Upload
chelsi
View
127
Download
0
Embed Size (px)
DESCRIPTION
Kool kaasaegses ühiskonnas: standardid ja ootused. Anu Toots. Kas kooli ja hariduse roll on ajas muutunud?. 18-20.saj I pool – individuaalsed ametiteed 1960-dd – keskklassi ja massiühiskonna sünd 21. sajand – voolav, “likviidne” ajastu. Kaasaja kool on sotsiaalsem. - PowerPoint PPT Presentation
Citation preview
Anu Toots
Kool kaasaegses ühiskonnas: standardid ja ootused
riig
iteaduse
d.t
lu.e
e
18-20.saj I pool – individuaalsed ametiteed 1960-dd – keskklassi ja massiühiskonna
sünd 21. sajand – voolav, “likviidne” ajastu
Kas kooli ja hariduse roll on ajas muutunud?
riig
iteaduse
d.t
lu.e
e
Aitab konkurentsis püsida
Kvaliteetneökonoomne
Aitab ühiskonda sidudaKättesaadavjõukohane
Kõigile ja hällist hauani
Kaasaja kool on sotsiaalsem
riig
iteaduse
d.t
lu.e
e
See tõstab õppijate arvu enam kui 6 x Tõsta hariduskulusid 6 x, st. kuni 36-40%
SKPst? Kasutada turumehhanisme, “piitsa ja
präänikut”? Lahendada oma probleemid teiste kulul
(heaoluturism)? Uus vaade haridusele ja koolile
Elukestev õpe kõigile ja hällist hauani – kuidas on see võimalik?
riig
iteaduse
d.t
lu.e
e
TÄNA JUTUKS Alushariduse tõus poliitika- agendasse Üldhariduse “köietants” universaalsuse ja
omanäolisuse vahel Kõrghariduse “kaubastumine”
See suur muutus on toonud kaasa ka haridussüsteemi osiste muutusi
riig
iteaduse
d.t
lu.e
e
◦ Osa haridussüsteemist (siiski, education ja care”)◦ Üha nooremate laste “loendamine” (3-aastased
standardpiir) EL sihtmärkides 95% 4-aastasi kuni kooliiga EL education monitor
◦ Viimane Eurydice poliitikaanalüüs just alushariduse kohta Enamikes riikides õigus kohale; mõnedes riikides (nt
Läti, Poola, Austria) kohustuslik “Ainult pooltes riikides” (sic!) on olemas õppekava
vmt. Juhised alla 3-aastastele lastele; ülejäänutes vaid koolieelikutele
Alushariduse muutumine avalikuks poliitikaks
riig
iteaduse
d.t
lu.e
e
Inimvara aspekt (lapsi üha vähem) Pedagoogiline aspekt (hea algus) Sotsiaalne aspekt (“turboefekt vaestele
peredele”) Majanduslik aspekt
◦ Piisavad investeeringud alusharidusse on tõhusamad kui järgnevate haridusastmete omad (sh. omavad posit. kaasmõju sotsiaalkulude vähendamisele)
◦ “Tööstressis ema on parem kui töötu ema” (G.Esping-Andersen)◦ “lõpetamata revolutsioon”
Miks alusharidus on muutunud nii tähtsaks
Kaks naist, kaks ajastut, kaks poliitikat
1970-1980 1990-2000
riig
iteaduse
d.t
lu.e
e
Universaalsuse plussid◦ Võrdse(ma)d võimalused igale lapsele
Soome versus Saksamaa◦ Parem kaitse isikliku rahakoti jaoks (suurem
valijaskonna toetus, raskem kärpida)◦ Latt seatud keskklassi ootuste järgi (st üpris
kõrgele) Universaalsuse miinused
◦ Standardiseerimine◦ Standardi mõõtmine ja selle põhjal kvaliteedi
hindamine
Üldharidus universaalsuse ja omanäolisuse vahel
riig
iteaduse
d.t
lu.e
e
Kvaliteet kui standard
◦ Kes kehtestab? (lapsevanemad, õpetajad,
ametnikud)
◦ Kui kõrgel on latt? (miinimum või keskmine)
Probleemid
◦ Miinimumstandard ei “tööta”, ei erista piisavalt
◦ Indikaatorite sidumine rahastamisega tekitab
hälbeid
Kvaliteedist
20 euro senti
riig
iteaduse
d.t
lu.e
e
Gümnaasium RE 2011
“Lohutuseks niipalju, et mina, kes oli keemias kõige lollim skoorisin 46p ära. Pmst ära tühjaks jäta midagi, pane kasvõi suvalt vastus”.
(Taksikoer, 06.06.2010 forum.planet.ee)
Näiteid probleemide ilmnemisest
N Alla 20 Üle 80
Eesti keel 7350 0,4 20,6
English 5965 0,0 41,4
Matem 3117 2,5 26,3
Keemia 1425 0,8 32,3
riig
iteaduse
d.t
lu.e
e
Tüüpiline:◦ Parteide konsensus◦ Föded ei sekku◦ Riiklik hariduspoliitika = sotsiaalhoolekanne
(“värvilised”, urban schools jmt) 1983 haridusraport A Nation at Risk
◦ USA haridus ei võimalda konkurentsivõimelist majandust
◦ Hakatakse nõudma Testimist Standarte Riiklikku sekkumist
USA hariduspoliitika, 1985-2000
riig
iteaduse
d.t
lu.e
e
NCLB 2002 - nicklebee
An act to close the achievement gap with accountability, flexibility, and choice, so that no child is left behind
Eesmärk: Saavutustaset tuleb tõstaVahendid: karmim kontroll toimuva üleRahasüst (ca 25 bilj. USD aastas x 10 a)Tööriistad: Kohustuslikud testid matemaatikas ja lugemises Rahaeraldised seotakse saavutustega Luusereid (osariike) karistatakse
RIA 7002, prof. A.Toots 14
riig
iteaduse
d.t
lu.e
e
NCLB: testid ja accountability Iga-aastane testimine ja sihttasemed 4. ja
8. kl., koos avaldamisega Kool ja osariik peab näitama pidevat
progressi Kui seda ei suuda, rakendatakse “piitsa”,
mis aasta-aastalt karmistub◦ 2 a. järjest halbu tulemusi – laste õigus lahkuda
mujale◦ 3 a. – õpetajaskonna ja õppekava
väljavahetamine◦ 5 a. – kooli staatuse muutmine (hartakoolid) või
kinnipanek
RIA 7002, prof. A.Toots 15
Obama ja post-NCLB
toetav karm Rohkem raha tuleb anda
osariikidele (sh. õpetajate palkadeks)
Testida tuleb ka loovust Achivment gap on suur
probleem Alusharidus on tähtis Saavutada maailma kõrgeim
keskkoolilõpetajate osakaal (sj vähendada väljalangevust)
Toetada riiklike grantidega kõrgkooliõpinguid
Õpilaste testitulemuse olgu õpetaja töö hindamise aluseks
Tulemuspalk, karmimad kutsestandardid
Karmim kontroll grantide kasutamise üle (Race to the Top, 2009 haridusstiimulite pakett)
RIA 7002, prof. A.Toots 16
riig
iteaduse
d.t
lu.e
e
Andke aru, mis koolis toimub (accountability) Meie lapsed peavad olema parimad
(performance) Ma tahan oma lapsele omanäolist kooli, kus
lapsevanematel on sõnaõigus (hartakoolid)
KUST SEE KÕIK ON TULNUD? Uutest valitsemisteooriatest (Uus Avalik Haldus) Ühiskonna fragmenteerumisest, keskklassi
nõrgenemisest
Illustreerime neid 2 võimalust õpetaja rollidega ….
USA kui hea näide ootustele vastamise paradigmast
Muutunud arusaam „heast õpetajast“
Traditsiooniline paradigma Uue avaliku halduse paradigma
Erialane pädevus, ekspertsus
Vastutus
Autonoomia
Uurimine, teoretiseerimine,
mõtestamine
Õpetaja on autoriteetne juht
Tõhusus, töötavad lahendused
Vastutulek vanemate ja ühiskonna
ootustele
Paindlikkus, kohanemisvõime
Praktilised oskused, tegemine
Õpetaja on koordinaator,
vahendaja või teenindaja
riig
iteaduse
d.t
lu.e
e
Kui lapsi jääb vähemaks …
Dünaamikaks peab valmis olema
◦ Mitme kooli õpetajad
◦ Tööle teistesse inimteeninduse sektoritesse
◦ Õpetajakarjääris ülespoole
Edasijõudnute täiendkoolitused
Tasustatud teadus- ja arendustöö (õpikud)
Tublidele õpetajatele andekad õpilased
Õpetajatest
riig
iteaduse
d.t
lu.e
e
Plussid◦ Suur valikuvabadus, läbipaistvus; seega tudengil
head võimalused hinna kvaliteeti◦ Ülikoolidel eluline vajadus pidevalt muutuda ja
kohaneda (nt töötavad õppijad; erineva ettevalmistusega õppijad)
◦ Mõnedel riikidel oluline ekspordiartikkel või majandusharu
Miinused◦ Kasvav utilitarism õppijate poolt; mõtlemine pole
hea kaup◦ “Ühiskonna teenimise” paradigma liigne jõulisus
Kõrghariduse “kaubastumine”
riig
iteaduse
d.t
lu.e
e
Õppimist, võistlemist ja standarte ei maksa karta
Neid ei saa eirata, sest see on ajastu ootus Halvad pole standardid vaid nende
kasutamise viisid◦ Riigieksamite asendamine “üldpädevuste
hindamisega” ei muuda midagi◦ Nn high stake tests vers. arengu abistamine◦ Tööta jäämine vers. uuele rajale aitamine
Kus on lahendused?
Lõpetuseks Kvaliteetne rahvas on püsimajäämises oluline, sest ka kvaliteetne jalats kestab kauem. Seega kvaliteedis peitub püsivus. Riigieksami arutlusest, 2011