Upload
as-eesti-ajalehed
View
229
Download
8
Embed Size (px)
DESCRIPTION
Eesti Ekspressi lisa KinnisvaraEKspress (29.09.2011)
Citation preview
KinnisvaraEkspress29. september 2011
RESIDENTSBurmani
3
Turul on nii positiivseid kui ka negatiivseid uudiseid, mis muudab turuosaliste käitumise hüplikuks ja äärmiselt tundli
kuks sõltuvalt sellest, millised sõnumid parajasti domineerivad.
Paberil numbreid vaadates on elu Eestis üha ilusam. Sisemajanduse kogutoodangu kasv püüab uusi rekordeid, eksport tõuseb, töötus väheneb, sisenõudlus suureneb, keskmine töötasu on samuti tõusuteel nagu ka ettevõtete kasumid. Positiivsete sündmuste ja suhtarvude loetelu võib jätkata pikalt.
Kuid medalil on ka teine, vähem kirkam pool. Reaalpalk ehk inimeste tegelik ostuvõime on langenud juba 11 kvartalit ehk ligi kolm aastat järjest. Viimase tugeva hoobi andis sellele euro käibelevõtt, mis eelkõige esmatarbekaupade hinnad komeedina üles saatis. Eestis on jätkuvalt kümneid tuhandeid leibkondi, mille “isiklik bilanss” on negatiivne ehk laenude suhe varadesse on üle saja protsendi. Ettevõtete pankrottide arv on küll langustrendis, kuid nende hulk on jätkuvalt suur.
Need on kaks polaarsust, mis ka Eesti kinnisvaraturule tugevalt mõju avaldavad. Lisaks hoiavad pinget peal pidevad uued kriisihoiatused nii eurotsoonist kui ka kaugemalt.
Kõige selle foonil on varasem üleüldine optimism lähitulevikuks asendunud mõõduka pessimismiga, sest lõplikult pole suudetud uue võimaliku kriisi ohtlikkust hinnata, lisaks on enamikul liigagi värskelt meeles 2008. aasta sügisel lahvatanud ülemaailmne finantskollaps.
Tänavune tegelikkusTurul valitsevad emotsioonid kajastuvad ka kinnisvaratehingute arvus. 2010. aastal, mil selgesõnaliselt räägiti veel majanduskriisi mõjudest, tehti terves Eestis esimese kaheksa kuu jooksul 19 623 kinnisvara ostumüügitehingut. Tänavu
on see number tagasihoidlikud 2,7% kõrgem – 20 154. Kui aga vaatame rikkaima piirkonna (Tallinna) kõige aktiivsemat segmenti (korteriomandite tehingute arvu), kus eelduslikult võiks olla aktiivsuse kasv kõige suurem, saame üllatusliku 2,8%se languse – 5530 tehingult mullu 5372 tehinguni tänavu. Tõsi, hinnatase on mõnevõrra tõusnud, ent siiski tuleb arvesse võtta, et reaalne varade väärtuse kasv pole niivõrd suur, kui statistika seda kajastab: umbes pool hinnatõusust on kunstlik, sest masust väljudes on jõukamad isikud valmis soetama taas kallimaid varasid, mis omakorda mõjutab hinnastatistikat.
Mitmed suured kinnisvaraarendajad on teelahkmel, lükates ehituse algust kuust kuusse edasi ja püüdes leida turul pidepunkti, mis toetaks nende suuremahulisi investeeringuid. Nõrgemalt kapitaliseeritud arendajatele keelduvad pangad aga laenu andmast, sest konkurents uusarenduste turul on niigi tihe, selle ülevõimendamine aga takistaks pankadel oma juba välja antud laenude tagasisaamist.
Äripinnad ja üüriturgPositiivse arengu on läbinud äripindade turg. Kui
kaubandusruumide vastu oli ka kriisi madalaimas punktis nõudlus pakkumisest suurem, siis vahepeal varjusurmas olnud bürooruumide turg on teinud läbi sujuva arengu – enamik suuri büroohooneid on välja üüritud. Tööstuspargid täituvad tootmisvõimsust suurendavate ekspordiettevõtetega. Suur puudus on logistiliselt heas asukohas paiknevatest ajakohastest laopindadest.
Suurim üllataja on olnud tänavu aga plahvatuslikult aktiveerunud eluruumide üüriturg, mida lisaks tudengitele elavdavad inimeste ettevaatlikkus (või võimetus) oma kodu soetamisel ning laulva revolutsiooni aegse iibe kõrghetkel sündinud laste iseseisvumine, kes laenuturul veel ei kvalifitseeru. Aastaid üürnike surve all olnud üürileandjate jaoks on käes aeg, mis möödunut osaliselt kompenseerib – eluruumide üürihinnad on tänavu 10–20% võrra tõusnud, kuid veelgi tähtsam on seik, et üürikorterite nappus annab omanikele ainulaadse võimaluse valida endale meelepärane üürnik.
Stabiilselt arenenud nn vanas Euroopas on üüri turg ka seadusandlikult Eestiga võrreldes palju tugevamalt välja kujunenud. Põhjuseks teadagi meil pool sajandit kestnud ebanormaalne ühiskonnakorraldus. Praegu on aga ka riigi jaoks mõtlemise koht, kuidas kaasa aidata mõistlike üürisuhete tekitamisele, sest on ilmselge, et kõik ei saa või ei tahagi omanikud olla.
Hinnates kevadsuvist arengut kinnisvara turul, julgen ennustada, et üllatuste aeg ei ole veel lõppenud. Ärevus maailmaturul hoiab pinges ka kohalikku kinnisvaraäri ja nii mõnigi kinnisvaraturu segment võib lähema poole aasta jooksul pälvida nii positiivset kui ka negatiivset tähelepanu. Küll aga on tänaseks selge, et kriisist väljumine on pikaajalisem protsess, kui paljudele turuosalistele meeltmööda oleks.
PeeP SoomanEesti Kinnisvarafirmade Liidu juhatuse esimees
Esimene tõusutuhin möödas2011. aasta kevadsuvine heitlik aeg kinnisvaraturul tõestas järjekordselt, et taastumine on pikk ja visa protsess ning usaldus kinnisvarasse investeerimisel väga habras.
Liia Laid • 527 9992 • [email protected]
Kinnistu suurus 3010 m²Üldpind 458 m², 6 tubaHIND 659 000 €
Foto Rene Suurkaev / ePL
4
KORTERELAMUD TOHU ELAMURAJOONIS
Korterelamud Tohu 5 ja Tohu 7 asuvad Pirita-Kosel, Maarjamäel, vähese liiklusega tänaval,
valdavalt eramutega hoonestatud rohelises piir-konnas. Viieminutilise jalutuskäigu kaugusel on Piri ta ürgorg ja Kloostrimets, kus on tervisespordi harrastamiseks loodud head tingimused. Lähimad bussipeatused paiknevad Kose teel ja Vana-Narva maanteel, samuti viieminutilise jalutuskäigu kaugu-sel, lähim suurem kauplus on Pirita Selver.
Arhitekt Janno Põldmaa projekteeritud korter-elamud on kolmekorruselised, täiskeldri ja ühe trepi-kojaga. Korterid on suurte aknapindadega, funkt-sionaalsete ja kompaktsete planeeringutega ning kujundatud selliselt, et ka siseruumides viibides oleks elanikel võimalik nautida asukoha looduslikke eeliseid. Pea igal korteril on rõdu või terrass. Kor-terite siseviimistluses on kasutatud väga kvali teet-seid materjale. Mõlemas korterelamus on 18 ühe- kuni neljatoalist korterit. Iga korteri juurde kuulub panipaik soklikorrusel ja parkimiskoht elamut ümbritseval territooriumil.
Tohu korterelamud on mõeldud nii lastega pere-dele kui ka kiire elutempoga inimestele, kellele on tähtis mugav ja kiire ühendus kesklinnaga.
RIDAELAMU JASMIINI TEEL
Jasmiini tee ridaelamu on mõeldud perele, kellele see on võib-olla esimene suurem kodu.
Kodu, mis on perele piisavalt ruumikas, soodsate pidamis kuludega, aga kujundatud ja viimistletud kvali teetselt ning silmas peetud iga pere indi vidu-aalseid soove ja unistusi.
Koduostja saab kas ise oma kodu lõppviimistluse teha või teeme sisekujunduse ja viimistluse viimase detailini valmis meie – nii, nagu klient soovib.
Jasmiini tee on hea asukohaga, Viimsi keskuse läheduses, kus mõne kilomeetri raadiuses on Pirita rand, tervisespordirajad, kaubanduskeskus ja ühis-transpordiühendus. 2 km kaugusel on Haabneeme keskus, kus on lasteaed, kool, haigla, kauban dus-keskus, spordisaalid ja kõik muud vajalikud teenu-sed. Kesklinna on 11 km, keskmiselt 15 minutiline autosõit.
KORTERELAMU KOMEEDI 14
Komeedi 14 on soliidne ja esinduslik eluhoone Tallinna kesklinnas. Elamu asub kesklinna
sellises piirkonnas, kus on rohelust ja piisavalt vaikust ning samas on mugavaks linna eluks vaja-likud infrastruktuurid sobivalt lähedal. Vaba duse väljak ja vanalinn on 1 km, lühikese jalutus käigu kaugusel. Vahetus läheduses asub Kris tiine keskus, A le Coqi jalgpallistaadion, samuti mitmed ühis-sõiduki peatused.
Komeedi 14 on tugev monoliit betoon konst-ruktsioon-hoone ja kindel investeering. Hoone planeeritud kasutusiga on kuni sada aastat. Majal on tumedast täistellisest fassaad, mis kinnitub mono liitsele kandekonstruktsioonile. Kõikide kor-te rite vahelised seinad on monoliitbetoon seinad. Hoone eristub oma arhitektuurilt, projekti lahen-dustelt, välis- ja siseviimistluselt enamikust uutest arendustest – nn kipskarpidest. Korteritel on kvali-teet sed täipuidust raamidega Saksa tüüpi pakett-aknad, tammespoonist siseuksed, põranda tel tam-me puitparkett. Kõikidel korteritel on kas rõdu, ter rass või mõlemad, igas kolmetoalises saun. Katuse ter rassiga korterites on nii saun kui ka vanniga vannituba.
Galeriimaja koosneb kahest elu hoo nest, mis on omavahel ühenduses maa-aluse garaaži ga.
Viiekorruseline hoone on erilise projekti lahen-du sega, nn galeriimaja, mille kõik korterid on eri-tasapinnalised, ulatudes läbi kahe korruse (pool-korruse kaupa). Esimesel korru sel on individuaalsete garaažide ja sissepääsudega nn ridamajatüüpi korterid. Hoovipoolsele fassaadile avanevad vahel-dumisi rõdud ja galerii. Hoonemahu poolitab läbi maja ulatuv trepikoda koos liftišahtiga. Viienda korruse korteritel on sisekvartali poole avanevad väga avarad sauna ja sauna eesruumiga katuse-terrassid.
Keldrikorruse garaažis paiknevad soojad ja valvega parkimiskohad. LASNAMÄE ÄRIMAJA –
SINU EDUKA ÄRI UUS KODU
Avatud planeeringuga äri- ja büroohoone Osmus saare tee 8 asub Tallinnas Lasnamäe
linnaosas ning arhitektuurselt kul geb piki Peterburi teed Tallinna poole. Maa-ala jääb ühelt poolt Peter-buri maantee ja teiselt poolt Osmus saare tee vahe-le. Ärimaja asub Lasnamäe kiiresti arenevas ning tervikliku infrastruktuuriga piirkonnas. Hoonel on viis maapealset korrust, hoonealune garaaž ning neli trepikoda ja lifti.
Kõik büroo- ja kaubanduspinnad on mugavad ja valgusküllased. Unikaalne fassaadilahendus on moodne ja võimaldab paigutada kõik valgust vaja-vad töökohad akende juurde. Ligipääs kontori tele on mugav ja paindlik. Iga kontori juurde kuulub liftiga trepikoda. Lifti tööd saab programmeerida kliendi vajaduste järgi. Maa-alusest parklast saab liftiga kontorisse sõita.
Hoones kokku 7200 m2 hästi valgustatud büroo-pinda. Pindade suurused algavad 131 m2.
Uued Colonna kinnisvaraelu- ja äripinnad kutsuvad!
www.jasmiini.ee
www.tohu.ee
4
32
2
1
3
3
1
2
www.komeedi14.ee
www.colonna.ee
3
4
VAATAINFOTMEIEAVATUDUSTEPÄE-VADEKOHTA.
Colonna Kinnisvara OÜ Villardi 22-1, 10136 Tallinn Tel: +372 646 1004 www.colonna.ee
5
KORTERELAMUD TOHU ELAMURAJOONIS
Korterelamud Tohu 5 ja Tohu 7 asuvad Pirita-Kosel, Maarjamäel, vähese liiklusega tänaval,
valdavalt eramutega hoonestatud rohelises piir-konnas. Viieminutilise jalutuskäigu kaugusel on Piri ta ürgorg ja Kloostrimets, kus on tervisespordi harrastamiseks loodud head tingimused. Lähimad bussipeatused paiknevad Kose teel ja Vana-Narva maanteel, samuti viieminutilise jalutuskäigu kaugu-sel, lähim suurem kauplus on Pirita Selver.
Arhitekt Janno Põldmaa projekteeritud korter-elamud on kolmekorruselised, täiskeldri ja ühe trepi-kojaga. Korterid on suurte aknapindadega, funkt-sionaalsete ja kompaktsete planeeringutega ning kujundatud selliselt, et ka siseruumides viibides oleks elanikel võimalik nautida asukoha looduslikke eeliseid. Pea igal korteril on rõdu või terrass. Kor-terite siseviimistluses on kasutatud väga kvali teet-seid materjale. Mõlemas korterelamus on 18 ühe- kuni neljatoalist korterit. Iga korteri juurde kuulub panipaik soklikorrusel ja parkimiskoht elamut ümbritseval territooriumil.
Tohu korterelamud on mõeldud nii lastega pere-dele kui ka kiire elutempoga inimestele, kellele on tähtis mugav ja kiire ühendus kesklinnaga.
RIDAELAMU JASMIINI TEEL
Jasmiini tee ridaelamu on mõeldud perele, kellele see on võib-olla esimene suurem kodu.
Kodu, mis on perele piisavalt ruumikas, soodsate pidamis kuludega, aga kujundatud ja viimistletud kvali teetselt ning silmas peetud iga pere indi vidu-aalseid soove ja unistusi.
Koduostja saab kas ise oma kodu lõppviimistluse teha või teeme sisekujunduse ja viimistluse viimase detailini valmis meie – nii, nagu klient soovib.
Jasmiini tee on hea asukohaga, Viimsi keskuse läheduses, kus mõne kilomeetri raadiuses on Pirita rand, tervisespordirajad, kaubanduskeskus ja ühis-transpordiühendus. 2 km kaugusel on Haabneeme keskus, kus on lasteaed, kool, haigla, kauban dus-keskus, spordisaalid ja kõik muud vajalikud teenu-sed. Kesklinna on 11 km, keskmiselt 15 minutiline autosõit.
KORTERELAMU KOMEEDI 14
Komeedi 14 on soliidne ja esinduslik eluhoone Tallinna kesklinnas. Elamu asub kesklinna
sellises piirkonnas, kus on rohelust ja piisavalt vaikust ning samas on mugavaks linna eluks vaja-likud infrastruktuurid sobivalt lähedal. Vaba duse väljak ja vanalinn on 1 km, lühikese jalutus käigu kaugusel. Vahetus läheduses asub Kris tiine keskus, A le Coqi jalgpallistaadion, samuti mitmed ühis-sõiduki peatused.
Komeedi 14 on tugev monoliit betoon konst-ruktsioon-hoone ja kindel investeering. Hoone planeeritud kasutusiga on kuni sada aastat. Majal on tumedast täistellisest fassaad, mis kinnitub mono liitsele kandekonstruktsioonile. Kõikide kor-te rite vahelised seinad on monoliitbetoon seinad. Hoone eristub oma arhitektuurilt, projekti lahen-dustelt, välis- ja siseviimistluselt enamikust uutest arendustest – nn kipskarpidest. Korteritel on kvali-teet sed täipuidust raamidega Saksa tüüpi pakett-aknad, tammespoonist siseuksed, põranda tel tam-me puitparkett. Kõikidel korteritel on kas rõdu, ter rass või mõlemad, igas kolmetoalises saun. Katuse ter rassiga korterites on nii saun kui ka vanniga vannituba.
Galeriimaja koosneb kahest elu hoo nest, mis on omavahel ühenduses maa-aluse garaaži ga.
Viiekorruseline hoone on erilise projekti lahen-du sega, nn galeriimaja, mille kõik korterid on eri-tasapinnalised, ulatudes läbi kahe korruse (pool-korruse kaupa). Esimesel korru sel on individuaalsete garaažide ja sissepääsudega nn ridamajatüüpi korterid. Hoovipoolsele fassaadile avanevad vahel-dumisi rõdud ja galerii. Hoonemahu poolitab läbi maja ulatuv trepikoda koos liftišahtiga. Viienda korruse korteritel on sisekvartali poole avanevad väga avarad sauna ja sauna eesruumiga katuse-terrassid.
Keldrikorruse garaažis paiknevad soojad ja valvega parkimiskohad. LASNAMÄE ÄRIMAJA –
SINU EDUKA ÄRI UUS KODU
Avatud planeeringuga äri- ja büroohoone Osmus saare tee 8 asub Tallinnas Lasnamäe
linnaosas ning arhitektuurselt kul geb piki Peterburi teed Tallinna poole. Maa-ala jääb ühelt poolt Peter-buri maantee ja teiselt poolt Osmus saare tee vahe-le. Ärimaja asub Lasnamäe kiiresti arenevas ning tervikliku infrastruktuuriga piirkonnas. Hoonel on viis maapealset korrust, hoonealune garaaž ning neli trepikoda ja lifti.
Kõik büroo- ja kaubanduspinnad on mugavad ja valgusküllased. Unikaalne fassaadilahendus on moodne ja võimaldab paigutada kõik valgust vaja-vad töökohad akende juurde. Ligipääs kontori tele on mugav ja paindlik. Iga kontori juurde kuulub liftiga trepikoda. Lifti tööd saab programmeerida kliendi vajaduste järgi. Maa-alusest parklast saab liftiga kontorisse sõita.
Hoones kokku 7200 m2 hästi valgustatud büroo-pinda. Pindade suurused algavad 131 m2.
Uued Colonna kinnisvaraelu- ja äripinnad kutsuvad!
www.jasmiini.ee
www.tohu.ee
4
32
2
1
3
3
1
2
www.komeedi14.ee
www.colonna.ee
3
4
VAATAINFOTMEIEAVATUDUSTEPÄE-VADEKOHTA.
Colonna Kinnisvara OÜ Villardi 22-1, 10136 Tallinn Tel: +372 646 1004 www.colonna.ee
6
Uusarendus – kindel trump kinnisvara kaardipakis
Vahepeal on kinnisvaraturg läbi teinud palju muutusi, seda nii arendaja kui ka ostja suhtumises, käitumises ning nõudmistes kvaliteedile ja projekti terviklikkusele. Oma viimase aja tähelepanekuid jagab kinnisvaraturul üle 18 aasta tegutsenud Siiri Maask, Rime Kinnisvara elamispindade osakonna juhataja.
Ehitatakse TallinnasTraditsiooniliselt on kõige rohkem uusi arendusprojekte Tallinnas, vähesel määral ka Tartus ja Pärnus. Enamjaolt on tegu kortermajade arendustega, kus olemas vajalik taristu. Märgata on huvi tõusu ka eramuarenduste vastu, seda nii ostjate kui ka arendajate poolt, kuid suurem osakaal on siiski kortermajade uusarendustel.
Kuigi kinnisvaraturu tippaeg, nii tehingute arvu kui ka keskmise hinna järgi, jäi aastatesse 2005–2007, võib täna siiski rääkida tõsisest taastumisest. Võrreldes aastataguse ajaga on ehitustööde maht ja valminud eluruumide arv tõusnud umbes 20 protsenti. Sama perioodi jooksul on 20 protsendi võrra kerkinud ka eluasemelaenude käive.
Mitte väga suured korteridKinnisvarasektori uues elavnemises võib märgata aga teatud ettevaatlikkust arendajate poolt – ehitatakse peamiselt 2–3toalisi kortereid ning 4toaliste osakaal uutes projektides on üsna väike. Seetõttu on just suurte korterite nõudlus tänasel turul üpris kõrge.
Arendavad ja ehitavad suuredPraegusel korteriturul on peamine arendaja keskmisest suurem ehitusettevõte (Merko, Nordecon, Skanska, NCC, Astlanda, YIT jt). Omal ajal hulgaliselt esile kerkinud väiksemate kinnisvaraaren
Uue hoo sisse saanud kinnisvaraturust annavad aimu üle pealinna kõrguvad ehituskraanad. Sahtlist on välja võetud kõik vahepeal tolmuma jäänud projektid ja korterelamute ehitus käib kõikides piirkondades.
dajate aeg tundub läbi olevat, kuid õnneks on ka siin erandeid.
Müüb eristumine – kaasa pa-rem kvaliteet ja arhitektuurne lahendus buumieelse hinnaga Uute korterite hinnad ei ole saavutanud veel tippaja (2005–2007) taset ja jäävad suurusjärku, mis oli aastal 2004, st vahetult enne hoogsat tõusu.
Küll aga on tunduvalt parem ehituste kvaliteet ja tihedas konkurentsis püütakse konkurentidest eristuda – nii arhitektuurse lahenduse, hästi läbi mõeldud planeeringu kui ka siseviimistluses kasutatavate materjalidega. Usun, et lähemas tulevikus teevad kinnisvaraarendajad oma arendus
te prioriteetides veelgi korrektiive, sest keskmise ostja teadlikkus kasvab pidevalt.
Kindlasti suureneb turul nõudlus 4toaliste eluruumide järele. Põhjuseks asjaolu, et koolis käivate lastega pered soovivad kolida kesklinna või selle lähedusse, sest enamik koole ja töökohti on koondunud siiski südalinna ümbrusesse. Kui praegu on võimalik müüa kortereid väga lähestikku paiknevates majades, st krundi paiknemise tõttu kahe hoone vahel avanevad vaated akendest ja rõdult naabermaja akendesse, siis usun, et tulevikuostja eelistus uue kodu (korteri) valikul on siiski suurema privaatsuse olemasolu.
Teadlik ostjaUute korterite turg on praegu väga selgelt ostjakeskne. Ostja ootused kodu soetades on kõrgemad, kui olid näiteks buumi ajal või enne seda – valik tehakse nii kvaliteedi kui ka hinna suhet hoolega kaaludes ja võrreldes. Eesti ostja ei soeta kinnisvara peamiselt investeeringu mõttes, vaid ostab endale kodu. Kuigi kõigi valikus on sees ka tugev emotsionaalne element, on peamine ostuotsuse langetamise põhjus siiski väga pragmaatiline – lõpphind.
Endiselt eksisteerivad uute korterite turul välismaalased, kuid nende osakaal ostjate hulgas ei ole sama kõrge kui buumi ajal. Selliste ostjate eelistuseks on alati olnud ja on ka praegu peamiselt kesklinna piirkond. Kui turu kõrgperioodil 2005–2007 ostsid välismaalased uusi kortereid nö paberilt hulgi, siis tänavu on välismaise taustaga hulgiostja otsingu sihiks peamiselt uusarendused, kus arendajal on tugev surve müüa ja seetõttu on ta valmis pakkuma soodsat hinda.
SiiRi maaSkRime Kinnisvara elamispindade osakonna juhataja
Fotod: Rime kinnisvara / endriiko Vallas
Vanalinna arendusi renoveeritakse terviklikult ja erilise hoolega. Täna ei remondita pelgalt ühte kor-terit. Pärli majade arendaja väärib kiidusõnu põh-jaliku ja tervikliku renoveerimisprojekti elluviimi-se eest. Pildil on Pärli majade arendus Tallinna va-nalinnas, Pikk tn. 1/ nunne 2 /Lai 2 ja Pikk tn. 3
7
8
Ligi neljasaja tuhande euro eest said omale soojustuse lasteaed Linnutaja ja Vaimastvere sotsiaalkeskus Jõgevamaal, Esku
raamatu kogu Põltsamaal, Haanja kooli maja ja Osula põhikool Võrumaal, Kanepi depoo Põlvamaal, Maardu linna raamatukogu, Raasiku põhikool ja Tallinna Kullatera lasteaed Harju maal, muuseum Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsioon ning Hargla hooldekodu, Hargla kooli laste aia, Koikküla raamatukogu ja Koikküla külakeskuse ühishoone Valgamaal.
Septembrikuus lõpetatakse tööd veel viiel objektil: Tartu Forseliuse gümnaasiumis, Tartu kesklinna koolis, Kuremaa tervisespordikesku
ses, Saarepeedi rahvamajas ja Päästeameti Tallinna häirekeskuses.
Ehitustööd käivad 112 objektil kogumaksumusega 19,7 miljonit eurot. Välja on kuulutatud 58 ehitus ja 40 projekteerimishanget. Kokku on projekti raames tänaseks korraldatud 783 hanget.
Järgnevatel kuudel on plaanis alustada ehitustöid enam kui 120 objektil ning välja kuulutada veel 180 objekti ehitushanked ligi 55 miljoni euro väärtuses.
CO2heitmekvoodi müügist saadava raha eest
muudetakse tuleva aasta lõpuks energiasäästlikumaks 480 hoonet üle terve Eesti, investeerides neisse kokku üle 146 miljoni euro.
Investeeringud on suunatud eeskätt hoonete energiasäästlikkuse tõstmisele. Enamiku objektide juures on kavas projekteerida ja ehitada uued ventilatsiooni, kütte ja tugevvoolusüsteemid ning soojustada majade seinad, soklid, põrandad, vahelaed ja katused. Kavandatud tööde tulemusena peaks vähenema energiatarbimine ning sellest tulenevalt õhku paisatava CO2 hulk.
Projekti edenemist saab jälgida Riigi Kinnis vara Aktsiaseltsi kodulehel www.rkas.ee/co2/kaart.
andRUS kõReRiigi Kinnisvara Aktsiaseltsi CO2projekti direktor
CO2-projekt on saanud hoo sissekyoto protokolli alusel toimuva Co2-heitmekvoodi müügist saadava raha eest on Riigi kinnisvara aktsiaseltsi juhtimisel tänaseks renoveeritud energiasäästlikumaks kaksteist esimest hoonet, sealhulgas on vastu talve saanud omale soojad ruumid kolm laseteaeda ja kolm koolimaja. ehitustöö käib enam kui sajal objektil üle eesti.
Co2-projekti raames käib ehitustöö juba enam kui sajal objektil üle eesti.
9
Müügiinfo:ALG Liisingu ASHirvo Lukastel 508 9234, 614 [email protected]
www.alg.ee
TÖÖSTUSE 31, Tallinn
Valmimise aeg: august 20111toaline korter (23,1 m²), hind 34 000 €2toaline korter (52,2 m²), hind 80 050 €3toaline korter (76,3 m²), hind 90 300 €
Lisainfo:Parkimine suletud sisehoovis. Maitsekalt renoveeritud kolmekordne puitelamu Tallinna kesklinnas. Käe-jala juures kõik eluks vajalik: poed, koolid, lasteaiad, ühissõiduki peatused. Samas on säilinud Kalamaja asumi hõng ja privaatsus. Renoveeritud on ka enamik ümberkaudseid elamuid.
HEKI TEE 6, Haabneeme, ViimsiValmimise aeg: 20071toaline korter (39 m²),hind koos köögimööbliga 46 650 €2toaline korter (77,6 m²), hind 78 000 €2toaline saunaga korter (81,2 m² + rõdu 4,8 m²), hind koos köögimööbliga 82 000 €3toaline korter (92,0 m²), hind 94 000 €
Lisainfo:Parkimine suletud maaaluses parklas. Ruumikad korterid liftiga viiekordses kivimajas. Ehitusel on kasutatud ainult kvaliteetseid materjale. Majale on omistatud energiaklass B, st minimaalseid kütte- ja remondikulusid. Käe-jala juures kõik eluks vajalik: poed, koolid, lasteaiad, ühissõiduki peatused. Mõnesaja meetri kaugusel on mõnus suplusrand. Tervisespordi huvilistele on kasutada valgustatud kergliiklustee.
PIRNIPUU 95, Soosaare, Muuga
Kolme boksiga ridaelamuValmimise aeg: suvi 20113 boksiga ridaelamukrundi suurus 1000 m²boksid suurusega 102–105 m²boksi hind al 95 000 €
Lisainfo:Kolme magamistoaga kahekordsed boksid Muuga aedlinnas uuselamute rajoonis. 15minutilise autosõidu kaugusel Tallinna kesklinnast. Linnaliini bussipeatused mõnesaja meetri kaugusel. Ümbruses ainult eramud. Vaikne ja rahulik elukeskkond Tallinna külje all asuvas endises suvitusrajoonis.
10
Paljud Eesti kodud vajavad värskenduskuuri ja mitmed pered hoopis uut elamist. Eesti on ühe pereliikme elamispinna suuruselt Põhjamaade keskmisest veel üsna maas. Viimase paari, kinnisvaraturul väga rahuliku aasta jooksul on lisandunud palju noori peresid, kes sooviksid omaette elamist.
Võimalusi ja riske tuleb kaaludaKodu soetamist toetavad praegused laenutingimused: nõuded, mida kriisiajal karmistati (näiteks tagatise vastu antava laenu piirsumma), on jälle leebemad. Ka intressimäär (nii baasintress kui ka marginaal) on mõistlikul tasemel. Kinnisvara hinnatase on oma põhja leidnud, mõnel pool juba tõusulegi pööranud.
Inimesed on aga kriisist õppinud ja oluliste laenu otsustega väga ei kiirusta. On kogetud, millised tagajärjed võivad olla ülemäära suurte laenukohustuste võtmisel. Ettevaatlikuks on teinud nii olukord tööturul kui ka hinnatõus, euro tulek ja muud igapäevast hakkamasaamist mõjutavad muutused.
Suurim laenu võtmisega seotud oht on see, et laenuvõtja sissetulekud võivad tulevikus väheneda.
Kindlustuskaitse annab turvatundeSEB pakub kodulaenu koos tervikliku kindlustuskaitsega. Laenumaksete kindlustus on vaid SEB kodulaenuga pakutav võimalus juhuks, kui saaja sissetulek peaks ootamatu töökaotuse või
ajutise töövõimetuse tõttu vähenema. Sel juhul on laenumaksete tasumine 12 kuu jooksul kindlustatud.
Koos laenuga saab laenusaaja ka elukindlustuskaitse: laenukindlustus tagab laenu jäägi tasumise kindlustatu surma korral. Laenusaaja võib ennast kindlustada ka õnnetusjuhtumist põhjustatud ajutise või püsiva töövõimetuse puhuks.
Kliendihaldur aitabSEB lähtub põhimõttest, et pank peab klienti toetama mitte ainult laenuvõtmise hetkel, vaid kogu tema laenuperioodi jooksul. Seepärast on igal meilt kodulaenu võtnud kliendil isiklik haldur, kellega koos mõeldakse põhjalikult läbi nii laenuga seotud üksikasjad kui ka vajadused teiste panga teenuste järele. Kliendihaldur oskab nõustada ka soovide ja võimaluste muutumise korral.
Soovitused kodulaenu võtjale• Ära ostuga kiirusta: kaalu põhjalikult, milli
ne pakkumustest vastab sinu (pere) vajadustele kõige paremini, ja võrdle objektide kvaliteeti.
• Küsi laenupakkumist mitmest pangast, sealjuures pea oluliseks laenuriskide maandamise võimalusi.
• Ära küsi pangast üksnes laenu. Pikaks ajaks
Kas uue kodu soetamiseks on õige aeg?See, kas kodulaenu võtmise otsus üldse tehakse, oleneb pere tegelikust vajadusest elamistingimusi parandada, panga ja kinnisvaraturu pakutavatest võimalustest ning tulevase laenusaaja valmidusest võtta laenuga kaasnevaid riske.
Triin Messimas,
SEB äriarendusjuht eralaenude valdkonnas
11
Kas uue kodu soetamiseks on õige aeg?end laenuandjaga sidudes pead saama võimalikult mugavalt ka kõik teised pangateenused.
• Liigu unelmate kodu poole sammhaaval. Oluline on, et võetav laenukohustus oleks jõukohane.
• Makseraskuste tekkimise ohu korral võta kohe ühendust oma kliendihalduriga.
Kuus sammu uue koduni1. Vali kodu väljaKõige rohkem kinnisvarapakkumisi leiad veebilehelt www.city24.ee. Uue kodu valimisel arvesta oma (pere) tegelikke vajadusi ja võimalusi.
2. Otsi vanale kodule ostjaPraegune kodu on mõttekas kohe müüki panna. Selleks soovitame kasutada professionaalse kinnisvaramaakleri abi.
SEB pakub ka koduvahetuslaenu: siis ei pea vana kodu enne uue soetamist kindlasti ära müüma, vaid võib müügiks kuni pool aastat aega võtta. Kuuekuulise koduvahetusperioodi jooksul tasub pere vaid intressimakseid.
NB! Koduvahetus on seotud riskiga, et soovitud hinnaga ostjat ei leita piisavalt kiiresti. Pank annab igal üksikjuhtumil soovituse, kas senine kodu on mõistlik kõigepealt müüa või võiks kaaluda koduvahetuse lahendust.
3. Tule erakliendihalduri juurde nõustamiseleMeie kodulehe www.seb.ee/kodulaen kaudu saab küsida esialgset laenupakkumist või, juhul kui plaan on juba selge, saata põhjalikuma laenutaotluse. SEB klientidel soovitame täita taotlus internetipangas.
Nõustamine on kindlasti vajalik, kui laenuprojekt on keerukam: näiteks kui soovid ise hakata kodu ehitama või kui sul on varasemast ajast eluasemelaene või muid kohustusi.
4. Esita laenu taotlemiseks vajalikud dokumendidTäpse info vajalike dokumentide kohta annab erakliendihaldur. Kui su sissetulek on seni laekunud teise panka, esita konto väljavõte viimase 6–12 kuu kohta (sobib internetipanga väljavõte). Koos laenutaotlusega tuleb sageli esitada SEB tunnustatud kinnisvarabüroo eksperthinnang soetatava kinnisvara ja lisatagatiste kohta (nt koduvahetuslaenu puhul ka senise kodu kohta). Samas on võimalus, et standardkorteri ja piisava tagatise ülekatte korral määrab tagatise turuväärtuse kindlaks pangatöötaja ise.
5. Sõlmi vajalikud lepingudPositiivse laenuotsuse järel allkirjastame lepin
gud. Laenulepingu sõlmimine toimub pangas. Ostumüügileping ja tagatisvara pandileping vormistatakse notari juures, sealjuures tuleb maksta notaritasu ja riigilõiv. Laenusumma makstakse välja pärast tagatise vormistamist. Kodu ostmisel kannab pank vajaliku summa otse uue kodu müüjale.
6. Kindlusta ennast ja oma koduLaenu tagatiseks olev kodu tuleb kindlustada. SEB pakub koostöös RSA Kindlustusega spetsiaalselt meie kodulaenuklientide jaoks välja töötatud tagatisvara kindlustamise võimalust.
Laenuvõtmisega kaasnevad järgmised kulutused:
• kinnisvara hindamise tasu (kui hindamine on vajalik)
• notaritasu ja riigilõiv• tagatisvara kindlustamine• laenulepingu sõlmimise tasu
Tutvu tingimustega aadressil www.seb.ee/kodulaen, lisakonsultatsioon SEB kontorist. Kodulaenu krediidi kulukuse määr on 4,25% aastas järgmistel näidistingimustel: laenusumma on 40 000 eurot, tagastamise tähtaeg 20 aastat, lepingu tasu 400 eurot, intressimäär 4%.
Ruutmeetri hind alates 1100 eurost.Korterite broneerimisega alustame3. oktoobril 2011.
www.oma.ee/vikerlase
Müügiinfo:Tarmo Rammokinnisvara müügijuht
AS Oma Ehitajatel 651 0711, 501 [email protected]
UUS korterelamu Lasnamäel
Vikerlase 14b• 11 korrust• 72 korterit• parkimine maja all• piiratud territoorium• 1–4toalised korterid suurusega
36,4–85,3 m²
OktOObrikuus broneerimiskokkuleppe sõlminud korteriostjate eest maksab
ostu-müügilepingu notaritasu As Oma Ehitaja!
12
“Sa oled hulluks läinud!” hüüatas ema, kuuldes, kui palju oli minu uus ost maksma läinud. Ese ise aga ilutses esikus – tuhmilt läikiv kosmoseajastu disaini suursaavutus. Tegelikult oli peres juba korduvalt olnud jutuks, et vajame uut tolmuimejat. Nüüd aga oli ema hämmeldunud ja peaaegu pahane. “Milleks meile nii kallis tolmuimeja?” Ka abikaasa raputas rahulolematult pead, perekonna eelarvega heldekäeliselt ümberkäimine ei meeldinud talle põrmugi. “Kuid tegu ei ole ju mingi suvalise tolmuimejaga,” ütlesin mina, nördinud nende asjatundmatusest. “See on ju Krausen!”
Sain aru, et nüüd tuleb mul mõneks ajaks reklaamiagendiks ümber kehastuda ja oma perele kodutehnika uusimat saavutust esitleda. Eksemplari, mis erineb juba tuttavast tolmuimejast samavõrd kui keraamiline pliit mingist eelajaloolisest petrooleumipliidist.
Senini oli meie majas koristatud perestroikaaegse Venemaa teadusliku tootmiskoondise ühe viimase näidisega. Emal oli see omal ajal õnnestunud täiesti juhuslikult hankida. Mäletan, et ta oli uue kodu masina üle väga uhke, sest sellest mudelist kirjutati ka ajakirjas Teadus ja Elu. Masin oli tavalistest tolmu imejatest võimsam, sel oli automaatselt sissekeritav juhe, palju tarvikuid, mida sai hoida korpuse sees, ja mingist erilisest materjalist ühekordsed tolmu kotid.
Ausalt öeldes ei olnud ka see riista puu tollaste hindade järgi arvestades mingi odav vidin. Kuid aeg läks, ja nagu teada, ei kesta miski igavesti. Lisaks ilmnes uudistootel üsna pea ka ebameeldiv omadus, mis tegelikult oli küll mõeldud selleks, et muuta kodutehnika käsitsemine mugavamaks, lihtsamaks ja hügieenilisemaks. Nimelt ühekordsed tolmu kotid. Nendest tuli puudus kätte tavaliselt kõige ebasobivamal ajal. Lisaks täienes kaubandusvõrgus pakutavate tolmukottide valik nii kiiresti, et vajalike leidmine ei olnudki enam lihtne. Juhtus, et osteti valed tolmukotid. Arutasime, et kui soetame järgmise tolmu
imeja, siis peaks see olema statsionaarse tolmukogumise süsteemiga ja odavam pidada.
Ei saa mainimata jätta, et meil on kaks kassi, kelle eellased on olnud Pärsia kiisud. Nad on ema lemmikud, eri aegadel oli ta nad prügikasti juurest leidnud ja koju toonud. Kassid aga on säilitanud oma suveräänsuse ning lubavad endale mõnikord tujutsemist. Harjata nad ennast ei lase ja seetõttu lendleb õhus hulgaliselt udupeeneid kassikarvu, mis jäävad riiete, vaipade ja isegi kööginõude külge. Hiljuti ütles üks abikaasa sõber, et ta ei saa meile enam külla tulla. Ta oli pöördunud allergoloogi poole, kurtes, et teda vaevab juba pikemat aega nohu ja köha. Selgus, et mees on koduloomade vastu allergiline.
Kõik need asjaolud ajendasid mind astuma õigupoolest revolutsioonilist sammu – ostma võimsa vesifiltriga Krauseni tolmuimeja. Pealegi pidin mõtlema meie pere juurdekasvule (see on ju vältimatu): kui majja tuleb väike laps, peab ta saama hingata puhast õhku. Arvan, et meie võimuses peaks olema talle seda pakkuda. Kuid uudise pere juurdekasvust kavatsen teatavaks teha hiljem – siis, kui muud argumendid enam ei veena.
Minu esitlus algas sellest, et andsin abikaasale Krauseri kasutusjuhendi sõnadega: “Kallis, sa ju tead, kuidas on naistel tehnikaga lood. Parem oleks, kui sina võtaksid selle asja oma hooleks.” Kuni tema tehnilistesse üksikasjadesse süvenes, puhastasin mina suure toa vaiba meie
vana tolmuimejaga. “Oleks nagu puhas, eks?” küsisin kodustelt. Neil ei jäänud muud üle, kui nõustuda. “Aga nüüd kontrollime!” Valasin vee läbi paistvasse tolmu kogumise anumasse ja lülitasin riistapuu sisse. Tolmuimejas tekkis veekeeris. “Töötab vaikselt, see on tõsi,” tunnistas ema. “Juhtimispaneel asub korpusel ja ka käepidemel, see on mugav,” kommenteeris abikaasa, liigutades harja mööda põrandat. “Katsu, kui kerge see on,” üritasin ema veenda. “Hea küll, hea küll, alguses on kõik tolmuimejad head,” ei andnud ta alla. Selle aja peale oli vesi kogumisnõus muutunud mustaks. See oli fakt, mida ei saanud eirata. “Nüüd ei pea sa enam vaipa välja tassima ja seda seal kloppima,” teatasin abikaasale rõõmsa uudise. Tolmuime
Lugu sellest, kuidas meie pere soetas ebatavalise tolmuimeja
13
ja hari vibreerib ja imeb vaibast välja ka kõige sügavamal oleva tolmu.
Emale avaldas muljet see, et enam ei pea me, vaibad kaenlas, mööda keemilisi puhastusi käima. Nüüd võime ise oma vaibad puhtaks pesta. Selleks on komplektis isegi pesuvahend. “Aga kuidas me vaipu kuivatame?” küsis ema umbusklikult. “Nad ei jõuagi märjaks saada,” ütlesin mina.
Eksperimenteerimise tuhinas puhastasime vaiba ja siis veel kardinad, raamaturiiulid, toataimed, videoaparatuuri ja arvuti. Tolmu oli nii palju, et suisa ehmatasime – kas tõesti oleme seni sellises mustuses elanud? Kuid kõige sügavama mulje jättis meile kõigile pehme mööbli ja voodite puhastamise va
hend. Voodi puhastamiseks valasime tolmu imejasse uue koguse vett. Mõne aja pärast ilmusid sinna hallid tolmu räitsakad, umbes sellised, nagu kogunevad vanni pärast seda, kui veekatkestuse järel torusid puhastatakse. “Ma vahetan ju iga nädal voodi pesu,” hüüatas ema käsi kokku lüües. “Need on tolmulestad,” valgustas teda väimees. “Mis lestad?” ei saanud ema aru. “Tolmulestasid leidub igas diivanis ja madratsis, nad ei hammusta, aga sisse hingata neid küll kasulik ei ole.”
Seejärel panime padjad ja tekid koti sisse ja puhastasime neid vaakumiga. Koristustööde käigus pesime puhtaks tubade lamineeritud põrandad. Tavaliselt pühin neid kergelt niiske lapiga, mida tuleb sageli loputada. Pärast Krauseni tolmu
imejaga pesemist nägin esimest korda ideaalset tulemust, mis pealegi tuli kätte nii kerge vaevaga. Kui koristustööd olid lõppenud, seadsime end mugavalt sisse diivanil ja tugitoolides. “Olen kindel, et meie kodu ei ole kunagi olnud nii puhas,” ütles keegi meist. “Ja kui värske õhk on korteris, kas tunnete?” märkis ema. “Järgmine kord tilgutan vee hulka natuke eeterlikku õli, siis on meil aroom teraapia omast käest,” lubasin mina.
Kogu asi on selles, et tavalise tolmu imejaga koristatakse ära peamiselt suuremad prahiosakesed, aga peenem tolm, mida me isegi ei näe, lendab tolmuimejast läbi. “Tolm ei jää tolmukotti pidama, vaid heljub õhus, satub hin
gamisteedesse ja tekitab peavalu,” jagas abikaasa kasulikku informatsiooni, mida oli kasutamisjuhendist ammutanud. “Sellel tolmuimejal on kahekordne õhu puhastamise süsteem – sissetuleva musta õhu eraldamine ja keerisvee filter, mis puhastab õhu kapitaalselt,” jätkas abikaasa. “No mida ma ikka ütlen,” heitis ema pilgu uuele tolmuimejale, “see on muidugi väärt ja kasulik riistapuu, aga kallivõitu. Kuid teisalt on see oma hinda väärt, tervist ei saa rahas mõõta.” Lähen ja panen tolmuimeja järgmise laupäevani kappi. Abikaasa ütles: “Ära kuhugi kaugele pane. Kui see lihtsalt ilma voolikute ja harjadeta sisse lülitada, võib seda kasutada ka õhu puhastajana. Pealegi tahaksin ma veel auto istmekatted puhtaks teha.”
14
Majanduse raske ja ettearvamatu olukord on vähendanud inimeste võimekust uut kodu osta. Reaalpalgad on veel languses ja tööpuuduse vä
henemise tempo tagasihoidlik. Kasutada saab ju ka uue eluaseme ostu alternatiivi – üürimist.
Üürikorterite nõudluse juures on analoogselt ostumüügituruga toimunud nihe kvaliteedi poole. Üürilevõtja soovib “pommiaugu” asemel leida korralikku, ilmsete kulumismärkideta ja möbleeritud kvaliteetset korterit.
Miks on nii? Kas see on üüribuum?Eelkirjeldatud ehk kvaliteetsete korterite pakkumine on olnud piiratum ja siit on saanud alguse defit
siidi esimene samm. Korralikust kaubast ilmajäänud üürnikud on pidanud oma kvaliteedistandardeid allapoole laskma ja sobilikke lahendusi kehvemate korterite seast otsima. See omakorda on andnud võimaluse hindade tõstmiseks ka vähem kvaliteetsetel korteritel.
Hinnatõusu on omakorda toetanud hooajaline tegur – sügisel on tudengid aktiivselt eluaset otsimas. Samuti on tegu ärihooaja algusega, kus sõlmitakse tavapärasest märksa enam uusi üürilepinguid.
Üürikorterite pakkumine on seejuures vähenenud, mis samuti mõjutab hindade tõusu. Peamine põhjus on see, et aja jooksul investeeringuna soetatud korterid on
mõningase ostumüügiturul aset leidnud hinnatõusu tingimustes müüki pandud ja
sageli enam üüriturule tagasi ei tule.
Kehvad laenutingimused ja kõrged nõuded omafinantseeringule ei anna ka liiga lihtsalt võimalust uut investeeringut teha – korter osta ja see välja üürida.
Korterite tõusnud ostumüügihinnad omavad üürihinnale samuti kaudset mõju. On loogiline arvata, et korteri üürihinna ja korteri väärtuse vahel peaks olema mingi õiglane proportsioon. Kui korteri hind tõuseb, peab selle proportsiooni ehk vara tootluse säilitamiseks tõusma ka üürihind. Nii tegelikult ongi läinud. Neil põhjustel on viimase poole aasta jooksul korterite üürihinnad Tallinnas tõusnud olenemata piirkonnast 15–20 protsendi, kohati isegi 30 protsendi võrra.
Siin tekib küsimus, kas tegu on üüribuumiga. Raske siiski öelda. Üürikorterit ei võta ju keegi sel põhjusel, et sõbrad on ka nii teinud ja muidu saab staatus kannatada. Pigem on kriisi ajal hinnad alla pekstud ning üürituru aktiivseim kõrghooaeg mõningase korterite ostumüügihindade tõusu ja kehvade laenutingimuste koosmõjul ajutise mullistuse tekitanud.
Vaevalt läheb selgi korral midagi teisiti kui varasematel aastatel. Tõenäoliselt paari kuuga üürituru pinged lahenevad, nõudluse kõrgperioodi hinnatase võib ehk minimaalsel tasemel tagasi alla minna, üürikorterite pakkumine mõningal määral laieneda. Aasta pärast saabuvad taas august ja september ning üllatusena tabame ootamatud tudengitehordid, kes jälle üüripindu otsivad.
HeiTi kaRaFinRE/MAX Centrali juhatuse liige
Korterite üürituru mullistus laheneb paari kuuga
KOMMERTSVÄLJAANNE Väljaandja AS Eesti Ajalehed
Toimetaja Piret Tamm 669 8191, [email protected]
Projektijuht Olavi Värk 669 8236, [email protected]
Kujundus: Tuuli Prees
Korrektuur: Marilin Look
Üürituru mullistused tuletavad meelde vana head kõnekään-du, et kõik uus on hästi unustatud vana. Raske uskuda, et kellelegi on ootamatusena tulnud augusti- ja septembrikuine aeg, kus korterite üüriturg märgatavalt aktiveerub ning hin-dadel on tõsine surve vähemalt ajutiselt tõusta. nii nagu igal aastal, lahenevad seegikord pisimullistused elamispindade üüriturul paari kuuga.
PANKROTIHALDURITEENAMPAKKUMISED
www.varad.ee
KOHTUTÄITURITE ENAMPAKKUMISED
www.varad.ee
PANKROTIHALDURITEENAMPAKKUMISED ENAMPAKKUMISED ENAMPAKKUMISED
Täiusliksundmüükide andmebaas!
WWW.VARAD.EE
15
TOOMPARKUus energiasäästlik maja Toompea nõlval
Paldiski mnt 14, TallinnValmimise aeg: 28. veebruar 2012Kortereid: 66 korterit, 6 bürood, garaažHinnad alates: 1500 €/m²
www.toompark.ee
VABRIKUSinu kodu Kalamajas
Vabriku 8a / Linda2, Vabriku 8 / Valgevase 20Valmimise aeg: 31. detsember 201115 + 14 korterit, parkimine avatud poolsoklisHinnad alates: 1000 €/m²
www.astlanda.ee/vabriku
MÄNNIMETSAValmis infraga elamukrundidNõmme serval
Järveküla küla, Rae vald, HarjumaaValmimise aeg: Valmis! Tule, ehita oma maja!
Männimetsas ootavad uusi elanikke kõikide liitumispunktidega varustatud krundid. Elurajoonisisesed teed on asfalteeritud ja varustatud tänavavalgustusega ning rajatud on mänguväljak ja tenniseväljak. Männimetsa asub Rae vallas Tallinna piiril. Järve Selverini on siit vaevalt 4 km ning autosõit Viru väljakule kestab 15 minutit.Hinnad alates: 50 €/m²
www.astlanda.ee/mannimetsa
Kontakt: Angelina Ilizina, tel 5300 2550, e-post [email protected], www.astlanda.ee
• hea asukoht, Nõmme serval,
4 km Järve Selverini
• valmis infrastruktuur,
asfalteeritud tee,
tänavavalgustus
• head sportimisvõimalused,
tenniseväljak
ja mänguväljak lastele
• lliitumised tehnovõrkudega
• privaatne looduslik keskkond
keset männimetsa
• südalinn
• energiaklass B
• hea planeering
• klaasitud rõdud
• terrassiga korterid
• Kalamaja hinnatuim piirkond
• miljöösse sobiv arhitektuur
• 2–5toalised korterid
• rõdud