Kuidas eesti keele sõnamoodustuse ja lauseõpetuse reeglitest tõlkimisel tuge leida?

Katrin Kern, Tartu Ülikool

Tõlkija tõlgib nii, et on, ja toimetaja (usaldab, kuid) kontrollib, kas on

õiged sõnad – lihtsad, täpsed, õige tähendusega; õiges vormis – arv, käänded-pöörded, ajavormid jne; õiges järjekorras - vana info ees, uus järel; Ö2 jne; õiges seoses – kokkukuuluvad sõnad lähestikku; et midagi poleks puudu – rõhulaiendid,

sidususelemendid; et midagi poleks üle – kaotada kordused ja liiasus.

Õiged sõnad

Kas tegu on terminiga, st kas oskuskeele või üldkeelega?

• Kui termin on juba olemas. Kust ta tuli? Kuhu läheb? Kas tal on ühemõtteline mõistesisu? Kas on variante? Miks üht varianti eelistada?

• Kui terminit pole veel. Kust ta võtta? Mis temast edasi saab? Kas tal on ühemõtteline mõistesisu? Kas on variante? Miks üht varianti eelistada?

Õiged sõnad

Kriteeriumid termini loomisel või valikul Lühidus Ühemõttelisus Läbipaistvus Sobivus keelesüsteemidesse

Õiged sõnad

Kontrollküsimused Kas on sobiv tüvi? Kas on sobiv tuletusliide? Kas tuleks valida tuletis, liitsõna või

sõnaühend?

Õiged sõnad

Nt

Waren für Bauzwecke – ehitusotstarbelised kaubad – ehituskaubad

Druckereierzeugnisse – trükitooted – trükised

Test – testimis- - katsetamis-

Grammatikaliseerumine – grammatiseerumine

Heres – šerri

Ristluslaev – kruiisilaev

Lauseõpetuse põhitees

Eesti lause kese on öeldis, st pöördelises vormis sisukas tegusõna.

Temast sõltub kõik ülejäänu. Kui leiate kusagilt lausest mõne deverbaalnoomeni (enamasti mine-vorm või olema + v/tav-kesksõna), kaaluge, kas poleks võimalik sellest jälle pöördelist vormi teha.

Lause põhitüübid

Normaallause põhitüüpe lisaks klassikalisele alus-öeldis-sihitis variandile on hea teada ja vahelduse mõttes kasutada – muutub sõnajärg ja tähtis info satub sobivasse kohta.

Elementaarlause “X on Y”. Hämardub. Karu magab. Karul on hea uni. Karukoopas on päris külm.

Õiged vormid

Arv ja isik

Alus ühildub öeldisega/öeldistäitega isikus ja arvus. NB! Tähelepanu, kui alus on fraas. Eesti- ja ingliskeelne tekst on autentsed. Enamik inimesi kasutab ainsust; kaks inimest mõtleb/mõtlevad, kas ainsus või mitmus; kaks eriti nutikat inimest teavad, et ikka mitmus. Mina ja sina teame, et mitmus.

Õiged vormid

Öeldise aegKui midagi toimub praegu, üldiselt või igavesti, siis olevik. Enamik direktiivsetest tekstidest on läbivalt olevikus ehk üldajas, mis asendab eesti keeles ka tulevikku. Riigikogu võtab seaduse/seadusi vastu. Kui millalgi kindlas ajavahemikus või kindlalt teada ajahetkel toimus, siis lihtminevik. Riigikogu võttis üleeile vastu seaduse.

Õiged vormid

Kui midagi on valmis tehtud, siis täisminevik, nagu ka siis, kui millalgi algas ja praegu jätkub. Riigikogu on sellise seaduse vastu võtnud. Kui millalgi minevikus leiti, et midagi on/ei ole toimunud, siis enneminevik. Riigikogu ei olnud eilseks seda seadust jõudnud vastu võtta.

Õiged vormidTegumoodLaused, kus alus märgib tegijat, on aktiivsed laused. Kui tegemist on vähegi sihitud ja aktiivse tegevusega, on ülioluline lihtsalt ja selgelt tegija teada anda. Firma X poolt pole teostatud toote remonti.→ Firma X pole kolu ära parandanud.On võimalik, et laused ongi tegijata, vastavalt kas üldisikulised või passiivsed ehk umbisikulised. Töö tuleb ära teha. Töö tehti ära.

Õiged vormid

Kuigi isikustamine, nagu nt Seadus sätestab, võib tunduda häiriv, on see teksti ökonoomsuse seisukohast teinekord vajalik.

Siiski tuleb iga kord verbi sisu ja seost tegijaga igast küljest analüüsida, et vältida totrusi nagu Peksmine iseloomustub löökide paljukordse tekitamisega.

Õiged vormid

KõneliikLühem ja asjalikum on jaatus. Eesti keeles eitatakse tegusõna. Soovib mitte vabandust, vaid kahju korvamist.→ Ei soovi (mitte) vabandust, vaid kahju korvamist. Eitava kõne vormid on pikemad ja paljusõnalisemad kui jaatava omad, sellepärast võiks kaaluda jaatavas kõnes ümberütlemist.Ei paista silma mitte ainult ilu, vaid ka tarkusega → Paistab silma nii ilu kui (ka) tarkusega.

Õiged vormid

Öeldise laiendid

Tähtsaim neist on sihitis. Täis- ja osasihitise vahel valimine sõltub tegevuse võimalikust tulemuslikkusest ja kestusest. Sõlmisid lepingu, lepingut sõlmides vaieldi kõvasti.

Õiged vormid

Rektsioon ehk sõltumine ehk millises käändes laiend või missugune kaassõna põhisõnaga kokku käib. Vältige täielikku absurdi nagu „hambapasta kaariese kaitseks”, samuti mõne kaassõna (osas, suhtes, kohta) või käände ülekasutust. Loetelu rektsioonidest vt http://www.eki.ee/keeleabi/artiklid/rektsioone.htm

Õiged vormid

LauselühendidLauselühendi teine nimi on sekundaartarind, st lauselühendi keskmes on lause teisese tähtsusega tegusõna, nt nuttes vasakule ära.

Õige järjekord, õiged seosed

Ö2 – öeldise teise koha seadus, kehtib ka kõrvallauses. Mitmesõnalise öeldise komponendid hoitagu kokku.

*Samal vahetasid Gruusia ja Venemaa küsimuses arvamusi väliskomisjoni saadikud ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Javier Solanaga, kes Sarkozyga läbirääkimistel kaasas oli.

Õige järjekord, õiged seosed

Lauses, kus on väljendatud nii sündmuse aeg kui ka koht, peab ajamäärus tavaliselt eelnema kohamäärusele.

Kolmapäeval, 10. septembril sõitsid EP president Pöttering ja poliitiliste fraktsioonide juhid Pariisi kohtumaks prantsuse presidendi Nicolas Sarkozyga, kes teavitas neid oma visiidi tulemustest Moskvasse ja Tbilisisse.

Õige järjekord, õiged seosedNimisõnafraasis peab om k nimisõnaline täiend tavaliselt eelnema omadussõnalisele täiendile, v.a kohanimed ja nn omajagenitiivid. õe raamat, õe vana raamatNB! Liiga paljude omavahel järkjärgulises sõltuvuses olevate täienditega fraas on kehvasti loetav. Kaaluge, kas mõnda neist ei annaks järeltäiendiks ümber teha. EL-i Gruusia-teemaline tippkohtumine, esimene EL-i Gruusia-teemaline tippkohtumine, esmaspäevane EL-i tippkohtumine Gruusia küsimuses

Õige järjekord, õiged seosedTeadet alustatakse tuntuga (teemaga), tundmatut väljendav element paikneb lause lõpus, rõhulises asendis.Antonio Tajani - endine saadik, verivärske transpordivolinikRõhupartikkel paiknegu vahetult rõhutatava sõna ees.Nüüd, kui lennujaamade julgestusnõuded on avalikud, võib uuesti küsida, kas need aitavad ka lennureisijatel paremini mõista oma õigusi?

Õige järjekord, õiged seosed

Üleüldse: sisult kokkukuuluvad sõnad olgu ka lauses lähestikku, vältida tuleb olukorda, kus sõnade vahele tekivad absurdsed seosed à la „naiste nahast käekotid“.

Sidususelementidest ja liiasusest

Laiendid ja sidendid, mida täistähenduslikeks lauseliikmeteks ei loeta, on tekstilisuse seisukohast väga vajalikud, nt selleks et, juhul kui, nii, seega jne, sest hõlbustavad väidete vahel loogiliste seoste tekkimist.

Sidususelementidest ja liiasusest

Keerulisem küsimus on samaviitelisust tähistavate sõnadega nagu *vastav, *antud, selline, niisugune jne, kus lähtekeeles antakse tähendus edasi määravate artiklitega. Mõistlikul määral, taas seoste tekitamise huvides, tuleb neid siiski kasutada.

Sidususelementidest ja liiasusest

Moesõnad ja keelekasutuse rituaalse elemendi väljendused (Reeglina on praktiliselt kõigi siseriiklike muutuste protsesside puhul tegemist väljakutsega) tuleb alati läbi kaaluda teksti põhisisu seisukohast – mis juhtub, kui nad välja jätta? Kas mõte muutub? Kas toon muutub, näiteks tagasihoidlikust ettepanekust saab viisakusetu nõudmine?

Edasiseks

Suur osa tõlkija otsustest lähtub kontekstist, aga sellega tegelevad juba distsipliinid nagu retoorika, teksti/diskursuseanalüüs, sotsiolingvistika jne, millest kindlasti kunagi keegi räägib, ehk näiteks järgmisel seminaril. Seniks edu ja jõudu!