1

I N F O L E H T FR. TUGLASE NIMELINE AHJA KESKKOOL NR. 9 November 2010

Ehkki suurem osa novembrikuu tähtpäevadest on koolilehe valmimise ajaks juba möödunud, heidame siiski pilgu rahvakalendrisse ja uurime Eestisse alles hiljuti imporditud eriliste päevade tausta. Kodanikupäev (26.11) ja ostuvaba päev (27.11) saabuvad vahetult enne esimest adventi (28.11). Teine õppeveerand viib jõuludesse ja seda on üha raskem mõtetest välja saada. Juba planeeritakse pidusid ja mõteldakse kingituste peale. Need on viimased kingitused, mis ostetud Eesti kroonide eest! Uuest aastast arveldame eurodes. Seegi võib saabuvatele jõuludele mõju avaldada. Just praegu tundub õige aeg tuletada meelde säästliku käitumise ja suhtumise vajalikkust. Ületarbimise vastane protest pole ilmselt juhuslikult sätitud päevale enne adventi. Tõsi, kinkida ja kingitusi saada inimestele meeldib. Asja võib lahendada lihtsa lasteraamatu stiilis, kus julgustatakse kinkima näiteks laulu või kallistust. See võib olla suurem tõend hoolivusest kui mõni tarbetu ese, mille järgmisel aastal uuesti ringlusesse lased. Üks tore mõte oleks ka meisterdada käibelt kaduvate sentide kollektsioon, kas siis kunsti- või tööõpetuses omandatud oskusi rakendades.

Nädala vastused I nädala küsimus (27.sept.-12.okt.): Kui ma oleksin õpetaja, siis...

Novembri alguses nägi õpetajate toa ukse taga põnevaid

fantaasialoomi. Agnese kätetöö. (Foto: Kristel) Kathleen (12. kl) kogus õpetajate päeval (8.10) Koolipressi jaoks nooremate kooliõdede ja -vendade mõtisklusi õpetajaameti kohta. Tema kaasabil saab seekord kuuldavaks 5. ja 9. klassi hääl. Oleme väga tänulikud! 5. klass * Ma oleks hea, lahke, kuid ka karm. Õpetaksin nagu ikka. Kellel oleks kodutöö tegemata, peaks kogu klass karistuse välja mõtlema. * Kui ma oleksin õpetaja, siis ma teeksin matemaatika kontrolltööd. * Kui ma oleksin õpetaja, siis ma teeksin tunnis midagi huvitavat, mis pakuks teistele huvi. Ainult siis, kui kõik töö on tehtud.

Koolipressi toimetus 21.10.2010, mil saime esimese

kirjasaju. (Foto: Kristel)

Lehe sisu

� Nädala vastused � Tähtpäevad � Rahvuslipud � Noored ja kirjandus � Tunniks

valmistumine � Sõltuvustest � Demagoogia vastu � Abiturientide

jutulooming � Ootamatud

küsimused � Sünnipäevalapsed � Õpetaja Ülle retsept

Toimetus

11. klass: Carmen Aarna Pirgit Peedosaar Karin Piiri Kelli Rääbis Õpetaja Kristel Kotta koolipress@gmail.com

2

* Kui ma oleksin õpetaja, siis oleks ma heade lastega hea ja teeks väga palju lahedaid asju koos. Ma ei õpetaks nii palju :) * Kui ma oleksin õpetaja, siis ma kirjutaksin õpilastega kirjandeid ja kui keegi paha laps on, kirjutaksin nimed tahvlile. Muidugi õpetaks ma neid vajalikust keelest. * Kui ma oleksin õpetaja, siis teeks hästi oma tööd ja ei laseks õpilastel halba teha. * Kui ma oleks õpetaja, siis ma teeks vahel huvitavaid ja lahedaid mänge. * Kui mina oleksin, siis ma teeks palju töövihikust ja kui tunnis midagi teha ei oleks, siis ma laseks teistel midagi joonistada või midagi muud sellist. * Kui ma oleksin õpetaja, siis mängiksin vahel tunnis sõnamängu ja võtaks õppimist lõdvemalt :) Ma oleks kunstiõpetaja. (Tegelikult ei taha ma õpetaja olla) :D

5. klassi Dorise Vanaaegne sõiduk. (Foto: Kristel)

9. klass * Kui ma oleksin õpetaja, siis ma annaksin igale lapsele kommi, kes on õigesti vastanud. Ja mõnes tunnis laseks lebotada. * Kui ma oleksin õpetaja, siis minu tunnis küll keegi vastu ei vaidleks. Nii kui keegi tõmblema hakkaks, siis paneksin kohe hindele vastama. Koguksin tunnist punkte iga õige vastuse eest ja siis kõige rohkemate punktidega saab hinde. * Kui mina oleksin õpetaja, siis ma võtaksin õpilastega uue osa, kus nad peaksid kirjutama tunni lõpuni. Osad õpilased, kes tundi segama hakkavad, saadan ma ukse taha või direktori kabinetti. Vahepeal ma ise puhkaksin ja istuks õpetaja laua taha. Ma arvan, et ma oleks karm õpetaja. * Kui ma oleksin õpetaja, laseks õpilastel terve tund millegagi tegeleda ja karistaks neid niisama Justin Beaveri kuulamisega. * Kui ma oleksin õpetaja, paneksin ma kõigile 2-e. Muidugi, kui kehalise õpetaja oleksin, paneksin kõik lapsed ringe jooksma, kes ära ei jookse või hakkab vaidlema, saab 2-e.

* Ma ei tahaks olla õpetaja, sest mulle ei meeldi see amet ja kui ma peaksin õpetaja olema, paneksin ainult häid hindeid.

3. klassi Jagnari Vampiiri kõrvits. (Foto: Kristel)

II nädala küsimus (1.-4.nov.): Vaheaeg jääb hästi meelde, sest… 7. klass

• vaheaeg oli äge ja lahe • ilm oli ilus, hea ja soe • kella keerati • vaheaeg oli pikk • vaheaeg oli lühike • lund sadas korra • euro tuleb varsti • oli sõbra sünnipäev • sai palju magada ja arvutis olla • käisin ujumas • sai puhata • käisin metsas • sai palju nalja • lammutasime autot • sain jalkat mängida • olime sõpradega väljas • vene keele tundi polnud • kool on igav • käisin Tartus

III nädala küsimus (4.-11.nov.): Kuhu tahaksin reisida?

3

• USA-sse tahab reisida kolm õpilast. • Hispaaniasse soovib minna samuti

kolm õpilast. Sest seal on soe ja mulle meeldib see keel, mida seal räägitakse. (Jaana 6. klassist) Kuna seal on ilus ja soe. (Selina 6. klassist)

• Taani tahab minna kaks õpilast. Veel tahetakse reisida Prantsusmaale, Lätti, Lõuna-Ameerikasse, Brasiiliasse, Ungarisse, Kreekasse, Kreetale, Austraaliasse, Soome, Rootsi, Itaaliasse, Saksamaale, Egiptusesse, Lõuna-Aafrika Vabariiki ja muidugi tahetakse ka Eestis ringi reisida. Peamised vastajad oli 7. klassi õpilased

Palju „hääli“ Eestile, LAVile ja USAle ning paberi kokkuhoid. Arvestame edaspidi pigem eri käekirja ja väljanägemisega

vastuseid kui võistlusmängu. Eelistame sisu kogusele. (Foto: Kristel)

Tähtpäevaderohke november Karin November ehk kooljakuu ehk hingekuu on Gre-goriuse kalendrisaasta üheteistkümnes kuu, milles on 30 päeva. Novembri rahvapäraste nimetuste seas on tuntum talvekuu – saabub talv. Vanasti tõi november kaasa talvetööd. Ehituspalkide ja muude tarbepuude lõikusega võidi alustada novembris, ehkki sobivamad ajad olid veel ees. Hoogu said tüdrukute ühised tööõhtud ning noormeeste kosjaskäimised. Rahvapärane ilmaprognoos pole novembrit nagu oktoobritki tervikuna kuigi oluliseks pidanud. Kaudselt on novembriga seotud kevadise optimaalse külviaja määramine esimese härmatise järgi. Trükitud kalendrite ilmaended suulisesse traditsiooni läinud ei ole, ehkki edaspidiseid ilmu on soovitatud ette arvata küll talvekuu udu, vihma, tuule või

äikese järgi. Vastavusse on seatud november ja mai – „Kuidas november, nenda tulev mai.“

Sulade ja külmade vaheldumist ning järk-järgulist üleminekut talvele vahendab eriti rohkete tähtpäevade olemasolu: 2. november – hingedepäev Katoliiklikus kirikukalendris kehtestati 1006. aastal 2. november hingedepäeva ehk usklike surnute mälestuspäevana. Hingedepäeva on nimetatud juba 14. sajandi allikates, kuid tema tähistamine (nagu ka 1. november ehk pühakutepäev) on jäänud omauskumustele tugineva hingedeaja varju. 1990. aastatel levis tava süüdata hingedepäeval koduakendel ja kalmistul sugulaste haudadel lahkunute mälestuseks küünlad. Hingi oodatakse ka koju. Sel puhul kaetakse neile tuppa või sauna laud. Vanasti kutsusid peremees ja perenaine hingi nimepidi toitu maitsma. Neil paluti kaitsta põldu ja karja. Hingedeaja lõpul tänati ja saadeti hinged taas ära. Hingedeajal oli keelatud müra tegemine, naljatamine, naermine, kisamine, kärarikkad tööd nagu puude lõhkumine. Samuti olid keelatud villa ja lõngaga seotud tööd. Hingedeaja ilmad arvati olevat pimedad, udused ja sumedad.

(Foto: http://ullekool.blogspot.com/2008/12/advendiaeg.html) 10. november – mardipäev Mardipäev on Tours'i piiskop Martinuse surmapäev (11. november). Püha Martinust kujutatakse enamasti noore sõjamehena. Legendi järgi kohanud ta Gallias alasti kerjust, lõiganud oma keebi pooleks ja ulatanud teise poole kerjusele. Mardipäev on tänini elav rahvakalendri tähtpäev. Eeskätt teame seda mardisantide ehk martide ringijooksmise tõttu. Veel 20. sajandi alguses jooksid marti pigem noormehed ja selletõttu on püha seostatud näiteks noorte meeste initsiatsiooniga ehk vastuvõtuga meeste kogukonda. Tüüpilised olid tumedasse riietatud mardid, kelle tulek tõi kaasa viljaõnne. Varem on see olnud päev, mil tuli mõistatada ja mida peeti hingedeajaga kokkukuuluvaks – hinged tulid koju, mardipäev lõpetas hingedeaja. Pika traditsioonis püsimise jooksul on mardikombestik palju muutunud ja sulatanud endasse mitmeid uusi jooni.

4

Martidel olid seljas musta või tumedat värvi rõivad või pahupidi pööratud kasukad. Kasutati igasuguseid käepäraseid vahendeid, nagu takkusid, millest tehti habe ja juuksed, tohtu, sammalt, oksi jm, millest sai valmistada maski või mida sai kasutada kostüümi juures, samuti vatti ja riideribasid. Maskid olid enamasti mõeldud näo varjamiseks ja seetõttu rohmakad ning koledad. Oluline oli varjata nägu ja muuta end täiesti tundmatuks. Ka seos tagasipöörduvate esivanemate hingedega tingis riietuse ja maskide valiku. Karvaseid rõivaid on usundi-uurijad seostanud viljakusega, eeskätt on meil teateid, et karvaste santide puhul on oodata head lambaõnne.

Mardilaulud kuuluvad koos kadri-lauludega pikimate regivärsiliste kalendrilaulude hulka. Laul on tsükliline: igale tegevusele vastab konkreetne laul. Laulud algavad tervituse ja kirjeldusega, et tullakse kaugelt maalt või taevast ja ollakse teel külmetanud, mistõttu palutakse lasta tuppa sooja. Kirjeldatakse laste rasket olukorda, kellele palutakse ande. Räägitakse soovitavatest andidest ja tänatakse, soovides igale pereliikmele oma õnne: peremehele hobuse- ja perenaisele karjaõnne, perele lasteõnne, noortele peiu- ja pruudiõnne.

Väikese Mardi mardilaul

Kes ukse lahkelt lahti teeb,

neil kohe meele rõõmsaks teen.

Mart pole ahne, kiskuja,

Mart lepib päris piskuga.

Kui kingid hella hoolega

Mart lepib õunapoolega.

Küll pere õnned jutti aan,

kui sõrmed-varbad soojaks saan. (Milvi Panga)

NB! Ka Mardi-nimelistel oli eriline päev, neil tuli välja teha, kuid ka mardisandid külastasid hea meelega peresid, kus elas mõni Mart. Kuulsad Mardid: Mart Sander (laulja, näitleja, saatejuht, autor ja dirigent), Mart Juur (humorist ja ajakirjanik), Mart Mardisalu (ettevõtja), Mart Laar (poliitik), Mart Poom (jalgpallur). 14. november – isadepäev Isadepäev on püha, millega märgitakse ära meeste rolli laste kasvatamisel ning avaldatakse tänu isadele ja vanaisadele. Eestis peetakse isadepäeva novembrikuu teisel pühapäeval. Isadepäeva tähistati esmakordselt 1910. aastal Ameerika Ühend-riikides Washingtoni osariigis Spokane'i linnas. Isadepäevast kujuneski Ameerikas päev, mil meenutatakse mitte ainult isa, vaid kõiki neid mehi, kes on inimest elu jooksul aidanud ja

olnud talle olulised: onud, vanaisad, vanemad vennad, kasuisad, ristiisad. Sel päeval soovitatakse viia isale kohvi ja saiakesi voodisse, võtta midagi perega ette, kutsuda paps välja sööma ja kinkida midagi armsat. Eestisse tuli isadepäev Soomest 1987. aastal. 1998. aastast on Eesti Naisliit välja andnud ka aasta isa tiitlit. Aastal 2010 sai aasta isa tiitli Tartu linnapea Urmas Kruuse.

Isale

Palju õnne, armas isa,

ole ikka vapper, visa.

Kui mind sinu lapseks loodi,

tahan olla sinu moodi.

Foto: (http://blogi.ee/margeklass/2008/11/)

16. november – Eesti taassünnipäev Eesti taassünnipäevaga tähistatakse suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmist Eesti NSV Ülemnõukogus 16. novembril 1988. Deklaratsiooni alusel kuulutati ülemnõukogu Eestis kõrgeima võimu kandjaks ning valitud rahvaesinduste kaudu hoogustus Nõukogude Liidu kui impeeriumi lagundamine. Deklaratsioonis märgiti: "Eesti NSV suveräniteet tähendab, et talle kuulub tema kõrgeimate võimu-, valitsemis- ja kohtuorganite näol kõrgeim võim oma territooriumil. Eesti NSV suveräniteet on terviklik ja jagamatu." Ülemnõukogu kutsus üles kõiki, kes on sidunud oma saatuse Eestimaaga, ühinema demokraatliku Eesti ühiskonna ülesehitamiseks.

(Foto: http://zh-cn.facebook.com/notes.php?id=117894428230481)

5

25. november – kadripäev Kadripäeva 25. novembril on peetud nii Martin Lutheri abikaasa Katariina kui ka keisrinna Katariina nimepäevaks. Tegelikult seisab selle päeva taga varakristlik pühak Aleksandria Katariina, kes olevat olnud Armeenia kuninga tütar. Ajaloolisi tõendeid Katariina elust pole ja kultuse aluseks on 6. või 7. sajandist pärit kreekakeelne pühakulugu. Paljudes Euroopa maades on ühine tava, et naispühakuile pühendatud päevadel on neiud ettevõtlikumad. See iseloomustab ka eestlaste kadrikombestikku. Kadripäev nagu mardipäevgi tähistab talve saabumist ja palju on ühist ka nende kahe päeva kommetes – mõlema juurde kuulub sanditamine ja rohkete laulude saatel andide kogumine, samuti pärastine pidu, kus noored lõbutsevad ja ühiselt kogutud saaki söövad. Rahvasuus armastatakse neid kaht tähtpäeva vastandpaarina võtta: mardipäev on meeste püha, kadripäev on naiste püha, mart põllu kaitsja, kadri karja kaitsja, mardid on mehed, kadrid on naised, mardid on mustad ja koledad, kadrid on valged ja ilusad. Tartu-Maarjas arvati vanasti nii: Kadripäev on tähtsam kui mardipäev. Käidi ka mõisahärra pool sees. See tuli sellest, et keisrinna Katariinat austati enam, sest ta andis maa. Martin Luther andis aga ainult usu. Katariina oli eestlane.

Kooli seintelt leiab huvitavaid kunstitöid, nagu pildil olev

nukkudega kompositsioon. (Foto: Kristel)

Kadripäev on eestlastel vana ja rikkaliku kombestikuga tähtpäev, mis tagas karjaõnne. Juba sada aastat on see aga ennekõike kadride ehk kadrisantide jooksmise aeg, mil maskeerutakse ja kogutakse ande. Laulud ja kogu kadrirituaal sarnaneb mardipäeva omaga, samuti õnnistamissõnad ja manamised, mida kadrid pererahvale lausuvad. Kadrisandid on läbi aegade kandnud valgeid ja ilusaid rõivaid, soole vaatamata on riietutud eeskätt naisteks. Maskid ei ole olnud reeglina jõulised ega koledad, vaid eeskätt nägu varjavad – varem oli väga oluline, et tulijaid ei tuntaks ära.

Pererahvas omakorda püüdis igati mõistatada, kes neile saabusid. 20. sajandi linnaoludes muutus äratundmine raskemaks, ehkki liikuda püütakse tuttavamas piirkonnas – oma tänaval, tuttavate majades.

Neiu laulis

Tere õhtust, perenaine,

minu kõht on ette vaene.

Palus natukene leiba,

ega see pole võlga,

palus natukene piima,

ega ma ei võta viina,

palus natukene liha,

ega see pole viha.

Sul lehmad, lambad,

mul paljad hambad.

Sinu põllul oli vilja,

seda nägin mina hilja.

Mul paljad reied,

tuul puhub läbi,

et üsna häbi.

(Audru)

Kuulsad Kadrid: Kadri Adamson (näitleja), Kadri Simson (poliitik), Kadri Kõusaar (ajakirjanik), Kadri Hinrikus (teleajakirjanik). 26. november – kodanikupäev Kodanikupäev on pühendatud Eesti kodanikule, tema õigustele ja kohustustele. Eesmärgiks on teadvustada kodanikustaatust ja ühtlasi tõsta kodanikuuhkust. See aitab ühes iseseisvuspäeva ja võidupühaga kaasa isamaalisuse ja riikluse hoidmisele Eesti elanikkonna hulgas. Kodanikupäev on orienteeritud kõigile Eesti kodanikele ja kodanikuks pürgijaile sõltumata rahvusest. HEA KODANIK:

• tunnetab oma kohta maailmas ja teiste inimeste seas ning mõistab, et elusolendid on asjadest tähtsamad;

• aitab lähedasi ja võõraid ning toetab nõrgemaid;

• astub välja ebaõigluse ja vägivalla vastu;

• teeb tööd ja õpib kogu elu; • austab oma riiki ja selle tähtpäevi,

tunneb põhiseadust ja õigussüsteemi ning täidab seadust ka väikestes asjades;

• tunneb huvi ühiskonnas toimuva vastu, on poliitiliselt teadlik, ilmutab kodanikuaktiivsust ega pea end tähtsusetuks inimeseks;

6

• austab inimväärikust, võrdõiguslikkust ja teiste õigust olla erinev;

• hoiab loodust, mõtleb ka teistele elusolenditele ja järeltulevatele põlvedele;

• tunneb ajalugu ning austab oma ja teiste rahvaste kultuuri;

• on aus, lahke, sõbralik ja peab lugu heast naljast.

28. november – esimene advent Advendiaeg (advent tähendab saabumist, tulekut) kestab neljandast pühapäevast enne jõule jõululaupäevani. Adventi ei ole eestlased vanasti tähistanud ja nii on see komme hakanud juurduma alles 20. sajandi viimastel aastakümnetel. Esimese advendipühapäevaga algab liturgiline kirikuaasta. Advendiajal süüdatakse iga pühapäev üks uus küünal: � I advendipühapäeva värvus on valge ja

süüdatakse valge küünal, mis on Kristuse värv ja tähendab puhtust ning armu.

� II-IV advendipüha värv on violetne ja süüdatakse violetset värvi küünlad, mis tähendab patukahetsust, ootust ja paastuaega.

Tänapäeval levinum advenditava on seotud päkapikkudega, kes toovad öösel maiustusi-kingitusi, nii et hommikul ärgates avastad need susside-sokkide seest. Advendikombeid ja ootusaega sümboliseerivad küünlad, Petlemma ja advendikalender. Kõik viitab sellele, et oodatakse jõule.

(Foto:

http://www.eesti.ca/forum/index.php?mode=thread&id=1139)

Allikad: http://www.saarlane.ee/uudised/arhiiv/2001/11/16/7117/ http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev http://www.miksike.ee/docs/lisa/pidu/isadepaev/isadepev.htm http://www.arileht.ee/artikkel/407196 http://www.miksike.ee/docs/lisa/pidu/kadripaev/kadrikombed_mariliistohusaar.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Advent http://www.kodanik.ee

Rahvuslippude 20 vabadusaastat Kristel

(Pilt: http://www.filateelia.ee/foorum/viewtopic.php?t=140)

Eesti kolmevärviline lipp loodi aastal 1884 Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna, 1905. aastal kujunes sellest rahvuslipp. Lipu värvid sümboliseerivad Eesti ajalugu: sinine on ustavuse värv ning esindab riigi järvi ja taevast (nagu Soome lipu sinine), must tuletab meelde rahva kannatusi ning on nii Eesti mulla kui ka talumehe kuue värv, valge tähistab lund (nagu Soome lipu valge), kasetüvesid ja Eesti võitlust vabaduse eest. Lipp kinnitati riigilipuks 27. juunil 1922, uuesti 16. nov. 1990.

(Pilt: http://www.postimees.ee/?id=80763)

Läti valge triibuga punane lipp võeti kasutusele 15. juunil 1921. Lipp oli juba vanast ajast Liivimaaga seotud. Liivimaa Nooremas riimkroonikas kirjeldatakse, kuidas selle lipu all ruttas Riia linnale appi 10-meheline sõjasalk, kui semgalite (Edela-Läti hõim) vürst Nameisis Riiat piiras. Teine legend räägib haavatud Läti sõjamehest, kes mähiti valgesse kangasse või lambanahka: koht, kus ta lamas, jäi valgeks, aga kanga servad määrdusid verega. Lipu punane sümboliseerib seega lätlaste vabaduse nimel valatud verd. Nõukogude okupatsiooni ajal oli lipu kasutamine keelatud. Uuesti sai selle riigilipuks kinnitada 1990. aastal. (Maria Costantino. Maailma riikide lipud. Koolibri taskuteatmik 2006, lk. 83, 85.)

7

Noored ja kirjandus Carmen Maailm muutub ja sellega muutuvad ka tavad ja väärtused, mida pidasid tähtsaks meie vanemad ja vanavanemad. Miks on paljudele tänapäeva noortele raamatute lugemine ja kirjandusega seonduv vastuvõtmatu ja tundub isegi mõttetu ajaraiskamisena? Võib-olla on see sellepärast, et tehnoloogia on arenenud ja pakub meile rohkem ja vahest isegi huvitavamaid tegevusi ajaviitmiseks. Ent tahes tahtmata tuleb kooliõpilastel raamatuid lugeda, sest õnneks on koolidesse kirjanduse tundidesse alles jäänud kohustuslik kirjandus. Minu arvates on see küll aja jooksul järjest lihtsamaks muutunud, nii et vanad head klassikalised väärtkirjanduse teosed on vajunud noorsoo puhul unustusehõlma. Küsitledes meie kooli õpilasi, nii väiksemaid kui ka suuremaid, polnud lugejate hulk just suur. Kuigi igas klassis ikka leidub mõni poiss või tüdruk, kes loeb kohustuslikule kirjandusele veel midagi lisaks. Minu arvates on kohustuslik kirjandus väga oluline ja just seda ma tahaksingi rõhutada. Raamatute lugemine annab meile nii palju juurde. Esiteks rikastab see tohutult meie sõnavara ja aitab kaasa lõpukirjandi sooritamisele. Ajalugu on näidanud, et kirjandi teemadesse on alati sisse pandud teema, mis on seotud kirjandusega ja just raamatute lugemisega. Vestlesin lühidalt ka meie raamatukogu juhataja Külli Vardjaga, kes ütles, et aastate jooksul jääb lugejate hulk järjest vähemaks. Põhiliselt käivad õpilased raamatukogus ikka kohustuslikku kirjandust laenutamas. Laenutatakse ka teatmeteoseid või kirjandust, mida parajasti õppetöö kõrvale vaja läheb. Ise loeb ta meeleldi, kindlasti loeks rohkem, kui aega jätkuks. Novembri teisel nädalal oli meie koolis raamatute müük. Raamatukogust koguti kokku

Raamatumüügi päev Ahja Keskkoolis. (Foto: Kristel)

raamatud, mis läksid mahakandmisele, neid müüdi sümboolse tasu eest. Ostjaid oli palju, kuid eks seda teab igaüks ise, kui hingega keegi asja võttis: kas raamatuid osteti palju, sest need olid ääretult odavad või tõesti sellepärast, et täiendada enda kodust raamatukogu või äratas mõni vana raamat kelleski suurt huvi. Loodan ikka, et see viimane väide oli see, mis otsustavaks sai.

(Pilt: http://kadiklassiajaveeb.blogspot.com/)

Samuti selgus küsitluse käigus, et paljudel ei ole lihtsalt koduse töö kõrvalt aega millegi muuga tegelda ja vaevu jõutakse kohustuslik kirjandus tähtajaks läbi lugeda. Ühe küsitletu käest sain ma sellise lause, mis jäi mulle hästi meelde. Lause oli järgmine: „Et milleks ma peaksin lugema teiste inimeste elu, kui mul on enda omagagi piisavalt tegemist.” Öeldu küll meeldis mulle, kuid vastajaga ma siiski samastuda ei suuda. Eestis on väga palju häid kirjanikke, nii noori kui ka vanu. Iga inimene peaks leidma endale raamatukogust midagi sobivat, ja võibolla just nii avastabki ta oma lemmik-kirjaniku või kirjandusžanri. Raamatute lugemine ei tähenda ainult sõnade neelamist ja tuima lugemist. Raamatuid peaks lugema hinge ja mõttega. Raamat peaks meis tekitama emotsioone ja erinevaid elamusi. Mõned soovitused noortele lugejatele:

� Jaan Tangsoo “Hanejaht”, “Ritsikas”

� Cathy Cassidy “A birthday. A secret. It’s

enough to make a girl . . .”

� Ferenc Molnar “Pal-tänava poisid”

� William Golding “Kärbeste jumal”

� Jaan Kross “Väike Vipper”

8

Kuidas valmistavad meie kooli õpetajad tunde ette? Pirgit

(Pilt: http://victoriapliiats.blogspot.com/2007_09_01_archive.html) Arvatavasti käib iga õpetaja peast läbi mõte: „Kuidas ma järgmise tunniga toime tulen?“ On õpetajaid, kes alati tunde ette ei valmista ja improviseerivad või lähtuvad kogemusest, kuid on ka neid, kes selleks kõvasti vaeva näevad. Tahtsingi teada, kuidas meie kooli õpetajad tunde ette valmistavad? Uurisin seda õpetaja Heli Sinipalult, Karin Pikalt, Tiia Tennolt ja Kristel Kottalt. Selgus, et kõik küsitud õpetajad mõtlevad eelnevalt oma tunnid läbi ning püüavad leida erinevaid õppematerjale. Õpetaja Tiia mainis, et tegelik tund kujuneb alati just nende 45 minuti jooksul, mil rolli hakkavad mängima nii õpilaste ja kui ka õpetaja enda tuju ning kujunev töötempo. Veel arvas ta, et tihti kodus ettevalmistatud tund ei loegi, vaid hoopis tunnetus- ja reageerimisoskus. Meediaõpetaja Kristel aga kordab teemad enne tundi enda jaoks lihtsalt üle, et oleks teada, millest rääkida. Samuti meeldib talle teha töökava, mille elluviimisel lähtub ta sellest, mis võiks olla õpilastele kasulik, valdkondlikult vajalik ja huvitav. Kuna õpetaja Karin annab kolme erinevat tundi, siis on ka ettevalmistused pisut teistsugused. Kõige rohkem meeldib talle tegeleda kunstiajaloo tundide ette-

valmistamisega. Näiteks meeldib talle koostada erinevaid tekste, harjutusi ja ülesandeid. Kui aga tahta teha meeldejäävat tundi, tuleb Karini arvates õpetatav materjal ikka korralikult läbi lugeda, sest seda jutustada tuleb peast, raamatust maha lugeda oskab igaüks. Kunsti- ja käsitöötunni ettevalmistamisel ei saagi kõike lõpuni ette näha, kuna õpetaja arvates on see pidev loominguline protsess, kus head mõtted tulevad töö käigus. Omalt poolt lisas õpetaja Heli, et tema mõtleb alati läbi, mida ta tunniga saavutada tahab ning mida õpilased peaksid omandama. Ta otsib tunni jaoks materjale õpikust, lisakirjandusest ja Internetist. Mõnikord meeldib talle õpilastele ka õppefilme näidata, sest need kinnistavad juba õpitut. Veel peab ta tähtsaks õpitut igapäevase eluga kokku viia. Nagu küsitlusest järeldada võib, on meie kooli õpetajad tundide ettevalmistamises väga usinad. Ka õpilastele meeldib pigem käia tunnis, mis on sisult huvitav ja mitmekesine ning mida õpetaja annab rõõmuga. NB! Kui mõni õpetaja peaks olema oma tunniga hädas, võite abi leida järgnevast lingist: http://www.tagasikooli.ee/index.php?module=Page&id=35

Sõltuvusprobleemidest Kelli Kõige üldisemas mõttes on narkootikumid kõik sellised ained, mis mõjutavad inimese enesetunnet, ümbritseva maailma tajumist ja käitumist. Tavaliselt kutsutakse narkootikumideks siiski aineid, mida inimesed kasutavad joobe või naudingu saamiseks, aga mis on seadusega keelatud ning tervisele ohtlikud. Narkootikumid võivad olla kas looduslikku päritolu (näiteks kanep) või tehakse neid keemiliselt (näiteks LSD). Eesti keeles kutsutakse narkootikume ka uimastiteks. Lisaks on igal uimastil oma nimi ja tavaliselt ka hulk hüüdnimesid. Omamoodi narkootikumideks võib pidada ka alkoholi ja tubakat. Nende kasutamine ei ole lihtsalt seadusega keelatud. Sajanditega on alkoholist ja tubakast saanud kultuuri osa, nende ärakeelamine pole lihtsalt enam õnnestunud. Küllap on põhjus ka selles, et alkohol ja tubakas pole mõõdukates kogustes tervisele siiski nii ohtlikud kui "päris" narkootikumid. Küsisin õpetajate käest, mida nemad arvavad uimastite tarbimisest.

9

1. Mida arvate uimastite tarbimisest? Õpetaja 1: Vot see on üks vähestest asjadest, mille suhtes ma ei suuda olla tolerantne. Ma ei mõista neid inimesi. Tõsi, on üks erand – inimesed kes põevad vähki. Õpetaja 2: Jälestamist väärt tegu. Õpetaja 3: Uimastite tarvitamine on väga kahjulik nii üksikisikule, kui ka ühiskonnale. Muidugi ka perekonnale. 2. Kuidas käitute, kui näete noort (teades,

et ta on alaealine) suitsetamas või tarbimas alkoholi?

Õpetaja 1: Oleneb ajast ja kohast. Tegelikult mõtlen tihti: need alaealised lähevad ju kõik oma “lõhnadega” lõpuks koju. Õnneks Ahjal üldjuhul alaealised avalikult minu silma all nende tegevustega ei satu. Õpetaja 2: Tunnen nende vastu kaastunnet ja ka põlgust. Räägin noorega. Informeerin vanemat (kes tavaliselt ei usu, et õpetaja õigust räägib). Õpetaja 3: Teatan vanematele. 3. Kuidas käitute, kui näete tunnis mõnda

õpilast uimasti mõju all? Õpetaja 1: Kõigepealt jagaks kahtlusi direktoriga/õppelajuhatajaga. Edasi vist küsiks nõu perearsti kabinetist. Õpetaja 2: Informeerin juhtkonda, kes juba vastavalt oma pädevusele edasi tegutseb. Või teavitada arsti. Õpetaja 3: Tuleb saata arsti juurde, teatada kooli juhtkonda, lapsevanematele. 4. Olete kokku puutunud uimasteid

tarbinud noorega? Õpetaja 1: Näinud tõenäoliselt mitte väga kangeid narkootilisi aineid tarbinud noori küll. Õpetaja 2: Ei. Või vähemalt pole ma aru saanud. Õpetaja 3: Väga vähe. 5. Mis Te arvate, mis on põhjus miks

noored hakkavad tarbima uimasteid? Õpetaja 1: ma usun, et esmane on nn. kambavaim, tahtmine teistega võrdne olla Õpetaja 2: Uudishimust. Rumalusest arvatakse, et mis see ikka teeb. Soovist kellegi meele järele olla. Harimatus. Soov silma paista. Õpetaja 3: Tähelepanu ja armastuse puudumine, tahtmine olla täiskasvanu, kui on suur mure.

(Pilt: http://pilt.delfi.ee/tag/narkokoer/)

6. Kas Teie arvates on Eestis narkomaania

vastu võitlemine tasemel? Kui ei, siis mida peaks täiustama?

Õpetaja 1: Mulle tundub, et me ei teagi tegelikult, kuidas narkomaani vastu võidelda. Sest me ei ole sellega väga teravalt kokku puutunud. Tean, et tehakse loenguid ja temaatilisi üritusi, diilereid püütakse tabada. Kas sellest piisab? Kas üldse on toimivat mõjutusvahendit? Vahest šokiteraapia ehk paneks algajad mõneks ajaks kokku juba põhja käinud narkaritega või võõrutusravil olijatega või… Õpetaja 2: Ei. Võideldakse tagajärgedega, mitte narkomaania põhjustega. Narkomaan on kurjategija, sest ta hävitab ise elu. Aga ta hävitab ka oma vanemate elu. Laskem tal siis oma hävitustöö lõpule viia, s.t. üledoosi surra. Julm, kuid oleks arvatavasti tõhus abinõu, et panna noored mõtlema. Õpetaja 3: Võiks ikka tugevam ja järjekindlam kontroll olla. 7. Kuidas Teie hindaksite enda teadmisi

narkomaaniast? Õpetaja 1: Rahuldavaks. Tean, et kui elu ühel hetkel viib narkomaaniaga kokku, on mul väga palju uurida ja juurde õppida. Õpetaja 2: Puudulikud narkootiliste ainete osas, narkomaania ära tundmise osas ka. Õpetaja 3: Keskmised.

(Pilt kärbitud: http://www.postimees.ee/?id=338024) Kuigi me võime arvata, et teame narkomaaniast palju, ei tea me kunagi mis, miks või kuidas võis valesti minna. Alguses tahavad ju paljud proovida. Kuid see võib tagajärjeni viia, et meie lähedased või me ise oleme sõltuvuses. Üks näide www.narko.ee leheküljelt:

10

“Me olime oma sõpradega kõvad peopanijad. Kasutasime tihti narkootilisi aineid. Enamasti kasutasime extacit. Suure seltskonnaga oli meil alati lõbus ja tore, alkoholi pruukisime ka kõvasti ja kordagi ei tulnud pähe, et ükskord see lõpeb õnnetusega. Ühel õhtul, kui läksime sõbrannaga jälle välja, siis oli neil midagi uut. Ghb oli see kord nende vägijook lisaks alkoholile. Kuna mina pidin järgmine päev tööle minema, siis otsustasin, et sellest osa ei võta, vaid joon natuke ja siis koju ära. Kuid mida enam alkoholi olin sisse kalland ja nähes kui lõbus teistel oli, siis otsustasin, et mis see üks kaks korda mulle ikka teeb. Mul oli hea ja lõbus olla, kõik oli super kuni ühelt maalt pilt kadus. Ärkasin paar tundi hiljem, avastades et olen voodis ilma riieteta. Siis oli sokk kohutav. Mälu oli nagu kustutatud. Mitte midagi ei teadnud. Hiljem, kuuldes mida minuga tehti, siis otsustasin et nüüdsest see lõpeb. Nutsin päevi. Pärast kuulsin et seda oli pandud mu joogi sisse ka veel. Sealt lõpes minu suhe narkootikumidega ja minu nn. sõpradega!!! Tüdrukud ja poisid, mõelge kas tahate seda!!!???” Mida teha, siis kui su sõber või tuttav on saanud üledoosi? Su sõber proovis mingit uimastit, kukkus siis järsku kokku ja kaotas teadvuse. Mida teha? - pane ta pikali või poollamavasse asendisse jahedasse õhurikkasse kohta - tee lahti nööbid ja kitsad riided, mis võivad takistada hingamist - jälgi tema pulssi ja hingamist - kui sõber on teadvusel, siis räägi temaga pidevalt ja ära lase tal magama jääda. Uuri, mida ja millega koos ta tarvitas. - kui sõber kaotab teadvuse, siis keera ta külili - ära jäta teda üksi - kutsu numbril 112 kiirabi.

(Pilt kärbitud: http://maaelu.postimees.ee/200607/esileht/siseuudised/267370_foto.php)

Minu sõbra klassijuhataja ütles nii: “Kui 11- aastane tatikas tänaval suitsu teeb, pane talle jalaga. Ega ta ei lähe kaebama, et sai jalaga sellepärast, et suitsu teeb.”

Kuidas öelda „ei“ demagoogile?

(Pilti moonutatud: http://www.baka.ee/foorum/viewtopic.php?p=78746&sid=d5

df336ed47fb627a67e8f0124526cb2) Demagoog on mõjutaja, kes põhjendatud väidete asemel üritab kuulajat ära osta oma välimuse või tekitatud emotsioonide abil. Oma kasu ja eesmärke varjates üritab ta inimesega manipuleerida. Üldjuhul on ilukõne eesmärk müük, liikmete värbamine või häälte kogumine. Mõned ründestrateegiad - tahab mõjuda karismaatiliselt - kleebib silte (kuulutab Sind ja ennast võitjaks,

teisi aga naeruvääristab) - mängib tunnetel ja rõhub hetke ajel tehtud

otsustele - lihtsustab olukorda (must-valge nägemus

maailmast, lihtsad lahendused keerulistele probleemidele)

- mõjutab rühma kaudu (meie kõik, igaüks teab)

- rõhutab soovitajaid (kuulsad või lähedased ja usaldusväärsed inimesed)

- kasutab kõlavaid sõnu, lööklauseid - kordab oma väiteid ja mõjub enesekindlalt - rõhutab Sinu kasu ja üritab otsustada Sinu

eest uksega näkku – algul pakub maksimaalset (nt mingit luksuskaupa), et mõjutatav lõpuks midagigi ostaks. jalg ukse vahele – alustab minimaalsest, et saavutada lõpuks maksimaalset (Kas teil on hetk aega rääkida?)

11

Mõned enesekaitsestrateegiad - kehtesta ennast, ole otsekohene - kui mõjutaja üritab üles kütta emotsioone,

nõua kaalutletud põhjendusi - suhtu ettevaatlikult lipitsemisesse ja

omakasupüüdmatuse rõhutamisesse - mõtle, mis on sõnumi tegelik eesmärk - küsi, mis on medali teine pool ja mida

pakkuja tehingu eest saab - ütle, et soovid järelemõtlemisaega ja uuri

pakkumise tausta erinevatest allikatest lähemalt

- ütle tüütule helistajale: “Üks hetk”. Pane telefon käest ja hakka rahulikult tegelema oma asjadega. Mõne aja pärast kuuled piiiip... Ta ei soovi kahjumisse jääda.

- küsi toote kohta üksikasjalikke küsimusi, millele pakkuja ei oska vastata

- tootepakkujate vältimiseks on tõhus salastada oma telefoninumber

- võid küsida, kust Sinu kontakt on saadud, ja näed vastusest, kas seda üritatakse varjata

- ära saada edasi e-posti, mis „sõprade“ vahel ringleb ja mida palutakse levitada, lubades õnne või ähvardades halvaga. Keegi võib salvestada Su aadressi ja seda pakkumisteks või infokogumiseks kasutada. Sama kehtib kampaanialoosimistel osalemistel, mitte usaldusväärsetel registreerumistel ning oma andmete ja eelistuste avalikustamisel Internetis.

Lisaks toimetuse kogemustele ja mõtetele on kasutatud Katrin Aava õpikut „Veenmiskunst“ (Avita 2003, lk 52-94), mis on saadaval kooli raamatukogus.

Abiturientide jutulooming Iga õpilane kirjutas ühe lõigu ja andis töö järgmisele, kes juttu jätkas. Esimene ja viimane lõik on sama kirjaniku sulest. Jutulooming sündis I veerandi eelviimasel päeval.

Töö nr. 2 Elasid kord kaks poissi: Anti ja Ranet, kelle suurimateks soovideks oli maailma valitseda ja rikkust koguda. Ühel päeval otsustasid nad metsa seenele minna ja need hiljem turul maha kaubelda – selle raha eest osta tõukeratas ja kaks pulgakommi. Nad olid suhteliselt rõõmsad poisid ja tundsid rõõmu lihtsatest asjadest nagu vikerkaarevärvidest ja vihmas jooksmisest, kuni ühel... Ilusal päiksepaistelisel hommikul tuli nende juurde koer. Anti ja Ranet alguses ehmatasid ja jooksid suure puu taha peitu, kuid siis võtsid julguse kokku ja läksid koerale lähemale.

Koer ei olnud üldse kuri. See oli ju Kathleeni koer. Väike ja sõbralik. Näsperx oli vist kodust jooksu pannud, et ta nii kaugele oli tulnud. Kaks poissi, nagu ikka head ja tublid inimesed, võtsid koera, et ta koju oma peremehe juurde tagasi viia. Lõpuks jõudsidki nad kohale. Kohale jõudes tuli uksele vastu koera pereMEES Kathleen. Ta tänas alandlikult Ranetit ja Antit. Tänutäheks kinkis Kathleen Ranetile oma maja ja Antile oma auto ning lubas olla nende eluaegne teener ja ori. Nii juhtuski – Ranet ja Anti jagasid oma valdused pooleks ja asusid valitsema maailma. Ranet valitses Pilpa küla ja Läänistet, Antile jäid Võnnu ja Rasina. Aga Kathleen elas kuni oma vanaduseni koeraga kuudis. Ta elas seal selle hetkeni, kuni hakkas pensioni saama ja läks parema elu peale üle. Kuid sellega ei olnud lugu veel läbi, mõni päev hiljem tulid Anti ja Ranet Kathleeni poole , et talt pisarsilmi ja põlvili paluda, et nad saaks vaid koerakuudis elada ja pori süüa. Loomulikult oli Kathleen hea ja lahke ning lubas neile seda, aga nende nõmedasse majja ta elama ei läinud, vaid pani selle põlema ja ehitas hoopis Anti ja Raneti kuudile oma lossi peale, mis nad hiljem purustas, kuid nad jäid ellu, sest parasiidid jäävad alati elama. ...ja nii elasid nad elu lõpuni muda sees ja vaatasid vikerkaart.

11. klassi film (2010): Justini elu

Pildil filmi peategelane Justin [Kelli]. (Foto: Kristel)

12

Töö nr. 4 Kell oli juba väga palju. Väljas oli kottpime. Ta kõndis mööda kitsast porist metsateed. Igal pool ümberringi oli vaid mühisev mets, kust tuli kuuldavale huntide ulgumist. Ta ei näinud mitte midagi, isegi mitte oma jalge ette, sest kõik ümberringi oli pime. Ta kõndis mitu tundi veel, sest tal polnud autot ja mul sai pastakas tühjaks. Äkki tuli paksust metsast välja hunt ja sõi ta ära. Ja ongi lool lõpp. Kuid imekombel ärkas ta ellu ja hakkas nägema elu teistmoodi – ta hakkas hipiks. Ta hakkas vikerkaari joonistama ja puid kallistama, et maailm oleks parem paik. Elu oli tema jaoks täielik lill. Oma teadmisi ja uskumusi ammutas ta huntidest, kelle ta kõik ükshaaval rõõmsalt ära sõi. Tema elu polnud enam endine, kuni ühel hetkel hakkasid hundid teda sööma, kuid ta jäi siiski veel ellu, sest ta oli tugev. Nüüd oli ta täiesti üksi jäänud oma haavadega, mis veritsesid. Ühel päeval nägi ta möödumas kahte karu, kellelt ta proovis peavarju paluda, kuid karud ei teinud väljagi. Nüüd olid ta mõtted ainult kättemaksul, sest keegi ei aidanud teda ega hoolinud temast. Ta kogus mõni päev jõudu ning meisterdas sõjarelvi, milleks olid odad ja lehekuulid. Lõpuks sai ta oma askeldamistega valmis ja ta asus esmalt hunte ründama. Ta jõudis huntideni, alustas huntide ründamist, kuid siis tuli talle meelde, et ta ei olnud varem selline. See saatanlik hipi värk oli ta halvaks muutnud. Ta ei läinud hunte tapma. Nemad ei olnud süüdi, vaid Kathleen, kes oma väärastunud hipimõtteid ja uskumusi kõigile pähe tagus. Ajasin paar asja ära. Nüüdsest alates võib üht hullu hipit näha jooksmas huntide eest. Ta jookseb vihma käes, taustaks vikerkaar ja langevad lehed.

Soovitame külastada Uuskasutuskeskus (jõulueelne kampaania) http://uuskasutus.ee/tule-poodi/ Meelemürkideta noorus http://www.vabadus.org/old/index.php Interneti ohutus (õpetajale, vanemale, lapsele) http://laste.arvutikaitse.ee/est/html/etusivu.htm The Animals save the Planet (säästlik eluviis) http://www.youtube.com/watch?v=42HLOxVZAYo Ostuvaba päev http://www.buynothingday.org Ahja Kultuuriselts Aya Häärber http://ayahaarber.wordpress.com

Meetod: ootamatud küsimused Pirgit

Kui palju Sina oleksid teadnud? ☺

(Pilti moonutatud: http://www.telekas.ee/saade.php?id=18146&pr=606234)

? Õp.1 Õp.2 Õp.3 Õiged vastused

1) Kes ja mis lauluga esindas Eestit sel aastal Eurovisioonil?

Ei tea

Ei tundnud huvi Eurovisiooni vastu

Ei tea

Malcolm Lincoln „Sireen“

2) Kas jääkarud magavad talveund?

Magavad, kuid uinakut pigem.

Ei maga

Magavad

Ei maga

3) Kes on Uus-Meremaa riigipea?

Ei tea

Inglismaa kuningan-na Elisabeth II

Ei tea

Elisabeth II

4) Mida teevad kõik inimesed samaaegselt?

Elavad

Vanane-vad

Hingavad

Vananevad

5) Nimetage Eestis ainuke kaashäälikuga lõppev kohanimi?

Tallinn

Tallinn

Tallinn

Tallinn

6) Mis on Fr. Tuglase õige perekonnanimi?

Ei tea

Mihkelson

Ei tea

Mihkelson

7) Nimetage inglise keeles „saama“ kolm põhivormi?

Ei tea (pole inglise keelt õppinudki)

get; got; got

get; got; got

get; got; got

8)Mis keeles on Euroopa hümni sõnad?

inglise keeles

Igas keeles (või inglise keeles)

inglise keeles

Polegi sõnu

9) Mitu koera oli Kalevipojal?

3

3

3

3

10) Mis kuupäeval sündis Fr.Tuglas?

28. vist?

2. märts

millalgi märtsis

2. märts

Punktid

2p

8p

3,5 p

10 p

13

Õpetaja Ülle hapukoorekook

Karin

Inglise keele õpetaja Ülle on olnud perenaine ja söögitegija juba 33 aastat. Ammustel aegadel ootas tema peret lausa kolmekäiguline lõuna või õhtusöök. Sel ajal katsetas ta ka palju uusi retsepte igasugustest ajakirjadest ja ajalehtedest. Kuid nüüd on söögitegemine rohkem kohustus kui lõbu ning ta on truuks jäänud vanadele, äraproovitud toitudele. Pere toidueelistused on üha üksluisemad. Kui Ülle saaks oma soovi kohaselt süüa teha, maitseksid road kindlasti suurepärased. Kuid arvestama peab sööjate eelistusi. Näiteks ei tohi ta hakklihakastmesse lisada ei sibulat ega basiilikut. „Aga see ei maitse siis ju hea!“ Õpetaja oskab hästi teha sülti, mille tegemise õppis ta vanaema kõrvalt. Veel tulevad maitsvad lihatoidud ja ühepajatoit. Tema lemmikuteks on kotletid rohke küüslauguga, riivsaias paneeritud liha ja puravikuseljanka. Laisa inimese hapukoorekook ☺ Taigen: 4 muna suhkrut enda maitse järgi veidike õli 200 g hapukoort natuke äädikat ja soodat jahu SEGA TAINAS KIIRESTI KOKKU JA RUTTU-RUTTU PANNILE! Kate: katteks võib oma soovi kohaselt panna mida iganes. Näiteks külmutatud marju, õunu, moosi. Küpseta 180 ° C juures 20 minutit. NB! See kook on õnnestunud väga vähestel peale õpetaja Ülle. Küsige Ritalt! Ja kindlasti proovige järgi!

Novembrikuu Novembrikuu Novembrikuu Novembrikuu sünnipäevalapsedsünnipäevalapsedsünnipäevalapsedsünnipäevalapsed Dan LepikDan LepikDan LepikDan Lepik - 05.11 (4.kl) Mare KurvitsMare KurvitsMare KurvitsMare Kurvits – 08.11 (muusikaõpetaja) Sirli KooskoraSirli KooskoraSirli KooskoraSirli Kooskora – 08.11 (7.kl) Emil LuivEmil LuivEmil LuivEmil Luiv – 12.11 (4.kl) Rico KapsiRico KapsiRico KapsiRico Kapsi – 16.11 (9.kl) Andero PiirAndero PiirAndero PiirAndero Piir – 17.11 (2.kl) KadiKadiKadiKadi----Liis MäeLiis MäeLiis MäeLiis Mäe – 18.11 (7.kl) Janet KihoJanet KihoJanet KihoJanet Kiho – 19.11 (8.kl) Elin LuivElin LuivElin LuivElin Luiv – 20.11 (3.kl) Kathleen SaarKathleen SaarKathleen SaarKathleen Saar – 21.11 (12.kl)

Martin ViltMartin ViltMartin ViltMartin Vilt – 22.11 (8.kl) Selina KoosaluSelina KoosaluSelina KoosaluSelina Koosalu – 24.11 (6.kl) Laura MurumetsLaura MurumetsLaura MurumetsLaura Murumets – 27.11 (6.kl) Marit AlliksooMarit AlliksooMarit AlliksooMarit Alliksoo – 28.11 (2.kl)

Tükike päikest, killuke kuud. Olgu teil õnne - nii väikest kui suurt.

Koostas Karin

Foto: Kristel

****************************************************

Idee: osale oksjonil!

7. detsembril kl 18.00 toimub Ahja häärberi heaks oksjon. Oodatud on annetused, mis seostuvad annetaja mõtte- või kätetööga. Palume võtta ühendust MTÜ Ahja Kultuuriselts Aya Häärberiga aadressil ayahaarber@gmail.com. ****************************************************

Toimetuse palve Sügisel 2010 on ilmunud kolm Koolipressi numbrit. Toimetus palub headel lugejatel valida oma lemmiklugu, mis lehes ilmunud. Enim meeldinud loo autor saab jõulupeol Koolipressi Parima Autori tiitli. Palume saata lemmikloo pealkiri koolipress@gmail.com või postitada sedel postkasti I korruse aknalaual. Palume igaühel hääletada ainult üks kord ja lisada selle kinnituseks sedelile oma nimi. Toimetus valib omakorda isiku, kes on meiega kõige aktiivsemalt koostööd teinud. Nimetame ta jõulupeol Koolipressi Lemmikuks. ****************************************************