SEPTEMBER 2011 S A L M E P Õ H I K O O L I H Ä Ä L E K A N D J A A A S T A S T 1 9 9 4 NR 1 (121)

Esimese septembri varahommikul ärkasid kaksteist esimese klassi õpilast ja üks esimese klassi õpetaja ärevusega hinges - käes oligi see päev, mida kaua oli oodatud! Selga pandi pidulikud riided ja ootusärevus põues seati s a m m u d o m a e s i m e s s e koolimajja, kus ootasid ees esimene klassiruum ja esimene õpetaja.Kell üheksa algas esimene aktus, kus meid kingitustega üle külvati. Nii mõnelgi meist oleks seal kolmandat kätt vaja läinud. A k t u s e l õ n n i t l e s i d m e i d

vallavanem, Lions Clubi esimees ja hoolekogu esinaine, esines tüdrukute ansambel ning kõneles direktor. Peale aktust läksime kõik koos (nüüd juba ühtse klassina) õue, kus hoolimata pisikesest v ihmasabinast poseeris ime esimese klassipildi tarvis. Justkui staarid liikusime peale pildistamist tagasi klassiruumi, kus saime k ä t t e e s i m e s e d t ä h t s a d kooliraamatud, koolisärgi ja päeviku. Kui kõik kingitused olid üle vaadatud, seadsime sammud koos vanematega õue, e t kooliaeda istutada täitsa oma puu. Isad olid lahked aitama ja nii

saimegi pisikese puu istutatud. Kui puule kenad soovid edasi öeldud, läksime klassi kringlit s ö ö m a j a m a h l a j o o m a . L o o m u l i k u l t e i p u u d u n u d esimesest koolipäevast ka lilled esimesele õpetajale. Oi kui ilus õpetaja tuba pärast aktust välja nägi! Nii saigi siginat-saginat täis es imene kool ipäev läb i ja sammud tuli seada kodu poole, et järgmisel päev juba täi tsa koolilapsena kooli tulla.

KOOLI PRESS

12 + 1 = esimene koolipäevMariliis Lazarev1. klassi õpetaja

Kooliaasta on pikk. Seda enam olgu selge algus helge ja päikseline: rõõmus taaskohtumine kooli, õpetajate, sõpradega.

Ma soovin teile, et see sõprustunne kestaks läbi aasta. Eriti neile, kellele see on esimene kooliaasta.

Teeme nii, et kool on koht, kus Sind oodatakse ja kus Sul on hea olla.

Katkend Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese 2011 a kõnest.

1. KLASS1. Mihkel Abramov2. Devon Bidjuk3. Kaarel Kallas4. Roland Kreek5. Markus Lindlaan6. Kertu Paju7. Raido Pära8. Markus Tenn9. Carlos Tuuling10. Mihkel Tõnisots11. Lisete Varatu12. Merilis Õunpuu

Saaremaa ühisgümnaasiumis toimus reedel Teadlaste Öö raames terve hulk põnevaid üritusi. Matemaatika auditooriumis oli õppepäev, kus TÜ teaduskooli metoodik Raili Vilt õpetas maakonna põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastele matemaatikaolümpiaadi ülesandeid. Salme koolist osalesid Marko Namm 8.klassist ja 9.klassi õpilased Kai Ellik, Annemari Pruul ja Indrek Polding.

Marika Pütsepmatemaatika õpetaja pilt www.ahhaa.ee

SÜGISE ALGUSE MATKLea Läetsklassijuhataja

23. septembril algas sügis ja sellel päeval läksime matkale, et vaadelda muutusi looduses. Matka algul said kõik õpilased ülesande võtta matkalt kaasa 5 sügist iseloomustavat asja, mida ta oskab klassile tutvustada. Matka pikkus oli umbes 4 - 5 km pikk. Ilm oli päikesepaisteline, kuid tuul oli väga tugev. Imetlesime värvikirevat loodust, nägime sõnnikulaotamist, uurisime talveks varutud silorulle, kohtusime lehmakarjaga, uudistasime lihaveiseid ja tee äärde jäid ka hobused. Oleme õppinud, et Salme jõgi suubub nii Läänemerre kui ka Liivi lahte (Suurde Katlasse), st.voolab kahele poole. Matkal saimegi seda oma silmaga näha. Lõpetuseks tegid kõik õpilased kokkuvõtte kaasavõetud asjadest. Kõigi silmad särasid, kuigi jalad olid veidi väsinud.

ALGKLASSID PÄÄSTETEENISTUSEL KÜLASLiivi Kiil2. klassi klassijuhataja

Juubeli tähistamiseks ootas Saaremaa Päästeamet endale külla lapsi lasteaedadest ja koolidest. Salme kooli algklasside õpilased olid Kuressaare Päästeameti külalisteks neljapäeval, 8. septembril. Meid võtsid vastu vanemspetsialist Kätlin Poopuu ja vahtkonna ülem onu Kalle. Kätlini juures saime teada, millega tegeleb päästeamet ja mida peaksid kõik meeles pidama, et päästeametit ei oleks vaja appi kutsuda. Lastel oli palju küsimusi, mis Kätlinilt ka vastuse said. Paljudel lastel oli rääkida oma jutt mingist õnnetusjuhtumist. Onu Kalle juures oli eriti põnev - garaaž oli täis erinevaid päästemasinaid, millega liikuda n i i v e e s k u i maal .1 . ja 2 . klassi õpilased said proovida ka kõige suurema päästeauto rooli taga istumist. K ü l a s k õ i k lõppes kingituste j a g a m i s e g a . Õpilased said m ä l e s t u s e k s kleepse, pliiatsi j a m u i d u g i kommi. Lahke p e r e r a h v a juures on alati meeldiv külas käia.

Päev enne uue kooliaasta algust saime rõõmustava teate SA Arhimedeselt, et meie kool on saanud toetuse osalemaks rahvusvahelises koostööprojektis "Building Bridges - European learning Community".Projektiperiood kestab 2 aastat ja osalevad riigid on Hispaania, Iirimaa, Poola (Austria, Läti ja Türgi on hetkel ootelehel). Ees seisab huvitav ja mitmekesine töö tutvumaks teiste Euroopa riikide ja noortega, samuti on hea võimalus kõigil praktiseerida inglise keelt.Reedel, 30.septembril toimus koolis Comenius projekti raames esimene suurem üritus. Külas oli vahetusõpetaja Austriast. Härra Christof Trimmel (pildil) tutvustas meile Austriat kui riiki tema kultuuri ja koolisüsteemi. Õpilased said esitada küsimusi ja testida oma arusaamist inglise keelsest presentatsioonist.

Marina Maasikprojekti koordinaator

COMENIUS

KÜLALISED SOOMESTMarina Maasikõppealajuhataja

Teisipäeval, 06.septembril külastasid meid kooliõpilased Soome Vabariigist. Tuusala kooli 6.klassi 27 õpilast, klassijuhataja ja mõned lapsevanemad viibisid õppe-ekskursioonil Saaremaal. Esmalt tutvustasid nad meile oma kooli ja siis said meie 8.kl tüdrukud olla giidideks ja tutvustada koolimaja. Suured tänud Teele, Kärt, Mirge ja Laura! Saite praktiseerida oma inglise keele oskust ja soome grupp kiitis teid väga.Peale majaga tutvumist ja tundide külastamist kogunesime võimlasse.Tänud ka õpetaja Andrele, kelle juhendamisel korraldati teatevõistlus (pildil) ja väike jalgpallilahing, kus kõik soovijad said osaleda. Külalised kiitsid meie kaunist ja hästi hoitud koolimaja. Meie 6.klass on oodatud kevadel vastukülaskäigule Soome.

Pildil saab 4. kl õpilane Karm Koduvere varustust proovida.

9. septembril toimus Salme koolis juba traditsiooniline terviseüritus „ R e i p a l t k o o l i p i n k i ! “ . E e s t i Koolispordi Liidu üleskutsel juba 8. a a s t a t t o i m u v ü l e - e e s t i l i n e tervisenädala Reipalt Koolipinki eesmärk on kujundada ja arendada noorte seas sportlikke harjumusi ja tervislikke eluviise. Tervisenädala üritused on eelkõige suunatud õp i l as te keha l i se ak t i i vsuse tõstmiseks, et p i n g e l i s e s õppetöös hästi t o i m e t u l l a . Meie toimus sel a a s t a l orienteerumis-õuesõppepäevA l u s t a s i d algklassid, kes olid eelnevalt l o o s i t u d

võistkondadesse. Võistkondade ülesandeks oli otsida kaardi järgi üles oma õpetajad, kes olid lastele ettevalmistanud väikesed kindla õppea inepõh ised ü lesanded. E s i n d a t u d o l i m u u s i k a , matemaatika, vene keel, inglise keel, kunstiõpetus ja loodusõpetus.

Stardis sai toonitatud, et võistlus ei ole kiiruse peale, oluline on lihtne liikumisrõõm. Seiklemist ja eksimist oli piisavalt sellest hoolimata. Lisaks parajat peavalu nõudvad ülesanded kont ro l lpunkt ides. Kool imaj ja tagasijõudes olid lapsed surmani väsinud aga siiski õnnelikud, et rada sai läbitud!Kohe peale väikeseid alustasid vanemad õpilased. Suuremate jaoks

tehti rada vähe pikemaks, kuid muus osas ol i k õ i k s a m a . Punktides ootasid õ p e t a j a d o m a küsimustega ning kiirus ei olnud oluline. Paika oli p a n d u d v a i d a ja l imi i t , kuhu s i s s e p i d i mahtuma. Tuleb

au anda klassidele, kes läbisid raja ausalt ilma reegleid rikkumata ja suutsid seda teha rõõmsa tujuga. Suured tänud kõigile osalejatele ning loomulikult õpetajatele, kes olid küsimused koostanud! Kohtumiseni järgmistel üritustel.

REIPALT KOOLIPINKIKLÕPS!

TAASKASUTUSE SUUREPÄRANE NÄIDE

REIPALT KOOLIPINKI AITAB KUJUNDADA JA ARENDADA NOORTE SEAS SPORTLIKKE H A R J U M U S I J A TERVISLIKKE ELUVIISE

Andre Aniskehalise kasvatuse õpetaja ja treener

16.septembril toimusid meie koolis õpilasesinduse valimised. Kandidaate oli 12. 5.-9.klassini oli valimisaktiivsus 92,9% (eelmisel õppeaastal oli 86,1%). Sel õppeaastal kuuluvad õpilasesindusse Enri Tiitson 9.kl, Hedy Läets 5.kl, Heleryn Kruusik 6.kl, Kriim Koduvere 7.kl, Laura Põld 8.kl, Mirge Arge 8.kl, Reet Rüütel 5.kl, Triin Uussaar 7.kl ja Vikroria Aljandi 5.kl.Esimene koosolek toimub juba uuel nädalal, et valida ÕE president, esindaja hoolekogusse ja õppenõukogusse.

Merle Sillaveehuvijuht

ÕPILASESINDUSE UUDISED

ÕE esimene koosoleks toimus 23.septembril. Uues kooseisus on Enri Tiitson, Hedy Läets, Heleryn Kruusik, Triin Uussaar, Kriim Koduvere, Viktoria Aljandi, Reet Rüütel. Kuna 8.klassi õpilased Mirge ja Laura ei soovinud esinduse töös osaleda, siis arvati nemad nimekirjast välja. Uueks 8.klassi esindajaks sai vabatahtlikult Nele Raaper. Esimesel koosolekul rääkis huvijuht esinduse uuele koosseisule õpilasesinduse põhimäärusest, kohustustest ja võimalustest.Salajase hääletamise tulemusena valiti ÕE presidendiks Hedy Läets, tema abis Nele Raaper ja koosolekuid hakkab protokollima Triin Uussaar. Me otsustasime hakata kõiki ettevõtmisi koos tegema ja eraldi ülesandeid me ei jaga.

Hedy LäetsÕE president

21. septembril avanes kolmel klassil v õ i m a l u s p i i l u d a , m e i l e j u b a igapäevaseks muutunud, arvuti sisse. Kooli IT-spetsialist Margus Lepik oli õpilastele spetsiaalselt sellise arvuti ehitanud, mida võis lahti võtta ja jälle kokku panna. Loomulikult ei hakanud need kolmandikud, neljandikud ja viiendikud ise arvutit ehitama, küll aga sai kõiki asju käega katsuda, juhtmeid üle lugeda ja uurida, kuidas töötavad CD mängija, klaviatuur, hiir ja teised arvut i osad. Uur i t i emaplaat i , võrgukaarti ja paigutati emaplaadile vahemälu ja võeti see jälle lahti, et jällegi emaplaadile kinnitada. Ka kõvaketas võeti lahti ja uuriti, mis seal sees on. Margus ei soovitanud küll kellelgi ise kodus taolist liigutust teha ja ega lapsed arvanudki, et selline tegevus tark oleks. Nuusutati ka pisut lähiajalugu - avastati floppy ketast ning selle lugejat ja kuuliga arvutihiirt. Vanimad arvuti osad, mida lapsed käega katsuda said jäid Marguse sõnul 17 aasta tagusesse maailma.

ARVUTI SEEST JA VÄLJASTMerle Lepikarvutiõpetuse õpetaja

Pildil 5. klassi õpilane Asko Rüütel piilumas klaviatuuri sisse.

14. septembril rühkisid algklasside õpilased ja õp Lea klassi lapsed koos õpetajatega bussi peale, et sõita tormi trotsides Mustjala RMK õpperajale. Metsa rahu sisse. Mustjalas käisime me vanas ja uues majas näitusi külastamas, õpitoas uudistamas ja siis viisid meie giidid Mari ja Elve Lepik meid õpperaja äärde. Mari näitas meile ära meie teekonna kaard i l , l uges pea le õpetussõnad, kuidas metsas olla ning siis jagunesime rühmadeks - poisid ja tüdrukud. Aeg ajalt saime kokku ka -  ühispildistamisel ja söömisel.Metsas oli vähemalt enamusel poiste seltskonnast kõik õpetussõnad meelest läinud kui avastati, et pähklid on sarapuu otsas täiesti söögikõlblikud. Tüdrukutega kokku saades ja muljetades selgus, et nad ei ole pähkleid üldse märganudki. Kolm poissi said maamesilase pesa uudistades nõelata, tüdrukutel õnnestus sealt jällegi pisteteta mööda minna. Poisid ronisid kui vähegi võimalik kõrgustesse kivide otsa, tüdrukud turnima ei kiirustanud. Näsiniinist õnnestus jällegi poistel niimoodi mööduda, et seda ei märgatudki, tüdrukuid paelusid aga kohe näsiniini ilusad lehed, mis jällegi mürgised on.

Küsimusi ja vastuseid jagasid mõlemad rühmad koos tee juht idega entusiastlikult. Vett nähes olid aga mõlemad grupid ühtviisi valjud, kuid ainult poisi suust kõlas küsimus: "Kas me ujuma ei lähegi?"Õpperajal käies ei saanud me sugugi tormi tunda, mida me retke algul kartsime, et saame. Nii kui nina metsast aga välja pistsime, tahtsid mütsid peast lennata ja nii mõnelgi kippus külm naha vahele. Söögikohas põles aga juba tulekolle ja lapsi ootas soe tee ning koolist kaasas saadud pirukad ning kohuke. Õpetajaid ootas termoses

kuum kohv. Mustjala RMK perenaine, kes meid lahkesti majas vastu võttis, oli kõige selle eest juba hoolt kandnud.Aga küsimusi jätkus ka söömise ajal meie teejuhtidele ja nii saime veel kaasa viimase tarkuse, miks järve taga üle metsa kõrge mänd kasvama jäetud on.Mõnus õppepäev oli! Paljuski sai see toimuma tänu õp Liivi Kiili suurepärasele organiseerimisvõimele, kuid suureks abiks oli ka kooli juhtkond, kes meile "rattad alla pani". Suured tänud teile ja ka Mustjala RMK inimestele!

MUSTJALA RMK ÕPPERAJALMerle Lepik3. klassi õpetaja

Kibuvits - ravimtaim.

Ussilakk - mürktaim.

Salme põhikoolis on juba traditsioon, et septembris, siis kui koduaias, -põllul käib vilgas koristustöö, kuulutatakse koolis välja üritus, kus vigurvilju tutvustada saab.Aastad ei ole olnud vennad ja et asi huvitavam oleks, siis on erinevatel aastatel püütud olla erilised. On aastaid, kus piilutud on rohkem keldrisse ja hoidisteriiulile, siis jällegi on rohkem tähelepanu olnud taimedele või hoopistükkis koduümbruse metsaalusele.Sel aastal otsustati mitu asja kokku liita ja ühineda Saaremaa Tervisenõukogu üleskutsega korraldada koolides tervisepäevi, täpsemini puu- ja köögiviljade päevi. Peale väljakuulutatud koolisiseste ürituste püüdsid aineõpetajad tuua tundidesse sama teemat. Nii lauldi näiteks sügissaadustest muusikatunnis ja arvutitunnis kujundati plakateid. Märkamatult võtsidki terviseüritusest osa Salme põhikooli 119 õpilast ja 19 õpetajat.Mida täpsemalt terviseprojektis tehti loe eraldi terviseprojekti lehest “Tervis meie koduaiast”.

TERVIS MEIE KODUAIASTMerle Lepik3. klassi õpetaja

Septembri keskel toimusid meil järjekordsed spordipäevad. Sel aastal oli nende korraldamisega suured raskused kuna ilmataadil oli meie valitud päevadeks omad plaanid. Lõpuks siiski kõik õnnestus ning paremusjärjestused said paika. Võisteldi teada tuntud aladel- 30/60m, kaugushüpe, pallivise/kuulitõuge ning üllatusalana kross. Kui algklasside lastel tuli siledal maal oma ring läbida, siis vanematel õpilastel oli rajale asetatud ka mõned takistused. Nende ületamisel oli lõbu laialt ning põnevust jätkus viimaste meetriteni.Lisaks kõigele katsetasime sel korral 9.ndat klassi kohtunike ametis. Suured tänud neile! Nad seisid ülesannete kõrgusel ning kõik sooritused said mõõdetud. 9.nda klassi õpilaste endi alad said sooritatud kehalise tundides.Kõiki tulemusi on võimalik näha õpetaja Andre juures. Lähipäevadel toimub ka võitjate pidulik autasustamine.Aitäh kõigile abilistele tänu kellele spordipäev õnnestus!

SPORDIPÄEVADAndre Aniskehalise kasvatuse õpetaja ja treener

28. septembril toimusid Salmel Viiase staadionil EKSL (Eesti Koolispordi Liit) 6.-9.klasside õpilaste jagpalli turniiri Saaremaa alagrupi mängud. Omavahel võtsid mõõtu poisid rahvaliigas ning tüdrukud meistriliigas. Salme kooli esindasid sel korral tüdrukud kuna meie poisid on peaaegu kõik litsenseeritud jalgpallurid ning rahvaliigasse ei kvalifitseeritud.Tüdrukute turniirile registreerus 7 kooli. Naiskonnad paigutati kahte alagruppi. Mängud olid põnevad ja pingelised. Salme tüdrukutel tuli alagrupis mängida Kahtla ja Kihelkonna võistkondadega. Oma favoriidi koormat suudeti auga kanda. Kahtla tüdrukuid võideti 3:0. Väravad Seidilt üks ja Annemarilt kaks. Ning Kihelkonna neidusid 2:0, väravad Annemarilt ja Kadrilt. Kihelkonna ja Kahtla vahelisest duellist tulid võitjatena välja Kihelkonna neiud. Teises alagrupis polnud vastaseid Lümanda ja Muhu tüdrukutele. Kaali ja Kärla naiskondadele jäi sel korral statisti roll. Poolfinaalides läksid omavahel kokku Kihelkonna ja Lümanda ning Salme ja Muhu tüdrukud. Kui meie neiud selgitasid võitja mänguaja jooksul (1:0, Annemari), siis teises mängus läks vaja penalte. Nende löömisel osutusid täpsemateks Lümanda neiud. Sellega olid võistkonnad, kes pääsesid edasi finaalturniirile, selgitatud. Mängiti siiski ka finaal. Viimaseks mänguks oli mõlema võistkonna tüdrukutel jaks otsas ning üsna ilmetus mängus suudeti lüüa vaid üks värav. Meie õnneks oli väravalööjaks Angela! Seega võit Salme tüdrukutele. Tublid!Poiste turniiril osales 9 kooli. Finaalturniirile kvalifitseerusid Kärla ja Lümanda poisid. Õnnitlused!Edu kõigile finaalturniiril ning kohtumiseni järgmistel võistlustel!

EKSL 6.-9. KL JALGPALLAndre Aniskehalise kasvatuse õpetaja ja treener

3.septembril toimusid kodutütarde olümpiamängud Tornimäe kooli staadionil.Salme rühm osales koosseisus: Helen Toomse, Ragne Roost, Kriim Koduvere, Kadri Pruul. Helen Toomse saavutas nooleviskes I koha.

KODUTÜTRED OLÜMPIALTiia Kobinkodutütarde juhendaja

Kuna meie koolis oli suur projekt "Tervis meie koduaiast", mille raames klassid kujundasid erinevatest puu- ja köögiviljadest plakateid ja esitlesid neid kogu koolile. Siis esimese viktoriini teemaks oligi "Tervis meie koduaias". Küsimused tulid kõik plakatitelt ja neile, kes viitsisid lugeda  oli vastamine küsimustele lihtne.Vanemale kooliastmele tegid küsimused Triin ja Kriim ja algklassidele Hedy, Reet ja Viktoria. Vanemal kooliastmel pidid võistlejad ise vastuseid teadma aga algklassidel olid vastusele variandid juurde antud. Vanemas astmes võitis 6.klass ja algklassides oli mitu võitjat. Küsimusi teha oli üsna lihtne, kõigest lugemise vaev.

Triin UussaarÕE liige

V I K T O R I I N

Aruanne peaks olema lihtne, lakooniline, konkreetne, kuid esimene mõte eelmiset tööaastat kokku võttes oli siiski rõõm selle üle, et hoolekogus on nii toredad, tegusad ja rõõmsameelsed inimesed. Ja rõõmu ei saa lakooniliselt väljendada!Tänud kõigile hoolekogu liikmeile! See, mis me aasta jooksul korda saatsime, oli kõik võimalik vaid tänu heale ja tugevale meeskonnatööle. Ees ootab meie meeskonna viimane tööaasta, loodame, et meie abiga saab koolis olema veel mugavam, turvalisem, huvitavam. Loodame leida kõiki osapooli rahuldavaid lahendusi tekkida võivatele probleemidele, oleme avatud uutele ideedele ja ettepanekutele. Ja ühtlasi soovitame valmis olla uutel tulijail, järgmisest õppeaastast on võimalus kõikidel lapsevanematel ellu viia enda head mõtted ja suurepärased ideed koolielu parandamiseks.Eelmise tööaastal kordasaadetust tuleb loomulikult esile tuua meie heategevuskontserti, mille rekordiline tulu 705

eurot, läks õpilastele kooli logoga särkide muretsemiseks. Särgiprojektil oli nii pooldajaid kui vastaseid, idee headuse tõestamiseks kulutasin mina isiklikult oma närvirakke parasjagu. Et kevadine heategevuskontsert toimub nagunii, siis ongi oodatud kõikide laste ja lapsevanemate e t tepanekud se l l e s osa s – mi l l eks ku lutada heategevusürituste käigus kogutav raha. Mis oleks see, millest Salme kooli õpilased puudust tunnevad, mis aitaks kaasa nende heaolule, arengule?Näitemänguõhtut ilma puhvetita ja emade-isade teatritegemiseta vist enam ette ei kujuta, loodetavasti saab see traditsioon jätkuma ja lapsevanemate teatritegemist tuleb vaatama ja ostab pileti ka see inimene, kellel kooliga otsest seost enam või veel ei ole.Hoolekogu koolitus oli see, mis tuleb aruandes välja tuua ja mida kindlasti julgen soovitada ka järgmistele hoolekogudele, Kristiine Vahtramäe oskas meid endid mõtlema panna hoolekogu töö eesmärkide, missiooni ja visiooni üle.Hoolekogu tuli kokku eelmisel õppeaastal neljal korral, teemad mida koosolekutel arutati olid erinevad – oli rõõmsamaid ja murelikumaid koosistumisi, oli tuliseid vaidlusi, kompromisside ja lahenduste otsimisi ja leidmisi.Valik veel arutlustel olnud teemadest :• arutlusel olid kooli kodukorra muudatused, kooli

eelarve ja kooli arengukava• arutleti koolitoidu tervislikkuse üle• suurendati hoolekogu koosseisu, eesmärgiks hoolekogu

ettepanekul see, et hoolekogu liikmete seas oleks es indaja igast k lass ist samuti o l i uuenduseks õpilasesinduse esindaja hoolekogus.

• hoolekogu ettepanekul toimus jõulukontserdi järgselt üle pika aja disko, loodetavasti saab see traditsiooniks.

HOOLEKOGU ARUANNEKai Prostanghoolekogu esinaine

SOOVIN KÕ IG I L E TOREDAT UUT ÕPPEAASTAT JA MEELDIVAT KOOSTÖÖD LASTEVANEMATE JA KOOLI VAHEL

MEISTERDAMISRING ALUSTAS TÖÖD,

SEAL MITU VAHVAT LAST KAASA LÖÖB.

KLEEBIME, LÕIKAME, JOONISTAME JA MEISTERDAME,

ÜKSKI IDEE EI TUNDU MEILE VALE.

NÄITEKS ALLES TEGIME ME IGAÜKS ENDALE KALA - LOOMULIKULT TEGIME AKVAARIUMI KA,

ET KALADEL OLEKS IKKA MÕNUS ELADA.

Toreda akvaariumi ja vahvad kalad (pildil) meisterdasid Liisi Kilgas, Henrik Veskinõmm, Robin Vahter, Markus Lindlaan, Markus Tenn, Mihkel Abramov, Mihkel Tõnisots, Merilis Õunpuu, Lisete Varatu, Kertu Paju ja Roland Kreek.

meisterdamisringi ÜLESKUTSELugupeetud lapsevanemad, kui teil on kodus ülearuselt järgmisi asju:

ajalehti, ajakirju, vanu kalendreidpappi, kartongipaela, nööri, lõnga, niiti, traatikarpe, purke, topse, klaasist pudeleid, tikutopsepaariliseta sokkeriide- ja nahakaltse, vanu riideid (mida saab lõikuda)vattinööpe, litreid

või muud esmapilgul pahnana näivat, siis tooge need kooli. Oleme väga tänulikud ja anname teie asjadele uue elu!

MEISTERDAMISRING ALUSTASMariliis Lazarevringi juhendaja

KOOLI PRESS pannakse kokku Salme põhikooli veebiuudiste põhjal kooli meediaringi Snilf Stuudio poolt. Kui soovid ise lehte teksti kirjutada,

siis saada e-kiri koolipress@salme.edu.ee

Selle numbri fotod pärinevad kooli arhiivist ja www.ahhaa.ee/ veebisaidilt.