõisa omanikke
Kukruse mõis on rajatud 1410 -1453 Hans Lode 1410 Fromhold Lode 1453 Gerhard Lode 1694 Dietrich von Lode 1720 Lodede suguvõsa 1410-1744 Caspar Friedrich von Engelhart 1745
Kukruse mõisa omanikke
Cristopher Friedrich von Toll (1698-1767)1762 (maetud Kukrusele)
Carl Gustav von Toll (1723-1813)1770-1813
Võimalik härrastemaja ehituse aeg, lastetu abielupaar ning asutas 1780 Tollide suguvõsa fideikomissi
Friedrich Ludwig von Toll (1781-1841) esimene fideikomiss (maetud Kukrusele)Julie von Toll maetud 1839 KukruseleKaks tütartTäiendas testamendiga pärandatud arhiivi, raamatukogu ja mündikogu ning kogus innukalt ordu- ja rootsiaegseid ürikuid
Kukruse mõisa omanikke
Robert von Toll (1802-1876)1841-1876 (maetud Kukrusele)
Lahkus sõjaväest ning pühendas kogu oma energia Kukruse mõisa ürikute kogu täiendamisele ning väljaandmisele. Ürikute kogu sisaldab maade ostu-müügi, pandi- ja rendilepinguid, testamente, pärandi jagamise lepinguid, kuningate kinkekirju maavalduste kohta jne. Enamus paberürikutest on välja antud Robert von Tolli poolt kaheosalises „Est- und Livländische Brieflade“ Tuntud ajaloolase-uurijana tundis ta huvi ka sfragistika ja numismaatika vastu. Ta kogus suure hulga pitserite koopiaid, mille positiivid valmistas ise erilise masina abil galvanoplastilisel teel. Pitserite koopiad on võetud 10 arhiivist 19 saj teisel poolel: Eesti, Liivi- ja Kuramaa Rüütelkondade, Tallinna ja Riia rae, Saksa ordu Köningsbergi, Kopenhaageni ja Stokholmi Kuninglikest, Peterburi senati ja Lüübeki arhiividest. Kukruse mõisa pargi rajaja- Eestimaa Aianduse Seltsi esimees
Hermann von Toll (noorem Roberti poeg) 1877 - 1917 Benno von Toll (Hermanni poeg) 1917 - 1923
Allikas:Est- und Livländische Brieflade. Vierter Theil. Siegel und Münzen der weltlichen und geistlichen Gebietiger über Liv-, Est- und Curland bis zum Jahre 1561 nebst Siegeln einheimischer Geschlechter. Aus dem Nachlasse von Baron Robert v. Toll mit Hinzufügung eines Textes für die Siegel herausgegeben von Dr. Johs. Sachssendahl. Reval 1887.
Viljandi komtuuri pitser 1346–64
Parun Eduard von Toll
14.03.1858 – 1902 (~08.11) Bunge ekspeditsioon 1885-1886 Novosibirski
saared 1892-1894 Jana, Indigirka ja Kolma jõgede
alamjooksudel ekspeditsioon läbis 25000 km, neist 4200 km geodeetiline märgistus
1900-1902 ekpeditsioon laeval Zarja Sannikovi maa otsing
Parun Eduard von Toll
Kukruse mõis 1919-1935
Vastavalt Eesti Vabariigi 1919 a maaseadusele Kukruse mõisa inventar ei kuulunud võõrandamisele. Eesti Vabariigil ei polnud pretensioone Benno von Tollile ning tal võimaldati majandada rendilepingu lõpuni 1923 aastani. Mõisamaa jaotati asunikutaludele, härrastemaja läks põlevkivitööstuse käsutusse.
1925 avati siin vene algkool, mida 1931 a koolide andmestikus nimetati Kukruse vene emigrantide algkooliks. Endises härrastemajas paiknesid veel kaevanduse tööliste korterid.
1935 aastal müüs pojapoeg Benno von Toll Eesti Riigi Keskarhiivile Robert Tolli Kukruse ürikute ja pitserite kogu (581 pitseri ja 24 mündi koopiat, 5 medalit ja 1 vaskplekist hauaplaat), mis praegu on Eesti Riiklikus Ajaloo Keskarhiivis Tartus
Esimesed andmed põlevkivi tööstusliku kasutamise kohta on teada 1876 aastast, kui veekraavi kaevamisel tuli välja põlevkivi, mida hakati sealt pideval hankima ning kasutati mõisa viinavabriku kütmiseks. Esimesed põlevkivi kaevandused rajati 1916, lahtine karjäär Järvel ja allmaakaevandus Kukrusel. 1918 loodi nende baasil „Riigi Põlevkivitööstus“
Von Tolli perekonna vapp
Kukruse mõisa Tollide kalmistu- kabel
Mälestussammas polaaruurija Eduard von Tollile ja
pargi rajajale Robert von Tollile
1. Mõisakompleksi ehitamise protsessi ja mõisa eluolu esitlemine
Halli, mille seintele on paigutatud mõisnike vapid
Läbi nimetatud ruumi atmosfääri antakse edasi mõisa eluolu barokiajastul (ajakohased toolid, lauad, väiksed diivanid, kardinad, valgustus jne).
Seintele on paigutatud Kukruse mõisavalitsejate fotoportreed.
Ekspositsiooni järgmises toas tutvustatakse Kukruse mõisakompleksi rajamisega seotud lugu läbi fotode ja arhiividokumentide (esitletakse infostendidel)
Parun Robert von Toll
Paruness Marie von Toll
Tollide perekonna vapp
Kukruse mõisa tootmisbaas
Kukruse mõisa tootmisbaas
Kinnistu pindala 0,9 ha Hoonete alune pindala 865 m2
Tootmisbaasi pindala 790,1 m s.h. I korrus 327 m2 ja II korrus 767,9 m2
Plaanis kinnistu müüa investeerimiskohustusega välja ehitada
majutusasutuseks
Kukruse mõisa aidahoone
Kukruse mõisa aidahoone
Aidahoonesse on plaanis rajada toitlustuskoht, kuhu vallavalitsus loodab leida pikaajalist rentnikku, kes teostab vajalikud investeeringud
Kukruse mõisa pargi arendus
Valminud on mõisa pargi muinsuskaitse eritingimused
Valminud on pargi rekonstrueerimiskava, kus lahendatakse puude täiendistutus, väikevormid (pingid, lehtlad), teerajad, pargi valgustus, tiigid, laululava jne
