Upload
sierra-richard
View
82
Download
3
Embed Size (px)
DESCRIPTION
Juhuslikud sündmused populatsioonigeneetikas. Binoomjaotus. Viljastuvad gameedid – juhuslik väike valim suurest hulgast gameetidest. Kui tegemist AA homosügoodiga, siis kõik gameedid A tüüpi. Kui tegemist Aa heterosügoodiga, siis oodatav 0.5 A ja 0.5 a aga Binoomsed tõenäosused saada - PowerPoint PPT Presentation
Citation preview
Juhuslikud sündmused populatsioonigeneetikas
Kui tegemist AA homosügoodiga, siis kõik gameedid A tüüpi
Kui tegemist Aa heterosügoodiga, siis oodatav 0.5 A ja 0.5 a
aga
Binoomsed tõenäosused saadaA alleel (1/2 tõenäosuse juures)10-se valimi juures
0 0.1%1 1.0%2 4.4%3 11.7%4 20.5%5 24.6%6 20.5%7 11.7%8 4.4%9 1.0%
10 0.1%
Viljastuvad gameedid – juhuslik väike valim suurest hulgast gameetidest
Binoomjaotus
0 0.1% 0%1 1.0% 10%2 4.4% 20%3 11.7% 30%4 20.5% 40%5 24.6% 50%6 20.5% 60%7 11.7% 70%8 4.4% 80%9 1.0% 90%
10 0.1% 100%
N=10 N=1000-10 0.0% 0-10%11-20 0.0% 11-20%21-30 0.0% 21-30%31-39 1.8% 31-39%40-49 44.3% 41-49%
50 8.0% 50%51-60 44.3% 51-60%61-70 1.8% 61-70%71-80 0.0% 71-80%81-90 0.0% 81-90%
91-100 0.0% 91-100%
Tõenäoline 95%, 99%.. Ebatõenäoline
Oodatav kokkulepe
97,8% 96,6%
Kui visata münti n korda siis mis on “kulli” ja “kirja” tõenäosused:
Binoomjaotus
konveier
Mittejuhuslik (predetermineeritud) jaotus
Binoomjaotus
Ühesuguse kohasusega genotüüpide sagedus muutub ajas juhusliku geneetilise triivi tõttu
genotüüp AA Aa aa
kohasus 1 1 1
Juhuslik geneetiline triiv
Geenitriivi simulaatorid internetishttp://darwin.eeb.uconn.edu/simulations/drift.html
sim
10 populatsiooni N= 1000
Üle suure hulga populatsioonide jääb p samaks (kui ei mõjuta kohasust). Suureneb sageduste dispersioon. Igas põlvkonnas: var(p)=pq/2N See on Wright – Fisher mudel.
Juhuslik geneetiline triiv
erinevus suurte ja väikeste Drosophila populatsioonide vahel
Dobzhansky ja Pavlovsky
väikene populatsioon kaldub suurema tõenäosusega eemale oodatud keskmisest
10 väikest (n=20 ja 10 suurt n=4000)
Kro
moso
maaln
e in
vers
ioon “
PP”
18 kuud 18 kuud
Juhuslik geneetiline triiv
rajajaefekt (founder effect)
E. Mayr (1963): Uue populatsiooni rajamine väikese arvu (äärmisel juhul üheainsa viljastatud emase) isendite poolt, kes kannavad endas vaid väikest osa vanempopulatsiooni geneetilisest varieeruvusest.
raja
ja “sü
nd
mu
s”
rajaja “efekt”
Juhuslik geneetiline triiv: rajajaefekt
A) seni asustamata piirkondade koloniseerimisel
nt. pärinevad pea kõik Tristan da Cunha saare elanikud (ca 300) ühest Šoti perekonnast (kapral William Glass), kes saabus saarele 1817, + mõningad hilisemad migrandid
Juhuslik geneetiline triiv: rajajaefekt
B) pudelikael: üksikud indiviidid jäävad ellu ja taasloovad populatsiooni (ekspandeeruvad)
Juhuslik geneetiline triiv: pudelikael (bottleneck)
Right WhalesLõunavaal Eubalaena spp.
About 400 North Atlantic right whales exist today.
Eubalaena glacialis, "good, or true, whale of the ice."
Põhjasõda (1700–1721) ja näljad. Eesti rahvaarv kahanes 365000 -> ca.130 000
Kui oluline pudelikael?
Populatsiooni geneetiline mitmekesisus (heterosügootsus / homosügootsus) sõltub rajajate arvust ja alleelisagedustest vanempopulatsioonis
Diploidne 2-alleelne lookus
Homosügootsuse tõenäosus = (p2)N + (q2)N
Juhuslik geneetiline triiv: rajajaefekt/pudelikael
Tõenäosus monomorfsuse tekkeks väike, kui just tõesti ainult üks või paar rajajat ei juhtu olema. Isegi “käputäie” rajajate puhul on suur tõenäosus, et säilub “enamus” vanempopulatsiooni alleelidest (2-3 alleelsetes lookustes), ent oluline efekt on nende alleelide sageduste muutumisele (stohhastika).
Oluliselt suurem efekt multialleelsete lookuste korral (nt. mitokondri haplotüüpide rikkus), kus rajajate arv otseselt piirab erineva tüübiga järglaste edasikandumist, nt. kui algpopulatsioonis on sadu erinevaid haplotüüpe, siis 5-10 rajaja korral säilub kindlasti vähem kui 10% geneetilisest mitmekesisusest, samas bialleelsete lookuste juures on kadu kvaliteedis vähemärgatav.
Juhuslik geneetiline triiv: rajajaefekt/pudelikael
~40-65 KYA
~40-65 KYA
Juhuslik geneetiline triiv: rajajaefekt/pudelikael
pilt Georgi Hudjashovi magistritööst
~40-65 KYA
~40-65 KYA
Juhuslik geneetiline triiv: rajajaefekt/pudelikael
E.Tamm et al. 2007 PLoS ONE epub 5/09
Peopling of the Americas: a mtDNA based reconstruction
Juhuslik geneetiline triiv: rajajaefekt/pudelikael
Both the extent and location of the maternal ancestral deme from which the Ashkenazi Jewry arose remain obscure.Here, using complete sequences of the maternally inherited mitochondrial DNA (mtDNA), we show that close toone-half of Ashkenazi Jews, estimated at 8,000,000 people, can be traced back to only 4 women carrying distinctmtDNAs that are virtually absent in other populations, with the important exception of low frequencies amongnon-Ashkenazi Jews. We conclude that four founding mtDNAs, likely of Near Eastern ancestry, underwent majorexpansion(s) in Europe within the past millennium.
Nt. Lõuna Aafrika valgete populatsioon (Afrikaner) pärineb umbes laevatäiest hollandlasest, 1652. Praegu u. 2.5 M elanikkonnast 1 M kannab 20 algrajaja perekonnanime.
Ühel rajajatest oli haruldane Huntingtoni tõbi – praegu selles populatsioonis sagedane, keskeas letaalne dominantne haigus
Või porphyria variegata, samuti dominantne autosoomne geen. Ei kannata barbituraate (seega polnud oluline enne moodsat meditsiini). Täna 30,000 ja ka tagasi viidav Gerrit Jansz ja Ariaantje Jacobs-i saabumisele 1685 ja 1688.
Juhuslik geneetiline triiv: rajajaefekt/pudelikael
Paarialleelse lookuse puhul on rajajaefekti peamine tulemus alleelisageduste muutumine
Iseenesest rajajaefekt ei suurenda mingite haiguste esinemise tõenäosusi rajatud populatsioonis – paljude teiste haiguste tõenäosus võib vastupidi olla väga väikene, juhuslikult mõni aga võib saada teistega võrreldes suurema sageduse (tänu juhuslikule geneetilisele triivile)
Juhuslik geneetiline triiv: rajajaefekt/pudelikael
Finland's demographic history has led to a unique catalogue of genetic diseases. More than 35, mostly recessive diseases, are highly enriched in Finland. Other diseases, such as phenylketonuria and cystic fibrosis are almost non-existing.
Juhuslik geneetiline triiv: rajajaefekt/pudelikael
Juhuslik geneetiline triiv: rajajaefekt/pudelikael
iga üksiku alleeli fikseerumise tõenäosus on väga madal,diploidsetel 1/(2N) ehk siis siin 1/6
Kaotsiminemise tõenäosus suur (2N-1)/2N ehk siis siin 5/6
6 alleeli 3 indiviidi
Juhuslik geneetiline triiv: neutraalse evolutsiooni kiirus
Fikseerumise tõenäosus, samuti igale uuele mutatsioonile on 1/(2N),
Neutraalsed mutatsioonid tekivad kiirusega u(jälle, mutatsioonikiirus geeni kohta),
Ühes põlvkonnas (kus on 2N alleeli) tekib 2Nu uut mutatsiooni
Evolutsioonikiirus seega korrutis 2Nu ja nende fikseerumise tõenäosusest 1/(2N) kus populatsiooni suurus välja taandub = u
-> neutraalne evolutsioonikiirus võrdub mutatsioonikiirusega, rippumata populatsiooni suurusest
Juhuslik geneetiline triiv: neutraalse evolutsiooni kiirus
Juhuslik geneetiline triiv: coalescence: koalestents, koalestseerumine
Vaadates triivi ajas tagasi näeme tänaste alleelide koalestseerumist eellasalleeli
Mida väiksem on populatsioon, seda kiiremini ajas tagasi minnes koalestseerumispunkti jõuame.…sest seda suurem on iga alleeli tõenäosus igas põlvkonnas nulli triivida
Juhuslik geneetiline triiv: coalescence: koalestents, koalestseerumine
konstantne Nepudelikael kasvav Ne
Suurem osa koalestseerumisi toimub kiiresti. Keskmiselt on 2Ne põlvkonna järel alles 2 eellast ja läheb veel 2Ne põlvkonda enne kui need koalestseeruvad.
mutatsioonid
Aeg põlvkondades
Sest tagasi minnes on igas põlvkonnas N sama ja valdav enamus koalestseerumisi toimub tänaseks kadunud geenide vahel.
See kõik kehtib keskmiselt, tegelikkuses on varieeruvus on suur
Pudelikael võimendab koalestseerumiste koondumist. Sisuliselt tegemist väiksema Ne -ga
Kasvavas populatsioo-nis on geenide kaotsi-mineku tõenäosus väik-sem, mistap on ka koalestseerumised suhteliselt sügavamal
Inferring past effective population sizes in 8 world regions using Bayesian skyline plot (BSP)Internally calibrated clock (hg Q in Sahul at 45KYA)
The growth curves are derived from changes in the inferred lineage coalescent rate through time.
Juhuslik geneetiline triiv: coalescence: koalestents, koalestseerumine
Tavaliselt me ei saa genealoogiat live’is jälgida vaid taastame selle säilunud geenivariantidest. Seega näeme vaid nende eellasvariante ja mitte kogu varieeruvust igas põlvkonnas.
Siin (b) on erand, kus HIV env geeni genealoogiat jälgiti ühel patsiendil 7 aasta jooksul
(a) HIV gag geeni puu 200 patsiendilt
HW tasakaal ei ole tasakaaluline “väikestes” populatsioonides
eeldus: alleelisageduste kõikumine mingi keskmise ümber
tegelikkuses: alleelisagedused kipuvad fikseeruma. Kui fikseerumine on toimunud siis tagasiteed ei ole. Siis on tõeline stabiilne (0/1) tasakaal. aeg
saged
us
suhteline mõiste, võrreldes gameetide arvuga on kõik populatsioonid väikesed
0
1
Juhuslik geneetiline triiv: HW ja triiv
aeg
sagedu
s
0
1
Tegelikult ka suures populatsioonis, iga põlvkond määratakse HW tasakaaluolek uuesti ja see määrab vaid oodatava, mitte tingimata realiseeruva sageduse vastavatele alleeli ja genotüübi sagedustele
Lõpmata suures ideaalpopulatsioonis need muutused lõpmata väikesed ja teoreetiliselt siis ei kehti, sama kui vaadelda suhteliselt suuri populatsioone suhteliselt väikeses ajaskaalas
Juhuslik geneetiline triiv: HW ja triiv
juhuslik geneetiline triiv viib neutraalsed lookused varem või hiljem homosügootsesse seisundisse. Ja teeb seda kiiremini väiksemates populatsioonides.
Homosügootsus / Heterosügootsuskuidas hinnata?
Juhuslik geneetiline triiv: Marss homosügootsusele
H (heterosügootsus) = 1 – f (fikseerunud alleelide, e. homosügootide osakaal populatsioonis)
f = A1A1 + A2A2 + ...AnAn, kokku 2N alleeli -> gameeti ->..p2 q2
e. H = 1 – (p2 + q2 +..) = 1 – pi2
HW tasakaalu korral on H sama mis arvuliselt heterosügootide osakaal (nt. Aa)
Aga nt: 50 AA, 0 Aa, 50 aa
H = 0.5Sest H on olemuselt tõenäosus, et populatsioonist juhuslikult (ühest lookusest) valitud kaks geeni on erinevad alleelid.
Juhuslik geneetiline triiv: hetrosügootsus /gene diversity
Gene diversity (expected heterozygosity/oodatud heterosügootsus): Üks populatsiooni sisese geneetilise mitmekesisuse mõõte: tõenäosus, et populatsioonist juhuslikult valitud kaks geeni (ühest lookusest) on erinevad alleelid.
Tavaliselt HE, või Hexp, algataja Bruce Weir.
Üks lookus, k alleeli
m lookust, k alleeli
Juhuslik geneetiline triiv: hetrosügootsus /gene diversity
Populatsioonisisesed genotüübisagedused
f=0.4247+0.0843+0.0151=0.5241(homosügootide sagedus)H=0.4759 (vaadeldud heterosügootide sagedus)
H=1-Sum(pi2)=0.50 (oodatud heterosügootide arv)
pS=0.64; p2=0.41qF=0.27; q2=0.08rI=0.09; r2=0.01
Juhuslik geneetiline triiv: hetrosügootsus /gene diversity
Antud juhul võime kirjutada välja (üldise) statistiku F
Antud näite korral,
F= 0.5 - 0.48 0.5
=0.004
Mida see arv väljendab?
Juhuslik geneetiline triiv: F statistikud
F-statistikud: geneetilise struktuuri mõõdud, arendatud eelkõige Sewall Wright’i (1969, 1978) poolt. Sarnaselt statistical analysis of variance (ANOVA)
FIS (Ka FS, inbriidingu koefitsient) populatsiooni geneetilise varieeruvuse osa, mis väljendub indiviiditi. Kõrged väärtused näitavad suurt inbriidingu osakaalu (palju homosügoote). Negatiivsete väärtuste puhul (outbriiding) palju heterosügoote (võrreldes HW oodatuga).
-1 ... 1
Juhuslik geneetiline triiv: F statistikud
HI – vaadeldud heterosügootide arv
HS –populatsioonis oodatud heterosügootide arv (gene diversity)
FIS = (HS-HI)/HS
Mitme alampopulatsiooni korral rehkenda HS igas alampopulatsioonis ning võta nende kaalutud keskmine (alampopulatsioonide suuruste järgi)
HI
HI1*N1 + HI2*N2 + HI3*N3
N=
Weir and Cochram (1984) statistics
Nt 50AA, 0Aa, 50aa; FIS=+1 0AA, 100Aa, 0aa; FIS=-1
Juhuslik geneetiline triiv: F statistikud
FST is the proportion of the total genetic variance contained in a subpopulation (the S subscript) relative to the total genetic variance (the T subscript). Values can range from 0 to 1. High FST implies a considerable degree of differentiation among populations.
FST = (HT-HS)/HT
Kus HS on alampopulatsioonide kaalutud keskmine heterosügootsus ja HT on populatsiooni üldine oodatud heterosügootsus
Related measures: (theta) of Weir and Cockerham (1984) and GST of Nei (1973, 1978).
Juhuslik geneetiline triiv: F statistikud
S F I Others n H(1-pSFI2)
England 0.637 0.27 0.085 0.008 597 0.514106Italy 0.661 0.256 0.075 0.008 273 0.491918West India 0.701 0.217 0.066 0.016 208 0.457154Thailand 0.746 0.081 0.165 0.008 188 0.409698Japan 0.724 0.038 0.236 0.002 294 0.418684Nigeria 0.942 0.019 0.039 0 130 0.110754Inuits 0.556 0.142 0.296 0.006 81 0.583084Papuan 0.88 0.05 0.068 0.002 338 0.218476GLOBAL 0.723 0.158 0.113 0.0064 2109 0.439747 =HT
HS=0.4134FST = (HT-HS)/HT=0.06
Interpretatsioon: 6% populatsioonide vaheline94% populatsioonide sisene varieeruvus.
Platsentaarse aluselise fosfataasi näide
Juhuslik geneetiline triiv: F statistikud: Fst
Juhuslik geneetiline triiv: F statistikud: Fst
S F I others n HEngland 0.637 0.27 0.085 0.008 597 0.514042 England 380 161 51 5
Italy 0.661 0.256 0.075 0.008 273 0.491854 Italia 180 70 20 2West India 0.701 0.217 0.066 0.016 208 0.456898 561 231 71 7Thailand 0.746 0.081 0.165 0.008 188 0.409634 0.644531 0.265607 0.081862 0.008 0.507267
Japan 0.724 0.038 0.236 0.002 294 0.41868 870Nigeria 0.942 0.019 0.039 0 130 0.110754 0.50708Inuits 0.556 0.142 0.296 0.006 81 0.583048 Fst 0.00037
Papuan 0.88 0.05 0.068 0.002 338 0.2184720.723 0.158 0.113 0.0064 2109 0.439497
England 380 161 51 5Thailand 140 15 31 2
Hs 0.413355 521 176 82 6Ht 0.439497 0.663104 0.224736 0.104159 0.008 0.498873
global Fst= 0.063244 7850.489037
Fst 0.019716England Italy West India Thailand Japan Nigeria Inuits Papuan
EnglandItaly 0.00037
West IndiaThailand 0.019716
JapanNigeriaInuits
Papuan
kogupop heterosügootsus (H)alampop kaalutud keskmine (H)
Kuigi FST kasutatakse eelkõige populatsioonide eristumise mõõtmisel, oli tema algne kasutusele võtmise eesmärk (Wright 1921) jälgida protsessi, mille läbi geneetiline mitmekesisus väheneb ja alleelid fikseeruvad (seetõttu ka F-statistika)
Juhuslik geneetiline triiv: F statistikud
Mutatsioonid tagavad selle, et populatsioonid ei muutuks totaalselt homosügootseks vastavalt populatsiooni suurusele erinevad heterosügootsuse tasakaaluolekud
(kuna (neutraalne) mutatsioonikiirus u on üldine)
H* =4Nu
4Nu + 1
Nu
HJuhuslik geneetiline triiv: mutatsiooni ja triivi tasakaal
Seega, mida suurem populatsioon, seda suurem on heterosügootsus ehk seda suurem on mitmekesisusTEOREETILINE! Järgmises loengus vaatame kas ka tegelikult
Oluline on efektiivne populatsioonisuurus
Populatsioonigeneetiliselt oluline see osa populatsioonist, mis määrab alleelide edasikandumise järgmisesse põlvkonda (Wright 1931)
Ne
Juhuslik geneetiline triiv: Efektiivne populatsioonisuurus - Ne
mitte absoluutarv (loendus) N
Populatsiooni efektiivne suurus on ideaalpopulatsiooni suurus, mis käitub juhusliku geneetilise triivi tingimusis sarnaselt meie uuritava populatsiooniga.
Saab formaalselt arvutada• läbi alleelisageduste dispersiooni muutumise põlvkondade vahel• läbi inbriidingu koefitsiendi muutumise põlvkondade vahel
The idealized case refers to a diploid population of N hermaphrodictic, self-compatible, random mating adults with discrete generations and no age structure.
sõltub, mitmetest asjaoludest:
1. Ebavõrdne sooline jaotus, Sewall Wright (1932):
Ne = 4Nm x Nf
Nm + Nf
2. Populatsiooni suuruse kõikumised (pudelikael)
3. Väikesed paardumisgrupid (alamstruktuur), mis segavad panmiksist
4. Kattuvad põlvkonnad, vanuseline struktuur
jne
Juhuslik geneetiline triiv: Efektiivne populatsioonisuurus - Ne
ühe isase korral, näiteks, Ne = ca 4
näide,96 lehma ja 4 pulli:
NN N
N Ne
m f
m f
4
Kui emaseid on 1000 siis 3,99Kui emaseid on 100 siis 3,9Kui emaseid on 10 siis 3,4
Juhuslik geneetiline triiv: Efektiivne populatsioonisuurus - Ne
võrdne reproduktiivne efektiivsusehk varieeruvus=0Ne=5
Ne ja varieeruvus reproduktsiooni efektiivsuses
ebavõrdne reproduktiivne efektiivsusehk suur varieeruvus=1Ne=1
Juhuslik geneetiline triiv: Efektiivne populatsioonisuurus - Ne
kõrge varieeruvus reproduktiivsesedukuses tähendab väikest Ne-d
Juhuslik geneetiline triiv: Efektiivne populatsioonisuurus - Ne
N fluktuatsioonid ja harmooniline keskmine
näide:
Juhuslik geneetiline triiv: Efektiivne populatsioonisuurus - Ne
efektiivse populatsiooni suhe tsensusesse mõnedel kaslastel
Species and Population Ne/N Ratio Reference
Tiger, Chitwan National Park, Nepal 0.40 Smith and McDougal 1991 Florida panther, U.S. 2 0.25-0.5 Seal et al. 1989 Puma, southwestern Alberta, Canada 0.64 Dueck (1990)
inimesel ~1/3
Juhuslik geneetiline triiv: Efektiivne populatsioonisuurus - Ne
Mutatsioonid tagavad selle, et populatsioonid ei muutuks totaalselt homosügootseks vastavalt populatsiooni suurusele erinevad heterosügootsuse tasakaaluolekud
(kuna mutatsioonikiirus u on üldine)
H* =4Neu
4Neu + 1
Neu
H
Seega, mida suurem Ne, seda suurem on heterosügootsus ehk seda suurem on mitmekesisus
Juhuslik geneetiline triiv: mitmekesisus ja Ne
Juhuslik geneetiline triiv: mitmekesisus ja Ne
Autosoomid: NX kromosoom: ¾ NY kromosoom: ¼ N
Neπ exp
100%75%25%
π
0,0007650,0004690,000151
61%20%
Seega, neutraalse evolutsiooni korral peaks väiksema Ne ga populatsioonid olema ühetaolisemad. Sama peab kehtima ka erineva pärandumismehhanismiga kromosoomidele, milledel on erinev Ne
enamvähem…
Etteruttavalt, asi ei ole nii lihtne. Aga sellest esmaspäeval
Kokkuvõte
Geneetiline triiv – väikestes populatsioonides alleelisageduste muutumine
Rajajaefekt
Mutatsiooni ja triivi tasakaal
Efektiivne populatsioonisuurus