I N F O L E H T

FR. TUGLASE NIMELINE AHJA KOOL

NR.1 November 2012

On hilissügis ja loodus on oma kirju leherüü vahetanud tagasihoidlikuma hallikaspruuni kuue vastu ning kuigi ilm on tihti vihmane ja kõle, võib koolielust ikka leida päikesepaistet ning sügisvärvide kirevust, milleta ei kujutaks ette ka teie kirjatöid. Selle kuu Koolipressist leiate intervjuu õpilasomavalitsuse presidendi Sirli Kooskoraga, saate teada, mida arvavad 7. klassi tüdrukud-poisid koolivägivallast, missugune on ideaalne kooliõde ja –vend. Vaatame tagasi ka I veerandi toredatele ettevõtmistele. Mõnusat lugemist kõigile!

Intervjuu Evely Roositalu

( Foto: Sirli Lomp )

Sirli on rõõmsameelne ja toimekas klassikaaslane, kes sel õppeaastal valiti meie kooli õpilasomavalitsuse presidendiks. Esitasin talle uue ametiga seoses mõned küsimused, millele ta lahkesti vastuseid andis.

Mis on õpilasomavalitsus? Kellele ja milleks on see mõeldud?

Õpilasomavalitsus tegeleb ürituste korraldamisega ja see on mõeldud nii õpilastele kui ka õpetajatele, et kõigi koolielu huvitavamaks muuta.

Kes ja kuidas sai ÕOV liikmeks?

ÕOVsse saadi valimise teel, igast klassist võeti1-2 õpilast, kes olid tublid ning nõus üritusi korraldama ja tegutsema.

Kas soovitaksid ka teistel õpilasomavalitsusse astuda?

Soovitaksin kindlasti tulla sinna inimestel, kellele meeldib korraldada üritusi ja koolielu huvitavamaks muuta.

Kuidas Sinust sai õpilasomavalitsuse president?

Sain ÕOV presidendiks hääletuse teel. Kõik õpilasomavalitsuse liikmed said valida, kirjutasid paberile nime, keda tahtsid näha presidendina, pärast loeti hääled üle ja ma osutusingi valituks.

Mis tunne on olla president?

Väga hea, sest selle koha sain valimiste teel. on hea, kui mind usaldatakse ja arvatakse, et ma sobin sellesse ametisse.

1

Missugused on presidendi kohustused ja ülesanded?

Pean esindama kooli, kui on mingi üritus, pean olema eeskujuks teistele õpilastele.

Millega tegeled vabal ajal?Vaba aega on mul tegelikul üpris vähe, kuid kui on, siis olen sõpradega väljas, mängin jalgpalli.

Kas presidendiks olemine on auasi või kohustus? Kas presidendi kohustus on ise üritusi läbi viia või võivad seda teha ka teised?

Ikka auasi nagu enne mainisin, kindlasti mitte kohustus, sest mulle meeldib mõelda üritusi ja neid täide viia, et kõigil oleks lõbus. Neid üritusi ei vii mina üksi läbi, vaid seda teevad kõik õpilasomavalitsuse liikmed ning loomulikult ka huvijuht, kes meid heameelega aitab.

Mis meeldib õpilasomavalitsuse presideniks olemise juures kõige rohkem?

Meeldib see, et saan koos asepresidendiga mõelda välja igasuguseid huvitavaid üritusi ja mänge ning viia need ellu koos õpilasomavalitsusega. Millised ülesanded on asepresidendil?

Asepresidendil on põhimõtteliselt samad ülesanded kui minul, sest ta peab teadma kõike mis mina, ning kui mina puudun, peab tema mind asendama.

Millised kohustused ja ülesanded on teistel ÕOV liikmetel?

Tegelikult samad, mis minul ja Sigridil (asepresidendil), nad aitavad meil korraldada üritusi ja peavad olema eeskujuks teistele õpilastele. Kas klassi või koolikaaslased peavad vajalikuks kooli ÕOVst või arvavad, et see on mõttetu sahmerdamine?

Täpselt ei tea, aga arvan , et nad peavad seda heaks ettevõtmiseks. Kaasõpilased saavad oma ideid meile pakkuda ja kui need on teostatavad, saab ÕOV need täide viia.

Kes ja kuidas korraldas I veerandi viimase päeva mängude vaheajad? Kellelt pärineb idee? Mida sellest üritusest korraldajana õppisid?

Mängude päeva kava mõtlesime asepresidendiga kahekesi välja. Loomulikud aitasid ka ÕOV liikmed. Sellest üritusest õppisin seda, et kõik peab olema ette valmistatud ja organiseeritud nii, et miski ei takistaks ürituse head kordaminekut.

Millised on II veerandi ÕOV üritused? Kas ja milline jõulupidu tuleb?

Arvan, et üritused, mis tulevad, on kindlasti jõuluteemalised. Jõulupidu tuleb arvatavasti sama, mis igal aastal ( valitakse teema, tuleb tore pidu jne ).

Edukat presidendiaastat, Sirli!

Mis on koolivägivald? 7. klass

See on kellegi kiusamine ja häbistamine, tihti ka peksmine ja ahistamine. Kahju, et on olemas selliseid inimesi. Tihti ei mõtle kiusajad, miks nad seda teevad ja kahjuks ei tea nad, mis toimub kiusatava mõttes ja südames. Kiusajad arvavad endast liiga palju. Tahavad olla lahedad, kuid tegelikult on lamedad.

…on mõnitamine, löömine, ähvardamine ja alandamine…

…on see kui oled teistsugune ning sind seepärast narritakse, pekstakse või tehakse muul moel liiga…Sellel, keda narritakse, on edaspidi väga raske – kiusatava hinge jääb sügav, raske, paranematu haav.

2

…on see, kui keegi lihtsalt tuleb ja ütleb midagi halba. Kiusamise alla kuuluvad solvamine, mõnitamine, peksmine… Kiusaja ei tee teiste hoiatustest välja, kuid hiljem võib ikkagi tehtut kahetseda… Olen kogenud vaimset vägivalda… Eriti valus on, kui sind solvab poiss. Kui poisil ei ole midagi head tüdrukule öelda, olgu parem vait.Kiusaja lihtsalt ei tea, mida mina tunnen, kui ta oleks minu asemel, küllap ta nii ei käituks. …on kiusamine, mis võib olla nii vaimne kui füüsiline. Füüsiline kiusamine on

peksmine,tõukamine, togimine, näpistamine, juustest kiskumine, mis on tüdrukute puhul väga levinud.Sõnaline ehk vaimne vägivald on see, kui teistele öeldakse halvasti või mõnitatakse ja narritakse. Kiusatav võib küll näidata, et ta ei tee sellest välja, kuid seesmiselt võib tal väga valus olla. Kui keegi sind kiusab, räägi sellest kellegagi, keda usaldad.

9. klass arvab, et tore klassivend tore klassiõde …on aktiivne…saab naljast aru …on sõbralik, lõbus ja hea huumorimeelega…on heatahtlik ja abivalmis …ei ülbitse, ropenda ega sõima…hoolitseb enda eest ( riietus, soeng, välimus ) …ei ole vägivaldne…oskab teha pitsat ja keedukartuleid …ei suitseta…on usaldusväärne …aitab, kui on võimalik…ei solvu iga asja peale …hoolib ja on mõistev…ei halvusta teisi …on aus ja vastutab oma tegude eest…ei räägi teisi taga …on stiilne ( riietus, soeng, käitumine, suhtlus ) …on enesekindel …oskab lahendada kõiki arvutiga seotud…ei eputa üleliia probleeme…on hea suhtleja …peab panema teistel klassikaaslastel …võtab üritustest osa kõhulihased naerust valutama …peab jätma kooli sööklas ka teistele süüa.

Ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sulle tehtaks

Kadi-Liis Mäe

( Foto: Sirli Lomp )

“What goes around gomes back around,” nii ütleb ingliskeelne vanasõna. Lisaks on olemas selline asi nagu karma -- teo ja tagajärje seadus. Karma on oma olemuselt väga lihtne ja loogiline. Karmaseadus ütleb, et kõik hea, mis sa teistele teed, tuleb sulle ühel ilusal päeval tagasi. Ja samuti on ka halvaga. Kui sa teed kellelegi halba, üted halvasti või teed muul moel haiget, siis tuleb see kõik sulle ühel päeval tagasi. Kõige lihtsam näide koolielust: koolivend müksab kooliõde ja järgmisel hetkel kõnnib vastu ust. Olen ise olnud sellise vaatepildi tunnistajaks. Iga endast lugupidav inimene teab, et teistele ei tohi haiget teha. Kõigisse ja kõigesse tuleb suhtuda tolerantselt, hoolimata tema teistsugusest välimusest või olemisest. Ei saa vihata inimest maailmavaate pärast, mis ei sarnane sinu omaga. Mida tunnevad näiteks kiusatavad, kui neid solvavate nimedega sõimatakse. Kas teie tunneksite end hästi, kui teisse põlgusega suhtutakse? Mina igatahes tunneks end väga muserdatult. Mitte kellelegi ei

3

tohiks haiget teha selle pärast, et ta on teistsugune. Iga inimene on eriline ja erinevad on tema mõtted, sisemaailm ja olemus. Tehes kellelegi

haiget, teed sa haiget iseendale ehk kõik, mis sa teed, tuleb sulle ringiga bumerangina tagasi.

Släng - meie igapäevane keelKadi-Liis Mäe

Släng on õpilaste igapäevane harjumuspärane keel, millest vanemad inimesed tihti midagi aru ei saa. Ka mina kasutan slängi, sest tahes-tahtmata jääb see sõpradega suheldes külge. Tänapäeva slängis on kahjuks väga palju roppe väljendeid, mida ma siinkohal välja tooma ei hakkaks. Suur osa slängist on tulnud inglise keelest, näiteks Facepalm -- endale käega vastu nägu löömine, sest sa ei suuda mõista, kui rumal võib keegi olla või tšeki biiti -- vaata seda asja.Samas on ka väga palju eestikeelseid väljendeid, nagu päris roogitav räim, mis peaks tähendama, et tegemis on üsna ilusa tüdrukuga või tõmba

kortsu ( võta koomale ) või üle laskma ( ära tegema ). Palju tänapäeva väljendeid on tulnud ka internetikeelest, kus kasutatakse väga palju lühendeid, näiteks LOL ( laugh out loud ehk kõvasti naerma ), brb ( be right back ehk korraks ära käima ), YOLO ( you only live once ehk sa elad vaid korra ). Minu arust on see üsna jabur väljend. Noored lõugavad: “YOLO!” ja teevad midagi lolli ja võibolla isegi eluohtlikku. YOLO peaks ütlema pigem enne turvavöö kinnitamist või enne tee ületamist mõlemale poole vaadates. Släng on siiski normaalne keele areng, mille pärast ei peaks muretsema, sest noored tüdinevad asjadest ruttu. Võib-olla 50. aasta pärast kasutavad noored ingliskeelsete väljendite asemel hoopis võrokeelseid väljendeid.

Reipalt KoolipinkiGetter Pihlak

( Foto kooli kodulehelt)

Kooli liikumispäev Reipalt Koolipinki toimus 17. septembril Ahja võimla juures, kus tehti igasuguseid ägedad asju. Õpilased jagati seitsmeks grupiks. Kõik võsitkonnad said juhendaja (ehk siis mingi

aineõpetaja). Ülesanded jagunesid tundide järgi. Tunnid olid järgmised: kehaline, matemaatika, loodus, kunst, muusika, kehaline. Esimene tund oli kehaline, kus tehti ranitsaga teatejooksu. Teine tund oli matemaatika. Õpilastele anti nuputamisülesanne, mille pidi ära lahendama 10 minuti jooksul. Kolmas tund oli loodus. Seal pidid õpilased tegema looduslikust materjalist Eesti kaardi. Järgmine tund oli kunst, kus pidid sellest materjalist, millest sa tegid kaardi, tegema siili ( kõik materjali pidi ära kasutama, juurde ei tohtinud tuua). Viies tund oli muusika, seal tuli laulda: ’’Kivil istus väike konn,’’ niimoodi, et kõik täishäälikud pidi muutma ’e’ täheks, selle laulu pidi hiljem ka ette laulma. Viimaseks tunniks oli jälle kehaline, ka sellel korral oli tegemist teatejooksuga, kuid nüüd pidi arvestama kogu grupiga.Päikest, naeru ja rõõmsat tuju jätkus veel koduteelegi.

4

Õpetajate päevKelli Kade

( Foto: Tiia Tenno )

Päev algas aktusega, mille avasid lauluga algklasside õpilased, edasi tutvustati uusi õpetajaid, vanadele õpetajatele anti šokolaad ning öeldi: „Palju õnne vallandamise puhul!“. Muidugi hakkasid kõik õpetajad selle peale naerma. VÄIKE TUTVUSTUS UUTE ÕPETAJATE KOHTA:DIREKTOR Mikk, kes paistis silma hea huumorisoonega ja külastas kõiki tunde. ÕPPEALAJUHATAJA, BIOLOOGIA JA INIMESEÕPETUSE ÕPETAJA Sander, kelle ülemeelikud ja vesised katsed ei jätnud kedagi ükskõikseks.

EESTI KEELE ÕPETAJA Laura, kes korraldas 7. klassis uudsetest võõrsõnadest tulvil etteütluse.INGLISKEELE ÕPETAJA Sirli K oli karm, aga õiglane. MATEMAATIKA ÕPETAJA Evely oli varustanud end ülesannete kuhjaga ja õpilaste matemaatiline ajuragistamine täitis kogu klassiruumi ning jõudis koridorigi. KUNST JA MUUSIKA ÕPETAJA Erko Lillemäe — kõige pikem õpetaja -- võttis oma uut ametit täie tõsidusega. LOODUSÕPETUSE ÕPETAJAD Mikk Seene ja Heiko Paal osutusid tõelisteks loodusuurijateks.1. KLASSI JUHATAJA Sigridis hinnati rahulikku olekut ja sügavat sisu.2. KLASSI JUHATAJA Sirli L naeratus jäi pärast tundi klassi veel pikaks ajaks hõljuma.3. KLASSI JUHATAJA Cristella paistis silma huvitava sõnavaraga.4. KLASSI JUHATAJA Kadi-Liis oli uhke oma uue ameti üle. Nalja sai tõesti palju, igas tunnis oli väga lõbus, uued õpetajad viskasid nalja, meie jälle naersime nii, et kõhud kõveras. Tunde täitsid vahvad võistluseid ja mängud. Tegime ka tundide ajal palju pilte ning pärast saime neid Facebooki ja igale poole mujale üles panna.

Kirjandustund Kosmikute Solisti Meelis HainsoogaMaarika Müürsepp

Kosmik Heinz (Foto internetist)

I veerandi viimase nädala kolmapäevasesse 8. ja 9. klassi kirjandustundi oli huvijuht Kai Karell kutsunud mitmekülgse muusikamehe Meelis Hainsoo, kes vestis oma muusikukarjäärist. Meelis Hainsoo alustas viiuli ja klaveriõpinguid Põlva Muusikakoolis. 1988. aastal asutas ta koos sõpradega Põlvas bändi Valem Vale, mis tegutses

Kuninglik kvintett (Foto internetist)

aktiivselt 1991. aastani. Bändikaaslasi ühendas tollal populaarne heavy metal.Kosmikute solist on Meelis Hainsoo alates 2003. aastast. Samuti laulab ta RAM-i koosseisus, mängib viiulit kollektiivis Eriti Kurva Muusika Ansambel ja kitarri bändis Jahimehed. Lisaks laulab ta gregooriuse laulu ansamblis Vox Clamantis. Vestlust ilmestasid muusikanäiteid nii Valedelt, Kurbadelt, Kosmikutelt kui ka Jahimeestelt, kõrvu paitas imeilus gregooriuse laulu näide. Oli huvitav tund huvitava inimesega.

5

Laevareis StockholmiJanar Kallson

( Foto: Sirli Lomp )

Kooli kuldpriimuste kruiis Stockholmi oli üpriski tore. Lõuna ajal hakkasime Ahjalt bussiga sõitma ja õhtuks olime Tallinna sadamas kohal.

Laev väljus kell 18.00. Kohe, kui laev liikuma hakkas, läksin sööma. Söök oli soe ja maitsev, valik hea ning sain kõhu mõnusalt täis. Õhtu laevas veetsime suures saalis, kus käis show ja kogu möll. Seal esines ansambel ja tantsijad. See oli väga põnev ja huvitav. Hommikul jõudsime Rootsi, kus sadas kõvasti vihma, aga ilm oli soe. Sõitsime metrooga jalakäijate tänavale, kus jalutasime ja ostlesime 4 tundi. Alguses oli see väga põnev, kuid pärast paari tundi muutus see väga igavaks ja tüütuks. Peale selle olime läbimärjad. Sõitsime metrooga tagasi sadamasse ja läksime laevale. Kõik poisid olid väga väsinud ja seepärast läksime kohe magama. Kui laev hakkas liikuma, ärkasin üles ja läksin jälle sööma. Jälle oli söök suurepärane. Pärast söömist käisime laeva poes nänni ostmas. Õhtu veetsime jälle suures saalis, kus olid teistsugused esinejad. Magama saime hilisööl.Tänu suurtele lainetele oli tagasisõit üpriski vaevaline. Süda oli paha, otse kõndida ei saanud, sest laev kõikus liiga hullult. Kui suured lained ja paha süda välja arvata, võib reisi igati kordaläinuks lugeda.

Sügisvaheaja tegemistestSander Kamenik

( Foto: Sirli Lomp )

Koolivaheaeg kestis küll kõigest ühe nädala, aga suutsin igasse päeva tegevusi leida.Esmaspäeval magasin lõunani ja õhtul läksin trenni -- oli hea lihtne päev -- pärast ainult riisusin kodus lehti. Teisipäev oli juba tegusam, sest pidin olema kultuurimajas proovis. Harjutasime

noortekeskuse sünnipäevaks, kus pidime tantsima. Kolmapäeval oli juba peaproov ja pool päeva läkski selle nahka. Õhtul käisin ka veel trennis.Kätte oligi jõudnud neljapäev, noorteka sünnipäev. Läksin veidi varem kohale, et aitada toole tõsta ja lava valmis seada. Sünnipäev tuli väga hästi välja -- kõik jäid rahule. Sai väga palju mängitud ja torti söödud. Peo lõpetas disko. Kui sünnipäev oli läbi ja koju hakati minema, oli paljude suureks üllatuseks väljas lumekiht maas ning nii saigi selle sügise esimene lumesõda tehtud. Reedel käisin ma sugulase sünnipäeval, kus oli hea toit. Sai lõbusalt aega veedetud piljardit, õhuhokit ja karonat mängides. Laupäeval oli meil kodus koristamis- ja saunapäev. Väga mõnus puhkepäeva tunne tuli. Õhtul käisin ka noortekas sõpradega juttu ajamas ja mängimas. Pühapäeval olin päev otsa kodus ja puhkasin enne rasket kooltööd. Selline mu vaheaeg oligi: palju puhkamist, palju sõprade ja perega veedetud aega ja mõni ürituski.

6

Esimene lumiKadi-Liis Mäe Esimene lumi tuli üsna ootamatult. Õhtul sai

magama mindud sügisega ja ärgatud talvega. Muidugi ei jätnud ma võimalust kasutamata ja läksin õue lumme möllama. Väga lõbus oli, tuppa jõudes olin üleni lumega kaetud ja meenutasin kergelt lumeinimest. Vahetasin riided ja ronisin teki sisse. Olin küll läbi külmunud, kuid teed juues siiski väga õnnelik: kohati seepärast, et kätte oli jõudnud mu lemmikaastaaeg, kohati ka seepärast, et tee oli mu südame soojaks teinud.

( Foto internetist )

2012-13 õa I VEERANDI parimad 32 õpilast, neist 10 “5”-list ja 22 “4-5”-list

II kl: Grete Kärgets, Annabel Tagaküla, Mariel Osik, Kristjan Rasmus Vilt, Kretlin Kalson

III kl: Dagni Loid, Agnes Rohtsalu, Liise- Lisete Laur, Maria Tammeleht

IV kl: Andero Piir, Aimar Asi

V kl: Karel Kallson, Hannes Kraavi, Aaron Aarna, Keithy Pallandi, Angela Puur, Mikk Rosenberg, Kaidy Tõruke, Kristo Aav, Indrek Pallandi

VI kl: Renar Kihho

VII kl: Hannela Kiho, Getter Pihlak, Kaisa Pallandi, Urmot Rosenberg

VIII kl: Janar Kallson, Oliivia Kraavi, Marleen Talivätsing, Jaana Teder

IX kl: Sander Kamenik, Erko Lillemäe, Laura Saks

II VEERANDI ÜRITUSED

NOVEMBER6.11 Kogupereüritus "Lauamängude õhtu" Ahja Noortekeskuses9.11 Konverents "Noorte rohelisem elu". Osalevad VII-IX klasside õpilased20.11 Teatrietendus "Suss sepad" Ahja Kultuurimajas. Osalevad I-IV klassi õpilased.

DETSEMBER3.12 I advendi hommik10.12 II advendi hommik14.12 Jõululaat17.12 III advendi hommik17.12-20.12 Muinasjutunädal20.12 II veerandi lõpuaktus21.12 Jõulupidu

7

Rahvakalendri tähtpäeviNovember2. Hingedepäev 10. Mardipäev 25. Kadripäev 30. Andresepäev

Detsember6. Nigulapäev 13. Luutsipäev 21. Toomapäev 24. Jõulud 26. Tabanipäev e. tehvanusepäev 28. Süütalastepäev 31. Näärid

Kadripäev on eestlastel vana ja rikkaliku kombestikuga tähtpäev, mis tagas karjaõnne. Juba sada aastat on see aga ennekõike kadride ehk kadrisantide jooksmise aeg kui

maskeeritakse ja kogutakse andeid. Laulud ja kogu kadrirituaal sarnaneb mardipäeva omaga, samuti õnnistamissõnad ja manamised, mida kadrid pererahvale lausuvad. Siiski on neiski tavades toimunud mitmeid muutusi. Näiteks palusid 19. sajandi kadrid rohkem villu jm näputööks vajalikku, vähem toiduaineid. Mida edasi, seda olulisemad olid kommid ja maiustused ning muidugi ka raha. Juba nimetusest selgub, et ringi rändasid ennekõike naised või naisteks riietunud, maskide valikus on aja jooksul toimunud suuri muutusi.

Advendiaeg (advent tähendab saabumist, tulekut) kestab neljandast pühapäevast enne jõule jõululaupäevani. Adventi ei ole eestlased tähistanud ja nii on see komme hakanud juurduma alles 20. sajandi viimastel aastakümnetel.

Jõulukuul käivad peredes eriti usinalt päkapikud, kes toovad lastele padja peale või salapaika kommi, mandariine, õunu, pisimeeneid ja muid toredaid asju. Eesti päkapikud tassivad komme enne adventi ja on tihti ametis kogu eriti pimeda ja külma talvise aja. Päkapikud kingitoojate ja jõulu(nääri)vana abilistena on Eestis nüüdseks pikaaegsed perepärimuse tegelased. Juturaamatute, muu meedia ja lasteaedade mõjul hakkasid lapsed jõulueelsel ajal panema aknale susse, lootuses, et päkapikk sinna öösel midagi sisse toob. Mõnes peres pannakse välja suured sokid. See on Euroopast koos väljarändajatega Ameerikasse liikunud ja sealt hiljem meedia vahendusel tagasi saabunud tava. Paljudes koolides kuulutatakse välja advendiaeg vastavate kontsertide, advendihommikuste kogunemiste, küünalde süütamise ja paljude muude ooteajale tüüpiliste ettevõtmistega.

Viimase lehekülje tekstid ja fotod http://www.folklore.ee/Berta/kalender.php

Soovin Teile kõigile kaunist jõulueelset ootusaega! Koolipressi toimetaja õpetaja Maarika

8