Pühapäeval, 24. augustil sai teoks KanepiRaamatuküla selle aasta avaüritus: toimus esi-mene raamatupäev. Raske on selle ettevõtmiseolulisust üle tähtsustada. Raamatuküla idee japlaanid on alles üsna värsked ning esimesteettevõtmistega kaasneb ikka probleeme ja ette-nägematust. Täna võime õnnelikena nentida, etoleme astunud kindlal sammul Raamatukülauksest sisse.

Päev algas pidulike kõnedega. Raamatupiduolid tulnud avama ka meie ideoloogilised „risti-vanemad” Soomest Sysmä Raamatukülast. Neileavaldas siirast muljet, et me siin Kanepis raama-tuküla idee nii teotahteliselt ja jõuliselt töössesaime. Kulus ju raamatukeskse identiteedikont-septsiooni algatusest pühapäevase avaüritusenipisut üle poole aasta.

Kohal olid raamatumüüjad nii uute kui ka atik-variaatsete raamatutega. Korraldajate rõõmuksjäid nad väga rahule ning lubasid ka järgmiselkorral tulla. Kohal oli Võru Instituut oma välja-annetega. Laste rõõmuks oli kohal ka Pokumaaoma töötoa ja pokudega. Ja kohal oli hulk Lõuna-Eesti kirjamehi-naisi, kes oma sõnul varem Eestissellisel hulgal kokku pole saanudki. Nii pakkusKanepi raamatupäev kirjanikele toreda võima-luse omavaheliseks suhtlemiseks ja ennast teistetegemistega kurssi viimiseks.

Ja olgugi, et kuulajaid-vaatajaid oli ajuti na-pivõitu, olemise mõnusat aurat ei eitanud keegi.

Raamatupäeval avas uksed ka MTÜ LiivimaaAntiigi kunsti- ja antiigiait. Endise kirikumõisavana ait, mis aastaid kasutuna seisnud, ärkasuuele elule vanavara ja kunsti võtmes. Korralikunäitusevalgustuse saanud ruumides olid ekspo-neeritud Toomas Kalve, Epp Margna ja Jaanus

Nessleri pildid. Aidavälisseintel oli võima-lus vaadata ka EvarRiitsaare ja ToomasKusingu maale.

Antiikse mööbligasisustatud ruumis saivaadata Vaidu Vidilidokumentaa l f i lmeKanepist ja siinse kan-di inimestest. Aidas onka edaspidi plaanisnäitusi korraldada, sa-muti on tegijail sealplaanitud restaureeri-mise õpitube korralda-da ja vanavara ekspo-neerida.

Omaette sündmu-seks kujunes kirjan-dusauhinna KanepineHame esimese lau-

reaadi väljakuulutamine. Nagu auhinda kätteandnud Contra hiljem ütles, pole ta elus veelühtki kirjanikku nii õnnelikuks teha saanud, kuiseekordne laureaat Kauksi Ülle seda läbi üllatuseja tänutunde oli. Kanepisest kangast õmmeldud jaRaamatuküla logo kandvat hamet endale üllpannes ei osanud pärjatu muud kosta, kui et tun-neb end lausa Nobeli preemia laureaadina. Vä-hem üllatunud ei olnud ka Toomas Kalve eri-preemia saanud Olavi Ruitlane.

Kogu selline ettevõtmine sai teoks tänu palju-dele abivalmis inimestele ja heatahtlikele toeta-jatele. Tänan Eesti Kultuurkapitali ja Kanepi val-lavalitsust, eraldi vallavanem Aivar Lutsu, keskogu ettevõtmise kulgu avatud pilguga ja abi-valmilt jälgis. Ja muidugi suur tänu kõigile noor-tele Kanepi avatud noortekeskusest, kes koosoma juhi Annika Ladvaga appi tulid.

Kanepi teine raamatupäev toimub järgmiselsuvel kindlasti.

Kanepi ei pea jääma ootama järgmist aastat, etRaamatuküla tegemistest osa saada. Kooliaastaalguseks toome Kanepi raamatukokku Muumi-teemalise näituse Soome Instituudist, mis kind-lasti nooremaid raamatusõpru rõõmustab. Kavason veel teisigi näituseplaane ja väiksemaid kir-janduslikke ettevõtmisi tuleb ka kindlasti.

Kõigile kirjanduslikke elamusi soovides EPP MARGNA

KKAANNEEPPII TTEEAATTAAJJAASeptember 2008 Hind 2 krooni Vallavalitsuse ja volikogu ajaleht Nr 8 (52)

Vallavolikogu 21. augusti istung

Päevakord:1. Vallavara võõrandamine otsustuskorras.Kuna kaks oksjonit on osavõtjate puudusel eba-õnnestunud, otsustati müüa Põlgaste kultuurima-ja otsustuskorras 16. juunil 2008 avalduse esita-nud OÜle Lõuna-Eesti Varahaldus, hinnaga 100000 krooni (otsus nr 44). 2. Valla 2008. aasta eelarve täitmisest, teise lisa-eelarve vastuvõtmine.Otsustati suurendada eelarve tulusid summas 1613 053 krooni ja kulusid summas 1 613 053krooni (määrus nr 20).3. Valla arengukava arutelu. Otsustati võtta teadmiseks informatsioon vallaarengukava koostamisest. Kõikidel komisjonidelja volikogu liikmetel tuleb järgmiseks volikoguksveel kord arengukava läbi vaadata ja esitadatäiendavad ettepanekud.4. MTÜde rahastamisest valla eelarvest.Volikogu liikmetel ei olnud ettepanekuid rahas-tamise korra muutmiseks.Otsustati võtta teadmiseks informatsioon MTÜ-de rahastamisest.5. Komisjonide esimese poolaasta tööst.Otsustati võtta teadmiseks informatsioon komis-jonide töö kohta esimesel poolaastal. 6. Katastriüksuse sihtotstarbe määramine.Otsustati määrata sihtotstarbed Järveotsa, Järve-kalda, Lahe ja Seedu kinnistul (otsused nr 45-48).7. Kanepi Gümnaasiumi struktuuri täiendamine.Otsustati täiendada Kanepi Gümnaasiumi struk-tuuri kahe ametikohaga: kooli söökla juhataja-kokk 1 ametikoht ja kokk 1 ametikoht (määrus nr21 jõustub 1. oktoobril).8. Otsustati tunnistada kehtetuks vallavolikogu24.05.2007.a otsus nr 34 ,,Piirangud alkoholi jae-müügil”.

Väljavõtte koostas vallasekretär ÕIE PÕDER

•Volikogu istungi materjalidega saab tutvu-da valla kantseleis, raamatukogudes ja vallakodulehel www.kanepi.ee.

Politsei soovib õpilasteleturvalist kooliteed

Taas on kätte jõudnud kooliaeg. Oma esimestkooliteed alustanud 1. klassi lapsed ei ole veelliikluses kogenud, seega ei oska nad kooli minnesja sealt tulles näha ohtu oma elule ning tervisele.

Koolijütsidele peavad lastevanemad selgekstegema tee kooli ja selgitama tekkida võivaidohte. Mõistlik oleks lapsega enne kooli algustkoolitee läbi käia ja tutvuda erinevate liiklusolu-dega. Sõiduteed peab üldjuhul ületama ülekäigu-rada kasutades ja veenduma, et autojuht on jala-käijat märganud. Siinjuures tuletame lastevane-matele meelde, et nad ka ise oleksid eeskujuksoma lastele.

Neile noortele, kes on harjunud koolis käimajalgratta või rolleriga, tuleks lapsevanematelmeelde tuletada, et mopeediga võib sõita alates14. eluaastast, jalgrattaga sõiduteel sõites peabolema vähemalt 10aastane. Kaasas peab olemajalgratturi või mopeedijuhi juhiluba. Kiivri kand-mine on rolleriga sõites kohustuslik, jalgratturilsoovituslik.

Tark lapsevanem on oma lapsele juba selgi-tanud, et kooli kaasa võetakse ainult vajami-nevaid esemeid, koduvõtmeid ja mobiiltelefonejärelevalveta jätta ei tohi ning parim on mobiil-telefoni ja võtmeid hoida kindlalt suletavastaskus, kotis lukustatud sahtlis või kaelapaela kül-jes riiete all.

Oma panuse lastele ohutu koolitee kindlus-tamiseks saab anda meist igaüks, sest vähemaltühe liikleja – iseenda tegutsemist suudame alatikontrollida. Lapsed õpivad käituma täiskasvanuidjäljendades. Seega on iga täiskasvanud inimesekohus anda teedel-tänavatel liigeldes lastele jär-gimist väärivat eeskuju.

Õige pea on käes ka sügisene pimedus, selleksajaks tuleb kõikidel jalakäijatel end varustada hel-kuri või muu helkurvahendiga riiete või koolikotiküljes.

Soovime kõigile rõõmsat ja turvalist kooliteed!

SILVER HINTO,juhtivkonstaabel

Vallavanema veerg

Hea vallarahvas!Suvest on sügis saamas, alev on täi-

tunud rõõmsameelsete koolilastega,kodudes on alanud hool lapsed iga päevkooliteele saata ja koolilastel kohustustargemaks saada.

Valla poolt on kooli- ja lasteaia ruumidremonditud, need tööd, mis sai lubatud,on ka täidetud. Lisaks sai Kanepi koolistaadion piirdeaia, mis oli laste ohutusetagamiseks hädavajalik. Käesoleva aastaeelarve piires saame oma lubatud töödegahakkama. Eeldatavasti tuleb järgmiseaasta eelarve ka vallal pingelisem.

Jätkuvalt peame tegelema jäätmema-jandusega. Palun elanikelt mõistvat suh-tumist ja sõlmida vajalikud lepingud, ASRagn-Sellsi töötajad tulevad veel Ka-nepisse küsimustele vastama ja lepinguidsõlmima, lepinguid on võimalik sõlmidaka internetis.

Suvi oli sisukas mitmete huvitavateürituste poolest, kindlasti on märkimis-väärseks kujunemas Kanepi Raamatukülaidee ja selle läbiviimine. Meeldiv on tõde-da, et Kanepis on tegijate inimeste ringlaienenud, erinevad inimesed ja uudsedideed leiavad ka valla poolt toetust. 1.septembrist hakkas tööle valla kultuuri-nõunik Ülle Sillamäe, kellelt loodamekiiret sisseelamist Kanepi elusse ja vallakultuuritegijatega koostöö arendamistning traditsioonide jätkamist.

Septembrist alustame vana seltsimajarenoveerimistöödega.

Meeldivat ja töökat sügist kõigile!

AIVAR LUTS,vallavanem

1. septembril alustas Kanepi gümnaasiu-mi 1. klassis kooliteed 18 õpilast õpetajaHelje Kasesalu juhendamisel. Kahes küm-nendas klassis asus õppima 38 õpilast,paralleelklassid on ka 9.a ja 9.b, et pare-mate tulemustega lõpetada põhikool.Kokku on õpilasi koolis 280. Uued töötajad on poiste tööõpetuseõpetaja Peep Kamarik, muusikaõpetaja(V-XII klass) Tiit Raud, kehalise kasvatuse

õpetaja Margus Nemvalts, sotsiaalpeda-goog Helgi Vassar, raamatukogujuhatajaKadri Mõttus, sekretär Rita Ziugand,spordibaasi meister Enno Otsus, sööklajuhataja Aire Hallap, kokk Tiia Hallop.

Pildil Kanepi gümnaasiumi 1. ja 12. klassiõpilased esimesel koolipäeval.

Foto: Merike Luts

Kanepis peeti raamatupidu

Kauksi Ülle ja Mercaraamatupeol.

24. augustil oli Kanepis imeline päev –raamatupäev. Kunstinäitused, raamatuletid,Pokumaa telk, õnneloosilett, kus muude tore-duste hulgas loositi välja ka igasuguseidkanepist tooteid. Külalisi oli lähemalt ja kau-gemalt, huvitavad esinejad ja toimekad kor-raldajad – see kõik tekitas tunde, et meiekandi kultuurilugu on uut hoogu saamas

Pole sugugi igapäevane, et Kanepis ühelväikesel platsil on korraga koos sellised eri-lised inimesed nagu Contra, Jan Rahman,Olavi Ruitlane, Aapo Ilves, Ülle Kauksi,Merca, Andres Ehin, Jaan Kaplinski, jagadespublikule oma loomingut laulude, luuletustevõi lugudena. Nõnda siis oli kuulda nii võru-kui ka eesti keelset rahvalikkust, mõnusatsõnamängu, võimsalt mõjuvaid hingelugusidja tõsimeelsetki teksti.

Muidugi oleks võinud sellest raamatupeostosasaajaid rohkem kohal olla. Küll oleks taht-nud mõnel hetkel rahvast kutsuda: „Kallidinimesed, kui teid hirmutab sõna „raamat”,siis tulge kuulake vähemalt, kui ilusasti kõlabKanepi kohal Merca võimas hääl!”

Igatahes oli see haruldaselt emotsionaalnepühapäev, täis elamusi! Suur tänu ja sügavkummardus korraldajatele!

TÄHTE TAGEL,emakeeleõpetaja

Elamus raamatupäevast

Nii sünnivad raamatukunstnikud. Hetkraamatupäevalt.

Korraldaja Epp Margna ja külalineMerca.

12. ja 13. augustil käis Ka-nepi koolimaja tööõpetuseklassides elav tegevus. Suviselkoolivaheajal oli koolimajjakogunenud hulk poisse, tüdru-kuid, lastevanemaid ja õpeta-jaid, et õppida klaasvitraaÏi te-gema.

Kursuse korraldas Vastse-liina gümnaasiumi poiste töö-õpetuse õpetaja, Õpetaja Lauritiitli omanik Geenart Nagel,kes tutvustas ka oma hiljutivalminud raamatut„Klaasitööd”. Osalejad saidülevaate klaasi valmistamiseajaloost ning tööjuhised.Kõige rohkem harjutati klaasilõikamist, klaasikildudesobitamist, lihvimist, tinateibikinnitamist ja tinutamist.

Laagrilised tutvusid ka Ka-nepi kultuurilooliste tähtsünd-mustega, vaatlesid Kanepi200aastase kiriku gootilikuspuitraamis vitraaÏe ja tegelesidheakorratöödega. Laste arvamused laagrist

Koit Korela: Kanepis olihuvitav käsitöölaager. Valmis-tasime erinevaid kaunistusi jaehteid. Sain teada, et klaas

koosneb liivast ja igale klaasileannab värvi erinev metall, näi-teks punase klaasi saame, kuilisada kulda. Kõige raskemülesanne oli klaasitüki mõõt-mine niidiga ja seejärel tinagajootmine. Kõige märjem üles-anne oli klaasikillu lihvimineja pesemine. Klaasikildude lõi-kamiseks ja murdmiseks on ka

jõudu vaja. Õpetajad olid sõb-ralikud ja abivalmid.

Mirell Lattik: Kuigi maolen ka varem teinud klaasvit-raaÏi, oli laager minu jaokspõnev, sest sain katsetada uusitöövõtteid. Ka kooli käsitöö-tundides võiksid õpilased neidtehnikaid proovida. Selline su-vine kursus oli vahva!

Helena Lattik: Tegin vit-raaÏi esimest korda. Lihvimis-masina ja kolvi kasutamine eiolnudki nii raske. Tegin endalekaelaehte ja kaks kaunistusttoaaknale. Päevad olid pikad jarasked, sain uusi kogemusi.

Laagri lõpetamisel oli või-malus vaadata näitust valmi-nud töödest. Fotosid on või-malik vaadata Kanepi gümnaa-siumi kodulehel www.kane-pig.edu.ee ja www.vihmavari.kaneti.ee. Suurematest töödeston näitus väljas ka kooli käsi-tööklassis esimese koolinädalajooksul.

Kahepäevane laager toimuskohaliku omaalgatuse prog-rammi, Kanepi valla, Kanepigümnaasiumi ja MTÜ KanepiValla Selts toetusel, projekti olikirjutanud käsitööõpetaja EleKõiv. Tänusõnad juhendajateleGeenart Nagelile, Rein Põdde-rile, ·eila Mündile ja Ele Kõi-vule. Lapsi abistasid Eneli Ko-rela, Sirje Lattik, Kiiri Lattik jaKristi Varul.

RIINA HASS,kursusel osaleja

Eesti Looduskaitse Seltsi üleriigiline kokkutulek toimus 26.-27. augustil Põltsamaal. Seekordse loodusesõprade kokkutulekudeviisiks oli „Üldsuse võimalused loodus- ja kultuuripärandikaitsmiseks karstialal intensiivse majandustegevuse tingimus-tes”.

Põhiettekandega esines geoloog Rein Einasto. Sõna võtsidPõltsamaa linna ja valla juhid. Vestlusringist võttis osa Euro-parlamendi liige Andres Tarand.

Õhtul avati mälestusmärk legendaarsele looduseuurijale jaseltsi asutajale Jaan Eilartile. Mälestusmärk sai teoks seltsi liik-mete ja üldsuse toetusel. See mälestusmärk on PõltsamaaSõpruse pargis üks ilusamaid. Sõpruse park on rajatud 35 aastattagasi ja seda on pidevalt täiendatud nimekate inimeste istutatudpuudega. Tänaseks on pargist saanud suur ja omapäranevaatamisväärsus.

Kokkutuleku teine päev on traditsiooniliselt sisustatud ekskur-sioonidega, ka seekord sõideti ümbruskonnas ringi.

Kokkutulek oli rahvarohke, kuid kahjuks oli Kanepi selts esin-datud tagasihoidlikult. Tasub kokku saada ja arutada Kanepi selt-si edasist tegevuskava.

JAAN TIIVOJA,kokkutulekust osavõtja

SEPTEMBER 20082 Kanepi Teataja

Kanepi kaugtöökonverents

12. septembril korraldab MTÜ Kanepi Kommuni-katsioonikeskus kaugtöökonverentsi. Konverentsil arutatakse järgmisi teemasid:•Valglinnastumise ja urbaniseerumise mõju Ka-nepi piirkonnas. • Kaugtöö olemuse ja võimaluse tutvustamine. •Kaugtöö kogemus Hiiumaal Emmaste vallas. •Taluinternet kui kaugtöö(elu) tugivahend. •E-teenuste kasutamine ja tulevik piirkonnas. •Kaugtöö kasutamine ja perspektiiv Kanepi piir-konnas. •Kanepi kaugtöökeskuse rajamisest.Konverentsile on oodatud valla põliselanikud,suveelanikud, endised elanikud, pendelrändajadja kõik, kes asja vastu huvi tunnevad.Konverentsist võtavad osa Hiiumaa MTÜ Arhi-pelaag, Eesti Kaugtöö Ühingu ja Eesti TööandjateKeskliidu esindajad.Kanepi kaugtöökonverents toimub 12. septembrilkell 11 Kanepi vallamajas (http://equal.arhipel-aag.ee/).Info Enn Ruusmaalt tel GSM 503 6304, e-mail:ennruusmaa@gmail.com.

ENN RUUSMAA,arendusnõunik

Seoses korraldatud jäätmeveole üleminekuga alates 1. sep-tembrist loetakse kõik Kanepi valla territooriumil asuvad jäät-mevaldajad liitunuks korraldatud jäätmeveoga. Jäätmesea-dusest tulenevalt loetakse jäätmevaldajaks nende kinnisasjadeomanikud, millel asuvad suvila-, elu- või äriruumid. Põhjen-datud avalduse alusel võib kohalik omavalitsus lugeda jäätme-valdaja korraldatud jäätmeveoga teatud tähtajaks mitteliitu-nuks.

Alates 1. septembrist 2008 – 31. augustini 2011 on Kanepivallas segaolmejäätmete vedamisel ainuõigus ASil Ragn-Sells. Ülejäänud jäätmevedajad kaotavad õiguse Kanepi val-las segaolmejäätmeid koguda ja vedada, st kõik senised jäät-meveolepingud kaotavad kehtivuse.

13. ja 14. augustil toimusid infopäevad Kanepis ja Põlgas-tes, kus vastati küsimustele ja sõlmiti lepinguid. Kahjuks oliosavõtt infopäevadest vähene: arvatavasti eeldab suur osajäätmevaldajaid, et lepingu sõlmimiseks ei ole vajadust või eiole sellega eriti kiire. Selline arusaam aga on ekslik – arva-tavasti laekub ühel päeval postkasti esimene arve prügiautotühisõidu ja teenuse eest, mida ei ole tegelikult tarbitud. Sellistarvet on üsna keeruline vaidlustada.

Arusaamatuste vältimiseks avaldame veel kord informat-siooni, mis on abiks jäätmeveolepingute sõlmimisel.

Tühjendussagedus. Alates 1. septembrist viiakse sega-olmejäätmete konteinerite tühjendussagedused vastavusseKanepi vallavalitsuse poolt kehtestatud nõuetele.

Vedamise sagedused (miinimumpakettide alusel). Tiheasustusalal veetakse segaolmejäätmed vähemalt iga

28 päeva tagant. Hajaasustusalal veetakse segaolmejäätmed vähemalt iga

84 päeva tagantKonteinerile esitatavad nõuded. Vastavalt Kanepi valla-

valitsuse kehtestatud nõuetele on minimaalseks konteinerisuuruseks nii juriidilisele kui ka füüsilisele isikule 80 liitrit. Stkõikidel klientidel peab konteiner olema, kilekottidega jäät-meid vastu ei võeta. Konteinereid on võimalik ASilt Ragn-Sells kas osta või võtta rendile. Teenindame ka kliendi isiklik-ku konteinerit, kui see on standardne (st 80- kuni 800liitrisedplastkonteinerid on ratastel ja tõsteääre kõrgus on vähemalt 90cm). Jäätmevedajal ei ole võimalik tühjendada mittestandard-seid vanu 0,8 m3 veneaegseid konteinereid. Need tuleks väljavahetada standardse konteineri vastu.

Konteineri asukoht. Konteinerid peavad asetsema jäät-meveokiga samal tasandil kõva kattega alusel, mis ei ole jäät-meveoki võimalikust peatumise kohast kaugemal kui 4meetrit. Suurtele metallkonteineritele (1,5–4,5 m3) peab olematagatud jäätmeveoki vahetu ligipääs.

Konteinerisse sobivad jäätmed. Segaolmejäätmete kon-teinerisse ei tohi panna ohtlikke-, aia- ja haljastus-, suure-mõõtmelisi ning ehitus- ja lammutusjäätmeid.

Erilist tähelepanu peaksid jäätmehoolduseeskirjale pööra-ma ühismajade elanikud. Seoses korraldatud jäätmeveogatekib olukord, kus maja ühiseks haldamiseks on vaja moodus-tada korteriühistu või leida haldamiseks ettevõte, kes sõlmiblepingu jäätmeveofirmaga. AS Ragn-Sells sõlmib lepingu kaühismaja ühe elanikuga, kes vastutab ja tasub kogu maja jäät-meveo eest. Ühist lepingut on võimalik sõlmida ka eramuteselavatel naabritel.

15. septembril kella 14–18 on võimaliksõlmida jäätmeveolepinguid Kanepi vallava-litsuses Turu tn 2 ASi Ragn-Sells esindajajuures.

Soovitame seda võimalust kasutada, sest kuigi lepinguidsaab sõlmida ka kirjalikult e-posti (tartu@ragnsells.ee), faksi(730 1771), tavaposti (Sepa 26, 51013 Tartu) või ASi Ragn-Sells koduleheküljel www.ragnsells.ee, on tekkinud küsi-mustele kohapeal lihtsam lahendusi leida.

VALLAVALITSUS

Käsitööõpetaja Geenart Nagel koos õpilastega klaasisaladusi uurimas.

See pealkiri kõlab küllaltki nukralt, aga seeon tegelikkus ja nukrutsemiseks pole põhjust.Eks reformide tõhusust hindab elu.

Alates 1. juulist ei ole enam Erastveremetskonda, eksisteerib Põlvamaa metskond,selle ülemus on endine Orava metskonnaülem Andres Sepp. Kuna töötajaid jääb vähe-maks, pole ka kontoreid nii palju vaja.Põhiline toimekeskus asub Räpinas Ristipalosendise Räpina metsamajandi ruumides.Tugikeskusena jääb veel püsima Erastveremetskonna ajalooline kontorihoone. Neiskahes toimekeskuses hakkavad paiknemakõik RMK töötajad, kes tegelevad nii metsamajandamise kui ka haldamisega. Erastveremetskonna kontorisse tasub sisse astuda küll,et saada vastus teid huvitavale küsimusele.Olgu märgitud, et ega viimasel ajal mets-konna poole küttepuude või metsa saamiseküsimuses suurt asja pole, sest hinnad on niikõrged ja lihtsam on metsa saada talunikult,kohalikult metsaomanikult. Tavainimest võibveel huvitada, kas metsas marjul ja seenil võibkäia. Võib, sest riigimets on avatud kõigile,kes seal heatahtlikult, metsa kahjustamatakäituvad. Igaühe-õigus kehtib ka puhkema-janduse osas, mida RMK jätkuvalt ka Kanepiümbruses pakub. Selleks pöörduge KalleKalamehe poole, kes varem oli metsnik, nüüdpuhkemajanduse töötaja.

Riigimets jääb riigi omaks, nii kinnitabRMK juhatuse esimees Aigar Kallas Tallin-nast. Elame-näeme.

JAAN TIIVOJA, metsanduse veteran

Korraldatud jäätmevedu Kodukaunistamise laagris õpiti klaasvitraa�i tegema

Loodusesõbrad said kokku Põltsamaal

Jaan Eilarti mälestusmärgi avamine Põltsamaal Sõprusepargis.

Foto Jaan Tiivoja erakogust

Hüvasti, Erastveremetskond!

Eelmisel õppeaastal valiti nädala õpse

Läinud õppeaastal toimus Kanepigümnaasiumis konkurss, kus selgitativälja nädala õpsid.

Igale õpetajale anti õppeaasta jooksulsisustada üks nädal, kus nad pidid mille-gi erilisega silma paistma. Eriline pidiolema kas riietus, käitumine, millegitavapäratu organiseerimine vms.

Kevadel, kui kõigil õpetajatel omaeripärane nädal läbitud oli, tegi õpi-lasesindus koosoleku, kus valiti väljanädala parim õps.

Kuna konkurents oli tihe, siis osu-tusid väljavalituks koguni kolm eritisilma paistnud õpetajat: Eda Tarend,Ella Põder ja Rita Ziugand.

Põhiliseks hindamiskriteeriumiks saisee, et õpetaja pidi olema oma nädalasisustamisel vaeva näinud. Hinnati jul-gust, omanäolisust, erilisust ja ootama-tust.

Õpilaste arvates konkurss õnnestus.KT

Pildil vasakult bioloogiaõpetaja Eda Tarend, vene keele õpetaja Ella Põderja kooli raamatukogu juhataja, asendusõpetaja Rita Ziugand.

Aasta õpetaja 2008 onHelgi Vassilko

26. augustil Põlvas toimunud õpetajate uue kooliaasta algusekonverentsil „Õnn olla õpilane” anti kätte selle aasta Põlvamaaaasta õpetajate tiitlid, Kanepist sai selle austava nimetuse HelgiVassilko.

Kanepi Gümnaasiumi algklasside õpetaja Helgi Vassilko onKanepi Gümnaasiumis töötanud alates 1988. aastast. Koolisjuhendab ta algklassiõpetajate ainesektsiooni, korraldab jakoordineerib algklasside huvitegevust. Klassijuhatajana on taltulnud tihti lahendada sotsiaalpedagoogi ülesandeid. Tema õpila-sed on osalenud edukalt olümpiaadidel ja võistlustel. Ta on ju-hendanud praktikante, esinenud ettekannetega maakonna alg-klassiõpetajatele. Helgi Vassilko osaleb aktiivselt kooli aren-dustöös, tema ettepanekud on hästi ette valmistatud ja põhjenda-tud.

MERIKE KASTE,Kanepi Gümnaasiumi direktor

Foto: Merike Luts

Kanepi Teataja 3SEPTEMBER 2008

Pilistveres toimunud üle-eestiline õpilasmaleva kokku-tulek kestis kolm päeva. Selgi-tati välja aasta parim rühmspordi ja kultuuri alal.

Sportmängudeks oli võrk-pall, teatevõistlused ja köieve-du. Kultuurivaldkonnas võis-teldi parima lipu, laulu ja taid-luskava eest. Samuti oli noor-tel võimalus ennast ka indivi-duaalselt proovile panna.

Kahel järjestikusel õhtulesinesid bändid Def Räädu jaSka Faktor, kelle saatel oli või-malus ka tantsida.

Üle-eestilisel õpilasmale-vate kokkutulekul esindasmeie maakonda Kanepi rühm25 noore ja kahe juhendajaga.Kokkutulekul osales 61 õpilas-maleva rühma üle kogu Eesti.Kanepi rühm saavutas neljan-da koha.

Esikoht läks Laulasmaale,47 punkti; teine koht Luuateisele rühmale, 44 punkti;kolmas koht Simuna, 42 punk-ti; neljas Põlvamaa Kanepirühm, 40 punkti; viies kohtHummuli, 39 punkti.

Põlvamaa avatud noortekes-kuste suvepäevad toimusid 5.-6. augustini Kanepi vallas Me-sipuu talus. Eesmärgiks olipropageerida tervislikke elu-viise ja meeskonnatööd, tugev-dada koostööd noorte, noor-sootöötajate ja noortekeskustevahel ning pakkuda meelela-hutust turvalises ja noortelesobivas keskkonnas.

Koos olid kõik Põlvamaaltegutsevad noortekeskused –Kanepi, Veriora, Räpina, Põlvalinn, Põlva vald, Ahja, Värskaja Orava. Külas olid Tähenoortekeskus Tartust ja Rakkenoortekeskus Lääne-Viru-maalt. Kohtumine avati lipu-heiskamisega, heiskasid Põl-vamaa ANK suvepäevade ideealgatajad Ene Pikner ja AnnikaLadva.

Suvepäevade puhul olidnoori tulnud tervitama Põlvamaavanem Priit Sibul, Riigi-kogu liige Urmas Klaas, Põlvamaavalitsuse noorsootöö spet-sialist Heido Sinivee, Lõunapolitseiprefektuuri juhtivkons-taabel Peeter Pau ja Valgjärvevallavanem Kaido Kõiv.

Omavahel võtsid mõõtunoortekeskuste noorsootööta-

jad ja külalised läbi humoo-rikate võistlusmängude.

Suvepäevade kavas olimeeskonnamäng, kus nooredsaid proovile panna silmamõõ-tu, lahendada salakirja, turnidatoolidel, kaunistada õhupalli,tunda muusikapalu ning omariietest ketti ehitada. Veel pidiiga noortekeskus valmistamaoma krati, mida hiljem ka teis-tele esitleti. Kratid jäid kingi-tuseks pererahvale, et need 23.augustil viiendat aastat toimu-vat perepäeva „Rehepapi 7ametit” oma kohalolekugakaunistaksid. Hoolimata päevotsa sadanud vihmast oli noor-tel siiski lõbus. Õhtul pididnoored kostümeeritult ja ette-antud teemadel esitama omakeskust tutvustava minutisetantsuetüüdi. Esinesid Valgjär-ve noorte nooruslikud emadtrupist Õietolm, lisaks lauldikaraoket ja toimus disko. Teinepäev oli õnneks päikseline jaalata sai noorte ning Põlvapolitseijaoskonna vahelinesõbralik jalgpallimäng. Napilt,seisuga 8:7, olid paremad kor-rakaitsjad, kuigi terve esimesepoolaja oli mitme väravagaeduseisus noorte võistkond.

Pärast mängu söödi lõunat,pakiti laager kokku, jagati tub-limatele autasusid ning lan-getati suvepäevade lipp.

Suvepäevad olid meeldejää-vad ning aitasid kaasa suheteloomisele.

Täname toetajaid, koostöö-partnerit Põlva konstaablijaos-konda ja juhtivkonstaabel Rai-ner Rahaseppa, päeva juhtiAndre Lainet, Kanepi noorte-

aktiivi, suvepäevade logo auto-rit Teet Tali, Mesipuu talu, Ka-nepi vallavalitsust, Põlva maa-valitsust ja projektijuht AnnikaLadvat.

Põlva noortekeskuste kol-mandad suvepäevad toimuvadkindlasti ka järgmisel suvel.

MARI RÜÜTLI,Kanepi valla ANK

Üritused Kanepi noortekeskusesSEPTEMBER19. septembril Eesti avatud noortekeskuste üld-kogu Põltsamaal.19.–21. septembrini Põlvamaa noorte diskoritekoolitus Kanepis.25. septembril kell 15 Põlvamaa noortekeskuste jaPõlva politseijaoskonna vaheline jalgpalliturniirKanepi gümnaasiumi staadionil.27. septembril väljasõit Streetdance festivalile „JJ-street Baltic session Tallinn 2008” Tallinna.

OKTOOBER3. oktoobril poisteklubi.18.–24. oktoobrini viib MTÜ TDM 2000 Eesti Var-buse kultuuri- ja hariduskeskuses läbi rahvusvahelisenoorte koolitusprojekti ,,Advanced Training onProject Management”. See on koolitusprojekt, midafinantseerib Euroopa Noored Eesti büroo oma ala-programmi 3.1. ,,Koostöö Euroopa Liidu naaberriiki-dega” raames. Projektialast koolitust tulevad Varbu-sele saama kaheksa riigi noored. Neli riiki - Eesti,Poola, Itaalia ja Läti - on Euroopa Liidu liikmesriigidja neli riiki - Venemaa, Ukraina, Moldova ja Armee-nia - on partnerid väljaspoolt Euroopa Liitu.Seitsme päeva jooksul omandavad osalejad teadmisisellest, kuidas kirjutada, taotleda, ellu viia ja aruanda juhul, kui noortel on huvi initsieerida rahvus-vahelisi noorsootööalaseid projekte.Koolitajateks on Euroopa juhtivad selle ala asjatund-jad Gianluca Frongia ja Angelica Perra Itaaliast.21.–26. oktoobrini projekt ,,European call 4 theyouth paricipation” Slovakkias.28.–29. oktoobril pidÏaamapidu.31. oktoober – 2. november Põlvamaa noortediskorite koolitus Kanepis. 31. oktoobril stiilipidu „Halloween”

Täpsem informatsioon ja registreerimine noorte-keskuses.

Kanepi gümnaasiumi noormehed Gerret ja Gerald Kivirand onlapsepõlvest peale spordiga tegelenud. Käesoleval sügisel alustabGerret õpinguid 9. klassis ja Gerald 8. klassis.

Viimastel aastatel on nende sportlikud tulemused pidevaltmaakonna parimate seas olnud, nüüd ka vabariigi parimate hulkajõudnud. Selliste tulemusteni on neid viinud visa töö ja treenin-gud Põlva spordikoolis, treeningud toimuvad Võru uues kõigivõimalustega spordihallis treener Sulev Arundi juhendamiseljuba neljandat aastat.

6. juunil toimunud Põlva MK meistrivõistlustel kergejõustikusvanuseklassis 18a ja nooremad sai Gerret Kivirand kõrgushüppes2. koha tulemusega 1.80.

24.-25. juulil toimunud Eesti B-klassi mitmevõistlusemeistrivõistlustel kümnevõistluses sai Gerret Kivirand 4. koha4956 punktiga ja Gerald Kivirand 17. koha 3214 punktiga. Nendevõistluste sees püstitas Gerret oma isikliku rekordi kõrgushüppes1.87, mis on momendil Eesti hooaja tippmark B-klassis. Gerreton hooaja top-50 sees kuue alaga ja Gerald kolme ala tulemuste-ga.

23. augustil Räpinas toimunud kuuevõistluses 18a ja noore-mate vanuserühmas saavutas Gerret 2. koha ja Gerald 6. koha.

Suurimateks toetajateks on olnud treener Sulev Arundi jaKanepi gümnaasiumi direktor Merike Kaste. Kindlasti on tähtiska perekonna toetus, kes poistega kõikidel võistlustel kaasas käibning poisid treeningtundi sõidutab.

TIIU LEPPIKUS

Eelmisel aastal toimusid Kanepi güm-naasiumis õpilasesinduse valimised nagupäris valimised. Oli tähtaeg kandidaatideülesseadmiseks, seejärel kandidaatide tut-vustamisvoorud. Stendidel olid väljas va-limislubadused ning kandidaatidel tuli esi-neda valijate ees ja vastata küsimustele.Valimised toimusid valimisnimekirjadealusel, lisaks õpilastele said ka õpetajadvalimiskastide juures käia. Lõpptulemuse-na osutusime valituks meie ühtses vali-misnimekirjas Yu-Gi-Oh, liikmed LiisSeeme, Egle Rüütli, Hip Kõiv, Kadi See-me, Gertrud Kivirand, Andre Laine, Joo-nas Tagel, Henri Tamm, Rain Ennok.Meie tegevuse üks eesmärk on parandadakoostööd õpetajate ja õpilaste vahel.

Käisime suvel õpilasesinduste laagrisning seejärel koostasime käesolevaks aas-taks tegevusplaani.1. Klassidevaheline võistlus toimub koguõppeaasta vältel. Punkte saab aktiivse osa-võtu ning parema koha saavutamise eest.Infot jagame klassivanematele. Aasta lõ-pus parimale klassile preemia (arutamejuhtkonnaga).2. Nädala klass selgitatakse septembrist-detsembrini, võtsime eeskujuks eelmiselaastal toimunud nädala õpetaja valimised.3. Burksipäev toimub 5. septembril. Lõu-nasöögiks hamburger, päeva jooksul toi-mub rämpstoidu teemaline viktoriin.4. Stiilipidu toimub 24. oktoobril, see on

roki-stiilis disko, kus toimub ka kõige ro-kilikuma kuninga ja kuninganna valimine.Kostüümis osaleja saab pileti soodsamalt!5. Kuldvillak toimub II veerandil. Eri ai-nete õpetajad koostavad küsimused, igaõppeaine kohta mõni küsimus, osaleminekolmes vanusegrupis (1.-4. kl; 5.-9. kl ja10.-12. kl).6. Sõpruskooli õpilasesindusega kokku-saamine toimub novembris.

7. Tantsupalavik toimub 21. novembril.8. Playback Show toimub III veerandil13. veebruaril.9. Missivalimised 1.-4. klassile toimuvadkevadel, 8. aprillil. Valitakse popim tüdrukja poiss.10. Laululaegas tuleb uuendatud vormiskoostöös muusikaõpetajatega.

LIIS SEEME,õpilasesinduse Yu-Gi-Oh president

Kanepi gümnaasiumi uus õpilasesindus Yu-Gi-Ohannab teada algava kooliaasta tegevuskava

Kanepi õpilasmalevlasedesindasid Põlvamaad

Vendade Gerret ja Gerald Kiviranna edukadspordivõistlused suvel

Maakonna noored said kokku Kanepis

Kanepi gümnaasiumi õpilasesindus Yu-Gi-Oh.

Räpinas võistlemas. Vasakul Gerald ja Gerret.Foto: Urmas Kivirand

Noortekeskuste suvepäevadel Mesipuu talus.

4 Kanepi Teataja SEPTEMBER 2008

Kanepi vallavalitsuse ja volikogu ajaleht.Toimetuse aadress: Turu 2, Kanepi alevik , 63101 Põlvamaa. Koostaja Tiiu Leppikus, tel 797 6312, 797 6323. Kirjastanud AS Võru Teataja, pk 1, 65602 Võru.KANEPI TEATAJA

OKTOOBER90

Georg TiislerKanepi alevikElsbeth Sikk Soodoma küla

84 Aino SoharPõlgaste küla

82 Hilja Sool

Jõgehara küla 81

Daisy Pokk Kaagna küla

80 Õie Schmeiman

Sõreste küla 75

Eie-Agate Tuvike Põlgaste küla

70 Helli-Maret Jänes

Karste külaLinda Allikas Närapää küla Ene Leemet

Soodoma küla 65

Vambola Soodla Erastvere külaMati Kasesalu Kaagvere küla

60 Marje Ernits Karste küla Juhan Teos

Kaagvere küla

MALLE LILL 20.09.1946–11.08.2008

Soodoma küla

OLLI TOOME11.09.1963–18.08.2008

Erastvere küla

ÜLO JALAS23.08.1941–20.08.2008

Kanepi alevik

VALTER RÄTSEP14.09.1913–26.08.2008

Jõksi küla

MATI PIHL28.11.1951–30.08.2008

Erastvere küla

Vastsündinud vallakodanikud

Kiirelt kasva ja harjuda püüaiga maailma imega!Elu ise sind endasse hüüab uue ilusa nimega.

Õnne ja tervist lastele javanematele!

Järgmine Kanepi Teataja ilmub oktoobris.Artikleid ootan vallamajja või e-postiaadressil kanepi.teataja@mail.ee. Tiiu Leppikus.

MÄLESTAME

Õnnitleme sünnipäevalapsi!Aastates peidus onrõõmude ootust,neist leiad õnne janendes on lootust.Oota ja vaata, mis toovad nad tulles,meie poolt päikest täispäevi sulle!

Tugevat tervist ja jõuduedasiseks kõikidele sünnipäevalastele!Soovivad Kanepi valla-

volikogu ja vallavalitsus.

RASMUS KÄÄR Erastvere küla

MERLYN VÄRV Kanepi alevik

SELENEE KURISTIK Põlgaste küla

MERIBEL PUNGA Kanepi alevik

30. augustil toimus Kanepis Jõksi järveääres rannavõrkpalli turniir. Tulemused:PoisidI koht – Henri Tamm ja Ergo AdamsonII koht – Chris Liebert ja Tanel HiirIII koht – Karl-Madis Kukk ja Hugo MürkIV koht – Kristo Kodas ja Taavi HelbreV koht – Tanel Pettai ja Steven KongoTüdrukudI koht – Merli Koorm ja Sixtina LadvaII koht – Jane Kirsipuu ja Heidi IngverIII koht – Jevdokija Popova ja KristiinaLiebertTäname ürituse korraldajaid – Noortekes-kuse noorteaktiivi eesotsas Tanel Pettai,Chris Lieberti ja Steven Kongoga.

Kultuuriloolisi tähtpäevi•Juulis möödus märkamatult Kanepi armastatud

pojaks nimetatud luuletaja Juhan Weitzenbergi 170.sünniaastapäev. 22.07.1838 sündis Erastvere vallasMäe-Jakabi talu popsihütis kingsepa peres luuletajaJuhan Weitzenberg, August Weizenbergi lellepoeg,surnud Narvas 4.11.1877. Ta maeti Narva Siivertsisaksa kalmistule ja tema 100. surma-aastapäevalmaeti tema põrm ümber Kanepi Mäe kalmistule.Rahva seas olid väga populaarsed tema ,,LaksiTõnise nutulaul" ja ,,Vana hopmanni nutulaul”. Temaepistolaarne pärand – 47 kirja vanemaile ja kirjadkultuuritegelastele – on suure kultuuriloolise tähtsu-sega. Juba enne esimest üldlaulupidu teadsid Erast-vere ja Kanepi ümbruse talupojad tema kirjadeühislugemise kaudu nii Soome Saima kanali süstee-mist, Soome, Saksamaa, ·veitsi loodusest ja inimes-test. Isegi seda, et Saksamaal rääkisid ka tsiakarjusedsaksa keeli, kuigi siin arvati, et see on vaid sakstekeel. Juhan Weitzenbergi kirjad kogus rahva käestkokku kirjandusteadlane Alma Selge tema 100. sün-niaastapäeva puhul ja avaldas nad esimest kordaEesti Kirjanduses. 30 aastat tagasi 20.08.1978 avatiErastvere koolimajas luuletaja 140. sünni-aastapäe-va puhul vabariikliku kodu-uurijate kokkutuleku ajaltema memoriaaltuba, mille oli sisustanud M. Rein-feldt. Luuletaja kodupaigas asunud Kalevi kolhoosi(H. Truija) finantseerimisel telliti kunstnik Ilmar Ma-linilt õlimaal luuletaja Juhan Weitzenbergi portreega,mis on ainulaadne. Alates 1987.a on memoriaaltoamaterjalid ja portree üle antud Kanepi gümnaasiumimuuseumitoale. Luuletaja 140. sünniaastapäeva tä-histas Kanepi keskkooli emakeelering kirjandus-õhtuga, mis päädis ,,Laksi Tõnise nutulaulu” luge-misega küünlavalgel luuletaja kalmul.

Juulis oli ka ümmargusi tähtpäevi Kanepi haridus-elus. Koguni kolm haridusjuhti on sündinud sellekuu esimesel päeval.

•90 aastat tagasi 1.07.1918 sündis Võrus LindaTeder, koolmeister, Kanepi koolijuhataja 1944-1950,vabastatud ametist poliitilistel põhjustel varasemategevuse eest gaidide juhina, viidi üle Kolepi kooliõpetajaks. Suri 27.02.1997 Kolepil, maeti KanepiAla kalmistule. Ta on avaldanud ajakirjandusespedagoogilisi artikleid ja looduskirjeldusi.

•Täpselt samal päeval 90 aastat tagasi 1.07.1918sündis Erastvere vallas Ivani talus Harri Leis, kool-meister, rahvatantsujuht, Kanepi laulupäevade üld-juht, seltsielu tegelane, spordiõpetaja, aiandushuvili-ne, Kanepi kooliaia rajajaid. Suri 8.11.1980 Kanepis,maetud Mäe kalmistule.

•Samal päeval 80 aastat tagasi 1.07.1928 sündisMikitamäel Nikolai Paisnik, õpetaja, kauaaegneKanepi keskkooli direktor 1963-2001 ja koolimajaehitaja, ajalooõpetaja, teeneline õpetaja 1972.

•Sada aastat tagasi 6.07.1908 sündis Võrus ArnoldTiru, koolmeister, Tartu Õpetajate Seminari kas-vandik, Põlgaste koolimaja ehitaja ja kooliaia rajaja,kauaaegne Põlgaste, Erastvere, Kanepi ja Tartu kool-meister ning koolijuhataja. Surnud 15 aastat tagasi31.01.1988 Tartus. Maetud Raadi kalmistule.

•260 aastat tagasi (1748) märkis O. Sild külakoo-lide olemasolu Erastveres ja Koorastes. Need ei oleküll töötanud järjepidevalt, kuid on olnud esimesedkülakoolid Kanepi kihelkonnas. Ajaloolise tradit-siooni järgi loetakse Kooraste kooli pideva tegevusealgust 245 aastat tagasi (1763). Eraldi koolimaja siisveel ei olnud. Kool on asunud Kiviküla Alakivi talusuitsutares, kus koolmeistriks oli 1763-1798 sama ta-lu peremees Samuel Kivvi, esimene koolmeistriteKivide dünastiast, järgnesid Rein Kivi (1798-1811),Peeter Kivi (1811-1818), Karl Kivi (1818-1837).

•170 aastat tagasi (1838) asutati Kaagre (Kagri-mõisa) kool, koolmeistriks Peeter Peddai. Koolile jakogu ümbruskonnale tõi kuulsust kauaaegne kooli-juhataja ja muusikamees Jüri Kann, kes käis omapuhkpilliorkestriga isegi esimesel üldlaulupeol täna-vanurgal Tartus rongkäigule mängimas. Rääkimataosalemisest muusikaüritustest kohapeal ja Kanepis.

•1. septembril tähistas oma 85. sünnipäeva Erast-vere vallas Närapal sündinud Salme Sikk-Vesi, kaua-aegne võrulaste koondise juht Torontos Kanadas.Oma sünnipäeval lubas ta koos lähedastega vaadataKanepi naiste kaunist käsitööd näitusel tehtud pil-tidelt ja kommenteerida teistele, mida Kanepi kihel-konna kultuuriloost on näha Vaido Vidili tehtudDVDl.

Kui oma põlvkonna võrukestest jääb tema ümberring järjest hõredamaks, siis leevendavad koduigat-sust Kanepi Teataja, Uma Leht ja uudised kodukan-dist. Lisame neile kodukandi sooja käepigistuse.

•1. oktoobril avatakse Krootuses Otsa talujuures Heinrich Margi sünnikodus tema 97.sünniaastapäeval mälestuskivi Eesti Vaba-riigi juriidilise järjepidevuse hoidjale, eksiil-valitsuse viimasele peaministrile presidendiülesannetes.

MILVI HIRVLAANE,ajaloolane

Mesipuu talus toimus viiendat kordahea tahte päev ,,Rehpapi seitse ame-tit”. Käesoleval aastal osalesid ka kü-lalised Soomest, taidlejaid nii omakui naabervallast ja kaugemaltki. Selaastal toimus uudsena kartulivõtmi-ne ja väljas oli näitus Eestis enam kas-vatatud kartulisortidest. Kohapealküpsetati värsket leiba, kaasa saiõpetuse koduseks leivaküpsetami-seks ning osta ka juuretise ja rukki-jahu esimeseks leivateoks.Mesipuu talu tänab koostöö eest Ka-nepi vallavalitsust, Eesti Kultuurkapi-tali, Kanepi avatud noortekeskust,Kanepi aiandit ja firmasid A. Le Coq,Arke lihatööstus, Bauhof, Canon(Overall Eesti), Decora, Eesti Pagar,Eskaro, FEB, K-Rautakesko, KämmuDisain, Lõuna Ehitus, Paadi Pagar,Wõro Kommerts, Selteret, Wermo.

Kanepi käsitööringide esimene ühine kokkusaamine on

kolmapäeval, 1. oktoobril kell 16.30 Kanepi gümnaasiumi käsitööklassis.Ring „Tõmblukkudega vihmavari”toimub kolmapäeviti kell 16.30.„Ajaringi” käsitööhuvilised hakkavadkoos käima reedeti kell 14.Käsitööringide juhendaja on Ele Kõiv.

TEADE15. septembril kella 14–18 on võimaliksõlmida jäätmeveolepinguid Kanepi valla-valitsuses Turu tn 2 AS Ragn-Sells esindajajuures. Soovitame seda võimalust kasutada, sestkuigi lepinguid saab sõlmida ka kirjalikulte-posti teel (tartu@ragnsells.ee), faksiga(730 1771), tavaposti aadressil (Sepa 26,51013 Tartu) või ASi Ragn-Sells kodulehe-küljel (www.ragnsells.ee), on tekkinud kü-simustele kohapeal lihtsam lahendusi lei-da.

MTÜ LIIWIMAA ANTIIKkorraldab II antiigi- ja kunsti-oksjoni Pikajärvel Cantervillalossis 25. oktoobril.

MTÜ Liiwimaa Antiik eest-vedajad on Jaak Metsalu ja Vai-du Vidil. Kevadine antiigi- jakunstioksjon läks edukalt.

Mehed lubasid, et uuele oks-jonile tuleb tunduvalt rohkem jaka rariteetsemaid töid.

Antiigilaadal on mitmeid ees-märke: asjatundjad saavad rah-vale näidata, et nii mõnigi kodu-des asjatult tolmu koguv asi võibolla väga väärtuslik, aga ka kol-lektsionääridel on võimalik luuakontakte ja osaleda konsultat-sioonidel.

Oksjoni tulud on juba kasu-tatud Kanepi endise kirikumõisaaida korrastamiseks näituseruu-mideks.

Huvilised said Kanepi raama-

tupäeval näha ka kunsti- ja an-tiiginäitust.

Info tel 523 9305, Jaak Metsalu.

Ostan metsamaad ja kasvavat raiet.Tel 507 8827.

Kanepi raamatupäeval avatudkunstinäitusel Kanepi kirikumõisaaidas – aidagaleriis – olid välja pan-dud kunstnikest abielupaari EppMargna maalid ja Toomas Kalvefotod. Näitust sai vaadata ka esime-sel koolipäeval. Näituseruum onhubane ja meeldivalt sisustatud.Pildil Epp Margna ja Toomas Kalveaidagaleriis.

Kanepi rannavõrkpall 2008

Vaidu Vidil ja Jaak Metsalu MTÜst Liiwimaa Antiik.

Pildil hetk ürituse avamiselt.Foto: Annika Ladva

Tulekul onteine antiigi- ja

kunstioksjon