LX I AASTAKÄIKAUSTRALIAN ESTONIAN WEEKLY “OUR HOME”Australia Post Printed Post Approved PP 231335/00058Nr 48 (2959) Kolmapäev, 16. detsember 2009

Vaata, ma kuulutan teile suurt rõõmu...

Noored skaudid otsivad jõuluvana jälgi11.-13. detsembril 2009 saavad Eesti Skautide Ühingu kõige noo-

remad liikmed ehk hundud üle Eesti kokku Harjumaal, Tabasalus, et üheskoos Metsajõulupuu laagrit pidades jõuluaja ootusele vastu minna.

Laagris saavad hundud proovile panna oma teadmised ja osku-sed metsamatkal, kus tuleb osata määrata looduses ilmakaari, teada vanasõnu ja fakte Eesti kohta ning leida üles ka jõuluvana jalajäljed. Samuti saavad osalejad loova ülesande ‒ esitada laupäevaõhtusel lõkkeõhtul jõulunäidend.

Nii laagri korraldusmeeskond kui noortega kaasasolevad skaudi-juhid on kõik vabatahtliku töö tegijad. Matka aitab korraldada ka Harku vallavolikogu liige, Tabasalu vabatatlik skaudijuht Deiw Ra-humägi. „Minu jaoks on skautlus olnud eluviis juba aastakümneid. See on aus ja lihtne suhtumine loodusesse ja meid ümbritsevatesse inimestesse, see on elustiil. Suureks kasvades ei saa sa enam tegeli-kult aru, et sa järgid iga päev seda, mida skautlusest kaasa said ‒ see on vajadus teha midagi sellist, mida sa tahaksid, et teised inimesed sulle teeksid ja need on oskused, millega jääd igas olukorras ellu. Skaudiks ei ole võimalik hakata, vaid skaudiks saadakse läbi elu-kogemuste!”, ütles Deiw, skaudinimega Kaur.

Hundude jõululaagreid on korraldatud juba kümme aastat. Laa-ger toimub igal aastal erinevas Eesti paigas.

Hundud on 6- kuni 10-aastased tüdrukud ja poisid, kes skautlu-se ühe juhtmõtte järgi ‒ „õppimine läbi tegevuse“ ‒ omandavad elutarkusi mängides. Hundu ehk hundipoeg tuleneb R. Kiplingu “Džungliraamatust”, kus poiss nimega Mowgli kaotab oma vanemad ning satub elama huntide koopasse. Džungel moodustab selles raa-matus omaette ühiskonna, kus on esindatud nii headus kui kurjus. Seal seigeldes võidab Mowgli tänu oma tublidusele kõik raskused. Skautluse algusaegadest peale samastasidki väikesed hundud oma heategusid raamatu peategelase Mowgli tegude ja käitumisega. Eesti keeleski avaldud „Mowgli“ autor R. Kipling oli skautluse rajaja lord Baden-Powelli heaks sõbraks ning valiti Inglismaa skaudiorga-nisatsiooni hundude aujuhiks.

Skautluse üks põhieesmärke on harida noori läbi mängulise tege-vuse, et neist kasvaksid ühiskonna aktiivsed ja täisväärtuslikud liik-med. Eesti Skautide Ühingusse kuulub üle tuhande noore, maailmas on skaute kokku ligi 30 miljonit.

Ühestki hundulaagrist ei puudu mäng ja uued sõbrad!

Eesti Skautide Ühing, 08.12.2009E-post: info@skaut.ee

www.skaut.ee

Kord Petlemma väljade tähistaeva all kõneles ingel karjastele vaiksest, ent süga-vast rõõmust, mis on astunud maailma ja mis saab osaks igale inimesele. Sedasama rõõmu on ristirahvas nüüd-seks juba aastasadu elanud ja südames kandnud ning selle tulemist aastast aastasse Jõu-lupühadega tähistanud. Jõulud on üks neist püha-

dest, mis ulatub üle rahvas-te, riikide, maailmajagude ja aastaaegade piiride. Olgu Tallinn või Sydney, New York või Shanghai, valitsegu väljas käre pakane või lõõskav pala-vus - kus iganes leidub kasvõi üksainus ristiinimene, sinna ei jää Jõuludki tulemata.

mis Jõuluöö ümber on tek-kinud. Üks taoline südamlik lugu räägib kirikuisa Hiero-nymose unenäost Petlemmas. Jõuluevangeeliumist teame, et hommikumaa targad tõid sõimes lebavale Jeesusele kingiks kulda, viirukit ja mürri. Ligi 4 sajandit hiljem elas Pet-lemmas ühes koopas, mitte kaugel Jeesuse sünnipaigast, Püha Hieronymos ning vaesu-sest hoolimata soovis temagi Jõululapsele midagi hinna-list kinkida. Ükskord Jõulude aegu nägi ta unes enese tões-ti seisvat Õnnistegija sõime ees, kõnelemas heintel lama-va lapsukesega. „Ah, Issand Jeesus,“ lausub

kirikuisa, „meie hingeõnnistu-

lu mitte mulle kõik taevas ja maa? Minule pole Sul midagi tarvis anda. Kingi oma rahast neile, kes puuduse käes kan-natavad. Selle võtan ma Sinult vastu justkui oleks see mulle kingitud.“ „Seda teen ma hea mee-

lega“, kostab kirikuisa vastu, „ent ma pean ka Sulle isikli-kult midagi kinkima. Muidu ei saa ma südamerahuga edasi elada.“ „Hästi,“ vastas seepeale

lapsuke, „kui Sa nii helde-käeline oled, siis ma ütlen Sul-le, armas Hieronymus, mida ma tahan, et Sa mulle annak-sid: kingi mulle oma patud, eksimused ja südametunnis-tuse vaevad!“ „Milleks Sulle need?“ „Ma tahan need oma õlule

võtta ja minema kanda.“ Läbi pisarate vastab püha-

mees: „Armas lapsuke, kuidas Sa mu südant liigutad ‒ mina arvasin, et Sa tahad saada mi-dagi, mis mul head on, aga Sina tahad ära kanda seda, mis minus on halba...“Jõulupüha kutsub meidki

tänama Taevaisa Tema heade andide eest, kinkima teinetei-sele parima osa endast ning mis sellest puudu jääb, selle võime usaldada rahumeeli Jõululapse hoolde. Sarnastest kinkidest kõneleb ka tuttav jõululaul:

Jõuluöö täis küünlasära,Pühib palgelt pisara.Anna andeks, lepi ära,Siis su süda särab ka!

See ongi rõõm, millest tea-tas ingel karjastele. Rõõm, mis ületab aegruumi piire ja ühendab kauguseid. Rõõm, mis on antud osaks igale ini-mesele.

Jõulupühade ootuses soo-vin Sinulegi, armas lugeja, õnnistatud Jõuluaega, nae-ratust hinge ning pühade-sära südamesse!

Sydney Jaani koguduse õpetaja Meelis Rosma

09.12.09Fotod: internet

Pühadega seotud tradit-sioonid on eri paigus teadagi erinevad, nagu on erinevad rahvaste tavad ja kombed pü-hadeväliselgi ajal, ometi on Jõulupühas üle ilmamaa ka midagi väga sarnast ja ühist. Midagi, mis ulatub teispoole üleilmsest kaubanduslikust mürast ja hektikast. Miski, mis liigutab inimsüdameid.Jõulupühade sõnum lepi-

tusest, lootusest ja rahust on sama igas keeles ning kes on valmis kuulama, selle juurde tuleb vana ja tuttav jõululugu igal aastal taas värske, uue ja uuendavana. Küllap aitavad Jõulude vaimu kõige paremini leida ja ära tunda just mitme-sugused laulud ja legendid,

se pärast lebad Sa siin külmas tallis, värisedes kõval asemel. Kuidas saaksin ma seda Sulle heaks teha?“Lapsuke vastab: „Minule

pole Sul midagi tarvis teha, armas Hieronymus. Sina lau-la: Au olgu Jumalale kõrges ja maa peal rahu ja inimestest hea meel ning pea seda tun-nistust endale kalliks. Õlimäel ja Pühal Ristil pean ma veel palju armetumaks muutuma kui sa mind praegu näed ole-vat.“ „Armas laps,“ jätkab kiriku-

isa, „aga midagi ma pean Sul-le kinkima... Annan Sulle kogu oma raha.“ Lapsuke vastas: „Kas ei kuu-

2 “MEIE KODU” 16. detsember 2009

Palju aastaid on jõulud tähendanud laste esinemisi ‒ kui palju aastaid, seda allakirjutanu ei teagi, aga oma kahe lapse suurekskas-vamise ajad vähemasti. Selle traditsiooni kadumisest

on muidugi kahju, aga samas on paratamatu, et lastega eesti ühiskonna liikmete arv on üsna vähene. Nii on Melbourne Eesti Selts algatanud uue traditsioo-

ni ‒ ühissöömaaja, kusjuures jõulutoitu on külluses ning see on seltsi liikmetele tasuta. Uus traditsioon on seega väga ligi- tõmbav, saal oli tihedamalt laudu täis pikitud, kui muudel üritustel ning osavõtjate arv oli üle 140. Saal kenas jõuluehtes, laudadel hea pudel punast vei-ni ning teine valget, ning kõike head ja paremat. Seltsi esimees Bruno Metsar tervitas kokku-tulnuid, ning pealelõuna võis

alata, 6.detsember 2009 peale kella kolme. Sirje Jõgi ütles avasõna ja tut-

vustuse ning edastas viimased teated sellel aastal ‒ eesseisva kohvik-oksjoni, külaskäigu Au-gust Sirkeli juurde maale, ning esitas küsimuse, kas soovib pii- sav arv inimesi uue aasta tule-kut näha Eesti Majas. Järgnes jõulujutt ning õn-

nistus eesti koguduse pastorilt

JÕULUD 2009 Melbourne’s

Foto: Ingrid Morrison

Phil Haar. Naiskoor laulis `Minu jõulupalve` ning `Jõulukellad`. Rahvatantsurühm `Sügislilled` tantsis `Kalamies` ja `Mere-meeste valss` ning rahvatant-surühm ‘Eiderattad` esitas neli tantsu - `Kõljala lugu`, `Oige ja vasemba`, `Kosjatants`, `Viru-laste polka`. Seis Melbournes seega tantsu kasuks üle laulu ‒ meeskoori siin enam ei ole, aga rahvatantse on kaks ning oma vahva esinemisega teeni- sid nad sel peol uusi liikmeid. Jõulupeost võttis nimelt osa kolm laudkonda uusi eestlasi ‒ ning osa neist otsustas, et see on tore, mis eesti majas toimub, aga toredam veel, kui ka ise käed (jalad) külge saab lüüa.Aleksis ja Isabel Payne laulsid

kaks laulu ‒ vanuses 12 ja 16, keda oleme esinemas näinud ajast, mil olid päris tillukesed. Saab siis näha ‒ kas saame kuulda nende kaunist laulu-häält ka järgnevatel aastatel. Teadustaja Sirje Jõgi luges ette vanarahva uskumusi sisaldava jõulujutu ‒ mis juhtub noorte neidudega, kui nad ei kasuta aega õigesti ning ei ole jõu-luõhtul kirikus (vihje ‒ saatan oma kolme pojaga kihutavad sel ööl oma mustade hobuste seljas...).Kava teise osa jaoks avanes

lavakardin, ning lavapilt oli tõesti professionaalne. Algas Melbourne teatriringi poolt esi-tatav ning selle juhi Taevo Vaik-ma poolt just jõuluks kirjutatud näidend `Mägionni saladus`.

Lugu kirjeldas ühte mägionni kusagil Alpides aastal 1900, kus palju rändureid ja kaupmehi oma rännakutel peatusid. Mä-gionni astus sisse maailmasõja tagajärjel välja rännanud kaup-mees oma naise ja suure kallis-vara kastiga. Mägionni omanik Emand Kringel tahtis tungivalt teada saada kasti sisu. Kas on kulda ja kalliskive või on kast täis püssirohtu või hoopis mida-gi muud. Rahvale pakkus lõbu, kui lõpuks sisse kõndis jõuluva-na ja selgitas, et rändurid olid tema abilised, kes kastitäie jõu-lukinke kohale toimetasid, mis siis ka lastele välja jagati. Kogu rahvas laulis koos ̀ Püha

ööd`. Maitsvat jõulutoitu jätkus seejärel kauaks. August Sirkel oli aidanud hapukapsaga, mi-tut sorti lihad ning verivorstid ‒ kartulid tulid cateringilt. Che-ril Lauk oli annetanud Pavlo-va korvikesed magustoiduks, järgi ei jäänud küll ühtegi, olid ahvatlevad oma vahukoo- rest mütsikeste ning mustika-maasika-kiividega. Lõpuks võiks mainida, et vä-

hem kui kümnene Melbourne Eesti Seltsi juhatus sai hästi hakkama 140 inimese vastu-võtmisega. Aga väga vajalik ning tore oli see, et mõni inime-ne tuli lõpuks ütlema ‒ et kui edaspidi abi vaja on... On ikka!Kauni jõulukuu avalöök oli

sellega antud. Sirje Jõgi

5. detsembri pärastlõunal oli Sydney Eesti Maja täis rõõm-sat elevust. Rohkem kui 100 kaasmaalast oli kogunenud Eesti Majja, et osaleda Syd-ney Eesti Seltsi poolt korral-datud jõulupeol. Peo avas Peeter Muttik lü-

hikese kõnega, kus ta tervitas kohalviibijaid ja avaldas hea-meelt, et oleme taas pühade eel kokku saanud, et nauti-da traditsioonilist eesti jõu-lutoitu ja vanade ning uute sõprade seltsi. Seejärel andis Peeter Muttik sõnajärje üle õpe- taja Meelis Rosmale. Ōpetaja Meelis Rosma rääkis oma kõ-nes Jõuluevangeeliumist ja laiemalt jõulude tähendusest meie jaoks. Kõne lõppedes laulsime üheskoos “Püha ööd”, millele järgnes söögipalve ja pidulik lõunasöök. Hapukap-sas, verivorstid, keedukartulid, sink, pohlamoos ja leib mait-sesid hästi ning tekitasid mõ-nusa koduse tunde.Jõulupeo üllatuskülalisena

oli meil hea meel tervitada

Eesti suursaadikut Austraalias ‒ Peeter Millerit. Tokyos re-sideeruv suursaadik Peeter Mil- ler viibis Sydneys seoses kon-sulaarmissiooniga, mille käigus on Austraalias viibivatel Eesti kodanikel võimalik taotleda Eesti passi ja ID kaarti.Laste jaoks oli muidugi õhtu

tähtsaim osa jõuluvana saabu-mine. Juba kostiski laste hul-gast küsimusi ‒ kas jõuluvana ka ikka tuleb? millal jõuluvana tuleb?Enam oodata ei jõua,Kus on jõulutaat nii kaua?Peagi oligi jõluvana kohal.

Jõuluvana väitis, et ta jäi veidi hiljaks kuna linnas ei tohi väga kiiresti põhjapõtradega sõita. Ta seadis end mõnusalt kuu- se kõrvale istuma ja kutsus lapsed luuletusi lugema. Peagi oli laval ligi kümme mudilast, kes rõõmsalt oma salmiütle- mise järge ootasid. Laulsime esmalt üheskoos traditsiooni- list jõululaulu “Oh, kuusepuu” ja seejärel oli esinemisjärg laste käes. Lapsed olid usinalt

salme õppinud ja jõuluvana võis nautida luuletusi jõuluoo-tusest, jõuluvanast ja päka-pikkudest. Lisaks mudilastele sai jõulupaki ka Eesti aukonsul Sydneys ‒ Aivo Takis. Aivo luu-letus oli pärit Eesti popmuusika uuemate lugude seast. Salmid kuulatud ja kingid jagatud, oli

JÕULUD SYDNEY EESTI MAJAS

jõuluvanal aeg Eesti poole tee-le asuda. Peoliste jaoks oli aga kätte jõudnud aeg maiustada piparkookide ja kringliga.

Aknast välja vaadates küll jõulutunnet ei teki, kuid usun, et sel pärastlõunal Eesti Majas, koos heade sõpradega jõulu-

laule lauldes ja traditsiooni- list eesti jõulutoitu nautides tekkis jõulutunne paljudes sü-dametes!

Ingrid Kaupuzs

Jõuluvana Sydney Eesti Majas lastel külas - salmid loetud ja kingitused jagatud. Foto: Kristjan Simmul

Häid jõule!

3“MEIE KODU” 16. detsember 2009

LühiuudisedLühiuudisedLühiuudisedLühiuudised❖ Eestlased on 54 maailma riigi elanike seas kliima soojenemi-se pärast kõige vähem mures, väga mures on selle pärast vaid kümme protsenti küsitletutest, selgub värskest uuringust. ❖ Tallinnas kesklinnas reno-veeritava vana hoone vihma-veemahutile süvendit kaevates tulid lagedale asjatundjate hin-nangul 17. sajandist pärit Rootsi kaubalaeva tükid, kirjutab Pos-timees.❖ Eesti ja Poola presidendid Toomas Hendrik Ilves ja Lech Kazcynski nimetasid ebamõistli-kuks olukorda, kus ida-euroop-lased on Euroopa Liidu kõrgetel kohtadel ebaproportsionaalselt vähe esindatud.❖ Suurem osa Eesti lapsevane-matest tunneb ajapuudust töö- ja pereelu ühitamisel, samas on lapsevanemate hulgas vähe neid, kes tunneks, et neile käib laste kasvatamine ülejõu, sel-gub poliitikauuringute keskuse Praxis värskest uuringust. ❖ Uuest aastast tuleb Swed-banki pangakontorites valuuta-vahetuse eest tasuda 20 krooni teenustasu, kirjutab Õhtuleht. ❖ Maailma meteoroloogiaor-ganisatsiooni (WMO) andmetel kuulub lõppev aasta kümne kõige soojema aasta hulka ala-tes 19. sajandi keskpaigast.❖ Reitinguagentuur Fitch Ra-tings märkis Balti riikide kohta koostatud ülevaates, et kui leiab kinnitust Eesti valmisolek euro kasutuselevõtuks, tooks see tõenäoliselt kaasa Eesti reitingu osas positiivseid muudatusi. ❖ Teisipäeval esmakordselt kogunenud inimõiguste rikku-misi Eestis aastatel 1944-1991 uuriva Eesti Mälu Instituudi rah-vusvaheline komisjon määras instituudi tegevussuunad ja uu-rimisvaldkonnad.❖ Statistikaameti täpsustatud andmetel oli sisemajanduse koguprodukt (SKP) kolmandas kvartalis 15,6 protsenti väiksem kui aasta tagasi. ❖ Vene president soovib ai-nuõigust saata sõdurid eri- olukorras parlamendiga kon-sulteerimata välisriiki, teatas Kreml kolmapäeval.❖ President Toomas Hendrik Ilves toonitas kolmapäeval Ees-tisse visiidile saabunud Euroo-pa Liidu ülemkogu eesistuja Herman Van Rompuyga kohtu-des, et ühenduse liikmesriigid peavad olema võrdsed ja seda ka oluliste ametikohtade jaga-misel.❖ Riigikogu võttis kolmapäeval vastu viis otsust, mis pikenda-vad kaitseväe missiooni Iraagis, Afganistanis, Bosnias ja Hertse-goviinas ja Kosovos ning luba-vad Eestil osaleda NATO reagee-rimisjõududes. ❖ Valitsuses kehtestas nelja-päeval Eesti järgmise aasta sis-serände piirarvuks 1009.❖ Õiguskantsler Indrek Teder peab Narva linnavalitsuse mää-rusi, mille kohaselt võetakse Narva piiripunkti sisenemise eest sõidu- ja veoautodelt tasu, põhi-seadusega vastuolus olevaks.

(Allikas: BNS, 05.12.-08.12)

❖ Eesti Rahvusringhääling lõpe-tab alates järgmisest aastast vähenenud eelarve tõttu kolme saate näitamise ETV ekraanil. ❖ Novembris lisandus töötu-kassa registrisse 10.663 uut töötut ning töötukassa lõpetas 6476 töötu arveloleku.❖ Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar esitleb nel-japäeval Saksamaal Bonnis uut raamatut “The Power of Free-dom. Central and Eastern Euro-pe after 1945” (Vabaduse võim. Kesk ja Ida-Euroopa pärast 1945. aastat).❖ Tuleva aasta 1. märtsist kao-tab töö 22 päästjat ja 16 pääs-teameti tugistruktuuri töötajat. ❖ Eesti väliskaubanduse puu-dujääk oli tänavu oktoobris ligi kolm korda väiksem kui mullu oktoobris ja ulatus 0,9 miljardi kroonini. ❖ Valitsus kinnitas neljapäeva-sel istungil välisministeeriumi esitatud otsuse eelnõu, mille järgi Eesti kaebab edasi Euroo-pa Esimese Astme Kohtu otsu-se, mis ei rahuldanud Eesti hagi seoses suhkru üleliigse laovaru trahviga. ❖ President Toomas Hendrik Ilves kutsus parlamenti uue põ-hikooli- ja gümnaasiumiseadu-se eelnõuga kavandatavaid muudatusi ja nende mõjusid väga põhjalikult kaaluma ning otsima neile võimalikult laia toetuspinda, öeldes, et vastasel juhul ei jää jõuga kehtestatud lahendused püsima.❖ Vene kultuuri keskuses esit-letakse reedel Vene õigeusuki-riku eksjuhi Aleksius II raamatu “Õigeusk Eestimaal” eestikeel-set väljaannet kirjastus Revelex. 1999. aastal vene keeles ilmu-nud raamatu tõlkisid eesti keel-de Riina ja German Schutting. ❖ Eesti noored on Euroopa Lii-du riikide arvestuses aktiivsei-mad kontsedikülastajad.❖ Afganistanis sai täna lahin-guülesannet täites isevalmis-tatud lõhkekeha plahvatuses üks Eesti sõdur raskelt haavata, tema elu ei ole ohus. Kaitsevägi ei avalda haavatu nime ja vigas-tuste iseloomu.❖ Jane Trepp võitis Istanbulis toimuval lühirajaujumise EM-il 50 meetri rinnuliujumises hõ-bemedali uue Eesti rekordiga 29,82, vahendas rahvusring-häälingu spordiportaal. 21-aas-tane eestlanna parandas pool-finaalis ujutud Eesti rekordit 28 sajandikuga.❖ Murdmaasuusatamise MK-etapil Davosis sai Kristina Šmigun-Vähi laupäeval 10 kilo-meetri vabatehnikasõidus aja-ga 26.49,8 kolmanda koha.❖ President Toomas Hendrik Ilves saadab tänavu 2320 püha-dekaarti.❖ Tallinna börsil püsis neljapäe- val madal kauplemisaktiivsus, vaid Olympicu ja Tallinki aktsi-at näitasid viimaste päevadega võrreldes suuremat käivet. In-deks OMXT tõusis 0,52 protsen-ti 413,33 punktini. Kokku oli 203 tehingu käive 14,25 miljonit krooni.

(Allikas: BNS, 09.12-12.12)

Komisjon asub uurima inimõiguste rikkumisi okupeeritud Eestis

Tallinnas presidendi kantseleis koguneb teisi-päeval esmakordselt esinduslik rahvusvaheline komisjon, mis hakkab uurima inimõiguste rikku-misi Eestis aastatel 1944-1991.

Rahvusvahelisse komisjoni silmapaistvaid tead-lasi ja poliitikategelasi mitmest riigist. Komisjoni kuuluvad Hispaania õigus- ja majandusteadla-ne ning Euroopa Parlamendi president aastatel 1989-1992 Enrique Baron Crespo, Soome kirjanik ja Euroopa Parlamendi liige aastatel 2004-2009 Lasse Lehtinen ja Tšehhi sotsiaalteadlane ning Totalitaarsete Režiimide Uurimise Instituudi di-rektor Pavel Žacek.

Kaks komisjoni liiget - Paavo Keisalo ja Nicholas Lane - osalesid ka Max Jakob-soni juhitud Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Rah-vusvahelise Komisjoni töös. Paavo Keisalo on Soome endi-ne diplomaat ja Nicholas Lane Ameerika Juudi Komitee endine asepresident.

Eesti Mälu Instituudi asutas 2008. aastal president Toomas Hendrik Ilves eesmärgiga jätka-ta inimõiguste süstemaatiliste rikkumiste uurimist Eestis aas-tatel 1944-1991.

BNS, 07.12

Soome president andis neljale eestlasele kõrge aumärgi

Soome president Tarja Halonen andis neljale eestlasele Valge Roosi Rüütelkonna kõrge au-märgi. Mart Laar sai Soome Valge Roosi Rüütel-konna 1. järgu komandöriristi, Peep Pillak ja Jo-hannes Tõrs Valge Roosi Rüütelkonna rüütliristi ning Kaido Pihlak Valge Roosi Rüütelkonna 1. jär-gu rüütliristi, teatas Soome suursaatkond.

Pillak, Pihlak ja Tõrs said autasud kätte lau- päeval rahvusraamatukogu ruumes toimunud soomepoiste pidulikul üritusel, Laar esmaspäeval Soome suursaatkonnas toimunud iseseisvus- päeva vastuvõtul.

BNS, 08.12

Soome Vabariigi iseseisvus- päeva tähistamine Melbourne’is

6. detsembril pühitses Melbourne’i Soome ühiskond Altona Soome Majas oma vabariigi 92. aastapäeva. Enne aktust toimus jumalateenistus, mida tavaliselt peetakse teiselpool linna.

Aktus algas Porilaste marsiga. Soome ja Aust-raalia lipud toodi sisse rahvatantsu grupi poolt.

Järgnes koorilt Hilja Toome juhatusel Lipulaul ning Austraalia ja Soome hümnid. Viimaseks kos-tis koorilt soomekeelne laul samal viisil nagu meil: Kaunimad laulud pühendan sul.

Peale mõnd kahekeelset kõnet kutsuti lava ette Talvesõja veteranid ja lottad, kelle hulgas oli ka meie kaks “soomepoissi”: Raivo Rähni ja August Sirkel, keda austati sinise lindiga seotud valge nelgi rindapanemisega. See oli aktuse haripunkt. Järgnesid veel mõned laulu- ja rahvatantsu ette-kanded. Nagu tavaliselt, oli rikkalikult kooke, või-leibu ja kohvi, mida nauditi väikeste rahvuslippu-dega kaunistatud laudade ümber.

Raivo, August, Hilja, Anne Kirss, kes laulab soo-me kooris ja mina ruttasime Eesti Majja, et seal-sest jõulupidustusest osa võtta.

Glory Toom

29. novembrist kuni 7. det-sembrini viibis Austraalias konsulaarmissioonil Tokyos re-sideeruv Eesti suursaadik Pee-ter Miller (fotol paremal). Kõi-gil Eesti kodanikel oli võimalus taodelda endale uut passi või ID-kaarti.

Alates 29.06.2009 kantakse reisidokumenti digitaalsed sõr-mejäljekujutised.

Kõik varasemad Eesti passi versioonid jäävad kehtima kuni nende kehtivusaja lõpuni.

Fotol: Suursaadik Peeter Miller (paremal) võttis Sydneys passi- taotlusi vastu kahel päeval. Veikko Kärner (vasakul) taotles korduvpassi endale ja 4-aastasele tütrele. Foto: Katre Ulmas

New Book: Thirlmere Estonian Community Pioneers

Valdur Liira, who grew up in Thirlmere (100 km. from Sydney), where his family settled in 1939, has written an interesting book about the Esto-nians, who settled in Thirlmere before WWII, from the years 1924-1944.

The book contains personal stories on 25 pio-neering families, (with 200 photos, some are in colour), describing life, which people nowadays would have difficulty in comprehending. There were hardships, such as there was no town water supply or electricity. How did people manage to live like that? With hard work, many of those pio-neering Estonians were able to help new Estonian settlers establish poultry farms, after WWII.

The author found it necessary to write the book, (in English), about the pioneer Estonians, thus preserving the history of the Thirlmere Estonians for future generations.

These pioneer Estonians established the Esto-nian community in Thirlmere, where now there is the Thirlmere Estonian Society Koit, Koit Choir and the Estonian Village, so the Thirlmere Estoni-an community lives on.

Price of book: $30 + pack.& post.Email: valdurliira@optusnet.com.au

Konsulaarmissioon Austraalias

Äri- ja õigusbüroo pakub Teile abi Eestis, et

üles otsida sõbrad ja sugulasednõustada testamendi- ja pärimisasjadesnõustada äri(õigus)asjades

Kõigi asjade käsitlemisel täielik konfidentsiaalsusMõistlikud honoraridKoostöökogemus Austraalia klientidega

Küsida hr Vahur Kase, tel + 372 50 18516 või email: oykase@hot.eeHarju3/Vana-Posti 210146 Tallinn, EstoniaHead uut aastat!

4 “MEIE KODU” 16. detsember 2009

Rõõmsaid jõulupühi ja edurikast ning saavutusterohket uut aastat oma liikmeskonnale,

allorganisatsioonidele ja kõigile eestlastele soovib

Sydney Eesti Selts “Eesti Kodu Linda”

Häid jõule ja edurikast uut aastat

oma tegev- ja toetajaliikmeile ning kõigile Meeskoori sõpradele

soovib Eesti Meeskoor Austraalias

Eesti Arhiiv Austraalias soovib rõõmsaid jõulupühi ja head uut aastatkõigile kaasmaalastele ja sõpradele ning loodab teid kohata kolmapäeviti arhiivis! Eesti Arhiiv Austraalias juhatus ja kaastöölised

Õnnistatud jõulupühi ning edukat ja terviserohket uut aastat kõigile

soovivadSydney Eesti Naislauljad “Heli”

Uued lauljad teretulnud. Tel (02) 9412 4540 Tiiu Kroll-Simmul

JÕULUTERVITUSWell Connected Travel soovib austatud klientidele ja “Meie Kodu” lugejatele head tuju ning head isu maitsvate roogade nautimisel jõulupühade ajal.

Barry, Külliki, Linda, Claudia67 Ferguson St., Forestville NSW 2087

T: (02) 99752355 / 1300 883852 F: (02) 94513011www.wellconnectedtravel.com.au E: barry@wctravel.com.au

Et tulge, oh lapsed, ja rutake nüüd,

ning jälgige sõnumeid,kõlamas hüüd,

ja lugege lehest ka aastal, mis eelmis muusadejüngritel kavas on veel!

Soovime Meie Kodu lugejailerõõmsaid jõulupühi ja taaskohtumisi

uuel aastal 2010!KultuuriklubiMuusajüngrid

Rõõmsaid jõulupühi ja edukat,

õnnerikast aastat 2010 soovib kaasmaalastele

Eesti Abistamise Komitee

Estours Traveli ametkond soovib

kõigile Meie Kodu lugejatele

Rõõmsaid Jõulupühi ja Õnnelikku Uut Aastat

soovib oma lugejaskonnale, kaastöölistele ja sõpradele

rõõmsaid jõulupühi ja head uut aastat!

Rõõmsaid jõulupühi ja õnnelikku uut aastat soovivad sõpradele ja tuttavateleAare, KaljoAedma, Heidi ja ReinAlas, Helga peregaAllas, Leida ja EnnAnnuk, Eili ja VelloAnonüümneAreng, Ellen ja EndelArumets, AliceCimbleris, Hilja peregaCzudakewycz, Linda ja PaulFiechter, MaimuFreiberg, AmandaHaasma, Helga peregaHaller, HarryHelm, Laine ja pereHolm, LeaIismaa, Guldsella perega Iles, Urve perekonnagaJahu, Maimu peregaJuske, Helle peregaJuske, MallJõelaid, MartaJõgever, Asta ja Paul peregaJürss, I. ja E.Kaabus, I ja H.Kaard, HildaKaarmäe, HildaKaasik, AnniKala, IlmarKalasim, A.Kaljot, Maud, Eric, HeinarKampus, Aime ja ÜloKangru, SiigiKarilaid, TarmoKaru, HeldurKase, Tiina ja TõnisKasepuu, Aino peregaKesküla pereKibal, Ly peregaKimmel, H. ja A-R.Kiviste, MilliKiviväli, VilmaKlaar, SilviaKompus, Helmi, - Len ja JeanetteKongas, Marge peregaKorbe, HeinrichKuru, Viivi ja AgoKutsar, LindaKuuse, A. ja U.Kuusik, OskarKöster, H.Lainela, LembitLangereis, E. ja R.Laube, IlseLauterbach, MaiaLees, Aet ja BorisLepp, AinoLing, Daniel ja LeiliLipping, Valler ja Lurline peregaLoit, Aino ja OskarLukk, KaljoMaasepp, MaraMaidla, Ilma peregaMaloney, HelviMankin, Tiina ja VäinoMardus, Uno ‒ ja MarinaMartinsons, Laine peregaMasing, LeaMeipalu, Heino peregaMere, Linda peregaMere, Uno ja UnelmaMesilane, Trudy ja HektorMetsar, Aime ja BrunoMidri, Milvi ja Edgar peregaMikli, EneMirlieb, LindaMirlieb, Terje, Harald, Toomas ja Peeter

Moore, AgnesMoyle, AinoMurakas, Agnes ja OttomarMuska, Leida peregaMõisa, Juta ja EvaldMägi, Õie ja KaljuMätas, Kiki ja Evald peregaNelson. H. ja K.Noormets, AntsOlup, J. ja L.Orupõld, TiiuOser, J. ja W.Palmoja, Ethel ja KaljuPalo, Auli ja HarryPalu, MagdaPank, Agnes ja Heino peregaPastel, JuhanPeedo, Reina peregaPerekond van HattemPihlak, O. ja V.Pihu, HelenPill, Toomas ja TiinaPilt, NaomiPolikarpus, Vilma ja UnoPoom, Aino ja perekondPraks, Leo ja Laine peregaPõder, Aino ja VainoPõldma, OsvaldRaadik, IvyRahnel, SiinaRaid, JuhanRampe, Koidu peregaRatik, Marion ja KaljuRea, R.Reinpuu, Ene-Mai, Indra ja VellaRisti, Helle-MallRisti, Monica ja Tõnis peregaRisti, Raul ja Cherie peregaRomot, Nora ja MaiRossmann, Brenda ja ThomasRähni, Valve ja RaivoSaarepere, Asta ja ElmarSaidla, Asta ja Sinilaid, AinoSalasoo, Inno ja TiiuSarv, AstaSeksel, Ilme ja KarlSemenov, Hillar ja Milvi

Semenov, Richard ja Shireen peregaSemmelweis, Paul, Imbi ja KristjanSiimpoeg, EdgarSildnik, Jaak peregaSildnik, LaineSilland, ElkaSilvéus, SilviaSimmul, ReetSimmul, Tiiu ja KristjanSimson, Maie, Toomas ja MatiSlamer, Ingrid perega USA’sSlamer, Ü. ja G.Smith, Hele-Ly peregaStamos, Kadri ja NicholasSteinbach, Lea ja WalterStreimann, Illar ja IviSuur, Lembit peregaSuur, Tamara ja ElmarTaemets, TiinaTamm, MaimuTaves, AusmaTeeväli, Linda ja RudolfTehnas, VelloTinni, Arvo ja MalleTohver, Hilli ja BrunoToom, Glory ja HiljaToovis, Ella ja HeinoToturoglu, SelmaTuul, Iivo ja ReetTõnisson, HeinoTõnisson, Marje ja HugoUlk, Helgi ja AlexUps, Ellen ja ErichUps, Peeter peregaVaikma, Milvi ja TaevoValdmäe, E.Valgemäe, UdoValk, Sylvia ja Viktor peregaVellering, Alfred ja MaretVihermäe, SilviViiding, MaimuVilder, ValdemarWillems, Lembit, Kathy ja ReubenVilo, LudmillaÕunapuu, Harry

5“MEIE KODU” 16. detsember 2009

Lääne Austraalia Eesti Naiste Klubi ja Lääne Austraalia Eestlaste Ühing

Perthissoovivad kõigile oma sõpradele,

tuttavatele ja kaasmaalastele siin läänes, idas või üle maailma ilusaid, rõõmsaid jõule ja õnne, edukust ning tugevat tervist saabuvaks

uueks aastaks!

Kallid kaasmaalased üle Austraalia!

Jõulud on ennekõike kodune püha. Olgu see meile kõigile kaunis ning rõõmuküllane! Kuid meie perekonda kuulub ka iga muu eestlane, meie perekond on kogu meie rahvas. Perekond on rikkus, mis vajab armastust, mõistmist, tööd ja koostööd. Jõulurahu igasse kodusse, igasse eesti majasse!Soovib Melbourne Eesti Ühing Kodu

Soovime oma liikmeskonnale, kõigile eesti sõjameestele ja sõpradele üle Austraalia

rõõmsaid jõulupühi ja edukat uut aastat!

Eesti Sõjaveteranide Liit

Rõõmsaid jõulupühi ja head uut aastat

oma liikmetele ja nende perekondadele soovib

Eesti Võitlejate Ühing Austraalias

Meie Kodu lugejatele soovib

rõõmsaid jõulupühi ja head uut aastat kogu Sõrve pere!

Kui süütad küünlad,vaatad enda sisseja sulad jälleuue tulemisse.Kauneid jõule ja õnne uude aastasse.

Ilo Kull

Rahurohkeid jõulupühija edurikast uut aastat

toetajaliikmeile ning sõpradele soovib

Eesti Segakoor Thirlmeres

Jõulutervitusi ja kõike head uueks aastaks soovib

Thirlmere Eesti Küla Käsitööklubi

Thirlmere Eesti Küla Huviringsoovib

rõõmsaid jõule ja head uut aastat kõigile oma sõpradele.

Kallid kaasmaalased,soovin teile

enda ja Eesti Konsulaadi nimel rõõmurohkeid jõulupühi!

Ühtlasi on mul au kõigile edasi anda Eesti Välisministeeriumi

poolt parimad soovid ja õnnitlused algavaks aastaks 2010! Aivo Takis Eesti Vabariigi aukonsul Sydneys

Adelaide Eesti organisatsioonid ning XXIII Eesti Päevade toimkondsoovib kõigile rahvuskaaslastele

häid jõulupühi ja õnnelikku uut aastat!

Meie Kodu toetustellijad 2009Aare, KaljoAdamson, EndelAllas, LeidaAndrulis, VeronicaAnnuk, EiliAreng, E.Bürger, HarryCimbleris, HiljaCzudakewycz, LindaEisma, EnoFiechter, MaimuFreiberg, Amanda L.Gardner, ElsaHansen, HerbertHelm, LaineHolm, LeaHoop, H.Iismaa, GuldsellaIrula, RolandJahu, MaimuJõelaid, MartaJürss, AlbertJürss, ErnstJuske, HeldurJuske, MallKaarmäe, HildaKalamäe, SulevKaljot, MaudKalkun, ValentinaKallas, A.Karu, HeldurKauniste, IvoKerjan, ErikKingre, HeikkiKiviväli, VilmaKlaar, SilviaKneebone, MaretKool, MadliKoppel, KalevKorbe, HeinrichKõrgvee, AgoKöster, HugoKriisk, EduardKruup, KalevKull, Ilo

Kurvits, V.Kuulma, ArnoKuusik, OskarLääne, EinardLainela, LembitLamanis, EllenLaumets, SilviLees, BorisLeis, AinoLeis, Endla M.Leol, MarjeLepik, EnnoLepp, AinoLesins, LeidaLiira, LianeLipping, VallerLoit, OskarLõuend, EndelLukas, LeidaMadissoo, HarryMäetamm, LembitMaganov, IngeMägi, KaljuMägraken, IlmarMahe, H.Manberg, OlgaMankin, VäinoMännik, AdoMardus, UnoMark, DaisyMeipalu, H.Mere, AinoMere, UnoMeri, VambolaMesilane, HektorMetsar, BrunoMidri, EdgarMirlieb, LindaMirlieb, Terje ja HaraldMitt, HugoMõisa, Evald ja JutaMoyle, AinoMuska, ArnoNelson, HeleneNicholson, Lia

Noormets, AntsNuudi, MareeOlup, JohannesÖpik, P. ja H.Oser, WinifredOts, HansPaartalu, HelgaPallo, HaraldPalmoja, Ethel ja KaljuPalu, MagdaPalumets, VivianPaluoja, HeinoParbo, SaimaPärn, JukuPärnamägi, LindaParts, AngelaParvey, AlexanderPertnikovs, IlsePihu, H.Piip, LeidaPlanken, LindaPlavina, LiaPõder, VainoPolly, LidiaPraks, LeonardPuksmann, EllenRähni, RaivoRanniko, EvaReinpuu, Ene-MaiRichardson, AnneRing, ElsaRommisto, AnjaRooleht, EvaldRossmann, ThomasSaarelaht, EndelSaarepere, ElmarSägi, JaanSalu, ÜloSarv, AstaSarv, RünnoSchulz, LeaSein, IlmarSeksel, K.Semenov, HillarSilland, ElkaSirkel, AugustStephenson, S.Stockholm, RommySurväli, AlbertSuu, RobertSuur, ElmarSuur, LembitSuurväli, AlanSuviste, ElviSuviste, Hillar ja ElviTakis, AivoTamm, MaimuTänav, HelleTeeväli, RudolfTehnas, VelloTekstroem, EloTiisler, HarrietTinni, ArvoTohver, B.Tonto, UnoTõnurist, RosalieToovis, H. ja E.Treffner, L. ja K.Türno, ArnoUpser, Joh.Utt, AugustVainomäe, ArviValdmäe, EllValk, ViktorVesk, MartViiding, KalevViiding, MaimuVillig, EllenVilumets, HugoVirm, JohannesWegecsanyi, MaimoWhite, Piret

6 “MEIE KODU” 16. detsember 2009

GULDSELLA IISMAA’dMälestame kauaaegset perekonna sõpra

Avaldame kaastunnetSiirile, Tiinale ja Riiale perekondadega

Aime ja Ülo KampusViive ja Heino Meipalu

GULDSELLA IISMAA (nee Kitsing)

Lahkus jäädavalt meie armas ema, vanaema ja ämm

Leinavad

Sünd. 23.05.1921 TartusSurn. 09.12.2009 Sydneys

Riia, Tae ja Lauren, JaanTiina ja MadisSiiri, Kieran ja EllaPuhka rahus!

GULDSELLA IISMAA’dMälestame kurbuses head sõpra

Avaldame südamlikku kaastunnettütardele perekondadega

Maia LauterbachHelle-Mall Risti

GULDSELLA IISMAA

Siiras kaastunne seltsi abiesimehele Tiina Alvrele tema ema

lahkumise puhul

SES “Eesti Kodu Linda” juhatus

GULDSELLA IISMAA’dMälestame kurbuses endist lehepakkijat

Avaldame siirast kaastunnet Tiinale ja Siirile perekondadega

“Meie Kodu” toimetus, talitus, kolleegium ja lehepakkijad

GULDSELLA’t

Mälestame kurbuses oma kaas-gaidi

Thirlmere gaidperePuhka rahus!

GULDSELLA IISMAA’dLeiname meie tädi ja vanatädi

Avaldame sügavat kaastunnet Riiale, Tiinale ja Siirile perekondadega

Vello, Aino, Urmas ja Silver peredega Eestis

Ema - temalt saad endale soojuse, valguse, sammude pikkuse, elutee alguse.Kui kandlekeeled katkevad, siis lõpeb lauluviis.Üks valuhüüd,üks värin veel ja kõik on vaikne siis.Jäägu kaugeks kummarduseks kustumatu mälestus.

LINDA AAVIK (nee Reevits)Jäädavalt lahkus meie unustamatu hea ja armas Emme

Me iial ei unusta seda armastust, kindlameelsust ja eneseohverdust, millega Sa noore emanameid koos hoidsid ja sihikindlalt viisid läbi suurte raskuste, kannatuste ja hädaohtude.

Sügavas ja lohutamatus leinas ning suurimas tänutundes mälestavad Sind

Sünd. 14.01.1920 TartusSurn. 19.11.2009 Port Macquarie’is

tütred Saima ja Leene perekondadegaPuhka rahus!

GULDSELLA IISMAALahkus meie armas sõber

Mälestame leinas ja avaldame kaastunnet perekonnale

Heino ja EllaMailis ja EsmeeSelma

AGNES MURAKAS’tMälestame leinas

Avaldame kaastunnet Ottomarile

SelmaEllaHeino

7“MEIE KODU” 16. detsember 2009

“MEIE KODU” teatabAjalehe “Meie Kodu” selle aasta

viimane number ilmub kolmapäe- val, 16. detsembril, uue aasta esi-mene number kolmapäeval, 20. jaa-nuaril 2010.

Ajalehe toimetus on suletud ala-tes 17. detsembrist 2009. Toimetus alustab uuel aastal tööd kolma- päeval, 13. jaanuaril 2010.

Jõuluvaheajal posti teel, elekt-ronpostiga või faksiga saabunud kaastööd ja teadaanded avaldame uue aasta esimestes numbrites.

Täname kõiki kaastöölisi ja ajale-he lugejaid-tellijaid ning soovime kõigile häid pühi ja head uut aastat!

Toimetus

Arhi iv teatabEesti Arhiiv Austraalias on jõu-lupühade vaheajal suletud. Viima-ne arhiivi tööpäev on 16. detsem-ber 2009 ja uus tööaasta algab 20. jaanuaril 2010. Ka järgmisel aastal on arhiiv avatud igal kolmapäeval kell 10.00 - 15.00.

ArhivaarAUSTRALIAN ESTONIAN WEEKLY

141-143 Campbell St Darlinghurst 2010NSW, Australia

ABN 81 348 495 339Postiaadress: P.O. Box 147, Darlinghurst, NSW 1300 AustraliaE-mail: meiekodu@ozemail.com.auTelefonid: “Meie Kodu” (02) 9212 2113

Eesti Selts (02) 9212 2373Fax: “Meie Kodu” ja Sydney Eesti Maja(02) 9281 2887 või välismaalt 612 9281 2887Vastutav väljaandja: Peeter MuttikToimetaja, küljendaja: Helle-Mall Risti Toimetaja abi, küljendaja ja talituse ametnik: Aune Vetik Toimetaja abi, küljendaja: Katre UlmasTalituse ametnik: Kadri StamosToimetuse kolleegium: Maie Barrow, Lea Holm, August Kangro ja Ülle Slamer.Vaated “Meie Kodus” avaldatud artikleis ei tarvitse ühtuda toimetuse seisukohtade-ga. Toimetusel on õigus saadetud kaastöid lühendada ja keeleliselt korrigeerida.Toimetus on avatud: esmaspäeval kell 10.00 ‒ 12.00 kolmapäeval kell 12.00 ‒ 16.00 neljapäeval kell 13.00 ‒ 16.00Kuulutuste vastuvõtt, tellimised ja tasu-mised kolmapäeval ja neljapäeval.TELLIMISHINNAD:Austraalias koos GST-iga:

Üheks aastaks $88.00 Kuueks kuuks $49.50Kolmeks kuuks $30.80

Toetustellimine:üheks aastaks alates $100.00 (koos GSTga)Toetustellijate nimed avaldatakse ajalehes.Ülemeremaadesse õhupostiga:USA ja Kanada: 12 kuud $110.00; 6 kuud $65.00Euroopa: 12 kuud $125.00; 6 kuud $75.00Uus-Meremaa: 12 kuud $90.00; 6 kuud $50.00Aadressi muudatused $2.75KUULUTUSTE HINNAD koos GST-iga:1sm (kõrge) ühel veerul (5sm lai) $4.95. 1sm (kõrge) kahel veerul (10sm lai) $9.90. Kuulutuste miinimumhind $12.10.Leinakuulutuste miinimumhind $39.60.Üksiknumbri hind: $2.00Printed by Styash Pty Ltd trading as Apex Press, 2 Canal Road, St Peters NSW 2044.DISCLAIMER - Styash Pty Ltd and its direc-tors and staff are printers only of material supplied by the publisher, and accept no responsibility in any way whatsoever, to any person or persons for the contents of this publication, either for articles, edito-rial material or any other content.

ESTOURS TRAVELSoodsad reisid Eestisse ja mujale

Tel. 1800 888 386 maksuvabaTel 02 4284 1688 Fax 02 4284 7823

E-post: Eesti@estours-travel.com.au

Eesti Vabariigi Konsulaat Sydneys

Consulate of the Republic of EstoniaOpen Tue/Wed/Thu 10am - 1pm

40 Nicholson St.,Balmain East NSW 2041

Appointments highly recommended.Tel. (02)8014 8999, Fax 8079 6886Email: sydney@estonianconsul.orgwebsite: sydney.estonianconsul.org

SÜNDMUSTE KALENDER

KIRIKLIKUD TEATED

SYDNEYEsmaspäeviti:Lauluansambel Lõke ja rahvatantsurühm Virmalised harjutavad Eesti Majas esmaspäeviti: Lõke kell 18.15-19.15. Virmalised kell 19.00-21.00. Uued lauljad ja tantsijad on teretulnud. Neljapäeviti:Lauluharjutused naislauljaile “Heli” jät-kuvad uuel aastal kell 13.30 Eesti Ma-jas. Häälteõpetaja Tiiu Kroll-Simmul tel. 9412-4540. Uued lauljad teretulnud.Neljapäeval, 17. detsembril:SESKi jõulukoosviibimine kell 12.00 Bowlers Club, 95 York St. 8. - 15. jaanuar 2010: Sõrve noorte suvelaager Point Wolstoncroft’is. Info Aino Matwysik tel. 0409 658 591; e-mail aino@oz2000.comLaupäeval, 6. veebruaril 2010:SES Kunsti- ja Käsitööringi aasta koos- olek kell 10.00.Pühapäeval, 21 veebruaril 2010:Eesti Vabariigi 92. aastapäeva tähistami-ne kell 14.00 Eesti Majas.Pühapäeval, 28 veebruaril 2010:Näitemäng ”Viimane sigar” kell 14.00 Eesti Majas.

THIRLMERENeljapäeviti: Käsitöö Klubi kokkutulekud kell 14.00 küla saalis. Kõik teretulnud.Laupäeval, 19. detsembril:Thirlmere Eesti Külarahva ühine jõulu-puu küla saalis. Täpsem info hiljem.

CANBERRAPühapäeval, 20. detsembril:Armulauaga jumalateenistus St. Petersi

kirikus kell 12.30. Pärast jumalateenis-tust Koondise ja Koguduse ühisel kor-raldusel eestlaste jõulukoosviibimine kiriku saalis.Pühapäeval, 3. jaanuaril 2010:Rahvusgrupi ühislõunasöök Ainslie Jalg- palliklubi restoranis, 52 Wakefield Ave, Ainslie. Algus kell 12.00.Pühapäeval, 7. veebruaril 2010:Rahvusgrupi ühislõunasöök Ainslie Jalg- palliklubi restoranis, 52 Wakefield Ave, Ainslie. Algus kell 12.00.

BRISBANEPühapäeval, 20. detsembril:Brisbane’i Eesti Seltsi Jõulu-BBQ toi-mub kell 13.00 aadressil 12 Hawthorne Street, Woolloongabba. Õnneloos, külla on oodata ka Jõuluvana. Please bring a plate, BYO.

MELBOURNEKolmapäeviti:Naiskoori lauluharjutused uuel aastal algavad jälle veebruaris kell 19.00 Ees-ti Majas. Info Karin Adamson (03) 9439 4157.Laupäeval, 6. märtsil 2010:Etnograafia Käsitööringi kokkutulek kell 14.00 Eesti Majas.

ADELAIDENeljapäeval, 24. detsembril:Jõuluõhtu jumalateenistus kell 15.00 eesti kirikus.Pühapäeval, 7 veebruaril 2010:Adelaide Eesti Seltsi peakoosolek kell 14.00 Eesti Majas.Pühapäeval, 21 veebruaril 2010:Eesti Vabariigi 92. aastapäeva tähista-mine kell 14.00 Eesti Majas.

E. E. L. K. SYDNEY JAANI KOGUDUSCANBERRAS armulauaga jumalateenis-tus pühapäeval, 20. detsembril kell 12.30 St. Petersi kirikus. Teenib õp. Meelis Ros-ma, orelil Astrid Bowler.SYDNEY LÄTI KIRIKUS Jõululaupäeva ju-malateenistus neljapäeval, 24. detsemb-ril kell 14.00.THIRLMERE küla saalis Jõulupüha jumala-teenistus reedel, 25. detsembril kell 13.30.KIRIKUSAALIS Vana-aastaõhtu armulaua- ga jumalateenistus neljapäeval, 31. det-sembril kell 11.00, järgneb kohvilaud.KIRIKUSAALIS armulauaga jumalateenis-tus pühapäeval, 3. jaanuaril kell 11.00, järgneb kohvilaud.THIRLMERE küla saalis sõnajumalatee-nistus pühapäeval, 10. jaanuaril kell 11.00.KIRIKUSAALIS sõnajumalateenistus pü-hapäeval, 17. jaanuaril kell 11.00, järg-neb kohvilaud.THIRLMERE küla saalis armulauaga ju-malateenistus pühapäeval, 24. jaanuaril kell 11.00.KIRIKUSAAL asub 11 Waratah Street, North Strathfield, NSW 2137. Kogudusemaja ja õpetaja telefon:(02) 9743 2051, mob. 0449 612 028E-mail: eelksyd@tpg.com.au

Õpetaja Meelis Rosma

E. E. L. K. ADELAIDE’i KOGUDUSJõuluõhtu jumalateenistus on 24. det-sembril kell 15.00 eesti kirikus. Teenib õpetaja Andres Palm. Orelil Margaret Palm.Järgmine jumalateenistus on 10. veebruaril kell 15.00 eesti kirikus. Teenib õpetaja And- res Palm. Orelil Margaret Palm.Koguduse õpetaja Andres Palm, tel. (08) 8386 0279, mob. 0417 860 279Email: apalm@internode.on.netKoguduse aadress: 200 Jeffcott St, North Adelaide, SA 5006

E.E.L.K. MELBOURNE’i PAULUSE KOGUDUS. Järgmine jumalateenistus on neljapäe-val, 24. detsembril kell 14.00 St. John ki-rikus, teenib õpetaja Phil Haar.Jaanuari kuul jumalateenistusi ei ole.Järgmine jumalateenistus on pühapäe-val, 7. veebruaril kell 14.00 St. John ki-rikus. Teenib õpetaja Phil Haar. Juma-lateenistusele järgneb kohvilaud koos kookidega Eesti Majas.Õp. Phil Haar, tel. (03) 9725 0055 või 0403 006 078.

Koguduse juhatus

RISTSÕNAD nr 2409

PAREMALE: 1. Kunagine Eesti tennisist 4. Nõndaks, rahvap. 9. Joon10. Karusnahkne jalats12. Loomade sööda-ala13. Roomaja14. Õnnestunud tehingud, kõnek.16. Meeskonnaga varustamised20. Koostisosa21. Põhjalääs22. Elukond24. Esineb P.-Eesti rannikul25. See ebaõnnestus, see on....26. Upakil30. Ulakus, rahvak.32. Loori all kantav peakate33. Internaat, kõnek.34. Saare elanik35. Küla Pärnu lahe rannikul

ALLA: 1. Mõne aedvilja seemnekate 2. Määrsõna 3. Eraldatu 4. Pulk lõnga kerimiseks 5. Jõi, lastek. 6. Iseseisev majandusüksus 7. Taip 8. Vanema arvamises, 3, 511. Kõrvetav taim14. Kunagine vanadekodu15. Laut16. Peamiselt moona eest töötav põllutööline17. Püha mets18. Aeles ringi19. Kuumavõitu22. Tähelepanekuid tehes23. Tööstusseade24. Mädavill, vet.26. Sumin27. Uppisolev (sport)28. Sileda vastand29. Sade31. Toidu

LAHENDUS NR 2408PAREMALE: 1. Taber- naakel 7. Kurg 8. Metabolism10. Almus11. Ahenemine13. Pill16. Aplaageer18. Araal19. Kelk20. Jaala21. Suula22. Vee23. Heli24. Sten27. Käär29. Nuga31. Jugapuud32. Iganes33. Aktriss

ALLA: 2. Aretamine 3. Rebane 4. Aul 5. Emm 6. Kruus 7. Kalpsama 9. Igihaljas12. Eellane14. Laksikala15. Kahupäine17. Enne19. Kohin22. Võluti25. Tuuba26. Naast28. Õdus30. Udi

1 2 3 4 5 6 7 8

9

10 11 12

13

14 15

16 17 18 19

20 21 22 23

24

25

26 27 28 29

30 31 32

33

34 35

8“MEIE KODU” 16. detsember 2009

Earlier this year I was given the opportunity of travelling overseas to visit Estonia. The prospect of this was so exciting given I have grown up surroun-ded by Estonian culture and to be able to put it all into perspec-tive was endearing.

For me, there was no one lo-cation or experience I enjoyed more than another, the whole holiday was truly humbling and moving. The exposure to that part of my heritage left me fee-ling more mature and fulfi lled.

It was such an extraordinary feeling to realise that there is another civilisation that exists outside of Australia. This may seem ignorant, but for someone who has never travelled over-seas the concept of diff erent languages, foods, clothing and life in general is hard to grasp or fully understand.

However, it is when you are placed right in the thick of it that you realise how magnifi cent the world is. I was overcome

Visiting Estonia

by both the beauty of the physical envi-ronment and my fa-mily surroundings. I was so grateful that these people, majo-rity of who were only names I have heard Memme talk about, were willing and ea-ger to take us in. It was their stories, ho-mes, cooking and life style that made this trip so memorable.

Although, it was when my confi den-ce and navigational skills grew I began to explore the streets of the old town by myself, which was also unforgettable. Even though this was an entirely dif-ferent experience to the loud and joyous scenes of meeting family, I enjoyed it just as much. It was in these solo adventu-res that I would sit on a bench under the shade of a tree and

simply “people watch”, drawing what I saw.

For me, going overseas is not about joining a tour group of fellow foreigners and walking the streets. Rather, it is about absorbing the culture to the greatest extent, in the most real and interesting way (even

Who is Ellen Jenkinson? Ellen (on the photo) is 16 years old and one of Helle-Mall Risti’s granddaughters. She lives in North Curl Curl and is a year 12 student at Freshwater Senior Campus. Ha-ving recently been elected as one of the school captains for 2010. Ellen’s favourite subject is English, considering pursuing a career in journalism.

Her interest in her Estonian heritage has always been preva-lent, writing about it in school assignments. She was proud to wear the Rapla national costume in Primary School, when spea-king about her grandmother’s long road to Australia. Ellen will also be completing her Major Art Work for the HSC based on her experiences from a recent trip to Estonia.

Killuke Eestimaad seitsme maa ja mere taga Eestlaste kokkutulek Kullarannikul

Jõulupidu PerthisLaupäeval, 5. detsembri pealelõunal olid kõik eestlased läänes,

nii kaugelt kui kohalikud, palutud aukonsul Anu van Hattemi koju, et koos jõululaule laulda.

Valgete laudlinadega kaetud lauad ootasid külalisi varjus tagaai-as rõdul, kuna ilm oli suvine +37C.

Koosviibimise alustas aukonsul tervitades kõiki ja eriti soojalt Eestist saabunud külalisi. Ta nentis, kui huvitav grupp täna koos on. Siin on eestlasi, kes tänavu pühitsesid 60. aasta eest Austraaliasse saabumist, nende lapsed ja lapselapsed. Aga meil on siin eestlasi, kes on alles hiljuti Eestist tulnud ja kavatsevad siia jääda, ja siis veel äsja alles saabunud eestlasi. “Loodetavasti naudite teie sooje jõule sel aastal! Teile kõigile palju tänu, et tulite, et pühitseda koos ees-ti jõule. Me oleme seotud teadmises, mis tähendab olla eestlane. Soovin Teile kõigile rõõmsaid jõule!”

Järgmisena luges Erika Niilus Marie Underi luuletuse “Aasta kau-neimal õhtul”, mille järele esines noor eesti neiu Gertrud Dello, kes laulab Eesti Raadio Noortekooris ja alles hiljuti Eestist Perthi külla tuli. Ta laulis “Maasika muusika” ja “Taas talv on tulnud”.

J.Aariku laul “Sõitsid saanid, sõitsid reed” oli humoorikalt ette kantud aisakella helidel Helmi Pihu poolt.

Siis laulsime kõik mitu jõululaulu Erika Niiluse, Harald Pallo ja Nicholase juhtimisel ning Alexi oreli saatel. Laululehed koos kavaga olid Alexi ja Nicholase valmistatud.

Kalju Palmoja tanas lõppsõnas aukonsuli perekonda jõulukoos-viibimise korraldamise eest. Ta soovis LAEÜ ja LAENK nimel kõigile püsivat kangust, tugevat tervist ja edu uueks aastaks!

Ja siis korraga ilmus kõikide rõõmuks jõuluvana kingikotiga. Ta selgitas, et jõuluvanade peakorteris saadetakse jõuluvanad maale, mille keelt nad valdavad. Ta pidi seekord varakult tulema, kuna tal on palju kohti veel üllatada. Lapsed said kõik rõõmuga kingitused.

Nüüd toodi lauale võileivad, pirukad, küpsised ja koogid ning tee ja kohvi. Koosviibimine oli rõõmsameelne ja kestis kaua aega. Koos-viibijate arv oli saja ümber.

Ethel Palmoja

Pühapäeval, 29. novembril sai Gold Coastil, Cascade gardenis kokku ligikaudu 30-40 eestlast. Kes ütleks, et oleme väike rah-vas ‒ kui juba ühte Austraalia linnakesse meid niivõrd palju koondunud on? Kuulduste ko-haselt olevat osavõtjad lausa Brisbane’ist ja muudest lähedal-asuvatest linnadest kohale sõit-nud ja ega kohalviibijad juba ei kahetsenud. Grillid särisesid, külm õlu vahutas ja juttu jätkus kauemaks.

Nagu ka Eestis kombeks, siis ei möödu just paljud päevad ilma-taadi vingerpussideta. Eriti siis kui plaanis pidu korraldada. Eri-nevus seisneb aga selles, et kui

Eestis korra sadama hakkab, siis sadama ka jääb. Kullarannikul pääseb kergemalt - vihmahoog ja pilved mööduvad sama kiirelt kui need tekivad ja taas särab taevas päike.

Alustuseks sai maha peetud lühikene tutvumisring, et kuul-da millega kohalikud eestlased tegelevad. Kullaranniku elu on kirev, kes mängib golfi , kes kulu-tab jalgu restoranis-kohvikutes ettekandjana, kes õpetab kunsti või hoiab lapsi ning kes puhkab niisama. Igaühel on oma lugu. Mõni on siin viibinud juba aas-takümneid, mõni aasta-paar ja mõni vaid nädala, ühed on vaid läbisõidul, teised aga leidnud

siin endale püsiva elupaiga. Killukene Eestimaad ootab

ees ka seitsme maa ja mere taga Austraalias. Tore on näha omasid, vinnata üles Eesti lipp, pajatada oma lugusid ja kuulata teiste seiklusi.

Kokkutuleku idee sai alguse tagasihoidlikust foorumiposti-tusest internetiportaalis Orkut.com Austraalia eestlaste kom-muunis. Kohalviibijad kinnitasid kõik ühest suust, et teinekordki võiks ühe korraliku eestlaste peo maha pidada. Ehk siis on ka juba lubatud kartulisalat peo-laual.

Merit FimbergFoto: erakogu

if it does mean travelling to Hiiumaa, sitting in a 120 de-grees sauna and then jumping into a pond).

This trip has had a profound eff ect on me and my life. With

plans to go back when I fi nish school I look forward to seeing my new family again and hope to one day not feel like a foreig-ner.

Ellen Jenkinson