Kogemuskonverentsi

Pilte koolielust kogumik

Koostöös kooli võimekuse suurendamine

20. november 2014

https://www.google.ee/url?sa=i&rct=j&q=&esrc=s&frm=1&source=images&cd=&cad=rja&uact=8&ved=0CAcQjRw&url=https://noudmiseni.wordpress.com/2013/09/&ei=S6x-VML8MsTEPLXmgbAF&bvm=bv.80642063,d.bGQ&psig=AFQjCNG9SJ1_eeF_WesOZfNRb1vOREj5OQ&ust=1417674069344085

2

Sissejuhatus

20. novembril 2014 Tallinna Õpetajate Majas peetud

kogemuskonverentsil „Pilte koolielust“ jagati parimaid praktikaid

Tallinna koolidest. Tallinna Haridusameti korraldatud konverentsil said

sõna erinevates valdkondades tunnustatud spetsialistid ning

haridusasutused. Oma tegevustest andsid ülevaate teiste hulgas nii

hea õpikeskkonnaga kui hästi juhitud kool, samuti mitmed aasta

õpetajad ning innovaatilise ja noore õpetaja tiitliga pärjatud

pühendunud haridustöötajad.

Konverentsi juhatas sisse Sihtasutuse Loov Põlvkond asutaja ja

tegevjuht Artur Taevere, kes jagas oma kogemusi ja mõtteid

koostööst. Kuulajatele pakkus huvi Singapuri kogemuse jagamine,

millest meilgi midagi õppida oleks, ning samuti aastapikkune

arenguprogramm Rocca al Mare kooli õpetajatega. Õpetajaid kõnetas

kindlasti soovitus rakendada õpetamisel võimalikuid häid visuaalseid

materjale ja võrdlusi. Edasi jagunesid kuulajad juba huvide põhjal

kolme rühma, saades osa „piltidest“ nii koolist, klassist kui

õpikeskkonnast, mida näitasid ja millest jutustasid väga erineva

profiiliga esinejad. Nõnda leidis iga osaleja midagi endale. Konverentsi

lõpus esitas omapoolse ning omanäolise tõlgenduse kuuldust ja

nähtust Eesti Luguteater, mis ootamatuse ja erilisusega nii mõnelegi

kuulajale sügava mulje jättis.

Konverents „Pilte koolielust“ tõestas ilmekalt, et Tallinna

haridusasutustes tehakse pühendunult professionaalset ja mitmekesist

tööd, rakendades vajaduspõhiselt leidlikke lahendusi. On selge, et

õnnestumistest õppimiseks ei tule sõita mõnda naaberriiki, vaid piisab

naaberkooli kogemusega tutvumisest. Õpilaste ja õpetajate jaoks

meeldivaks kujundatud õpi- ja töökeskkonnad on tundma õppimiseks

ning inspiratsiooni ammutamiseks olemas siinsamas Tallinnas.

Seetõttu meenutasid mitmed ettekanded olemuslikult pigem ühist

„fotoalbumi“ vaatamist, kus iga pildi juurde kuulub oma lugu, oma

õpetlik mõte. Ei ole kahtlust, et samaväärselt huvitavat ning kasulikku

materjali luuakse pidevalt juurde. Neid saab aga jagada juba järgmisel

kogemuskonverentsil.

Martin Saar

konverentsi moderaator

Tallinna Reaalkool/Gustav Adolfi Gümnaasium

3

Ettekanded

“Koostöö teeb targemaks“ Artur Taevere, Sihtasutuse Loov Põlvkond

tegevjuht

Pildid koolist:

Hendrik Agur, Tiivi Pikhof, Moonika Tooming Gustav Adolfi

Gümnaasium (Innovaatiline tegu 2008, Hästi juhitud kool 2014)

Suviliis Sakk, Jelena Kuštšenko Kadrioru Saksa Gümnaasium

(Keskkonnasõbralik kool 2013, Hea õpikeskkonnaga kool 2011, 2014)

Silvi Suur, Tallinna Lasteaed Pääsusilm (Aasta juht 2012, Aasta hoolekogu 2013)

Anu Luure, Tallinna Lilleküla Gümnaasium (Haridussõber 2014 nominent)

Pildid klassist

Külli Arand, Tallinna Saksa Gümnaasium (Tallinna aasta õpetaja 2003, Aasta õpetaja 2012, Hea õpetaja 2014)

Kerli Indermitte, KULLO ABC stuudio (Hea õpetaja 2014)

Aili Hõbejärv, Tallinna Reaalkool (Tallinna aasta õpetaja 2003, Aasta

õpetaja 2013)

Deniss Metsavas, Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasium (Noor õpetaja

2014)

Kaia Rikson, Jakob Westholmi Gümnaasium (Hea õpetaja 2009, Tallinna aasta õpetaja 2012, Aasta klassijuhataja 2014 nominent)

Pildid õpikeskkonnast

Juta Hirv, Tallinna 21. Kool (Tallinna aasta õpetaja 2012, Hea

huvitegevusega kool 2005, Hea õpikeskkonnaga kool 2012, Innovaatiline tegu 2014 „Huvitav tund…“)

Reio Kiidli, Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium (Hästi juhitud kool

2002, 2007, Innovaatiline tegu 2013 e-õpe, Parim lõimumisprojekt 2014)

Lauri Vilibert, Tallinna Kristiine Gümnaasium (Innovaatiline õpetaja 2013)

Ave Loigu, Ristiku Põhikool (Aasta õpetaja 2009, Keskkonnasõbralik

kool 2013, Innovaatiline tegu 2009, Hästi juhitud kool 2004, Hea õpikeskkonnaga kool 2003)

Heli Mänd, Maris Lang Tallinna Arte Gümnaasium (Hea õpikeskkonnaga kool huvitegevuse valdkonnas 2014)

Moderaator: Martin Saar, Tallinna Reaalkool, Gustav Adolfi

Gümnaasium

4

Koostöö teeb targemaks Artur Taevere

Maailm muutub keerulisemaks, erinevad eluvaldkonnad järjest spetsiifilisemaks, koostöö üha olulisemaks. Näide sellest, et tänapäeva meditsiin suudab teha imesid, aga seda tänu paljude spetsialistide

koostööle (Atul Gawande “The Checklist Manifesto”). Ka tööjõuturg on muutumas: kõige kiiremini tekib juurde selliseid töid, kus tuleb

koostöös lahendada erinevaid tundmatuid küsimusi ja probleeme (Cisco “The Learning Society”, 2010).

petamine ja õppimine on keerukad tegevused. Näiteks: kuidas

arendada õpilastes funktsionaalse lugemise oskust? Selle ja paljude teiste küsimustega tegelevad õpetajad ja

hariduseksperdid Eestis ja kogu maailmas. Kuidas ja kellega teeme koostööd, et iga õpilane areneks võimalikult hästi?

Rahvusvaheline koostöö. Singapur oli aastal 1965 vaene arengumaa,

kus üle poole elanikkonnast oli kirjaoskamatu. Aastal 1995 olid Singapuri õpilased maailma tipus, oma oskuste poolest matemaatikas

ja loodusteadustes. Kuidas tehti läbi selline kiire arenguhüpe? Kuidas arendati matemaatika õppekava? Mida see õppekava endast kujutab?

Üks näide: visuaalsete representatsioonide kasutamine aitab mõelda ja probleeme lahendada.

Koolisisene koostöö. Uute õpetamismeetodite uurimine ja katsetamine

on kõige tõhusam, kui õpetajad teevad omavahel koostööd. Šanghai koolides on suuremad klassid, õpetajatel väiksem tunnikoormus, selle

arvelt on rohkem aega, et igapäevaselt oma kolleegidega koostööd teha. Carrie Leana uuring selle kohta, kuidas koolisisene koostöö mõjutab õpetajate tõhusust ja õpilaste õpitulemusi. Kaks näidet

Londoni koolidest: Reach Academy ja School 21. Tunnivaatlused, tagasiside õpetajatele, pidevad lühikoolitused. Milline õpetajate

täiendkoolitus mõjutab kõige rohkem õpitulemusi? Pikaajaline, praktiline, ainesisule keskenduv, jne (Robert Coe “Improving Education”). Aastapikkune arenguprogramm Rocca al Mare kooli

õpetajatega. Tõhusa õppimise seitsme põhiprintsiibi uurimine ja uute meetodite katsetamine (OECD “The Nature of Learning”, 2010).

Koostöö õpilaste vahel teeb targemaks. Harnkess seminarid: 12-14 õpilast aruteluringis koos õpetajaga, julgus oma arvamust avaldada, oskus kuulata ja erinevaid vaatenurki mõista. Grupitöö ehk koostöise

õppe ehk ühisõppe kaks kõige olulisemat põhimõtet: ühine eesmärk, individuaalne vastutus. Näide: väitlusõpe, kus 2-3liikmelised tiimid

peavad endale teema selgeks tegema ja seejärel peab igaüks olema valmis kõiki argumente selgitama. Student Teams Achievement Division: neljased grupid, igas grupis erineva tasemega õpilased.

Eesmärk on see, et kõik grupi liikmed saaksid teemast aru ja oskaksid ülesandeid lahendada. Lõpus toimub individuaalne test, aga

Õ

5

grupiliikmete testihinded liidetakse ja õpetaja premeerib parimaid gruppe.

Kuidas arendada õpilastes kriitilise mõtlemise ja probleemilahendamise oskust? Loova Põlvkonna koolitusprogrammid õpetajatele: www.creativegeneration.org/est;

artur@creativegeneration.org

http://www.creativegeneration.org/estmailto:artur@creativegeneration.org

6

GAG põhimõtteid hea õpi- ja

töökeskkonna kujundamisel

Hendrik Agur, Moonika Tooming, Tiivi Pikhof

ooli tegutsemise peamine eesmärk on õpilase areng. Kõik

tegevused koolis lähtuvad õpilastele parima arengukeskkonna

loomise ja tagamise eesmärgist, tuginedes kooliperega

(õpilased, vanemad, õpetajad, vilistlased, kogukond) ühiselt kokku

lepitud põhiväärtustele ja ühtsetele kasvatuslikele nõuetele ning

koolipidajaga kokku lepitavatele sihtidele kooli hariduskorralduslikust

positsioonist ja rollist omavalitsuse koolikorralduslikus mudelis.

Lähtekohad GAG juhtimisel:

- Teadlik koolikultuuri ja omakooli tunde arendamine, rõhuasetusega

üksteise märkamisele, hoolimisele ja ligimesearmastusele;

- Terviseteadlik, vaimset ja füüsilist tervist väärtustav ja edendav ning

euroopalikke kultuuritraditsioone arvestava käitumise järgimine

koolipere liikmete seas.

Olulisi märksõnu juhtimisest Gustav Adolfi Gümnaasiumis

Partnerlus

Loodud on:

GAG vanematekogu lastevanematega koostöö ja partnerluse

arendamiseks. Vanematekogusse kuulub igast klassist üks

lastevanemate esindaja, mille liikmed ja asendusliikmed valitakse iga

õppeaasta alguses kooli kõikide klasside lastevanemate koosolekutel.

Gustav Adolfi Sihtasutus

Gustav Adolfi Muusikakool www.gam.ee

Gustav Adolfi Koolituskeskus www.gakk.ee

Gustav Adolfi Muusikakool www.gam.ee

K

Pildid koolist

7

Koostöö kesklinnakoolidega

Ühiskatsete korraldamine GAG, TRK, TIK, 21.k

Ühised valikained GAG, TRK, 21.k Kõne ja väitlus, filosoofia, hiina

keel, elu keemia, kirjakunst, EV õigussüsteem

Riigieksamite läbiviimine ja korraldus GAG, TRK, 21.k

Karjääri- ja külalisloengud

Õppejuhid ja klassijuhatajad koordineerivad

Vanemate kaasamine

Vanematele eelnev registreerumine

Vilistlaste kaasamine

Karjäärikonverents

Konkurss Tallinna haridusasutuste kvaliteediauhind – Hästi juhitud

kool

GAG osales konkursil kolm aastat - kolmandal aastal sai tunnustuse

“Hästi juhitud kool 2014”

Milleks oli vaja osaleda?

Läbitud protsess sundis endasse vaatama ja selle käigus võtma ette

tegevusi, mida muidu iialgi ei oleks märganud teha.

GAG õppetoolide tööst

Suure kooli juhtimiseks, õpetajate koostöö tõhustamiseks ja

ainekavade arendustööks loodi Gustav Adolfi Gümnaasiumis

õppetoolide süsteem. Samuti on kõik õpetajad läbi õppetoolide

kaasatud kooli arendustegevusse. Koolis on kuus õppetooli:

algõpetuse õppetool, võõrkeelte õppetool, reaalainete õppetool,

oskusainete õppetool, loodusainete õppetool ja humanitaarainete

õppetool. Õppetoolide tööd koordineerivad õppejuhid.

Õppetoolijuhatajate tähtsamad tööülesanded on: osaleb arengu- ja

õppekava ning teiste kooli dokumentide koostamisel ning kaasab

arvamuse avaldamiseks oma õppetooli õpetajad, koostab ja analüüsib

kooli arengukavas õppekasvatustöö peatükis oma õppetooli osa,

vastutab oma õppetooli ainekavade arenduse ja nõuetekohase

koostamise eest, planeerib ja haldab oma õppetooli eelarvet, külastab

ja analüüsib regulaarselt oma õppetooli õpetajate tunde, hindab

vastava õppetooli õpetajate koolitusvajadusi, tunnustab õpetajaid ja

8

õpilasi läbi sisekeskkonna intrarneti, korraldab ja viib regulaarselt läbi

õppetooli koosolekuid, viib läbi arenguvestlusi oma õppetooli

õpetajatega jne

IKT ja digipädevuste lõiming

Gustav Adolfi Gümnaasiumis on õpilastele ja õpetajatele samad IKT

eesmärgid. Taotleme, et meie õpetajad ja õpilased oleks

nüüdisaegseid tehnoloogiaid eesmärgipäraselt kasutada oskavad,

uuendusaltid, kiiresti muutuvas tehnoloogilises elu-, õpi- ja

töökeskkonnas toimetulevad inimesed. IKT pädevuste kujundamine

toimub läbi kõikide õppeainete, kõikide õpetajate ühistööna, kõikides

kooliastmetes. Tulemuste ühtlustamiseks on loodud IKT ainekava, kus

on ära määratletud, milliste IKT teemadega õpetaja oma ainetunni

raames tegelema peab. Pidevaks IKT alaseks arenguks, õpetajate

toetamiseks ainetunnis ja sisekoolituste läbiviimiseks on loodud GAGs

haridustehnoloogi ametikoht. GAG õppetoolide töö

.

9

Koostöö Kadrioru Saksa

Gümnaasiumis "Kiusamisest vaba kooli" pilootprojekti

näitel Jelena Kuštšenko, sotsiaalpedagoog

„Kiusamisest vaba lasteaed ja kool” on ennetav metoodika, mille eesmärk on luua lasteaia ja algklasside laste vahel üksteist arvestav ja

kaasav suhe, luua kiusamist ennetav käitumiskultuur, kus suhtutakse üksteisesse sallivalt ning austavalt . http://kiusamisestvabaks.ee/projektiga-liitunud-koolid/

lates 2013/2014 õppeaastast piloteeritakse „Kiusamisest vaba

kooli“ projekti 25 Eesti koolis. Tallinnas rakendavad metoodikat kaheksa kooli ning Kadrioru Saksa Gümnaasium on üks neist.

Tänaseks on projekti meeskonnas kaheksa Lastekaitse Liidu poolt

koolitatud liiget, seitse 1. või 2. klasside õpetajat ning sotsiaalpedagoog. Käesoleva projekti eripära on selles, et projekti

sihtrühmaks on kogu koolipere. Vajalik on koostöö erinevate koolipere liikmete vahel: õpilased-õpilased, õpilased-õpetajad, õpetajad-

lapsevanemad, lapsevanemad-lapsed, õpetajad-projekti meeskond-juhtkond, projekti meeskond-vilistlased jne.

Klassijuhataja on see, kes viib läbi suurema osa tegevustest lastega

nagu Karu koosolekud, õppekäigud, tunnisisesed tegevused (arutelud, rühmatööd ja iseseisvad tööd). Lisaks kaasab klassijuhataja

sotsiaalpedagoogi klassi- ja lapsevanemate koosolekutele lastega meeskonnaharjutuste tegemiseks, lapsevanematele projekti kohta tagasisidet andmiseks ja vanemate nõustamiseks. Vanemaid

julgustatakse tegema midagi koos laste ja projekti sümboli – Karuga. Koolis tutvustavad lapsed koos teiste pereliikmetega vabal ajal tehtud

tegevusi. Selle kaudu õpivad klassikaaslased ning ka vanemad üksteise eripärasid, traditsioone ja tavasid tundma. See tekitab ühtekuuluvustunnet, aitab kaasa sallivusele ja hoolivusele.

Sotsiaalpedagoog suhtleb juhtkonna liikmetega, edastab info projekti tegevuste, õnnestumiste ja murede kohta, koostöös juhtkonna

liikmetega tehakse ümberkorraldusi õppe- ja kasvatustöö protsessis, et võimaldada projekti meeskonnal osaleda koolitustel või pilootkoolide kohtumistel. Projekti tegevusi arutatakse algõpetuse

ainetoimkonna koosolekutel, st ka teistel projektis mitteosalevatel kolleegidel on võimalik teavet saada ja soovi korral kaasa

rääkida/teha. Eesmärgiga tutvustada projekti metoodikat ja kaasata algklaaside õpetajaid toimus juunis 2014 koolitus, mida juhendas projekti koolipoolne koordinaator. Seal lepiti ühiselt kokku, et

A

http://kiusamisestvabaks.ee/projektiga-liitunud-koolid/

10

järgnevatel aastatel liituvad projektiga kõik esimesed klassid. Selline lähenemine tagab järjepidevuse ja koostööle orienteeruva lähenemise

õppe- ja kasvatustööle.

KSG vilistlase ettepanekul tehti koolis ka uudislugu projekti tegevustest. Intervjueeriti projekti koordinaatorit ja projekti kaasatud

õpilasi. Koostöö tulemusena on koolis video, mida saab edaspidi koolipere liikmetele projekti tutvustamiseks kasutada.

Projekti tegevusi kajastatakse kas kooli kodulehel, kooli Facebook`i lehel, õpetajate infominutitel, lastevanemate koosolekutel, Tallinna pilootkoolide kohtumistel, otsese suhtlemise ja ka lapsevanemate

listide kaudu.

Plaanis on koostöö tihendamine lapsevanematega, tegevuste

planeerimine vanemate ja nooremate õpilaste, KSG ja teiste pilootkoolide vahel ja palju muud.

11

Rahvusvaheline koostöö

Kadrioru Saksa Gümnaasiumi uue

õppesuuna sisseviimiseks Suviliis Sakk, KSG välisprojektide koordinaator

Kadrioru Saksa Gümnaasium on Eesti vanim saksa keele süvaõppega kool. Süvitsi saksa keelt õpetades oleme me aga tänapäevases

muutuvas maailmas jõudnud selleni, et õpilastel on vaja keeleoskuse arendamiseks ning õpimotivatsiooni tõstmiseks veel enam praktilisi väljundeid. 1. septembril 2014 viisime seega gümnaasiumis sisse uue

õppsuuna – saksa keelse majandusõppe.

Majanduslik mõtlemine ja tegutsemine saksa keeles

nnovaatiline mõte sündis koostöös kooli vilistlaste, lapsevanemate, koolipere ja juhtkonnaga ning oli tingitud reaalsest vajadusest leida Eestis asuvatele saksa keelsetele ettevõtetele saksa keelt

oskavat tööjõudu. Eesti mastaapides on tegemist uuendusliku ideega seetõttu, et võõrkeelset praktilise väljundiga gümnaasiumiharidust

pole siinmail varem antud. See on esimene ettevõtmine, kus on ühendatud akadeemiline majandusõpe, praktika nii Eestis kui ka

Saksamaal ning seda juhendavad saksa keelt emakeelena rääkivad õpetajad. Selleks, et midagi nii suurt üles ehitada, vajasime loomulikult koostööpartnereid. Üheks olulisimaks koostööpartneriks on

meile BBS-Syke Europaschule Saksamaalt, Bremeni lähedalt. Nende kogemustele, õppekavale ja nõuannetele toetudes ehitasime üles

endale meie koolikonteksti sobiva õppekava.

Koostöine õppimine ja õpetamine viib sihile

Peale selle, et koostööd teevad kaks üldhariduskooli, on meie

koostööpartneriteks ka Tallinna Tehnikaülikool ja arvukad ettevõtted, kus meie õpilased praktikat tegema asuvad. Koostöö nende erinevate

osapoolte vahel sai käima lükatud oluliselt varem, kui projekt tegelikult algas. Regulaarselt toimuvad kohtumised, vestlused ja arvamuste vahetamine nii Eestis kui Saksamaal. Majandussuuna

õpetajateks on saksa keelt emakeelena kõnelevad Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna õppejõud – Harald Kitzmann ja

Mike Franz Wahl – ning austerlasest ettevõtja Hans Christian Ebner. BBS-Syke Europaschule poolt on meile nõu ja jõuga toeks nende majandusõpetaja Bernd Böckner. Ettevõtmise suur eesmärk on

ühtlustada täielikult kahe kooli majandusõpe ning jõuda keele- ja aineõppe lõimimisega tasemele, kus Eesti õpilased sooritavad saksa

õpilastega sama lõpueksami. Loomulikult loodame, et meie ettevõtmist toetab ka Haridusminsteerium ning Saksamaa poolt Niedersächsischen Landeschulbehörde.

I

12

Ettevõtmine, mis on kooskõlas Euroopa prioriteetidega

Selleks, et seda ettevõtmist rahastada ja õpilasi Saksamaale

praktikale saata, esitas KSG välisprojektide koordinaator projekti

Erasmus+ strateegilise koostöö meetmesse. Sõltumatud eksperdid

andsid projektile väga kõrge hinnangu seetõttu, et see on kooskõlas

Euroopa Liidu lähiaastate prioriteetidega, milleks on noorte

tööpuuduse vähendamine ja keeleõppeks uute võimaluste/meetodite

leidmine. Praktika saksakeelsetes ettevõtetes kindlustab selle, et noor,

kes majandussuuna lõpetab, on tuttav tööturu nõudmiste ja ettevõtte

toimemehhanismidega ning omab üldist ettekujutust ettevõtlusest.

13

Koostööst Tallinna Lasteaias

Pääsusilm

Silvi Suur, Tallinna Lasteaia Pääsusilm direktor

oostöö huvigruppidega.

Peamised koostööpartnerid:Tallinna Haridusamet, Haabersti Linnaosa Valitsus, Tallinna Ülikool, Lastekaitse Liit, Haabersti

piirkonna lasteasutused, Tallinna Järveotsa Gümnaasium, Hoolekogu

Koostöö eesmärgid on:

Lasteaias on hästi kavandatud ja toimiv koostöö huvigruppidega Lasteaias on toimiv projektitöö piirkondlikul, vabariiklikul ja

rahvusvahelisel tasandil Lastevanemad on kaasatud projektidesse ja

heategevusprogrammi „Märka ja aita“ tegevustesse

Koostöö kooliga

Koostöös Tallinna Järveotsa Gümnaasiumiga on välja kujunenud traditsioonilised tegevused:

vestlusring algklasside õppejuhi ja õpetajatega algklasside õppejuht ja õpetajad tutvustavad lastevanemate

koosolekul kooli

Õpetajate päeval 11. klassi õpilased lasteaias Lahtiste uste nädalal üks päev 1. klassi õpilasele

Vanem rühm külastab kooli Parima praktika jagamine: projekti „Kiusamisest vaba lasteaed

ja kool“ raames koostöö Tallinna Õismäe Gümnaasiumiga; Õpetajad külastasid lasteaeda ja tutvusid projekti metoodikaga; Õppealajuhataja külastas kooli ja nõustas õpetajaid projekti

raames

Koostöö hoolekoguga: Sügislaat – lasteaias, Perepäev „Haabersti Sügis“, Perepäev „Päkapiku pühapäev“, Jõulunädala ettevalmistamine, Heategevusprogramm „Märka ja aita“, Kasvukeskkonna arendamine,

Avatud uste nädal, Talgupäevad, „Kiida õpetajat ja õpetaja abi“

Hea koostöö tulemus:

rõõmsad lapsed motiveeritud personal

rahulolevad koostööpartnerid

K

14

Lillekülas saavad kokku

erinevate riikide õpilased Anu Luure, Tallinna Lilleküla Gümnaasium

Esimesed uusimmigrandid tulid Tallinna Lilleküla Gümnaasiumisse 2003. aastal. Praegu õpib koolis õpilasi Hispaaniast, Itaaliast,

Jaapanist, Islandilt, USA-st, Saksamaalt, Pakistanist, Jeemenist, Sri-Lankalt, Šveitsist ja Lõuna-Aafri¬kast. Varem on õpilasi olnud ka Brasiiliast, Mehhikost, Kanadast, Austraaliast, Leedust, Jordaaniast,

Boliiviast, Suurbritanniast.

usimmigrant-õpilaste kaasamine nõuab kooliperelt tihedat

koostööd. On tore, kui saate varem teada, et sellised õpilased on kooli tulemas. Siis saab juba varem hakata valmistuma ja

tegevusi planeerima.

Kindlasti on erinevaid võimalusi uusimmigrantide õpetamiseks, meie kool toimib järgmiste pidepunktide järgi.

1. Põhjalik vestlus perekonnaga õpilase saabumisel haridussüsteemi tutvustus, perekonna ootused,

perspektiivid (kui kauaks, mis eesmärgil?).

2. Koolipere teavitamine

3. Klassi määramine (õppenõukogus)

Õpilased määrame üldiselt vanusejärgsesse klassi. Me ei testi õpilaste teadmisi, kuna sageli puudub meil lapsega ühine keel. Usaldame teiste

riikide haridussüsteeme

4. Vajadusel määrame keeletaseme, kui meile saabub vähese

keeleoskusega õpilane. Teeme seda läbi mängu või eluliste situatsioonide.

5. Keeleõppe korraldamisel lähtume Põhikooli riiklikust õppekavast,

mis ütleb:

Kui eesti õppekeelega põhikoolis õpib eesti keelest erineva

emakeelega õpilane või välisriigist saabunud õpilane, kelle eestikeelse õppe kogemus põhikoolis on olnud lühem kui kuus õppeaastat, võib kool õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema nõusolekul

eesti keele õpet korraldada „Eesti keel teise keelena” ainekava alusel.

Esimesel aastal saavad õpilased 8-10 tundi nädalas eesti keel teise

keelena (E2) tunde. Õpetame keelekümblusmetoodika alusel. Õpetaja on algklassiõpetaja kvalifikatsiooniga.

Järgnevatel aastatel keeletundide arv järk-järgult väheneb ja

õpilane hakkab rohkem osalema oma põhiklassi tundides.

U

15

E2 tunnid kestavad kuni 3 aastat. Kui keeleõpe on toimunud plaanipäraselt, siis on õpilane valmis edasi õppima eesti keelt ja

kirjandust koos teiste õpilastega.

6. Lõimumisplaani koostamine (õpetamismudel, individuaalne õppekava, tugisüsteemid)

7. Individuaalsesse õppekavasse kirjutame kõik õpilase erisused õpetamisel, nende põhjal teevad aineõpetajad

muudatused/korrektiivid oma töökavadesse. IÕK-s kirjeldatud erisusi rakendatakse õpilasele ka riiklikel tasemetöödel ja põhikooli lõpueksamitel.

8. Esimesel aastal me neid õpilasi ei hinda.

9. Me ei tõlgi õpilastele õppematerjali. Püüame õppematerjali niipalju

lihtsustada, et ei peaks tõlkima. Meie kogemuse põhjal õpib õpilane nii kiiremini keele selgeks. Õpilane võib ise endale tõlkida, aga õpetaja räägib ainult eesti keeles, vajadusel joonistab, näitlikustab või kasutab

kehakeelt.

10. Igale õpilasele läheneme individuaalselt.

11. Väga oluline on õpilasele positiivse emotsiooni loomine, siis ta keel areneb kiiremini

Kokkuvõtteks võib öelda, et need õpilased

on väga toredad ja siirad. Nende raskused on ajutised ja need vähenevad iga

päevaga! Nad muudavad meie kooli värvikamaks ja kaasõpilased sallivamaks!

16

Avatud koostöö Külli Arand, Tallinna Saksa Gümnaasiumi,

algklasside ja inglise keele õpetaja

„Õppimine sünnib sädemest. Õpetaja on sädeme süütaja, avaja ja võimaldaja. Aga inimene, kes ise ei sütti, ei saa ka teisi süüdata.“ (Esa Saarinen) Õpetajaks läksin õppima oma esimese õpetaja eeskujul ja

mõjutusel. Tema õpetas mulle, et õpetaja mõjutab igavikku ja kunagi ei saa öelda, kus tema mõju lõpeb. Algklasside õpetaja on terviklikule

õppele alusepanija ja südame andja. Mulle meeldib minu töö ja ma teen seda südamega.

„Kes esimese nööbi valesti nööbib, see ei saa ka teisi õigesti kinni

panna.” J.W. von Goethe.

ead õpetajad ei anna täpseid vastuseid, vaid nad suunavad

õpilased avastama, otsima ja kogema. Õppimine on mõnus, kui see on jõukohane, kindla eesmärgiga, kaasahaarav, õppija

minaga seotud. Kõige tähtsam on õpilasekesksus ja individuaalne lähenemine. Tähtis, et kõik õpilased saaksid edukalt hakkama, oleksid positiivselt motiveeritud, silmad säraksid ja püsiks koolirõõm. Kasutan

sageli avastusõpet, mis muudabki õppimise vahvaks. Avastusõpe on kõiki lapsi arendav käelisele tegevusele baseeruv õppemeetod, mille

kaudu omandatakse tunnetuslikud oskused: süsteemne ja loogiline mõtlemine, probleemide lahendamise oskus, küsimuste esitamise oskus, suuline ja kirjalik väljendusoskus. Näiteid avastusõppest:

Elektri osa käsitlemisel loodusõpetuse tunnis panime rühmatöödena kokku vooliringid, uurisime elektri kasutusalasid ja valmistasime Led

laternad innovatsioonikeskuses Mektory. Rabataimede tundmaõppimisel kasutasin õppekäiku Viru rappa, taimemääraja ja giidi abiga õppisime tundma erinevaid rabataimi. Eesti talutoiduga

tutvusime Kurgja Talurahvamuuseumis, lapsed valmistasid rühmades kaeraküpsiseid ja jõululeiba. Klassiõpetajana väärtustan õpioskuse

omandamist ja vajadusel teen tihedat koostööd tugisüsteemiga. Innustan õpilasi osa võtma mitmetest võistlustest ja konkurssidest. Oma töös pean oluliseks väga head aine tundmist, aine edastamise

oskust, õpetada õpilasi õppima ja äratada huvi õpitava vastu ning siduda õpitav igapäevase eluga, et omandatud teadmisi rakendada.

Kui õpetaja õpib ja areneb, siis arenevad ka tema õpilased. Selleks, et teistele midagi õpetada, on vaja ise pidevalt õppida ja saada kinnitust oma tööle. Tunnustus on väärtus, mis paneb inimesi tegutsema,

kogema, otsima uusi lahendusi. Tunnustust ei saa inimeselt võtta nagu teadmisigi. Olen rõõmus ja tänulik mulle omistatud tunnustuste

eest: vanemõpetaja, pedagoog- metoodik, 2003 Tallinna aasta

H

Pildid klassist

17

õpetaja, 2009 Mustamäe parim kooliõpetaja, 2012 Aasta õpetaja, 2014 Hea õpetaja ja Tallinna Saksa Gümnaasiumi kolleegipreemia.

Olen alati tundnud uhkust ja heameelt, et olen õpetaja. Oma töös hindan, et iga õpilane on andekas. Tallinna Haridusasutuste kvaliteediauhinna assessoritöö on mulle õpetanud, et kui tahad kiiresti

edasi minna, mine üksi, kui tahad kaugele jõuda, tee koostööd. Mina olen Tallinna Saksa Gümnaasiumi algklasside õpetaja, inglise keele

õpetaja, klassijuhataja, algklasside ainekomisjoni esimees. Avatud koostöö on õpilastega, lastevanematega, kolleegidega, Mustamäe koolide klassiõpetajatega „ Mustamäe koolide kaasaegne viievõistlus” ;

Mustamäe Linnaosavalitsusega, Mustamäe lasteaedadega; Tallinna Haridusametiga- Õpioskuste võistluse komisjoni liige,

Kvaliteediauhinna assessor; Eesti Klassiõpetajate Liidu -Tallinna piirkonna esindaja; Õpetajate Koostöökoja liige; Õpetajate Liidu liige. Tarkus tuleb aastatega ja kogemustega. Olen olnud nõuandjaks

noorematele kolleegidele ja juhendanud praktikante. Jagatud teadmised ja omandatud kogemused on väärtuslikud.

18

Koostööst ehk tööst koos Kerli Indermitte

Vanasõna ütleb: kui tahad minna kiiresti, mine üksi, kui tahad minna kaugele, mine koos.

oostöö sõna kätkeb eneses kaht samavõrd tähtsat poolt: koos olemist ja töötegemist. Niisiis, ei peaks me kartma ei tööd ega

ka ühist tegutsemist. Koostööle mõeldes meenuvad esmalt vanast ajast tuntud talgud, praegusele ajale mõeldes… projektid. Aga koostöö oma paremas mõttes ei ole projekt, pigem on see südame

hoiak, mõttelaad, eluviis, valmisolek jagada midagi iseendast ühiseks kasuks. „Õndsam on anda, kui võtta,“ ütles Kristus ja tegigi seda. See,

kes me oleme, mida kanname eneses, seda anname ka teistele edasi; seda, mida meil pole, me anda ei saa.

Üks vana lugu räägib mehest, kes tegi peo ja palus igal külalisel

kannutäie veini kaasa tuua. Paraku mainis ta ka ära, et kavatseb kogu veini ühte suurde nõusse valada ja seda sealt siis peorahvale jagada.

Iga mees mõtles, et kui tema võtab veini asemel vett, pole seda nii suure koguse puhul tundagi. Ja nõnda peeti pidu seekord suure hulga

selge veega. Ehk pole see just parim näide koostööst, kuid aitab mõelda sellele, kuidas me ise ühistesse asjadesse suhtume ja panustame.

Koostöö algab usust, et ühiselt on võimalik saavutada rohkem, kui üksinda. Teistega koos töötades oleme otsekui ühisel teekonnal, kus

igaühel on küll oma roll ja ülesanded, kuid terviku seisukohalt on need kõik ühtviisi tähtsad. Seetõttu püüdkem näha nii iseend, kui ka teisi oluliste isiksustena ja võrdväärsete partneritena, kes väärivad

usaldust, ärakuulamist ja lugupidamist. Juhtimine ei tähenda valitsemist vaid teenimist. Inimesed tahavad kuuluda kogukonda,

mitte olla hierarhia ohvrid. Hoolimisest, märkamisest ja heasoovlikkusest saavad alguse suhted, millest sünnibki kõiki rikastav koostöö.

K

19

Pildikesi klassitoast ja

õpetajast Aili Hõbejärv, Tallinna Reaalkooli õpetaja

ILLINE ON KÕIGE PAREM ÕPETAJA ...küsisin paar aastat tagasi oma õpilastelt, kelle vanus oli 8a – 15 a ja sain

järgnevaid vastuseid:

See, kes kunagi ei riidle ja on alati heas tujus Selline, kes armastab lapsi

Selline, keda võiks kallistada kui tuju tuleb Selline, kes ei anna koduseid ülesandeid

See, kellel on selged silmad, pikad juuksed ja normaalsed riided See, kes ei taha olla sinu sõber vaid jääb ikka inimeseks See, kes lubab midagi küsida kui aru ei saa

Selline, kes aitab sul mõne kassipoja või koera leida ja enda juures pidada, kui sinu ema ja eriti isa seda ei luba

Kes koguaeg mind ei jälgi ja ei õienda, vaid näeb teiste pahandusi ka

See, kes oskab ise oma antud kodused tööd 5-peale ära teha.

See, kes ise ka midagi teab, mitte ei küsi kogu aeg Selline, kes ise ka aru saab, mida ta tahab õpetada

Selline, kes teab ise oma küsimustele vastuseid See, kes oskab nalja teha ja kelle kulul võib õpilane ka nalja teha

s.t. saab naljast aru

See, kes on lahe kuju, mitte nagu mingi segunenud sombi See, kes oskab naeratada loomulikult, mitte kohustusest

See, kes tunneb oma tööst rõõmu ja tuleb iga päev vabatahtlikult kooli

Olen nõus mitmete tarkade inimestega, kelle mõtted sobivad hästi

õpetaja iseloomustamiseks. Ükski kooliõpetaja ei asu oma tegevuses ei ümmarguses nullis ega absoluutses täiuses. Alati teeb ta midagi

mingil määral ja kunagi ei tee ta lõpuni, viimse selguseni. Alati reageerib ta teatud paindlikkusega, mille ideaalset nõtkust hetke-olus takistavad varasemad mälujäljed ja käitumismustrid. Vahepealseid

kombinatsioone on piiritult.

Püüan alati meeles hoida aegumatuid mõtteteri, mis mind õpetajatöös

on aidanud:

Võta aega sõbralikkuseks – see on õnne tee.

Võta aega unistamiseks – nii rakendad tähe oma vankri ette.

Võta aega armastada ja olla armastatud – see on jumalate eesõigus.

Võta aega teiste jaoks - päev on liiga lühike, et olla isekas.

Võta aega NAERMISEKS – see on hinge muusika.

M

20

Olen õnnelik õpetaja, sest usun, et kõik õpilased püüavad anda endast parima – pole olemas võimatuid unistusi, on vaid meie piiratud

ettekujutus võimalikkusest.

21

Pildid minu riigikaitse

klassist Deniss Metsavas, Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasium

PILT 1: Piirangud Venekeelse kooli eripärad

Õpilaste taust (osad VF kodanikud, vene inforuum); Keeleoskus, erialaline keel. Kõik õpilased ei ole sõduriteks/poliitikuteks/ajaloolasteks

sündinud; Krooniline aja puudus – õppetöö koolis ei ole põhitöö. Põhitööl –

Eesti Kaitseväes - on omad mahukad ülesanded; Süsteemist väljas olemine – ligipääs korralduste raamatule,

osavõtt kooli üritustest, jooksev infovahetus teiste õpetajatega.

PILT 2: Õpetamismeetodid Sõjaväe distsipliini elemendid: Alates kõige lihtsamast: küsimuste esitamise võtted, hääle

kasutamine, klassis liikumine, muud „äratuskellad“.

Küsimuste/vastuste esitamise kord; Üldine distsipliin tunnis;

Riigikaitseõpe on sisuliselt lihtsustatud Sõduri baaskursus – „fiilingu“ andmine;

Patriotismi kasvatamine;

Distsipliin tagab kevadise välilaagri hõlpsama korraldamise – ohutustehnika eeskirjade jälgimine, automaadiga

ümberkäimine; Chatham house rule – vabam tunne tunnis, mingil määral ka

usalduse tekitamine ning õpetaja-õpilane suhte tugevdamine;

Faktide, mitte seisukohtade esitamine: eriti poliitistes küsimustes (sündmused Ukrainas, okupatsioon) – päeva lõpuks

õpilane peab olema võimelise ise otsustama; Asja huvitavaks tegemine – äratundmisrõõm. Õpilane teab/on

kuulnud paljudest asjadest, kuid ei suuda neid omavahel

seostada.

PILT 3: Kooli abi Kooli avatus initsiatiividele; Toetud adminasjades: e-kool, temaatilised kalenderplaanid,

muu paberitöö, laagri korraldamine; Läbisaamine kolleegidega;

Üleüldine positiivne ja töökas õhkkond.

22

Pildid klassist Kaia Rikson, Jakob Westholmi Gümnaasium klassiõpetaja

Olen alati soovinud olla õpetaja. Olen õnnelik, et olen õpetaja …

sun, et minu õnnestumiste võti peitub selles, et olen alati pidanud oma töös väga oluliseks ühest küljest laste silmaringi

igakülgset arendamist, teisest küljest aktiivset osalemist ainealastel ja traditsioonilistel kooli ning ka erinevatel väljaspool kooli

toimuvatel üritustel. Osalemine koolis ja väljaspool kooli toimuvatel üritustel paneb laste silmad särama, annab neile palju kogemusi ning võimalusi ennast proovile panna. Klassisiseste tegemiste

õnnestumiseks olen kaasanud oma meeskonda õpilased, kes aktiivselt osalevad ettevalmistuse ja läbiviimise protsessis, kasutades fantaasiat

ja loovust. Rõõmuga valmistutakse näiteks fantaasiaküllasteks klassihommikuteks, millel on alati oma teema. Klassist klassi on minu roll vähenenud – õpilased on õppinud ise kõike planeerima, teostama

ning vastutama, minu panuseks on pigem julgustamine ja suunamine.

Samuti olen oluliseks pidanud häid ja väga häid õpitulemusi, mille

saavutamisel on vajalik arvestada õpilaste võimete, huvide, eripäraga. Tähtsaks olen pidanud hea õpikeskkonna kindlustamist, mis on

suurendanud laste motivatsiooni hästi õppida ja saavutada häid tulemusi. Usun, et klassis ja koolis toimunud mitmekülgne huvitegevus on ka parandanud õpilaste õpitulemusi. Kõike, mida koos

oleme teinud, oleme lastega analüüsinud, et selgitada, mis meeldis, mida me nägime, mis oli põnev, mis igav, mida teha teinekord teisiti

ja veel paremini.

Pean oluliseks uute õpistrateegiate ja õppemeetodite kasutamist õppetöö läbiviimisel. Õpilastele väga meeldib ja paneb nende silma

särama, kui nendele pakutakse tavapärase, rutiinse õpetamise ning õppimise protsessis vahelduseks midagi põnevat. Kursustel

käsitletavad õppemeetodid on aidanud tunde muuta vaheldusrikkamaks ja elavamaks. Õppimisel on oluline kaasamõtlemine, see tähendab, et õpilased peavad olema aktiivsed

ning õpetajaga kaasa tulema. Parim viis selle tagamiseks on kindlasti mäng ja näitlikustamine.

Õnnestumistel on väga oluline roll koostööl erinevate huvigruppidega, võin kinnitada, et mul on väga head ja toimiv koostöö lastevanematega, kolleegidega ja kooli juhtkonnaga.

Tähtsustades õppetöö vaheldusrikkust, eakohasust, asjakohasust olen pidanud oluliseks, et kõik õpilased saaksid edukalt hakkama ja oleksid

positiivselt motiveeritud. Oma õppe- ja kasvatustegevust planeerides olen pidanud oluliseks kooli asutaja Jakob Westholmi motot: „Ainult piisavalt hea on parim minu poistele“.

Minu jaoks on väga oluline see, mida teen – teen oma tööd südamega.

PER ASPERA AD ASTRA

U

23

Huvitav õppimine ja avatud õpikeskkond

Juta Hirv, Tallinna 21 Kool

Kes teist on viimastel aegadel külastanud kolleegide tunde? Kes on viimastel aegadel kolleegiga koos tundi ettevalmistanud või läbi

viinud? Ega see väga kergesti teostatav polegi – tunnid ju kõikidel ühel ajal, häid võimalusi napib …

Tegelikult siit tulebki põhjus, miks valisin teemadeks: väljundipõhine õpe, koostöö ja aktiviseerivate praktikate rakendamine õppes. 21. Kooli juhtkonna ja õpetajate töö üheks eesmärgiks on seatud

õpikäsituse uuendamine-kaasajastamine ja õpetajatevahelise koostöö tõhustamine.

uvitav tund, - meie õpime nii – nõnda pealkirjastasime eelmisel õppeaastal oma projekti Innovaatiline tegu (2014)“.

Projekti käigus sõnastasime, õigemini mõtestasime aga enda jaoks teema pisut ümber – „Huvitav õppimine ja avatud õpikeskkond“.

1. Ettevõtmise üldeesmärgiks oli koondada parimad praktikad videoülesvõtetena õppimisest, analüüsida õpitegevust ning tõhustada õpetajatevahelist koosõppimist.

2. Samas soovisime tunnustada, julgustada ja väärtustada õpetajate innovaatilisi õpikogemusi-õpivorme-õpimeetodeid ning

seeläbi toestada ja suurendada õpilaste õpihuvi ja õpimotivatsiooni.

Õpetajate kaasamine projekti ei sõltunud ametijärgust, see olenes õpetaja enda vabast tahtest ja … mõneti üllatav, samas rõõmustav oli

asjaolu, et tegevuste salvestamiseks väga suurt vastuseisu ei tekkinud.

Leppisime õpetajatega ideaalis kokku, et ehk saame teha hea tava kohaselt 21 tunniülesvõtet või klippi, saimegi, projektõpet filmisime episoodidena, erinevate etappide ja tegevuste kaupa.

Filmijateks olid kaks 10. klassi noormeest (vabatahtlikkuse alusel

muidugi), kes õpivad ka meediaõpetust – nende jaoks oli see üks õpiprojekt või õppeülesanne.

Projekti lõppjärgus kaasasime oma oskusteabega ühe videoülesvõtte

juurde ka haridustehnoloogi.

H

Pildid õpikeskkonnast

24

Noormeestele meeldis ettevõtmine väga, said kätt ja silma proovida, ehkki neil erilisi kogemusi ega ettevalmistust eelnevalt ei olnud. Küll

aga andsime näpunäiteid, mida tunnis märgata. Videosse oli tarvis võtta tund tervikuna.

Noormeeste sõnul said nad üsna palju uusi teadmisi näiteks 12.

klasside majandusõpetusest ja inglise ärikeelest ning 11. klassi ajaloost.

Tegevuste kavandamine oli üsna tõsine teema, ajaline plaan täielikult muidugi ei töötanud, sest noormehed tegid filmimistööd oma teiste ainetundide arvelt.

Tasuks tehtu eest said noormehed kirja ühe valikkursuse: Filmimontaaž. (ja õigustatult)

Projekti teises pooles pidasime aga olulisemaks õpiprojekte - projektitöid, teistmoodi ja avatud õppekeskkondades õppimist ja õpiväljundeid.

Usun, et paljude koolide jaoks võib-olla ei ole teema nii innovaatiline – meie kooli jaoks oli see aga üks arenguetapp õpiloos, seda päris

kindlasti.

1. „Müüdid“ oli 6A klassi õpilaste ühe kuu loovtöö, juhendajatena eesti keele ja kunsti ning arvutiõpetuse õpetajad.

Lühike eellugu tehtule: Õpilased lugesid raamatut „Iidsete aegade lood“, kus on jutud maailma tekkimisest ja jumalate elust Olümposel.

Mis on müüt – see oli juba eelnevalt selgeks saadud.

Milline oli järeldus – ka jumalatel on tunded, inimlikud nõrkused ning seejärel valis iga õpilane endale enim meeldinud jumalanna ja jumala,

keda hakkas põhjalikumalt kirjeldama.

Ikkagi tundus, et keegi oleks justkui puudu 12 jumala seas ning

õpilased hakkasid ise looma jumalaid, keda nad ise tahaksid 12 seas näha.

Nimetan mõned pealkirjad ja lood, millest õpilased oma väärtuskäsitlust avasid, mida peegeldasid ja kelle olemasolust koolis unistatakse või puudust tuntakse:

*Lootuse ja vabaduse jumalannast;

*Koolijumalast;

*Looduse ja jalgpallijumalast;

*Teaduse-, kirjanduse- ja sõprusejumalannast.

Videos ei olnudki põnev seda loomeprotsessi jälgida, milleks tekstide

kirjutamine, teineteise töö parandamine, illustreerimine, skanneerimine, tekstide järjestamine, kogumikuks klammerdamine.

Küll aga on huvitav – tulem! (Ja veel: Teksti pidi kindlasti teine õpilane illustreerima).

2. Samuti oli tore ühistöö 5C klassi õpilastelt arvutiõpetuse tunnis, kus

õpiti kasutama veebiprogrammi Prezi.com, kus õppimise käigus koostati mõistatusi 1. klasside õpilastele. Mõistatusi oli 65, iga õpilane

25

sai kasutada mikrofoni, lugeda sisse teksti, lisada pildiline vihjedetail ning see ka slaidina kujundada.

Nii said 1. klasside õpetajad kasutada üht õpilasi huvitavat ja aktiviseerivat tunnilõiku oma ainetunnis või pikapäevarühmas …

3. Üks positiivne uuendus muusikaõpetuse riiklikus õppekavas on

instrumendiõpetus – vaatame lühikest videoklippi rütmipillide kasutamisest tunnis. (Mulle meeldis, et õpetaja kehakeel ja

viipemärgendid sõnadeta suurepäraselt töötavad).

4. Järgnevalt üks näide suurprojektist – Teaduse töötuba

Kuidas õpilased ise kreeme valmistasid? Praktikumi tegid läbi 9.

klasside õpilased – (kolm paralleeli), lisaks rühm kümnendatestki.

Kavandamise ja ettevalmistustöö võtsid enda kanda kolm õpetajat:

kaks keemiaõpetajat ja inglise keele õpetaja. Miks nii? Kohe selgub.

Õpetajad koostasid koostisainete nimekirja, valmistasid ette tööjuhendid ja rühmatööde temaatika, hankisid vajaminevad

vahendid, katsetasid esmalt ise, juhendasid õpilasi.

Ja veel - õpilased voltisid ise ka kreemikarbid ning koos inglise keele

õpetajaga tõlkisid kreemi koostisosad.

Õpetajat asendas karbi voltimistehnika õpetamisel veebipõhine inglisekeelne õppematerjal.

Praktikumiga kaasnes ülipositiivne emotsioon ja eduelamus!

Olemasolevat oskusteavet rakendati ka rahvusvahelises projektis

WebBaltic käesoleval sügisel, kus kreemivalmistamise praktikumis osalesid koos meie õpilastega nüüd juba ka Rootsi, Saksamaa, Läti, Poola ja Taani koolide õpilased ja õpetajad.

5. Mida me eelmisel õppeaastal kooliloos veel põnevat tegime?

Koolis õpitakse 5 võõrkeelt: inglise, vene, prantsuse, hispaania ja

saksa keelt. Suurepärase praktilise teemakäsituse idee meediaõpetuse tunniks, lisaks ka saksa keele õppe aktiviseerimiseks

ja populariseerimiseks, sündis ühe suurprojekti Koolid – tulevikupartnerid“ valguses.

Teema: „Kuidas noored ise tutvustavad välisriikide noortele Tallinna?“

Töö toimus etapiti

I etapp

Teatavasti ei ole Tallinnal oma tunnuslauset, erinevalt Pärnust, kes ütleb (Tere tulemast liidrite linna) ja Tartust, mis on (Heade mõtete linn).

Hakkasime meiegi siis ajurünnaku vormis Tallinnale tunnuslauset otsima – 10. klassid asusid tööle.

Tööülesanne oli keeruline. Lõpuks leidsime paljude-paljude seast sobiva tunnuslause: „Tallinn – Euroopa e-pealinn“. Idee kõlab hästi ja usutavalt ehk siis lühendatuna „e-pealinn Tallinn“.

26

II etapp

Edasi oli tarvis leida lausungeid, mis seda tunnuslauset

iseloomustavad-kinnitavad. Ka see ülesanne polnud kergete killast.

Leidsime vaid 5 parimat: Tasuta Wi-fi kui sotsiaalne õigus; Digiallkirjasta leping teisel pool maakera; Rendi elektriauto oma

mobiili abil; Enim startup e inimese kohta Euroopas; Kõige tehnoloogialembesem president maailmas.

III etapp

Tallinna iseloomustava pildilise materjali otsimine-leidmine, tunnuslausete tõlkimine saksa keelde, subtiitrite lisamine ja

reklaamklipi kokkumonteerimine.

Edaspidi tõlgime videoklipi ka teistesse koolis õpitavatesse

võõrkeeltesse ning hakkame tutvustama konkreetseid kultuurisündmusi, soodsaid majutus- ja puhkevõimalusi.

Reklaamklipp pannakse üles esmalt GI Estland kodulehele.

Toredaid elemente oli ka teistes õppeainetes: avastusõppes, kus uuriti tahkiseid ja nende omadusi;

kunstiõpetuses, seal disainiti iseenda portreed ning kus lõpptulemusena valmis pisike näitemäng;

huvitavalt õpiti vene keelt, majandusõpetust ja inglise ärikeelt jne.

Millised on järeldused. Mida me tegelikult tehtust õppisime?

Eesmärgid ja ootused olid sihiseadena püstitatud ehk liigagi

optimistlikena, nii julgen täna väita.

Ajalise plaani kavandamine vajanuks samuti põhjalikumat läbitöötamist – pilootprojektina töötas.

Põhiküsimused jäävad endiselt, ilmselt meile kõigile.

Kas õppimine on huvitav? Praktiline? Väljundipõhine?

Kus õpitakse?

Kuidas õpitakse? – Üksi või üheskoos?

Kuidas õpetaja ise hindab oma töö efektiivsust, kuidas reflekteerib ja analüüsib seda – ega sõnakasutus, kehakeel jms, pole ka mitte vähemoluline.

Terviklikud tundide videoülesvõtted on enesehindamiseks eelkõige - õpetajale endale.

Mõnest tunnist saime vaid 2-3 minutit väärtuslikku materjali, sest me otsisime ju erinevaid ja huvitekitavaid võtteid õpikäsituses.

Traditsiooniline õpe ei kao kuhugi, kuid õppes peab valitsema

tasakaal, valdama peab tänapäevaseid õppimise tehnikaid.

Kinnitas ju TALISE uuringki, et õpetajate pedagoogilised

veendumused on selged, teatakse täpselt, kuidas peab, kuid siiski

27

suhtelisel aeglaselt rakenduvad uued metoodikad ja aktiviseerivad praktikad ning tiimitöö õppetundidesse.

Avatus ja teistmoodi tegemine eeldab hulgaliselt ideid, koostööd, aega ja julgust – kahtlemata.

Õpilastele olid tegevused huvitavad, õpiti palju just rühmapõhises

õppes.

Edasisteks arenguteks sisehindamisel andis ettevõtmine hulgaliselt

mõtteainet, mis on oluline koolile kui õppivale organisatsioonile tänasel päeval.

Parimaks tulemuseks tuleb pidada tõdemust, et koos õpiti õpiprojekte

kavandama, lõimima ainete kui ka teemapõhiselt, teadvustama rollimuutust õpetamise vahetumisel koosõppimisele – üleminekut

kaasavale õppele.

Sageli jäigi õpetaja tahaplaanile, mis oli samuti tore edasiminek.

Õppekava peaks olema koostatud teema ja valdkonnapõhiselt, õpe

mitte klassi vaid rühmapõhiselt – see on ideaal!

Kokkuvõttena usun küll, et õppijakeskne õpe ja - lähenemine

suurendab partnerlust, tugevdab õpilaste-õpetajatevahelisi suhteid, seeläbi pareneb üldine koolikultuur, kindlasti ka õppimise kvaliteet.

28

e-õppe süsteem Reio Kiidli, Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium

allinna Täiskasvanute Gümnaasium (edaspidi TTG) võitis 2013 aastal Tallinna Haridusameti poolt korraldatud innovaatilise teo konkursi oma gümnaasiumiastmes rakendatava e-õppe süsteemi

eest. Tegemist on tulemiga, mis sai süstemaatilise alguse aastast 2005. 2007 aastal sai TTG arengukavasse sissekirjutatud

prioriteetseks teemaks e-õppel oleva klassi ettevalmistamine. Sisuliselt tähendas see õpetajate teadlikku koolitustele suunamist, vastava riistvara ning ka tarkvara hankimist. 2011 aastaks olime

jõudnud sama arengukava raames juba nii küpseks, et tekkis vajadus keerukamate õpikeskkondade järele, kuhu saaksime senisest

dünaamilisemalt ja mitmekesisemalt õppematerjale luua ja lisada. Liitusime Euroopa Sotsiaalfondi projektiga „E-õppemeetodite rakendamine mittestatsionaarses õppes“. Antud projekti raames said

paljud meie õpetajad hea koolituse e-kursuste koostamiseks Moodle keskkonnas ja valmisid ka esimesed isetehtud komplektid. Õpetajate

heal koostööl ja juhtkonna toel õnnestus meil käivitada 2012 septembril täielikult e-õppel baseeruv 36 õppijaga komplekteeritud

klass 10E.

Tänase seisuga on meil e-õppe võimalus terve gümnaasiumi ulatuses. Kokku on vastavaid klasse kuus ja neis õpib 213 õppijat: kümnendas

kolm; üheteistkümnendas kaks; kaheteistkümnendas üks paralleel. Õppetöö käib kombineeritud õppe stiilis, kus umbkaudu 75%

tegevustest toimub internetivahendusel ja ülejäänud 25% koolis kohapeal. Praktikas tähendab see ühte koolipäeva nädalas ja palju iseseisvaid ülesandeid, kusjuures koolipingis toimuvad

konsultatsioonid ja hindeliste arvestuste sooritamine. Et vähendada õppekavast tulenevat kirjut pilti õppeainete osas ja vähendada seeläbi

õppijate koormust, oleme aasta jaganud kaheks semestriks. Sõltuvalt klassist on tunniplaan pisut erinev, kuid üldjoontes toimuvad läbi aasta eesti keel, kirjandus, matemaatika ja valikaine ning ülejäänud

ühe poolaasta kaupa.

Õpikeskkonnana on kasutuses HITSA hallatav Moodle, kus asuvad ka

kõik kursused. Et need oleks sarnase ülesehitusega ja sisaldaksid vaheldusrikkaid õppematerjale, oleme välja töötanud vastava korra, mille täitmist meie haridustehnoloog koos õppejuhtidega jälgivad.

Lisaks on kasutuses ka õpetajate endi kodulehed ja blogid ning konsultatsioonide kättesaadavuse parendamiseks

veebikonverentsikeskkond Adobe Connect.

Oma kolmeaastase kogemuse põhjal saame öelda, et tegemist on vajaliku õpivõimalusega. Ühtpidi tõestab seda suur tullatahtjate hulk,

kuid ka statistika, mille kohaselt paljud meie õppijad teisiti oma kooliteed jätkata ei saakski. Näiteks kolm aastat järjest on e-õppel

olevad klassid olnud kõige kiirema komplekteeruvusega, kusjuures kõiki tullatahtjaid pole me suutnud vastu võtta.

T

29

Raskustest rääkides saab välja tuua tõsiasja, et e-õpe ei sobi kõigile õppijatele. Nimelt eeldab see väga suurt enesedistsipliini ja

ajaplaneerimise oskust, sest töö käib valdavas enamuses iseseisvalt. Paljudel see võimekus aga puudub, mistõttu tekivad lihtsasti õpivõlgnevused. Antud probleemi leevendamiseks on meil

väljatöötatud tugiteenuste süsteem, kus saab nii õpituge kui ka tegemata töid järele vastata. Kuna sama süsteemi kasutavad ka nö

tavaklasside õppijad, siis see toimub koolis kohapeal.

E-õppe eelisena saab välja tuua selle paindlikkuse: õppija ei pea jooksvate ülesannete tegemiseks koolis kohapeal olema. Samas on

oluliseks eeliseks ka tempo, mida õppija saab senisest enam ise reguleerida. Lisaks ainealastele teadmistele kujuneb ka hea info

otsimise ja analüüsimise kogemus ning ajaplaneerimise oskus, mis kõik aitavad kaasa tänapäevases kiires infoühiskonnas paremini hakkamasaamist.

E-õppe edasiarendusena näeme suunda, mis sarnaneb vägagi tänapäevaste alternatiivpedagoogiliste põhimõtetega. Õppija peab

senisest rohkem muutuma õppetöö keskpunktiks ja õpetaja taustajõuks. Praktiliselt tähendab see olukorda, kus õpetaja ülesandeks on teha kõik selleks, et õppijal oleks tagatud sobilik

keskkond õppimiseks (tempo, viis, vaatenurk asjade uurimiseks). Hetkel oleme ette võtnud ka sarnasel põhimõttel toimiva

ilmingupõhise õppe arendamise ja esimese nö demo-versiooni loodame käivitada meie e-õppes selle aasta teisest semestrist. Lisaks on üheks edasiarenduseks avatud kursused, mis tuleb õppijatel läbida

vabalt valitud perioodil gümnaasiumiastme jooksul. Antud lahendusega saame pakkuda õppijatele veelgi enam otsustusõigust

ajaplaneerimise ja teemavaliku kohapealt.

Kokkuvõttes saab öelda, et TTG e-õpe on ajastu vajadustest lähtuv ja

ühe töise kollektiivi töö tulem. E-õppe edasiarendusena näeme ilmingupõhist õpet kombineerituna avatud kursustega.

Sellega taotleme õppijate senisest suuremat otsustusõigust oma

tempo, teemade- ja uurimisviisi valikuks, mis kokkuvõttes asetab õppija kogu protsessi keskmesse. Nii loodame kooliskäimist muuta

indiviidi arvestavamaks ja tõsta seeläbi õppijate motivatsiooni.

30

Teekond aeroobikasaalist

tehnoloogiakeskuseks Lauri Vilibert, Tallinna Kristiine Gümnaasium

uutuvas ühiskonnas muutuvad ka õppimis- ja õpetamismeetodid. Mõne õppeaine puhul on põhitõed igivanad

ja muuta saab vaid meetodeid. Samas on ka ained, mis arenevad ajaga käsikäes. Just sellise õppeaine- töö- ja tehnoloogiaõpetuse õpetajana tärkas minus huvi käsitleda oma ainet

laiemalt ja tuua oma tundidesse midagi innovaatilist ja haaravat. Üks valdkond, mis mind mõne aasta eest paelus oli robootika. 2011. aastal

osalesin Eestis läbiviidavatel robootikakoolitustel ning juhuse tahtel avastasin enda jaoks Comeniuse täiendkoolitusprogrammi. Comeniuse finantseeringuga täiendasin oma robootikateadmisi Kreeta Ülikoolis,

Kreekas ning peale naasmist asusin väikeste, kuid sihikindlate sammudega robootikat õpetama. Koostöös kooli juhtkonnaga soetasin

esimesed robotiehituskomplektid, tutvustasin oma mõtteid kolleegidele ning kaasasin ka edasisse arendusprotsessi kooli füüsikaõpetaja.

Aja möödudes kasvas õpilaste huvi robootika vastu niivõrd suureks, et tekkis vajadus koondada huvilised õppetöövälisesse huviringi. Esialgu

tegutsesime koolipäevade lõpul vabades klassiruumides, vahel lausa koridoripõrandal- vältisime aga tööõpetuse klassi, kuna sealne tolmune keskkond võib elektroonikale halvasti mõjuda. Selline ruumist

ruumi seiklemine oli tüütu tegevus kogu oma varustust kohale vedada ja hiljem tagasi hoidlasse viia, kuid muid lahendusi esialgu ei olnud.

2012. aastal avanes koolil võimalus liituda Comenius partnerprogrammi abil robootikaalase rahvusvahelise projektiga, mis omakorda rajas soodsad tingimused robootikaõpetuse

edasiarendamiseks. Täiendada sai pisut inventari kuid peamine oli võimalus külastada erinevaid Euroopa koole. Välilähetused olid ühelt

poolt rikastavad teisest küljest innustavad – nähtu võib kokku võtta lausega „seinast seina“. Oli koole, kus tehnoloogiline tase oli väga nõrk ja samas koole, kus tase oli vägagi tugev. Minu rõõmuks julgen

kinnitada, et tehnoloogiliselt kuulusime just sinna tugevamate poole peale- olgu see siis robootika valdkonnas või IKT vahendite

rakendamise osas üldisemalt. Välisreisidel oli alati kaasas ka väike grupp õpilasi ja mõni kolleeg ning peale igat naasmist jätkus arutelusid pikemaks, et mis moel saaks robootika õpetamiseks

vajalikku keskkonda veelgi paremaks muuta ja kuidas üks või teine kolleeg saaks selles abiks olla.

2013. aasta oli selles osas murranguline – kogu eelneva aasta oli robootikaring igal vabal võimalusel „okupeerinud“ aeroobikasaali.

Klassiruumi, mis esialgu oli tööõpetuse metallitööde klass, kuid peale kooli renoveerimist muudeti aeroobikasaaliks. Robootikaringi õpilased ise olid oma teadmisi ja oskusi selleks ajaks juba korduvalt tõestanud,

M

31

olles edukalt esinenud Eesti võistlustel ning esindanud ka Eestit Euroopa meistrivõistlustel. Juhtkonnaga tulevikuplaane arutades sai

selgeks, et meie ühine soov on arendada ja laiendada robootika õpikeskkonda veelgi edasi ning ühine otsus oli, et aeroobikasaalist saab hoopis tehnoloogiakeskus.

Tänaseks on tehnoloogiakeskuses oma koha leidnud nii I kooliastmele suunatud robootikaring kui ka II ja III kooliastme robootikud. Lisaks

toimuvad seal ka mitmed algklasside tunnid, kus uuritakse lihtsamaid füüsikalisi nähtusi ja tegeletakse konstrueerimisega. Tehnoloogiõpetuse valdkonnast on sinna lisaks kolinud pneumaatika-

ja elektroonikaõppe komplektid. Suurenenud on ka töörühm, kes antud valdkonnas tegutseb.

Koostöö ja sihikindlusega saab nii aeroobikasaalist tehnoloogiakeskus ja võib-olla ka mõnest tänasest õpilasest tuleviku Albert Einstein või Bill Gates!

32

Elukeskkonda hoiab teadlik

inimene Ave Loigu, Ristiku Põhikooli õpetaja

Ristiku Põhikoolis õpivad hariduslike erivajadustega õpilased, kes suudavad omandada põhihariduse riikliku õppekava alusel.

Erivajadused on tingitud õpiraskustest ja erinevatest arenguhäiretest. Põhikoolina anname õpiraskustega lastele nende võimetele vastavad teadmised, oskused ja pädevused ning kujundame välja

väärtushoiakud ja käitumisnormid.

istiku Põhikool on keskkonnasäästliku mõtteviisiga kool. Säästva

arengu mõtet juurutatakse õpilastes, õpetajates ja ka lastevanemates.

Keskkonnakaitsealase töö käivitamise tingis vajadus selgitada nii

õpilastele kui kaastöötajatele ning ka lastevanematele looduskeskkonna hoidmise olulisust. Eesmärgiks oli hõivata kogu kooli

õpilas- ja õpetajaskond, et Eesti liigirikka ja veel vähesaastatud looduse kaudu õppida tundma meie eripära, kasutades selleks rahvusparkide, looduskaitsealade, loodusteaduslike muuseumide

varamuid.

Meie õpilased vajavad pidevalt õpitu ülekordamist ja

meeldetuletamist. Laste erisuse tõttu on nende tähelepanu köitmine ning kaasahaaramine raskendatud ja see nõuab õpetajatelt oma töös rohkelt loovust. Paljud kodud ja vanemad ei ole olnud erinevatel

põhjustel võimelised arendama oma laste huve ja silmaringi. See tegevus on jäänud suuresti kooli kanda. Ristiku Põhikool teeb seda

tööd tõhusalt ja järjepidevalt. Juba üle 10 aasta (alates 2003.a.) on meil toiminud looduse tunnetamise süvendamise projekt. Algusaastatel toetas meie projekti ellu rakendamist REC Estonia ja

hiljem KIK. Käesoleval ajal on projekt koolisisene: toimib säästliku arengu põhimõtetel: tervislik keskkond (õhutamine vahetundidel,

võimalustele vastav tervislik toit, kaaslastega arvestamine), vee ja energia kokkuhoid, jäätmete sorteerimine (olmeprügi, vanapaber, biojäätmed, patareid, plast-, klaas- ja metallpakend),

taaskasutuspäevad (korralikke rõivaid leiavad pered kui õpetajad). Õpilastes huvi äratamiseks, toimub klasside vahel konkurss. Tööd

kontrollivad pisteliselt kooli õpilasomavalitsus ning loodusainete õpetajad. Korralikult sorteerimistööd teinud klassid saavad kevadisel nn. tööpühaaktusel autasuks puuvilja- või kommikoti (ostud tehakse

pakendite tagastusest saadud rahast). Keskkonnakaitselistes ettevõtmistes silmapaistnud õpilased pälvivad tänuks raamatu või

vajaminevad õppevahendid. Märkimata ei saa jätta õuetunde, muuseumitunde, õppekäike ja õpetajate kogemuste jagamist BGÕL

toimetistes ”Kägu” ning meie kooli kogumikes. Võtame osa Tallinna Looduskaitse Seltsi ettevõtmistest, keskkonnaameti konkurssidest, Teeme ära aktsioonidest.

R

33

Eelpool toodut suudame ellu viia ühise meeskonna (lapsed, õpetajad, direktsioon, hoolekogu) hea koostööga. Oleme loonud lapsesõbraliku

keskkonna, kus lapsi tõesti huvitab, mida me järgmisena ette võtame.

Lisa Energiasäästu filmiklipp: https://www.youtube.com/watch?v=aPm0TBhJDoU&feature=youtu.be

https://www.youtube.com/watch?v=aPm0TBhJDoU&feature=youtu.be

34

Tallinna Arte Gümnaasium -

Hea õpikeskkonnaga kool

huvitegevuse valdkonnas

2014

Maris Lang huvijuht ja Heli Mänd õppealajuhataja, Tallinna Arte

Gümnaasium

Hea õpikeskkonnaga kooli projekt on nii enesehindamise kui suhete

lugu, kogemuskonverentsil „Pilte koolielust” tutvustame

koostöösuhteid kooli sees ja koolist väljas, koolipere tegemisi ning

kogukonna kaasamise võimalusi.

oostöö algab ühistest väärtustest - kooli väärtused on

personali, õpilaste ja lapsevanemate ühistööna välja töötatud

2012/2013, 2013/2014 õppeaastal olid klassijuhatajate,

aineõpetajate ja tunniväline tegevus suunatud eelkõige väärtuste

tutvustamisele ja kinnistamisele meie õpilaste mõtetes ja käitumises.

Suhtlemine oluliste huvigruppidega:

Õpilased on kooli huvitegevuse olulisim huvigrupp. Õpilasi esindab

õpilasesindus, kes on kaasatud kooli arendustegevusse ja tunnivälise

tegevuse planeerimisse, õpilased löövad kaasa ürituste korraldamises

ning koolikeskkonna igapäevase töörahu säilitamisse korrapidajatena.

Lapsevanemad on võtmeisikud õpilaste akadeemilisel edasijõudmisel

kui isiksuse kujundamisel, koostöö toimub koosolekute ja koolituste,

pidulike ja sportlike ürituste, arenguvestluste, aga ka igapäevase

suhtluse kaudu.

Õpetajad - kooli huvitegevust koordineerib huvijuht, kuid iga ürituse

valmistab ette ja viib läbi õpetajatest meeskond, kes omakorda

kaasab õpilased. Meeskonnad koostatakse lähtuvalt sündmuse

valdkonnast ja sihtgrupist.

Teised haridusasutused - teeme koostööd ja korraldame ühisüritusi

lasteaedadega Kiikhobu, Kikas, Lehola, Sinilind, Kadaka , Männi,

Männikäbi ja Pallipõnn. Koostöö saab olla tulemuslik, kui eesmärgid

on ühised ja mõlema poole vajadused rahuldatud. Meie ühine eesmärk

on lastele hea hariduse, sh huvitegevus ja tugiteenused, pakkumine

ning lapsevanemate kaasamine-koolitamine. Kooli huvides on muidugi

K

35

1. klasside optimaalne täitmine lähedalasuvate lasteaedade lastega,

lasteaiale tagasiside koolist oma kasvandike kohta, lapsevanematele

koolituste ja kindlustunde pakkumine, et kodulähedases koolis on

õppimisvõimalus koos tugiteenustega olemas. Lasteaialapsed käivad

Arte eelkoolis, nende vanemaid kutsume osalema kooli lapsevanemate

koolitustele, samuti viime käbi loenguid lasteaedades. Lasteaia- ja

koolilapsed koos teevad koos sporti vastlapäeval ja kevadisel

spordipäeval Arte Välejalad, gümnaasiumiõpilased käivad

emakeelepäeval lastele lugemas, teeme ühiseid näitusi,

lasteaialapsed käivad kooliga tutvumas.

Osaleme Mustamäe Laste Loomingu Maja projektides, nende

tantsuklubi Jete, mille enamik liikmeid on meie õpilased, käib

esinemas Arte üritustel. Tallinna Õismäe Vene Lütseumi, Haabersti

Vene Gümnaasiumi ja Ehte Gümnaasiumiga toimub lõimumisprojekti

raames õpilasvahetus, nimetatud koolid osalevad etteastetega Arte

võõrkeeltepäeva kontserdil ning publikuna emakeelepäeva

kõnevõistlusel. Headeks koostööpartneriteks on Tallinna Ülikool ja

Tallinna Tehnikaülikool. Oleme TLÜ praktikakeskuseks, nende lektorid

esinevad meie õpilastele loengutepäevadel. TTÜ-ga on meil

koostööleping valikainete osas – gümnasistidel on võimalus õppida

nende poolt pakutud valikaineid ja saada vajalik lisapunkt TTÜ-sse

sisseastumisel. Tihe koostöö toimub robootika valdkonnas. Mustamäe

Linnaosa Valitsusega koostöös korraldab meie kool Mustamäe koolide

õpilastele maalikonkurssi ja Ed. Vilde sünniaastapäevale pühendatud

jutuvõistlust.

Heal tasemel üritused

Hingehariduse, süvakultuuriliste ja kõlbeliste väärtuste kujundamisele

aitab kaasa aine- ja huvialane tunniväline tegevus. Oma kooli tunde

kujundavad traditsioonid ja ühisüritused.

Tallinna Arte Gümnaasiumis toimub palju erisuguseid üritusi, huvi- ja

aineringe, projekte ja heategevust. Regulaarselt eksponeerime

õpilaste kunstiloomingut koolis ja väljaspool

Aastaid on Artes tegutsenud järgmised huviringid: mudilaskoor,

lastekoor, neidudekoor, vokaalansamblid Kirke ja Kirves, puutöö ja

meisterdamine, meedia, keraamika, kunst. Juhendaja olemasolul on

tegutsenud näitering. Uutena on viimasel paaril aastal tulnud

loodussõprade-, muinasjutu-, õpioskuste ring. Meediaringi töö

tulemusena ilmub neli korda aastas koolileht.

Et kool on kasvatusasutus, oleme võtnud ülesandeks harida õpilasi ka

viisakuse ja turvalise käitumise valdkonnas.

36

Meie soov on säilitada Tallinna Arte Gümnaasiumis tunnivälise

tegevuse hea tase ning lugupidavad koostöösuhted oma partneritega.

Selleks analüüsime iga ürituse toimumise järel selle õnnestumist või

korraldame küsitluse, mille tulemustest lähtuvalt lihvime ürituste

läbiviimise korda ja teeme vajalikke täiendusi.