Valgamaa · 6 VALGAMAA AASTARAAMAT 2014 Hea Valgamaa aastaraamatu lugeja! Erinevad sündmused maailmas ja Valgamaal tegid aasta 2014 kahtlemata eriliseks ning kordumatuks. Maailma

Valgamaaaastaraamat

2014

Valga 2015

Valga maavalitsus

Kesk 12, 68203 Valga

Internetis http://www.valga.maavalitsus.ee

Koostanud Valga maavalitsus.

Kui ei ole tegemist Valga maavalitsuse andmetega, siis on tabelitele lisatud vastav viide.

Täname kõiki, kes aitasid kaasa raamatu valmimisele!

Valga maavalitsus 2015

Keeleline korrektuur Sirje Ääremaa

Kujundus ja küljendus Katrin Põdra

Trükk Vali Press OÜ

300 eks, 160 lk

Esikaane foto autor Elmo Saul, Nõuni Purjeklubi.

Tagakaas:

Valgamaa aasta tegu 2014 – Võidupüha paraad Valgas (Foto: Arvo Meeks) Valgamaa aasta teo 2014 nominent – Tõrva kinomaja taasavamine ja esimene Tõrva Dokfest (Foto: Andra Sööt) Valgamaa aasta teo 2014 nominent – Eesti lipu juubeli üle-eestiline tähistamine Otepääl (Fotod: Monika Otrokova)

Raamatu väljaandmist rahastati siseministeeriumi vahenditest.

3VALGAMAA AASTARAAMAT 2014

Sisukord1. Eessõna . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6

2. Elu Valgamaal 1914. aastal . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8

3. Valik 2014. aasta tähtsamatest sündmustest . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10

4. Juhtimine ja regionaalhaldus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 16

Valga maakond. Asend ja haldusjaotus. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 16

Maakonna kujunemine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 17

Lipp ja vapp . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 18

4.1. Haldusjaotus ja rahvastik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 19

4.2 Riiklikud institutsioonid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 22

Valga maavalitsus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 22

Kaitseliidu Valgamaa malev . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 29

Päästeameti Lõuna päästekeskuse Valgamaa päästepiirkond. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 30

Politsei- ja piirivalveameti Lõuna prefektuuri Valga politseijaoskond . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 32

Lõuna ringkonnaprokuratuuri Valga prokurörid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 36

Tartu maakohtu Valga kohtumaja . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 36

Tartu vangla kriminaalhooldusosakonna Valga esindus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 36

Keeleinspektsiooni Lõuna-Eesti järelevalvetalitus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 37

Muinsuskaitseameti Lõuna-Eesti järelevalveosakond . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 37

Riigiarhiivi Valga osakond . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 38

Tarbijakaitseamet . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 39

Sihtasustus Innove Valgamaa Rajaleidja keskus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 39

Valgamaa nõustamiskomisjon . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 40

4.3 Kohalikud omavalitsused. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 41

Kohalike omavalitsuste eelarve. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 41

MTÜ Valgamaa Omavalitsuste Liit . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 45

Olulisemad kohtumised, üritused ja sündmused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 47

Korraldatud suuremad üritused ja ettevõtmised. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 48

Peamised koostööpartnerid, lõpule viidud ja käsilolevad projektid ning uued algatused . . . . . . . . . . 49

Helme vald . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 50

Hummuli vald. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 51

Karula vald. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 52

Otepää vald . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 53

Palupera vald . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 55

Puka vald. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 58

Põdrala vald . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 58

Sangaste vald . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 61

Taheva vald . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 62

Tõlliste vald . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 64

Tõrva linn . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 65

Valga linn . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 67

Õru vald . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 69

5. Looduskeskkond ja keskkonnakaitse . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 70

5.1 Valgamaa looduse üldiseloomustus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 70

5.2 Meteoroloogiline ülevaade . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 70

5.3 Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regioon . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 72

Maavarad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 72

Turvas. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 73

Vesi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 74

Metsandus. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 74

4 VALGAMAA AASTARAAMAT 2014

Jahindus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 75

Kalandus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 75

Jäätmed . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 75

Välisõhk . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 75

Keskkonnaameti looduskaitselised tegevused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 76

Keskkonnaameti keskkonnahariduslikud tegevused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 77

5.4 Keskkonnainspektsiooni Valgamaa büroo . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 78

Järelevalve suunad ja korraldus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 78

Järelevalve tulemused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 78

5.5 SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse Valgamaa esindus. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 79

5.6 MTÜ Valgamaa Omavalitsuste Liidu keskkonnaosakond . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 80

6. Haridus ja noorsootöö . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 81

6.1 Koolivõrk ja õpilased . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 81

Õpilased ja koolide lõpetamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 82

Õpetajad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 84

Valgamaa kutseõppekeskus. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 85

6.2 Koolieelsed lasteasutused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 86

6.3 Nõustamiskomisjoni tegevus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 86

6.4 Valgamaa noorte nõustamiskeskus (VNNK) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 87

6.5 Noorsootöö . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 88

Valgamaa noorteühendused ja -organisatsioonid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 88

Valgamaa avatud noortekeskused. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 91

Noorteühendused ja -organisatsioonid koolides . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 91

6.6 Huvikoolid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 94

6.7 Erinoorsootöö. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 94

Alaealiste komisjonide tegevus. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 94

7. Majandus ja tehniline infrastruktuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 95

7.1 Tööhõive . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 95

Eesti töötukassa Valgamaa osakond. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 96

Tööinspektsiooni Lõuna inspektsioon . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 101

7.2 Palk . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 101

7.3 Pangandus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 102

Laenud, säästud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 102

SEB Pank AS Valgamaal . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 103

Swedbank AS Valgamaa kontorid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 103

7.4 Maa- ja omandireform . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 104

Maa-ameti Valga katastribüroo . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 104

Maareformi tulemused Valgamaal . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 104

7.5 Ettevõtlus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 106

Valgamaa ettevõtlusuuring . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 106

Maksu- ja tolliameti Valga teenindusbüroo . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 107

Väliskaubandus. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 110

Edukamad ettevõtted maakonnas. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 111

Konkurss „Valgamaa ettevõtluse auhind“ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 111

SA Valgamaa Arenguagentuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 112

MTÜ Valgamaa Äriklubi. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 114

MTÜ Valgamaa Partnerluskogu. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 114

7.5.1 Turism . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 115

Turismiorganisatsioonid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 116

Valgamaa turundustegevused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 116

Arendusprojektid maakonnas. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 116


Tunnustatud turismiteod . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 117

Turismi põhinäitajad. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 117

Valgamaa vaatamisväärsused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 119

7.5.2 Põllumajandus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 120

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti Viljandimaa-Valgamaa büroo . . . . . . . . . . . 120

MTÜ Valgamaa Põllumeeste Liit . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 122

Põllumajandusameti Valga keskus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 123

Valgamaa veterinaarkeskus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 125

7.6 Elekter. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 127

7.7 Planeeringud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 127

7.8 Heakord – rahvuslik programm „Eesti kaunis kodu” . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 128

7.9 Teed . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 130

Maanteeamet . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 130

Liiklusregistri Valga teenindusbüroo . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 132

7.10 Transport . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 133

7.11 Perioodika . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 135

7.12 Televisioon ja ringhääling. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 136

7.13 Internet . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 136

AS Eesti Telekom (Elion ja EMT) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 136

8. Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 138

8.1 Sotsiaalkindlustus ja -hoolekanne . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 138

Sotsiaalkindlustusameti Lõuna pensioniameti Viljandi büroo Valga klienditeenindus . . . . . . . . . . . 138

Valga maavalitsus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 140

8.2 Tervishoid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 142

Terviseameti Lõuna talituse Valgamaa esindus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 145

8.3 Tervisedendus. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 146

8.4 Eesti Punase Risti Valgamaa selts . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 147

9. Kultuur ja sport . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 149

9.1 Raamatukogud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 149

9.2 Muuseumid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 150

Valga muuseum . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 150

9.3 Kultuuri- ja rahvamajad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 151

9.4 Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupp . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 152

9.5 Sport . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 152

Valga maakonna 2014. aasta edukamateks valitud sportlased . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 152

2014. aasta rahvusvaheliste tiitli- ja karikavõistluste edukamad Valgamaa sportlased . . . . . . . . . . . 154

Valgamaa spordiklubide sportlaste poolt 2014. aasta Eesti meistrivõistlustelt võidetud medalid . . . . 154

Harrastusspordile eraldatud toetus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 159


Hea Valgamaa aastaraamatu lugeja!

Erinevad sündmused maailmas ja Valgamaal tegid aasta 2014 kahtlemata eriliseks ning kordumatuks. Maailma mastaabis rääkides muututus julgeolekusituatsioon, mis mõjutas eelkõige neid ettevõtjaid, kes ajavad äri idanaabriga. Samuti neid, kelle tööks on elanikkonna turvalisuse tagamine. Kindlasti omab selles vallas suurt tähtsust Valgamaal Tõikamäele rajatud radarpost, mis annab Eesti õhuväele ja meie liitlastele parema pildi Eesti ümber asuvas õhuruumis toimuvast.

Siseturvalisuse tagamisel pakkusid enam kõneainet ümberkorraldused politseitöös. Politseireformi positiivne pool oli võimu ja vastutuse juurdeandmine maakonna tasandile. Lisandus ka üks patrull, aga samas teame, et politsei igale poole ei jõua. Nii muutub järjest olulisemaks vabatahtlike tegevus. 2014. aastal oli koostöös siseministeeriumiga võimalus esimest korda rahaliselt toetada vabatahtlike päästjate ja politsei abiliste tegevust meie turvalisuse tagamisel.

Turvaline elukeskkond on alus majanduse edenemiseks. Väikesi edusamme näitas ka 2014. aasta. Omavalitsustele laekuva tulumaksuosa kasv oli Valgamaal üks Eesti suuremaid, olles üheksa protsenti. Endiselt jääb tulumaksu laekumine inimese kohta ja seega ka meie inimeste keskmine sissetulek vabariigi keskmisele oluliselt alla. 2014. aastal läbi viidud ettevõtlusuuringus tunnistas enamus selles osalenud ettevõtjatest raskusi väärilise töötasu maksmisel. Valgamaa parimate ettevõtjate tunnustuse erinevates kategooriates saanud OÜ Combiwood, A. Karuse AS ja AS Pühajärve Puhkekodu on majanduslikult edukad ning tuntud nii Valgamaal, Eestis kui väljaspool riigipiire. Nende ja paljude teiste Valgamaa ettevõtete edukus tõestab, et ettevõtlusega tegelemine on Valgamaal võimalik. Valga maavalitsus ja Valgamaa arenguagentuur on eraldi ning koostöös 2014. aastal vedanud erinevaid ettevõtlusaktiivsuse toetamise projekte, millede läbivaks märksõnaks oli innovatsioon.

Valgamaa jaoks oli 2014 eriliste sündmuste aastaHoidsime au sees vanu traditsioone ja algatasime uusi. Toimus rekordiliselt palju erinevaid üritusi. Paljud nendest üritustest on aastaid kogunud populaarsust ning kinnistunud eestlaste ja paljude väliskülaliste südamesse. Olgu siin näitena ära toodud nii Tõrva loitsufestival kui militaarfestival Valgas. Tähistasime Paju lahingu 95. aastapäeva ja koos kõigi eestlastega vabariigi kauneima sümboli, Eesti lipu 130. juubelit. Valgamaa kaunile loodusele andis lisavärvi ja väärikust laulu- ja tantsupeo tule teekond. Tänu kultuuriinimeste pealehakkamisele läbis rahvuspeo tuli mitteametlikult ka Valgamaad.

Toimus ka palju erinevaid sündmusi, kus näitasime ühistegevuse võimsust. Valgamaa 2014. aasta teoks valis rahvas õigustatult suve suursündmuse – võidupüha paraadi ja maakaitsepäeva. Ajalooline oli paraad vähemalt kahel põhjusel: esiteks pole see nii rahvusvaheline varem olnud ja teiseks toimus see korraga kahes linnas – Valgas ning Valkas, seega kahes riigis. Esimest korda võtsid paraadi vastu kahe riigi, Eesti ja Läti presidendid.

Koostöö lõunanaabritega tugevneb erinevates eluvaldkondades pidevalt. Euro kasutuselevõtt naaberriigis andis suurema majandusliku kindlustunde ning suurendas mõlema kaubandusturgu. Lisaks võidupüha tähistamisele olid 2014. aasta parimateks ühistegemiste näideteks ka Liivimaa laulupidu „Cimze kood“ koos Jānis Cimze 200. juubeli ning Valga ja Valka linna 430. sünnipäeva tähistamine.

Aktiivsete inimeste head tööd on näha üle-eestiliseltEesti rahvatantsu ja rahvamuusika selts andis 2014. aastal Otepää rahvamuusikule Lille Talile kuldmärgi. Selle omanikke on Eestis vaid üksikuid. Pisike koolipoiss Joosep Hiob sai elupäästja III klassi medali. Põllumajandusministeeriumi Hõbedase märgiga tunnustati Valgamaa veterinaarkeskuse juhatajat Urve Laidveed. Politsei- ja piirivalveameti teenetemärgiga autasustati Nikolai Shelesti. Need on meie tavalised inimesed ja neid on tegelikult väga palju. Tunnustust väärivad Valgamaal tegutsevad kodanikuühendused, mis avaldavad positiivset mõju maakonna elu korraldamisel. Toon siinkohal esile Arula ja Pilkuse külaelanike ning MTÜ Kappermäe seltsi tegevuse. Valgamaa ettevõtluse edendaja tunnustuse pälvis MTÜ Sangaste Rukkiküla. Kaitseliidu Valgamaa malev ja tema eriorganisatsioonid tõestasid võidupüha paraadi korraldamisega oma elujõudu. Tegijaid on meil õnneks palju.


Koostööd tuleb teha ka Eesti seesValga, Võru ja Põlva maakond on otsustanud endast enam märku anda ja koos partneritega alustasime Kagu-Eesti tegevuskava koostamist. Kui tegevuskavas olevad tegevused suudame ellu viia, suurendab see meie piirkonna potentsiaali kindlasti.

Tihedas koostöös omavalitsustega oleme valmis saanud maakonna arengustrateegia. Töös on veel Kagu-Eesti maakondadega ühiselt koostatavad maakonnaplaneeringud. Ikka selleks, et meil oleks läbi mõeldud lähiaastate tegevused ja loodud võimalused Euroopa rahade kasutuselevõtuks. Aga selleks on vaja tugevat toetust riigi tasandil. Töötame selle nimel.

Kõiki tegemisi ei suuda kokku võtta, kuid kindel on see, et on erilisi inimesi, keda olukorrad ei muuda, vaid kes muudavad ise olukordi, tekitades midagi uut ja kaunist, ammutades olukordadest kasu ja teadmisi.

Parimate soovidega

Margus Lepik

Valga maavanem


2. Elu Valgamaal 1914. aastal

Omaaegse ajakirjanduse (Postimees) põhjal

Sirvides 1914. aasta Postimehi, torkab alates suve teisest poolest silma muidugi sõja temaatika (juuli lõpus 1914 algas ju I maailmasõda). Kirjutatakse sellest, kuidas sõda üha enam hakkas mõjutama inimeste igapäevaelu. Samas ei puudu lehtedest ka teated inimeste olmeprobleemidest, seda enam, et sõja mõjutused olid esialgu veel suhteliselt tagasihoidlikud. Aasta algul jätkus aga tavapärane elu oma rõõmude ja muredega.

Valgast teatati, et linnas oli kokku lausa 15 habemeajamisäri, aga ainult üks neist oli selline, mis vähegi rahuldavalt töötas, seetõttu olid seal ka pikad järjekorrad. Nii tegi Postimees üleskutse, et lähiajal linna mõni tubli habemeajamisäri juurde tuleks, tarvitajatest (klientidest) vaevalt puudu tulnuks.

Veel oli juttu, et Valga linna äärmistel uulitsatel (tänavatel) oli valgustamine väga viletsal järjel. Loodeti kuu peale, mistõttu jäeti sageli laternad põlema panemata! Halvad olid lood aga siis, kui kuu otsustas streikima hakata ja katsugu siis keegi pimedas koju saada. Lisaks oli suureks mureks libedus, kuna liiva hind oli nii kõrgeks tõusnud, et majaperemehed seda osta ei jõudnud. Tuleb nentida, et ega linnade valgustamise ja libeduse tõrje probleemid pole tänapäevalgi täielikult kadunud.

Üle maakonna on jätkuvalt juttu võitlusest alkoholismiga ehk siis karskusliikumisest. Kurdetakse, et igal pool avatakse uusi kõrtse, mistõttu rahvas liialt vähe ajalehti loeb. Nii avas aasta algul kohalik mõisaomanik von Stryk vaksali juurde Tsirgu linna (Tsirguliinasse) uue trahteri, mis selles kandis juba kolmandaks kõrtsiks. Kõrtside rohkust heideti ette ka Valga linnale. Nii ei lähe seal peaaegu ühtegi nädalat, vahel lausa päevagi mööda, kui veriseid inimesi mööda uulitsaid ringi ei liiguks. Eriti kurikuulus oli selles osas Vladimiri uulits (praegune Kuperjanovi tänav). Nii võis liikumine Valga linna tänavatel üsnagi ohtlik olla, iseäranis naisterahvastel pimedal ajal.

Sangastest tulid teated halbadest postioludest, kuigi mõni lehenumber tagasi neid just kiidetud oli. Kohalikud elanikud kurtsid, et seal vaid iga kolmas ajalehenumber kohale jõudis ja seegi siis sageli üsna kortsunud ja räsitud välja nägi. Ka teised postisaadetised olid sageli kaduma läinud.

Postimees kiitis Pühajärve vallaisasid, et nad olid üsna hoolsad oma kooliasjade ajamisel. Nii olevat seal tõstetud mõlema kooliõpetaja palka 240 rubla pealt 300 rubla peale (aastas). Parandamist vajanuks aga laste kooliskäimise kord. Nimelt saatsid mõned vanemad kooli ühel päeval ühe lapse ja teisel päeval teise! Ilmselt vajati laste tööjõudu kodustes töödes ja nii ei saanudki kõiki lapsi korraga kooli saata…

Rahvahariduse Selts Valgas pidas 26. jaanuaril oma peakoosolekut. Märgiti, et seltsi koolis õppis kokku 150 last. Selts ehitas endale uue avara koolimaja, mis maksis kokku 17 000 rbl, kusjuures seltsil oli oma raha ainult 2500 rbl, ülejäänu tuli laenata. Nüüd aga selgus, et võlakoorem oli liiga suureks kasvanud. Otsustati, et koolihoone müüakse 23 000 rbl eest (seda siis koos maaga) kommertskoolile.

1. veebruaril pidas Tõrvas oma koosolekut Viljandimaa kooliõpetajate abiandmise seltsi Helme osakond. Teiste küsimuste hulgas võeti seisukoht ka Tõrvas olnud kino-teatri asjus. Otsustati, et tuleb selles suunas tööd teha, et lapsed mitte igale kinoetendusele ei pääseks, samuti tulnuks seltsi arvates ka suurte inimeste „kinopalavikku“ alandada. Kino peremehi paluti kevadel lasteetendusi näidata, mille pildid lastele vaatamiseks kohased olnuksid. Kui tollal selliste asjade pärast muretseti (palju 20. saj algul ikka �lme näidati), siis mida teeksid sel ajal elanud haridustegelased tänapäeval, kui nad näeksid, millega tänapäeva noored tegelevad!

Valga Karskusselts pidas 9. veebruaril oma aastakoosolekut. Olulisimaks küsimuseks, mida arutati, oli seltsi põhjuskirja muutmine. Tehti ettepanek, et seltsi sihiks peab olema täiskarsklus, mitte üksnes ülemäärase tarvitamise vastu võitlemine.

Valgast ilmus lugu, et seal Luke platsil elas keegi vanamees, kes nn „arsti“ ametit pidas ja inimesi 40–50 versta kauguselt enda juurde abi otsima kutsus. Peale selle olnud linnas ka üks vanamoor, keda tihti linnast välja „arstima“ viidi. Lisaks pidi veel teisigi posijaid olema, kes kõik sellega elatist teenisid.

Postimees tundis muret, et Valgas ei õnnestu kuidagi maksuta lugemistuba avada. Selle avamise tarvidus oli ammu kõigile selge, ka linnavalitsus oli selles suunas teatavaid eeltöid teinud, ent mida ei olnud, see oli lugemistuba. Veel kritiseeris ajaleht Säde teatrimajas etendunud näitemänge, nii oma teatri tükke kui ka külaliste poolt ette kantuid. Paremad tükid olid rahvale hinna poolest kättesaamatud, teised jällegi lihtsalt sisu ja keele poolest maitseta ja arusaamatud.

Ka Valga saunade olukord oli väga kehvake. Paremaks saunaks peeti õllevabrikant Schmidti oma, kes aga ei suutnud seda enam ülal pidada ja selle sootuks sulgeda otsustas. Ajaleht tegi linnavalitsusele üleskutse kiiremas korras linna uus saun avada.

Valgas alustati uue reaalkooli ehitamisega. See anti ehitusmeistrite M. Grossi ja O. Rüüteli ülesandeks. Ehitis pidi tulema Vladimiri uulitsale (Kuperjanovi tänavale). Hoone pidi tulema avar ja ruumikas, suure saali ja kõrvalehitistega. Maja esikülg pidi tulema sama lai kui Säde seltsimajal ning valmides pidanuks hoonest saama üks esinduslikumaid maju linnas. Tegu oli siis praeguse Valga gümnaasiumi hoonega, nn Valga „valge majaga“. Kuigi hoone valmiski juba 1915. aastal, siis kool (poeglaste gümnaasium) asus sinna alles 1923. aastal.


Sangastest teatati, et sealkandis palju marutõbiseid koeri liikvel oli. Paljudel olid koerad, keda tõbised loomad purenud olid, kodust ära jooksnud. Hulk koeri oli aga haiguse kartuses maha lastud.

Suve teisest poolest tulid esimesed teated sellest, kuidas alanud I maailmasõda hakkas inimeste igapäevaelu mõjutama. Esmalt väljendus see tõusvates toiduainete hindades ja nende puuduses. Esialgu kasutasid olukorda oma huvides ära kaupmehed, kes ilma näiva põhjuseta hindasid tõstsid. Nii teatati esimestest hinnatõusudest juba 29. juuli lehenumbris (sõda algas teatavasti 28. juulil 1914). Nii olevat naela leiva eest (1 nael on ligikaudu 453,6 gr) hakatud küsima 6–7 kop, ehkki veel päevad varem oli hind olnud 4–5 kop naela eest. Lisaks ei olnud mõnel päeval leiba ka saada olnud. Linnavõimude sekkumisel olukord peagi normaliseerus, hind langes jällegi 4–5 kopika peale. 8. augustil kutsus linnavalitsus kohalikud pagarid ja lihunikud, leiva- ja lihamüüjad linnaameti ruumidesse läbirääkimistele ja määrati kindlaks hindade ülemmäärad. Müüjad kohustusid hindasid ilma linnaametit teadustamata mitte tõstma.

Alanud maailmasõja mõju ulatus siiski ka teistesse eluvaldkondadesse, näiteks koolidesse. Nii teatati septembri keskel Otepää kandist, et seal enamus koole on saanud õppetööd alustada, ehkki osa meesõpetajaid oli sõjaväkke kutsutud. Halvem oli olukord väiksemate vallakoolidega, kus mobiliseeritud õpetajate asemele asendajaid ei leitud. Nii arutati võimalust, et mõned väiksemad naaberkoolid võiksid ajutiselt ühineda, kuni leitakse asendusõpetajad või põhikohaga õpetajad rindelt tagasi tööle pöörduvad. Keegi ei arvanud veel 1914. aasta sügisel, et see sõda nii kaua kestab, nii palju kannatusi põhjustab ja et see kogu Euroopa poliitilise süsteemi pea peale pöörab!

Koostas: Valga muuseum

Artikli koostamisel on kasutatud Eesti kirjandusmuuseumi digitaalset andmebaasi


3. Valik 2014. aasta tähtsamatest sündmustest

Jaanuar03.01 Vabadussõjas langenute mälestusüritus Metsa kalmistul.

04.01 Valga-Valmiera noorte sisekergejõustiku võistlused Valga spordihallis.

12.01 Mari Kulli kultuuripreemiate üleandmine Tõrva kirik-kammersaalis.

13.01 Valga gümnaasiumi 95. sünnipäev.

26.01 21. Paju lahingu aastapäeva jooks.

31.01 II Valgamaa talveöölaulupidu Otepääl.

31.01 Palupera valla mälumänguturniir Nõuni maakultuurimajas.

31.01 Paju lahingu ning Valga vabastamise 95. aastapäevale pühendatud mälestusüritused.

Veebruar02.02 V Euroopa saunamaraton Otepääl.

04.02 Valga maavalitsuse ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esindus sõlmivad koostöölepingu.

08.02 Spordisündmuste korraldajate inspiratsiooni- ja koolituspäev Valgamaa kutseõppekeskuses.

08.02 Valga-Valka malematš kümnel laual ja Paul Kerese mälestusturniir kiirmales.

09.02 43. Tartu maratoni avatud rada ja 3. Tartu teatemaraton.

14.02 Kultuuriminister Urve Tiidus töövisiidil Valgamaal.

15.02 Valgamaa eakate tantsurühmade talvine tantsupäev Riidaja kultuurimajas.

16.02 Valgamaa meistrivõistlused mäesuusatamises Väikesel Munamäel.

19.–23.02 Moldova Vabariigi Nisporeni rajooni delegatsiooni visiit Valgamaal.

21.02 Maavanema Margus Lepiku ja Valgamaa Omavalitsuste Liidu esimehe Agu Kabritsa Eesti Vabariigi 96. aastapäevale pühendatud pidulik vastuvõtt Valga kultuuri- ja huvialakeskuses.

23.02 Tartu Mill snowcross 2014 Kuutsemäe puhkekeskuses.

24.02 SA Valga Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsiooni territooriumil Eesti Vabariigi 96. aastapäevale pühendatud perepäev.

27.02 Valgamaa koolinoorte haridusmess “Vali nutikalt!” Valga spordihallis.

28.02 Eesti Punase Risti 95. aastapäeva aktus Valga muuseumis.

28.02–02.03 Kaitseliidu Valgamaa maleva noortelaager.

Märts01.03 Rahvusvaheline line-tantsupäev Lüllemäe kultuurimajas.

01.03 Täiskasvanute saalijalgpalli turniir Tõrva-Helme CUP 2014 Ritsu spordihoones.

07.03 Valga-Valka taidlejate kontsert Valga kultuuri- ja huvialakeskuses.

08.03 Noorte Alpisari/Eesti noorte meistrivõistlused Väikesel Munamäel.

08.03 Poistelaulu maakondlik lauluvõistlus.

09.03 Kekkose 20. suusasõit.

09.–14.03 Koolinoorte maailmameistrivõistlused murdmaasuusatamises Tehvandil.

14.03 Valgamaa abiturientide ball Sangastes.

15.03 Maakondlik vokaalansamblite päev Pukas.

15.03 Laulukonkurss „Valga Laululaps“ Valga kultuuri- ja huvialakeskuses.

15.03 Valgamaa valdade ja linnade talimängude �naal Pühajärve põhikoolis.

20.03 Juku-Peedu kevadtrimm Lüllemäel.

17.–21.03 Teatrimaraton Valga kultuuri- ja huvialakeskuses.

22.03 Valgamaa spordiveteranide spordipäev Valga spordihallis.

23.03 Valgamaa näiteringide päev Tsirguliina rahvamajas.

25.03 Märtsiküüditamise 65. aastapäeva mälestusüritus Keeni raudteejaamas.

26.03 Mulgi mälumängu V etapp Ala rahvamajas.


Aprill01.04 Otepää linna 78. sünnipäeva tähistamine Otepää gümnaasiumis.

01.04 Valgamaa kooliteatrite festival Valga kultuuri- ja huvialakeskuses.

03.04 Riigikogu aseesimees Laine Randjärv töövisiidil Valgamaal.

09.04 Juhan ja Jakob Liivi loomingule pühendatud etluskonkursi Valgamaa voor Valga muuseumis.

12.04 Lauluvõistlus „Valgamaa Laululaps 2014” Valga kultuuri- ja huvialakeskuses.

12.–13.04 Otepää mängud mäesuusatamises Väikesel Munamäel.

14.04 Maakonna südamenädala eritrimm Lüllemäel.

14.–20.04 Üle-eestiline südamenädal „Sinu sammud loevad“.

17.04 Raamatu „Eesti NATO lugu 1991–2004” esitlus Valga maavalitsuses.

21.–25.04 Valgamaa delegatsioon külastab Moskvas toimuvat TransRussia logistikaalast konverentsi.

24.–26.04 Maamess Tartus. Messil osalesid Valgamaa ettevõtted ühisboksiga.

28.04 SEB 32. Tartu jooksumaratoni ühistreening.

29.04 Euroopa Parlamendi kandidaatide debatt Valgamaa kutseõppekeskuses.

30.04 Volbriöö teatejooks Tehvandi staadionil.

Mai03.05 „Teeme ära!” sporditalgud 2014 Valgamaal.

05.–23.05 Kaitseväe suurõppus Kevadtorm Lõuna-Eestis.

06.05 Läänemaa noorsootöötajad õppevisiidil Valgamaal.

08.05 Valgas ja Otepääl toimub heategevuslik teatejooks.

09.05 Valga maavanem Margus Lepiku ja Valgamaa rahvakunsti- ja käsitöö keskseltsi esinaise Marge Tadolderi tänuüritus maakonna aasta ema nominentidele ja pärandihoidjatele Valga kultuuri- ja huvialakeskuses.

10.05 Euroopa Liiduga ühinemise 10. aastapäeva pidustused Valgas ja Valkas.

10.05 Hummuli pargijooks.

10.05 Heategevuslik piirilaat Valga-Valka.

11.05 SEB 32. Tartu jooksumaraton.

15.05 Liikumisaasta orienteerumise eritrimm Lüllemäel.

17.05 Lõuna-Eesti meistrivõistlused grillimises Valgas – Grillfest.

17.05 Helme valla XIII jalgrattasõit.

17.05 Muuseumiöö Valga ja Valka muuseumides.

17.05 Puka valla päev ja kevadlaat.

17.05 Aakre-Puka maanteejooks.

20.–21.05 Valgamaad külastavad Norden mobiilsusprogrammi raames Taani Odseherred omavalitsuse juhid.

23.05 Kaitseväe suurõppuse Kevadtormi lõpurivistus Valgamaal, Tehvandil.

24.05 Valgamaa tantsupidu „Kodune lugu“ Tõrvas.

24.05 Rahvusvaheline vanavara- ja käsitöölaat SA Valga Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsiooni territooriumil.

28.05 Tervise- ja tööminister Urmas Kruuse töövisiidil Valgamaal.

29.05 Valga maavanema Margus Lepiku ja Valgamaa Omavalitsuste Liidu esimehe Agu Kabritsa vastuvõtt aineolümpiaadide võitjatele, nende õpetajatele ning parimatele abiturientidele Valga kultuuri- ja huvialakeskuses.

30.05–01.06 Tõrva-Helme XIII vabariiklik harrastusmaletajate turniir Tõrva spordihoones.

31.05 Liivimaa laulupidu „Cimze kood“ Valka laululaval Lätis.

Juuni01.06 SEB 33. Tartu rattaralli.

02.–03.06 Maakonna õpilaste ohutuslaager „Kaitse end ja aita teist“ Järvesilma turismitalus.

03.06 Valgamaa keelelis-kultuurilise tausta teadvustamiseks avati maavalitsuses lipurivi, mis koosneb Eestimaa, Euroopa, Valgamaa, Liivimaa, Mulgimaa ja Võromaa lippudest.

03.06 „Jānis Cimze – Eesti ja Läti koolmeistrite õpetaja“ näituse avamine Valga muuseumis.

04.06 Eesti lipu 130. aastapäeva tähistamine Otepääl.


04.06 Kontsert-jumalateenistus „Sinimustvalged laulud“ Otepää kirikus.

05.06 Valga-Valka kunstnike ühisnäitus Valga kultuuri- ja huvialakeskuses.

05.–08.06 Valga-Valka kaksiklinnade festivali „Helisev Liivimaa“ üritused.

08.06 Loskutov Cup, Pedeli järvejooks Valgas.

09.06 Siseminister Hanno Pevkur on töövisiidil Valgamaal.

09.–10.06 Raplamaa koolijuhtide õppevisiit Valgamaal.

11.06 Valga linna 430. sünnipäeva kontsert.

13.06 Rahvusvaheline mootorratturite kokkutulek Otepää Tour.

13.06 Tehvandi biathloni keskuse avamine.

14.06 Valga poolpikk triatlon.

14.06 Eesti lahtised veelaua meistrivõistlused, 1. etapp Otepää Wakepark’is.

14.06 Rahvusvaheline seeniortantsu festival Sangaste lossis.

14.06 Eesti lahtised meistrivõistlused veelauasõidus Otepääl.

15.–23.06 Laulupeo mitteametlik tuli „Külast külla, käest kätte“ Valgamaal.

16.–17.06 Credit24 suvevolle Tõrvas ja Otepääl.

16.–17.06 Majandus- ja taristuminister Urve Palo töövisiidil Valgamaal.

21.06 Juku-Peedu suvetrimm Lüllemäel.

21.06 Karula pärandiradade eritrimm.

21.06. Valgete Teede rattaralli Sangaste vallas Lossikülas.

22.06 Carolin Illenzeeri Fondi heategevuskontsert „Laulud sõdurile“ Valga kultuuri- ja huvialakeskuses.

22.06 Kaitseliidu Valgamaa maleva renoveeritud staabihoone ja uue tagalakeskuse avamine Valgas.

22.06 Kaitseliidu ühendorkestri kontsert, muinastule ja jaanitule süütamine Valga linnapargis.

22.–24.06 Suur jaanipäeva festival „Pühajärve jaanituli 2014“.

23.06 EELK Valga Jaani kirikus võidupüha jumalateenistus.

23.06 Eesti ja Läti ühine võidupüha paraad ja maakaitsepäev Valgas ja Valkas-Cesises.

27.06 3. Hellenurme suvejooks.

27.06 Konkursi „Eesti kaunis kodu“ tunnustusüritus ja Valgamaa aastaraamatu esitlus Hummuli põhikoolis.

28.06 Lüllemäe viievõistlus.

28.06 Võrtsjärve suvemängud Pukas.

Juuli02.07 Tõrva linna sünnipäevale pühendatud kontsert „Talendid koju“.

04.–06.07 XXV laulu- ja XIX tantsupidu „Aja puudutus. Puudutuse aeg” Tallinnas. Valgamaalt osales 20 koori, 18 tantsurühma, viis liikumisrühma, kolm rahvamuusikaorkestrit ja üks puhkpilliorkester, kokku 47 kollektiivi 850 taidlejaga.

05.07 Pühajärve jooks.

06.07 Karula Kaika triatlon.

12.07 Autoralli EAL Otepää rahvasprint.

12.07 Arnold Viidingu mälestusvõistlused kergejõustikus Valga keskstaadionil.

17.–19.07 auto24 Rally Estonia-FIA Euroopa autoralli meistrivõistluste etapp, FIA de Euroopa meistrivõistluste etapp ja Eesti autoralli meistrivõistluste etapp Valgamaal.

19.07 Helme valla päev.

21.–23.07 Valgamaa noorte suvekool Hummulis.

26.07. Sangaste Rukkihundi jooks Lossikülas.

27.07 25. Iigaste metsajooks Tõlliste vallas Iigaste külas.

27.07 Sangaste rukki päev ja rukki folk Sangastes.

28.07–01.08 Noorkotkaste Valgamaa maleva ja Kodutütarde Valgamaa ringkonna suvelaager.

August 01.–03.08 TriSmile Pühajärve triatlon.

02.08 Petanque Eesti meistrivõistlused segaduodele Valgas Pedeli väljakutel.


02.–03.08 Nõuni Purjeklubi regatt Nõuni järvel.

03.08 Otepää käsitöömeistrite ja rahvamuusikute päev.

03.08 11. rahva triatlon ümber Nõuni järve.

03.08 Restu spordipäev Sangaste vallas.

06.–08.08 Tõrva loodusfestival.

06.–10.08 Tõrva Tule-Päevad.

06.–10.08 I Mulgi Filmifestival Tõrvas.

08.08 Klaperjaht 2014 Jaanikese motokeskuses (maasturiklassides Eesti O�road Racingu meistrivõistluste sarja neljas osavõistlus).

08.–09.08 Rannavolle Eesti meistrivõistlused naistele Tõrva kesklinnas.

09.08 Leigo Järvemuusika festival.

09.08 Valgamaa puufestival Tõrvas.

09.08 „Tõrva Loits – Eesti rahva ennemuistsed jutud 2.0“ Veskijärve ääres.

13.08 Valgamaa arenguseminar ja maakonna ettevõtlusuuringu esitlus Valga kultuuri- ja huvialakeskuses.

15.–17.08 Rahvusvaheline Valga militaarajaloo festival.

15.08 Jõekääru kontsert Pedeli paisjärve saarel.

16.–17.08 I Tõrva triatlonipäevad ja Eesti meistrivõistlused krosstriatlonis.

18.–19.08 Maavalitsuste haridusametnike ja noorsootöö ning sotsiaaltöö spetsialistide suveseminar Käärikul.

19.08 VII öölaulupidu Pukas.

23.08 Rahvusvaheline raiepäev Hummuli CUP ja IV looduspäev Hummulis.

23.08 Maakondlik spordipäev Pukas.

23.08 Puka valla lahtised kergejõustikuvõistlused.

23.08. Tõrva-Valga 30 km maanteejooks.

28.08 Valga hariduskonverents „Õpetaja – tuleviku kujundaja“ Valga kultuuri- ja huvialakeskuses.

30.08 Muinastulede öö Valgas.

31.08. Räbiküla jooksukross Palupera vallas.

September02.–03.09 Maavalitsuste arengujuhtide ja -spetsialistide seminar Valgamaal.

03.09 Valga linna huvihariduse mess Valga kultuuri- ja huvialakeskuses.

03.–05.09 Valgamaa 94. sünnipäeva koostöömängud Tõrvas, Valgas ja Otepääl.

05.09. XXXI jooks ümber Tõrva linna kolme järve.

06.09 Valga maavalitsus korraldas juba kolmandat aastat populaarse aaretejahi mängu, mille eesmärgiks on tutvustada Valgamaa ettevõtteid ja nende toodangut.

06.09. Valga-Smiltene odaviske karikavõistlus.

07.09 VII Tõrva-Helme kergejõustikupäev olümpialastega.

08.09 Põllumajandusminister Ivari Padar töövisiidil Valgamaal.

10.09 Valgamaa orienteerumiskolmapäevak Annimatsil.

11.09 Eesti-Läti piiriülese komisjoni töörühmajuhtide vahekokkuvõtete tegemine Valga maavalitsuses.

12.09 Valgamaa Äriklubi 20. juubeliüritus Valga kultuuri- ja huvialakeskuses.

12.09. 17. Valga-Valka rahvajooks.

14.09 SEB 17. Tartu rattamaratoni ühistreening.

16.09 Valga kultuuri- ja huvialakeskuses algatuse Huvitav Kool Valgamaa mõttekoda.

16.–17.09 Raplamaa kultuuritöötajad on koolitusvisiidil Valgamaal.

16.–20.09 Valgamaa seenepäevad.

19.09 Valga lastekodu Kurepesa paarisperemaja nurgakivi asetamine sotsiaalkaitseminister Helmen Kütti osavõtul.

21.09 SEB 17. Tartu rattamaraton.

22.09 Valgamaa Puuetega Inimeste Koja 20. aastapäev.

23.09 Turismimarsruudi „Via Hanseatica“ infopäev ja Valgamaa turismitöötajate ümarlaud Otepääl.

23.09 Juku-Peedu sügistrimm Lüllemäel.


24.09 Valgamaa Rajaleidja keskuse avamine.

25.09 Valga haiglas laste ja noorte vaimse tervise kabineti avamisüritus.

27.09 Liivimaa töömess Valga kultuuri- ja huvialakeskuses.

27.09 Helme koguduse 685. aastapäev. Mulgi murdes jumalateenistus.

27.09 Sooru järve jooks ja Valgamaa jooksuseriaali lõpetamine Sooru rahvamajas.

29.09–05.10 Liikumisnädala „Move Week“ Valgamaa liikumisüritused.

Oktoober01.20 Eakate terviseseminar Valga kultuuri- ja huvialakeskuses.

01.10 Rahvusvahelise muusikapäeva raames esineb Valga maavalitsuses etno-ansambel Pillikud.

01.10. Eesti Koolispordi Liidu koolide maastikuteatejooksu karikavõistlused Tõrvas.

01.–02.10 Valgamaad väisavad kõikide maakondade maavanemad.

02.10 Palupera CUP jalgpallis.

02.10 Valga maavanem Margus Lepik, Valgamaa Haridustöötajate AÜ Liidu esimees Sille Allik ja Valgamaa Omavalitsuste Liidu esimees Agu Kabrits võõrustavad Valga kultuuri- ja huvialakeskuses maakonna õpetajaid. Valgamaa aasta õpetaja väljakuulutamine.

04.10 Liivimaa Mihklilaat ja rahvalik pidu Valga kesklinnas.

04.10 Spordipealinnas Valgamaal heategevuslik Liivimaa spordilaat & rattaparaad Valga-Valka piirilinnas.

07.10 Valgamaa ettevõtluskonverents Valga kultuuri- ja huvialakeskuses.

08.10 Rahvusvaheline logistikafoorum Valgamaa kutseõppekeskuses.

10.10 Valga keskraamatukogu lastekirjanduse osakonnas maakondlik ettelugemise võistlus neljandate klasside õpilastele.

11.10 Puka sügislaat.

14.10 Tervise- ja tööminister Urmas Kruuse töövisiidil Valgamaal.

14.10 Tervishoiusüsteemi tippjuhtide seminar Otepääl.

14.10 Kaitseminister Sven Mikser töövisiidil Otepääl.

15.10 Projekti TRES raames väisas Valgamaad Scottish Enterprise turismivaldkonna esindaja.

17.10 Tõrva Dokfest.

17.–19.10 Kaitseliidu Valgamaa maleva noorte sügislaager.

18.10 Ala kooli 95. aastapäev.

19.10 Maakonna noorte meediaseminar „Küsi ja ma vastan!“ Valgas.

20.10 VII täiskasvanud õppija nädala tunnustamisüritus Valgamaa kutseõppekeskuses.

22.10 Priimetsa terviserajal toimus noorte seikluslik metsavõistlus „Paintball 2014“.

23.10 Valgamaa Rajaleidja keskuse koostööseminar Valgamaa kutseõppekeskuses koostöös Valga maavalitsuse, MTÜ Valgamaa Omavalitsuste Liidu ja Valgamaa kutseõppekeskusega.

25.10 Eesti-Läti instituudi 15. sünnipäev.

27.–28.10 Projekti „Via Hanseatica“ lõpukonverents Peterburis Venemaa majandusfoorumil.

29.10 Jaan Lattiku mälestusüritus.

November01.–30.11 Valga 24. kunstikuu „Rütm ja hing“ Valga linnas.

06.11 Helme mõisa päev „Klaver külmetab“.

06.11 Valga maavalitsus ja SA Valgamaa Arenguagentuur korraldavad õppereisi Valgamaa ettevõtjatele Tallinna tehnikaülikooli innovatsiooni- ja ettevõtluskeskusesse Mektory ning Telliskivi loomelinnakusse.

07.11 Valgamaa abielupaaride austamisgala „Kaunimad aastad …“ ja maakonna aasta isa väljakuulutamine Valga kultuuri- ja huvialakeskuses.

07.11 Ettevõtlusseminar „Loomelabor“ Valga spordihallis.

08.11. 24. Valga mardijooks.

09.11 Mulgi perepäev Ala rahvamajas.

15.11 Tantsurühm Jandali 25. aastapäeva tähistamine Ala rahvamajas.

15.11 Eesti esimese olümpiavõitja Alfred Neulandi mälestusvõistlused tõstmises Valga spordihallis.

19.11 Noorte etlejate konkurss „Koidulauliku valgel” Valgamaa voor Valga gümnaasiumis.


20.11 Valgamaa Rajaleidja keskuse konverents „Kõik lapsed peavad saama võimaluse õnnestuda“ (Codi Keller) Valga kultuuri- ja huvialakeskuses.

21.11 Valgamaa kultuurikonverents „Kellele seda maakonna kultuuri vaja on?“ Valga kultuuri- ja huvialakeskuses. Konverentsil teeb ettekande kultuuriminister Urve Tiidus.

21.11 Eesti lipu lugu tutvustavate bareljee�de avamine Otepääl.

21.11 „Koolimood 2014“ Valga kultuuri- ja huvialakeskuses.

23.11 Karjatnurme päevakeskuse 15. sünnipäev.

30.11 Ansambli Hõbetäht 15. aastapäeva tähistamine.

Detsember05.12 Valga keskraamatukogu lastekirjanduse osakonnas maakondlik jõululuuletuste lugemise konkurss

1.–4. klasside õpilastele.

09.–11.12 USA saatkonna pressiatašee Bradley Hurst ning saatkonna meediaspetsialist Mairis Tuisk töövisiidil Valgamaal.

10.12 Valga muusikakoolis maakonna koolinoorte vokaalansamblite päev.

12.12 Valgamaa suurperede jõulupidu Valga kultuuri- ja huvialakeskuses.

12.12 Valgamaa Põllumeeste Liidu korraldatud maarahva aastalõpupidu Sangastes.

19.12 Valgamaa Spordiliidu ja Eesti Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupi 2014. aasta preemiate väljaandmine. Maakonna noorte tunnustamine ning Valgamaa aasta teo avalikustamine Valga kultuuri- ja huvialakeskuses.

19.12 Spordipealinn 2014 raames Valgamaa „Spordiakadeemia“ konverents Valga kultuuri- ja huvialakeskuses.

22.12 Talvepealinna tiitli vastuvõtmine Otepääl.

29.12 Valga lastekodu Kurepesa 65. aastapäeva tähistamine.

16 VALGAMAA AASTARAAMAT 2014 Juhtimine ja regionaalhaldus

4. Juhtimine ja regionaalhaldus

Valga maakond. Asend ja haldusjaotus.

Joonis 4-1. Asend

Joonis 4-2. Haldusjaotus

ÜldistValga maakond asub Eesti lõunaosas. Maakonna pindala on 2046,49 km² (koos Võrtsjärve osaga), ulatus põhjast lõunasse 65 ja idast läände 59 kilomeetrit. Maakond kuulub majandusgeograa�lise ja regionaalpoliitilise liigestuse järgi koos Põlva ja Võru maakonnaga Kagu-Eesti piirkonda, lisaks Viljandi, Tartu ning ka Jõgeva maakonnaga aga Lõuna-Eesti regiooni, mida seovad tihedad ajaloolised sidemed ja maastikuline kuulumine Kõrg-Eestisse. Valgamaad läbivad olulised rahvusvahelised liiklusteed lõunasse ja itta.



4.1 Valga maakond

Joonis 1. Asend

Joonis 2. Haldusjaotus

4.1.1 Üldist

Valga maakond asub Eesti lõunaosas. Maakonna pindala on 2046,49 km² (koos Võrtsjärve osaga), ulatus põhjast lõunasse 65 ja idast läände 59 kilomeetrit. Maakond kuulub majandusgeograa�lise ja regionaalpoliitilise liigestuse järgi koos Põlva ja Võru maakonnaga Kagu-Eesti piirkonda, lisaks Viljandi, Tartu ning ka Jõgeva maakonnaga aga

Juhtimine ja regionaalhaldusVALGAMAA AASTARAAMAT 201014


4.1 Valga maakond

Joonis 1 Asend

Joonis 2 Haldusjaotus

4.1.1 Üldist

Valga maakond asub Eesti lõunaosas. Maakonna pindala on 2046,49 km² (koos Võrtsjärve osaga), ulatus põhjast lõunasse 65 ja idast läände 59 kilomeetrit. Maakond kuulub majandusgeograafilise ja regionaalpoliitilise liiges-tuse järgi koos Põlva ja Võru maakonnaga Kagu-Eesti piirkonda, lisaks Viljandi, Tartu ning ka Jõgeva maakonna-ga aga Lõuna-Eesti regiooni, mida seovad tihedad ajaloolised sidemed ja maastikuline kuulumine Kõrg-Eestisse. Valgamaad läbivad olulised rahvusvahelised liiklusteed lõunasse ja itta.

Maakonna keskusest ehk Valga linnast on kaugus Tallinnasse 267, Tartusse 86, Viljandisse 88, Võrru 73, Põlvasse 96, Pärnusse 141, Narva 264 km (kaugus kesklinnast sihtpunkti linnakeskusse; allikas Maanteeameti koduleht www.mnt.ee).



4.1 Valga maakond

Joonis 1 Asend


4.1.1 Üldist





4.1 Valga maakond

Joonis 1. Asend

Joonis 2. Haldusjaotus

4.1.1 Üldist

Valga maakond asub Eesti lõunaosas. Maakonna pindala on 2046,49 km² (koos Võrtsjärve osaga), ulatus põhjast lõunasse 65 ja idast läände 59 kilomeetrit. Maakond kuulub majandusgeograa�lise ja regionaalpoliitilise liigestuse järgi koos Põlva ja Võru maakonnaga Kagu-Eesti piirkonda, lisaks Viljandi, Tartu ning ka Jõgeva maakonnaga aga



4.1 Valga maakond

Joonis 1 Asend


4.1.1 Üldist





4.1 Valga maakond

Joonis 1 Asend


4.1.1 Üldist



17Juhtimine ja regionaalhaldus VALGAMAA AASTARAAMAT 2014

Maakonna keskusest, Valga linnast, on kaugus Tallinnasse 267, Tartusse 86, Viljandisse 88, Võrru 73, Põlvasse 96, Pärnusse 141, Narva 264 km (kaugus kesklinnast sihtpunkti linnakeskusse; allikas maanteeameti koduleht www.mnt.ee).

Riia asub 157 km kaugusel. Maakond omab piiri lõunas ja edelas Läti Vabariigiga (102,4 km), idas Võru, põhja-kirdesuunas Põlva ja Tartu ning loodes Viljandi maakonnaga.

Maakonna kujunemine

Muinasajal kuulus Valgamaa läänepoolne osa Sakala, idaosa Ugandi maakonda. 3. juulil 1783. aastal andis keisrinna Katariina II välja uue halduskorralduse Balti provintsidele, millega moodustati Riia ja Võnnu maakonna kirdeosadest toonane Valga maakond (ehk Valga kreis). Suures osas tänapäeva Läti alale moodustatud Valga maakond koosnes 11 kihelkonnast:

Luke, Härgmäe, Volfahrth, Trikata, Smiltene, Palzmar, Tirsa, Oppekaln, Schwaneburg e Gulbene, Marienburg, Adsel ehk Koivalinn ehk Gauijena. Maakonna 11 kihelkonnast 9 asusid Lätimaal ja vaid 2 – Luke ja Härgmäe ulatusid ka Eesti alale. 19. sajandi II poolel kuulus Valgamaa Liivimaa kubermangu koosseisu.

Valga ja suurem osa Eesti-poolsest ümbruskonnast vabastati punavägedest Vabadussõja käigus Eesti vägede poolt 1. veebruariks 1919. 12. veebruaril andis Eesti Vabariigi Valitsus välja määruse Valga maakonna moodustamise kohta.

Lõuna väerinde rekvisitsioonikomisjonile, mille asukoht ja laod paiknesid Valgas, allutati sõjaväe parema varustamise eesmärgil peale Valga maakonna Eesti-osa veel ka järgmised vallad: Viljandi maakonnast Hummuli, Helme, Patküla, Koorküla, Taagepera, Leebiku, Jõgeveste; Tartu maakonnast Sangaste, Tõlliste, Keeni, Laatre; Võru maakonnast Kaagjärve, Karula, Laanemetsa, Taheva, Saru, Mõniste. Sõjaolukord, kus rinne vajas operatiivset varustamist toiduainete ja küüdihobustega, nõudis aga Valga kui tähtsa keskuse eraldamist eemalasuvatest maakondadest. Tekkis vajadus luua Valka iseseisev administratiivne keskus maakonnavalitsuse näol, kes võtaks lõuna väerinde rekvisitsioonikomisjonilt üle varustus- ja toitluslaod ning asjaajamise. 19. aprillil 1919 seati ametisse Valga maakonnavalitsuse esimees, endine Maapäeva liige Johann (Jaan) Kurvits. 27. mail sai ta ettekirjutuse koostada 3 päeva jooksul maakonnavalitsus 4 osakonnaga: administratiiv-, toitlustus-, põllumajandus- ja haridusosakond. Maakonnavalitsusele eraldati ruumid Pihkva tänaval ning uus maakonnavalitsus hakkas tööle 29. mail. Johann (Jaan) Kurvits kui esimees oli administratiivosakonna juhataja, toitlustusosakonna juhatajaks nimetati Timofei Ristkok, kes oli varem olnud Võru maakonnavalitsuses sama osakonna juhatajaks, haridusosakonna juhatajaks valiti algselt Karl Kirp, kes aga loobus ja tema asemele sai ametikoha August Kõiv. Põllumajandusosakonna juhatajaks sai Karl Unt, kes siirdus 1920. aastal Tallinna. Tema asemel valiti Johannes Täht Sarust. Sekretäriks oli Jaan Lõhmus Eesti Vabariigi valitsus oli huvitatud iseseisva maakonna olemasolust lõunapiiril ja Valga linna arenemisest ning andis seetõttu 6. septembril 1920 välja ajutise valitsemiskorra, mille kohaselt asutati Valga linnast ja selle ümbruskonnast iseseisev Valga maakond. Territoriaalselt moodustus see põhiliselt Tartu, Viljandi ja Võrumaale kuulunud Helme, Hargla, Karula ja Sangaste kihelkonnast. Valga linn jagati Eesti ja Läti vahel pooleks. 11. veebruaril 1921 kinnitati maakonna piirid, mille kohaselt kuulusid Valga maakonna koosseisu

• Võru maakonnast Kaagjärve, Karula, Laanemetsa, Taheva vald;

• Tartu maakonnast Laatre, Keeni, Kuigatsi, Sangaste, Tõlliste vald;

• Viljandi maakonnast Helme, Hummuli, Jõgeveste, Koorküla, Leebiku, Lõve, Taagepera vald.

Lisaks loeti Valga maakonda kuuluvaks juba olemasolevad Valga maakonna vallad: Omuli, Paju (18. oktoobril 1920 Valga ja Paju vald liideti Paju vallaks), Sooru ja Valga linn.

1921. aasta juulis toimusid maakonnavalitsuse valimised. Esimeheks valiti August Sild, abiesimeheks ja põllumajandusosakonna juhatajaks Hans Hiiop, administratiivosakonna juhatajaks Jaan Mõttus ja töö- ja hoolekande osakonna juhatajaks ja sekretäriks Jaan Lõhmus, haridusosakonna juhatajaks Aleksander Vibo. Revisjonikomisjoni koosseisu kuulusid Printsmann, Tuvikene, Orgusaar, Kolk ja Pommer.

1921. aastast alates toimus haldusterritoriaalses korralduses veel rida muutusi:

• 1921. aastal eraldati Patküla vallast Holdre vald ja Tõrva alev;

• 1922. aastal Paju valla koosseisus olev Puraküla liideti Valga linnaga;

• 1924. aastal liideti Paju vald Sooru vallaga;

• 2. juulil 1926 sai Tõrva linnaks.

1920. aastate teisest poolest kuni 1939. aasta haldusreformini oli Valga maakonnal 19 valda: Helme, Holdre, Hummuli, Jõgeveste, Kaagjärve, Karula, Keeni, Koorküla, Kuigatsi, Laanemetsa, Laatre, Leebiku, Lõve, Paju, Patküla, Sangaste, Taagepera, Taheva, Tõlliste.

1939. aasta valdade reformi käigus ühendati paljud väikesed vallad elujõulisematega. Valdade arv Valga maakonnas vähenes 19-lt 10-le: Helme, Hummuli, Kaagjärve, Karula, Kuigatsi, Põdrala, Sangaste, Taheva, Tõlliste, Vaoküla. Taoline valdade arv ja piirid püsisid 26. septembrini 1950, mil toonase ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega likvideeriti ajalooliselt väljakujunenud administratiiv-territoriaalne jaotus. Eestis moodustati senise 13 maakonna


ja 233 valla asemele 39 maarajooni, mis jagunesid 636 külanõukoguks. Praegune Valga maakonna territoorium jagunes kolmeks rajooniks:

Valga rajoon: Valga linn ja Kaagjärve, Paju, Iigaste, Karula, Lüllemäe, Kuigatsi, Priipalu, Puka, Keeni, Tagula, Hargla, Koikküla, Laatre, Tõlliste, Restu külanõukogud (va Restu I ja Restu II, mis kuulusid Antsla rajooni);

Tõrva rajoon: Tõrva linn ja Helme, Jõgeveste, Koorküla, Leebiku, Riidaja, Holdre, Taagepera, Unametsa, Vooru, Pikri, Hummuli, Puide, Aruküla, Kärstna külanõukogud;

Otepää rajoon: Otepää linn ja Krüüdneri, Vana-Prangli, Otepää, Päidla, Vidrike, Voki, Kaagvere, Kooraste, Pikajärve, Valgjärve külanõukogud.

3. mail 1952 moodustati ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega Eesti NSV koosseisus Tallinna, Tartu ja Pärnu oblast. Tartu oblasti koosseisu arvati Tartu linn, Antsla, Valga, Vastseliina, Võru, Jõgeva, Kallaste, Mustvee, Otepää, Põlva, Põltsamaa, Räpina, Tartu ja Elva rajoonid.

25. aprillil 1953 oblastid likvideeriti. 24. jaanuaril 1959 likvideeriti muude väikeste rajoonide seas ka Valgamaad puudutavad Antsla, Otepää ja Tõrva rajoonid. Valga rajooniga liideti Tõrva linn ning Haabsaare, Helme, Koorküla, Mõniste, Riidaja ja Taagepera külanõukogud.

Elva rajooniga liideti Otepää linn ning Otepää ja Pühajärve külanõukogud. 1961. aastal likvi deeriti Haabsaare, Karula, Koorküla külanõukogud, Mõniste läks Võru rajooni koosseisu.

21. detsembril 1962 arvati Valga rajooni koosseisu endisest Elva rajoonist Otepää linn ning Aakre, Otepää ja Palupera (v.a Tamme sovhoosi maa-kasutus) külanõukogud. 1963. aastal saadi rajoonile lisa Põlva rajoonist, 1966. aastal Valtina ümbrus Võru rajoonist. Valga rajooni piirid kujunesid lõplikult välja 1966. aastal.

25. veebruari 1977 ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadluse kohaselt koosnes Valga rajoon 3 linna- ja 11 külanõukogust 154 külaga.

1. jaanuaril 2015 on Valgamaal 2 linnavalitsust: Valga ja Tõrva ning 11 vallavalitsust: Helme, Hummuli, Karula, Otepää, Palupera, Puka, Põdrala, Sangaste, Taheva, Tõlliste, Õru, hõlmates kokku ühe vallasisese linna, 7 alevikku ja 150 küla.

Lipp ja vapp

Pärast riigivapi kinnitamist 1925. aastal tõstatus ka maakondade vappide loomise küsimus. 17. detsembril 1925 moodustati vastav komisjon.

17. juunil 1926 kiideti komisjoni poolt heaks esialgsed variandid, mis olid välja töötatud ajaloolase Paul Johanseni poolt. Valgamaa vapi kavandil oli kilbi ülemine pool hõbedane ja alumine must ning sellel punane-kuldne-sinine vikerkaar, sümboliseerimaks kahte rahvast ühendavat silda.

Valga Maavolikogu polnud aga kavandiga rahul ning pärast mitmete uute kavandite läbivaatamist 1931. aasta märtsis kinnitas maavolikogu kohaliku inseneri Saare vapikavandi. Vapi kilp koosnes neljast väljast: ülemisel paremal valgel väljal oli kuldne „V” täht ja vasakul sinisel neli kuldtähte, sümboliseerimaks nelja maakonda, millistest Valgamaa moodustati. Alumisel parempoolsel sinisel väljal oli heinakuhi ja vasakul valgel Vabadusristi kujutis. Vappi ümbritses tammeokstest pärg ja ülal asetsesid ristatud mõõgad. 15. septembril 1931 kinnitas vapi lõpliku kuju (siseministeeriumi nõudmisel kõrvaldati Vabadusrist) maavolikogu ja 4. märtsil 1932 ilmus see „Riigi Teatajas”.

1934. aastal vaatas Riigi Kunsttööstuskoolis moodustatud toimkond läbi kõikide linnade ja maakondade vapid. Tehti ettepanek vapid ühtlustada, jättes ära neid ümbritsevad kaunistused.

1936. aastal töötas kunstnik G. Reindor� välja maakondade uued vapikavandid, mis olid tunduvalt lihtsustatud. Riigivanema otsusega 5. märtsist 1936 kinnitati uued maakondade vapid ja lipud, mille kirjeldused Valgamaa osas on alljärgnevad:

- Valga maakonna vapi väli on lõigatud diagonaalselt kaheks väljaks. Ülemisel sinisel väljal on neli viieharulist hõbedast tähte, sümboliseerides maakondade arvu, millest Valgamaa moodustati. Alumine hõbedane väli on vaba.

- Valga maakonna lipp koosneb kahest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust: ülemine laid on valge, alumine roheline. Lipu laiuse ja pikkuse vahekord on 7:11, lipu normaalsuurus on 1050 x 1650 millimeetrit. Lipu valge laiu keskosas asetseb maakondliku eritunnusena maakonna vapp.


4.1. Haldusjaotus ja rahvastik

Maakonnas on kaks linna- ja 11 vallavalitsust. Linnu on kaks: Tõrva ja Valga ning üks vallasisene linn – Otepää. Maa-asulaid on kokku 157, neist seitse alevikku ja 150 küla. Valga maakonna keskus on Valga linn.

Tabel 4-1. Kohalike omavalitsusüksuste rahvaarv, pindala ja asustustihedus

Linn/valdAlevikke

1.01.2015

Külasid

1.01.2015Elanikke

1.01.2014Elanikke

1.01.2015Pindala km² Asustustihedus in/

km² 1.01.2015

Helme vald 1 14 2093 2045 312,73 6,54

Hummuli vald 1 8 873 855 162,7 5,26

Karula vald - 14 987 1001 229,92 4,35

Otepää vald - 21 4045 4019 217,36 18,49

Palupera vald - 14 1085 1091 123,48 8,84

Puka vald 1 18 1651 1632 200,93 8,12

Põdrala vald - 14 816 786 127,22 6,18

Sangaste vald 1 13 1346 1312 144,72 9,07

Taheva vald - 13 763 753 204,7 3,68

Tõlliste vald 2 13 1694 1656 193,78 8,55

Tõrva linn - - 2913 2855 4,8 594,79

Valga linn - - 13 426 13 322 16,54 805,44

Õru vald 1 8 485 467 104,63 4,46

Kokku 7 150 32 177 31 794 2043,53 15,56

Selgitused: rahvaarv rahvastikuregistri andmetel. Pindala statistikaameti andmetel (ei sisalda Võrtsjärve osa). Omavalitsusüksuste pindalade summa ei võrdu antud tabelis maakonna pindalaga ümardamise tõttu.

RahvastikSeisuga 1.01.2015 elab rahvastikuregistri andmetel Valgamaal 31 794 inimest. 2014. aastal vähenes Valgamaa elanikkond 383 inimese võrra. Protsentuaalselt on kõige enam rahvastik kahanenud Õru, Põdrala, Sangaste, Helme ja Tõlliste vallas, arvuliselt aga Valga (104 inimese võrra) ja Tõrva linnades (58 inimest).

Kuigi väljaränne maakonnast ületas taas sisserändajate hulga, on see arv üleeelmise aastaga võrreldes tunduvalt väiksem. Maakonnast lahkus 239 inimest rohkem, kui siia lisandus.

57,2% Valgamaa elanikest elab linnades – Valgas, Tõrvas ja Otepää vallasiseses linnas. 51,6% maakonna elanikest on naised ja 48,4% mehed. Kui vaadata Valgamaa elanikke kodakondsuse järgi, siis on peamine muutus toimunud Eesti ja Läti kodanike osas. Rahvastikuregistri andmetel on Valgamaal elavate Eesti kodanike arv vähenenud 448 võrra (aasta varem 618 võrra), seevastu Läti kodanike arv aga kasvanud 102 võrra (2013. a 137 võrra).

Joonis 4-3. Rahvaarvu dünaamika 1. jaanuari seisuga

33 99333 686

33 299

32 754

32 177

31 794

30 500

31 000

31 500

32 000

32 500

33 000

33 500

34 000

34 500

2010 2011 2012 2013 2014 2015

Allikas: rahvastikuregister.


Joonis 4-4. Rahvastiku jaotus elukoha järgi 1. jaanuari seisuga

14 500 14 279 13 992 13 764 13 570

19 186 19 020 18 762 18 413 18 224

0

5 000

10 000

15 000

20 000

25 000

30 000

35 000

40 000

2011 2012 2013 2014 2015

Linnarahvastik

Maarahvastik

Allikas: Valga maavalitsus rahvastikuregistri andmetel. Linnarahvastik – Tõrva linna, Valga linna ja Otepää vallasisese linna elanikud. Maarahvastik – alevike ja külade elanikud.

Joonis 4-5. Rahvastiku jaotus soo järgi 1. jaanuari seisuga

17 572 17 324 16 999 16 605 16 334

16 114 15 975 15 755 15 572 15 460

0

5 000

10 000

15 000

20 000

25 000

30 000

35 000

40 000

2011 2012 2013 2014 2015

MehedNaised

Allikas: Valga maavalitsus rahvastikuregistri andmetel.

Joonis 4-6. Rahvastiku vanuseline koosseis 1. jaanuari seisuga

4 863 4 765 4 635 4 548 4 518

22 244 21 989 21 623 21 047 20 630

6 579 6 545 6 496 6 582 6 646

0

5 000

10 000

15 000

20 000

25 000

30 000

35 000

40 000

2011 2012 2013 2014 2015

65+

15-64

0-14

Allikas: Valga maavalitsus rahvastikuregistri andmetel.

Rahvastikusündmused

Valga maavalitsuses ja kohalikes omavalitsustes registreeriti 2014. aastal 261 lapse sünd (2013. aastal 284), neist 131 olid poisid ja 130 tüdrukud. Kaksikuid sündis kuus paari: kaks paari poisse, kaks tüdrukuid ning kaks segapaari.

Pere esimese lapsena sündis 82, teisena 87, kolmandana 47, neljandana 21, viiendana 13, kuuendana viis, seitsmendana kolm, kaheksanda ja üheksandana üks ning kümnendana samuti üks. Noorim sünnitaja oli 16aastane, kõige noorem isa kaheksateistkümnene. Vanim sünnitaja oli 41- ja isa 56-aastane.


91 vastsündinu vanemad olid abielus, 140 korral registreeriti isaduse omaksvõtt. Üksikemasid oli 30. Registreeriti 13 isaduse omaksvõttu vanemate ühise avalduse alusel – lapsed olid sel juhul juba varem sündinud, kuid sünd oli registreeritud vallaslapsena. Lapsendamisi ei registreeritud.

Kõige populaarsemad poisinimed olid Marten, Romet, Tauri, Kristofer ja Kaspar. Kõige populaarsem tüdrukunimi oli aga Marleen. Seda kannab 2014. aastakäigust neli last. Kaks tüdrukut said nimeks Katarina, Eva, Isabel, Jessica, Mia, Loore, Saara, Stella, Milana ja Lisandra.Kaks eesnime sai mullu sündinud tüdrukutest 21 ja ka poistest 21 last.

2014. aastal registreeriti Valgamaal 405 surmakannet, suri 231 naist ja 174 meest.

Joonis 4-7. Registreeritud sünnid ja surmad

316 333285

334 320293 307

275 284261

530 560502 507

429 441 438 453412 405

0

100

200

300

400

500

600

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

Sünnid

Surmad


Tabel 4-2. Valga maavalitsuses ja kohalikes omavalitsustes registreeritud sünnid ja surmad

Registreerimise koht

Sünnid 2013

Surmad 2013

Sünnid 2014

Surmad 2014

Loomulik iive 2013

Loomulik iive 2014

Valga linn 125 231 135 224 -106 -89

Tõrva linn 25 31 15 28 -6 -13

Helme vald 20 29 19 23 -9 -4

Hummuli vald 8 10 6 9 -2 -3

Karula vald 6 6 6 4 0 +2

Otepää vald 39 36 43 49 +3 -6

Palupera vald 10 7 4 10 +3 -6

Puka vald 15 29 13 18 -14 -5

Põdrala vald 9 5 3 12 +4 -9

Sangaste vald 10 11 4 8 -1 -4

Taheva vald 4 11 5 10 -7 -5

Tõlliste vald 8 2 5 8 +6 -3

Õru vald 5 4 3 2 +1 +1

Kokku 284 412 261 405 -128 -144


Abielud, abielulahutused ning uue ees- ja/või perekonnanime andmineValga maavalitsuses registreeriti 2014. aastal 87 abielu, nendest viis registreeriti vastava õiguse saanud vaimulike poolt. Kõige noorem pruut oli 18- ja peigmees 20-aastane. Vanim pruut oli 63- ja peigmees 77-aastane.

2014. aastal registreeriti 31 abielulahutust. Aastale oli iseloomulik pikaajaliste ehk 20 ja rohkem aastat kestnud abielude lahutamine, mis moodustasid lahutuste koguarvust kolmandiku.

Avaldusi nime vahetamiseks laekus 16, neist 14 inimest soovisid muuta perekonna- ja kaks eesnime.


Joonis 4-8. Valga maavalitsuses sõlmitud abielud, registreeritud abielulahutused ning uue ees- ja/või perekonnanime andmine

101

131

118 113108

87 9199 94

87

54

50

51

36 40 36

5141 40

31

136 10 11 7

1421 21 18

16

0

20

40

60

80

100

120

140

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

Abielud

Abielulahutused

Uue ees- ja/võiperekonnanimeandmine


4.2 Riiklikud institutsioonid

Riiklike institutsioonide tegevust on kajastatud nii alljärgnevates alapunktides kui ka temaatiliselt vastavates aastaraamatu peatükkides.

Valga maavalitsus

Aadress: Kesk 12, 68203 Valga

Veeb www.valga.maavalitsus.ee

Maavanem Margus Lepik

Koosseis ja struktuur31.12.2014 seisuga oli Valga maavalitsuse koosseisus 34,1 teenistuskohta, neist 28 ametikohta ja 6,1 töökohta. Täitmata oli 2 ametikohta ja 0,4 töökohta.

Joonis 4-9. Valga maavalitsuse struktuur 2014. aasta lõpus

Joonis 4‐12. Valga maavalitsuse struktuur 2014. aasta lõpus

Maavanem

Siseauditi osakond

Maasekretär•Kantselei

•Rahvastikutoimingute talitus

•Õigustalitus

Arengu‐ ja planeeringuosakond•Maatoimingute talitus

Haridus‐ ja sotsiaalosakond

•Haridus‐ ja kultuuritalitus•Sotsiaal‐ ja tervishoiutalitus


Ülevaade maavalitsuse olulisematest tegevustest 2014. aastal

Valgamaa Vapimärgi ja Teenetemärgi saajad 2014Maakonna kõrgeim autasu on Valgamaa Vapimärk – hõbedast kaheksaharuline stiliseeritud rukkilill, mille peal on hõbedast rukkipeadest pärg. Pärja keskel on Valgamaa vapp. Seda autasu antakse elutöö eest ja neile, kes oma töö ja tegevusega on kaasa aidanud Valgamaa arengule. Sellega kaasneb rahaline preemia, mille suuruse otsustab vastav nõukogu. Valgamaa Vapimärki antakse välja kord aastas.

Teine autasu – Valgamaa Teenetemärk – on samuti hõbedast, see kujutab endast rukkipeadest pärga, mis ümbritseb Valgamaa vappi. Autasu antakse neile, kes on silma paistnud märkimisväärse, maakonna jaoks olulise saavutusega. Teenetemärki võib korraga välja anda mitmele isikule ning siin on silmas peetud nn aasta tegu. Teenetemärgiga kaasneb samuti rahaline preemia, mille suuruse otsustab vastav nõukogu.

Vapi- ja Teenetemärgi Nõukogu on moodustatud Valga maavanema korraldusega. Nõukogu on seitsmeliikmeline ja sinna kuuluvad Valga maavanem, Valgamaa Omavalitsuste Liidu esimees, üks Valgamaa ettevõtjate esindaja, üks Otepää, Valga ja Tõrva piirkonna esindaja ja maavalitsuse avalike suhete juht.

Valgamaa VapimärkMaie Niit – Otepää lihatööstuse Edgar OÜ omanik ja juhataja. Maie Niidu panus Valgamaa arengusse nii ettevõtja kui kodanikuna on leidnud äramärkimist ja tunnustust nii kohalikul kui riiklikul tasandil. 2009. aastal pälvis naine aasta ema aunimetuse. 2014. aastal valiti ettevõtja Otepää valla aukodanikuks. Ettevõtlikku ja sõnakat naist teavad lisaks kohalikule rahvale ka inimesed väljastpoolt. Ta on tuntud kui annetaja ning aitaja. Lisaks pere�rmale juhib Maie Niit Otepää kesklinnas asuvat tütarettevõtet Karni-Voor, mis tegeleb majutuse, lihatoodete müügi ja kondiitritoodete valmistamisega. Tunnustatu on kandideerinud kahel korral Riigikokku, olnud EASi nõukogu liige, nii Pühajärve kui Otepää vallavolikogu liige. Maakonna vapimärgi kandidaadiks esitas ettevõtja Otepää vallavalitsus.

Valgamaa TeenetemärkEnno Tanilas – alates 1992. aastast Eesti Evangeelse Luterliku kiriku Karula koguduse diakon. Koos kogudusega on ta ehitanud üles esimese uue luterliku kiriku taasiseseisvunud Eestis. Tanilas on oma osavõtlikkusega olnud rasketel aegadel toeks paljudele ning panustanud ka rõõmsate sündmuste õnnestumisse. Ta on väga hinnatud vaimulik Valgamaal ja väljaspoolgi, kuna teeb oma tööd suure pühendumise ja kohusetundega. Enno Tanilase kutsumus tööd teha, avatus ja armastus inimeste vastu on kasvatanud usaldust kiriku vastu. Teenetemärgi nominendiks esitas diakoni Merike-Kai Jeets.

Riikliku järelevalve teostamineMaavalitsus teostab järelevalvet kas plaaniliselt või juhtumipõhiselt. Seoses eeltooduga kujuneb valdkonnapõhine järelevalve erinevaks. Nii ei teostatud 2012. ja 2013. aastal juhtumipõhist järelevalvet kohalike omavalitsuste üksikaktide üle, kuivõrd kaebusi sel teemal maavanemale ei esitatud. 2014. aastal aga laekus taolisi kaebusi 3. Alates 2014. aastast toimub omandireformialane järelevalve kõigi lõpetamata omandireformi toimikute üle nii kompenseerimis- kui ka tagastamismenetluses. Tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonnas toimub järelevalve samuti juhtumipõhiselt. Seoses ühistranspordi järelevalve ümberkorraldusega, nii spetsialisti töölevõtmisega 2012. aastal kui ka kaamerasalvestuste kontrolliga, on tõhustunud järelevalve oluliselt, mille tulemusena on kontrollitud 858 korral maakonnaliinide busse ja määratud leppetrahve summas 3515 eurot. Haridusjärelevalve prioriteedid ja kava määratakse kindlaks haridus- ja teadusministeeriumi poolt. Kõige suurema valdkonna moodustab maareformiga seotud järelevalve, kuna kontrollida tuleb iga maa tagastamise, erastamise, munitsipaalomandisse andmise ja riigi omandisse jätmise toimikus sisalduvate materjalide ja üksikaktide vastavust õigusaktidele.

Tabel 4-3. Valga maavalitsuse poolt teostatud riiklik järelevalve 2012–2014

ValdkondArv

2012

Arv

2013

Arv

2014kohalike omavalitsuste üksikaktid - - 3

omandireform 9 6 6

haridus 4 5 5

sotsiaal- ja tervishoid 6 4 16

planeering 10 11 3

maareform 126 191 127

ühistransport 13 86 100

Selgitus: 2012–2013 omandireformi andmed sisaldavad läbi viidud järelevalvet maa tagastamise üle ja aastal 2014 nii tagastamise kui ka kompenseerimismenetluse üle.


Valga maakonna arengunõukogu ja maakonna arengustrateegia uuendamineValga maakonna arengunõukogu on Valga maavalitsuse juures asuv nõuandev ja maakonna arenguküsimusi koordineeriv kogu. Nõukogu koosneb maavalitsuse, kohalike omavalitsuste ja teiste asutuste, ettevõtete ning organisatsioonide esindajatest. Nõukogu esimees on Valga maavanem Margus Lepik.

Arengunõukogu juurde on moodustatud kaheksa valdkondlikku töökomisjoni: hariduse komisjon; juhtimise ja regionaalhalduse komisjon; kultuuri, spordi ja vaba aja komisjon; looduskeskkonna ja keskkonnakaitse komisjon; majandusarengu komisjon; sotsiaalhoolekande, tervishoiu ja turvalisuse komisjon ning noorsootöö komisjon.

2014. aastal oli arengunõukogu töö fookus suunatud maakonna arengustrateegia ülevaatamisele ja uuendamisele aastani 2020. Arengustrateegia uuendamise peamisteks töövormideks olid arengunõukogu komisjonide ja juhtrühma töökoosolekud ning iseseisev töö. Komisjonide tööd koordineeris arengunõukogu juhtrühm. Arengustrateegia ettevõtlust ja tööhõivet käsitlevate teemade puhul kasutati Interreg IVC projekti „TRES“ raames välja töötatud living-kitchen metoodikat ja projektis osalenud Euroopa Liidu regioonide häid praktikaid, millest tulenevalt viidi läbi mitmeid avalikke arutelusid.

Arengustrateegia „Valgamaa 2020“ koostamisel on lähtutud maakonna arengu peamistest kitsaskohtadest, pakkudes välja võimalusi nende lahendamiseks. Strateegias nähakse ette, et aastaks 2020 on Valgamaa atraktiivne, kolme tugeva tõmbekeskusega (Valga, Tõrva, Otepää) maakond – parim paik maailmas. Strateegia koostamise käigus valiti välja kolm maakonna eelisarendatavat piirkonnaspetsii�list valdkonda. Nendeks on hoolekanne ja väärikas vananemine, turism ning transport ja logistika. Samuti on seatud eesmärgid ning koostatud tegevuskavad maakonnas pakutava hariduse kvaliteedi tõstmiseks; kohalike omavalitsuste haldus- ja jätkusuutlikkuse parandamiseks; kogukonnakeskuste, noorsootöö, huvitegevuse ning spordi- ja kultuurielu elavdamiseks; elanikele kvaliteetsete tervishoiuteenuste osutamiseks; valgamaalaste tervisekäitumise parandamiseks; energia- ja loodusressursside säästlikumaks kasutamiseks ning Valgamaa maine ja atraktiivsuse tõstmiseks.

Maakonna arendusorganisatsioonide ümarlaudJätkusid 2012. aastal käivitatud maakonna arendusorganisatsioonide ümarlaua tegevused, mille eesmärgiks on tõhustada erinevate organisatsioonide koostööd ning viia ühiselt ellu maakondlikke arendustegevusi. Ümarlaual osalevad Valga maavalitsuse, MTÜ Valgamaa Partnerluskogu, MTÜ Valgamaa Omavalitsuste Liidu, SA Valgamaa Arenguagentuuri, MTÜ Valgamaa Noorsootöö Keskuse Tankla, Valga linna, Tõrva linna ja Otepää valla esindajad. Vajadusel kaasatakse teisi oma ala spetsialiste. 2014. aasta jooksul toimus 10 kohtumist, mille raames arutati maakonna jaoks olulise tähtsusega teemasid. Nii olid kõne all näiteks maakonna maine tõstmiseks elluviidavad tegevused, Euroopa Liidu tõukefondide uue perioodi (2014-2020) prioriteedid, koostöövõrgustike arendamine, maakondlike turismiorganisatsioonide ühendamine ning erinevate maakondlike konkursside jt ürituste korraldamine.

Suuremad arendusprojektid• Projekt „Towards Regional spEcialisation for Smart growth spirit – TRES“ Perioodil 2012–2014 osales Valga maavalitsus partnerina Interreg IVC projektis „TRES“. Projekti juhtpartner oli Tecnalia Research and Innovation Foundation Hispaaniast ja projektipartnerid: Regional Development Agency of the Basque Country (Hispaania), Pannon Business Network Association (Ungari), Valga maavalitsus (Eesti), Scottish Enterprise (Šotimaa), Piedmont Region (Itaalia), Bucharest-Ilfov Regional Development Agency (Rumeenia), Lubelskie Voivodeship (Poola), The Baltic Institute of Finland (Soome), Stuttgart Region Economic Development Corporation (Saksamaa). Projekti eesmärgiks oli regioonide innovatsioonialase võimekuse tõstmine, sihtgruppide kaasamine regioonide arengu, sh investeeringute planeerimisse ning elluviimisesse. Projekti raames tutvustasid projektipartnerid oma riigi innovatsioonisüsteeme; korraldasid nutikat spetsialiseerumist, avatud ja kasutajapõhist innovatsiooni ning LivingLab metoodikat tutvustavaid üritusi; samuti jagasid partneritele oma regioonide teadmisi ja kogemusi. Projekti kestel toimusid juhtrühma kohtumised koos õppevisiitidega, anti välja uudiskirju ja pressiteateid, koostati trükiseid innovatsiooni uute trendide ning heade praktikate kohta. Tegevuste tulemusena valmis igas projektis osalenud regioonis rakenduskava õpitu elluviimiseks ning kõigi projektipartnerite regioonide jaoks ühine tegevuskava.

• Europe Directi teabekeskus – ValgamaaAadress: Kesk 12, Valga 68203, tel. 766 6155, e-post: [email protected]

Teabekeskus on loodud selleks, et inimesed saaksid rohkem infot Euroopa Liidu (EL) kohta. Avatud infopunktis saab kasutada arvutit, et hankida internetist infot ELi kohta, tutvuda kohapeal trükistega ning kaasa võtta erinevaid ELi alaseid materjale. Teabekeskuse töötajad aitavad leida vastuseid ELi puudutavatele küsimustele.

2014. aastal toimusid ELi alase teavitustegevuse raames loengud koolinoortele, Euroopa päeva tähistamine, õppereisid sotsiaaltöötajatele ja maavalitsuse ametnikele ning Valgamaa koostöömängud. Valgamaa ja Tartumaa üldhariduskoolide õpilastele korraldati internetiviktoriin „Tunne Euroopa Liitu!“. Teabekeskuse telgiga osaleti haridusmessil ja Valga-Valka heategevuslikul piirilaadal.


Europe Directi teabekeskuse avatud infopunkti Valga maavalitsuse esimesel korrusel külastas aastas umbes 900 inimest.

Teabekeskuse tegevust rahastab Euroopa Liit.

Siseriiklike toetusprogrammide menetlemine2014. aastal menetles Valga maavalitsus kolme riigieelarvest rahastatavat programmi: kohaliku omaalgatuse programmi, maakondliku arendustegevuse programmi ja siseturvalisuse vabatahtliku tegevuse toetusprogrammi. Neist viimati nimetatu käivitus esmakordselt 2014. aastal.

Regionaalsete investeeringutoetuste andmise programmi osas oli maavalitsuse ülesandeks laekunud taotluste hindamine. Lisaks koordineeris maavalitsus 2013. aastal käivitunud hajaasustuse programmi elluviimist, mille toetusvahenditest kuni 50% moodustab riigi toetus ja minimaalselt 50% programmis osalevate kohalike omavalitsuste toetus. Alljärgnevas tabelis on hajaasustuse programmi osas näidatud eraldatud riigi ja kohalike omavalitsuste toetus kokku.

Tabel 4-4. Esitatud ja toetatud siseriiklikud projektid Valgamaal

Programm

2013 2014

Esitati Rahastati Toetus Esitati Rahastati Toetus

(tk) (tk) (eurot) (tk) (tk) (eurot)

Regionaalsete investeeringutoetuste andmise programm

14 5 150 677,56 16 6 146 592,32

Kohaliku omaalgatuse programm 70 45 53 308,74 95 36 54 420,44

Maakondliku arendustegevuse programm

19 18 21 582,86 19 19 21 521,77

Hajaasustuse programm 25 21 76 511,95 45 39 156 365,03Siseturvalisuse vabatahtliku tegevuse toetusprogramm

- - - 4 3 10 000,00

Kokku 128 89 302 081,11 179 103 388 899,56

Tabel 4-5. Regionaalsete investeeringutoetuste andmise programmi kaudu toetatud valdkonnad

Valdkond

2012 2013 2014

Projekte (tk) Toetus (eurot) Projekte (tk) Toetus (eurot) Projekte (tk)Toetus

(eurot)

Haridus 2 60 561,33 3 87 279,04 3 64 470,02

Sotsiaal 2 61 660,17 - - 2 50 166,30

Kultuur - - 2 63 398,52 1 31 956,00

Kokku 4 122 221,50 5 150 677,56 6 146 592,32

Joonis nr 4-10. Regionaalsete investeeringutoetuste andmise programmi kaudu toetatud valdkondade osakaal toetusest 2014. aastal (%)

haridus 43,98%

sotsiaal 34,22%

kultuur 21,80%


Tabel 4-6. Regionaalsete investeeringutoetuste andmise programmist toetust saanud

Toetuse saaja2010

toetus (eurot)

2011

toetus (eurot)

2012

toetus (eurot)

2013

toetus (eurot)

2014

toetus (eurot)Helme vald - - - - 31 628,00

Hummuli vald - - 31 956,00 - -

Karula vald - - 28 605,33 26 853,12 -Mittetulundusühing Carma Motoklubi - - - 31 442,52 -

Mittetulundusühing Puka noortepesa - - - - 18 144,84

MTÜ Erivajadustega Laste Tugikeskus Sinilill 20 999,77 - - - -

Otepää Tervisekeskus SA - 31 950,00 29 704,17 - -

Otepää vald 6164,79 - - - -

Palupera vald - 27 770,00 - 31 870,00 -

Puka vald 63 911,65 13 308,73 - 31 956,00 -

Taheva vald - - 31 956,00 - 25 468,00

Tõrva linn 31 955,82 31 956,00 - - 31 956,00Valga Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsioon SA - 7813,16 - - -

Valga linn - - - 28 555,92 14 697,18

Õru vald 4321,32 - - - 24 698,30

Kokku 127 353,35 112 797,89 122 221,50 150 677,56 146 592,32

Tabel 4-7. 2014. aastal kohaliku omaalgatuse programmist toetust saanud

Toetuse saaja Projekt Toetus (eurot)

MTÜ Aakre Külaselts Ühises olemises peitub jõud 1372,19

MTÜ Arula Külaselts Raamatu „Arula koolide lood“ väljaandmine 1571,00

MTÜ Arula Külaselts Telgi ja aktiivkõlari komplekti hange 1482,38

MTÜ Avatud Hellenurme Noortekeskus Hellenurme noortekeskuse ja Palupera külamaja arvutipargi uuendamine 1954,00

MTÜ Epre Arendus Jaanipäev 1613,00

MTÜ Epre Arendus Aastalõpu simman 586,00

MTÜ Hargla Jahiselts Tsirgumäe-Sooblase külapäev 2014 1701,86

MTÜ Kalme Külaselts Kalme küla sportimisvõimaluste parandamine 805,30

MTÜ Kappermäe Selts Tubased tegevused Kappermäel 1999,93

MTÜ Karula Naisselts Kangastelgede, kirivöökäärlaudade ja abivahendite soetamine 296,00

MTÜ Keeni Tantsuselts Seeniortantsuõpe Sangastes 915,20

MTÜ Kungla Kungla muusikalitrupi 10. hooaja tähistamine 1881,00

MTÜ Lüllemäe Rahvaõpistu Piirkonna tuntus ja areng läbi käsitöö 964,00

MTÜ Nahkkinnas Noorte huvi suurendamine poksi vastu Valgamaal 1276,44

MTÜ Otepää Pensionäride Ühendus Matkapäevade sari Otepää vallas 752,00

MTÜ Pritsumehe Marid MTÜ Pritsumehe Marid varustus väliürituste organiseerimiseks 919,62

MTÜ Puka Noortepesa Valmib Puka noortekeskus 1997,00

MTÜ Põdrala Külade Ühendus Põdrala Perepäev 2000,00

MTÜ Põdrala Külade Ühendus Jooksurada Riidaja treeningsaali 1720,00

MTÜ Sangaste Turismiküla „Sangaste Rukki päev 2014“ kui piirkondliku esindusürituse läbiviimine 1810,15

MTÜ Segakoor Rõõm Liivimaa laulupidu 1800,00


Toetuse saaja Projekt Toetus (eurot)

MTÜ Segakoor U-Tuur Meesansamblile sabakuued selga 1800,00

MTÜ Spordiklubi Karula Helisüsteem Spordiklubile Karula 1785,00

MTÜ Taagepera Külaselts Internet ja arvuti Taagepera külamajja 1843,37

MTÜ Taheva Valla Külade Selts Hargla kandi külapäev 2014 ja küla arengukava uuendamine 2000,00

MTÜ Tantsuklubi Mathilde Vabaõhuetendus „Mustlaslaager läheb taevasse“ 1992,00

MTÜ Tasakaal Ühistegevused ja uued teadmised annavad turvatunde ja meelerahu 991,00

MTÜ Tõrva Kinosõprade Selts Projektori soetamine Tõrva piirkonna kinotraditsiooni taastamiseks 2000,00

MTÜ Tõrva Noorte Liit Tõrva noorte suvine võrgupidu ÖöLaN 1800,00

MTÜ Valga Avatud Noortekeskus Päev noortelt noortele 1084,00

MTÜ Valga Koerteklubi Valga koerteklubi treeningväljaku renoveerimine 2000,00

MTÜ Valgamaa Kodukandi Ühendus Valgamaa Külade koolitused 553,00MTÜ Valgamaa Noorsootöökeskus Tankla Valgamaa noorte suvekool 2014 1909,00

MTÜ Valgamaa Palliklubi Valgamaa noortelaager 1296,00MTÜ Valgamaa Rahvakultuuri ja Käsitöö Keskselts

Valgamaa rahvakultuurikeskuse maja teisele korrusele viiva trepi ehitus 2000,00

SA Tõrva Kirik-KammersaalHelme kihelkonna nimekate inimeste elulood, muistendid, legendid-DVD-jäädvustamine, tiražeerimine

1950,00

Kokku 54 420,44

Joonis 4-11. 2014. aastal esitatud ja rahastatud hajaasustuse programmi projektid Valgamaal (arv)

0

1

2

3

4

5

6

7

8

9

Helme vald Hummulivald

Karula vald Otepää vald Paluperavald

Puka vald Põdralavald

Taheva vald Tõlliste vald

Esitatud taotluste arv Rahastatud taotluste arv

Selgitus: Sangaste vallas taotlusvooru ei toimunud. Õru vallas taotlusi ei laekunud.

Joonis 4-12. 2014. aastal rahastatud hajaasustuse programmi projektide tegevused valdkondade lõikes (%)

Joogivee valdkond 57,78%

Kanalisatsiooni valdkond35,55%

Juurdepääsuteede valdkond6,67%


Tabel 4-8. Siseturvalisuse vabatahtliku tegevuse programmist 2014. aastal rahastatud taotlused

Toetuse saaja Toetuse summa (eurot) Projekti peamine eesmärk

Politsei- ja piirivalveameti Lõuna prefektuur 1153,00

Lõuna-Eesti regiooni abipolitseinike ja Kaitseliidu vabatahtlike reageerimis- ja koostöövõimekuse tõstmine kahepäevase õppevisiidi ja koolituse käigus Harjumaal.

MTÜ Sangaste Vabatahtlik Tuletõrjeühing 3500,00 Sangaste vabatahtlike päästjate võimekuse tõstmine läbi

päästeinventari soetamise.

MTÜ Karula Vabatahtlik Tuletõrjeselts 5347,00

Karula Vabatahtliku Tuletõrjeseltsi tegevusvõimekuse tõstmine päästetööde teostamisel läbi kaasaegse kvaliteetse päästetehnika soetamise.

KOKKU 10 000,00

Valga maavalitsuse välissuhtedValga maavalitsus on väliskoostöö lepingud sõlminud kaheksa partneriga: Läti Valka kihelkond (novads), Rootsi Jämtlandi lään, Moldova Nisporeni rajoon, Ungari Somogy maakond, Ukraina Šatski rajoon, Vene Staraja Russa rajoon, Saksa Parchimi maakond, Valgevene Braslavi rajoon.

2014. aasta välissuhtlust mõjutas suurel määral Euroopa Liidu programmperioodi 2007-2013 lõpulejõudmine ja uute ELi rahastusperioodi meetmete avanemise hilinemine. Seetõttu oli vähem vahendeid välissuhtluse korraldamiseks ja väiksem huvi seniste partnerite vahel. Väliskoostöö on sõltunud väga palju ELi struktuurifondide toetustest ja kuni pole selge, milliseid tegevusi hakatakse toetama uuel perioodil 2014–2020, ollakse pigem äraootaval seisukohal. Aktiivsem tegevus toimus järgmiste partneritega:

Läti Vabariigi Valka kihelkond (novads). Iga kuu esimesel esmaspäeval toimusid info vahetamiseks regulaarselt Valga ja Valka juhtide koosolekud rotatsiooni korras nii Eestis kui ka Lätis. Ürituste tehnilise teenindamise eest vastutas Läti-Eesti Instituut. Päevakorras olid peamiselt jooksvad küsimused, mis vajasid ühiseid otsuseid või ühiste tegevuskavade koostamist.

Moldova Vabariik Nisporeni rajoon. Sõprussidemed said alguse 2012. aasta sügisel, mil Valga maavalitsuse delegatsioon külastas Nisporeni rajooni. Visiidi käigus, 25. septembril 2012. aastal, sõlmiti Nisporeni rajooniga leping edasise koostöö arendamiseks kahe sõpruspiirkonna vahel. See hõlmab põllumajanduse, tööstuse, transpordi, hariduse, kultuuri, regionaalse arengu, turismi ning sotsiaalvaldkonda. Leping sai sõlmitud Moldova suursaadiku ja Nisporeni rajoonivalitsuse eestvedamisel. 2013. aastal sõlmiti koostöökokkulepped Valga ja Nisporeni linnade vahel. Partnerid Nisporeni rajoonist leidsid ka Otepää gümnaasium (Nisporeni lütseum) ja Valgamaa kutseõppekeskus (Nisporeni kutsekool).

Nisporeni delegatsioon on Valgamaad külastanud mitmel korral. Nisporeni rajooni šampusetehas tutvustas oma toodangut Eesti Vabariigi 96. aastapäevale pühendatud maavanema ja Valgamaa Omavalitsuste Liidu esimehe vastuvõtul Valgas. Maakonna erinevais paigus esines ka Nisporeni rajooni rahvatantsu- ja laulutrupp Moştenitorii.

Nisporeni rajoon paikneb Lääne-Moldovas Rumeenia piiri ääres. Rajoonis elab umbes 65 000 inimest. Tegemist on peaasjalikult põllumajanduspiirkonnaga, kus tegeletakse tera-, puu- ja aedviljade kasvatamisega. Viimastel aastatel on järsult kasvanud huvi viinamarjakasvatuse vastu. Rajooni keskuseks on Nisporeni linn, kus elab 14 500 elanikku. Linn asub Moldova pealinnast Chişinăust umbes 70 km kaugusel.

Rootsi Kuningriigi Jämtlandi lään. Lepingupartnerina osaleb koostöös aktiivselt ka Valgamaa Omavalitsuste Liit. 2012. aasta lõpus sõlmiti viies viieaastane sõpruse ja koostöö raamleping kuni aastani 2017, mis näeb ette koostööd sellistel aladel, nagu haridus, kultuur, tervishoid, sotsiaalpoliitika, keskkond, demokraatia areng, ettevõtlus, luterlike koguduste vaheline koostöö jne. Aastal 2014 toimus senise tegevuse ülevaatamine ja uute eesmärkide seadmine uueks ELi rahastamisperioodiks. Valgamaa kutseõppekeskus kasutas ainukesena võimalust aktiivset koostööd teha ja arendas õpilaste vahetust Rootsiga. Viis kutseõppekeskuse õpilast viibis praktikal Rootsis.

Euregio Pskov-Livonia koostöös osalevad Valga maavalitsus ja MTÜ Valgamaa Omavalitsuste Liit koos. Euregio Pskov-Livonias osalemine on maavalitsusele oluline hoidmaks sidemeid Vene Föderatsiooni lähipiirkonna omavalitsuste ja regionaalsete partneritega. Olulisim ettevõtmine oli piirialade ettevõtjate V ja VI partneriaadi korraldamine 10. aprillil Pihkvas ja 12. septembril Valgevenes, kus osales kokku 40 Eesti ettevõtjat.

Valgevene Braslavi rajoon. 26. septembril 2014. aastal kirjutasid Valga maavanem Margus Lepik, Valka kihelkonnaduuma esimees Vents Armands Krauklis ja Braslavi rajooni täitevkomitee esimees Sergei Šmatov alla kolmepoolsele koostöölepingule. Koostöö hõlmab erinevaid elualasid, sh kohaliku demokraatia, IT ja avalike teenuste arendamist, selle administratiiv-organisatsioonilist korraldust, regionaalset ja kohalikku arengut, koostööd Euroopa Liidu naabruspoliitika raames. Loomulikult ka hariduse, kultuuri, spordi, noorsootöö, tervishoiu, vanurite hoolekande, turismi, väikeettevõtluse ja ettevõtluskeskkonna arendamise vallas.

Valga ja Valka esindajad külastasid 24.–26. septembrini 2014. aastal Valgevenes Vitebski oblastisse kuuluvat Braslavi rajooni. Tutvuti rajooni omavalitsuste, haridus- ja raviasutuste, põllumajandus- ja tööstusettevõtete ning piirkonna turismivõimekusega. Braslavi rajoon on Valgamaaga sarnane, sest mõlemas maakonnas on palju järvi, imeline


loodus ja tegemist on piirialaga. Koostööleping aitab alustada ühiseid projekte, mille eesmärgiks on uute teadmiste ja kogemuste vahetamine kohalikku elu puudutavates valdkondades.

Kaitseliidu Valgamaa malev

Staap: Võru 12, 68205 Valga linn

Malevapealik major Tõnis Org

Staabiülem major Indrek Sild

Kaitseliit on kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud relvi valdav ja sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon.

Kaitseliidu eesmärk on suurendada vabale tahtele ja omaalgatusele toetudes rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda.

LiikmeskondKaitseliitlasi 461

Noorkotkaid 221

Kodutütreid 272

Naiskodukaitse 94

Olulisemad sündmused malevas 2014. aastal• Paju lahingu 95. aastapäeva tähistamine

• Eesti Vabariigi 96. aastapäeva tähistamine Otepääl

• Üleriigilise võidupüha paraadi ja Maakaitsepäeva korraldamine Valgas

• Osalemine sõjalis-sportlikul retkel „Valge laev 2014“

• Regulaarsed sõjalised harjutused

• Osalemine luurevõistlusel „Admiral Pitka retk“

Kodutütarde ja Noorte Kotkaste üritused• Võistlusmatka „Väle Jänes” korraldamine

• Võistlusmatka „Kuperjanovlaste rada” korraldamine

• Kodutütarde üleriigilisel võistlusmatkal „Ernake” osalemine (Kodutütred)

• Kodutütarde üleriigilisel oskustevõistlusel osalemine

• Kodutütarde üleriigilises suvelaagris osalemine

• Nooremate Kodutütarde üleriigilisel matkamängul osalemine

• Suve-, sügis- ja talilaagri korraldamine

• Kodutütarde pealinna laagris osalemine

• Noorte Kotkaste üleriigilisel oskuste võistlusel osalemine

• Noorte Kotkaste üleriigilises suvelaagris osalemine

• Osalemine Rootsi noorteorganisatsiooni Kodukaitse talilaagris

• Üleriigilisel võistlusmatkal „Mini-Erna” osalemine (Noored Kotkad)

Naiskodukaitse Valga ringkonna üritused• Naistepäeva laskevõistluse läbiviimine

• Naiskodukaitse üleriigilisel koormusmatkal osalemine

• Naiskodukaitse üleriigilise „Juhtide laagri“ korraldamine

• Osalemine luurevõistlusel „Admiral Pitka retk“

• Naiskodukaitse üleriigilisel esmaabieriala võistlusel osalemine

• Naiskodukaitse üleriigilisel laskevõistlusel osalemine

• Naiskodukaitse üleriigilisel välikokkade erialavõistlusel osalemine


Spordi- ja seltskonnaüritused• Laskevõistluse „Koloneli laskmine” korraldamine

• Osalemine „Valga ujukirallil”

• Osalemine Kaitseväe ning kaitseliidu spordi- ja laskevõistlustel

Koostöö teiste ametkondade ja organisatsioonidega• Kaitseliitlastest abipolitseinike toetamine korrakaitse ja avaliku korra tagamisel

• Ühisüritused politsei- ja päästeametiga laste- ning noorsooürituste läbiviimisel

• Laske- ja spordiüritused teiste jõustruktuuridega

Päästeameti Lõuna päästekeskuse Valgamaa päästepiirkond

Aadress: Karja 16, 68205 Valga

Juhataja Alar Roop

Valgamaa päästepiirkond on päästeameti Lõuna päästekeskuse piirkondlik struktuuriüksus Valgamaal. Valgamaa päästepiirkond koosneb kolmest allstruktuuri üksusest (komandost) ja Valga korrapidamisgrupist, kuhu kuulub viis ametnikku.

Päästekomandod:Valga päästekomando, pealik Raivo Pavlovitš;

Tõrva päästekomando, pealik Alor Kasepõld;

Otepää päästekomando, pealik Heikki Must.

Maakonnas paiknevad sellele lisaks veel kaks tuleohutusbüroo vaneminspektorit ja ennetustöö vanemspetsialist.

Päästetöödeks valmistumisest2014. aasta algul tõsteti kõikide komandotasandi töötajate töötasusid kuni 10%. Eelmisel aastal lahkus töölt tervislikel põhjustel kaks päästjat, võeti tööle kolm uut päästjat, neist kaks asusid tööle Valga päästekomandosse ja üks Tõrva päästekomandosse. Uued päästjad asusid õppima Sisekaitseakadeemia Päästekolledži Päästekoolis. Üks Valga päästekomando meeskonnavanem asus tööle operatiivkorrapidajana. Valgamaa päästekomandode päästjad, meeskonnavanemad ja operatiivkorrapidajad läbisid edukalt päästetöötajate hindamise. Meeskondades viidi läbi komandosisene õpe ning sooritati edukalt füüsilised kontrollkatsed. JATE projekti raames soetati Valga päästekomandole kaks uut pumpa metsakustutuse tarvis. Kõikidele katsetust ja hooldust vajavatele päästevahenditele viidi läbi korraline katsetamine.

Koos koostööpartneritega viidi läbi liiklusõnnetuse likvideerimise õppus Valga-Uulu maanteel ja tulekahjuõppus ASis Valga Haigla.

Päästeala ennetustööstPäästeameti Lõuna päästekeskuse poolt viidi läbi 106 vee- ja tuleohutusealast koolitust erinevatele sihtgruppidele, et seeläbi vähendada õnnetusi ning hukkunute ja vigastatute arvu. Kokku koolitati Valgamaal 2689 inimest.

Koostöös Eesti töötukassaga said tuleohutusalase koolituse 74 töötut. Algklasside õpetajatele mõeldud veeohutuse teoreetilisel ja praktilisel koolitusel said uusi teadmisi ja kogemusi 15 aktiivset õpetajat. Gümnasistidele mõeldud veeohutuse koolitusest võtsid osa 102 õpilast ning klasside esindusmeeskonnad kogunesid kogu lõuna regioonist Pühajärvele, et läbida ka praktiline õpe projekti „Iga üks turvaliselt 12. klassi“ raames.

Juba viiendat aastat järjest toimus Valgamaal koostööprojekt „Kaitse end ja aita teist“, mille eesmärk on anda 6. klasside õpilastele turvalisuse õppekava alusel eluks vajalikke ohutusalaseid teadmisi ja oskusi. Päästeameti - poolsest koolitusest võtsid osa 271 õpilast, millest 112 käisid ka kahepäevases laagris oma teadmisi ja oskusi kinnitamas.

Koostöös teiste partneritega püüti elanike turvalisele ja ohutule käitumisele tähelepanu juhtida maakonnas toimunud kahel ohutuspäeval ning spetsiaalselt eakatele suunatud ohutuspäeval.


Tuleohutusjärelevalve

Tabel 4-9. Riiklik tuleohutusjärelevalve ja menetlused 2013–2014

2013 2014

Viidi läbi riiklik tuleohutusjärelevalve 136 objektil 128 objektilAnti koormisega haldusakte tuleohutusnõuete rikkumise likvideerimiseks 69 61

Läbi viidud väärteomenetlusi tuleohutusnõuete rikkumise korral 15 korral 11 korral

Nõuti välja sunnivahendina sunniraha haldusakti täitmata jätmise tõttu 5 korral summas 1450 eurot 7 korral summas 2700 eurot

Allikas: Valgamaa päästepiirkond.

Tabel 4-10. Ehituslik tuleohutus 2013–2014

2013 2014

Heakskiidu saanud ehitusprojekte 149 153

Kooskõlastatud detailplaneeringud 12 11

Väljastatud teatisi ehitiste kasutusloa väljastamiseks 73 70


Tabel 4-11. Valgamaa päästepiirkonna poolt registreeritud sündmused 2010–2014

2010 2011 2012 2013 2014

Tulekahju 193 150 170 175 183

Radioaktiivne saastumine 2 - - - -

Kemikaalidega saastumine 1 1 - - -

Naftasaadustega saastumine 6 12 6 8 12

Loodusjõududest põhjustatud sündmus 69 49 36 66 43

Lõhkekeha plahvatus - - - - -

Muu plahvatus 2 - 1 - -

Pommiähvardus - - - - -

Väljasõit liiklusõnnetuse paika 16 46 46 36 53

Lennuõnnetus - - - - -

Raudteeavarii - - - - -

Õnnetus veekogul 5 3 3 8 5

Gaasiavarii 4 3 2 3 4

Kommunaalavarii - 3 2 3 3

Elektrivõrgu avarii 7 4 4 7 15

Töö- või olmetrauma - - - - -

Tootmisavarii - - - - -

Teadlikult vale väljakutse 1 - - 1 -

Ekslik väljakutse 213 158 155 142 149

Allikas: Valgamaa päästepiirkond. Tabelis kajastuvad olulisemad sündmused.


Tabel 4-12. Tulekahjud 2014. aastal

Tulekahjud

Valg

a

Tõrv

a

Ote

pää

Tõlli

ste

Tahe

va

Karu

la

Hum

mul

i

Hel

me

Põdr

ala

Puka

Sang

aste

Palu

pera

Õru

Kokk

u

Hoonetes 21 4 5 4 - 4 - 8 - 3 1 2 - 52

Maastik (kulu) 8 - 7 3 4 5 1 9 3 5 6 - 3 54

Mets - - - 1 - - - - - - - - - 1

Transpordivahend - 1 1 - 1 - 1 2 - 1 1 - - 8

Lõke/praht, prügi, grill 26 5 4 4 - - 1 2 - - - 2 - 44

Muud tulekahjud 10 - 4 2 - - - 5 2 - - 1 - 24Valeväljakutse, ekslik

väljakutse, ATS 72 5 31 4 - 1 - 28 - - 4 4 - 149

Kokku väljasõite 263 40 97 39 12 27 35 105 18 34 29 17 16 732

Tulekahjusid 65 10 21 14 5 9 3 26 5 9 8 5 3 183

Hukkunuid - - - - - - - 1 - - - - - 1


Politsei- ja piirivalveameti Lõuna prefektuuri Valga politseijaoskond

Aadress: Puiestee 4, 68203 Valga

Politseijaoskonna juht politseikolonelleitnant Tiit Allik

Valga politseijaoskond on Lõuna prefektuuri struktuuriüksus, mille tööpiirkonnaks on Valga maakond. Alates 1. oktoobrist 2014 on Valga politseijaoskonna koosseisus kaks struktuuriüksust: ennetus- ja menetlustalitus ning patrullitalitus.

Ennetus- ja menetlustalitust juhib politseikapten Robert Kõvask.

Talituses töötavad:

• piirkonnapolitseinikud ja noorsoopolitseinikud, kelle tegevust koordineerib piirkonnavanem vanemkomissar Marek Käis;

• klienditeenindaja, kelle tegevust koordineerib peaspetsialist Merle Rennu.

Ennetus- ja menetlustalituse koosseisus on menetlusteenistus, mida juhib politseimajor Andres Saaron. Teenistuses töötavad uurijad, väärteomenetlejad, vanemliikluspolitseinik ja andmekogutöötajad.

Patrullitalitust juhib vanemkomissar Renee Sildnik.

Talituses töötavad välijuhid, patrullpolitseinikud ja liikluspolitseinikud. Patrullitalituse koosseisus on ka arestikambri töötajad, kelle tegevust koordineerib politseileitnant Toomas Joakit.

Valga politseijaoskonnas töötab 54 politseiametnikku ja 15 teenistujat. Tugiteenusena üks inimene asjaajamistalituses. Abiks turvalisuse tagamisel on Valgamaal ka 31 abipolitseinikku.

Politseijaoskonna igapäevane tegevus ja klienditeenindus toimub: Puiestee 4, 68203 Valga; Aia 17, 68203 Valga; Veski 5, 68604 Tõrva ja Lipuväljak 13, 67405 Otepää.

Elanike paremaks teenindamiseks on Valga teeninduses fotoboks, järjekorra broneerimise võimalus ja riigilõivu tasumise võimalus kohapeal. Elanikega paremaks suhtlemiseks on loodud Valga, Tõrva ja Otepää politsei Facebooki kodulehed.

Politseinikud on 2014. aasta jooksul erinevate projektide käigus läbi viinud Valgamaal 110 loengut ja 34 üritust, mille raames on jõutud 4114 alaealiseni. Erinevates loengutes on osalenud 2898 ja üritustel 1216 alaealist. Täiskasvanuid (õpetajad, lapsevanemad) on loengutes ja üritustel osalenud 463.


Tabel 4-13. 2014. aastal läbi viidud ennetusprojektid

Projekt Teema

Koolirõõm koolikiusamise teemaline seminar sotsiaalpedagoogidele

Kaitse end ja oma vara interaktiivsed koolitused/ohutuspäevad eakatele

Ole nähtav helkurikoolitused 5.–6. klasside õpilastele ja eakatele

Iga 1 turvaliselt 12. klassi (112) liiklusteemalised loengud 12. klassi õpilastele

Kaitse End ja Aita Teist (KEAT) meelemürgid – loengud 6. klasside õpilastele ja kahepäevased maakondlikud laagrid

Turvaline internet interneti kasutamise turvalisust ja küberkiusamise ennetamist toetavad koolitused 3.–4. klasside õpilastele

Ennetus õigussüsteemi tutvustavad ahelüritused alaealiste komisjonidest või sotsiaalpedagoogide poolt suunatud käitumisprobleemidega noortele

Peatu, kuula, vaata! liiklusalased tegevused 5.–6. klassi õpilastele

Fööniks 2014 süütegusid toime pannud või riskirühma kuuluvate noortele suunatud tegevused laagris

Lahtihüpe tulevikku kompleksse jätkutoe pakkumine erikoolist ja vanglast vabanenud noortele

Õnnelik lapsepõlv interaktiivsed kiusamist ennetavad koolitused lasteaialastele ja nende vanematele

Muudame elu turvaliseks seikluseks vägivalla ennetamise ahelürituste sari Valgamaal

Julge olla sina ise probleemkäitumisega noortele sotsiaalsete oskuste õpetamine

Rong on alati peateel raudteeohutusalased loengud koolides, loomingukonkurss

Kogukond turvaliseks kogukonna liikmete teavitamine varavastaste süütegude ennetamise võimalustest

Rattad alla! (Vigurvänt) jalgratta kui ohutu sõiduvahendi propageerimine üritustel, Vigurvända võistlus

Minu koolitee liiklustunnid 1. klasside õpilastele

Allikas: Lõuna prefektuuri Valga politseijaoskond.

2014. aasta tublide töötulemuste eest tunnustas Lõuna prefektuuri prefekt Tarmo Kohv parimaid ametnikke. Aasta parima teenistuja auväärset tiitlit saab aastajagu kanda Valga politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse vanemspetsialist Liia Lepik, kes on oma pika teenistuse jooksul andnud suure panuse Valga teeninduse töösse.

Parima kriminaalpolitseiniku kandidaat 2014 oli Lõuna prefektuur kriminaalbüroo kriminaalteabeteenistuse vanemkriminalist Meelis Saavel.

Siseministri tänukirjaga tunnustati Lõuna prefektuuri Valga politseijaoskonna patrullitalituse välijuhti Tõnu Stogovit ja Lõuna prefektuuri Valga politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse uurijat Valdur Millestor�.

Turvalisuse tagamisel teeb Valga politseijaoskond tihedat koostööd paljude Valgamaal tegutsevate organisatsioonide ja asutustega, nagu näiteks Kaitseliidu Valgamaa malev, maksu- ja tolliamet, tarbijakaitseamet, töötukassa, keskkonnainspektsioon jne.

Jätkati traditsiooniliste politsei teabepäevadega Valgamaal, mis toimusid suvel Valgas ja Tõrvas. Valgas toimus teabepäev koos Läti Vabariigi Valka kihelkonna politseiga.

Valga politseijaoskond jätkab tihedat koostööd Läti Vabariigi Valka kihelkonna politseiga. 2014. aasta jooksul on teostatud ühispatrulli 14 päeval (töötunde kokku 184).


Ühised ennetusüritused• Avaliku korra ja liiklusohutuse tagamine seoses Valga – Valka kaksiklinnade festivaliga „Helisev Liivimaa“

• Võidupüha paraad

• Rally Estonia

• Rahvusvaheline Valga militaarajaloo festival

• Rahvusvaheline projekt ,,Aruka piiriülese politseikoostöömudeli rakendamine“ ühispatrull piirialadel Valga/Valka

• Ühised politseitööd tutvustavad esitlused Valgas

• Liikluslinnaku päevad Valka (Läti) lastele Valgas (Eesti) asuvas liikluslinnakus

Tabel 4-14. Õigusrikkumiste struktuur 2010–2014

2010 2011 2012 2013 2014

Kuritegusid kokku 1080 893 714 675 687

I astme (raskeid) kuritegusid 31 41 22 23 21

sh tapmised 3 3 2 1 3raske tervisekahjustuse tekitamine 3 4 1 3 5

narkokuriteod 13 18 5 3 3

röövimised 7 7 2 11 7

Varavastaseid kuritegusid 639 434 375 343 293

sh vargused 400 346 309 259 234

kelmused 172 37 22 20 16

Avaliku korra raskeid rikkumisi 12 25 5 13 3

Alaealiste kuriteod 44 57 52 33 27

Väärtegusid 4811 4862 4489 3786 3330

sh liiklusväärteod 3259 3323 3145 2756 2591

neist joobes juhid 199 208 193 103 136

Allikas: PPA menetluse infosüsteem (MIS).

Tabel 4-15. Registreeritud kuriteod 2010–2014

Linn/vald 2010 2011 2012 2013 2014

KOV määratlemata 4 7 4 3

Helme vald 58 46 36 37 45

Hummuli vald 26 22 21 24 16

Karula vald 32 21 20 28 16

Otepää vald 83 78 72 72 42

Palupera vald 168 19 24 24 15

Puka vald 89 28 41 33 21

Põdrala vald 22 21 17 9 9

Sangaste vald 23 30 32 23 20

Taheva vald 37 54 31 25 20

Tõlliste vald 34 40 38 24 37

Tõrva linn 53 56 58 35 24

Valga linn 444 460 308 329 403

Õru vald 11 14 9 8 16

Kokku 1080 893 714 675 687

Allikas: PPA menetluse infosüsteem (MIS).


Tabel 4-16. Liiklusõnnetused

2010 2011 2012 2013 2014

Inimvigastustega liiklusõnnetused 31 35 34 36 35

hukkunuid 4 3 2 2 4

vigastatuid 46 60 37 51 48

rasked tervisekahjustused 16 20 15 16 6

kerged tervisekahjustused 30 40 22 35 42

Inimvigastustega

joobes juhi süül 8 10 12 8 10

hukkunuid 3 1 1 - 3

vigastatuid 13 20 13 10 16

Lastega liiklusõnnetused 3 4 3 6 3

hukkus lapsi - - - 1 -

juhi süül - - - - -

Vigastatud lapsi 3 4 3 5 3

juhi süül 1 3 1 3 3

Jalgratturiga liiklusõnnetused 4 6 3 8 2

neist lapsed - 1 - 3 -

jalgrattur süüdi 2 4 3 6 -

Jalakäijaga liiklusõnnetused 5 4 6 2 4

neist lapsed 1 - 2 1 -

jalakäija süüdi 3 1 2 1 1

Varakahjuga liiklusõnnetused 19 15 15 21 31

joobes juhi süül 2 7 3 7 7

loata juhi süül 1 1 3 4 7

Kokku liiklusõnnetused 50 50 49 57 66

neist joobes juhi süül 10 17 15 15 17Liiklusõnnetuse sündmuskohalt lahkumine 5 3 10 10 15

Põhjustaja kindlaks tegemata - 2 4 4 6


Tabel 4-17. Klienditeenindajate tegevusnäitajad

2010 2011 2012 2013 2014

Välismaalaste elamislubadega seonduvad toimingud 218 151 185 82 98

Eesti passi ja ID-kaardi taotlused 1968 2037 4386 5331 7099

Eesti kodakondsuse taotlused 9 15 15 18 12

Välismaalase passi ja ID-kaardi taotlused 540 857 484 498 684

Väärtegude menetlused 11 19 5 3 -

Kinnitatud viisakutsed - - - - -

ID-kaardi serti�kaatide järelteenindus 367 178 247 126 84

ID-kaardi PIN- ja PUK-koodi ümbrike väljastus 477 443 711 874 746



Tabel 4-18. Väljastatud dokumendid (tk)

2012 2013 2014

Eesti kodaniku passid 1996 2103 2515

Isikutunnistused (ID-kaart) 4149 5161 6225

Välismaalase passid 253 112 194

Euroopa Liidu kodanike taotlused 26 29 240

Digitaalsed isikutunnistused (digi-ID) 29 59 59


Lõuna Ringkonnaprokuratuuri Valga prokurörid

Aadress: Vabaduse 10, 68204 Valga

Vanemprokurör Küllike Taits

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri Valga prokuröride poolt lahendati 2014. aastal tõendatud kuriteokoosseisuga 495 kuritegu 314 isiku suhtes.

Tartu maakohtu Valga kohtumaja

Aadress: Vabaduse 10, Valga

Kohtumaja juht Annemarie Gerassimov

Kohtunikud Marian Priks ja Marge Tamme

2014. aasta jooksul laekus Valga kohtumajale 677 tsiviilasja, lahendati 565 asja, sh eelmistest perioodidest ületulnud jääk. Aasta lõpuks oli lahendamata 191 tsiviilasja.

Kriminaalasju laekus 304. Koos eelmiste aastate jäägiga lahendati aasta jooksul 565 kriminaalasja. Kriminaalasjade jääk aasta lõpu seisuga on 31. Kuritegudest moodustasid enamuse mootorsõiduki joobes juhtimine ning kehaline väärkohtlemine.

Väärteoasju lahendati aasta jooksul 95, 33 väärteoasja lahendamine jätkub 2015. aastal. Väärtegudest domineerisid liiklusalased rikkumised (sõidukiirus, joove) ning avaliku korra rikkumised.

Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Valga esindus


Osakonna juhataja Maarja Grünberg

Tõrva esindus: Tartu mnt 6, 68605 Tõrva

Otepää esindus: Lipuväljak 13, 67405 Otepää

2014. aasta kevadel viidi Tartu vangla kriminaalhooldusosakonnas läbi struktuurimuudatused. Reformi peamiseks eesmärgiks oli vähendada juhtimistasandeid, parandada osakonna ühtset infovälja ning suurendada ametnike otsustuspädevust. Struktuurimuudatuste raames kaotati osakonnas kokku 11,5 ametikohta. Tartu vangla kriminaalhooldusosakonna Valga esinduses töötab peale reformi elluviimist üks vanemkriminaalhooldusametnik ning neli kriminaalhooldusametnikku.

Seisuga 1.03.2015 on kriminaalhooldusel 166 aktiivset kriminaalhoolduse toimikut:

• üldkasulikul tööl – kliente 32

• käitumiskontrollil – kliente 134

sellest:

• käitumiskontroll – kliente 118

• šokivangistus (osa vangistust ära kantud) – kliente 10

• vanglast ennetähtaegselt vabanenud – kliente 6.


2014. aastal suleti kokku 167 kriminaalhooldusaluse toimikut:

• üldkasulik töö – kliente 45

• elektrooniline järelevalve (vahistamise asemel) – kliente 2


sellest:


• šokivangistus (osa vangistust ära kantud) – kliente 5

• vanglast ennetähtaegselt vabanenud – kliente 13.

Keeleinspektsiooni Lõuna-Eesti järelevalvetalitus

Aadress: Aia 17, 68203 Valga

Peainspektor Helgi Treimuth

Keeleinspektsioon on haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mis teostab riiklikku järelevalvet keeleseaduse ning teiste keeleoskust ja keelekasutust reguleerivate õigusaktide täitmise üle. Inspektsiooni tegevust �nantseeritakse riigieelarvest.

Keeleinspektsiooni prioriteetsed järelevalvevaldkonnad 2014. aastal olid avalike teenistujate eesti keele oskuse kontrollimine, samuti avaliku teabe keelsuse ja ametliku keelekasutuse kirjakeele normile vastavuse kontrollimine. Erilist tähelepanu pöörati 2014. aastal vene õppekeelega koolide eesti keele ja eesti keeles õpetatavate ainete õpetajate keeleoskusele.

Ülevaade keeleseaduse täitmisest Valgamaal:• hariduse valdkonnas kontrollitud 62 õpetajast ei vasta kaheteistkümnel keeleoskus nõutavale tasemele;

• koolieelsete lasteasutuste 33 õpetajast said ettekirjutuse eesti keele oskust tõendava dokumendi puudumise tõttu kaheksa õpetajat;

• tervishoiu ja sotsiaalhoolde valdkonnas kontrollitud 371 töötajast on ebapiisava keeleoskusega 12;

• perearstide eesti keele oskuse seire näitas, et ühe perearsti eesti keele oskus ei vasta nõutavale tasemele;

• müügi- ja teenindustöötajate eesti keele oskuse kontrollimisel selgus, et nõutav eesti keele oskuse tunnistus puudub 84 töötajast viiel.

Eesti keele kasutamise nõuete täitmise järelevalves kontrolliti avaliku teabe ja reklaami ning asjaajamise, samuti tarbijateabe suhtes kehtivate nõuete täitmist. Oli eksimusi ärinime (kaubamärgi) või reklaami suhtes kehtivate nõuete vastu, kirjakeele normi vastu, eestikeelse asjaajamise õiguse eiramist või eestikeelse tarbijateabe puudumist. Mullusest rohkem pöörduti e-posti teel järelepärimisega reklaamikavandile hinnangu saamiseks ja oli ka telefoni teel pöördumisi küsimustega keeleinspektsiooni tegevusvaldkonnast.

Muinsuskaitseameti Lõuna-Eesti järelevalveosakond


Valgamaa vaneminspektor Mari-Liis Paris

Ehitismälestiste toetused ja üritused

Tabel 4-19. Ehitismälestiste toetused 2014. aastal

Ehitismälestis Tööde kirjeldus Toetus (eurot)

Otepää linnuse varemed konserveerimine 4000

Hargla pastoraadi peahoone avariitööd 2000

Helme linnuse varemed müüride katustamine 4000

Puka mõisa moonakatemaja 1 muinsuskaitse eritingimuste ja projektdokumentatsiooni koostamine 1000

Helme mõisa tall katuse muinsuskaitse eritingimuste ja projektdokumentatsiooni koostamine 2000


Ehitismälestis Tööde kirjeldus Toetus (eurot)

Kuigatsi mõisa kuivati-moonakatemaja katuse avariiremont, laekonstruktsioonide tugevdamine ja toestamine 6200

Kaagjärve-Mäemõisa tall-tõllakuur katuse avariiprojekti tellimine ja avarii likvideerimine 2000

Hellenurme vesiveski katusekatte vahetus 17 000

Taagepera mõisa kutsarimaja esmased avariitööd 2000

Toetus ettenägemata avariitöödeks (reservist)

Taheva mõisa peahoone varemed portikuse katmine 1900

Kaagjärve-Mäemõisa teenijatemajakatusekonstruktsioonide tugipostide paigaldamine keskpärlini alla ja peasissekäigu kohal paiknevate neelude remont ning uue harjalaua paigaldamine

2677

Helme mõisa peahoone katuse osalised avariitööd 4700Taheva mõisa tall-tõllakuur, karjakastell ja kelder katusekatete remont 2562,74

Kokku 52 039,74

Allikas: muinsuskaitseamet.

2014. aasta märkimist väärivad tööd olid Helme kalmistu kabeli katuse jätkutööd ja Hellenurme mõisa vesiveski hoone tagumise tiiva katusekatte vahetus ning Otepää linnuse varemetele ajutise katuse rajamine.

Väga oluliseks peab muinsuskaitseamet muinsuskaitsekuu raames läbi viidud üritusi, talguid ning teabepäevi. Mainimist väärivad muinsuskaitsekuu heakorratalgud Taheva mõisa veetorn-pumbamajas koos kohaliku rahvaga.

Euroopa muinsuskaitsepäevade raames toimus Valgas jalutuskäik ja vestlusring „Riia tänav ajast aega“. Ürituse raames sai elu sisse puhutud väärikale ja vanale kabelihoonele (Riia tn 16), kus oli avatud Valka kunstikooli näitus Valga ja Valka laste töödest.

Seminaril „Klaver külmetab“ Helme mõisa peahoones rääkis ja musitseeris pühendunult muusik Alo Põldmäe. Samuti väärib märkimist Eesti lipu 130. aastapäevaks pühendatud sinimustvalge lipuloo bareljee�de avamine Otepääl.

Riigiarhiivi Valga osakond


Valga osakonna juhataja Riina Virks

Osakonnas töötab 7 inimest.

2014. a lisandus kogudesse 3424 säilikut. Kuna Valga osakonnale on üle antud säilitamiseks osa endise Pärnu maa-arhiivi fondidest, siis võeti Pärnu linnavalitsuselt vastu nende valduses olnud Pärnu Linna RSN Täitevkomitee ja viimase osakondade (rahandus, kommunaalmajandus, kapitaalehitus ja üldosakond) varem arhiiviväärtuslikuks hinnatud dokumendid. Mõniste ja Misso vallavalitsus soovisid üle anda nende valduses olnud Mõniste ja Misso sovhoosi ning nende eelkäijate personalidokumente. Kokku lisandus arhivaale kogudesse 849 s (8,1 lm) ja personalidokumente 2575 s (38,9 lm).

Fondide koguarv on 1534, säilikute koguarv on 736 765, nende hulgas arhivaale sisaldavaid säilikuid 401 132 ja personalidokumente sisaldavaid säilikuid 335 633. Koormatud riiuleid kokku 7696,4 rm, jagunedes vastavalt arhivaalidele 3683,5 rm ja personalidokumentidele 4012,9 rm.

Lahendatud päringuid oli kokku 729. Neist tööstaaži tõestamisega seotud oli 585, omandiõiguse tõendamisega seotuid 113, biograa�lisi 17 ja temaatilisi 14.

Uurimissaali külastati 136 korral, s.o sama palju kui eelmisel aastal. Uurijate poolt kasutati 770 säilikut. Uurijate poolt telliti 282 koopiat ja lihtkoopiate tellimuste esitajatele väljastati 541 koopiat, kokku 823 koopiat.


Tarbijakaitseamet

Tarbijakaitseameti poolt teostab Valgamaal järelevalvet ja teenindab vastuvõtupäevadel pöördujaid tarbijakaitseameti kaubandustalituse Lõuna teeninduspiirkond. Vastuvõtt toimub aadressil Aia 17, 68203 Valga linn.

Turujärelevalve Valgamaal2014. aastal koostati Valgamaal järelevalve korras 58 kontrollakti ja riikliku järelevalve meetme kohaldamise protokolli. Rikkumisi tuvastati 20 korral. Rikkumiste osas võib välja tuua näiteks hinnaerinevusi müügisaalis ja kassas olnud hindade vahel, see tähendab, et kassas osutus kaup kallimaks, kui hinnasedelilt võis lugeda; kaubandustegevuses kasutusel olevad kaalud olid taatlemata; müügil olid realiseerimise- ja tarvitamise lõpptähtpäeva „kõlblik kuni“ ületanud toidukaubad, samuti tuvastati rikkumisi erinevate kaupade müüginõuete täitmisel ehk märgistuse, eestikeelse teabe ja kasutusjuhendi osas.

Nõustamine Valgamaal2014. aastal pöördus tarbijakaitseameti Valgamaa kontorisse vastuvõtule kokku 37 tarbijat või ettevõtjat nõu ja abi saamiseks. Pöördumiste peamised teemad olid kauba ja teenuse kvaliteet ning mõlema lepingupoole õigused ja kohustused ehk sooviti nõu pretensiooni esitamise ja müügigarantii kehtivuse osas. Pöörduti seoses kodutehnikal, väärismetallil, keemilisel puhastusel, arvutitel ja telefonidel ilmnenud puudustega. Samuti pöörduti vastuvõtule kahjukindlustuse, krediidilepingute, elektrienergia ja korteriühistute ning majahaldusega seonduvate probleemidega.

Sihtasustus Innove Valgamaa Rajaleidja keskus


Valgamaa Rajaleidja keskuse juht Jaanika Käst

Sihtasutus Innove on üld- ja kutsehariduse valdkonna ja hariduse tugiteenuste kompetentsikeskus ning Euroopa Liidu toetuste vahendaja. Sihtasutus loodi 2003. aastal haridus- ja teadusministeeriumi haldusalas.

1. septembril 2014 alustas tööd üle-eestiline Innove juhitav Rajaleidja keskuste võrgustik. Rajaleidja keskuste loomine on riigi panus Eesti laste ja noorte toetamise süsteemi. Loodud keskuste kaudu on õppenõustamis- ja karjääriteenused kättesaadavad kõigile meie lastele ja noortele, sõltumata sellest, kas nad elavad linnas või väikevallas. Õigel ajal kättesaadav ja asjatundlik õppenõustamis- ja karjääriabi võimaldab igal noorel oma eluvõimalusi paremini täide viia. Võrgustikus töötab täna enam kui 200 oma valdkonna asjatundjat.

Rajaleidja võrgustiku olulisim märksõna on õppenõustamis- ja karjääriteenuste lõimitus. See tähendab, et keskusesse pöörduja ei pea tingimata teadma, missuguse spetsialisti abi ta ühel või teisel juhul vajab. Keskuse töötajad on need, kes suunavad pöörduja kõige õigema inimese juurde. On üsna tavaline, et inimese murel on mitmeid tahke ja selle lahendamine eeldab erineva taustaga spetsialistide koostööd. Näiteks võib korraga vaja minna nii logopeedi, psühholoogi kui ka eripedagoogi tuge. Hilisemas eluetapis osutuvad sageli vajalikuks karjääriteenused.

Valgamaa Rajaleidja keskus on üks 16 piirkondlikust keskusest, mis pakub hariduse tugiteenuseid ehk karjääri- ja õppenõustamist ning karjääriinfo vahendamist. Lisaks korraldab keskus maakondliku nõustamiskomisjoni igapäevast tööd (kuni 1. septembrini 2014 tegid seda maavalitsused) ning vajadusel ka üleriigilise nõustamiskomisjoni �liaali tegevust. Ühtlasi algatab keskus kohalikke projekte ja koordineerib teenusega seotud koostööd ametiasutuste ja organisatsioonide vahel. Kõik keskuses kohapeal pakutavad teenused on abivajajatele tasuta, meie poole võib julgelt pöörduda ka lihtsalt info saamiseks.

Sagedasemad põhjused, mille tõttu meie poole pöördutakse, on lapse õpiraskused koolis, käitumis- ja suhtlemisprobleemid ning hirmud ja meeleoluprobleemid. Rajaleidja keskuse logopeedi poole pöördutakse kõneuuringute läbiviimiseks. Laste ja noorte aitamiseks tehakse vajadusel koostööd teiste spetsialistidega haridusasutustest ja kohalikest omavalitsustest. On oluline, et lapsi ja noori ümbritsevad inimesed oleksid kursis enda rolli ja võimalustega nende toetamisel ja suunamisel. Parima tulemuseni viib spetsialistide ja vanemate ühine jõupingutus.

Karjäärispetsialistid abistavad ja toetavad inimesi haridus- ja tööelu planeerimisel. Karjäärinõustamise abil suudab noor paremini analüüsida ennast ja oma võimalusi, planeerida ja ellu viia oma tulevikuga seotud otsuseid.

Alates 2014/2015. õppeaastast saavad koolid tellida Rajaleidja keskustest tugispetsialistide teenust. Kehtivate õigusaktide kohaselt vastutavad tugiteenuste pakkumise eest koolipidajad. Tugispetsialistidena on siinkohal silmas peetud logopeede, psühholooge ja eripedagooge. Siiani on see väikekoolidele murekohaks olnud. Nõudlus spetsialistide järele on olemas, kuid see on kohati nii madal, et neile ei suudeta ühes koolis piisavat koormust pakkuda. Olukord tipnes sellega, et lastel ja noortel jäigi vajalik abi saamata. Kuigi Rajaleidja tugispetsialistide teenus on tasuline, saavad koolid seda tellida just endale sobivas mahus alates koormusest 0,2 kohta ning väikekoolidele


pakutakse teenust soodustingimustel. Sel õppeaastal pakub Rajaleidja võrgustik teenust enam kui 30 koolile ja lasteaiale, sh neljale koolile Valgamaal.

Valgamaa Rajaleidja keskuse tähtsündmused:• 28.08.2014 Valga hariduskonverents 2014 „Õpetaja – tuleviku kujundaja“, paneeldiskussioonis teemal

„Rajaleidja – abimees koolidele“ osales Valgamaa Rajaleidja keskuse juht Jaanika Käst;

• 24.09.2014 Valgamaa Rajaleidja keskuse pidulik avamine;

• 22.09-25.09.2014 Valgamaa Rajaleidja keskuse avatud uste päevad;

• 23.10.2014 Valgamaa Rajaleidja koostööseminar Valgamaa kutseõppekeskuses koostöös Valga maavalitsuse, MTÜ Valgamaa Omavalitsuste Liidu ja Valgamaa kutseõppekeskusega;

• 20.11.2014 Valgamaa Rajaleidja konverents „Kõik lapsed peavad saama võimaluse õnnestuda“ (Godi Keller).

Valgamaa nõustamiskomisjon

1. septembril 2014 moodustas SA Innove üle kogu Eesti maakonna nõustamiskomisjonid ning lisaks üleriigilise nõustamiskomisjoni. Valgamaa nõustamiskomisjon asub Valgamaa Rajaleidja keskuses.

Valgamaa nõustamiskomisjoni esimees on Jaanika Käst ja sekretär Aive Aru-Raidsalu. Liikmed on: Valga maavalitsuse esindaja Kalle Vister, psühholoog Endla Lõkova, logopeed Carmen Kruška, sotsiaalpedagoog Õnne Naaris ja eripedagoog Marina Varjun.

Maakonna komisjoni ülesandeks on soovituste andmine:• erivajadusega lapse arendamiseks vajalike tingimuste rakendamiseks koolieelses lasteasutuses ja

sobitus- või erirühma vastuvõtmiseks;

• koolikohustuse täitmise edasilükkamiseks ühe õppeaasta võrra;

• koolieelses lasteasutuses mitte käiva lapse ja vaidlusküsimuste korral koolikohustuslikust east noorema lapse kooli vastuvõtmiseks;

• tervislikel põhjustel koduõppe rakendamiseks;

• riiklikus õppekavas sätestatud õpitulemuste asendamiseks või vähendamiseks, kohustusliku õppeaine õppimisest vabastamiseks;

• lihtsustatud, toimetuleku- või hooldusõppe rakendamiseks ja õppeks vajalike tingimuste loomiseks vastavas eriklassis;

• õpiraskustega, tundeelu- ja käitumishäiretega, liitpuuetega, kasvatusraskustega õpilaste klassi tingimustes õppe korraldamiseks või vajalike tingimuste rakendamiseks;

• koolikohustuslikule õpilasele mittestatsionaarse õppevormi rakendamiseks.

Üleriigiline nõustamiskomisjon annab soovitusi juhul, kui selgub vajadus väikeklassi tingimustes või ühe õpilase õpetamisele keskendatud õppeks.

Sobiva haridusliku meetme valimise eesmärk on lapse heaolu tagamine, arvestades tema toimetulekut haridusasutuses ja kodus ning lapse tervislikku seisundit.

Valgamaa nõustamiskomisjoni statistika 1.09.2014–31.12.2014:• Valgamaa nõustamiskomisjonile esitati ja registreeriti 15 taotlust, millest 10 menetleti 2014. aastal. Kaks

taotlust võeti taotleja poolt tagasi ja kolm taotlust menetleti 2015. aastal;

• toimus 7 Valgamaa nõustamiskomisjoni koosolekut;

• Valgamaa nõustamiskomisjon andis järgmiseid soovitusi: põhikooli riiklik lihtsustatud õppekava (4), mittestatsionaarne õpe riiklikust õppekavast lähtuvalt (2), koduõpe (1), koolikorralduslikud meetmed (3). Lisaks soovitati koostada ja rakendada individuaalset õppekava, käitumise tugikava, regulaarset individuaalset logopeedi, eripedagoogi, sotsiaalpedagoogi, psühholoogi või karjäärinõustamist koolis või Rajaleidja keskuses.


Tabel 4-20. Haridustugiteenuste osutamine 1.09.2014–31.12.2014

Spetsialist Individuaalsete juhtumite arv* Klientide arv

logopeed 71 173

eripedagoog 23 90

psühholoog 42 95

sotsiaalpedagoog 23 85

karjääriinfospetsialist 51 699

karjäärinõustaja 63 301

* juhtum on probleemi(de) lahendamine, kus osaleb üks või mitu klienti ja spetsialisti ning koosneb ühest või mitmest juhtumist. Allikas: Valgamaa Rajaleidja keskus.

Tabel 4-21. Valgamaa Rajaleidja keskuse teavitustegevus 2014. aastal

Teavitustegevus Teavitustegevuste arv

artikkel trükis 5

artikkel veebis 11

meediakajastus trükis 1

meediakajastus veebis 2

muu kajastus trükis 1

muu kajastus veebis 3

muu teavitustegevus 11

tutvustamine üritustel 21

tutvustusmaterjalide loomine 1

tutvustustegevus veebis 1

Kokku 57

Allikas: Valgamaa Rajaleidja keskus.

4.3 Kohalikud omavalitsused

Kohalike omavalitsuste eelarve

Ülevaade Valgamaa kohalike omavalitsuste eelarvest on koostatud rahandusministeeriumi andmete põhjal.

Tabel 4-22. Kohalike omavalitsuste tulud 2014. aastal (tuh eurot)

Vald

/linn

Üks

ikis

iku

tulu

mak

s

Maa

mak

s

Lood

usva

ra m

aks

Maj

andu

steg

evus

, va

rad,

muu

d m

aksu

d

Muu

d tu

lud

ja tr

ahvi

d

Fina

ntse

erim

iste

hing

ud

(sh

laen

ud)

Siht

otst

arbe

lised

ja

muu

d la

ekum

ised

Inve

stee

ringu

d rii

giee

larv

est

Era

ldis

ed

harid

usku

lude

ks

riigi

eela

rves

t

Toet

us ri

igie

elar

vest

Kulu

de k

atte

ks e

elm

ise

aast

a jä

äk

KOKK

U T

ULU

D

Helme 899,7 122,8 43,1 153,4 0,9 65,6 228,5 - 225,4 349,8 5,9 2095,1

Hummuli 399,9 63,6 48,4 89,1 1,0 - 75,4 40,1 164,6 119,8 102,2 1104,1

Karula 405,7 84,1 - 157,9 0,6 44,3 115,1 65,1 158,2 190,2 69,5 1290,7

Otepää 2067,9 91,7 8,8 405,7 2,2 - 284,8 330,0 803,4 414,3 88,1 4496,9

Palupera 496,1 42,4 27,3 31,2 0,2 - 100,9 57,3 168,4 106,8 - 1030,6

Puka 731,6 86,7 0,9 96,1 1,8 - 97,4 15,0 301,2 221,0 25,8 1577,5

Põdrala 352,2 51,5 - 20,9 0,1 - 86,4 8,2 129,1 116,4 79,3 844,1


Vald

/linn

Üks

ikis

iku

tulu

mak

s

Maa

mak

s

Lood

usva

ra m

aks

Maj

andu

steg

evus

, var

ad,

muu

d m

aksu

d

Muu

d tu

lud

ja tr

ahvi

d

Fina

ntse

erim

iste

hing

ud

(sh

laen

ud)

Siht

otst

arbe

lised

ja m

uud

laek

umis

ed

Inve

stee

ringu

d rii

giee

larv

est

Era

ldis

ed

harid

usku

lude

ks

riigi

eela

rves

t

Toet

us ri

igie

elar

vest

Kulu

de k

atte

ks e

elm

ise

aast

a jä

äk

KOKK

U T

ULU

D

Sangaste 581,6 53,0 2,0 91,8 0,1 130,0 202,1 244,5 263,4 206,4 - 1774,9

Taheva 333,1 76,5 0,0 62,3 0,8 - 119,3 16,5 142,8 95,3 24,4 871,0

Tõlliste 748,8 69,6 27,0 78,2 0,4 - 148,7 - 276,5 247,2 53,1 1649,5

Tõrva 1415,3 17,1 4,1 495,0 3,2 - 181,8 191,2 656,6 368,3 103,7 3436,3

Valga 5118,7 99,8 4,6 1095,5 13,0 820,0 1621,7 741,3 2157,2 2607,9 40,7 14 320,4

Õru 155,8 39,0 0,2 21,1 0,1 - 56,8 34,9 46,6 108,1 64,8 527,4

Kokku 13 706,4 897,8 166,4 2798,2 24,4 1059,9 3318,9 1744,1 5493,4 5151,5 657,5 35 018,5

Tabel 4-23. Kohalike omavalitsuste kulud 2014. aastal (tuh eurot)

Vald

/linn

Valit

sem

ine

Korr

akai

tse

Har

idus

Kultu

ur

Spor

t

Terv

isho

id

Sots

iaal

-ho

olek

anne

Maj

andu

s ja

ke

skko

nd

Fina

ntse

erim

is-

tehi

ngud

(sh

laen

ud)

KOKK

U K

ULU

D

Helme 244,5 1,0 916,6 135 30,1 1,3 338,0 323,3 23,8 2013,6

Hummuli 141,6 0,6 414,8 36,6 30,5 8,0 143,2 130,7 21,6 927,6

Karula 116,9 0,5 613,1 91,8 1,2 0,3 182,9 133,9 18,3 1158,9

Otepää 331,5 19,2 2146,4 549,6 96,0 23,5 250,5 745,0 102,6 4264,3

Palupera 104,9 - 669,3 87,4 5,8 - 71,7 116,1 - 1055,2

Puka 111,6 0,1 891,4 128,0 - - 116,3 250,5 41,5 1539,4

Põdrala 98,7 0,2 329,7 80,4 11,0 0,7 85,2 105,3 6,5 717,7

Sangaste 185,7 - 683,2 74,2 1,1 - 97,9 626,4 111,2 1779,7

Taheva 90,7 - 357,6 93,6 0,3 1,2 140,6 101,9 6,4 792,3

Tõlliste 186,0 0,1 869,6 144,0 8,1 6,5 154,9 177,4 12,8 1559,4

Tõrva 263,3 8,6 1678,7 411,3 58,5 3,7 204,7 483,0 74,3 3186,1

Valga 1193,9 5,4 5483,8 1532,7 555,8 3,7 1701,3 2722,2 360,2 13 559,0

Õru 71,1 - 206,4 33,3 - - 81,2 87,2 - 479,2

Kokku 3140,4 35,7 15 260,6 3397,9 798,4 48,9 3568,4 6002,9 779,2 33 032,4

Tabel 4-24. Tulud ühe elaniku kohta, eurot

Linn/vald 2010 2011 2012 2013 2014

Helme 772 763 845 1059 1001

Hummuli 953 944 1019 1234 1265

Karula 911 944 1066 1167 1308

Otepää 1154 890 1094 1188 1110

Palupera 866 889 872 912 950

Puka 834 928 853 892 955

Põdrala 873 881 1115 932 1034

Sangaste 1264 951 1075 1412 1324

Taheva 1086 1335 1401 1297 1142

Tõlliste 1287 875 897 948 974


Linn/vald 2010 2011 2012 2013 2014

Tõrva 1437 1420 1176 1338 1180

Valga 925 972 980 1244 1067

Õru 1101 999 966 930 1087

Keskmine 1022 983 1010 1182 1088

Tabel 4-25. Kulud ühe elaniku kohta, eurot

Linn/vald 2010 2011 2012 2013 2014

Helme 766 754 817 1040 963

Hummuli 893 853 932 1121 1063

Karula 862 873 1024 1097 1174

Otepää 1087 843 1011 1100 1053

Palupera 761 838 808 899 973

Puka 809 898 834 877 932

Põdrala 806 802 967 875 880

Sangaste 1253 946 1067 1402 1327

Taheva 938 1210 1216 1257 1038

Tõlliste 1263 833 883 876 921

Tõrva 1289 1264 1100 1303 1094

Valga 890 916 958 1241 1010

Õru 984 841 764 805 988

Keskmine 968 921 962 1150 1027

Tabel 4-26. Üksikisiku tulumaksu laekumine ühe elaniku kohta, eurot

Linn/vald 2010 2011 2012 2013 2014

Helme 290 301 328 370 430

Hummuli 300 323 348 395 458

Karula 279 304 320 344 411

Otepää 352 376 415 458 510

Palupera 340 340 352 427 457

Puka 310 340 355 389 443

Põdrala 285 328 359 385 432

Sangaste 308 346 370 388 434

Taheva 257 298 330 392 437

Tõlliste 295 305 341 403 442

Tõrva 358 377 396 433 486

Valga 287 303 322 352 381

Õru 232 249 267 291 321

Kokku 304 324 347 384 426


Joonis 4-13. Üksikisiku tulumaksu laekumine ühe elaniku kohta, eurot

0

100

200

300

400

500

600

2012

2013

2014

Tabel 4-27. Tulud ja kulud aastate lõikes, tuh eurot

Tulud 2010 2011 2012 2013 2014

Üksikisiku tulumaks 10 340 10 916 11 560 12 575 13 706

Maamaks 839 851 837 834 898

Loodusvarade maks 52 91 97 162 166

Majandustegevusest, varadest ja maksudest 2567 2260 2357 2424 2798

Muud tulud ja trahvid 78 101 57 74 24

Finantseerimistehingud (sh laenud) 1633 1000 737 4888 1060

Sihtotstarbeliselt riigieelarvest 2628 2598 3219 3365 3319

Investeeringud riigieelarvest 3935 2936 2398 2663 1744

Tasandusfond riigieelarvest 5372 5274 5106 5069 5493

Eraldised riigieelarvest hariduskuludeks 5499 5298 5148 5378 5152

Kulude katteks suunatud eelmise aasta jääk 1781 1784 2101 1269 658

Kokku tulud 34 724 33 109 33 617 38 701 35 018

Kulud

Valitsemine 3043 2935 3135 3018 3140

Korrakaitse 29 31 32 37 36

Haridus 15 447 13 749 15 141 17 897 15 261

Kultuur 2847 3570 3138 3191 3398

Sport 611 642 720 790 798

Tervishoid 52 135 519 45 49

Sotsiaalhoolekanne 3933 3895 3658 3767 3568

Majandus ja keskkond 5576 5385 5086 8260 6003Finantseerimistehingud (sh laenude tagastamine) 1353 693 618 666 779

Kokku kulud 32 892 31 035 32 047 37 671 33 032


Joonis 4-14. Tulude jaotus kohalike omavalitsuste eelarves (%)

Tulude jaotus 2014

üksikisiku tulumaks39%

maamaks3%

riigieelarvest eraldised45%

kulude katteks suunatud jääk

2%

Finantseerimistehingud (sh laenud)

3%

muud tulud8%

Joonis 4-15. Kulude jaotus kohalike omavalitsuste eelarves (%)

haridus46%

kultuur, sport13%

sotsiaalhoolekanne ja tervishoid

11%

valitsemine ja korrakaitse

10%

majandus, keskkond18%

finantseerimis-tehingud (sh laenude tagastamine)

2%

Valgamaa Omavalitsuste Liit

Tegevusele sai hoo sisse VOL-i liikmete esindajate uus koosseis, mis moodustus 2013. oktoobris toimunud kohalike omavalitsuste volikogude valimiste järgselt.

Liitu kuulusid kõik 13 maakonna kohalikku omavalitsusüksust. Liidu kõrgeimaks juhtorganiks ja esinduskoguks on üldkoosolek, kuhu kuuluvad kõikide liidu liikmete kaks hääleõiguslikku esindajat: volikogu esimees ja vallavanem/linnapea, igal esindajal on asendaja. Üldkoosolekute vahelisel perioodil teostas liidu juhtimist neljaliikmeline juhatus koosseisus liidu esimees Agu Kabrits ning liikmed: Madis Gross, Tarmo Tamm ja Kuldar Veere. 30.10.2014 kutsuti juhatuse liikmest tagasi Kuldar Veere ning tema asemele valiti uueks juhatuse liikmeks Vambola Sipelgas. Liidu revidendiks oli Terje Korss.

Tabel 4-28. Üldkoosoleku liikmeesindajad

Vald/linn valla-/linnavolikogu volitatud esindaja volikogu esimees vallavanem/linnapea

Helme Ave Visor Tarmo Tamm Hummuli Aleksander Zemskov Enn Mihailov Karula Mart Vanags Rain Ruusa

Otepää Jaanus Raidal Kalev Laul (alates aug 2014)

Kuldar Veere Palupera Vambola Sipelgas Terje KorssPuka Kalle Põldmägi Heikki KadajaPõdrala René Rahnu Aivar UibuSangaste Rando Undrus Kaido Tamberg Taheva Hille Tamman Monika Rogenbaum Tõlliste Arne Nõmmik Madis GrossTõrva Kalle Vister Maido Ruusmann Valga Ivar Unt Kalev Härk Õru Kalmer Sarv Agu Kabrits


Uuteks liidu esindajateks nõukogudesse, komisjonidesse ja töögruppidesse nimetati:• Eesti Omavalitsusliitude Ühendusse Agu Kabrits, Õru vallavanem, omavalitsuste liidu esimees;

• SA Lõuna-Eesti Turism nõukogusse maakonna esindajaks Rein Org, liidu tegevjuht;

• SA Valgamaa Arenguagentuuri nõukogusse liidu esindajatena: Kalev Härk, Valga linnapea; Tarmo Tamm, Helme vallavanem; Kuldar Veere, Otepäält;

• SA Valgamaa Arenguagentuuri nõukogusse maavanemaga kokkuleppe alusel ühisteks esindajateks: Ants Järvmägi, Rando Undrus, Pärt Metsar;

• Valgamaa arengunõukogu komisjonide koosseisu muudeti;

• SA Valga Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsiooni nõukogu liikmeks Rain Ruusa, Karula vallavanem;

• MTÜ Valgamaa Partnerluskogusse Monika Rogenbaum, Taheva vallavanem;

• maavanema poolt moodustatud maakondliku liikluskomisjoni liikmeteks: Kaido Tamberg, Sangaste vallavanem; Tarmo Tamm, Helme vallavanem; Enno Kase, Valga aselinnapea;

• kohaliku omaalgatuse programmi maakondliku komisjoni liikmeks Kalmer Sarv, Õru vallavolikogu esimees;

• regionaalsete investeeringutoetuste programmi maakondliku komisjoni liikmeks Kalmer Sarv, Õru vallavolikogu esimees;

• maakondliku arendustegevuse programmi komisjoni liikmeks Agu Kabrits, Õru vallavanem;

• maakonna turismitegude tunnustamiseks moodustatud žürii liikmeks Kalmer Sarv, Õru vallavolikogu esimees ja Ene Reedi, SA Otepää Turism juhataja;

• Valgamaa ettevõtlusauhinna preemiate välja andmiseks moodustatud komisjoni liikmeks Agu Kabrits, Õru vallavanem;

• maakonnaplaneeringu koostamiseks moodustatud teemarühmadesse: asustus ja sotsiaalne taristu – Kalle Vister, Tõrva linnavolikogu esimees; majanduskeskkond ja ettevõtlus – Kalev Härk, Valga linnapea; tehniline taristu ja transport – Enno Kase, Valga aselinnapea; looduskeskkond – Riho Karu, liidu keskkonnaspetsialist ja Merle Anton, Otepää vallavalitsuse keskkonnaspetsialist;

• siseministeeriumi juurde moodustatud Kagu-Eesti tegevuskava töörühma liikmeks Kalev Härk, Valga linnapea;

• Valga maavanema poolt moodustatud siseturvalisuse vabatahtliku tegevuse 2014. aasta toetusprogrammi maakondliku komisjoni liikmeks Madis Gross, Tõlliste vallavanem.

Valgamaa Omavalitsuste Liit kuulub Eesti Omavalitsusliitude Ühendusse. EOÜ volikogus on liidu esindajaks Agu Kabrits. EMOL-isse kuuluvad Helme, Palupera, Puka ja Tõlliste vald. EMOL-i volikogus on Valgamaa esindajateks Madis Gross ja Tarmo Tamm. Tõrva ja Valga linn kuuluvad Eesti Linnade Liitu (ELL). Vabariigi Presidendi juurde moodustatud kohaliku omavalitsuse ja regionaalarengu ümarlauas on rotatsioonikorras esindajateks maakonna omavalitsusjuhid.

Liidu põhiliseks töövormiks on koosolekud. 2014. aastal peeti üheksa üldkoosolekut (16. jaanuaril Õrus, 20. veebruaril Valgas, 20. märtsil Valgas, 17. aprillil Valgas, 29. mail Valgas, 4. septembril Valgas, 30. oktoobril Valgas, 20. novembril Valgas, 18. detsembril Valgas). Juhatuse koosolekuid peeti samuti üheksa (13. jaanuaril Valgas, 3. veebruaril Valgas, 3. märtsil Valgas, 17. aprillil Valgas, 12. mail Valgas, 29. mail Valgas, 4. septembril Valgas, 10. novembril Valgas, 18. detsembril Valgas).

Tähtsamad arutatud küsimused ja tehtud otsused• tehti maavanemale ettepanek objektide pingerea rahastamiseks piirkondade konkurentsivõime

tugevdamise infrastruktuuri investeeringute (PKT) meetmest 2014–2020 järgmiselt: 1. Sangaste mõisakompleks, 2. Sooglemäe Mulgi külastuskeskus, 3. VIKP teemapargi projekteerimine ja väljaarendamine, 4. Valga linna 8. kvartali rekonstrueerimine, 5. Tõrva linna keskväljaku rekonstrueerimine, 6. Tehvandi multifunktsionaalne hall, 7. Valga linna tööstus- ja ettevõtlusalade taristu kaasajastamine;

• võeti vastu ühisresolutsioon Rail Balticu trassivaliku küsimuses, mille allkirjastasid kõik maakonna omavalitsusjuhid. Resolutsioonis käsitleti alternatiivset Rail Balticu trassivalikut, mis kulgeks üle Tartu ja Valga;

• saadeti arvamus sotsiaalministrile, Riigikogu sotsiaalkomisjonile ja üleriigilistele liitudele Sotsiaalseadustiku sotsiaalhoolekande eriosa seaduseelnõu kohta;

• arutati maakonna tõmbekeskustes tervishoiuteenuste pakkumisega seotud probleemistikku ja tervisekeskuste loomise küsimusi;

• omavalitsusjuhid osalesid Põlva, Võru ja Valga maakonnaplaneeringute ja strateegilise keskkonnamõju hindamise protsessis;

• käsitleti maakonna arengustrateegia uuendamise käiku;

• peeti arutelusid maakonnaplaneeringus asustuse suunamise teema põhimõtete üle seonduvalt üleriigilise planeeringuga „Eesti 2030+“;


• Valga ja Otepää jäätmejaama operaatori leidmiseks, valiti konkursi tulemusena operaatoriks SA Eesti Keskkonnateenused, kes alustas Valga jäätmejaama opereerimist jaanuarist ja Otepää jäätmejaamas veebruarist;

• otsustati muuta teenusepakkujat jäätmevaldajate registri programmile ja üle minna geoinfosüsteemile e-vald;

• räägiti veemajanduse juhtimisest ja piirkondlike vee-ettevõtete moodustamise vajadusest ning kohalike omavalitsuste üldplaneeringute kaasajastamisest;

• arutati Valga muuseumi Valga linnale ülevõtmise küsimust;

• räägiti avanevatest võimalustest Euroopa Liidu uuel rahastamisperioodil 2014-2020;

• arutati ja planeeriti detailsemalt keskkonnaosakonna tegevust valdkondlike probleemide lahendamiseks;

• üldkoosolek kinnitas liidu 2013. a tegevusaruande, revidendi järeldusotsuse, 2013. majandusaasta aruande ning aruande liidu 2013. aasta eelarve täitmise kohta;

• aasta teises pooles alustati liidu eelarve kavandamist järgnevaks aastaks, sh maakondlike haridus-, kultuuri-, noorsoo-, spordi- ja ühisürituste valdkondlike eelarvete koostamist;

• detsembris kinnitati liidu 2015. aasta eelarve;

• soetati liidule esmakordselt sõiduk (Renault Tra�c);

• liidu ja Valgamaa arenguagentuuri tegevuse järkjärguliseks kokkuviimiseks toodi arenguagentuuri töötajate töökohad Valga raekojast üle maavalitsuse hoonesse, ühise katuse alla maakonna omavalitsuste liiduga.

Olulisemad kohtumised, üritused ja sündmused

Liidu üldkoosolekute raames kohtuti• siseministri Hanno Pevkuriga 9. juunil;

• majandus- ja taristuministri Urve Paloga 17. juunil;

• kultuuriministri Urve Tiidusega, kes külastas Valgamaad 14. veebruaril ning kohtus kultuuri- ja rahvamajade juhatajatega, samuti osales 21. novembril maakonna kultuurikonverentsil;

• Valga politseijaoskonna juhi Tiit Alliku ning ennetus- ja menetlustalituse juhi Robert Kõvaskiga, arutamaks varguste ennetamise programmi rakendamist kohalikes omavalitsustes;

• Major Meelis Kivi ja kolonel Uno Kaskpeitiga, kes tegid üleskutse iseseisva sõjaväestatud piirivalve taastamiseks siseministeeriumi haldusalas;

• Valga maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Ivar Undiga, kes tutvustas piirkondade konkurentsivõime tõstmise meetmest avanevaid võimalusi;

• Valgamaa kutseõppekeskuse direktori Margus Ojaotsaga, kes rääkis Valgamaa kutseõppekeskuse tegevusest ja plaanidest;

• Eesti töötukassa Valgamaa osakonna juhataja Merike Metsavasega, saamaks ülevaadet tööturu olukorrast maakonnas ja arutamaks koostöövõimalusi kohalike omavalitsustega selle parandamiseks;

• Kaitseliidu Valgamaa maleva pealiku Tõnis Oruga 23. juunil Valgas peetava Võiduparaadi korraldamisest;

• MTÜ Valgamaa Põllumeeste Liidu ja nõuandekeskuse juhataja Jaan Bachmanniga, kes rääkis maaelust ja Valgamaa Põllumeeste Liidus kavandatud tegevustest perioodiks 2014–2020;

• Valgamaa Äriklubi presidendi Hans Heinjärvega, kellega räägiti koostöövõimalustest kohalike omavalitsustega;

• Piret Koorepiga, „Valgamaa koolivõrgu arengukava aastateks 2014–2020“ koostajaga;

• SA Poliitikauuringute Keskusest Praxis Laura Kirsiga maakonna koolivõrgu teemal;

• Valgamaa Rajaleidja keskuse juhi Jaanika Kästiga, kes rääkis loodava keskuse käivitamisest ja kavandatavast tegevusest;

• Projekti „Tugiisikuteenuse arendamine Valga maakonnas ja Valga linnas sotsiaalselt vähekaitstud inimestele ja riskirühmadele“ projektijuhi Veronika Varepiga edasiste koostöövõimaluste vaagimiseks;

• Elektrilevi OÜ esindajate Aare Eiche ja Kalmer Susiga, kes rääkisid teemal: tormikahjudest, investeeringutest ja omavahelisest suhtlusest kohalike omavalitsustega;

• Riigihangete keskuse esindaja Priit Talvega, arutamaks ettepanekut KOV-de �nantseerimiskeskuse asutamiseks;

• projektijuhtidega Sille Roometsa („Via Hanseatica“), Elo Metsa („Riverways“) ja Rainer Kuutmaga („LogOnTrain“), saamaks ülevaadet projektide elluviimise käigust;


• SA Lõuna-Eesti Turism juhataja Angela Järgiga ja SA Otepää Turism juhataja Ene Reediga, saamaks ülevaadet Lõuna-Eesti ja Otepää piirkonna turismialasest tegevusest ja edasistest plaanidest;

• MTÜ Euregio Pskov-Livonia presidendi Madis Grossiga, kes andis ülevaate organisatsiooni eesmärkidest ja viimaste aastate olulisematest tegevustest.

Korraldatud suuremad üritused ja ettevõtmised• korraldati kolmepäevane õppereis 24.–26. septembril Valgevene Vabariiki Braslavi rajooni koos Läti Valka

piirkonna omavalitsusjuhtidega;

• võõrustati Moldova Nisporeni delegatsiooni ja rahvakultuurikollektiivi Valgamaal 20.–24. veebruaril;

• võeti osa kolme maakonna – Põlva, Valga, Võru – omavalitsusjuhtide nõupäevast 22. mail Kurgjärvel Võrumaal;

• võõrustati Pärnumaa omavalitsusjuhtide delegatsiooni läbisõidul Lätti 28. mail ning anti neile põgus ülevaade Valgamaast;

• korraldati Eesti Kodukaunistamisühenduse Valga piirkonna liikmete infopäev 8. aprillil ja osaleti üleriigilisel nõupäeval;

• tehti maakonna omavalitsustes ringsõit 3. juunil, tutvumaks konkursile „Eesti kaunis kodu 2014” esitatud objektidega;

• autasustati maakondliku konkursi „Eesti kaunis kodu 2014” osalejaid ja võitjaid 27. juunil Hummuli põhikoolis ning võeti osa üleriigilise konkursi võitjatele korraldatud vabariigi presidendi vastuvõtust 24. augustil Paides;

• korraldati dokumendihaldusprogrammi Amphora esitlus maakonna kohalikele omavalitsustele 3. novembril Valgas;

• toetati maakonna suurperedele jõulupeo korraldamist Valga kultuuri- ja huvialakeskuses 12. detsembril.

Osaletud üritustel, visiitidel, tähtpäevadelEesti-Läti-Vene piirialade koostöö raames osaleti oma esindajate kaudu:

• Euregio Pskov-Livonia presiidiumi istungil 6.–7. veebruaril Läti Vabariigis Balvis;

• Euroregiooni Päeval Läti Vabariigis Valkas 27. septembril;

• turismiedendajatele korraldatud õppereisil Ukrainasse 26.–30. mail;

• Vene Föderatsioonis Pihkva Linna Päevadel 25.–27. juulil;

• Vene Föderatsioonis St Peterburis peetud projekti LogOnTrain lõppkonverentsil 18.–20. novembril;

• rahvusvahelisel piirialade ettevõtjatele korraldatud V ja VI partneriaadil 10. aprillil Vene Föderatsioonis Pihkvas ning 12. septembril Valgevenes;

• võeti osa Valgamaa-Jämtlandi lääni majandusühistu (VJEF) korralisest aastakoosolekust 14.–16. augustil Tallinn-Stockholm-Tallinn laeval;

• tutvuti Valgamaa ettevõtlusuuringu tulemustega ja arutleti maakonna arenguprioriteetide üle Valga kultuuri- ja huvialakeskuses 13. augustil;

• võeti osa Vabariigi Presidendi kohaliku omavalitsuse ja regionaalarengu ümarlaua töökoosolekutest;

• käidi Eesti Omavalitsusliitude Ühenduse (EOÜ) nõupidamistel ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu (EMOL) volikogu istungitel, osaleti EMOL-i Maapäeval 28. veebruaril Kose vallas Harjumaal ja traditsiooniks kujunenud linnade ja valdade päevadel 26.–27. märtsil Tallinnas Hotellis Sokos;

• liidu esimees ja maavanem tunnustasid ühiselt üleriigiliste ja maakondlike aineolümpiaadide võitjaid ja neid juhendanud õpetajaid ning parimaid abituriente 29. mail Valga kultuuri- ja huvialakeskuses;

• „Valgamaa aasta õpetaja 2014“ kandidaate ja aunimetuse saajat Jelena Sljusartšukki tunnustati koos õpetajate päeva tähistamisega 2. oktoobril Valga kultuuri- ja huvialakeskuses;

• pandi õlg alla ka Valga linna hariduskonverentsi korraldamisele 28. augustil;

• käidi õnnitlemas Läti kolleege, meie pikaaegseid koostööpartnereid novembris Läti Vabariigi aastapäeval;

• tunnustati naabreid Põlvamaa Omavalitsuste Liidust ja osaleti nende 20. tegevusaasta juubeliballil 7. veebruaril Põlva kultuuri- ja huvikeskuses;

• osaleti maakonna ettevõtluskonverentsil ja selle raames ettevõtluse auhindade jagamisel 7. oktoobril Valga kultuuri- ja huvialakeskuses;

• tehti aasta tööst kokkuvõtteid ja osaleti „Valgamaa aastaraamatu 2013” presentatsioonil 27. juunil Hummuli põhikoolis;


• jätkati maakonna silmapaistvate inimeste tunnustamist koos Valgamaa Vapi- ja Teenetemärgi väljaandmise ning selle juurde kuuluva preemiarahaga. Teenetemärgi pälvis Enno Tanilas ning vapimärgi Maie Niit. Autasud anti üle 21. veebruaril Valga kultuuri- ja huvialakeskuses Eesti Vabariigi aastapäevaüritusel;

• tähistati ühiselt Paju lahingu ja Valga vabastamise 95. aastapäeva;

• korraldati maakonna tantsupidu „Kodune lugu“ 24. mail Tõrvas Veskijärve veerel, kus läbivaks teemaks oli aja puudutus;

• võeti osa Eesti lipu õnnistamise 130. aastapäeva üritusest 4. juunil Otepääl;

• võeti ühiselt osa üleriiklikust võidupüha tähistamisest ja Võiduparaadist, mis sel aastal toimus 23. juunil Valgas. Võidutule teekond maakonnas kulges meeleolukalt ja meeldejäävalt 15.–22. juunil moto all „Killuke tuld Valgamaal“;

• löödi kaasa Valga maakonna sünnipäeva tähistamiseks 3.–5. septembril piirkondades läbi viidud koostöömängudel;

• osaleti autasustamisel „Valgamaa Parim“ 19. detsembril Valga kultuuri- ja huvialakeskuses;

• tehti kokkuvõtteid lõppevast aastast koos maavanema ja tema meeskonnaga traditsioonilisel ühisel jõululõunal 18. detsembril Valgas hotelli „Metsis“ restoranis.

• arenguagentuuri ja liidu töötajad tähistasid jõulude saabumist ühise jõululõunaga 22. detsembril Valga Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsiooni teemapargis.

Peamised koostööpartnerid, lõpule viidud ja käsilolevad projektid ning uued algatused• jätkati haridus- ja teadusministeeriumiga siht�nantseerimise lepingut maakondlike õpilasürituste ning

õpetajate ainealase, koolieelsete lasteasutuste õpetajate ja koolijuhtide ühistegevuse rahastamiseks summas 41 768 eurot;

• jätkus koostöö Valga maavalitsusega 2014. aastaks sõlmitud koostöölepingu alusel, milles maavalitsuse panus oli 106 147 eurot ning omavalitsuste liidu osa 146 556 eurot;

• jätkati Valga maavalitsuse, SA Valgamaa Arenguagentuuri ja Valgamaa Omavalitsuste Liidu vahelist kolmepoolset koostööd maakondliku arendustegevuse ühiseks edendamiseks;

• korraldati maakondlikke kultuuri-, noorsoo- ja õpilasüritusi ning haridustöötajate koolitusi koostöös Valga maavalitsuse haridus- ja kultuuritalitusega;

• jätkus maakondlik kodukaunistusalane tegevus koostöös maavalitsusega käsunduslepingu alusel;

• pikendati lepingut MTÜ Valgamaa Käsitöö ja Rahvakunsti Keskseltsiga maakondlike kultuuriürituste korraldamiseks;

• viidi läbi traditsioonilised maakondlikud koolinoorte ja täiskasvanute spordiüritused hästi toimivas koostöös MTÜ Valgamaa Spordiliiduga;

• jätkati koostöölepingut Sihtasutusega Lõuna-Eesti Turism ja eraldati tegevustoetuseks 3200 eurot;

• peeti oluliseks Eesti Vabariigi, Läti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise piirialade koostöö jätkumist, ning MTÜ Euregio Pskov – Livonia tegevuse kaasrahastamist 1600 euro ulatuses;

• toetati Valgamaa Spordiliidu koolispordiprojekti „Sportivad Valgamaa koolinoored 2014” 7700 euroga;

• viidi ellu ülemaakondliku eterniidijäätmete kogumise projekti I ja II voor ning algatati jätkuprojektina eterniidijäätmete kogumise III voor;

• käivitati koostöös Taheva vallaga ettevalmistatud ja KIK-ist rahastuse saanud projekti „Valgamaa keskkonna-aabits“ elluviimine;

• koostöös keskkonnaametiga viidi läbi õpilastele jäätmesorteerimisalaseid koolitusi eesti ja vene koolides;

• jätkusid sõprus- ja koostöösuhted Moldova Vabariigi Nisporeni rajooniga. Delegatsioon Moldovast võttis osa Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamisest Valgas;

• algatati uued sõprus- ja koostöösuhted Valgevene Vabariigi Braslavi rajooniga. Maakonna delegatsioon osales Braslavis kultuurifestivalil 30.05–1.06;

• jätkus liidu partnerlus mitmeaastaste projektide „Via Hanseatica“ (viidud lõpule detsembris 2014) ja projekti „Riverways“ osas, mille lõpuleviimise tähtaeg pikenes pooleks aastaks kuni juunini 2015.


Helme vald

Elanike arv 2045 (1. jaanuari 2015 seisuga).

Pindala 312,73 km².

Külasid 14: Ala, Holdre, Jõgeveste, Kalme, Karjatnurme, Kirikuküla, Kähu, Linna, Möldre, Patküla, Pilpa, Roobe, Taagepera, Koorküla.

Alevikke üks: Helme alevik.

Valla keskus Tõrva linnas, kaugus maakonnakeskusest 28 km.

VallavolikoguVallavolikogu on 13-liikmeline, esimees Ave Visor.

Aasta 2014 Helme vallasTarmo TammHelme vallavanem

2014. aasta osutus Helme valla jaoks muudatuste aastaks. 2013. aasta sügisel toimunud kohalike valimiste järel tuli kokku uus volikogu. Uue, 2014. aasta valla eelarvet kokku pannes vaadati üle seni vallas toimivad ja vähemtoimivad asjad.

2013. aastal vastu võetud otsuste elluviimine jäi 2014. aastasse. Suurematest struktuurimuudatustest tasub ära märkida valla noorsootöötaja ametikoha loomist. See oli vägagi põhimõtteline otsus, sooviga kaasata kohaliku elu tegevustesse senisest enam noori. Ritsu spordibaasi loodi ka treeneri ametikoht. Tõsi, tuli langetada ka valulisi otsuseid. Nii näiteks suleti Koorküla rahvamaja ja Jõgeveste teabetuba. Neid hooneid ja ruume saab nüüd kasutada vastavalt soovile ja vajadusele. Vähemal määral tehti üksikuid muudatusi ka teistes valla allasutustes.

Rõõmu valmistas 2012. aastal alustatud endise Helme kutsekeskkooli ühiselamu baasil hooldekodu valmimine Helme alevikus. Uus hooldekodu alustas tööd 1. märtsil 2014 ja aasta lõpuks oli 74-kohalises hooldekodus hooldatavaid 72. Helme vallast oli hoolealuseid 16.

Aprillis lõpetati Helme valla ja Tõrva linna eluolu kajastava lehe Helme-Tõrva Elu väljaandmine. Alates maist hakkas ilmuma Helme Kihelkonnaleht, mis lisaks Helme vallale ja Tõrva linnale edastab sõnumeid ka Põdrala vallast. Hummuli vald on seni olnud kajastatud ühes väljaandes, kuid loodame, et 2015. aastal liitub selle ajalehe väljaandmisega ka Hummuli vald.

Maikuus Lõuna-Eestis aset leidnud kaitseeesmärgilisel suurõppusel „Kevadtorm 2014“ oli oma osa täita ka Helme vallal. Kõigil huvilistel oli võimalus jälgida õppe-õhurünnakut Helme alevikus ning mitme nädala vältel väeosade paiknemisi ja ümberpaigutusi valla territooriumil. Oli tõeliselt julgustav näha meie oma poiste kõrval liikumas ka liitlasvägede sõdureid.

Helme valla ja Tõrva linna poolt aastaid tagasi ühiselt asutatud SA Helme-Tõrva Turism liitus aasta lõpus Valga maakonna turismiorganisatsiooniga SA Valgamaa Arenguagentuur. Loodame, et laienenuna suudab see organisatsioon ka meie piirkonna turismielu senisest paremini kajastada ja edendada.

Helme vallavalitsus vastutab Helme kalmistu ja selle lähiümbruse heakorra eest. Vastavasisuline leping EELK Helme Maarja Koguduse ja Helme valla vahel sõlmiti kolm aastat tagasi. 2014. aastal soetati kalmistu hooldamiseks mitmeotstarbeline kaasaegne hooldusmasin, mis hõlbustab oluliselt 7-hektarilisel territooriumil töö tegemist.

Külaelanike elukvaliteedi tõstmiseks oli läinud aasta kevadel vallal rahaliselt võimalik teistkordselt teostada tolmutõrjet kruusateedel. Kokku tehti seda kolme kilomeetri ulatuses intensiivsemas kasutuses olevate teede äärde jäävate vallakodanike elamute vahetus läheduses. Suvise tolmutõrjega soovitakse jätkata ka järgnevatel aastatel.

Koostöös valla elanikega parendati 44 kinnistuomaniku koduteid, vedades neile ühise hanke tulemusena täiendavat teekattematerjali.

Valla poolt soovime, et meie territooriumil paiknevad kultuuriobjektid oleksid nauditavad nii meie endi kui ka meie külaliste tarvis. Seepärast oleme oma igapäevases tegevuses seadnud ühe rõhuasetuse just nende objektide heakorrale. Nii näiteks sai 2014. aastal endale uue kimmikatuse Helme kalmistul asuv kabelihoone, Helme ordulinnuse varemete juurde valmis külastajate ohutuse tagamiseks uus laudtee ning Helme mõisa peahoone katus remonditi vettpidavaks. Kõigile nimetatud töödele panid rahaliselt õla alla nii muinsuskaitseamet kui ka Helme vald. Loodame, et valla pingutused antud valdkonnas valmistavad meie külalistele rahulolu ja rõõmu.

Kokkuvõttes võib tunnistada, et elu maal oli ka 2014. aastal võimalik. Nüüd jääb vaid oodata selle edenemist järgmistel aastatel.


Hummuli vald



Külasid 8: Alamõisa, Ransi, Piiri, Soe, Jeti, Aitsra, Puide, Kulli.

Alevikke üks: Hummuli alevik.

Valla keskus Hummuli alevik, kaugus maakonnakeskusest 15 km.

Vallavolikogu

Liikmeid 9, esimees Aleksander Zemskov.

Aasta 2014 Hummuli vallasEnn MihailovHummuli vallavanem

Möödunud 2014. aasta oli Hummuli vallale edukas vaatamata meie väiksusele. Võeti vastu uus Hummuli valla arengukava aastateks 2015–2020. Oma tegevuses lähtume eelkõige arengukavas seatud eesmärkidest ja seekord panustasime elukeskkonna parandamisse.

Riverways projekti kaudu valmisid Väikese Emajõe äärde Hummuli puhkekohale slip ja paadisild. Projekteeris Inseneribüroo Urmas Nugin ja ehitas OÜ Topp Marine, rahastasid Valgamaa arenguagentuur ja Hummuli vallavalitsus. Ehituse kogumaksumuseks kujunes 23 336 eurot. Rajatised said hea vastuvõtu osaliseks nii paadimatkajate kui kalameeste poolt. Plaanis on projektiga jätkata 2015. aastal.

2014. aastal valmis Hummuli keskasula mänguväljak, mida rahastasid Hummuli vald 5200 euroga ja siseministeerium 15 000 euroga, kokku 20 200 eurot.

Uuendati mõisapargi elektrivarustust. Soojustati vallavalitsuse hoone, uuendati selle valvesüsteemi ning vahetati välja hoone trepikoja aknad. Tööde kogumaksumuseks kujunes 11 732 eurot.

Hummuli vallas on mitme aasta jooksul arutusel olnud videovalvesüsteemi vajadus. Aastal 2014 paigaldati koostöös osaühinguga Securer videovalvesüsteem Hummuli alevikus, Soe ja Ransi külas. Tööde hinnaks kujunes 7542 eurot, mis kaeti Hummuli valla eelarvest.

1. märtsil täitus Hummuli valla lasteaia Sipsik asutamisest 19 aastat, millest 12 aastat möödus kortermajas ja alates 2007. aastast asub lasteaed Hummuli vallavalitsuse maja teises tiivas. Lasteaia tingimused on aasta-aastalt paranenud nii ruumide kui ka õue ja õppevahendite osas.

Sotsiaalvaldkonna areng on olnud jätkuvalt stabiilne. Võrreldes eelnevate aastatega on vallas vähenenud nii toimetulekutoetust saavate perede kui töötute arv. See näitab, et perede toimetulek ja tööhõive on paranenud. Koostöös Johannes Mihkelsoni keskusega koolitati välja peretugiisik, mis annab võimaluse uue sotsiaalteenuse käivitamiseks vallas. Koostöös Eesti töötukassa Valgamaa osakonnaga toimus mitu tööharjutuskursust Hummuli valla töötutele. Aktiivselt on aasta jooksul töötanud puuetega inimeste tegevusrühm eestvedajaks Tubli juhendaja Maili Lend, kellele on võimaldatud iganädalased tegevused valla sotsiaalkorteris. Puuetega lastele ja nende peredele toimus traditsiooniline sotsiaal-psühholoogiline rehabilitatsioonikursus SA Karaski Keskuses, mille läbiviimiseks saadi toetust ka Hasartmängumaksu Nõukogult. Hummuli vallas elab palju tegusaid ja töökaid peresid, kus kasvavad tublid lapsed. Mitmete aastate vältel on esitatud kandidaate Valgamaa aasta ema ja aasta isa tiitlile ning imelise vanavanema tiitlile. 2014. aasta Valgamaa aasta isa tiitli, mida anti välja esmakordselt, pälvis Hummuli valla pereisa Aleksander Zemskov, kelle peres kasvab 4 tublit last. Ta on igati tunnustust väärt nii oma ametis, ühiskondlikus tegevuses kui tööka ja hoolitseva pereisana.

Hummuli valla kultuurielu ilmestasid 2014. aastal paljude huvitavate külalistega kohalikud sündmused, erinevad õpitoad ja huviringide liikmete osalemine suurüritustel.

Hummuli valla noored ja vanad said aasta jooksul näha teadusteatrit, võõrustati hõimurahva esindajaid ersasid ja mokšasid rahvakultuuriansamblist Merema, Eesti mõisakoolide esindajaid, piirkonna laululapsi, taimetark Virgo Mihkelsood, kimalaste uurijat Reet Karist, laulja Birgit Varjunit ja paljusid teisi.

Viidi läbi õpitubasid nii rahvamajas kui õues, millest meeldejäävamateks olid roositöökoda, tohutöö õpituba ning looduspäeva raames vibukoolitus, muinasehte valmistamine ja keskkonnateadlikkuse telk. Tööd alustas MTÜ Christine Gild Mulgi kamber, kus korraldatakse käsitöökursusi ning tähistatakse rahvakalendri tähtpäevi.

Aasta tippsündmus oli kahtlemata rahvusvaheline raievõistlus Hummuli CUP 2014 ja IV looduspäev mõisapargis. Esimese rahvusvahelise ürituse korraldamine andis erinevaid kogemusi ja julgust rahvusvahelisel tasandil saadud koostöökogemust ka edaspidi kasutada.


Värvikamad üritused eelmisel aastal olid veel „Tuli, raud ja kiirus” jüripäeval, 17. perepäev ja Mõisakoori kontsert jõulurahu väljakuulutamisel.

Hummuli rahvamaja segarahvatantsurühma liikmed tantsisid ja Mõisakooori lauljad laulsid XXVI laulu- ja XIX tantsupeol „Aja puudutus. Puudutuse aeg”, III mulgi peol Suislepas ja Valgamaa tantsupeol Tõrvas. Memmede rahvatantsurühm Hõbejuus osales lisaks veel Lõuna-Eesti memme-taadi peol Viljandis. Mõisakoori liikmed laulsid Liivimaa laulupeol.

Vallarahvas osales Valgamaa „Tule tulemises” ja „Teeme ära” aktsioonis. Noored näitemänguhuvilised täiendasid end Kooliteatrite suvekoolis Rannal. Hummulis on populaarsed mälumängud ja viktoriinid, edukalt osaleti Mulgi mälumängus.

Traditsioone jätkates tunnustati aasta tublimat ema Jaana Raidsalu ja tublimat isa Enn Nugist ning tervitati vastsündinud vallakodanikke hõbelusikaga.

IX Mulgi konverentsil Mustlas kuulutati uueks Mulgi vanemaks Enn Mihailov.

Aasta lõpus tunnustati Endla Misket kui pühendunud kultuurihoidjat ja traditsioonide loojat Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupi poolt elutööpreemiaga.

Karula vald



Külasid 14: Kaagjärve, Karula, Kirbu, Koobassaare, Käärikmäe, Londi, Lusti, Lüllemäe, Pikkjärve, Pugritsa, Raavitsa, Rebasemõisa, Valtina, Väheru.

Valla keskus Lüllemäe küla, kaugus maakonnakeskusest 22 km.

VallavolikoguLiikmeid 9, volikogu esimees Mart Vanags.

Aasta 2014 Karula vallasRain RuusaKarula vallavanem

Möödunud aasta oli Karula vallas tegus ja sündmusterohke. Ellu viidi mitmeid projekte ja toimus arvukalt sündmusi haridus-, kultuuri- ning spordivaldkonnas.

Heameel on, et vald on kujunemas meeldivaks elukohaks, sest vallaelanike arv kasvas üle pika aja ja aasta lõpuks oli see 1001 elanikku.

Suurimad 2014. aastal ellu viidud investeeringud olid seotud Lüllemäe põhikooliga. Kooli õppekorpusel vahetati 1963. aastal paigaldatud ja täielikult amortiseerunud katusekate uue vastu ning soojustati lagi, mille tulemuseks oli maja soojapidavuse paranemine ja küttekulude vähenemine. Uue asfaltkatte said kooliesine parkla ja juurdepääsuteed. Lisaks neile rekonstrueeriti kooli katlamaja elektrisüsteemid ja lasteaia mänguväljak sai uue nõuetele vastava piirdeaia. Õppehoonesse lisandus uus klassiruum. Rekonstrueerimistööde elluviimist toetas EAS ning Karula vald omavahendite ja laenu arvelt.

Pöörati tähelepanu valla avalike teede korrashoiule. Teede olukorra parandamiseks laotati kruusa, vee ärajuhtimiseks kaevati kraave ja puhastati teeääri võsast ning teostati teeäärte niitmist. Lisaks pinnati valla hallatavate asutuste esiseid parklaid.

SA Keskkonnainvesteeringute Keskus rahastas kaks valla poolt esitatud projekti. Suuremaks tööks oli Kaagjärve mõisapargi rekonstrueerimise I etapi elluviimine. Tööde käigus raiuti haiged puud, lõigati kuivanud oksad, seoti 10 puud, et tuuled ei saaks võra kahjustada. Avati alleed ja puhastati park võsast ning juuriti vanad kännud. Lüllemäel korrastati SA KIK rahalisel toel kiriku ümbruse puistu.

Muinsuskaitseameti rahastamisel teostati Kaagjärve mõisahoone ja teenijate maja avariitööd ning suleti avad. Hoonete katustele paigaldati uued harjalauad ja likvideeriti lekete kohad.

Kultuurivaldkonna suurimaks muudatuseks oli 2014. aastal Lüllemäe kultuurimaja reorganiseerimine Karula valla kultuuri- ja huvialakeskuseks. Tegu oli juriidilise vormi muutumisega maja haldamisel. Majas jätkasid tööd eakate ringid, noorte kunsti- ja tantsuringid. Jätkuvalt toimusid kinoseansid, mille käigus näidati uusi Eesti �lme. Korraldati ka mitmeid näitusi. Näiteks eksponeeriti suitsusaunakultuuri ja käsitööd.

https://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=1&cad=rja&uact=8&ved=0CB4QFjAA&url=http%3A%2F%2F2014.laulupidu.ee%2F&ei=2HoKVdbOEoXSU-2ghJAE&usg=AFQjCNE9tgqT9_n7DFpYT0gAxd5RR1xH3g&bvm=bv.88528373,d.ZWU

https://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=1&cad=rja&uact=8&ved=0CB4QFjAA&url=http%3A%2F%2F2014.laulupidu.ee%2F&ei=2HoKVdbOEoXSU-2ghJAE&usg=AFQjCNE9tgqT9_n7DFpYT0gAxd5RR1xH3g&bvm=bv.88528373,d.ZWU


Arvukatest sündmustest tasub mainida koostöös Eesti Kontserdiga korraldatud kontserte programmi „Muusika Maale“ raames. Traditsiooniliselt tähistati vabariigi aastapäeva, emadepäeva, jaanipäeva. Samuti tervitati kontserdiga aasta jooksul sündinud uusi vallakodanikke ja nende vanemaid. Populaarne oli Kaagjärves volbripäeva tähistamine, samuti seal toimunud Karula valla külade olümpia.

Septembris tähistas Lüllemäe põhikool oma 50. sünnipäeva vilistlaste kokkutulekuga. Lüllemäe kool jätkas koostööd teaduskooliga. Õpilastele pakutakse palju huvitavat erinevates valdkondades. Koolis tegutsevad pilli-, robootika-, foto-, käsitöö- kunsti- ja spordiringid. Meeleolukalt on kool tähistanud erinevaid tähtpäevi ning rahvarohke ja populaarne on kooli korraldatud igaaastane kevadkontsert. Kooli õpilased on esindanud kooli edukalt olümpiaadidel ja mälumängudel. Suur saavutus oli Lüllemäe põhikooli mudilaskoori jõudmine ja esinemine XXVI laulu- ja XIX tantsupeol „Aja puudutus. Puudutuse aeg”. Igal aastal on lasteaia- ja koolipere käinud ohutusepäeva raames külas Karula Vabatahtlike Pritsimeeste MTÜ-l, mille liikmed on näidanud päästetehnikat ja jutustanud oma tööst. Traditsiooniliselt tähistati oktoobris Karula juurtega kirjaniku, poliitiku ja usumehe Jaan Lattiku sünniaastapäeva mälestuskontserdi ja jooksuga kirjaniku sünnikohast Mägistest Lüllemäe kirikuni.

Spordiüritustest mainiks SK Karula korraldatud talvematkasid, suviseid rattareedeid ja viievõistlust. MTÜ Juku-Peedu viis läbi aastaaegadele pühendatud trimme ja südamenädala eritrimmi. Erinevad rajad kulgevad Lüllemäe ümbruses ja on seotud koha ajaloo- ja loodusväärtustega.

Eelmisel sügisel hankis MTÜ Karula-Lüllemäe Tervise- ja Spordikeskus Lüllemäele rajatraktori, kontor-soojaku ja lumetuubid ning mäesuusavarustuse. Projekte rahastasid MTÜ Valgamaa Partnerluskogu Leader programm ja kohaliku omaalgatuse programm. Mäe ametlik avamine toimus 2015. aastal.

Valla ettevõtjad tegutsevad peamiselt põllumajandusvaldkonnas. Kasvatatakse teravilja, lihaveiseid ja lambaid. Suurimad ettevõtted põllumajanduses on AM Lihaloom OÜ, KitReMaa OÜ, Küüniniidu OÜ, OÜ Männimetsa talu, OÜ Karula Lammas.

Kaubandusega tegeleb OÜ Nodimäe, lisaks neile on Karula vallas esindatud metallitööstus Kaagjärve külas ja väiksemad puiduettevõtjad. Palju tegeletakse käsitööga, nii traditsioonilise kui ka uuema aja käsitööga. Näiteks OÜ Korall tegeleb käsitööehete tegemise ja turustamisega. Populaarsed on lambavillatooted ja kaltsuvaibad.

Mittetulundussektoris tegutsevad aktiivselt paljud mittetulundusühingud. Lüllemäe Rahvaõpistu korraldab erinevaid koolitusi käsitöö ja keraamika valdkonnas, MTÜ Maavillane keskendub lambavillast toodete tegemisele. Karula Naisselts tegutseb oma majas traditsioonilise käsitööga. MTÜ Karula Vabatahtlik Tuletõrjeselts tegutseb aktiivselt päästetöödel kutseliste päästjate aitamisel ja lööb aktiivselt kaasa Karula küla heakorrastamisel koos külaseltsiga. Rahvarohke oli nende korraldatud Karula küla heakorrapäev. SK Karula ning MTÜ Karula-Lüllemäe Tervise- ja Spordikeskus osalevad maakondlikel spordiüritustel ja aitavad korraldada valla spordielu. Kaagjärve külas tegutseb MTÜ Kaagjärve Mõis, aidates kaasa küla kultuurielu korraldamisel. Tänuväärselt tegutseb Karula Muinsuskaitseselts, mille liikmed koguvad ja talletavad Karula kihelkonna ajalugu. Nende eestvedamisel on avaldatud mitu brošüüri Karula ajaloo erinevatest etappidest.

Karula vald teeb koostööd naaberomavalitsustega haridus-, kultuuri- ja sotsiaalvaldkondades. Regulaarselt käiakse koos Valga piirkonna omavalitsustega. Karula vald on MTÜ Valgamaa Omavalitsuste Liidu liige. Samuti osaleb vald Karula Rahvuspargi koostöökogu töös. Viimati nimetatud koostöökogu ühendab kõiki huvigruppe, kes tegutsevad või on valinud elukohaks Karula Rahvuspargi territooriumi. Aktiivne osalus toimub MTÜ Valgamaa Partnerluskogus, mille kaudu on rahastatud paljusid ettevõtjate ja MTÜ-de projekte.

Otepää vald


Otepää vallasiseses linnas elab 2047 elanikku, külades 1972 elanikku.


Külasid 21: Arula, Ilmjärve, Kassiratta, Kaurutootsi, Kääriku, Mäha, Märdi,

Pühajärve, Raudsepa, Sihva, Tõutsi, Vidrike, Otepää, Nüpli, Vana-Otepää, Pilkuse, Koigu,

Kastolatsi, Mägestiku, Truuta, Pedajamäe.

Alevikke üks – Sihva.

Valla keskus Otepää (vallasisene linn), kaugus maakonnakeskusest 49 km.

VallavolikoguLiikmeid 15, volikogu esimees Jaanus Raidal.

Vallavanem Kuldar Veere, alates 28.08.2014 Kalev Laul.


Aasta 2014 Otepää vallas

Jaanus Raidal, Otepää vallavolikogu esimees

Kalev Laul, Otepää vallavanem

Eesti lipu aastaAasta oli Otepää vallale tähelepanuväärne – tähistasime Eesti lipu 130. aastapäeva. 1884. aasta 4. juunil pühitseti Otepää kirikumõisas esimene sinimustvalge trikoloor Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna. Lipu tõid Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed – 16 üliõpilast ja 6 vilistlast, Tartust Otepääle kaheksahobuselisel vankril. Esialgu oli lipp peidetult vankris, kuid umbes 6 km enne Otepääd päästeti suuremõõtmeline siidlipp sõidutuulde lehvima. Hiljem toimus pastoraadis lipu võimas pühitsemis- ja õnnistamistseremoonia. See sündmus on igal aastal olnud Otepää jaoks väga tähtis ja seda on ka igal aastal tähistatud. 2014. aastal toimus traditsiooniline rongkäik kesklinnast kirikumõisasse, hiljem toodi sinimustvalge lipp hobuvankril ja üliõpilaste saatel Otepää Maarja kirikusse, kus peeti lipu sünnipäeva. Kuulutati välja Eesti sinimustvalge lipuloo bareljee�de konkursi võitja, kelleks sai skulptor Gea Sibola Hansen. 21. novembril avati bareljee�d pidulikult Otepää Maarja kiriku juures. Kiriku seinal olevad kaks bareljee� said täienduse ja nüüd on lipu lugu Otepää linnaruumis paremini eksponeeritud. Lisaks sellele väärikale tähtpäevale tähistab Otepää 2016. aastal Otepää nime esmamainimise 900. aastapäeva. Aastal 1116 käis Novgorodi vürst Mstislav Otepääl ja vallutas karupeakujulise linnuse ning märge sellest on kirja pandud Novgorodi kroonikatesse.

Otepää on jätkuvalt edukas2014. oktoobris avaldati siseministeeriumi tellitud uuringu „Kohalike omavalitsuste üksuste võimekuse indeks 2013“. Alla 5000 elanikuga KOV-võimekuse pingereas on Otepää vald 7. kohal, olles sellega taas kõrgeimal kohal olev Valgamaa omavalitsus. Siin on olemas kõik olulised teenused ja me pingutame selle nimel, et meie inimestel oleks siin hea olla. Alla 5000 elanikuga omavalitsuste pingerida juhtisid eeskätt ühinenud omavalitsused, mistõttu oleks ka meil aeg hakata mõtlema ühinemise peale. Oleme koostöö suunas liikunud – toimunud on ümaralauad naabervaldade Sangaste, Puka, Palupera, Valgjärve, Kanepi, Rõngu ja Urvaste esindajatega. Ümarlaudade eesmärgiks on olnud leida ühiseid kokkupuutepunkte nii hariduse, sotsiaaltöö ja tervisepoliitika kui ka korrakaitse teemadel. Otepää vallal on olemas eelnev kogemus ühinemisest – tähistasime selle aasta lõpul 15 aasta möödumist Otepää linna ja Pühajärve valla ühinemisest 1999. aastal.

Palju tegusaid inimesi2014. aastal toimusid mitmed juba traditsiooniks saanud kultuuri- ja spordiüritused. Otepää oli esindatud XXVI laulu- ja XIX tantsupeol „Aja puudutus. Puudutuse aeg“. Toimusid mitmed Otepääle laiemat kõlapinda toonud üritused, nagu Talveöölaulupidu, Saunamaraton, Pühajärve jaanituli jpt. Talvisel hooajal avati uus atraktsioon Otepää Linnamäe orus – Otepää Winterplace. Kolm meie piirkonna toidukohta – restoran Mr Jakob, Tammuri talu ja GMP Clubhotel Pühajärve Restoran mahtusid Eesti Maitsete TOP 50-sse. 2014. aasta jääb meelde kui ettevalmistusaasta 2015. aasta suurteks spordisündmusteks, nagu FIS MK sprindietapp suusatamises ja IBU CUP laskesuusatamises. Näitab see ju sedagi, et oleme jätkuvalt valmis võõrustama suursündmusi. Tahame tänada kõiki Otepää valla ettevõtjaid, töötajaid, kollektiive, spordi- ja kultuuriinimesi, kes andsid oma panuse Otepää valla arengusse. Aitäh, ilma teieta ei oleks Otepää see, mis ta praegu on.

Otepää vald tunnustab:Otepää valla aukodanik 2014 – Maie NiitOtepää valla medal 2014 – Andrus SumbergAasta ema 2014 – Merike Roop

Aasta isa 2014 – Heikki MustOtepää valla ettevõtja 2014 – AS Otepää Metall ja Techne Töökoda AS

2014. a parimad Otepää valla sportlased:Parim meessportlane: Karl August TiirmaaParim naissportlane: Triin OjasteParim noorsportlane (neiu): Kristiine AluveeParim noorsportlane (noormees): Artti AigroParim veteran: Liivi ParikParimad võistkond: Karupesa Team naiskond (Triin Ojaste, Laura Alba, Anette Veerpalu)

Parim treener: Tanel OjasteEriauhind: Markus Mõttus (võistlustants)


Aasta õpetajaAili Mägi – algklassiõpetaja, Pühajärve põhikool, Valgamaa aasta õpetaja kandidaat

Liana Vihm – rühmaõpetaja, Otepää lasteaed, Valgamaa aasta õpetaja kandidaat

Meeli Rammul – muusikaõpetaja, Otepää lasteaed, Valgamaa aasta õpetaja kandidaat.

Anne Are – Otepää muusikakool, Valgamaa aasta õpetaja kandidaat.

Kaja Oja – algklassiõpetaja, lisaeriala – inglise keel, Otepää gümnaasium, Valgamaa aasta õpetaja kandidaat.

Merlin Jalajas – algklassiõpetaja, Otepää gümnaasium, Valgamaa aasta õpetaja kandidaat.

Suuremad investeeringud 2014: Otepää kultuurikeskus katuse ja vahelae remont (124 256 eurot); Otepää lasteaia põhiprojekt (20 940 eurot); Eesti lipu 130. aastapäeva bareljee�d (15 000 eurot); teede remont (70 300 eurot); elamute parendamine (5188 eurot).

Palupera vald


Pindala 123,6 km2.

Külasid 14: Atra, Astuvere, Hellenurme, Lutike, Makita, Miti, Mäelooga, Neeruti, Nõuni, Palupera, Pastaku, Päidla, Räbi, Urmi.

Valla keskus – Hellenurme, kaugus maakonnakeskusest 58 km.

Vallavolikogu

Liikmeid 11, volikogu esimees Vambola Sipelgas.

Aasta 2014 Palupera vallasTerje KorssPalupera vallavanem

See oli projektiaasta• Teostus projekt „Palupera põhikooli, mõisakooli akende osaline vahetus“. Töid �nantseeris siseministeerium

regionaalsete investeeringutoetuste andmise programmist.

• Alustati Islandi, Liechtensteini ja Norra poolt EMP �nantsmehhanismi vahendusel „Mõisakoolid – säilitamine läbi kasutamise“ programmi kaks aastat kestva projekti „Palupera kogukond aktiivsemaks atraktiivsemas mõisakooli kompleksis“ tegevustega: mõisaparki rajati roosipeenar ja püsikutest istutusala; restaureeriti Palupera mõisa lindla seest; puhastati mõisapargi koosseisu kuuluv tiik mudast ja selle ümbrus võsast; toimusid kontserdid ja õpitoad „Unustatud mõisad” külastusmängu päevadel; kaheksa giid-retkejuhti piirkonnast alustasid koolitustega, et võtta edaspidi enda kanda piirkonna külaliste vastuvõtmine. Projekti tegevusi kajastatakse valla veebilehe erilehel.

• Teostusid Mittetulundusühingu P-RÜHM projektid „Mänguväljak Palupera mõisaparki (kolmel turvaalal kaks erinevat kiike ja ronila)“ ja „Haagiskäimla kogukonna käsutusse (kahe boksiga käimla Respo haagisel, järelveetav)“. Rahastaja Valgamaa Partnerluskogu Leader Eesti meetmest „Väärt elukeskkond“.

• Osaleti Nõuni Purjeklubi projektis „Lapsed sooja II“, mille raames sai Nõuni algkooli kinnistul rekonstrueeritud saun kerise, ukse, sanitaartehnika ja purjetamiseks spetsiaalsed riided. Rahastaja Valgamaa Partnerluskogu Leader Eesti meetmest „Väärt elukeskkond“.

• Lõppes MTÜ Avatud Hellenurme Noortekeskuse kaks aastat kestnud projekt „Palupera valla noorte koostöö suurendamine“. Rahastaja Valgamaa Partnerluskogu Leader noortemeetmest.

• Lõppes MTÜ Avatud Hellenurme Noortekeskuse projekt „Hellenurme noored mängus ja veebis aktiivsemaks“. Rahastaja Eesti Noorsootöö Keskus Valga maavalitsuse kaudu.

• Lõppes MTÜ Avatud Hellenurme Noortekeskuse projekt „Hellenurme noortekeskuse ja Palupera külamaja arvutipargi uuendamine“. Rahastaja Kohaliku omaalgatuse programm.

• Eesti Noorteühenduste Liit toetas Palupera valla noortevolikogu arendustegevusi projektis „Palupera valla noortevolikogu koostöö arendamine“.


• Osaleti MTÜ Tantsuklubi Mathilde projektis „Mitmekülgsem kultuurielu Hellenurme-Palupera kogukonnale“. Rahastaja Kohaliku omaalgatuse programm.

• Osaleti MTÜ Tantsuklubi Mathilde projektis „Jõulupeo „Valsiga jõuludesse“ läbiviimine Hellenurme kultuurimajas“. Rahastaja Eesti Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupp.

• Osaleti Nõuni maakultuurimaja projektis „XXI Palupera mälumängu läbiviimine“. Rahastaja Eesti Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupp. Osales 13 võistkonda. Üldarvestuse II koha, maakonna meistritiitli sai Otepää võistkond.

• Osaleti Palupera valla naiskoori projektis „Palupera valla rahvakultuuri säilitamine, arendamine ja positiivse kuvandi loomine“. Rahastaja Eesti Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupp.

• Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA eraldas Palupera põhikooli lastekoorile 300 eurot kollektiivide arendamiseks. Lastekoor käis laulmas ka öölaulupeol Otepääl.

• Kultuuriministeerium eraldas programmist „Teater maale“ 160 eurot Palupera põhikoolile sõiduks Viljandi teatrisse Ugala, et õpilased saaksid vaadata Aino Perviku noorteromaani ainetel loodud muusikali „Arabella” (Olav Ehala, Leelo Tungal).

• SA Heategevusfond andis heategevuskampaania „Aitan lapsi“ raames Palupera põhikoolile tasuta piletid Vanemuises etenduvale muusikalile „Helisev muusika”.

• Palupera põhikool sai Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuselt 536,94 eurot mikrokontrollerite arendusplaatide ja robootika komplektide ning nende riistvaraliste lisade soetamiseks. Vabariiklikult metoodikavideote konkursilt „Tipptund“ sai 3. klass koos õpetajaga HITSA tänukirja.

• Palupera põhikool alustas SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse keskkonnateadlikkuse programmi vahendusel kaks aastat kestva projekti „Palupera põhikooli õpilased rabateadlikeks“ tegevustega.

• Kaas�nantseerijana osaleti siseministeeriumi Hajaasustuse programmis, mille kaudu 2014. aastal otsustati eraldada toetust 8 majapidamisele vallas joogivee ja/või reoveesüsteemide rajamiseks, tingimuste parendamiseks.

• Kaas�nantseerijana osaleti Valgamaa Omavalitsuste Liidu projektis „Asbesti sisaldavate ehitusmaterjalide kogumine Valgamaa kohalikes omavalitsustes“, mille kaudu SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel said huvilised kodumajapidamistes tekkinud eterniidijäätmed tasuta Otepää jäätmejaama viia.

• Kaas�nantseerijana osaleti MTÜ Johannes Mihkelsoni Keskuse projektis (rahastaja Eesti-Šveitsi koostööprogrammi Vabaühenduste Fond ja Kodanikuühiskonna Sihtasustus) „Tugiisikuteenuse arendamine Valga maakonnas ja Valga linnas sotsiaalselt vähekaitstud inimestele ja riskirühmadele“.

• Lisaks projektidele teostati valla kuludega veel rekonstrueerimisi, ehitustöid – Palupera põhikool sai uue puukuuri, valguskanali piirde ja korrastati ventilatsioonisüsteeme.

• Valmisid Palupera mõisakompleksi kuuluva lindla hoone eriosade tööprojekt (elekter, vesi, kanalisatsioon, küte, sisetööde arhitektuur-ehituslik osa); Palupera mõisakooli juures parkla ja osaline vee- ja kanalisatsioonitorustiku tööprojekt, Palupera mõisahoone vundamendi hüdroisolatsiooni tööprojekt; Nõuni algkooli kinnistu vertikaalplaneering, dendroloogiline hinnang ja mänguväljaku eskiis.

Elavnes huvitegevus, kultuuri- ja spordielu, vaba aja sisustamine, tulid tunnustused• Neli kaunist majapidamist vallas said uute mastivimplite ja EKKÜ tänukirjade omanikeks.

• Maakonna talimängude lõppvõistlustel oli kuni 2000 elanikuga valdade hulgas Palupera vald kokkuvõttes taas I kohal.

• Toimusid järjekordsed Leigo järvemuusika kontserdid.

• Palupera valla esindusvõistkond osales Tartu Maratoni neliküritusel. Teenindati nelikürituse toitlustuspunkte Astuveres, Hellenurmes ja Palus.

• Toimus XI Nõuni triatlon Nõuni järve ääres ja tilluduatlon.

• Toimus III Hellenurme suvejooks-järvejooks, Valgamaa 2014 jooksusarja üks üritustest.

• Toimus I Räbi küla jooksukross-metsajooks, Valgamaa 2014 jooksusarja üks üritustest.

• MTÜ OK Ilves korraldas Räbi külas maikuus Eesti suurima orienteerumisvõistluse ILVES-3.

• Vallateid läbis adrenaliini pakkuv Öörännak.

• Jätkus traditsiooniline spordisari – küladevaheline VI jalgpalliturniir.

• Nõuni Purjeklubi korraldas Nõuni järvel III regati. Regatil võisteldi jahiklassides RS-Fevad, Optimist, Lutš/Laser standard.

• Valla noored osalesid V Valgamaa suvekoolis Järvesilmal, Valgamaa noorte ühises looduslaagris Rullis, Nõuni purjeregatil, Palupera valla külade jalgpalliturniiril ning Valgamaa 94. aastapäevale pühendatud koostöömängudel ja aaretejahis.

• Noortevolikogul oli 10 korralist noortevolikogu töökoosolekut, lisaks neli ideekoosolekut.


• Nõuni puhkealal toimunud muinastuledeöö päikeseloojangu-kontserdil esinesid Margit Tali (laul) ja Andres Vago (kitarr).

• Nõuni puhkealal korraldati traditsiooniline valla perepäev.

• Jaaniõhtu korraldati Neeruti külaplatsil ja Nõuni raamatukogu parklas.

• Paljulapselised pered käisid ühiselt Valgas jõulupeol. Seal käis ka meie Jõulumemm.

• Palupera vallast osales „Teeme Ära“ heakorratalgupäeval seitse objekti.

Palupera põhikoolist• Jalgpalliklubi FC ELVA korraldamisel toimus Palupera staadionil jalgpalliturniir „Palupera Cup X“ kuue

poiste ja viie tüdrukute võistkonnaga.

• Valgamaa 2014 lahtistel karikavõistlustel sportpüstoli laskmises sai I koha Karel Objartel (7. klass). Valgamaa koolinoorte sisekergejõustiku meistrivõistlustel kuulitõukes sai Karel II koha.

• Loovkonkursile „Valgamaa keskkonnaobjektid“ laekunud töödest tõi Paluperra I ja II koha Caroliis Miks, III koha väärilised tööd tegid Argo Roodja ja Tiina Jaska.

• Tuletõrjealastel päästevõistlustel Rõngus said Palupera õpilased Gretten-Gelis Vesso, Ave Riivik, Mait Käos, Janno Vähi, Risto Pastak ja Andre Lõhmus I koha.

• Vabariiklikul bioloogiaolümpiaadil sai Tanel Riivik (9. klass) III järgu diplomi. Maakondlikul bioloogiaolümpiaadil sai Tanel I koha ja tema õde Ave Riivik 7. klasside arvestuses samuti I koha.

• Eesti spordimuuseumi taliolümpiaplakatite joonistusvõistlusel „Sotši 2014“ osalenud õpilase Dajana Juškina töö sai III koha. Tänukiri, kingikott ja soojad käepigistused Grete Gaimilt ja EOK president Neilar Selilt.

• Tunnustuskiri Ave ja Tanel Riivikule tuli UNESCO Läänemere projekti joonistuskonkursilt „Soome lahe rannik ja elustik“.

• Maakondlikul konkursil „Huvitav inglise keele tund“ said 2.–3. klasside arvestuses I koha meie 3. klass oma tunniprojektiga „Do and play and learn“.

• Peugeot´ joonistusvõistluselt „Tuleviku auto“ tuli üks võidukoht õpilase Annika Roodla tööle. Kingituseks jalgratas.

• Virtuaalsel käsitöönäitusel „Käte puudutus“ sai 1500 töö hulgast auhinnalise koha Markus Teder (2. klass) tööga „Pesa-valvur“, tänuks aukiri ja kingitus.

• Valgamaa pranglimise �naalis sai õiguse osaleda 4. klassi õpilane Danjel Juškin, õpetajatest said oma alagrupis Relika Kalbus III ja Valdis Meos I koha.

• Saadeti teele järjekordne lend Palupera põhikooli lõpetajaid (9).

ja Hellenurme lasteaiast• 2014–2015 on lasteaias õppeaasta eesmärk Al. Th. von Middendor�ga seotud paigad Hellenurmes ja

pärimuskultuur, sest 2015. aastal möödub 200 aastat kuulsa akadeemiku sünnist.

• Kooli saadeti Hellenurme lasteaia 19. lend, kaks poissi ja neli tüdrukut.

Muudest ettevõtmistest, faktidest ja tunnustustest vallas• Kinnitati „Palupera valla tervisenõukogu põhimäärus“, „Palupera valla tervisepro�il aastani 2017“ ja

moodustati valla tervisenõukogu.

• Kehtestati „Koduteenuste osutamise kord“. Avahooldustöötajana asus tööle Pille Unt.

• Kiideti heaks MTÜ Hellenurme Mõis eralasteaed arengukava 2014–2016.

• Kehtestati „Palupera valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2014–2030“.

• Kehtestati „Korruptsioonivastase seaduse rakendamise kord“, „Reservfondi vahendite kasutamise tingimused ja kord“, „Palupera valla hangete kord“, „Reklaamimaks Palupera vallas“, „Avalike ürituste korraldamise ja pidamise kord“, „Palupera valla teede nimekiri“, „Teehoiukava aastateks 2015–2016“, „Teede seisundinõuded, kasutamise ja kaitse eeskiri“, „Tunnustamise kord Palupera vallas“, „Palupera vallast hoolekandeteenuste eest maksmise kord“, „Valla eelarvest makstavate sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise kord“ ning „Sotsiaaltoetuste suurused Palupera vallas“.

• AS Eesti Post postipunkt kolis Hellenurmest Nõuni raamatukokku.

• Hellenurme-Palupera piirkonna noortejuhina asus kevadel tööle Kersti Voolaid ja õppima asumise järel,

sügisest Mari-Liis Vanaisak.

• Palupera valla õpilaste bussiliinil teenindab 2015–2018 sõitjaid riigihankes edukaks tunnistatud RivorTrans OÜ.


• Novembrikuise infolehe Otepää Teataja vahel ilmus Palupera põhikooli erileht 4-l lehel.

• Palupera vallavolikogu esimees Vambola Sipelgas viis valla lipu Iraani kõrgeimasse tippu, 5672 m kõrgusele, iidsete pärslaste püha mäe, Aasia kõrgeima vulkaani – Damāvandi otsa 27.08.2014.

• Palupera valla aasta tegu 2014 tiitli pälvis Palupera valla naiskoori tegu – osalemine 2014. aastal Eesti rahva suurimal peol, XXVI laulupeol „Aja puudutus. Puudutuse aeg“. Nominentidena püsisid kindlalt kannul: Kella Kolme Kontserdid Palupera mõisas ja Tantsuklubi Mathilde väsimatud eestvedajad Elsa Komleva ja Anita Pavlova oma eripalgeliste pidudega, gruppide eestvedamisega. 2014. aastal sai Anita Pavlova loodud „Ürgtants“ Viljandimaal Saarepeedi loometantsupäeval I koha (šoutantsutrupp „Muhedad“). Otepää kunstnik Ave Kruusmaa kujundatud seinataldrik anti naiskoorile üle Eesti Vabariigi 97. aastapäeva tähistamise pidulikul üritusel Nõuni kultuurimajas.

• Valgamaa Rahvakunsti ja Käsitöö Keskseltsi poolt ellu kutsutud rahvakultuuriga tegelejate tunnustamisürituselt tuli Palupera valda kolm pärandihoidja sõlge: käsitööpärandihoidja sõlg Hellenurme vesivesi veskiemand Mae Juskele ja kultuuritöötaja sõled said Palupera vallas kultuuri arendavad Kalev Lõhmus ja Marika Viks.

• Nõuni noored osalesid Valgamaa meenekonkursil. Kategoorias „Mängukavandid“ oli parim Nõuni noorteklubi mäng „Vahva Valgamaa!“. Parima suveniiri tiitli pälvis Palupera käsitöökoja meister Andres Rattasepp oma kasetohust karbikesega. Võitjaid autasustati rahalise preemiaga, tänukirjaga ja Valgamaad tutvustava infoga mälupulgal.

• Nõuni noored osalesid AS Techne Töökoda foto- ja nunnukonkursil ja I, II, III koht olid meie! Osaleti ka loovkonkursil „Valgamaa keskkonnaobjektid“, kus Aavo Tilga foto „Nõuni järv“ sai III koha.

• Demograa�ast vallas: vallaelanike arv 01.01.2014 – 1085, aasta jooksul registreeriti sünde 4, surmajuhtumeid 14, sisseränne valda 50 ja väljaränne vallast 35 fakti. Vallaelanike arv 1.01.2015 – 1091. Maikuus jõuti õnnitleda eakaimat vallakodanikku – Armilda Kase – 102, kes lahkus meie seast augustikuus.

Puka vald



Külasid 18: Aakre, Kibena, Kolli, Komsi, Kuigatsi, Kähri, Meegaste, Palamuste, Pedaste, Plika, Prange, Purtsi, Põru, Pühaste, Rebaste, Ruuna, Soontaga, Vaardi.

Alevikke üks – Puka alevik.

Valla keskus Puka alevikus, kaugus maakonnakeskusest 36 km.

VallavolikoguLiikmeid 11, esimees Kalle Põldmägi.

Vallavanem Heikki Kadaja.

Põdrala vald



Külasid 14: Karu, Kaubi, Kungi, Leebiku, Liva, Lõve, Pikasilla, Pori, Reti, Riidaja, Rulli, Uralaane, Vanamõisa, Voorbahi.

Valla keskus Riidaja külas, kaugus maakonnakeskusest 42 km.

VallavolikoguLiikmeid 9, volikogu esimees René Rahnu.


Aasta 2014 Põdrala vallas

Aivar UibuPõdrala vallavanem

Põdrala vald – oleme Võrtsjärve lõunatipp ja Pikasilla sadam, Väike Emajõgi ja Õhne jõgi, Torupillitalu ja Laastukoda, mõis ja lennuväli. Suurepärane koht elamiseks ja puhkamiseks loodust armastavale inimesele. Siin kohtuvad traditsioonid ja tänapäev.

Põdrala vald paikneb Võrtsjärve lõunatipus Valgamaa loodeosas, olles oma pindalalt 127 km2 poolest üks väiksemaid Valgamaal. Vallas elab rahvastikuregistri andmetel 2015. aasta alguse seisuga 786 elanikku, neist 414 meest ja 372 naist. 2014. aastal sündis neli last ja suri 15 inimest.

Uusi töökohti valda oluliselt juurde tekkinud ei ole. 2014. aastal oli vallas jätkuvalt probleemiks tööpuudus. Aasta alguses oli 43 ja lõpus 35 ametlikult registreeritud töötut. Toimetulekutoetuse taotlusi oli aasta jooksul kokku 208 ja väljamakstud summa kokku 30 434 eurot. Hooldust vajavaid isikuid, kellele oli määratud hooldaja, oli aasta lõpu seisuga 10, neist kahel hooldataval on sügav puue, ülejäänutel raske puue. Kokku läks hooldajatoetusteks 3714,56 eurot (sellest sotsiaalmaks 1267,20 eurot) ning puudega inimeste täiendavaks toetuseks 59 isikule 4058 eurot. Vajaduspõhist peretoetust maksti 2014. aastal 14 perele 1592 eurot. Lisaks maksti 2014. aastal Põdrala valla elanikele erinevaid sotsiaaltoetusi 10 221 eurot.

Oluliseks valdkonnaks oli ehitusValmisid järgmised olulised objektid:

• Valla teed, rekonstrueeriti 1765m pikkune ja 3,3m laiune Lõve külas asuv Lemski tee, kogumaksumusega 21 159 eurot.

• Voorbahi külla Tehvandi bussipeatusse paigaldati bussiootekoda ning rekonstrueeriti Lõve bussiootekoda kogumaksumusega 4741 eurot.

• Rekonstrueeriti ja sisustati Riidaja kultuurimaja ruumides asuvad Riidaja Külakohvik ning Põdrala Külade Nõukoda, mida rahastati Leaderi meetmetest Väärt elukeskkond ja Kogukonna Hääl 10 387 euroga. Rekonstrueerimistööde kogumaksumus oli 12 796 eurot.

• Rekonstrueeriti ja sisustati vallamaja teisel korrusel asuvad Põdrala Külade hobi- ja käsitöötoa ruumid, mis rahastati Leaderi meetmest Väärt elukeskkond 7691 euroga. Rekonstrueerimistööde kogumaksumus oli 8601 eurot.

• Vallamaja remont, rekonstrueeriti vallamaja kaks ruumi, maksumusega 4743 eurot.

• Pikasilla puhkeala arendamine, puhkeala pakub nüüd uusi võimalusi saunasõpradele. Seni peamiselt kämpingumajutust ning telkimis- ja paadikohti pakkunud Pikasilla puhkeala kompleks täienes sauna võrra. Tegemist on haagisele ehitatud saunamajakesega, mis mahutab mõnusalt kuni kuus täiskasvanut. Haagisel saun soetati Euroopa Kalandusfondi, Võrtsjärve Sihtasutuse ning Põdrala vallavalitsuse toel, kogumaksumusega 6330 eurot.

• Riidaja Põhikooli õppevahendite soetamine, maksumusega 4908 eurot. Arvutiklassi osteti üheksa uut arvutikomplekti.

2014. aasta oli Põdrala vallale tavakohaselt tegus ja sündmusterohke. Korraldati mitmeid huvitavaid ning toredaid kultuuri- ja spordiüritusi.

Aastat jäävad oluliste sündmustena meenutama järgmised üritused:

Võrtsjärve suve- ja talimängudest osavõtmine26. veebruaril toimusid Tarvastu vallas Kärstnas XXXII Võrtsjärve talimängud. Osalesid seitsme Võrtsjärve ümbritseva valla lapsed. Võisteldi jooksmises, teatejooksus, sõudeergomeetri võistluses, koroonas, osavusteatevõistluses ja mälumängus. Põdrala valla lapsed saavutasid auhinnalise esimese koha mälumängus ja kolmanda koha koroonas.XLIII Võrtsjärve suvemängud korraldati 28. juunil Puka vallas. Seekord läks valla võistkondadel märksa tagasihoidlikumalt kui varasematel aastatel. Põdrala vallast osales 58 võistlejat. Teine koht saavutati sangpommis ning vallajuhtide mitmevõistluses.

Valgamaa memmede talvine tantsupäev15. veebruaril toimus Riidaja kultuurimajas Valgamaa memmede talvine tantsupäev. Tegu oli maakondliku sündmusega, kus osales 13 tantsurühma 136 tantsijaga. Esitati tantse, räägiti Valgamaa tantsupeost, joodi kohvi. Üllatusesinejaks oli rahvatantsuansambel Pärnust „Tuurit-tuurit“. Sündmust toetas Valgamaa Omavalitsuste Liit, Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupp ja Põdrala vallavalitsus.


Vastlapäeva tähistamine4. märtsil tähistati koos Riidaja põhikooli lastega ja väikeste mudilastega Riidaja mõisahoone juures vastlapäeva. Kuna ilm oli vihmane ja lund ei olnud enam, siis toimus lastele teatejooks. Kultuurimajas jagati kuuma teed ja söödi vastlakukleid. Tublimatele jooksjatele jagati auhindu.

Ürituse korraldas Riidaja kultuurimaja.

Volbripäeva tähistamine30. aprillil tähistati volbripäeva. Kõik osalejad olid tulnud kohale nõiaks kostümeeritult. Riidaja bussijaama kõrvale istutasime kuuse loitsu saatel. Loodame, et sellest sirgub kunagi suur jõulukuusk. Riidaja pargis toimus nõidade jooks. Kultuurimajas pakuti teed ja küpsiseid. Saalis toimus disko. Sündmuse korraldas Riidaja kultuurimaja ja Põdrala avatud noortekeskus, toetas Põdrala vallavalitsus.

Tallinna tantsupeo tuli ValgamaalTallinnas toimus laulu- ja tantsupidu. Tantsupeo tuli liikus Tartust Tallinna poole jalgratastel.

Tegu oli maakondliku üritusega. Korraldasime tule vastuvõtmise Gerdruta kabel-kiriku juures, kus esinesid memmede tantsurühm „Nurmenukk“ ning Riidaja põhikooli õpetajate naisrühm. Sündmust toetasid Põdrala vallavalitsus ja Riidaja kultuurimaja.

Jaanipäeva tähistamineSeekord toimus Pikasilla külas vabaõhulaval kahe omavalitsuse, Põdrala valla ja Tõrva linna, ühine suur jaanipäeva tähistamine. Toimusid võistlused lastele ning täiskasvanutele. Tantsuks mängis „Lycille“ ja Marek Sadam.

Sündmust toetasid Põdrala vallavalitsus, Riidaja kultuurimaja, Tõrva kultuurimaja ja Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupp.

Perepäev Riidaja mõisapargisPäeva organisaatoriks oli MTÜ Põdrala Külade Ühendus. Üritust toetasid Põdrala vallavalitsus ja Kohaliku omaalgatuse programm. Perepäeval jagus tegevust nii suurtele kui väikestele, sest üles olid seatud seikluspark ning batuut.

Riidaja mõisapäeva tähistamineRiidajas peeti juba traditsioonilist mõisapäeva. Mõisapäevade alguseks loetakse Riidaja Gerdruta kabel-kiriku taasavamise aega 2001. aastal. Mõisapäev algas jumalateenistusega kabel-kirikus. Hiljem sai kultuurimaja kohvikust soovi korral osta kohvi ja saiakesi. Saalis toimus loeng „Riidaja talupoegade tegevused 17. sajandil“. Lektoriks ajalooõpetaja Merike Priedenthal. Avatud olid Riidaja mõisahoone uksed, kus sai külastada ajalootuba . Mõisapäeva toetasid läbiviimisel Põdrala vallavalitsus, Riidaja kultuurimaja ja Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupp.

Eakate sügispiduEakate 18. sügispidu toimus Riidaja kultuurimajas. Esines Anti Mehine Rõngust. Sündmust korraldasid Põdrala vallavalitsus ja Riidaja kultuurimaja.

Riidaja kultuurimaja juubelKultuurimaja tähistas 18. oktoobril oma 85 aasta juubelit. Maja ehitati ümber Riidaja mõisa magasiaidast seltsimajaks 1929. aastal karskusseltsi „Wambola“ poolt. Kõik need aastad on majas toimunud üritused. Seekord esitasime kava, kus anti ülevaade selle aja jooksul toimunud sündmustest. Kultuurimaja ajalugu tutvustas Anne Jaakson, erinevate ajastute tantsude ja lauludega astusid üles memmede tantsurühm “Nurmenukk“, Riidaja naisrühm ning Riidaja põhikooli õpilased. Kava koosnes erinevate ajastute tantsudest ja lauludest. Kõikidele külalistele pakuti juubelitorti, tänati eelnevaid juhatajaid ja ringijuhte. Tantsuks mängis ansambel „MA &W“ Mäetaguselt.

Sündmuse korraldamist toetasid Põdrala vallavalitsus, Riidaja kultuurimaja ja Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupp.

Vallaleht2014. aasta märtsis ilmus ajalehe Põdrala Teataja viimane lehenumber. 1996. aasta detsembris andis Põdrala vallavalitsus välja infolehe ning 1997. aasta märtsikuus valmis Põdrala Teataja esimene lehenumber. Valla oma lehte anti välja 17 aastat. Lehelugejate arv oli märkimisväärselt vähenenud ning sellest tulenevalt tuli teha teatud muudatusi. Samasuguse probleemi ees olid ka meie naabrid Helme, Hummuli ja Tõrva. Nii jõutigi omavalitusjuhtidega arusaamisele, et aeg on küps välja anda ühist kihelkonnalehte. 2014. aasta suvest hakkas ilmuma kihelkonnaleht, milles kajastatakse ajaloolise Helme kihelkonna (Tõrva, Helme, Hummuli ja Põdrala) tegemisi. Ajalehte antakse välja kord kuus, ajaleht on värviline, 12-leheküljeline ja see jõuab vallakodanike postkastidesse tasuta otsepostituse teel.

Pikasilla kooli tegevuse lõpetamineÕpilaste vähesuse tõttu lõpetas Pikasilla kool oma tegevuse 31. augustil 2014. aastal. Pikasilla kool asutati 1921. aastal kohaliku haridusseltsi initsiatiivil. 1923. aastal võttis maavalitsus ülalpidamise enda peale. 1939. aastal sai ülalpidajaks Põdrala vald. Kool paiknes kunagises Pikasilla kõrtsis. 1932. aastal lõpetati kooli ümber- ja juurdeehitustööd. Pikasillas puutusid kokku kolme maakonna ja kaheksa valla piirid. Lapsi käis Pikasilla koolis paljudest erinevatest valdadest. 93 aastat tegutsenud kool sulges uksed.

Aktiivselt tegutsevad mittetulundusühendused: MTÜ Põdrala Külade Ühendus; MTÜ Pikasilla – Purtsi Külaselts; Põdrala valla Pensionäride Ühendus; Riidaja Naisseltsing; Pori Küla Seltsing; Riidaja Spordiseltsing.


Olulisemad ettevõtted ja nende tegevusaladSevenOil Est OÜ vedelkütuse jaemüük, toitlustamine

OÜ Ati saematerjali tootmine ja müük, kerghaagiste tootmine ja müük

OÜ Torupillitalu ürituste ja koolituste korraldamine, toitlustamine, majutus

OÜ Kalasaare aktiivne puhkus, telkimine, majutus kämpingutes

OÜ Forestonia hakkepuidu tootmine, põllu- ja metsamajandus

AS Ekseko seakasvatus

OÜ Loisu Agro, OÜ Vaksali Agro, OÜ Pikasilla Põllumees – taimekasvatus

OÜ Laastukoda katuselaastude tootmine, süütelaastude tootmine

Sangaste vald



Külasid 13: Keeni, Kurevere, Lauküla, Lossiküla, Mäeküla, Mägiste, Pringi, Restu, Risttee, Sarapuu, Tiidu, Vaalu, Ädu.

Alevikke üks – Sangaste.

Valla keskus Sangaste alevikus, kaugus maakonnakeskusest 28 km.

VallavolikoguLiikmeid 11, volikogu esimees Rando Undrus.

Oluline ja eluline Sangastes 2014

Kaido TambergSangaste vallavanem

2014 on Sangaste vallale olnud hea aasta. Oli toimekas ja edasivaatav periood just vallaelu tulevikku silmas pidades. Valmis järjekordne kergliiklustee, millega said valla kolm suuremat asulat omavahel ühendatud nii, et oma inimestel ohutu ja külalistel turvaline oleks. Panustati ka kruusateede remonti ja parendamisse vallas.

Keeni asula sai SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse abiga juba varem valminud soojatrassidele juurde ka uue katla, millega on nüüd üks vähestest tervikuna moodsa ja säästliku keskküttesüsteemiga varustatud väikeasulaid Eestis.

Tehti ettevalmistusi suuremahuliseks Sangaste mõisakompleksi loodustervise- ja pereturismikeskuse turismi-magnetiks muutmiseks. Sellega korrastatakse ajaloolised hooned ning luuakse maakonda väärikas ja atraktiivne vabaajakeskus ning uued töökohad. Taotlused EL rahastajatele on kavas esitada 2015. aastal.

Sangaste lossis (Sangaste mõisa peahoones) renoveeriti EstLatRus projekti toel atraktiivne ajalooline talveaed koos pilkupüüdvate AHHAA teaduskeskuse poolt valmistatud eksponaatidega. Tänu sellele on tõusnud oluliselt lossi kasutamine ning külastatavus, mis on heaks eelmänguks lossi arenduskavadele. Lisaks korrastati ka küttesüsteem ja laiendati aktiivse puhkuse võimalusi lossi külastajale.

2014 algas Sangaste ristmiku ohutuks muutmise projekt, millega koos ehitati ka uus sild ning tänavavalgustus. Sellele järgnevad samalaadsed tööd Keeni asula ristmikul ning seega on Sangaste vald saamas üht turvalisema lahendusega põhiteede võrku piirkonnas. Tööd tellib ja maksab riik, kasutavad inimesed.

Keeni põhikool on suurim linnaväline põhikool maakonnas. Ometi, sarnaselt kõigile maapiirkondadele, väheneb ka siin õpilaskond. Sangaste vallavolikogu otsustas ühendada kooli ja lasteaia juhtimise, et korraldada kahe asutuse tööd efektiivsemalt. Otsus rakendub 2015. aastal. Koolis jätkati ühena vähestest Eestis judoõpet kooliprogrammis ning juba on tekkinud siin noored talendikad sportlased, kelle nimesid võime varsti kuulda spordi kõrgtasemel Eestis ja Euroopaski.

Sangaste lasteaed on olnud jätkuvalt nõutud ja hinnatud kohaks, kuhu oma laps tuua. Viimastel aegadel on lasteaias tehtud mitmeid kvaliteeti parandavaid korraldusi ning lasteaia õppetase on tõusutrendis.

Sangaste Pansionaat on tugevalt laiendanud oma tegevust ning parandanud üha enam oma kvaliteeti. Heaks kasutajapoolseks hinnanguks on nõudlus asutuse teenuse järgi, kusjuures viimased aastad on koha saamisel järjekord vaatamata juurde ehitatud tubadele.


Sangaste põllumehed on oma moderniseerituses saavutanud ELi kõrgtaseme ja edasi on tee lahti vaid absoluutsesse tippu. Tagasilööke on neil olnud nii maailmas toimuva kui ka heale saagile vaatamata madalalt makstavate kokkuostuhindade tõttu. Vaatamata sellele ollakse jalul ja valmis edasi liikuma.

Sangaste ettevõtlusmaastik on statistika järgi üks paremaid Eestis, kus väikesel territooriumil on väga suure osakaaluga Eesti edukaimate hulgas olevad �rmad. See teeb au ja head meelt! Meie suuremad ettevõtted ja tööandjad on ajaga kaasas käinud ning pidevas tootmisprotsessi uuendamises vastavalt aja nõuetele. Täname oma ettevõtjaid just meil ette võtmast!

2014. aastal korraldati koostöös maavalitsusega ümber Sangaste koolitransport. Tulemuseks on optimaalsem ja oluliselt odavam bussiliiklus vallale. Hea pidev koostöö maavalitsusega on meile olnud suureks toeks ja abiks oma kavade elluviimisel ning igapäevategevuses.

Kultuuri- ja seltsiselu oli vallas jätkuvalt kirev ning baseerus suuresti tegijate initsiatiivil. Vald aitas toetustega siis, kui korraldajatel oma panus ka tehtud. Vallas on mitu üldtantsupeovõimelist rahvatantsutruppi, tegutsevad nii laste kui ka täiskasvanute huvi- ja spordiringid.

Suure tuntusega ja üha arenev ühendus oli nii aastal 2014 ja on ka edasi MTÜ Sangaste Vabatahtlik Tuletõrjeühing. Tänu neile on meil ohutum ja julgem olla. Riik oma kaugeneva teenusega maapiirkonnas jättis siia augu, mida nüüd omad ja vabad peavad täitma. Vabatahtlike pritsumeeste tegevus aitab kaasa nii heale seltsielule kui turvatundele vallas.

Jätkus koostöö naaberomavalitsuste ja Valgamaa Omavalitsuste Liiduga. Naabritega vaeti muuhulgas ka võimalikke liitumisvariante ja eks lähiaeg näitab, mis siit sündima hakkab.

Kokkuvõttes elas Sangaste rahulikku, kuid samas tegusat aastat, millega realiseeriti varasemaid kavu ning plaaniti uusi.

Taheva vald



Külasid 13: Hargla, Kalliküla, Koikküla, Koiva, Korkuna, Laanemetsa, Lepa, Lutsu, Ringiste, Sooblase, Taheva, Tsirgumäe ja Tõrvase.

Valla keskus Laanemetsa külas, kaugus maakonnakeskusest 25 km.

VallavolikoguLiikmeid 7, volikogu esimees Hille Tamman.

Aasta 2014 Taheva vallasMonika RogenbaumTaheva vallavanem

Taheva vald asub Valga maakonnas ja omab ühist piiri Valga maakonna Karula vallaga, Võru maakonna Mõniste vallaga ja Läti Vabariigiga.

Taheva valla rahvastikuregistrisse on kantud 31. detsembri 2014. aasta seisuga 753 inimest. Valla suurim küla on Hargla.

Taheva vallavalitsuse hallatavate asutustena tegutsesid 2014. aastal Hargla kool (lasteaed-põhikool), Hargla maakultuurimaja koos struktuuriüksuse Taheva valla avatud noortekeskusega, Hargla ja Koikküla raamatukogud ning valla eelarvest �nantseeriti veel Hargla ja Laanemetsa kalmistute, Hargla sotsiaalmaja, Taheva külakeskuse ja Koikküla külakeskuse tegevuskulud.

Lisaks töötab Tsirgumäe ja Kalliküla külades valla asutatud sihtasutus Taheva Sanatoorium.

2014. aastal võeti vastu Taheva valla arengukava aastateks 2014–2023, Taheva valla tervisepro�il 2014–2023 ja uuendati valla eelarvestrateegia. Oma arengukava uuendasid Hargla kandi külad.

SA Taheva Sanatoorium on valla asutatud sihtasutus, mis osutab asenduskodu, üldhooldekodu ja erihoole-kandeteenuseid 105 kliendile. Sihtasutuses töötab 53 inimest.

2014. aastal omistati Sihtasutusele Taheva Sanatoorium EQUASS sotsiaalteenuste kvaliteedimärk. EQUASS Assurance on serti�tseerimissüsteem, mis tagab kvaliteedi ja kvaliteedikontrolli teenustes. Süsteem võimaldab sotsiaalteenuseid osutavatel organisatsioonidel osa võtta serti�tseerimise protsessist Euroopa tasandil, tagades sellega teenuse kasutajatele/klientidele ja teistele huvirühmadele oma teenuste hea kvaliteedi. Seisuga 31.12.2014 oli sihtasutuse asenduskodu osakonnas 20 kasvandikku, hooldekodu osakonnas 53 klienti, erihoolekande osakonnas 30 klienti (sh igapäevaelu toetamise teenusel 10 inimest, toetatud elamise teenusel 10 inimest ning ööpäevaringsel


erihooldusteenusel 10 inimest). Käivitati ööpäevaringne erihooldusteenus. Tööharjutuse ja tööpraktika teenuseid osutati kokku 10 inimesele.

Taheva mõisaparki rajati SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse, Eesti Aiandusliidu ja Raili Uustalu abiga viljapuuaed.

Sihtasutusel täitus 2014. aastal kümnes tegevusaasta, mida tähistati sõprade päevaga.

Hargla kooli tegevuse eesmärk on võimaldada õpilastel täita koolikohustust ja omandada põhiharidus, kujundada lastes ja õpilastes igapäevaeluga toimetulekuks vajalikke oskusi, võimaldada koolieast noorematele lastehoidu ja alushariduse omandamist. Hargla kooli õpilaste arv seisuga 31.12.2014 oli 50 ja lasteaialaste arv 20. Koolis töötas võru keele ring ning lasteaias võrukeelne keelepesa. Lisaks oli õpilastel võimalik osaleda rahvatantsu-, kunsti- ja käsitöö-, majandus- ja puutööringides. Haridusasutus jätkas keskkonnateemaliste ettevõtmisega SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel. Hargla kooli õpilased osalesid viiendas Hargla-Karula kihelkonna laste võru keele ja kultuuri suvekoolis.

Kõige olulisemaks ehitustööks oli koolihoone pööningu soojustamine. Rekonstrueerimistöid toetas haridus- ja teadusministeerium 10 000 euroga. Vallaeelarve vahenditest soetati koolile uus auto.

Hargla maakultuurimajas tegutsesid naisrahvatantsurühm, naisansambel, näitering, senjoorade liikumisrühm. Hargla Maakultuurimaja ringid sisustavad oma etteastetega Taheva valla üritusi, osalevad maakondlikel üritustel ja käivad esinemas naabervaldades.

Taheva valla suuremad kultuurisündmused 2014. aastal olid järgmised: Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine, Hargla Maanaiste Klubi korraldatud puhkeõhtu, Hargla külapäev ja Tsirgumäe-Sooblase külapäev, valla jõulupidu. Kultuurimajas toimusid kord kvartalis tantsuõhtud. Naisansambel võttis osa talveöölaulupeost Otepääl.

Hargla maakultuurimaja struktuuriüksus Taheva valla avatud noortekeskuse ülesanne on noorsooteenuste (sh info ja nõustamine) osutamine, huvitegevuse võimaldamine, noorte huviringide ja noorsootöösündmuste korraldamine. Noortekeskuses on noortel võimalus vaadata �lme, korraldada puhkeõhtuid, mängida erinevaid lauamänge, piljardit, koroonat. On olemas jalgrattad ja suusad, suvel saab mängida võrkpalli. Noortekeskuses korraldavad üritusi noored koos noorsootöötajaga. Noortekeskuse koordineerimisel tegutsesid 2014. aastal järgmised ringid: kunsti- ja käsitööring, loovusring, puutööring (koostöös Taheva Valla Külade Seltsiga, ringitöö toimus Hargla kooli puutöökojas), majandusring (koos Karula noortega).

Avatud noortekeskuse 2014. aasta projektid:

• Valga maakonna ANK-konkursi komisjoni poolt rahastatud projekt „Võrkpalli edendamine Harglas“, toetussumma 1358,70 eurot, oma�nantseering 643,19 eurot.

• Mittetulundusühing Valgamaa Partnerluskogu ja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti Leaderi meetmest rahastatud projekt „Huviringid Taheva-Karula piirkonna noortele“, toetussumma 5877 eurot, oma�nantseering 1114,61 eurot. Projekt algas 2013. aastal ja lõppes 2014. aastal.

• SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahastatud projekt „Mustjõe kalapäev 2014“, toetussumma 970,62 eurot, oma�nantseering 517,42 eurot.

Hargla külaplatsil peeti mitmeid võrkpallivõistlusi, sh ka Taheva valla külade ja maakonna noortekeskuste vahelised võrkpalliturniirid.

Koikküla raamatukogul oli 2014. aastal 120 ja Hargla raamatukogul 112 teenuste kasutajat.

Taheva külakeskus pakkus peamiselt vaba aja veetmise ja pesupesemise teenuseid, samuti tegeles küla heakorraküsimustega.

Üleriigilist südamenädalat tähistati matkaga Harglas ning liikumissarja „Move week“ raames toimus matkapäev Tsirgumäe külas.

Kõikides suuremates valla külades toimusid heakorratalgud.

Taheva vallavalitsus viis ellu Leaderi meetme toel projekti „Taheva valla väärtuste ja võimaluste võrgustik“, mille baasil tegutseb Taheva, Karula ja Mõniste ettevõtete, mittetulundusühenduste, kohalike omavalitsuste ja aktiivsete inimeste võrgustik eesmärgiga koostöö kaudu parandada siinsete elanike võimalusi. Üheskoos koostati 14 eelkõige külastajale suunatud turismipaketti, samuti valmis koostööpiirkonda tutvustav koduleht aadressil www.kotus.ee.

Taheva Valla Külade Selts soetas Leaderi meetme toel külade ühistegevuseks järgmised vahendid: autohaagis, telk, grillpann, kokkupandavad lauad-toolid, murutraktor.

Mustjõe-Koiva veetee sai märgistatud erksates värvides poidega. Veetee märgistus algab Harglast ja lõpeb Koiva külas ning aitab kaasa veeteel orienteerumisele.

2014. aastal toimusid vajalikud eeltööd selleks, et 2015. aastal saaksid välja vahetatud Hargla, Taheva ja Koikküla külade ning Hargla kooli puurkaev-pumplate veekäitlusseadmed.

Hajaasustuse programmi raames toetati kolme veeprobleemidega majapidamist, eraldatud toetuste kogusumma oli 13 460 eurot.

Vallavalitsus rajas uued kaevud Hargla maakultuurimajale ja Laanemetsa kalmistule.

2014. aastal suleti Hargla postkontor ning avati postipunkt Hargla kaupluses.

Eesti töötukassa tunnustas Taheva valda tänukirjaga eduka koostöö eest.


Tõlliste vald



Külasid 13: Iigaste, Jaanikese, Korijärve, Muhkva, Paju, Rampe, Sooru, Supa, Tagula, Tinuküla, Tõlliste, Vilaski, Väljaküla.

Alevikke kaks: Tsirguliina ja Laatre.

Valla keskus Tsirguliina alevik, kaugus maakonnakeskusest 15 kilomeetrit.

Valla juriidiline aadress Laatre alevik, Kesk 6.

Vallavolikogu: Liikmeid 13, esimees Arne Nõmmik.

Aasta 2014 Tõlliste vallasMadis GrossTõlliste vallavanem

Suurimaks väärtuseks vallas on inimesed, kuid kahjuks väheneb elanike arv ka meil. Kui 2014. aasta alguses oli elanike arvuks 1694, siis aasta lõpus oli elanike arv vähenenud 38 inimese võrra ja seisuga 1.01.2015 elas rahvastikuregistri andmetel Tõlliste vallas 1656 inimest.

Rõõmu teeb sündivate laste arvu stabiilsus. 2014. aastal sündis peredesse 11 last, neist 8 poissi ja kolm tüdrukut.

Majanduslike näitajate poolest moodustasid 2014. aasta vallaeelarve põhitegevuse tulud kokku 1 595 817 eurot, põhitegevuse kulud 1 505 621 eurot. Investeerimistegevuse tulud olid 656 eurot ja kulud 41 028 eurot. Tegevustulud suurenesid võrreldes 2013. aastaga 2,5%, sh maksutulud 9,2% (tulumaks suurenes 6,9% ja maamaks 42,9%), kaupade ja teenuste müük suurenes 9,7%, toetused vähenesid 3,2% ja loodusressursside kasutamisõiguse tasud vähenesid 42,6%. Tegevuskulud suurenesid 2013. aastaga võrreldes 8,8%, sh vallale antavad erinevad toetused vähenesid 3,5%, tööjõukulud suurenesid 12% ja majandamiskulud 10,5%.

Enim raha suunatakse haridusvaldkonda (kool ja lasteaiad), kokku 869 609 eurot. Kultuurile, sh raamatukogudele ja rahvamajadele, noorsootööle ning huvi- ja seltsitegevusele kulub 152 084 eurot, elamu- ja kommunaalmajandusele 48 214 eurot, sotsiaalvaldkonnale 154 947 eurot. Valla võlakoormus seisuga 31.12.2014 oli 76 736 eurot.

Leaderi meetme „Kogukonnaalgatused ja koostöö“ raames viidi vallavalitsuse poolt ellu kolm projekti: „Kogukonnakeskuste arendamine“ kogumaksumusega 7088,40 eurot, „Kohaliku elukeskkonna parandamine tervist edendava tegevuse teel“ kogumaksumusega 6478,80 eurot ja „Minigol�rajad Tsirguliina“ kogumaksumusega 6490,60 eurot. „Kogukonnakeskuste arendamise“ projekti eesmärgiks oli kujundada välja paigad, kus on võimalik veeta väärtuslikumalt vaba aega, luues tingimused ka aktiivsemaks tegevuseks. Tsirguliina ja Sooru paigaldati lisaks teiste puhkekoha tarbeks soetatud asjadele välipingpongi lauad, Laatres parendati ujumiskohta.

Projekti „Kohaliku elukeskkonna parandamine tervist edendava tegevuse teel“ sisuks oli jõusaali seadmete soetamine eesmärgiga luua tingimused jõusaali avalikuks kasutamiseks. Tsirguliina alevikus paiknevasse jõusaali paigaldati nurgaristvedu koos lisadega, rinnalt surumise pink koos lisadega, jalapress koos raskustega, sõudeergomeeter ja pink kõhulihaste treenimiseks.

Projekti „Minigol�rajad Tsirguliina“ eesmärk oli laiendada spordiga tegelemise võimalusi. Selle eesmärgi saavutamiseks soetati kuus minigol� rada. Minigol� rajad paigaldati Tsirguliina keskkooli territooriumile, kus vallaelanikud ja kooliõpilased saavad neid igapäevaselt kasutada.

Parandati Tsirguliina aleviku teede olukorda. Esmakordselt kasutati uut tehnoloogiat – tee kahepoolekordset pindamist ning nii sai uue katte Kooli tänav. Selle tegevusega plaanime jätkata ka järgnevatel aastatel.

Valla ainukeseks kooliks on jäänud Tsirguliina keskkool, mille 2014. aastal lõpetas kuldmedaliga Anabell Tamm.

Kooli tegemistest võib lisaks traditsioonilisele õppetööle mainida järgmist. Tsirguliina Keskkooli õpilased ja õpetajad on aastaid osalenud erinevates Comeniuse programmi projektides, saates partnerriikidesse oma delegatsioone ning võttes vastu nende omi. Viimase projektina sai 2013. aasta sügisel alguse algklassidele mõeldud kaheaastane projekt „Traditsioonilised mängud üle Euroopa“. Partnermaadeks on seekord projekti koordineeriv Hispaania ning Türgi, Rumeenia ja Bulgaaria. Projekti tegevuste käigus on valminud veebileht, kus on võimalik jälgida juba tehtut ning ka planeeritavaid tegevusi.

Koostöös Lilli looduskeskusega osalevad Tsirguliina keskkooli 1.-9. klasside õpilased keskkonnahariduslikus õuesõppe programmis.

2014. aasta mais toimus ülekooliline „Kooliolümpia“. Tegemist oli uurimistööde raames korraldatud üritusega, milles osales kogu koolipere. Ürituse juhendajaiks olid õpetajad Inga Kasekamp ja Anne Juust. Praktilise töö läbiviijaiks


Kirstiine Karu ja Santa Paudsepp. Tegevused toimusid meeskonniti. Pakuti nii nuputamisülesandeid, looduse tundmist, emakeele ülesandeid ning tegevustest ei puudunud ka sportlikud etteasted. Üritus meeldis kõikidele osavõtjatele ja sellega planeeritakse jätkata ka tulevikus.

Väärtustamaks peret korraldatakse koolis traditsioonilise üritusena perepäeva ning tunnustamaks lapsi ja nende vanemaid, tublide laste vastuvõttu ning eraldi vastuvõttu nende vanematele. Omalaadne üritus oli ka heategevusüritus „Otsime suuremat kodu!“, mille eesmärgiks oli koolile 100. aastapäevaks kingitud kilpkonnadele, Isabellale ja Tonyle, avaramate elamistingimuste võimaldamine.

Vallas toimub palju kultuuri- ja spordiüritusi (uusaastapidu; Tõlliste valla talispartakiaad, kus aladeks on võrkpall, lauatennis, koroona, bowling ja suusatamine; naistepäevapidu; Tõlliste valla laste lauluvõistlus; emadepäeva kontsert; Tõlliste valla külade päev, mis 2014. aastal korraldati Soorus; Iigaste jooks; Tõlliste valla spordinädal; Tõlliste valla sügisene rahvakunstipäev; valla jõulupidu.

Tõlliste valla rahvatantsurühm Midrilinnud ja Tõlliste-Puka-Sangaste segakoor esindasid valda 4.–6. juulil 2014. a toimunud XXVI laulu- ja XIX tantsupeol „Aja puudutus. Puudutuse aeg“.

Rahvatantsurühm Midrilinnud esines ka 16.–18. juulil Eurofolkitalia festivalil Itaalias Cascias, kus tutvuti kohaliku eluoluga ning tutvustati Eestit ja oma kodupaika. Festivalist võtsid osa 23 riigi esindajad. Eestit esindasid koos Midrilindudega kapell Jauram Tõrvast ning Poloda Piigad Mikitamäelt. Oktoobris toimus Tsirguliina rahvamajas „Tantsupäev“, kus saadi uuesti kokku ning õpiti erinevaid rahvuslike sugemetega tantse ja tehti kokkuvõtteid Itaalia reisist. Alates 2014. aastast tegutseb Tsirguliina keskkoolis taas algklasside rahvatantsuring. Nende esimene suurim esinemine toimus Tõrvas Valgamaa tantsupeol „Kodune lugu“.

Valla teenetemärk omistati 2014. aastal Tsirguliina raamatukogu direktorile Tiia Pärnik-Pernikule.

Tõrva linn


Pindala 4,80 km².

Kaugus maakonnakeskusest 28 km.

LinnavolikoguLiikmeid 15, volikogu esimees Kalle Vister.

Kokkuvõte Tõrva linna teguderohkest 2014. aastast

Maido RuusmannTõrva linnapea

Tõrva linna jaoks oli 2014. aasta täis mitmepalgelisi ettevõtmisi, silmapaistvaid tegusid ning tulevikku vaatavaid otsuseid.

Kultuur on emotsioon!Tunnistan, et minu jaoks isiklikult olid möödunud aasta kõige emotsionaalsemateks Tõrva linnas toimunud sündmusteks 6. augustil sinimustvalge lipu heiskamine Tõrva raekoja torni ja mõned päevad hiljem toimunud pöörane Tõrva Loits.

Lipuheiskamisega tähistasime Eesti lipu 130. aastapäeva ning avasime nii Tõrva Tule-Päevad kui ka kultuuripäevad „Las jääda ükski mets“. Lipuheiskajaks oli Tõrva kuldmärgi kavaler Olev Lõndso, kes sai samasuguse teoga hakkama juba 1962. aastal.

Tõrva Loits pakkus seevastu oma kava ja etteastetega eelkõige rahulolu, et Tõrva linn oli taaskord vähemalt üheks õhtuks Eesti kultuurielu tippkohaks ning vaimustavaid asju saab teha ka mujal kui Tallinnas.

Tõrva lauljatel ja tantsijatel jagus seevastu emotsioone terveks kolmeks suureks ürituseks. Mais toimus Tõrvas Valgamaa tantsupidu „Kodune lugu“, millele järgnes 7. juunil III Mulgi pidu Suislepas. Juulis aga toimus Tallinnas XXVI laulu- ja XIX tantsupidu „Aja puudutus. Puudutuse aeg“, kust võtsid osa ka mitmed tõrvakad.


Tõrva on ka kinolinn! 2014. aastal puhuti elu sisse ajaloolisele Tõrva kinomajale ning alustati regulaarsete �lmiõhtute korraldamist. Viljandi kultuuriakadeemia noorte eestvedamisel toimus oktoobris Tõrva dokumentaal�lmide festival, mis oli esimene omataoline kogu Kagu-Eestis.

Juba suvel valmis aga Tõrva noorte endi poolt koostatud kinomaja ajalugu tutvustav dokumentaal�lm – tegelikult peakski aasta suurima aplausi tegema noortele, kelle tegevust näeb Tõrvas pea igal sammul. Tõrva noorte ettevõtmised on pälvinud palju tähelepanu ja eraldi peaks neist esile tõstma Tõrva Raadio töölepaneku Tõrva Tule-Päevade raames ja jõuluajal.

LC Tõrva Mari eestvedamisel esitleti 15. novembril Tõrva linna kultuuripreemiale nime andnud Mari Kulli elulooraamatut ning avati Mari-nimeline istepink Tikste ürgoru kaldal.

Tulevikku vaatavad otsused18. novembril kuulutas Tõrva linnavalitsus koostöös Eesti Arhitektide Liiduga välja Tõrva keskväljaku ja linnaruumi arhitektuurikonkursi. Arvan, et võidutöö „Mulgi kuurort“ on äge, vaatab tulevikku ja pakub Tõrva keskväljaku ja selle lähiümbruse arendamiseks väga mitmeid võimalusi. Loomulikult vajab võidutöö veel kohendamist. Oluline on aga see, et linn on teinud jõulise edasimineku selles suunas, et Tõrva keskus oleks kaasaegne ja huvipakkuv nii tõrvakatele kui meie külalistele. Linn on praeguseks esitanud Euroopa Liidu tõukefondi ka eeltaotluse, et lähiaastatel keskväljak korda teha.

Tõrva on Mulgimaa suurimaks linnaks, mistõttu peame oluliseks tegeleda ka Mulgimaa teemadega. 2014. aastal otsustasime koos teiste Mulgi-Valgamaa omavalitsustega liituda Mulgimaa Arenduskoja Leader piirkonnaga. Nüüd on kõik Mulgimaa omavalitsused „ühe mütsi all“ ja saame seeläbi rohkem panustada Mulgimaa tegemistesse. Samuti tegid Mulgimaa omavalitsused väärika otsuse, mille tulemusel kolis Tõrva linnavalitsuse ruumidesse Mulgi Kultuuri Instituut. Tõrva piirkonna omavalitsused otsustasid hakata välja andma ka ühist Helme kihelkonnalehte. Loodame, et need väikesed sammud annavad lõpuks võimaluse ka Mulgi-Valgamaa omavalitsuste ühinemiseks.

Eriti hea meel on aga tõdeda, et kaks Tõrva gümnaasiumi õpilast, Karl Martin Volver ja Mare Vahtre osalesid edukalt Maxima Tulevikutalendi stipendiumikonkursil. Karl Martinil õnnestus seejuures saavutada peastipendium spordi ja tervise valdkonnas ja Mare oli �nalist teaduse kategoorias. Arvan, et Tõrva linn on heaks kasvulavaks noortele ja andekatele, kes ise soovivad midagi saavutada ja teistmoodi teha!

Tunnustame ettevõtjaid!Ettevõtjate väärtustamiseks ja nende tänamiseks korraldamise 20. detsembril Tõrva linna ettevõtjate tunnustamisõhtu, mis toimus põnevas ja ootamatus kohas – OÜ Scandinavian Furniture laohoones.

Tõrva linna tunnustuse pälvisid seekord OÜ Supelung ja OÜ Tõrva Wakepoint, mis mõlemad on andnud panuse linna ettevõtlus- ja turismikeskkonna edendamiseks. Ettevõtted on teostanud investeeringuid, mille kaudu on Riiska järve äärde rajatud õdus kohvik ja ekstreemspordi viljelejatele mõeldud kaablipark. Aktsiaseltsi Brick tunnustati linna ettevõtluskeskkonna edendamise eest, kuna ettevõtte eestvedamisel valmis 2014. aastal kahekorruseline maja aadressil Valga tänav 1. Osaühing Scandinavian Furniture on jätkuvalt Tõrva linna suurimaks maksumaksjaks. Eriauhinna pälvisid Rait Allik ja osaühing Frendit, mis toetas 2014. aastal mitmeid Tõrva sündmusi.

Sport on oluline!Tõrva spordiaasta suursündmuseks võib pidada Tõrva Jalgpalliklubi täiskasvanute meeskonna tublit hooaega, mille kokkuvõttes kindlustati edasipääs Eesti II liigasse.

Teiste ürituste seas oli Tõrva linnal au võõrustada ka erinevatest Eesti kohtadest pärit triatleete. Esmakordselt Eesti triatloniajaloos korraldati Tõrvas kahepäevased triatlonivõistlused, kus esimese päeva krosstriatloni tulemuste põhjal mindi järgmisel päeval võistlema maanteetriatlonile. Triatlonipäevade raames toimusid ka Eesti meistrivõistlused krosstriatlonis.

Lisaks füüsisele panustatakse Tõrvas ka mälutreenimisele ehk möödunud aastal toimus juba üheksandat korda Tõrva mälumänguturniir, kus võidutsesid meie naaberlinna Valga esindajad.

Tõrvas on palju tublisid spordimehi ja -naisi, kes võtavad osa maakondliku, riikliku ja rahvusvahelise tähtsusega spordiüritustest. Lisaks need, kes tulevad pühapäeviti Tõrva matkadele või osalevad eripalgelistel üritustel. Tõrvakad on spordiusku! Eraldi peaks aga mainima odaviskajaid Tanel Laanmäed ja Magnus Kirti, kes esindasid Eestit augustis Šveitsis toimunud kergejõustiku Euroopa meistrivõistlustel. Tulemused ei olnud küll nende võimetele vastavad, kuid poisid arenevad kiiresti ja on seadnud enestele kõrged sihid!

Mida toob 2015. aasta?Tõrva linnapeana loodan, et 2015. aasta on sarnaselt möödunud aastaga täis mitmepalgelisi ettevõtmisi, silmapaistvaid tegusid ning tulevikku vaatavaid otsuseid. Loodan, et tõrvakad on jätkuvalt aktiivsed ja teotahtelised, kes hoolivad oma kodulinna tulevikust.


Valga linn

Elanike arv 13 322 (1. jaanuari 2015 seisuga).

Pindala 16,54 km².

Valga linn on Valga maakonna keskus.

Linnavolikogu

Liikmeid 21, volikogu esimees Ivar Unt.

Aasta 2014 Valga linnasKalev HärkValga linnapea

Valga linna ja Valgamaa 2014. aasta olulisemaks sündmuseks oli kahtlemata võidupüha 95. aastapäevale ja Eesti-Läti relvavendlusele pühendatud seni kõige rahvusvahelisem võidupüha paraad, mida piirilinnas Valgas võtsid ühiselt vastu Eesti president Toomas Hendrik Ilves ja Läti president Andris Bērziņš. Kaitseliidu, Naiskodukaitse, Kodutütarde ja Noorte Kotkaste üksuste kõrval osalesid Läti kaitseväe ja Zemessardze üksused, Ameerika Ühendriikide kompanii ja Vabadussõjas meie liitlastena sõdinud Soome, Rootsi, Taani ja Ühendkuningriigi liputoimkonnad. Paraadi lõpetas NATO hävitajate ja Eesti Õhuväe lennuvahendite ülelend – kaks Taani hävitajat F-16, kaks Poola hävitajat MIG-29 ja kaks Briti hävitajat Euro�ghter Typhoon. Peale nende tegid ülelennu kaitseväe kopterid, politsei- ja piirivalveameti kopter ja lennuk ning õhuväe õppelennuk. Paraadilt siirdusid üksused rivikorras kaitseväelisele jalutuskäigule Valgast Valkasse marsruudil Kesk tänav – Raja tänav – Rīgas iela (Riia tänav) – Lugažu parks (Lugaži park), kus üksused veel kord rivistusid. Kokku oli rivis pea 1300 inimest. Paraadi juhatas Kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili.

Valga linn panustas jätkuvalt aktiivselt haridus- ja kultuurielluSügisest hakati Valga gümnaasiumi edukamatele õpilastele maksma stipendiumi. 70 euro suurune toetus oli ette nähtud väga heade hinnetega õpilastele, 50 euro suurust toetust said taotleda õpilased, kelle hinneteks „4“ ja „5“. Stipendiumi maksti 2014. aastal 12 õpilasele.

Otsustati Valga Vene gümnaasiumi tegevus ümber korraldada põhikooliks, mille käigus kinnitati koolile ka uus nimi – Valga Priimetsa kool.

Uute aktiivsete koolijuhtidena alustasid tööd Hannely Luik-Stogov Valga põhikoolis, Marina Krotova Valga Vene gümnaasiumis ja Valga kaugõppegümnaasiumi direktori kohusetäitjana Helle Ritso. Lasteaed Kaseke uueks direktoriks sai Maila Rajamets ning Valga muusikakooli direktorina alustas tööd Tiia Parmo.

Läbiviidud huvihariduse seire andmetel osales 88% Valga munitsipaalkoolide õpilastest koolivälises tegevuses. Valga kultuuri- ja huvialakeskuses töötas 18 huviringi, mille tegevusest võttis osa üle 330 lapse vanuses 3–19 aastat. Valga muusikakoolis omandas erinevatel erialadel muusikalist haridust 2014. aastal 240 õpilast. 2014. aastal tegutses Valgas 26 spordiklubi, kus tegutses ligi 450 noorsportlast 21 litsentseeritud treeneri juhendamisel.

31. mail toimus Valga ja Valka linnade koostöös J. Cimze 200. sünniaastapäevale pühendatud Liivimaa laulupidu „Cimze kood“, kus osales ligi 2000 lauljat Eestist ja Lätist. Esmaettekandel oli Valga linna poolt Eesti Kontserdilt tellitud Renè Eespere oratoorium „Ante Lucem“, mille kandsid ette RAM, Eesti Kaitseväe orkester, Rahvusooperi Estonia solist Renè Soom ja Läti Rahvusooperi solist Ilona Bagele. Läti poolt oli esmaettekandes Jānis Petersi luuletsükkel, millele kirjutasid muusika kolm heliloojat, nende seas Raimonds Pauls.

Koostöös Eesti Sümfooniaorkestrite Liiduga sai esmakordselt teoks Liivimaa noorteorkestri kontsert Valga kultuuri- ja huvialakeskuses, kus musitseerisid Valga muusikakooli ja ka mitmete teiste muusikakoolide õpilased ja õpetajad.

Oktoobri lõpus avati Valga kultuuri- ja huvialakeskuse teatrisaalis 3D-tehnoloogiat toetav kino.

Spordiüritustest viidi läbi Pavel Loskutovi rahvajooks, Mardijooks, Valga-Valka jooks, Bruno Junki mälestusvõistlused käimises ning kergejõustikuvõistlused „Valga-Valmiera“ ja „Valga-Smiltene“. Toimusid rahvamatkade seriaal ning Priimetsa kevadiste ja sügiseste tervisetundide seriaalid. Valga-Valka tänavatel ja teedel toimus Eesti ja Läti meistrivõistlus poolpikas triatlonis, kus kahel päeval osales üle 350 sportlase. Suurematest motospordisündmustest toimus Valgas autode romuringi võistlus. Uute sündmustena korraldati Valga-Valka rahvusvaheline jalgpalliturniir, kus osales noorjalgpallureid 6 riigist ja Arnold Viidingu mälestusvõistlused kuulitõukes, kettaheites ja odaviskes.

Traditsioonilise populaarse sündmusena toimusid juunikuus Valga linna päevad, mille raames viidi läbi Pedeli paadiralli, punnvõrride võistlus ja palju muud huvitavat.

Kultuurisündmustest jätkusid traditsioonilised Heategevuslik Piiriäärne laat koos esmakordselt korraldatud vorsti- ja lihatoodete festivaliga, Lõuna-Eesti meistrivõistlus grillimises „Grillfest“, Liivimaa laulupidu Valka laululaval,


lauluvõistlus „Valga Laululaps“, Rahvusvaheline Valga militaarajaloo festival, Jõekääru kontsert, Muinastulede öö ning Liivimaa Mihklilaat ja rahvalik pidu. Uue sündmusena lisandus kahepäevane popp/jazz kooride festival „Lauluragin“.

Valga muuseum võeti alates 1. detsembrist kultuuriministeeriumi haldamiselt üle linna allasutuseks.

Valga linn hoolib oma elanikest ja aitab abivajajaidJuba üheksandat korda valis Valga linn aukodaniku, keda tunnustati Raemedali ning rahalise preemiaga. 2014. aasta aukodaniku tiitli pälvis kauaaegne Valga haigla arst Aasa Põder.

Šveitsi-Eesti Koostööprogrammi toel alustati peremaja ehitamist Valga lastekodule Kurepesa, kus hakkab elama kuni 16 last koos kasvatajatega. Hoone valmimine on planeeritud 2015. aastasse.

Aasta algusest käivitus Valga linnal koos Johannes Mihkelsoni keskusega projekt „Tugiisikuteenus ning teised toetavad teenused erikoolist või vanglast vabanenud noortele”. Projekti peamiseks eesmärgiks on vähendada vanglast või erikoolist vabanenud või vabanevate kuni 26-aastaste noorte kuritegevust, vältida nende sattumist vanglasse ning tõsta nende toimetulekuvõimet ühiskonnas. Projekti raames pakutakse eelnimetatud isikutele koolitusi, tugiisiku- jm toetavaid teenuseid.

Valga linn on ettevõtlik ja arenevKahel korral toimus Valga ettevõtjate hommikusöök linnajuhtidega, kus arutati linna arenguga seotud küsimusi. Valga linn korraldas ka Valga-Valka ettevõtjate ühise spordipäeva Valga spordihallis, kus toimusid meeskondlikud võistlused kohapeal moodustatud võistkondade vahel. Lisaks osales Valga linnavalitsus partnerina Eesti-Läti programmist �nantseeritavas projektis „Delbi”, mis keskendus Põhja-Läti ja Lõuna-Eesti ettevõtjate koostöö arendamisele.

Eesti-Läti piiriülese koostöö programmi programmiperioodi 2007–2013 lõppemist ning uue perioodi 2014–2020 algust tähistati novembris Valga raudteejaamas, mis oli programmi jaoks sümboolse tähendusega. Valga raudteejaamas toimunud ürituse nimi oli „Vahepeatuse tähistamine”, mis tulenes sellest, et programmiperioodidel on väike vaheetapp, kus kokkuvõtteid teha, nii on ka rongijaamad vahepeatused ja kohtumispaigad, kus saadakse kokku ja kust minnakse edasi. Valga-Valka näol on tegu ainsa Eesti-Läti kaksiklinnaga, kellel on pikk ajalugu koostööst. Samuti oli sümboolne tähendus sellel, et jaamahoone on osaliselt renoveeritud Eesti-Läti programmi toel, kuid üritus toimus just renoveerimata osas ehk atmosfääris, kus kohtusid uus ja vana.

Jätkati Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programmist rahastatud projekti „Be good at sport through three countries” elluviimist, mille käigus viidi läbi võistlused võrkpallis, saalihokis ja jalgpallis nii Valgas, Valkas kui Novoje Devjatkinos.

Neljal korral aastas ilmus Valga Linna Leht. Lehte trükiti eesti ja vene keeles kokku 10 500 eksemplari. Lehte jagati tasuta nii valgalastele kui ka ümberkaudsete valdade elanikele.

Valga linnaruum muutus kaunimaks

Koostati Valga linnaruumi analüüsid ja eskiisid rahaliste toetuste taotlemiseks, et taastada Valga vanalinn, ühendada Valga raudteejaam keskusega, arendada ettevõtlus- ja tööstusalasid ning Valga-Valka piiriala.

Täies ulatuses taastati katendid ning rekonstrueeriti kõnnitee Kungla tänaval, renoveeriti Kesk tänava allee ja Pedeli-poolne kõnnitee, taastati asfaltkate Allika tänaval. Kujundati ja ehitati haljasalad Kesk-Vabaduse-Kuperjanovi ringristmikule ja Kesk tänavale.


Õru vald

Elanikke 467 (1. jaanuari 2015 seisuga).


Külasid 8: Uniküla, Õruste, Lota, Kiviküla, Killinge, Mustumetsa, Priipalu, Õlatu.

Alevikke üks: Õru.

Valla keskus Õru alevikus, kaugus maakonnakeskusest 22 km.

VallavolikoguLiikmeid 7, volikogu esimees Kalmer Sarv.

Aasta 2014 Õru vallasAgu KabritsÕru vallavanem

Aasta 2014 jääb meelde eelkõige mulle ja paljudele valla elanikele ajana, mil püüdsime parandada Õru valla mainet, muuta kujunenud arvamust vallast, mis siseministeeriumi poolt tellitud ja konsultatsioonikeskuse Geomedia poolt koostatud uuringute järgi on haldussuutlikkuse poolest pingereas viimane. Ja nii juba aastaid, kusjuures kohapealsetel inimestel on hoopis teised seisukohad ja hoiakud selliste tellitud uuringute suhtes. Jah tõesti, vald on elanike arvult ja pindalalt üks väiksemaid, kuid asukohalt mitte sugugi halva paiknemisega. Valgamaa suhtes on Õru vald igati kesksel asukohal, asub ju maakonna keskpunkt Õrus. Selline geograa�line asukoht oleks ideaalne maakonna keskuseks. Siit suundub maakonna eri paikkondadesse suhteliselt hea teedevõrgustik, jagades Valgamaa võrdsete kaugustega vahemaadeks. Lisaks heale asukohale läbib Õru valda mitte üksnes Valga-Tartu maantee, vaid rahvusvahelist mõõtu kandev Riia-Peterburi trass. Maantee kõrval on oluline ka raudtee läbimine, kus Keeni peatusest on võimalik mugavalt kolm korda päevas sõita Tallinna ja tagasi. Paranemist vajab, ja loodetavasti lähimate aastatega see ka toimub, ühendus Riiaga. Seega on Õru vald logistiliselt maakonnas parim paik elamiseks. Valla asukoht sai määravaks ka sõjaväe iga-aastase üleriigilise suurõppuse Kevadtorm toimumise ajal. Oli ju Kevadtorm planeeritud põhiliselt Valgamaale. Just nimelt valla asukoha ja Õru valla metsaderohkuse tõttu oli siin kuu aega meie tublide sõjameeste peamine paiknemise koht. Lahingõppusi ja tehnikat sai näha iga vallaelanik, ei olnud ühtegi küla, kus ei oleks toimunud näidislahinguid. Lisaks oli näha ka mitmete teiste meie liitlasvägede sõjamehi.

Tänu pidevale eelnevale negatiivsele turmtulele oli aasta rohke ka ajakirjanike külastuste poolest. Meeldivad kohtumised Postimehe, Maalehe, Võrumaa Teataja ja mitmete teistega kujunesid üpris ühetaolise stsenaariumi järgi. Kõik ajakirjanikud, v.a Valgamaalase ajakirjanik (tunneb end koduselt) tulid väga arglikult, silmade suuruse järgi võis arvata, et nad olid valmistunud kohtuma millegi hirmsa, senitundmatu nähtusega. Pisut kohanedes ja nähes, et tegemist ei ole apokalüpsisega, sai räägitud väga paljudest asjadest, mis olid ajakirjanikel seni teadmata. Külastasime noori taluperesid, kes olid just nimelt leidnud vajaduse oma kodu rajada Õru valda, kasvatades siin lapsi, tehes tööd ja tundes rõõmu selle paikkonna elu üle. Kohtusime ka ettevõtjatega, kelle sõnum oli alati ühene – kel on tahtmist, saab hakkama, ainult värsket õhku ja ruumi on rohkem kui suures linnas. Lahkudes valdas ajakirjanikke tundmus, nagu oleks toimunud kohtumine vanade heade sõpradega.

Elanike rahulolu ja turvatunnet tõstab ka teadmine, et valda juhib väga nooruslik volikogu, keskmise vanusega 33 aastat. Samuti oli esmakordselt lehvimas Õru valla lipp suvisel laulu- ja tantsupeol Tallinnas. Päädis see laulupeo rongkäiguga, kus Valgamaa kolonnis olid kindlalt koha sisse võtnud oma lipu saatel Õru valla tantsijad ja lauljad. Kuid laulu- ja tantsupidu ei alanud mitte Tallinnas, vaid juba nädalapäevad varem liikus mööda Eestimaad laulu- ja tantsupeo tuli, mis jõudis ka Õru lauluväljakule jalgratturite eskordi saatel. Siin toimus tore miniatuurne laulu- ja tantsupidu kohaliku rahva meeleoluka kaasaelamise saatel, millest võtsid osa ümbruskonna valdade lauljad ja tantsijad. Rõõmu jagus vallarahval nii jaani- kui jõulupidudeks, mida aastaid korraldab väga sisukalt volikogu esimees Kalmer Sarv. Sellel aastal lisandus ka linnade eeskujul ühiselt Esimese Advendiküünla süütamine. Lõpetuseks tahaks öelda Postimehe ajakirjaniku sõnadega: „Tunda on, et vallarahvas hoiab kokku.“

70 VALGAMAA AASTARAAMAT 2014 Looduskeskkond ja keskkonnakaitse

5. Looduskeskkond ja keskkonnakaitse

5.1 Valgamaa looduse üldiseloomustus

Valga maakond asub Eesti lõunaosas, moodustades Põlva ja Võru maakonnaga Kagu-Eesti piirkonna. Valgamaa kogupindala on 2046,49 km². Maakonna pinnaehitus on väga mitmekesine. Lääneosas on valitsev ürgorgudest liigestatud lainjas moreentasandik siin-seal kerkivate kuplite ning seljakutega. Põhja pool annavad maastikule ilme põhja-lõunasuunalised väikevoored ning madalamatel niiskematel aladel niidud ja metsad. Tõrva-Helme ümbrus on tasasem, kuid liigestatud Õhne ja ta lisajõgede orgudest. Paljudes kohtades paljanduvad orgude veerudel aluspõhja liivakivid. Sellel tihedasti asustatud alal vahelduvad laialdased põllumaad niitude, lohkudes asetsevate järvede ning üksikute metsatukkadega. Hummuli ja Taagepera ümbruses leidub ka kuplistikke. Läti Vabariigi piiril esineb laialdane ala suurte metsade, nõmmede ja soodega. Maakonna keskosa hõlmab põhja-lõunasuunaline Väikese Emajõe orund ning selle jätkuks olev Valga nõgu, kus valitseb suuremalt osalt lainjas moreentasandik, läbitud madalatest lamm- või moldorgudest. Orgudest on määravaim Väikese Emajõe org, millesse Tõlliste kohal suubub Pedeli ürgorg. Valga nõo keskosas esineb laialdane soostunud Korva luht.

Maakonna kõrgeim osa on Otepää kõrgustik, kus kõrgemateks tippudeks on Kuutsemägi (217 m), Meegaste mägi (214 m), Harimägi (212 m). Sealne ala on ka järvederohke, tuntuim neist on Pühajärv. Samuti on kaunis Karula kõrgustik, eriti selle vahelduva reljee�ga idaosa, mis jätkub ka Läti Vabariigi põhjaosas. Karula kõrgustiku rohketest järvedest on üks tuntumaid Karula Pikkjärv.

Maakonna metsamaa pindala on ligi 114 000 ha, metsad vahelduvad niitude, nõmmede, luhtade ja soodega. Maakonna üldpindalast on 7 900 ha soode all, millest 5 400 ha on kõrgsood e rabad. Suuremad neist on Rubina, Korva ja Lagesoo.

Valgamaa suurimateks looduskaitseobjektideks on Otepää looduspark, Karula rahvuspark ja Koiva-Mustjõe maastikukaitseala.

Kõrgeimaks mäeks Valgamaal on Kuutsemägi, 217 m. Looduslikke järvi üle 1 ha on maakonnas ligi 180. Suurim on neist Pühajärv (286 ha), järgneb Aheru (234 ha). Maakonna sügavaimaks järveks on Udsu (30,2 m), mis on oma sügavuselt kolmas Eestis.

Kaitsealasid, mille hulka kuuluvad rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad ja selle eritüübid nagu pargid, puistud, arboreetumid, on maakonnas kokku 60. Suurimaks neist on Otepää looduspark, mille suuruseks on 22 430 ha. Oma territooriumilt on see ühtlasi suurim Eestis asuvatest maastikukaitsealadest. Kaitsealust territooriumi, mis lisaks kaitsealadele hõlmab ka hoiualasid ja püsielupaiku, on maakonnas kokku 43 431 ha. Üksikobjektidena on Valgamaal kaitse all 28 põlispuud ning 5 rändrahnu. Maakonna kõrgeim kaitsealune puu, Tsuura kuusk, on ühtlasi jämedaim hariliku kuuse esindaja Eestis. Puu kõrgus küünib 29 meetrini, selle ümbermõõt on 4,32 m. Kõige jämedamaks puuks on aga Pühajärve Sõjatamm ümbermõõduga 6,98 m. Valgamaal asub Lõuna-Eesti suurim rändrahn – Helgikivi, mille ümbermõõt on 30,2 m ja maapealne maht 61 m3.

Allikas: „Tuntumaid looduskaitseobjekte Valgamaal”. Valga, 2007

5.2 Meteoroloogiline ülevaade

Soojuslikud karakteristikud

Tabel 5-1. Valga õhutemperatuur (°C) kuude kaupa

I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII

Keskmine 2014 -7,9 0,1 2,9 7,0 12,2 14,0 19,8 16,9 11,9 5,5 1,4 -1,5

Norm 1961–1990 -6,8 -6,1 -1,9 4,5 11,3 15,3 16,6 15,4 10,6 5,9 0,5 -4,1

Keskmine 2013 -7,2 -3,1 -7,3 3,9 14,9 18,1 18,0 17,0 11,3 7,3 4,1 1,8Absoluutne maksimumtemperatuur 1961–2014

10,1 10,9 18,9 27,4 30,7 32,1 34,4 34,3 29,5 21,7 15,2 11,9

Absoluutne miinimumtemperatuur 1961–2014

-38,5 -35,6 -30,1 -17,8 -5,6 -1,6 2,5 1,5 -6,5 -14,4 -21,9 -40,5

Allikas: keskkonnaagentuur.

71Looduskeskkond ja keskkonnakaitse VALGAMAA AASTARAAMAT 2014

Joonisel 5-1 on kujutatud aasta keskmise õhutemperatuuri aegrida Valga meteoroloogiajaama andmetel.

Joonis 5-1. Valga aasta keskmise õhutemperatuuri (°C) aegrida 1961–2014

2

3

4

5

6

7

8

1961

1963

1965

1967

1969

1971

1973

1975

1977

1979

1981

1983

1985

1987

1989

1991

1993

1995

1997

1999

2001

2003

2005

2007

2009

2011

2013

õhut

empe

ratu

ur,

0 C

Temp 1961–2014 Norm 1961–1990 Trend 1961-2014


Joonis 5-2 iseloomustab õhutemperatuuri aastast käiku 2014. aastal Valgas kuu keskmiste tasemel, võrreldes 2013. aasta ja paljuaastase keskmisega ehk normiga (1961–1990).

Aasta keskmine õhutemperatuur oli 2014. aastal Valgas 6,9 °C, mis on 1,8 °C kõrgem normist ning 0,3 °C kõrgem kui 2013. aastal.

Joonis 5-2. Valga. Kuu keskmine õhutemperatuur (°C)

-10,0

-5,0

0,0

5,0

10,0

15,0

20,0

25,0

jaan veeb märts aprill mai juuni juuli aug sept okt nov dets

õhut

empe

ratu

ur,

0 C

Temp 2014 Norm 1961–1990 Temp 2013


Kõige külmem kuu oli 2014. aastal jaanuar – kuu keskmise õhutemperatuuriga -7,9 °C, mis on normist 1,1 °C ja 2013. aastast 0,7 °C madalam. Kõige soojem kuu oli juuli – kuu keskmise õhutemperatuuriga 19,8 °C, mis on normist 3,2 °C ja 2013. aastast 1,8 °C kõrgem.

Eriliselt soojaks kujunes 2014. aastal veebruar, mil kuu keskmine õhutemperatuur oli +0,1 °C (norm -6,1 °C), mis on viimase poolsajandi jooksul viiendal kohal. Viimati esines nii soe veebruar 2008. aastal, mil kuu keskmine õhutemperatuur oli +1,1 °C.

2014. aastal oli absoluutne maksimaalne õhutemperatuur +30,8 °C, mis mõõdeti 28. juulil. Absoluutne minimaalne õhutemperatuur oli -23,3 °C, mis registreeriti 24. jaanuaril.


Joonis 5-3. Valga. Sademete hulk (mm) ja suhteline õhuniiskus (%)

2014

Page 1

0102030405060708090100

0

20

40

60

80

100

120

140

jaan veeb märts aprill mai juuni juuli aug sept okt nov dets

suht

elin

e ni

isku

s, %

sade

met

e hu

lk, m

m

Sademed 2014 Sademed 2013Sad norm 1961–1990 Suht niisk 2014


Joonisel 5-3 on toodud sademete hulk ja suhteline õhuniiskus 2014. aastal kuude lõikes, mis on mõõdetud Valga meteoroloogiajaamas ning võrreldud seda 2013. aasta ja paljuaastase keskmisega (1961-1990).

Aasta sademete summa oli 2014. aastal Valgas 671,2 mm, 2013. a – 600,8 mm, norm (1961-1990) – 710 mm. Kõige sademeterohkem oli august, mil sademete kuu summa oli 127,8 mm (norm 92 mm). Ka mullu oli sademeid kõige enam augustis (94,1 mm). Kõige kuivem kuu oli 2014. aastal september – kuu sademete summaga 15,8 mm, mis on 21% normist. 2013. aastal oli septembris sademete kuu summa 40,7 mm.

Aasta suhteline õhuniiskus oli Valgas 78%, mis on 3% normist ja 2013. aastast väiksem. Suhteline õhuniiskus oli kõige väiksem aprillis, kuu keskmisena 56%. Kõige niiskem oli november suhtelise õhuniiskusega 89%.

5.3 Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regioon

Valga kontori aadress: Kesk 12, 68203 Valga

Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni juhataja on Ena Poltimäe.

1. veebruarist 2009 tegeleb keskkonna- ja looduskaitsega keskkonnateenistuste ja looduskaitsekeskuste asemel keskkonnaamet, mille haldusüksusteks on 6 regiooni. Valga maakond kuulub Põlva-Valga-Võru regiooni koosseisu.

Keskkonnaamet tegutseb keskkonnaministeeriumi valitsemisalas. Keskkonnaameti ülesandeks on viia ellu riigi keskkonnakasutamise ja looduskaitse poliitikat ning osaleda kõikvõimalike keskkonnaalaste õigusaktide ja muude ametlike dokumentide väljatöötamises ning täiustamises.

Keskkonnaamet suunab keskkonnakasutust, väljastades selleks erinevaid lube ja litsentse (keskkonnaload, loodusvarade load, kiirgustegevusload jne). Hoolitsetakse, et ettevõtete ja eraisikute tegevused looduses oleks kooskõlas kehtestatud nõuetega ega ohustaks elanike elu ja tervist.

Tegeletakse looduse kaitsmisega ning osaletakse keskkonnamõjude hindamises. Vajadusel taastatakse looduslikkust, tegeletakse inimeste poolt loodusele tekitatud kahju kõrvaldamisega ning ka vastupidi – looduse poolt inimeste varale tekitatud kahju hüvitamisega. Reguleeritakse meie loodusvarade (maavarad, mets, vesi, loomad ja linnud vms) kasutamist. Tagatakse, et looduse ja eluskeskkonna hüvesid saaksid nautida ka tulevased põlved.

Keskkonnaamet korraldab mitmesuguseid seiretoiminguid. Näiteks osaletakse erinevate loodusobjektide teadus- ja uurimistöödes ning erinevate elupaikade olukorra ja arengute hindamises. Jälgitakse jahipiirkondades ulukite arvukust, veekogudes kalavarude piisavust, teostatakse õhu, pinnase, vee ja toiduainete radioaktiivsuse seiret. Et suurendada inimeste hoolivust ja vastutustundlikku käitumist looduse suhtes, tegeletakse elanike keskkonnaalase harimisega.

Püütakse igati olla toeks inimtegevuse jõudsale arengule ning kaitsta ja hoida samal ajal meie looduse mitmekesisust ja eluvõimet.

Maavarad

Valgamaal on 40 kehtivat kaevandamisluba, millest kolm on turba kaevandamiseks ning ülejäänud ehitusmaavarade (ehitus- ja täiteliiv ning ehituskruus) kaevandamiseks. Maakonnas leiduva savi kaevandamiseks ei ole lubasid antud. Kõik Valgamaa maardlad on kohaliku tähtsusega, st et üleriigilise tähtsusega maardlaid Valgamaal ei leidu. Kõigi kehtivate lubadega mäeeraldiste kogupindala 2014. aastal oli ca 570 ha.


Turvas

2014. aastal turba kaevandamiseks uusi lubasid ei antud. Varasemalt on Valgamaal antud kaevandamisluba kolmele turbatootmisalale (Helme, Kantsi ja Lagesoo). 2014. aastal kaevandati Valgamaal turvast kokku 4,3 tuhat tonni (2013. a 5,1 tuhat tonni), millest 4325 tonni oli vähelagunenud ja 14 tonni hästilagunenud turvast. Valgamaal kaevandab turvast ainult AS Valmap Grupp.

Ehitusmaavarad (kruus ja liiv)

2014. aastal anti Valgamaal 3 uut kaevandamisluba: Makita, Hellenurme ja Helmi-Aakre VI kruusakarjäärides.

2014. aastal kaevandati ehitusliiva 13, ehituskruusa 8 ja täiteliiva 4 karjäärist. Maavara liigiti kaevandati ehituskruusa 125 tuh m³ (2013. a 78,9 tuh m³), ehitusliiva 188,9 m³ (2013. a 100 tuh m³) ja täiteliiva 4,8 tuh m³ (2013. a 49,0 tuh m³).

Ehituskruusa kaevandati kõige rohkem Kasemäe, Vangja III ja Palupera kruusakarjäärides.

Tabel 5-2. Ehituskruusa kaevandamine 2014. aastal (tuh m3)

I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Kokku aasta Karjäär

46 46 Vanaveski

8891 8891 Voola

2508 16 778 9266 28 552 Palupera

215 10 593 23 582 3935 38 325 Vangja III

26 745 3330 8228 1015 39 318 Kasemäe

2000 2000 2000 2000 8000 Vangja

1 1 Helmi-Aakre II

1502 1502 Siimu

Kokku 124 635

Allikas: keskkonnaamet.

Ehitusliiva kaevandati 2014. aastal kõige rohkem Männiku III liivakarjäärist ja Voola liivakarjäärist.

Tabel 5-3. Ehitusliiva kaevandamine 2014. aastal (tuh m3)

I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Kokku aasta Karjäär

22 248 22 248 Voola

60 60 Sulevi

355 2102 2457 Palupera

104 104 Laanemetsa

12 800 170 698 13 668 Kirbu

3000 1000 4000 Kastolatsi

3000 4000 4000 11 000 Liivaaugu

0 543 117 354 1014 Sibula

15 000 1152 1628 17 780 Variku

950 950 Ruusamäe

2 110 15 127 Helmi-Aakre II

8080 9958 97 110 115 148 Männiku III

308 308 Kösti

Kokku 188 864


Täiteliiva kaevandati kõige rohkem Kirbu (1,9 tuh m³) ja Härma II (1,7 tuh m³) liivakarjääridest.

Vanaveski, Voola, Sulevi, Laanemetsa, Kastolatsi ja Palupera karjäärides kaevandati riigile kuuluvat maavara, mille eest kaevandajad peavad tasuma maavara kasutusõiguse tasu.


Geoloogilised uuringud2014. aastal anti Valga maakonnas üks geoloogilise uuringu luba: Palupera vallas Palupera IV uuringuruumis ehitusmaavarade uuringuks.

Vesi

Veekogude hea seisundi tagamiseks tuleb saavutada olukord, kus inimtegevuse mõju on vähendatud niivõrd, et see ei häiriks vees elavaid liike ega nende elupaiku. Üheks veekogude kesise seisundi põhjustajaks väärtuslikel jõgedel on paisud, mis kujutavad endast kalade rändetõket. 2014. aastal alustati looduslähedase kärestiku rajamise eeltööd (eelprojekti koostamine) Sarapuu paisul ning KIK rahuldas taotluse 17.12.2014 otsusega nr 1-25/181. Projekti eesmärk on Visula jõe kalade rändetingimuste parandamine ja jõe hea ökoloogilise seisundi säilitamine. Kalade rändetingimusi parandavate meetmetena on kavandatud 65 m pikkuse ja 2,5% languga tehiskärestiku rajamine olemasoleva Sarapuu paisu liigveelaskme asukohta.

Valgamaal kasutatakse joogiveeallikana devoni põhjaveekihi vett, pinnavett kasutatakse peamiselt põllumajanduses ja kunstlume tootmiseks. Veevõtt on maakonnas viimastel aastatel olnud keskmiselt 1 miljon m³/a.

Valgamaal on enamuses suuremates asulates ühiskanalisatsioon. Veekasutuses on kaks põhimõistet – reovesi ja heitvesi. Reovesi on üle kahjustuspiiri rikutud ja enne suublasse juhtimist puhastamist vajav vesi. Suublaks võivad olla nii veekogu kui ka pinnas. Heitvesi on pärast mehaanilist ja bioloogilist ning vajadusel keemilist puhastust suublasse juhitav vesi. Heitvee ärajuhtimine toimub läbi puhastusseadmete. Puhastamata reovett loodusesse ei juhita.

Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regioonis on kõik suurpuhastid (suuremad kui 2000 inimekvivalenti) nüüdseks rekonstrueeritud või rajatud Tõrva linna näitel (valmis 2013. a) täiesti uus puhasti uuele asukohale. Regiooni nõrgaks küljeks on väikepuhastite amortiseerumine ja reoveepuhastite operaatorite töökvaliteet. Mõlemad varieeruvad piirkonniti ja on suuresti sõltuvad kohalikust omavalitsusest ning viimase poolt määratud vee-ettevõttest. Samuti on endiselt suureks probleemiks majapidamiste omapuhastid, mille kohta omab täpsemat ülevaadet piirkonna kohalik omavalitsus.

Valgamaal on 58 vee erikasutusloa põhist heit- ja sademeveeväljalasku, nendest suurpuhastid Otepääl, Tõrvas ja Valgas. Viimaste aastate jooksul on seatud 75 tähtajalist nõuet, millest lõviosa on seotud ühiskanalisatsiooni reoveepuhastite rekonstrueerimisega. Keskkonnaamet on aasta-aastalt väikepuhastitele järjest enam tähelepanu pööranud ning lagunenud puhastid tuleb rekonstrueerida või sulgeda. Reoveepuhasti sulgemisel tuleb reovesi ümber suunata toimivale puhastile või koguda kogumismahutis ning mahuti täitumisel transportida lähima purgimissõlmega reoveepuhasti purglasse. Keskkonnaametil on hea meel tõdeda, et viimaste aastate jooksul on mitmed väikevaldade puhastid antud suuremate vee-ettevõtete hooldada. Nii on toiminud Hummuli ja Taheva, peagi järgnevad Tõlliste, Sangaste ja Põdrala vallad.

Metsandus

Tabel 5-4. Metsaraie metsateatiste järgi 2014. aastal, tihumeetrit

Haldusüksus Raie 2014 kokku sh hooldusraie lageraie turberaie muu raie

Linnad

Valga 2280 347 1658 275 -

Tõrva 25 25 - - -

Vallad

Helme 139 598 18 431 119 521 734 912

Hummuli 70 791 62 937 6398 1056 400

Karula 94 119 12 803 78 216 486 2614

Otepää 75 349 21 048 38 770 15 335 196

Palupera 22 972 4574 14 110 4103 185

Puka 74 702 11 091 58 812 3972 827

Põdrala 61 991 6165 54 029 697 1100

Sangaste 52 224 13 592 27 768 10 055 809

Taheva 84 568 9085 72 334 969 2180

Tõlliste 86 695 10 643 71 458 1197 3397

Õru 42 388 6252 35 048 170 918

Kokku 807 702 176 993 578 122 39 049 13 538



Jahindus

Valgamaa jahimaade pindala on 200 425 ha.

Valgamaal on arvel 631 jahimeest. Metssigade söötmiskohti on 249, soolakuid 332 ning söödapõldude pindala on 42,5 ha. Valgamaa jahimeestel on kokku 107 jahikoera: 70 laikat, 9 terjerit, 10 hagijat, 14 taksi ja 4 linnukoera.

Ulukite küttimine (kütitud isendeid):

põder (271), punahirv (27), metskits (286), metssiga (800), rebane (200), kährikkoer (346), metsnugis (252), kivinugis (8), tuhkur (59), mink (20), mäger (7), saarmas (6), valgejänes (1), kobras (1059), laanepüü (1), kaelustuvi (18), kodutuvi (8), hallvares (11), ronk (35), hallhaigur (7), rabahani (4), hallhani (3), piilpart (8), sinikael-part (109), sõtkas (2).

Loendatud ulukeid (enim esinevad, loendatud isendeid):

põder (571), punahirv (120), metskits (1976), metssiga (852), kobras (1060).

Kalandus

Valgamaa veekogudest (siin ei käsitleta osaliselt Valgamaal asuvat Võrtsjärve) on nakkevõrguga püük lubatud ainult Aheru järvel. Aastal 2014 püüti sellest veekogust kalastuskaardi alusel nakkevõrguga järgmistes kogustes kala: koha 418 kg, haug 181 kg, latikas 155 kg, ahven 49 kg, linask 38 kg, koger 8 kg.

Põhjaõngejada kui harrastuspüügivahendi vastu oli 2014. aastal huvi väike ning püügid üsna tagasihoidlikud. Õngejadaga Valgamaa veekogudest saadud kalakogused olid kokku järgmised: haug 52 kg, ahven 47 kg, euroopa angerjas 35 kg, koha 31 kg, latikas 29 kg, ning teisi liike kokku 11 kg.

Kalastuskaarte vähipüügiks taotleti kolmeteistkümnele Valgamaa veekogule. Kõige suuremad olid saagid Aheru järvel, Väiksel Emajõel, Voki ojal, Nõuni järvel, Pühajärvel ja Vidrike järvel. Parimates püügikohtades oli vähisaak kokku järgmine: Aheru järv 469 mõõdulist vähki, Väike Emajõgi 250 mõõdulist isendit, Voki oja 136 vähki, Nõuni järv 81 vähki ja Vidrike järv 77 vähki.

Jäätmed

Seisuga 1.01.2015 oli Valgamaal 27 jäätmeluba omavat ja 15 jäätmekäitlejaks registreerunud ettevõtet. Valga prügila suleti 16.07.2009 ning edasi tegutseb prügila kõrval Valga jäätmejaam. Jäätmejaama operaatoriks on alates 1.01.2014 Eesti Keskkonnateenused AS.

2014. aastal on jäätmeid Valgamaalt veetud Harjumaal asuvasse AS Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskusesse (endise nimega Tallinna Prügila AS) ning Torma ja Väätsa prügilasse. Prügilasse ladestatud jäätmete eest laekus saastetasust Valgamaa omavalitsustele jäätmekäitluse arendamiseks 2014. aastal 7293 eurot (2013. aastal 1806 eurot ja 2012. aastal 27 522 eurot). Saastetasu vähenemine 2012. aastaga võrreldes on põhjustatud Eesti Energia AS Iru Elektrijaama jäätmeenergiaploki käivitamisest, kuna suur osa Valgamaal tekkivatest jäätmekogustest põletati.

Suurim jäätmekäitleja maakonnas oli Eesti Keskkonnateenused AS, kes kogus ja vedas 2014. aastal kokku 5408 tonni segaolmejäätmeid (2013. aastal 5413 t ja 2012. aastal 6720 t). Suurim ohtlike jäätmete koguja Valga maakonnas oli 2014. aastal aktsiaselts Epler & Lorenz, kes kogus ettevõtetelt ja elanikkonnalt kokku 206 tonni (2013. aastal 351 t ja 2012. aastal 339 t) ohtlikke jäätmeid. 2014. aasta andmed on hinnangulised, sest andmete töötlus pole käesoleva raamatu koostamise ajaks veel lõppenud.

Kõikides Valgamaa omavalitsustes on korraldatud olmejäätmevedu. Valga maakonnas on moodustatud üks jäätmeveopiirkond ning teenusepakkujaks Eesti Keskkonnateenused AS kuni 31.12.2017.

Välisõhk

Seisuga 31.12.2014 omas Valgamaal välisõhu saasteluba 56 käitist ja sellest 10 käitisel oli keskkonnakompleksluba, milles eraldi peatükina käsitletakse ka välisõhu kaitset. Välisõhu saasteluba on kohustuslik, kui käitis ületab keskkonnaministri 11.06.2014 määrusega nr 20 „Saasteainete heitkogused ja kasutatavate seadmete võimsused, millest alates on nõutav välisõhu saasteluba ja erisaasteluba“ kehtestatud piirnorme. Välisõhu saasteloaga kehtestatakse käitajatele tema saasteallikatest välisõhku heidetavatele saasteainetele lubatud aastased ja hetkelised maksimaalsed heitkogused ning vajaduse korral ka seire teostamise nõuded, et hinnata tekkivate gaaside koostist, saasteainete heitkoguste suurust ja nende vastavust saasteloas sätestatud kontrollarvudele. 2014. aastal väljastas keskkonnaamet välisõhu saasteloa Karula vallas Londi külas asuvale OÜ BioEnEx puitbriketi tootmise tehasele.


Tabel 5-5. Valgamaal asuvatest välisõhu saasteluba omavatest käitistest välisõhku heidetud saasteainete heitkogused kokku saasteainete kaupa, 2013–2014

Saasteaine tonni aastas, 2013 tonni aastas, 2014

süsinikdioksiid (CO2) 17 127,16 15 865,37

süsinikoksiid (CO) 649,19 905,48

tahked osakesed (PM-sum) 254,54 263,66

lämmastikdioksiid (NO2) 89,34 314,45

lenduvad orgaanilised saasteained (LOÜ) 119,00 323,69

vääveldioksiid (SO2) 67,22 106,29

raskmetallid (RM-sum) 0,21 0,26

ammoniaak (NH3) 189,41 248,67

metaan (CH4) 422,99 498,17


Ükski Valgamaa käitis ei ületanud 2014. aastal keskkonnaministri määrusega nr 43 „Välisõhu saastatuse taseme piir- ja sihtväärtused, saasteainete sisalduse muud piirnormid ning nende saavutamise tähtajad” kehtestatud saastatuse taseme piirväärtusi ning nende tegevusest tekitatud välisõhusaaste ei omanud olulist keskkonnamõju.

Lähtuvalt keskkonnatasude seaduse §-st 5 on isik, kes on saanud välisõhu saasteloaga õiguse heita keskkonda (välisõhku) saasteaineid, kohustatud maksma keskkonnatasu. 2014. aastal maksid Valgamaa käitised välisõhu saastamise eest keskkonnatasu kokku 103 862 eurot.

Keskkonnaameti looduskaitselised tegevused

2014. a jätkas keskkonnaamet 8. juulil 2010 keskkonnaministri käskkirjaga nr 963 algatatud Valga maakonna parkide ja puistute piiride korrigeerimise menetlust (sh määruse „Hoiualade kaitse alla võtmine Valga maakonnas“ muutmise menetlust) ning 2. septembril 2010 keskkonnaministri käskkirjaga nr 1245 algatatud Valgamaa looduse üksikobjektide kaitse alla võtmise otsuste kehtetuks tunnistamise menetlust.

Keskkonnaministri 2.03.2015 määrusega nr 14 „Valga maakonna looduse üksikobjektide kaitse alt väljaarvamine“ arvati kaitse alt välja üksteist Valga maakonnas asuvat üksikobjekti ja maastiku üksikelementi, mis ei oma looduskaitselist väärtust või on hävinud.

Kaitse alt arvati välja järgmised objektid: Antsi tamm, Anumägi, Koikküla tamm, Kolme kuninga mänd, Liivaku kask, Lüllemäe sanglepp, Niklusemägi, Prigentimägi, Rahapettai, Ristipettai ja Sangaste hõbevaher.

Keskkonnaameti nõusolekul teisaldati tänaseks kaitse alt välja arvatud Ristipettai Eesti Rahva Muuseumi (ERM) poolt 2014. a suvel. Eesmärk oli üksikobjekt konserveerida ja seada see ERMi uude püsiekspositsiooni. Puu seisund oli halb. Puu konserveerimine ja muuseumi toimetamine tagab edaspidi puu kultuurilise väärtuse säilimise.

9.01.2015. määrusega esitas keskkonnaamet Vabariigi Valitsuse määruse „Valga maakonna kaitsealuste parkide ja puistu piirid” eelnõu ning määruse „Hoiualade kaitse alla võtmine Valga maakonnas“ muutmise määruse eelnõu keskkonnaministeeriumile eelnõude infosüsteemi esitamiseks.

Määruse „Valga maakonna kaitsealuste parkide ja puistu piirid“ eesmärk on Valgamaa kaitsealuste parkide ja puistu välispiiride kinnitamine kaitse-eeskirjaga kehtestatud kaitsekorra tagamiseks.

Eelnõuga planeeritakse piire muuta järgmistel objektidel: Helme vallas Barclay de Tolly mausoleumi pargil, Helme mõisa pargil, Helme pastoraadi pargil, Taagepera mõisa pargil; Palupera vallas Hellenurme mõisa pargil, Palupera mõisa pargil; Hummuli vallas Hummuli mõisa pargil; Karula vallas Kaagjärve-Mäemõisa mõisa pargil, Karula mõisa pargil; Sangaste vallas Keeni mõisa pargil, Sangaste mõisa pargil; Tõlliste vallas Paju mõisa pargil, Sooru tammikul; Puka vallas Kuigatsi mõisa pargil; Põdrala vallas Lõve mõisa pargil; Taheva vallas Taheva mõisa pargil; Põdrala vallas Riidaja mõisa pargil; Tõrva linnas Tõrva EAMS-i pargil, Tõrva linna puhkepargil, Tõrva gümnaasiumi pargil ning Valga linnas Valga linna puhkepargil.

Määruse „Hoiualade kaitse alla võtmine Valga maakonnas“ muutmise eesmärk on asendada Õhne jõe hoiuala kaart uuega, kuna Tõrva linna puhkeparki läbiv hoiuala osa liidetakse eelnõu kohaselt pargiga ja seoses sellega muudetakse hoiuala piiri.

2014. a viis keskkonnaamet läbi keskkonnaministri 08.04.2014 käskkirjaga nr 279 algatatud „Karula Pikkjärve maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja tsoneeringu muutmine“ menetluse, millega oli kavas moodustada olemasolevale Karula-Pikkjärve maastikukaitsealale sihtkaitsevöönd ja kehtestada alale uus kaitsekord. Vabariigi Valitsuse 12.03.2015 määrusega nr 31 „Karula-Pikkjärve maastikukaitseala kaitse-eeskiri“ võeti vastu Karula-Pikkjärve maastikukaitsealale uus kaitse-eeskiri.


2014. a oktoobris kinnitas keskkonnaameti peadirektor Peetri jõe hoiuala kaitsekorralduskava aastateks 2015-2024. Peetri jõe hoiuala katab loodusalast selle osa, mis jääb Peetri jõe maastikukaitsealast välja. Peetri jõe hoiuala kaitse-eesmärgiks on elupaigatüübi – jõgede ja ojade kaitse ning liikide – hariliku võldase, hingu, jõesilmu, rohe-vesihobu ja paksukojalise jõekarbi – elupaikade kaitse. Kaitsekorralduskavaga planeeritakse elupaikade ja kaitsealuste liikide seisundi uuringut, koprapaisude ja muude looduslike voolutakistuste likvideerimist, kopra arvukuse reguleerimist, tähiste hooldamist ja kaitsekorra uuendamist.

Keskkonnaministri 2.09.2014. määrusega nr 659 algatati Otepää looduspargi kaitse-eeskirja ja tsoneeringu muutmine. Kaitse-eeskirja uuendamine on tingitud eelkõige viimastel aastakümnetel kiiresti arenevas Eesti ühiskonnas toimunud muutustest ning sellest, et kehtiv kaitse-eeskiri ei suuda enam tagada alal esinevate väärtuste kaitset piisavalt tõhusalt.

Otepää looduspargi kaitse eesmärgiks on kaitsta ja säilitada Otepää kõrgustikule iseloomulikke loodus- ja pärandmaastikke. Nii inimtegevusest vähe mõjutatud metsi, soid ja veekogusid kui ka inimese tegevuse tulemusena kujunenud pärandkooslusi ja maastikuelemente nagu aruniidud, Pühajärve park, põlispuud ning samuti kaitsealuseid linnu-, looma- ja taimeliike.

Kohati on kehtiv kaitsekord liiga leebe ning samas jälle liiga range, piirates või keelates tegevusi, mis väärtuste säilimise suhtes erilisi piiranguid ei vaja. Ettevalmistused kaitsekorra muutmiseks algasid juba 2008. aastal.

Otepää looduspargi kaitse-eeskirja uuendamise menetlus jätkub 2015. aastal.

2015. a on plaanis läbi viia keskkonnaministri 7. jaanuari 2015. a käskkirjaga nr 16 algatatud määruse „Tikste maastikukaitseala kaitse-eeskiri“ menetlus, 19. veebruari 2015. a käskkirjaga nr 176 on algatatud määruse „Koiva-Mustjõe maastikukaitseala kaitse-eeskirja muutmine“ menetlus. 4. märtsi 2015. a käskkirjaga nr 224 algatatud määruse „Pikasilla männiku moodustamine ja kaitse-eesmärk“ menetlus.

Keskkonnaameti keskkonnahariduslikud tegevused

Keskkonnaameti keskkonnaharidusliku tegevuse eesmärkideks on tõsta kõigi Eesti elanike keskkonnateadlikkust läbi mitmekesiste siht- ja huvirühmadele suunatud tegevuste, edendada formaalharidust toetavat keskkonnaharidust ja aidata kaasa kogu Eestit hõlmava keskkonnahariduskeskuste võrgustiku tekkimisele ja toimimisele.

Ameti teavitus on suunatud laiale sihtrühmale: keskkonnahariduslikud õppekava toetavad õppeprogrammid jm tegevused (viktoriinid, konkursid, laagrid, rändnäituste laenutamine) lasteaedadele ja koolidele; koolitused ja infopäevad erinevatele sihtrühmadele (omavalitsuste ametnikud, kaitsealade maaomanikud, õpetajad jt); üldsusele suunatud tegevused: teemapäevad, kampaaniad, õppekäigud jm. Lisaks koostatakse keskkonnaalaseid teabematerjale, ekspositsioone, infotahvleid.

Keskkonnaametis töötab 19 keskkonnahariduse spetsialisti, neist kahe tegutsemispiirkond hõlmab Valgamaad. Suure panuse keskkonnateadlikkuse edendamisse maakonnas annavad ka maahoolduse spetsialist, looduskaitse bioloogid ja teised regioonis tegutsevad spetsialistid.

Valga maakonna keskkonnahariduslik tegevus tugineb Otepää looduspargi ja Karula rahvuspargi keskusel. Mõlemas keskuses saab tutvuda kohalikku loodust ja kultuuripärandit tutvustava püsinäitusega, vaadata kaitseala tutvustavat multimeediaprogrammi, tutvuda teabematerjalidega. Olemas on õppevahendid keskkonnaalaste õppeprogrammide läbiviimiseks. Keskuste ruume kasutatakse keskkonna- ja kultuuripärandialasteks tegevusteks.

Valgamaal käib paar korda aastas koos keskkonnahariduse ümarlaud. Ümarlaud on koostöövorm, mille eesmärgiks on parandada keskkonnahariduse kujundamisega seotud asutuste ja organisatsioonide koostööd. Ümarlaudade tööst on oodatud osa võtma maavalitsuse, omavalitsuste, RMK ja KIKi maakondlikud esindajad, kutseõppeasutused, haridusasutused, keskkonnaharidust pakkuvad ettevõtted ja vabaühendused.

Õppeprogrammid, sündmused ja muud tegevused• 121 õppeprogrammi, millest võttis osa 2492 lasteaialast/õpilast;

• 12 avalikkusele suunatud sündmust (loodusõhtud Otepää looduskeskuses, matkapäev Elva-Vitipalu maastikukaitsealal, õpperetked, talgud jm), millest võttis osa 390 inimest;

• 7 erinevatele sihtrühmadele suunatud sündmust (info- ning õppepäevad õpetajatele, maaomanikele ja omavalitsuste ametnikele, keskkonnahariduse ümarlauad jm), millest võttis osa 183 inimest Valgamaalt;

• 7 õpilastele suunatud üritust (laagrid, loodushariduspäev, viktoriin jm), Valgamaalt osalejaid kokku 236;

• praktika viiele keskkonnakaitse eriala õpilasele Räpina Aianduskoolist;

• looduskaitse rändnäitust laenutati kolmel korral ja sellega tutvus 790 õpilast Valgamaa koolidest.


Teabematerjalid2014. aastal antud välja Karula rahvuspargi infolehe „Tarupettäi” 4 numbrit koostöös MTÜ Karula Hoiu Ühinguga. Infolehega on võimalik tutvuda ka keskkonnaameti kodulehel www.keskkonnaamet.ee/karula.

Keskkonnaameti õppeprogramme, ürituste läbiviimist ja teavikute koostamist toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus keskkonnateadlikkuse ja ESF programmi „Keskkonnahariduse arendamine“ vahendusel.

5.4 Keskkonnainspektsiooni Valgamaa büroo

Aadress: Kesk 12, 68203, Valga

Büroojuhataja Tanel Tiirats

Keskkonnainspektsioon on keskkonnaministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mille põhiülesanne on looduskeskkonna ja loodusvarade kasutamise ning kaitse alase järelevalve korraldamine ja teostamine.

Inspektsioon on struktuuriüksuste kaudu esindatud büroodena kõigis maakondades, sealhulgas Valgamaal.

2014. aastal töötas Valgamaa büroos viis keskkonnajärelevalvega tegelevat inspektorit (büroojuhataja, kolm keskkonnakaitse vaneminspektorit ja kaks inspektorit), kes ühtlasi menetlesid oma tööpiirkonnas toime pandud ja avastatud keskkonnaalaseid õigusrikkumisi.

Sisuline töö on inspektsioonis jaotatud kolme valdkonna vahel, milleks on keskkonnakaitse, looduskaitse ja kalakaitse.

Järelevalve suunad ja korraldusKalanduse järelevalve hulka kuulub nii harrastusliku kalapüügi kontrollimine kui ka kutselise kalapüügiga püütud kala realiseerimise kontrollimine.

Looduskaitse suuna järelevalve hulka kuulub looduskaitsealade kaitse-eeskirjade nõuete täitmise kontroll, metsanduse, jahinduse, loomakaitse ja muu looduskaitse ja loomakaitse seadusest tulenevate nõuete täitmise kontrollimine.

Keskkonnakaitse järelevalve hõlmab kontrolli jäätmete ja nende käitlemise üle, ettevõtetele väljastatud keskkonnalubades sisalduvate nõuete täitmise üle, samuti muu eluta loodusega seotud valdkondade, nagu kaevandamine, kemikaalide käitlemine, mootorikütuste ja vanaõlide käitlemine jm nõuete täitmise kontrollimist.

Järelevalve toimub suures osas aastase tööplaani järgi, mille koostamisel on inspektsioon arvesse võtnud varasemaid järelevalve tulemusi ning võimalikke riske. Lisaks plaanitule kontrollivad inspektorid keskkonnainspektsioonile laekuvaid kaebusi ja teateid.

Tööplaanijärgseid objekte kontrolliti 2014. aastal kokku 273 korral ning plaanivälise järelevalve käigus lisaks 248 objekti. Keskkonnainspektsiooni infotelefonile 1313 laekus mullu Valgamaa kohta 178 teadet ja kaebust.

Valgamaa büroo inspektorid teevad jätkuvalt koostööd Valga politseijaoskonna, Lõuna ringkonnaprokuratuuri, Kaitseliidu Valgamaa maleva, Lõuna päästekeskuse Valgamaa päästeosakonna, maksu- ja tolliameti, keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni ning MTÜ Valgamaa Omavalitsuste Liidu keskkonnaosakonnaga.

Järelevalve tulemused2014. aastal avastasid Valgamaa büroo inspektorid 100 keskkonnaalast õigusrikkumist, sellest enim ehk 30 korral jäätmekäitlusnõuete eiramisi. Enamik menetlusi alustati isikute suhtes, kes ladestasid jäätmed loodusesse või olid jäätmetest vabanemise eesmärgil otsustanud need põletada või matta. Isikuid karistati 22 korral kokku 2210 euroga.

Kalapüüginõuete rikkumisi tuvastati 19 korral. Lisaks eemaldati veekogudest 46 tähistamata ja märgistamata selguseta kuuluvusega püügile seatud kalapüügivahendit (nakkevõrgud, mõrrad, unnad, vähinatad ja -mõrrad ning põhjaõngejadad). 25 kalapüügiseaduse rikkujale määrati kokku 3724 eurot trahvi. Seitsme menetlusega kaasnes keskkonnale tekitatud kahju kogusummas 2427 eurot.

Metsaõigusnormide rikkumisi �kseeriti neli. Väärteomenetluse korras määrati 11 isikule rahatrahve kokku 2480 eurot. Kolme menetlusega kaasnes keskkonnale tekitatud kahju kogusummas 6194 eurot.

Jahipidamisnõuete rikkumisi avastati kümnel korral. Kolmele isikule määrati rahatrahve kokku 240 euro eest.

Looduskaitsealadel avastati 21 kaitstavate loodusobjektide nõuete rikkumist ning 22 isikule määrati rahatrahve kokku 4848 euro eest.

Lisaks alustati seitse haldusmenetlust seoses kaitsealadele või Valgamaa avaliku veekogu kaldale ehitus keelu-vööndisse omavoliliselt rajatud ehitistega. Kõik alustatud haldusmenetlused päädisid ettekirjutusega, millega kohustati omavolilised ehitised määratud tähtajaks likvideerima.


Veeseaduse rikkumisi tuvastati kaheksal korral ning kümnele isikule määrati karistustena rahatrahve kokku 2160 euro eest. Enamik karistustest määrati põllumajanduses loomapidamisel veekaitsenõuete eiramise eest.

Välisõhu kaitse seaduse nõuete eiramisi avastati kahel korral, millest kahele isikule määrati välisõhu saasteloa nõuete eiramise eest trahvi kokku 800 eurot.

Lisaks tuvastati veel kolm kulupõletamist, kaks maapõueseaduse rikkumist ning ühel juhul tööstusheiteseaduse nõuete eiramine.

2014. aastal karistati rahatrahviga füüsilisi ja juriidilisi isikuid kokku 16 570 euroga ning keskkonnale tekitati erinevate süütegudega kahju 8621 eurot.

Tabel 5-6. Keskkonnaalased kaebused Valgamaal omavalitsusüksuste lõikes 2012-2014

Linn/vald Kaebuste arv 2012 Kaebuste arv 2013 Kaebuste arv 2014

Helme vald 18 13 17

Hummuli vald 10 5 13

Karula vald 11 12 12

Otepää vald 36 41 32

Palupera vald 10 9 7

Puka vald 7 19 18

Põdrala vald 22 15 3

Sangaste vald 11 7 12

Taheva vald 17 8 15

Tõlliste vald 16 11 14

Tõrva linn 2 12 6

Valga linn 19 24 26

Õru vald 3 3 3

Kokku 182 179 178

Allikas: keskkonnainspektsiooni Valgamaa büroo.

5.5 SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse Valgamaa esindus


Koduleht www.kik.ee

2014. aastal töötas KIK Valgamaa esinduses 1 töötaja: projektispetsialist Terje Puudersell.

Rahastatud taotlusi oli 33, arvult kõige rohkem oli keskkonnateadlikkuse programmi projekte – 13. Järgnes jäätmekäitluse programm seitsme projektiga. Viis projekti oli looduskaitse, kolm projekti atmosfääriõhu kaitse ja üks kalanduse programmis.

Rahastatud taotluste kogusumma oli 993 570,30 eurot.

2014. a lõppes üks suur veemajanduse projekt „Mäha järve saneerimine“.

Toimus üks veeprogrammi-teemaline infopäev.


5.6 MTÜ Valgamaa Omavalitsuste Liidu keskkonnaosakond


Keskkonnaosakonna juhataja Riho Karu

Alates 1. jaanuarist 2011 on sihtasutuse Valga Piirkonna Keskkonnakeskus tegevus ja töötajad üle viidud MTÜ Valgamaa Omavalitsuste Liidu struktuuris moodustatud keskkonnaosakonda, kus ka 2014. a jätkus keskkonnaalane tegevus. Sihtasutus Valga Piirkonna Keskkonnakeskus on likvideeritud.

Eesmärk:

Keskkonnaosakonna eesmärgiks on kohalike omavalitsuste keskkonnaga seonduvate õiguste ja kohustuste teostamine, keskkonnaprobleemide lahendamine, keskkonnaprojektide koostamine ja juhtimine ning keskkonna säästmisele ja keskkonna infrastruktuuri arendamisele suunatud tegevuse korraldamine ning keskkonnaalase koostöö arendamine.

Tegevusvaldkonnad:• keskkonna säästmisele ja keskkonna infrastruktuuri arendamisele suunatud teenuste pakkumine;

• ürituste ja koolituste korraldamine ning nendega seotud teenuste osutamine;

• majandustegevuse arendamine, mis on suunatud eesmärkide täitmiseks;

• vajaliku materiaaltehnilise baasi ja infrastruktuuri loomine;

• rahataotlusprojektide koostamine, elluviimine, projektide juhtimine, järelevalve, aruandlus;

• keskkonnaalane nõustamine;

• keskkonnaalase dokumentatsiooni koostamine ja vormistamine;

• keskkonnaalaste tegevuste koordineerimine;

• planeeringu ja keskkonnamõjude hindamise protsessides osalemine;

• esindamine keskkonnaalastes küsimustes;

• keskkonnajärelevalve toimingud omavalitsuste haldusterritooriumitel.

Keskkonnaosakonna tegevused projektide valdkonnas2014. aastal nõustati Valgamaa kohalikke omavalitsusi mitmete projektide esitamisel SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse keskkonnaprogrammi. Valgamaa Omavalitsuste Liidu poolt esitati ühisprojektidena Valgamaa keskkonna-aabitsa koostamise ja ohtlike jäätmete käitlemisega seonduvaid projekte summas 56 002 eurot. Võrreldes eelmiste aastatega on ise esitatavate projektide osakaal väiksem, kuna põhirõhk on suunatud maakonda hõlmavatele ühisprojektidele. Ühe kohaliku omavalitsuse põhistes projektides piirdutakse nõustamisteenuse osutamisega.

Keskkonnaosakonna muud valdkondlikud tegevused 2014. aastal:• Korraldatud jäätmeveoga seotud järelevalve menetluste läbiviimine kohalikes omavalitsustes.

• Järelevalvealane koostöö keskkonnainspektsiooniga.

• Valdkonnaalane koostöö keskkonnaametiga.

• Rahastatud ühisprojektide juhtimine, hangete läbiviimine, järelevalve ja aruandlus.

• Omavalitsuste nõustamine, planeeringuprotsessides osalemine, keskkonnaalaste dokumentide vormistamine, statistilised aruanded, strateegiliste arengusuundade väljatöötamine, keskkonnamõju hindamise protsessid.

• Vooluveekogude projekti rakendumises osalemine (keskkonnaministeerium).

• Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise Ühtekuuluvusfondi projektide rakendumises osalemine Valgas ja Tõrvas.

• Järelevalve pinnaveekogude kasutusel, üldine heakord.

• Valgamaa omavalitsuste ühine jäätmekava aastateks 2011- 2016 ülevaatamise alustamine.

• Jäätmevaldajate registri alusbaasi muutmisega alustamine.

• Valgamaa jäätmejaamade võrgustiku operaatorite tegevuse alustamine ning järelevalve.

• Tegevused kalmistute registri HAUDI rakendumiseks.

• Otepää jäätmejaama tegevuste rakendumine.

• Valga maakonnaplaneeringu menetlustes osalemine.

• Kahe praktikandi juhendamine keskkonnavaldkonnaga seonduvalt.

81Haridus ja noorsootöö VALGAMAA AASTARAAMAT 2014

6. Haridus ja noorsootöö

6.1 Koolivõrk ja õpilased

2014/2015. õppeaastal on maakonnas kokku 22 kooli, nendest munitsipaalkoole 19, riigikoole kaks ja erakoole üks. Munitsipaalkoolidest on gümnaasiume/keskkoole 7 (nendest üks kaugõppegümnaasium) ja põhikoole 12. Riigikoolidest on maakonnas Valga Jaanikese kool ja Valgamaa kutseõppekeskus. Audentese spordigümnaasiumi Otepää �liaal on erakool.

Maakonna koolides õpib kokku 3639 õpilast. Võrreldes 2013/2014. õppeaastaga on õpilaste arv vähenenud 61 õpilase võrra. Arvestada tuleb, et Valgamaa kutseõppekeskus loeb oma õpilaste hulka ka need üldhariduskoolide õpilased, kellele korraldatakse kutseõpet põhikoolides või gümnaasiumides. Seega on mõned õpilased arvestatud topelt. Munitsipaalkoolides õpib 3127 õpilast, sealhulgas kaugõppes 97. Õpilaste arv munitsipaalkoolides on võrreldes 2013/2014. õppeaastaga vähenenud 42 õpilase võrra, mis aga tähendab, et vähenemise osakaal on 70 õpilase võrra kasvanud positiivses suunas. Õpilaste arvu vähenemine lähiaastatel siiski jätkub.

1. klassis asus 2014/2015. õppeaastal õppima 301 õpilast, nendest 297 õpilast munitsipaalkoolides. Munitsipaalkoolidesse astunud esimeste klasside õpilaste arv vähenes 13 õpilase võrra eelmise õppeaastaga võrreldes. Võrreldes rahvastikuregistris registreeritud 2006. aasta sündidega on 1. klassis kooliteed alustanud õpilaste arv aga 6 lapse võrra suurem.

Võrreldes viimast kolme õppeaastat, võib tõdeda, et ca 61% õpilastest õpib linnakoolides (Tõrva ja Valga linna koolid, sh kaugõppegümnaasium) ja 39% maakoolides. Maakonna munitsipaalkoolidest õpib 2014/2015. õppeaasta alguse seisuga linnakoolides (koos kaugõppega) 1910 õpilast ehk 61% ja maakoolides 1217 õpilast ehk 39%. Võrreldes eelmise õppeaastaga on linnakoolide õpilaste arv kasvanud 1% ja samapalju on maakoolide õpilaste arv vähenenud.

Tabel 6-1. Koolid 2014/2015. õppeaastal

Kooli pidaja (omavalitsus/riik/era) Kool

Helme vald Ala põhikool

Ritsu lasteaed-algkool

Hummuli vald Hummuli põhikool

Karula vald Lüllemäe põhikool

Otepää vald Otepää gümnaasium

Pühajärve põhikool

Palupera vald Palupera põhikool

Puka vald Puka keskkool

Aakre lasteaed-algkool

Põdrala vald Riidaja põhikool

Sangaste vald Keeni põhikool

Taheva vald Hargla kool

Tõlliste vald Tsirguliina keskkool

Tõrva linn Tõrva gümnaasium

Valga linn Valga gümnaasium

Valga Vene gümnaasium

Valga kaugõppegümnaasium

Valga põhikool

Õru vald Õru lasteaed-algkool

Riigikool Valgamaa kutseõppekeskus

Riigikool Valga Jaanikese kool

Erakool Audentese spordigümnaasiumi Otepää �liaal

82 VALGAMAA AASTARAAMAT 2014 Haridus ja noorsootöö

Õpilased ja koolide lõpetamine

Tabel 6-2. Õpilaste arv 2010/2011.-2014/2015. õppeaastal

Kool Õpilaste arv viimasel viiel aastal

2010/2011 2011/2012 2012/2013 2013/2014 2014/2015

Ala põhikool 52 50 47 48 49

Ritsu lasteaed-algkool 39 34 27 29 20

Hummuli põhikool 82 71 71 70 62

Lüllemäe põhikool 43 57 68 68 66

Otepää gümnaasium 446 440 410 387 384

Pühajärve põhikool 88 90 93 91 86

Palupera põhikool 71 77 82 77 77

Puka keskkool 139 123 112 108 112

Aakre lasteaed-algkool 23 25 22 21 16

Riidaja põhikool 43 40 37 37 46

Pikasilla kool 23 19 13 10 -

Keeni põhikool 132 124 112 110 106

Hargla kool 73 53 50 52 47

Tsirguliina keskkool 175 151 141 144 128

Tõrva gümnaasium 483 497 466 446 451

Valga gümnaasium 665 620 156 159 157

Valga Vene gümnaasium 444 414 407 391 368

Valga kaugõppegümnaasium 99 95 95 60 97

Valga põhikool 386 402 854 846 837

Õru lasteaed-algkool 16 21 18 15 18

Valgamaa kutseõppekeskus 565 468 464 415 402

Helme sanatoorne internaatkool 31 34 - - -

Valga Jaanikese kool 80 79 80 68 60Audentese spordigümnaasiumi

Otepää �liaal 54 51 53 48 50

Kokku 4252 4035 3878 3700 3639

Tabel 6-3. Gümnaasiumi/keskkooli lõpetamine 2014. aastal

Kool Õpilasi nimekirjas

Lõpetas kooli lõputunnistusega sh kuldmedaliga sh

hõbemedaligaAudentese spordigümnaasiumi

Otepää �liaal 17 15 1 -

Otepää gümnaasium 26 26 - -

Puka keskkool 6 6 2 -

Tsirguliina keskkool 13 12 1 -

Tõrva gümnaasium 32 32 - -

Valga gümnaasium 42 40 3 2

Valga kaugõppegümnaasium 10 5 1 -

Valga Vene gümnaasium 20 17 - 3

Kokku 166 153 8 5


Kuldmedaliga lõpetanudKersti Undrits Puka keskkool

Anni Suun Puka keskkool

Anabell Tamm Tsirguliina keskkool

Ksenia Velitško Valga gümnaasium

Liisi Roosik Valga gümnaasium

Silvia Tammela Valga gümnaasium

Pille-Riin Puhlov Valga kaugõppegümnaasium

Triinu Rooni Audentese spordigümnaasiumi Otepää �liaal

Hõbemedaliga lõpetanudMartin Reinsalu Valga gümnaasium

Lisette Soopalu Valga gümnaasium

Anastasia Dontšenko Valga Vene gümnaasium

Viktoria Kortel Valga Vene gümnaasium

Julia Mašnitš Valga Vene gümnaasium

Tabel 6-4. Põhikooli lõpetamine 2014. aastal

Kool Õpilasi nimekirjas Neist lõpetas lõputunnistusega sh kiitusega

Ala põhikool 13 12 -

Hargla kool 8 6 1

Hummuli põhikool 14 10 1

Keeni põhikool 11 11 -

Lüllemäe põhikool 6 5 -

Otepää gümnaasium 45 41 1

Palupera põhikool 10 9 -

Puka keskkool 15 12 1

Pühajärve põhikool 12 12 3

Riidaja põhikool 6 6 -

Tsirguliina keskkool 17 16 -

Tõrva gümnaasium 52 50 -

Valga kaugõppegümnaasium 6 2 -

Valga põhikool 112 99 6

Valga Vene gümnaasium 29 27 -

Valga Jaanikese kool 13 13 -

Kokku 368 331 13


Õpetajad

2014/2015. õppeaastal töötab maakonna koolides kokku 471 pedagoogi. Siia on arvestatud lisaks aineõpetajatele ka koolide juhtkond. Lisaks töötavad koolides mitmed teised erialaspetsialistid – huvijuhid, infojuhid, logopeedid, psühholoogid, sotsiaalpedagoogid ja eripedagoogid. Võrreldes eelmise õppeaastaga on õpetajate arv vähenenud 10 võrra.

Joonis 6-1. Õpetajate struktuur staaži järgi 2014/2015. õppeaastal

40 57 37 31 41

265

050

100150200250300

0 ‐ 2 2 ‐ 5 5 ‐ 8 8 ‐ 11 11 ‐ 15 üle 15

Õpe

tajate arv

Staaž aastates

Valgamaa aasta õpetaja 2014 kandidaadid

Valga Jaanikese kooli klassiõpetaja Jelena Sljusartšuk – Valgamaa aasta õpetaja 2014Pühajärve põhikooli klassiõpetaja Aili Mägi

Valga Vene gümnaasiumi klassiõpetaja Kairi Voode

Ritsu lasteaed-algkooli muusikaõpetaja Katrin Viskov

Lüllemäe põhikooli sotsiaalainete õpetaja Ülvi Kann

Otepää lasteaia õpetaja Meeli Rammul

Tõrva gümnaasiumi loodusteaduste ja bioloogia õpetaja Marge Kaiv

Palupera põhikooli klassiõpetaja Reelika Kalbus

Tõrva gümnaasiumi vene keele õpetaja Talvi Must

Tõrva gümnaasiumi inglise keele õpetaja Evelyn Kadak

Keeni põhikooli kehalise kasvatuse õpetaja Gunnar Sarapuu

Keeni põhikooli klassiõpetaja Maie Vill

Valga lasteaed Kaseke õpetaja Viivi Männiste

Hummuli põhikooli klassiõpetaja ja muusikaõpetaja Maie Kukk

Puka keskkooli emakeele ja kirjanduse õpetaja Tiiu Venski

Tsirguliina keskkooli emakeele ja kirjanduse õpetaja Ülle Vihm

Otepää gümnaasiumi klassiõpetaja Kaja Oja

Valgamaa kutseõppekeskuse autoerialade juhtõpetaja Andrus Murumaa

Valgamaa kutseõppekeskuse kokaeriala õpetaja Klaire Vaher

Otepää lasteaia õpetaja Liana Vihm

Otepää muusikakooli õpetaja Anne Are

Otepää gümnaasiumi klassiõpetaja Merlin Jalajas


Valgamaa kutseõppekeskus

Aadress: Loode 3, 68206 Valga

Kooli veebilehekülje aadress: http://www.vkok.ee

Pidaja: haridus- ja teadusministeerium

Õpilaste arv: 407 (seisuga 31.12.2014)

Personali arv: 50,5 ametikohta (seisuga 31.12.2014)

Pedagoogilise personali arv: 26,6 ametikohta (seisuga 31.12.2014)

Õppetöö toimub eesti, läti ja inglise keeles kaheksas õppekavarühmas (kaubandus; logistika; puitmaterjalide töötlus; ehitus; tekstiili- ja nahatöötlus; transporditehnika; tervishoid ja sotsiaalteenused; turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus).

Seisuga 31.12.2014 õppis Valgamaa kutseõppekeskuses kutsekeskharidusõppes 202, eri liiki kutseõppes 184 (sh kutseõppes keskhariduse baasil 21) õpilast, kutseõppes gümnaasiumis (Tsirguliina keskkool) 20 õpilast.

Alates septembrist 2012 on kool avatud rahvusvahelisele kutseõppele. Seisuga 31.12.2014 õppis kooli lätikeelses õppes 24 õpilast ehituspuusepa õppekaval ning ingliskeelses 5. taseme logistikaõppes 21 õpilast Eestist, Lätist, Venemaalt ja Gruusiast.

Vabariiklikel ja rahvusvahelistel kutsevõistlustel osales 10 õpilast 6 erialalt, neist autotehnikud saavutasid II ja III koha, hooldustöötajad III koha. Riikliku kutseeksami sooritasid 60% lõpetajatest. Valgamaa kutseõppekeskuse lõpetas 2014. aastal 124 õpilast.

Tabel 6-5. Valgamaa kutseõppekeskuse lõpetajad 2014. aastal erialade kaupa

Eriala Lõpetajate arv

Kutsekeskharidusõpe

Autotehnik 17

Kokk 11

Logistik klienditeenindaja 21

Müüja 8

Tisler 6

Kutseõpe

Kodumajandus 5

Suurköögikokk 5

Veokorraldus 8

Palkmaja ehitaja 9

Rätsepatöö 5

Hooldustöötaja 10

Tisler 3

Autoplekksepp 4

Müüja (Tsirguliina keskkoolis) 12

Allikas: Valgamaa kutseõppekeskus.

Täiendusõppes õppis 2014. aasta jooksul 746 õppurit (lõpetas 682), mis on 68 õppurit vähem kui eelneval aastal. Õppimist rahastati järgmiselt: HTM 230 õppijat (aasta varem 98), tööandja 122 õppijat (aasta varem 127), Eesti töötukassa 28 õppijat (aasta varem 86 ), 235 õppija (aasta varem 245) koolitust rahastati muudest projektidest ja 131 õppijat (aasta varem 257) maksid ise. Täienduskoolituste maht oli 132 tuhat eurot (ca 53 tuhat eurot vähem kui eelneval, 2013. aastal).

Suurimad projektid olid 2014. aastal järgmised:Leonardo da Vinci projektide „Smarter Students for Labour Market“, „By Learning Through Life“, ja „Knowhow, experiences, skills – basis of success“ kaudu osales välispraktikates 27 õpilast ja 13 õpetajat 8 erinevas riigis.


EstLatRus CBC programmi projekt LogOnTrain (Logistics and Overland Transport Network for Training „Blue Collars” – logistika ja maismaatranspordi spetsialistide väljaõppe võrgustik). Projektipartnerid olid Valgamaa arenguagentuur, Riia Riiklik Tehnikum, Läti Transpordi Arengu ja Väljaõppe Assotsiatsioon, Peterburi Raudteetranspordi Ülikool, MTÜ Loode-Venemaa Logistika Arengu ja Teabe Keskus ILOT ja Peterburi Riiklik Telekommunikatsiooni Ülikool.

6.2 Koolieelsed lasteasutused

Tabel 6-6. Lasteaiad 2014/2015. õppeaastal

Omavalitsus Lasteaed Lapsi Rühmi Pedagooge Pedagoogide keskmine tööstaaž

Helme vald Ritsu lasteaed-algkool 41 3 7 16

Ala põhikooli lasteaed 17 1 1 18

Hummuli vald Lasteaed Sipsik 20 1 4 20

Karula vald Lüllemäe põhikooli lasteaed 35 2 6 19

Otepää vald Otepää lasteaed 181 9 27 46

Pühajärve põhikooli lasteaed 29 2 4 11

Palupera vald MTÜ Hellenurme Mõis lasteaed 21 1 2 32

Puka vald Aakre lasteaed-algkool 20 1 4 27

Puka lasteaed 36 2 7 25

Põdrala vald Riidaja põhikooli lasteaed 17 1 2 9

Sangaste vald Keeni põhikooli ettevalmistusrühm 11 1 2 30

Sangaste lasteaed 35 2 5 16

Taheva vald Hargla kooli lasteaed 20 1 2 29

Tõlliste vald Sooru lasteaed 20 2 4 15

Tsirguliina lasteaed Õnnelind 35 2 5 21

Tõrva linn Lasteaed Mõmmik 108 6 14 32

Lasteaed Tõrvalill 55 3 8 26

Valga linn Lasteaed Buratino 172 9 19 17

Lasteaed Kaseke 118 6 18 20

Lasteaed Pääsuke 137 9 20 20

Lasteaed Walko 171 9 20 16

Õru vald Õru lasteaed-algkool 16 1 2 45

KOKKU 1315 74 183 23,2

Tabel 6-7. Koolieelsed lasteasutused 2010–2014

Aasta Laste arv Rühmade arv Pedagoogide arv

2010 1345 75 193

2011 1362 75 192

2012 1310 72 178

2013 1289 73 181

2014 1315 74 183

6.3 Nõustamiskomisjoni tegevus

Valga maakonna nõustamiskomisjon oli maavanema korraldusega Valga maavalitsuse juurde moodustatud viieliikmeline komisjon. Alates 1.09.2014 viidi nõustamiskomisjoni tegevus maavalitsustelt üle SA Innove Valgamaa Rajaleidja keskusesse.


Nõustamiskomisjoni pädevus: • soovitada vanema või vanema nõusolekul koolieelse lasteasutuse direktori taotlusel eelkooliealise lapse

paigutamist sobitus- või erirühma;

• soovitada vanema või vanema nõusolekul kooli direktori taotlusel õpilasele õpingute jätkamist erikoolis, -klassis või -rühmas;

• soovitada vanema või vanema nõusolekul koolieelse lasteasutuse direktori taotlusel koolikohustuse täitmise edasilükkamist või alla seitsmeaastase isiku kooli vastuvõtmist;

• soovitada kooli direktori taotlusel hariduslike erivajadustega õpilaste kaasava õppe jaoks vajalike tingimuste loomist ja rakendamist koolis;

• soovitada vanema või vanema nõusolekul kooli direktori taotlusel kohaldada hariduslike erivajadustega õpilastele võimetekohane õppekava või õppevorm;

• soovitada vanema või vanema nõusolekul kooli direktoril koolikohustuslikule õpilasele mittestatsionaarse õppevormi, ühe õpilase õpetamisele keskendunud õppe või tervislikel põhjustel koduõppe rakendamist;

• soovitada õpilase õpetamist väikeklassi tingimustes, õpitulemuste asendamist, vähendamist või õppeaine õppimisest vabastamist.

2014. aastal toimus 5 nõustamiskomisjoni istungit, vastu võeti 35 otsust.

Tabel 6-8. Otsuste arv nõustamiskomisjonis 2010–2014

Aasta 2010 2011 2012 2013 2014Otsuste arv 66 42 59 62 35*

* Andmed perioodi 1.01.2014-31.08.2014 kohta.

6.4 Valgamaa noorte nõustamiskeskus (VNNK)

Alates märtsist 2012 asus keskus aadressil Kesk 12, Valga ja oli Valga maavalitsuse struktuuriüksus, mida juhtis tegevjuht-õppenõustamiskoordinaator Nadežda Selivjorstova.

Alates 1.09.2014 viidi VNNK tegevus maavalitsusest üle sihtasutus Innove Valgamaa Rajaleidja keskusesse.

Keskuse üldeesmärgiks oli tagada maakonna noortele tugi- ja karjääriteenuste kättesaadavus varase koolist väljalangevuse ennetamiseks, noorte edasise toimetuleku ning konkurentsivõime suurendamiseks igapäevaelus ja tööturul.

Nõustamiskeskuses tegutses kaks osakonda:

• karjäärinõustamine, karjääri- ja noorteinfo;

• õppenõustamine, kus oma teenust pakuvad eripedagoog, logopeedid, psühholoogid ja sotsiaalpedagoog.

Tabel 6-9. Karjäärinõustamise teenuse kasutamine jaanuar–juuni 2014. aastal

Karjäärinõustamise liik Keskuses Väljaspool keskust KOKKU

Individuaalne nõustamine (noorte arv) 14 92 106

Noorte grupinõustamine (noorte arv) - 336 336

Tabel 6-10. Karjääriinfoteenuse kasutamine jaanuar-juuni 2014. aastal

Karjääriinfoteenuse liik ArvKonsultatsioonid ehk päringuintervjuud keskuses (haridus, tööturg, õppimine ja/või töötamine välismaal) 350

Kirjalikult, e-posti, telefoni jm vahendusel saabunud infopäringud (haridus, tööturg, elukutsed, õppimine ja/või töötamine välismaal) 122

Info vahendamine meedia kaudu (artiklite arv) 1

Karjääriinfo loengud koolides 39

Karjääriinfo loengutel osalenute arv 531

Karjääripäevad, infopäevad, konkursid, messid jt info vahendamiseks korraldatud üritused 3

Infoüritustel osalenute arv 1004


Valgamaal on toimiv 13-liikmeline kooli karjäärikoordinaatorite võrgustik.

Võrgustiku liikmetele toimunud üritused:• Märtsis viis keskus läbi noortega töötavate inimeste koostööseminari, kuhu olid kaasatud Tartu

karjääriteenuste spetsialistid.

Karjäärispetsialistide korraldatud noortele suunatud maakondlikud üritused:• Toimus koostöös MTÜ Tanklaga koolimeedia seminar noortele „Meeskonna olulisus meediamaailmas“.

Osales 23 inimest.

• Valgamaa haridusmess „Vali nutikalt“ – osalejaid ca 800, eksponentide arv ca 40.

• Märtsis viis keskus läbi Karjäärinädala.

• Aprillis osalesid noored meedialaagris, mis toimus Madsa spordikeskuses. Meedialaagri tööst võtsid osa Tankla lehe ja TV noored ning Põlvamaa Meediasüsti meeskonna liikmed.

Valgamaa noorte nõustamiskeskus osales noorte haridusmessil „Noor meister“ rajaleidja reklaamboksis, mille tööst võtsid osa kaks Valgamaa vabatahtlikku noort.

Osaleti Valga linna korraldatud lastekaitsepäeval.

Valgamaa noorte nõustamiskeskus osales Põlva linna päevadel.

Valgamaanoorte nõustamiskeskus viis koos partneritega läbi infopäeva „Mida vajan täna ja homme“ Puka, Palupera ja Keeni koolides.

Tabel 6-11. Õppenõustamise teenuse kasutamine jaanuar–juuni 2014. aastal

logopeediline eripedagoogiline psühholoogiline sotsiaal-pedagoogiline kokku

Nõustamise kordade arv 302 124 61 39 526

6.5 Noorsootöö

Valgamaa noorteühendused ja -organisatsioonid

MTÜ VALGAMAA NOORSOOTÖÖKESKUS TANKLAPostiaadress: Võru 67, Valga

Merike Soomets – juhatuse liige 2012–2014

Ülla Tamm – juhatuse liige 2012–2014

Kaija Tamm – juhatuse liige 2012–2014

Valgamaa noorsootöökeskus Tankla on 27. aprillil 2010. aastal Taageperas Valgamaal maakonna aktiivsete noorsoo töö eestvedajate poolt loodud ühendus. Tankla eesmärgiks on läbi noorsootöökeskuse arendada ja toetada maakonna noorsootöövõrgustiku erinevaid osapooli ja nende tegevusi, tagamaks maakonna noorte ja noorsootöötajate huvide esindatus kõigis Valgamaa kolmeteistkümnes vallas-linnas ja maakonnas tervikuna.

Tankla suurimateks koostööpartneriteks on MTÜ Valgamaa Partnerluskogu ja Valga maavalitsus. Hetkel on Tanklal 35 liiget, kellest 9 on organisatsiooni asutajaliikmed.

Eesti Noorteühenduste Liidu meediakonverentsil kuulutati välja ka 2014. aasta noortesõbralikem meediaväljaanne ja ajakirjanik. Aasta noortesõbralikumaks väljaandeks kuulutati Tankla Meedianoored, kelle ühistööna ilmub neljandat aastat noorteleht Tankla. Lisaks ajalehele on noored ühiselt tegemas ka Tankla TV-d, mida saab jälgida Youtube’is.

2014. aasta suurimad õnnestumised• Toimus viiendat korda Valgamaa noortekeskuste suvekool, osalejaid 162 (noored, juhendajad ning

suvekooli meeskonnaliikmed).

• Viidi läbi TANKLA õpilasmalev, kus osales 73 noort Valga maakonnast, tegutses 6 rühma.


• Korraldati Valgamaa noorsootöö arengustrateegia 2009-2020 seirekoosolek.

• Tankla.net noorteportaali külastas 2014. aastal üle 21 000 unikaalse inimese, kes külastasid kodulehte üle 90 000 korra.

• Noorteleht Tankla (tiraaž 2000) ilmus 2014. aastal neli korda, levitatakse ka internetis. Tankla TV-d vaadati 2014. aastal internetis üle 43 000 korra, hinnanguliselt üle 96 000 minuti, kokku valmis 36 saadet.

Valgamaa noorte suvekool2009. aastal sündis Valgamaa aktiivsetel noortel ja noorsootöötajatel mõte korraldada ülemaakondlik suvine sündmus, mis tooks kokku noori igast Valgamaa vallast ja linnast. Suvekooli suurim väärtus seisneb selles, et maakonna noorsootöötajad ja aktiivsed noored korraldavad seda ise ühiste jõududega.

2014. aastal toimus Valgamaa noorte nuvekool juba viiendat korda Hummuli vallas, teemaks oli lähtuvalt liikumise aastast „Altius, Citius, Fortius“. Põhirõhk oli suunatud eriliste ja aktiivsete liikumisalade tutvustamisele, märkamisele ja populariseerimisele läbi ühiste aktiivsete liikumis- ja sportlike tegevuste. Osalejaid 162.

VALGAMAA NOORTEKOGU

Valgamaa noortekogu loodi 24. märtsil 2006. aastal. Valgamaa noortekogus oli 2014. aastal 12 liiget ning presidendiks Sirli Pippar.

Organisatsiooni peaeesmärk on võimaldada Valgamaa noortel osaleda otsustamisprotsessides ja kaitsta maakonna 7–26-aastaste noorte huvisid neid puudutavates valdkondades kõrgemal tasandil.

Eesmärgid:• tuua noorte probleemid ja vajadused maakondlikule tasandile;

• leida meetodeid noorte aktiviseerimiseks ning võimaluste mitmekesistamiseks;

• propageerida elujaatavat suhtumist;

• pakkuda noortele tuge valikute tegemisel ning ideede elluviimistel.

2014. aasta suurimad tegevused:• noortekonverents 2014 „Keskkonnateadlik noor“;

• Osaluskohvik 2014;

• narkootikumide tarbimine Valgamaal – küsitlus;

• koolikiusamine – küsimustik;

• noortekogu esindamine haridusmessil „Vali nutikalt“.

Valgamaa aasta noor 2014 Maria Pibilota Murumaa – Maria Pibilota kohta kehtib ütlus „Kes teeb, see jõuab“. Lisaks headele õpitulemustele oli lõppev aasta Maria Pibilotal täis põnevaid väljakutseid ja õnnestumisi. Ta on saavutanud palju häid tulemusi nii laululapse konkursil kui olümpiaadidel, teatrit tehes ja infot otsides. Ta lööb kaasa erinevates projektides vabatahtlikuna ning lisaks sellele kõigele jätkub Maria Pibilotal aega nii pere kui sõprade ja oma lemmiktegevuste jaoks.

Valgamaa aasta noor 2014 Margo Metsoja – Ta on aktiivne nii oma kodukülas kui ka terves maakonnas. Margost kui üksiktegijast on saanud noortele õpetaja ja nõuandja.

Kui Margo esimest korda projekti kirjutas, oli see niivõrd hea, et tekkis isegi kahtlus, kas ta tõesti esimest korda seda teeb.

Margo on üks neist, tänu kellele hakkas Helme vald noorsootööd hindama ning oluliseks pidama. Vaatamata noorele eale on Margo suutnud juba suuri tegusid teha vallavolikogus, korraldada sündmusi, kuhu tullakse üle Eesti, ning teha saateid ja �lme mitmekümnete tundide jagu, millest enamus on ka avalikud.

Valgamaa noortesõber 2014 Jelena Kalames – Jelena teeb oma tööd suure entusiasmiga, mis paneb tal silmad särama. Noorte jaoks on ta alati olemas, ükskõik millal abi küsida, ei ütle ta „ei“. Jelena on oma siiruse ja rõõmsameelsusega paljudele hinge läinud. Ta on justkui väike haldjas, kes alati abiks ja vajadusel olemas. Jelena peale saab loota ning kindel olla. Ta on noortele sõbra eest, kes toetab neid ja on rasketel hetkedel olemas. Ta julgeb küsida abi noortelt ning on rõõmus, kui saab uusi teadmisi juurde.


Valgamaa noortekogu esindused komisjonidesAnna-Marija Sljusartšuk kuulub Valgamaa avatud noortekeskuste projektikomisjoni.

Sirli Pippar on Valga maakonna arengunõukogu liige.

Noortevolikogud Valgamaal aastal 2014• Tõrva noortevolikogu, esimees Romet Piller

• Valga noortevolikogu, president Kenor Kotkas

• Palupera noortevolikogu, esimees Deivi Sarapson

• Tõlliste noortevolikogu, esimees Katre Kikkas

• Otepää noortevolikogu, esimees Gertrud Aasaroht

STUUDIO JOY

Stuudio töös osaleb 2014/2015. õppeaastal 146 last, noort ja täiskasvanut. Stuudios kõlab palju keeli – õpilased suhtlevad üksteisega eesti, vene, inglise ja läti keeles. 20 tegevusaasta jooksul on stuudios saanud tantsu- ja laulukunsti algteadmised 2660 inimest. Osa neist on valinud selle oma professionaalseks suunaks.

Mida ikkagi tähendab stuudio JOY?Joy ühendab lapsi ja noori kahest linnast, kahest riigist. Stuudiosse võetakse lapsi ilma konkursita. Stuudios õpivad ka lapsed, kellel on füüsilisi või psüühilisi puudeid, kes on pärit sotsiaalselt probleemsetest kodudest. Lapsi ei arenda mitte ainult nende laulu- ja tantsutunnid. Nad õpivad hindama teiste stuudio õpilaste loomingulisi tulemusi, aitavad välja mõelda kostüüme ja kaunistada lava. Stuudio põhiülesanne ei ole töötada tulemusele, vaid kõige olulisem on protsess ise. Protsess, mis toetab, arendab, on loominguline ning rõõmustab samapalju nii lapsi kui nende vanemaid. Stuudio JOY on üks suur pere, kuhu kunagised õpilased toovad omakorda oma lapsi. Kui varem nimetati endid laste- ja noorte loominguliseks stuudioks, siis juba viis aastat tegutseb stuudios täiskasvanute folklooransambel Samsaara ja kolm aastat täiskasvanute tantsutrupp. Oma algusaastatest alates on stuudio tutvustanud erinevate rahvaste kultuuri, erinevate kultuuride juurte sarnasusi ja erinevusi. Tänaseks ollakse lisaks rahvuskultuuride populariseerimisele ise kasvanud rahvuskultuuri viljelejateks.

Stuudio pole tuntud mitte ainult kodulinnas ja -maakonnas, vaid ka vabariigis ja väljaspool Eesti piire.

• Alates 2006. aastast korraldab stuudio JOY koos Valga ja Valka linnavalitsustega Valgas rahvusvahelist laulu- ja tantsufestivali „Border-town beat“ („Piirilinna rütmid“). Festivalist on võtnud osa noored lauljad ja tantsijad Eestist, Lätist, Leedust, Poolast ja Iirimaalt.

• Juba 20 aastat on stuudio tantsugrupid pääsenud „Koolitantsu“ �nalistide hulka, igal aastal on mõni tants pälvinud laureaaditiitli.

• Stuudio solistid on osalenud telekonkurssidel „Eesti otsib superstaari“, „Laulukarussell“, „Tähtede laul“, „Võruvisioon“, „Kaks takti ette“.

Aadress: Kesk 3-7, 68203 Valga

Juhataja Marina Jerjomina

MTÜ Valga Rockiklubi

Valga Rockiklubi tegutseb alates 2002. aastast, korraldab igakuiselt Eesti ja välismaiste alternatiivbändide kontserte, rendib ürituste korraldamiseks helitehnikat ning on proovipaigaks viiele noortebändile ning kooskäimiskohaks paarikümnele rockmuusika austajale.

Aadress: Aia 19, Valga.

Veeb www.rockiklubi.ee

Kontaktisik Ivo Mannine


Valgamaa avatud noortekeskused

Valgamaal tegutses 2014. aastal 13 noortekeskust ja 1 noortetuba. Läbi avatud noortekeskuste maakondliku projektikonkursi toetati Otepää, Valga, Taheva, Tõlliste ja Hellenurme noortekeskuste projekte summas 10 232 eurot. Projektides osalenud noored ja noorsootöötajad said oma võtmepädevusi arendada kõigis kaheksas pädevuste raamistikus, mis kirjas üleeuroopalises elukestvas õppes. Nendeks on suhtlus emakeeles, matemaatikapädevus, infotehnoloogiline pädevus, sotsiaalsed oskused, kultuuriline eneseväljendus, algatusvõime, ettevõtlikkus, õppimisoskus.

Valgamaa noortekeskuste projektikonkursi 2014. a maakondlikeks prioriteetideks olid

• noorte omaalgatuse toetamine;

• maakonna noortekeskuste omavaheliste koostöö arendamine;

• noori arendavate tegevuste elluviimine, selleks vajalike vahendite hankimine ja valmistamine;

• noorte sotsiaalsete oskuste arendamine;

• noorte väärtuskasvatuse toetamine.

Tabel 6-12. Valgamaa avatud noortekeskused 2014. aastal

Avatud noortekeskus Kohalik omavalitsusSangaste valla avatud noortekeskus Keenis SVANK Sangaste valdOtepää avatud noortekeskus Otepää valdTaheva valla avatud noortekeskus Taheva valdMTÜ Tõlliste Avatud Noortekeskus TANK Tõlliste valdMTÜ Avatud Hellenurme Noortekeskus Palupera valdNõuni noortetuba Palupera valdKarula valla noortekeskus Karula valdHummuli noortekeskus Hummuli valdTõrva avatud noortekeskus Tõrva linnValga kultuuri- ja huvialakeskuse struktuuriüksus Valga avatud noortekeskus Valga linnÕru valla noortekeskus Noortepada Õru valdPõdrala avatud noortekeskus Põdrala valdHelme valla noortekeskus Helme valdPuka avatud noortekeskus Puka vald

Noorteühendused ja -organisatsioonid koolides

Valgamaa koolides tegutsevad järgmised noorteühendused ja -organisatsioonid: Kodutütred, Noorkotkad, Eesti skautide ühingu Otepää skaudilipkond, Punase Risti noored, T.O.R.E, lisaks ka õpilasesindused.

Tabel 6-13. Noorteühendused ja -organisatsioonid koolides 2014. aastal

Kool Õpilasesinduse liikmete arv Organisatsiooni nimetus Liikmete arv

Ala põhikool 5

Hargla põhikool 6Kodutütred

Noorkotkad

8

2Hummuli põhikool 6

Keeni põhikool 16

Lüllemäe põhikool 10

Otepää gümnaasium 14 Skaudid 11

Palupera põhikool 14

Puka keskkool 14Kodutütred

Noorkotkad

5

6Pühajärve põhikool 11


Kool Õpilasesinduse liikmete arv Organisatsiooni nimetus Liikmete arv

Riidaja põhikool

Tsirguliina keskkool 12T.O.R.E

Koolis tegutseb kooliraadio

18

7

Tõrva gümnaasium 23

Kodutütred

Noorkotkad

4H

18

14

4

Valga gümnaasium 15

Kodutütred

Noorkotkad

Punane Rist

2

2

2Valga Jaanikese kool 9

Valga põhikool 30 T.O.R.E 3

Valga Vene gümnaasium T.O.R.E 20

Valgamaa kutseõppekeskus 22

Kodutütarde Valgamaa ringkond

Eesmärgid: kasvatada kõrge moraaliga isiksust erinevate võistluste, õppuste ja matkade abil; anda ettevalmistus toimetulekuks erinevates olukordades; arendada tüdrukutes veendumust, et nende haridusest ja haritusest oleneb nende endi tulevik.

Aadress: Kaitseliidu Valgamaa malev, Võru 12, Valga.

Ringkonnavanem on Sigrit Säinas ja noorteinstruktor Jaanika Niklus.

Valgamaal on 11 kodutütarde rühma.

Noorte Kotkaste Valgamaa malev

Eesmärk: Noorte Kotkaste organisatsiooni eesmärk on jätkata vabatahtlikkusel põhinevat Eestit väärtustavat kasvatustööd ning isamaalisuse ja kaitsetahte propageerimist.

Aadress: Kaitseliidu Valgamaa Malev, Võru 12, Valga.

Noorte Kotkaste malevapealik on Hannes Vanatoa, noorteinstruktor Kaimo Vahtra.

Valgamaal on 15 noorkotkaste rühma.

Noorkotkaste ja Kodutütarde põhitegevus

Korraldatakse laagreid nii suvel kui talvel. Talvised laagrid on peamiselt tubased, kuid on ka metsalaagreid. Laagreid on erinevaid: turvalisuse, laske, seikluskasvatuse, laulu, suusa, mere, purilennu, langevarjuhüpete.

Noorkotkad võistlevad omavahel skaudioskuste valdamises, suusatamises, laskejooksus, orienteerumises, kabes, males ning sportpüssist ja õhupüssist laskmises. Samuti võisteldakse erinevatel matkamängudel ja luurevõistlustel. Eriti suurt huvi pakub poistele ajaloolise Erna luureretke eeskujul loodud Mini-Erna luurevõistlus. Sarnaselt noorkotkastega võistlevad kodutütred erinevatel matkamängudel ja luurevõistlustel. Igal aastal saavad kodutütred üle Eesti üksteisest mõõtu võtta Ernakese luurevõistlusel. Kodutütred võistlevad omavahel suusatamises, laskejooksus, orienteerumises, kabes, laskmises ja esmaabis.

Eesti skautide ühingu Otepää skaudilipkond Otepää Karud

Eesmärgid:

• skautliku noorteprogrammi arendamine, võttes aluseks maailma skautluse uuemad arengusuunad;

• Eesti ühiskonna vajaduste ja noorte huvide järgimine.

Aadress: Otepää gümnaasium, Koolitare 5, Otepää

Otepää skaudilipkonna juht on Peeter Mändla


T.O.R.E

Noorteühendus T.O.R.E tegutseb järgmistes Valgamaa koolides: Tsirguliina keskkool, Valga põhikool, Valga Vene gümnaasium.

Tugiõpilasliikumine T.O.R.E arendab väga selgelt kahte suunda koolielus:

• väga ehe praktiline sotsiaalstuudium tugiõpilastele endile nii koolituse kui igapäevategevuse kaudu;

• sotsiaalpedagoogiline abi riskirühma lastele tugiõpilaste tegevuse kaudu.

Suurimad üritused aastal 2014, kus võtsid osa Valgamaa T.O.R.E liikumise esindajad:

• 7. veebruaril 2014. aastal Rapla Vesiroosi gümnaasiumis toimunud T.O.R.E 18. konverentsil osales kuus T.O.R.E ühingu liiget ja kaks juhendajat Valga põhikoolist.

Eesti Punase Risti Noored Valgamaa selts

Liikmeid on 94, neist aktiivseid 19.

Eesmärgid:

• koolitada noori tööks noorsoorühmades, käsitledes kultuuride- ja isikutevahelist mõistmist, tolerantsust ja kaastunnet, üksikute ja organisatsioonide koostöövorme;

• sisustada noorte vaba aega, kaasates neid projektide kaudu preventiivsesse töösse sõltuvusainete ja nakkushaiguste ennetamisel;

• arendada vabatahtlikkust noorte hulgas elanikkonna abistamiseks eriolukorras, katastroo�s ja enimhaavatavate inimeste toetamisel.

Aadress: Kuperjanovi 3a-34, Valga

Juhid: Annika Aunapu, Eneli Pääro, Meril Lilleleht

MTÜ Kungla

Juhatuse liikmed: Siiri Põldsaar ja Raido Rätsep.

2014. aasta jõululaupäeval täitus Kungla muusikalitrupil mittetulundusühing Kungla nime all 10 aastat. MTÜ Kungla peamine eesmärk on hoida Valga linnas alles teatritegevus. Kümne aasta jooksul on selle eesmärgi tuules toodud lavale ligi kolmkümmend muusikalist etendust või kontsertkava. Iga etendusega on saanud noored juurde lavalist julgust ja eneseväljendamise oskust. Kõikidel noortel tuleb muusikalitruppi kuuludes laval laulda, tantsida ja näidelda, kuid ka osaleda korralduslikus töös. Noored aitavad kaasa rekvisiitide, lavakujunduse, kostüümide, tehniliste efektide loomisel, reklaamplakatite kujundamisel, õpivad käsitsema heli- ja valgustehnikat. Lisaks sellele on muusikalid valitud erinevatest aegadest ja kultuuridest. Oma tegelaskuju loomisel õpivad noored tundma nende kultuuride käitumis- ja riietumisstiile ning ajalugu. Kõik etenduseks vajalik valmistatakse enamasti ise. Oluline on heatasemeliselt jätkata Valga linnas teatritegevusega ning gümnaasiumiastme ning täiskasvanud noortele erilise meelelahutusvormi ja mitteformaalse õppe korraldamist.

MTÜ Kungla on kujunenud nii Valga linnas kui maakonnas värvikate ja eriilmeliste sündmuste elluviijaks. Kungla muusikalitrupp on aga Eestis ainulaadne, kuna vaid Viimsis tegutseb veel trupp, mis on loodud üksnes muusikalide lavaletoomiseks.

Oma 10. hooaega tähistati koos endiste ja praeguste liikmetega, heade koosööpartneritega ning Valga linna kultuurinautlejatega suurejoonelise etenduse „Meid muudab aeg“ lavaletoomisega. Laval kohtusid nii muusikalitrupi liikmed kui ka etendused läbi aegade. Etenduses tegi kaasa ligi sada kümne aasta jooksul Kungla muusikalitrupis kaasa teinud noort ja mitte enam nii noort.

Lisaks tõi Kungla muusikalitrupp oma juubelihooajal 31. jaanuaril lavale lustaka muusikalise etenduse „Robin Hood ja mehed sukkpükstes“. Hooajal 2014/2015 kuulub Kungla muusikalitruppi rekordiliselt 30 energilist noort.

Õpilasesindused

Õpilasesinduste tegevuse põhiline eesmärk on õpilaste õiguste kaitsmine koolis, kooliürituste korraldamine ja läbiviimine ning koostöö arendamine õpetajate, õpilaste ning kooli juhtkonna vahel. Hoolitsetakse selle eest, et õpilaste hääl oleks esindatud mitmesugustes toetuste komisjonides, koolielu edendamise ja arengukavade töörühmades.


6.6 Huvikoolid

Eesti hariduse infosüsteemi andmete põhjal on Valgamaal 7 huvikooli. Lisaks rahastab Valga linn koos Valka linnaga ühist Valka kunstikooli, kus õpib ca 100 noort Valgast.

Tabel 6-14. Valgamaa huvikoolid 2014. aastal

Huvikool Lapsi Pedagooge Direktor/juhataja

Valga muusikakool 237 33 direktor Tiia Parmo

Tõrva muusikakool 77 9 direktor Thea Leitmaa

Otepää muusikakool 100 12 direktor Tuuli Vaher

Puka kunstikool 25 3 juhataja Esti Kittus

Valga kultuuri- ja huvialakeskus 290 12 direktor Ülle Juht

Valgamaa noorte tehnikakeskus 55 5 juhataja Marge Jaasi-Tamm

Valga Ukraina Laupäeva kool „KALÕNA“ 18 3 juhataja Ruslana Dovha

Allikas: Eesti hariduse infosüsteem.

6.7 Erinoorsootöö

Alaealiste komisjonide tegevus

Valga maakonnas töötab kaks alaealiste komisjoni: maakondlik komisjon loodi 1998. aastal Valga maavalitsuse juurde, kohaliku omavalitsuse komisjon alustas tööd 1.09.2006 Tõrva linnavalitsuse juures. Tõrva piirkonna alaealiste komisjoni pädevusse kuuluvad Tõrva linna, Helme, Põdrala ja Hummuli (alates jaanuar 2014) valdade alaealiste õigusrikkumiste arutelud, mõjutusvahendite määramine ning oma haldusterritooriumil alaealistega tehtava kriminaalpreventiivse töö koordineerimine. Maakondlik erinoorsootöö koondstatistika kajastab mõlema komisjoni tööd.

Tabel 6-15. Alaealiste õigusrikkumiste arutelud 2010–2014

2010 2011 2012 2013 2014

Õigusrikkumiste arv 83 77 69 84 78

Korduvarutelude arv 5 4 4 3 7

Tabel 6-16. Alaealiste komisjoni poole pöördumiste alused 2010–2014

Pöördumiste aluseks on järgmised teod 2010 2011 2012 2013 2014

Koolikohustuse mittetäitmine 30 12 16 22 17Karistusseadustikus ettenähtud kuriteokoosseisule vastav õigusvastane tegu 26 28 26 29 31

Karistusseadustikus või muus seaduses ettenähtud väärteokoosseisule vastav õigusvastane tegu 27 37 27 33 30

95Majandus ja tehniline infrastruktuur VALGAMAA AASTARAAMAT 2014

7. Majandus ja tehniline infrastruktuur

7.1 Tööhõive

Tabel 7-1. 15-74aastased Valgamaa elanikud hõiveseisundi järgi

2010 2011 2012 2013 2014

Tööealised kokku (tuhat) 23,8 23,5 23,1 22,7 22,4

Tööjõud (tuhat) 14,6 13,2 11,9 13,0 13,7

Mitteaktiivsed (tuhat) 9,2 10,3 11,2 9,7 8,6

Tööga hõivatud (tuhat) 12,7 11,5 10,1 12,1 12,7

Töötud (tuhat) 1,9 1,7 1,7 0,9 1,1

Tööjõus osalemise määr (%) 61,3 56,0 51,4 57,4 61,4

Tööhõive määr (%) 53,3 48,9 44,0 53,2 56,6

Töötuse määr (%) 13,0 12,6 14,5 7,2 7,8

Allikas: statistikaamet.

Joonis 7-1. 15-74aastaste hõive Eestis ja Valgamaal

13,3

14,5

13,6

13,1

11,8 12

,7

11,5

10,1 12

,1 12,7

0

10

20

30

40

50

60

70

10,0

11,0

12,0

13,0

14,0

15,0

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 %tuhat

Hõivatud Valga maakonnas Tööhõive määr Eestis Tööhõive määr Valga maakonnas


Tabel 7-2. Tööga hõivatud Valgamaal majandussektorite järgi

Primaarsektor Sekundaarsektor Tertsiaarsektor

Aasta Hõivatud tuhat

Hõivatute osatähtsuse %

Hõivatud tuhat


Hõivatud tuhat


2010 1,1 8,3 3,8 29,5 7,9 62,2

2011 0,9 8,1 4,0 34,5 6,6 57,4

2012 0,7 7,0 4,3 42,5 5,1 50,5

2013 1,1 9,2 4,7 38,9 6,3 52,0

2014 1,1 8,3 4,9 38,6 6,7 53,0


96 VALGAMAA AASTARAAMAT 2014 Majandus ja tehniline infrastruktuur

Eesti töötukassa Valgamaa osakond


Juhataja Merike Metsavas

Tõrva klienditeeninduspunktAadress: Kevade 8, 68606 Tõrva

Konsultant Anne Üksvärav

Tööpuudus on Valgamaal üks suurimaid riigis. Kuigi töötus on viimasel ajal vähenenud, on suurenenud just pikaajaliste töötute osakaal (Valgamaa 55% registreeritud töötutest). Valgamaal, nii nagu ka teistes piirkondades, on aktuaalne töötute tagasitoomine tööturule läbi erinevate teenuste.

2014. aasta jooksul oli Valgamaal arvel 2287 inimest, nendest 18% töötuskindlustushüvitise saajat ja 21% töötutoetuse saajat. Seega on Valgamaal teiste maakondadega võrreldes vähem töötuid, kes saavad hüvitist või toetust (39%).

Liivimaa töömess27. septembril korraldas töötukassa Valgamaa osakond esimest korda Liivimaa töömessi. Töömess oli kõigile huvilistele, kes soovisid infot töövõimalustest Lõuna-Eestis, Põhja-Lätis ja mujal Euroopas. Messi eesmärk oli kokku viia tööandja ja tööotsija. Tööandjatel oli võimalus ennast tutvustada ning leida enda meeskonda uusi töötajaid. Esimesel Liivimaa töömessil Valga kultuurikeskuses otsis uusi töötajaid 25 �rmat. Külastajaid oli hinnanguliselt 500 ning tehti ka esialgsed tööintervjuud. Tööd pakuti väga erinevates valdkondades – meditsiinitöötajatest ja autojuhtidest metsatööliste ja õmblejateni.

Läti Valka tööturuagentuur vahendas vabu töökohti naaberriigis. Suurt huvi näitasid külastajad üles välismaal pakutavate töökohtade vastu. Teatrisaalis said huvilised igal täistunnil kuulata ettekandeid töölepingu, töökohapõhise õppe ja välismaale tööle suundumise ning piiriülese tööga seotud teemadel.

Koostööpartneritest osalesid messil Valga linnavalitsus, maksu- ja tolliamet, tööinspektsioon, Valgamaa arenguagentuur, Valgamaa Rajaleidja keskus, Valgamaa kutseõppekeskus, Läti tööinspektsioon ning Läti tööturuagentuur.

Tabel 7-3. Registreeritud töötud aastas kokku, Valga maakond

2012 2013 2014

Registreeritud töötud 2793 2597 2287

Neist aasta jooksul arvele võetud uued töötud 1932 1821 1719

Kuu keskmine töötute arv 1506 1466 1133

Töötuse % tööealisest elanikkonnast* 6,9 7,2 12,4

Töötuse % tööjõust** 11,1 11,6 9,1

Selgitused: * tööealine elanikkond (16aastased kuni pensioniiga) ** tööjõud vanus 15-74 (töötav elanikkond + mitteaktiivsed) Allikas: Eesti töötukassa.

Joonis 7-2. Eesti töötukassa maakondlikes osakondades registreeritud töötus maakondade lõikes seisuga 31.12.2014

8,7%

8,2%

7,4%

6,9%

5,2%

5,1%

5,0% 4,9%

4,8%

4,7%

4,6%

4,2%

4,0%

3,3%

3,1%

4,3%

0%

3%

6%

9%

12%

01 0002 0003 0004 0005 0006 0007 0008 0009 000

10 000

Reg.

tööt

use

mää

r

Reg.

tööt

ute

arv

Registreeritud töötuid Reg. töötuse määr Eesti keskmine reg. töötuse määr

Allikas: Eesti töötukassa.


Valga maakonnas on kõige suurem registreeritud töötute arv Valga linnas, kus 31.12.2014. a seisuga oli registreeritud 580 töötut, järgmisena Helme vald 78 töötut ning kolmas töötute suure arvu poolest oli Tõrva linn, kus oli 65 registreeritud töötut.

Tabel 7-4. Registreeritud töötud aasta lõpus

2012 2013 2014

Valga maakond kokku 1434 1151 1076

Valga maakonna linnad 861 672 645

… Tõrva linn 134 81 65

… Valga linn 727 591 580

Valga maakonna vallad 573 479 431

… Helme vald 114 71 78

… Hummuli vald 42 27 30

… Karula vald 51 45 39

… Otepää vald 84 81 54

… Palupera vald 14 19 18

… Puka vald 45 51 37

… Põdrala vald 51 37 35

… Sangaste vald 42 40 37

… Taheva vald 35 36 29

… Tõlliste vald 76 55 50

… Õru vald 19 17 24


Tabel 7-5. Eesti töötukassa Valgamaa osakonnas aasta jooksul arvele võetud uued töötud, kes eelnevalt töötasid, eelneva töösuhte lõpetamise põhjuse järgi

Töösuhte lõpetamise põhjus 2012 2013 2014

Asutuse likvideerimine 1 4 -

Distsiplinaarsüütegu 14 23 17

Katseaja ebarahuldavad tulemused 22 17 27

Koondamine 186 130 145

Muud põhjused 37 46 32

Pankrot 3 1 -

Poolte kokkuleppel 123 136 101

Teenuse osutamise leping 50 54 60

Tähtajaline leping 288 269 198

Töötaja algatusel 126 138 124

Töötaja algatusel (tööandja süül) 7 4 2

Kokku 857 822 706



Tabel 7-6. Eesti töötukassa Valgamaa osakonnas aasta jooksul registreeritud töötud eelneva tegevuse järgi

Eelnev tegevus 2012 2013 2014

Töötas või oli ettevõtja 1556 1572 1482

Õppimine 140 116 95

Kaitsevägi 19 25 21

Kasvatas last 134 137 110

Haiglas - - -

Hooldus 10 14 14

Töövõimetus 46 36 38

Vanglas 33 38 32

Muu 852 630 518

Abikaasatasu (Välisteenistuse seadus § 67) 3 1 -


Registreeritud töötute sooline ja vanuseline jaotus on Valgamaal üldiselt sarnane Eesti keskmisega. Rohkem on töötute hulgas mehi (55%, Eestis keskmiselt 49%). Üle poole ehk 66% töötutest on vanuses 25-49. Valgamaal on suhteliselt suur osa töötuid, kelle töölesaamist piirab puudulik riigikeele oskus (31.12 seisuga 30%). Harjumaal ja Ida-Virumaal on selliseid töötuid veelgi rohkem, kuid enamikus maakondades jääb see paari protsendi ligidusse. Samas võib ühel isikul olla ka rohkem kui üks põhiline suhtluskeel.

Tabel 7-7. Aasta jooksul Eesti töötukassa Valgamaa osakonnas töötuna arvel olnud isikud vanuse, soo ja peamise suhtluskeele järgi

2012 2013 2014

Vanus

16-24 510 450 373

25-55 1838 1731 1510

üle 55 445 416 404

Mehed 1540 1406 1251

Naised 1253 1191 1036

Peamised suhtluskeeled

eesti keel 919 705 688

vene keel 388 319 290


Valgamaa registreeritud töötutest on 30% keskhariduseta (Eestis keskmiselt ainult viiendik). Kõrgharidus on Valgamaal 6% töötutest (Eestis tervikuna 19% töötutest). Ehk siis keskmiselt on Valgamaa töötutel madalam haridustase kui teiste piirkondade töötutel keskmiselt.


Tabel 7-8. Aasta jooksul Eesti töötukassa Valgamaa osakonnas töötuna arvel olnud isikud haridustaseme järgi

Haridustase 2012 2013 2014

Puudub algharidus 6 3 6

ESIMENE TASE 773 746 668

Algharidus 93 87 84

Kutseharidus põhihariduseta 6 5 4

Põhiharidus 674 654 580

TEINE TASE 1598 1463 1270

Põhiharidus kutseharidusega 103 94 96

Kutsekeskharidus põhikooli baasil 517 462 377

Üldkeskharidus 741 700 601

Kutsekeskharidus keskkooli baasil 237 207 196

KOLMAS TASE 410 382 341

Keskeriharidus 230 223 182

Kutsekõrgharidus 54 49 48

Bakalaureuseõpe 96 79 74

Magistriõpe 30 31 36

Doktoriõpe - - 1

Määramata 6 3 2

Kokku 2793 2597 2287


Valgamaal on teistest maakondadest rohkem pikaajalisi töötuid (vähemalt 12 kuud töötuid 30,4%, Eestis keskmiselt 21,6%).

Tabel 7-9. Aasta jooksul töötuna arvel olnud isikute kuulumine riskirühmadesse

Riskirühma kuulumine* 2012 2013 2014

noor 574 513 422

vanglast vabanenu 54 53 47

55 ja vanem 429 399 389

pikaajaline 1675 1428 695

hooldaja 11 14 13

eesti keele mitteoskaja 566 538 456

puudega 211 236 234

Selgitus: * Lühendid moodustatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduses § 10 lg 5 toodud riskirühmadest. Allikas: Eesti töötukassa.

Joonis 7-3. Registreeritud töötute sotsiaalne kaitse seisuga 31.12.2014

23%

15%

20%

24%

26%

21%

25%

21%

25%

25%

24%

27%

21% 28%

23%

34%

26%

21% 29

% 32%

24% 26

%

26% 28

%

23% 36

%

27%

18%

31%

25%

43%

59%

60% 47

%

42%

56%

49%

53%

47%

52% 41

%

46%

61% 40

%

52%

0%10%20%30%40%50%60%70%80%90%

100%

Töötutoetuse saajad Töötuskindlustushüvitise saajad Ilma hüvitisteta



Tabel 7-10. Riikliku töövahendussüsteemi poolt osutatud tööturuteenused

2012 2013 2014

Passiivsed meetmed:

Said töötutoetust 646 700 628

Määrati töötuskindlustushüvitis 452 402 348

Aktiivsed meetmed:

Suunatud tööturukoolitusele 720 451 370

Tööandjale makstud toetuse abil tööle rakendunud töötud 105 107 74

Töötute arv, kes said toetust ettevõtlusega alustamiseks 26 16 21

Said karjäärinõustamist 733 629 683

Tööpraktikale suunatud 90 105 113

Tööharjutusele suunatud 73 89 146

Avalikule tööle suunatud - 29 15

Tööintervjuul abistamise teenuse osutamine 3 3 4


Töötukassa Valgamaa osakond korraldas koostöös tööandjatega infopäevi, et tutvustada tööandja poolt pakutavaid töökohti ja võimalusi. Infopäevadest võtsid osa: AS Valga Haigla hoolekandeosakond, Norstat Eesti AS, Laureetsia OÜ, Finesta Baltic OÜ, Combiwood OÜ, Balti Metsahooldus Grupp OÜ, Aclima Baltic AS, Moon TTM OÜ, Manpower OÜ, AS Hoolekandeteenused Tõrva Kodu, Walkwood OÜ, Enics Eesti AS.

Vakantsid

2014. aastal oli Valgamaal vakantse 756. Eestis kokku oli töötukassa vahendada 45 581 töökohta.

Tabel 7-11. Töövahendus Eesti töötukassa Valgamaa osakonnas

2012 2013 2014

Laekunud vakantsid 814 814 891

Rakendusid tööle 1168 1168 1149


Valgamaal on juhtide, tipp- ja keskastme spetsialistide osakaal väiksem kui Eestis tervikuna ning oskus- ja käsitööliste ning lihttööliste oma vastukaaluks Eesti keskmisest veidi suurem.

Joonis 7-4. Eelnevalt töötanud registreeritud töötud Valgamaal ametiala järgi seisuga 31.12.2014

Relvajõud0,3%

Kõrgemad ametnikud ja juhid3%

Tippspetsialistid4%

Keskastme spetsialistid, tehnikud

7%

Kontoritöötajad6%

Teenindus‐ ja müügitöötajad

18%

Põllumajanduse ja kalanduse

oskustöölised6%

Oskus‐ ja käsitöölised22%

Seadme‐ ja masinaoperaatorid

13%

Lihttöölised21%



Tööinspektsiooni Lõuna inspektsioon


Valgamaa tööinspektor-jurist Larissa Tihhonova

Tööinspektorid Heikki Taidre ja Imre Tambets

Valgamaa töövaidlusküsimusi lahendab väljasõiduistungitega Tartu töövaidluskomisjon (Teguri 37, Tartu)

Tööinspektsioon teostab järelevalvet töötervishoidu, tööohutust ja töösuhteid reguleerivate õigusaktide täitmise üle. 2014. aastal teostas tööinspektsioon Valgamaal töötervishoiu-, tööohutus- ja töösuhetealast järelevalvet 87 ettevõttes ja asutuses.

Tööandjatele tehti ettekirjutus 158 töötervishoiu- või tööohutusealase rikkumise kohta ning 30 töösuhetealase rikkumise kohta.

2014. a peatati töö rikkumiste tõttu kolmel objektil (2013. a 4 objektil). Samuti keelati 2014. a 15 töövahendi kasutamine (2013. a 18 töövahendi kasutamine). Sagedasemad töökeskkonnaalased rikkumised Eesti ettevõtetes, sh ka Valgamaal on: töökeskkonna riskianalüüs – ettevõtetes kas riskianalüüs puudub, on see puudulikult korraldatud või vajab riskianalüüs täiendamist. Hea märk on küll see, et nende ettevõtete arv ja osakaal, kellel riskianalüüs siiani üldse puudub, aasta-aastalt väheneb, kuid samas on aina rohkem probleeme neis ettevõtetes, kus riskianalüüs on küll korra läbi viidud, kuid nende ajakohasus siiski ei vasta enam muutunud töökeskkonnale.

Teine suurem probleem on töötajate väljaõpe ja juhendamine, mida ei viida läbi nõuetekohaselt. Sellised tulemused on aga otseses seoses tööõnnetuste toimumisega. Just töötajate puudulik juhendamine ja väljaõpe on üks peamistest tööõnnetuste põhjustest.

Arvuliselt on kolmandal kohal rikkumised, mis on seotud ebarahuldavate liikumisteedega. Suur rikkumiste arv tuleneb kindlasti sellest, et aasta jooksul oli käimas kampaania „Libisemine, komistamine samal tasapinnal“ ning avaliku sektori sihtkontroll, kus samuti olid põhitähelepanu all liikumisteed ja kukkumistega seotud tööõnnetused.

2014. a registreeriti Valgamaal 86 tööõnnetust, neist 15 lõppesid raskete kehavigastustega. Võrreldes aastaga 2013 on tööõnnetuste üldarv Valgamaal suurenenud 35 võrra. 2013. a registreeriti Valgamaal 51 tööõnnetust. Kõige enam tööõnnetusi registreeriti Valgamaal avaliku halduse sektoris – 22. Siia alla lähevad ka 15 tööõnnetust Kaitseväes – õppusel Kevadtorm saadud vigastused. Tööõnnetuste arvu poolest järgnevad puidutööstus 13 ning toiduainetööstus 11 tööõnnetusega.

2014. a esitati töövaidluskomisjonile 16 avaldust, neist 11 töötajate ja 5 tööandjate poolt. Enamus nõuetest rahuldati töövaidluskomisjonis kas osaliselt või täielikult. Töövaidluste arv maakonnas on võrreldes möödunud aastaga langenud kümne võrra, 2013. aastal pöördus töövaidluskomisjoni 26 Valgamaa töötajat/tööandjat.

Tööandjate töötervishoiu ja -ohutusealase teadlikkuse tõstmiseks korraldas tööinspektsioon Euroopa Sotsiaalfondi programmi „Tööga seotud terviseriskide vähendamine ja töösuhete kvaliteedi parandamine 2010–2014” 2014. aasta tegevuste raames Valgas töökeskkonnaspetsialistidele ning ettevõtete juhtidele suunatud moodulkoolituse „Töövahend“. Koolituse läbis 16 Valgamaa ettevõtete töökeskkonnaspetsialisti ja ettevõtte juhti. Sügisel korraldati Valgas teabepäev „Lähetatud töötaja“. Teabepäeva eesmärk oli töötajate ja tööandjate seas teadlikkuse tõstmine seoses õigusaktide rakendamisega töötajate suhtes, keda välismaale tööle lähetatakse. Lisaks viis tööinspektor-jurist Larissa Tihhonova läbi kaks töösuhetealast infohommikut.

7.2 Palk

Tabel 7-12. Keskmine brutokuupalk 2014. aastal, eurot

I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal

Valgamaal 751 770 753 798

Eestis 966 1023 977 1039

Selgitus: hõlmatud on töölepingu, teenistuslepingu ja avaliku teenistuse seaduse alusel töötajad. Allikas: statistikaamet.


Joonis 7-5. Keskmine brutokuupalk Valga maakonnas ja Eestis 2009–2013, eurot

784 792 839887

949

574 594650 682

729

0

100

200

300

400

500

600

700

800

900

1000

2009 2010 2011 2012 2013

eurot

Eesti Valga maakond

Allikas: Valga maavalitsus statistikaameti andmetel.

Joonis 7-6. Keskmine brutokuupalk Eestis 2011–2013, eurot

0

200

400

600

800

1000

1200

2011

2012

2013


7.3 Pangandus

Laenud, säästud

Joonis 7-7. Laenud, hoiused krediidiasutuse (�liaali) asukoha järgi, Valga maakond

0

1000

2000

3000

4000

5000

6000

7000

8000

9000

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

2010 2011 2012 2013 2014 €mln €

Laenujääk (mln €)

Hoiusejääk (mln €)

Keskmine laenu suurus (€)

Allikas: Valga maavalitsus Eesti Panga andmetel.


Joonis 7-8. Laenud, hoiused kliendi registreerimis- või elukoha järgi, Valga maakond

Pangandus

Page 1

0

1000

2000

3000

4000

5000

6000

7000

8000

9000

10000

0

20

40

60

80

100

120

140

2010 2011 2012 2013 2014mln €

Laenujääk (mln €)

Hoiusejääk (mln €)

Keskmine laenu suurus (€)Keskmine hoiuse suurus (€)

Allikas: Valga maavalitsus Eesti Panga andmetel.

SEB Pank AS Valgamaal

SEB Valga kontorAadress: Aia 5, 68205 Valga

SularahaautomaadidValgas: Aia 5 (sularaha sisse- ja väljamaksed), Jaama pst 2B, Vabaduse 2/4, Raja 5, J. Kuperjanovi 62

Tõrvas: Valga mnt 3

Otepääl: Lipuväljak 28 (sularaha sisse- ja väljamaksed)

Postipangad: Otepääl, Pukas, Sangastes, Tsirguliinas, Tõrvas, Valgas ja Õrus.

Swedbank AS Valgamaa kontorid

Valga kontorAadress: Kesk 10, 68203 Valga

Tõrva kontorAadress. Valga mnt 1, 68605 Tõrva

Sularaha väljamakse automaadid:Valgas: Kesk tn 10, Jaama tn 2b, Riia tn 18, Pikk tn 1

Otepääl: Valga mnt 1B, Lipuväljak 28

Tõrvas: Valga mnt 1

Sularaha sissemakse automaadid:Valgas Kesk tn 10

Tõrvas Valga mnt 1

Pangabussi peatuskohad Valgamaal: Otepää, Puka, Sangaste


7.4 Maa- ja omandireform

Maa-ameti Valga katastribüroo


Maa-ameti maakatastri osakond on maa-ameti struktuuriüksus, mille eesmärk on maakatastrisse kande tegemiseks esitatud avalduste menetlemine, sh katastriüksuste ja katastriandmete muudatuste registreerimine ning andmevahetuse korraldamine seaduses ettenähtud juhtudel ja mahus. Osakonna põhiülesandeks on maakatastri pidamine. Osakonna koosseisu kuulub Valga katastribüroo, kus on kolm töötajat.

Maareformi tulemused Valgamaal

1991. aastal alanud maareformi eesmärk on kujundada riiklikul maaomandil rajanevad suhted ümber peamiselt maa eraomandil põhinevateks suheteks. Maareformi elluviijateks ning korraldajateks on kohalikud omavalitsused ja maavalitsus.

Valga maakonnas on maareformi eesmärgi täitmise põhilised tegevusvaldkonnad – maa tagastamine ja erastamine jõudnud lõppfaasi. 31.12.2014. a seisuga on maakonnas veel 247 ehitist/ehitiste kompleksi, mis asuvad reformimata maal. Need on ehitised, mille omanikud ei ole soovinud või on kaotanud õiguse maad omandada. Tänaseks on riik leidnud sellele olukorrale lahenduse, andes ehitiste omanikele täiendava võimaluse saada ehitiste juurde kuuluva maa omanikuks. Kuna maareformi loogika nägi ette, et eelisjärjekorras selgitatakse välja tagastamisele ja erastamisele kuuluv maa ning seejärel munitsipaalomandisse antav ja riigi omandisse jäetav maa, siis on munitsipaal- ja riigimaa vormistamine jäänud maareformi lõppjärku. Maareformi lõpetamiseks tuleb nüüd kohalikel omavalitsustel välja selgitada oma maavajadus ja taotleda see munitsipaalomandisse ning riigil lõpule viia riigi maareservi moodustamine ja riigile mittevajaliku reformimata maa tsiviilkäibesse suunamine.

31.12.2014 seisuga oli riigi maakatastris registreeritud 22 387 katastriüksust pindalaga 199 741,06 ha, mis moodustab 97,7% maakonna maafondist. Selle näitajaga on Valga maakond esimese viie hulgas.

Joonis 7-9. Maareformi seis Eestis 2014. aasta lõpus

Allikas: maa-amet


Tabel 7-13. Maakatastris registreeritud Valgamaa katastriüksuste arv ja pindala (ha) seisuga 31.12.2014

Linn/vald pindalaRegistreeritud maa Registreerimata maa

arv pindala % pindala %

Helme 31 273,3 2189 30 822,99 98,56 450,31 1,44

Hummuli 16 270,3 1145 16 000,76 98,34 269,54 1,66

Karula 22 992,1 1486 22474 97,75 518,1 2,25

Otepää 21 736,3 3543 21 231,64 97,68 504,66 2,32

Palupera 12 347,8 1433 12 146,25 98,37 201,55 1,63

Puka 20 093,2 2037 19 572,13 97,41 521,07 2,59

Põdrala 12 722,3 1120 12 256,75 96,34 465,55 3,66

Sangaste 14 472,4 1383 14 115,78 97,54 356,62 2,46

Taheva 20 470,4 1238 20 172,72 98,55 297,68 1,45

Tõlliste 19 377,8 1896 18 756,18 96,79 621,62 3,21

Tõrva 480,4 1161 437,93 91,16 42,47 8,84

Valga 1654,2 3048 1405,82 84,98 248,38 15,02

Õru 10 462,6 708 10 348,11 98,91 114,49 1,09

Võrtsjärv 296,0 - - - - 100,00

Kokku 204 649,1 22 387 199 741,06 97,7 4612,04 2,3%

Allikas: maa-amet.

Tabel 7-14. Maareformi dünaamika aastas reformitud katastriüksuste alusel

Aasta 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014Katastriüksuste arv 1098 816 883 716 557 408 541 301 374 502 412Katastrisse kantud (ha) 11 869 3251,5 2837 1704,1 1539 1043 3600,4 820,6 1924,0 2088,9 1277,76

Allikas: maa-amet.

Omandireformi eesmärk on omandisuhete ümberkorraldamine vara tagastamise või kompenseerimisega endistele omanikele või nende õigusjärglastele ning eelduste loomine turumajandusele üleminekuks.

Valga maakonnas on omandireform praktiliselt lõppenud. 6380 menetlusest on veel vara tagastamata või kompenseerimata 15 juhul. Põhiliseks takistuseks menetluste lõpetamiseks on pooleliolevad pärimismenetlused ja kohtuvaidlused.

Tabel 7-15. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise taotluste lahendamine seisuga 31.12.2014

Omavalitsus Toimikuid Menetlus lõpetamata Lahendamise %

Helme vald 688 1 99,851

Hummuli vald 363 - 100

Karula vald 433 - 100

Otepää vald 647 4 99,382

Palupera vald 399 2 99,499

Puka vald 608 - 100

Põdrala vald 357 2 99,710

Sangaste vald 533 - 100

Taheva vald 402 - 100

Tõlliste vald 585 5 99,145

Õru vald 217 1 99,539

Tõrva linn 252 - 100

Valga linn 697 - 100

Otepää vallasisene linn 199 - 100

Kokku 6380 15 99,765


7.5 Ettevõtlus

Tabel 7-16. Valgamaa ettevõtjad õigusliku vormi järgi aasta lõpus

2010 2011 2012 2013 2014

Füüsilisest isikust ettevõtjad 1060 1013 968 930 914

Täisühingud 15 14 13 13 13

Usaldusühingud 21 8 11 10 12

Osaühingud 1356 1507 1602 1672 1845

Aktsiaseltsid 74 67 62 59 58

Tulundusühistud 18 18 18 33 33

Kokku 2544 2627 2674 2717 2875

Allikas: registrite ja infosüsteemide keskus.

Tabel 7-17. Objektid äriregistris, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris aasta lõpus

2010 2011 2012 2013 2014

Mittetulundusühingud 695 730 704 677 702

Sihtasutused 24 24 23 23 22

Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused 113 112 112 112 112

Ettevõtjad 2544 2627 2674 2717 2875

Tabel 7-18. Aasta jooksul registreeritud uute ettevõtjate, mittetulundusühingute ja sihtasutuste arv Äriregistris

Registreerimise aasta Kokku Äriühing FIE MTÜ Sihtasutus

2012 217 135 36 46 -

2013 233 160 45 28 -

2014 236 162 40 34 -

Allikas: registrite ja infosüsteemide keskus.

Alates 1.01.2011 saab osaühingut asutada ilma osakapitali sissemakseta juhul, kui tulevane tegevusvaldkond kapitalimahutusi ei nõua. 2014. aastal registreeritud 159 osaühingust asutati ilma kohese sissemakseta 101 osaühingut.

Valgamaa ettevõtlusuuring

Perioodil mai-juuni viidi Valgamaal läbi ettevõtlusuuring. Uuringu tellis Valga maavalitus ja rahastas siseministeerium. Töö teostas uuringu�rma Faktum & Ariko. Samalaadset uuringut on varem viidud läbi 2007. ja 2011. aastal. Uuringu käigus küsitleti 300 Valgamaa ettevõtjat, sh 50 füüsilisest isikust ettevõtjat.

Alljärgnevalt on toodud uuringu põhijäreldused. Uuringu materjalidega on võimalik tutvuda Valga maavalitsuse kodulehel.

Koolitus. Valgamaa ettevõtjate huvi oma töötajate koolituse vastu on suhteliselt kõrge (sama, mis 2007. a, kuid kaks korda kõrgem kui 2011). Suurim on huvi erialase koolituse vastu ning nö tavalised üldteemad – turundus, �nants jms selgelt esile ei tõuse. Kui koolitushuvi puudub, näib selle peamiseks põhjusteks olevat teadmine, et sobivaid (erialaseid) koolitusi niikuinii ei ole ja väljaõpe tuleb teha ettevõttes kohapeal.

Edu tegurid. Olulisemateks edu teguriteks peetakse Valgamaal inimressurssi, turundust ja tehnoloogia ajakohasust, kusjuures võrreldes 2011. aastaga pole need muutunud. Tehnoloogia- ja tootearenduse aktiivsus on viimase kolme aasta jooksul olnud mõõdukas (53%) ning sarnane pea kõigis valimi rühmades. Samas pärinevad suurem osa arendusi infotehnoloogia (IT) vallast või siis uute seadmete soetamisest. Otseselt tootearenduse osa näib siiski tagasihoidlik.

Rahulolu ettevõtluskeskkonnaga. Üldine rahulolu hinnang Valgamaa ettevõtluskeskkonnaga on mõõdukalt positiivne (52% täiesti või pigem rahul, 25% ei ole rahul ja 22% ei oska hinnata) ning suhteliselt lähedane kõigis


valimi rühmades. Selgeteks probleemseteks aspektideks on kvali�tseeritud tööjõud (puudus); ühistransport; kohaliku omavalitsuse poolt pakutavad teenused ja tingimused; ettevõtluse tugisüsteem. Võrreldes 2011. aastaga ei ole rahulolus ettevõtluskeskkonna erinevate komponentidega siiski suuri muutusi toimunud. Rahulolu on langenud vaid ettevõtluse tugisüsteemi komponendis. Maakonna ettevõtluskeskkonna arendamisel peetakse eeskätt vajalikuks kolme valdkonna arendamist: tööstuslik tootmine; transport; turism.

Ettevõtete arengukavad. Valgamaa ettevõtluse peamiseks jooneks/lootuseks on praegu olemasolevate tegevuste laiendamine ning see aktiivsus on kõrgem kui 2011. aastal. Teisalt, strateegilisi muutusi ja uuendusi plaanitakse vähe. Uute tegevusalade käivitamine on rohkem nende ettevõtete plaanides, mis on esmase turule kinnistumise faasi läbi teinud (tegutsenud 3-5 aastat) ning omavad vähe töötajaid (mikroettevõtted). Ka plaanid taotleda ettevõtlustoetusi on märksa tagasihoidlikumad kui 2011. aastal. Kui 2011. a plaanis seda teha 43%, siis nüüd 32%. Keskmisest kõrgem on huvi toetuste vastu primaarsektoris ja 3–5 aastat tegutsenud ettevõtete seas. Endiselt on huvipakkuvamad investeerimistoetused ja põllumajandustoetused (mis haakub põllumajandusettevõtjate selgemate kavadega) ning see on analoogne 2011. aastaga. Väärib märkimist tagasihoidlik huvi eksporditurunduse toetuste vastu. Üle kolme aasta pikkuseid arengueesmärke omab vaid umbes kolmandik küsitletud ettevõtjaist.

Palk. Oma ettevõtte palgataset hindab ligi 60% Valgamaa ettevõtjaist väga heaks või normaalseks. Vastavalt 41% hindab seda pigem ebapiisavaks (31%) või täiesti ebapiisavaks (10%). Kuna tegemist on ettevõtjate, mitte töötajate endi hinnanguga, siis ei saa tulemust kokkuvõttes rahuldavaks pidada. Kõrgema palga maksmist takistavate tegurite seas peetakse levinuimaks ettevõtte enda (kehva) majandusseisu (41%), millele lisandub veel ebakindel tulevik (27%). Samas nimetab madalat tööviljakust (mis tegelikult on madala palga peamisi põhjuseid) vaid 9% ettevõtjaist.

Info hankimise kanalid ettevõtluse kohta. Interneti kui üldnimetuse kõrval on levinuimaks kanaliks linna- või vallavalitsus (nimetas 51%), seejuures märksa enam kui 2011. aastal. Üldiselt on kõigi ülejäänud kanalite roll hajuv ja ligilähedaselt võrdne, kuid võrreldes 2011. aastaga on olulisel määral kasvanud töötukassa roll.

Turud. Eksport on vaid 20%-l Valgamaa ettevõtetest. Valgamaal turustab oma toodangut 65%, mujal Eestis 60%, seejuures ainult Valgamaal turustab oma toodangut 32% küsitletud ettevõtjatest. 81%-l kogu valimist ei ole kavas laiendada toodangu müüki uutele välisturgudele, seejuures 83%-l neist, kel ka praegu eksporti ei ole.

Ettevõtluskeskkonna arendamine. Mõne kompetentsikeskuse olemasolu vajadust Valgamaal näeb ligi pool valimist, ligi kolmandik ei pea seda vajalikuks. Enam tuntakse huvi tootmise ja tööstuse ning laiemalt ettevõtlusega seotud kompetentsikeskuse vastu. Vajadus ettevõtlusalade (maa-alad) järele on madal (5%). Ettevõtlusinkubaatori vajadust nähakse Valgamaal suhteliselt kõrgena (59% peab vajalikuks). Koostöövajadust teadus-, arendus- ja haridusasutustega näeb veidi üle kolmandiku valimist. Koostöö ise peaks seisnema peamiselt koolituses ja tootearenduses. Eelisarendamist vajavate ettevõtlusvaldkondade osas näeme taas tööstuslikku tootmist, turismi ja loomakasvatust. Transporti, mida nähti küll ettevõtluskeskkonna arenduse prioriteetide seas, eelisarendatava ettevõtlusvaldkonnana siiski ei pakuta.

Kohaliku koostöö aktiivsus. Ettevõtjate huvi rääkida kaasa Valgamaa arengus on arvestatav (12% väga ja 49% pigem huvitatud) ning üldiselt samal tasemel, mis 2011. aastal. Keskmisest veidi madalam on vastav huvi primaarsektoris (ilmselt põhitegevuse iseloomust tulenevalt) ning Otepää piirkonnas. Tähtsaim motivaator maakonna arengu küsimustes kaasarääkimiseks oleks, et sellega kaasneks reaalne tulemus, samuti võimalus saada kontakte, vahetada infot ja arendada koostööd.

Üle poole (54%) valimist peab koostööd kohaliku omavalitsusega väga või pigem oluliseks, kuid vastav hoiak on võrreldes 2011. aastaga tuntavalt taandunud (siis 79%). Võimalik, et tegu on hinnanguga omavalitsuste võimele midagi reaalselt ära teha. Keskmisest skeptilisemad on koostöö suhtes taas primaarsektor ja Otepää piirkond. Positiivseimalt on meelestatud Tõrva piirkond. Koostöövajadus teiste ettevõtetega on märksa kõrgem (84% väga või pigem oluline) ning üldjoontes samal tasemel 2011. aastaga (siis 90%). Valimi alamrühmade vahel siin olulisi erinevusi ei ole.

Osalemine ettevõtlusorganisatsioonides ja ettevõtjate võrgustikes on 27% (mitte väga kõrge) ning see tase pole võrreldes 2011. aastaga muutunud.

Maksu- ja tolliameti Valga teenindusbüroo

Aadress: Viljandi 23, 68206 ValgaBüroojuht Tiina Teder

Maksu- ja tolliameti koosseisus töötab Valgamaal kokku 25 inimest, sh teenindusosakonnas 6, kontrolliosakonnas 4 ja tollikorralduse osakonnas 15.

Alates 2013. a veebruarist avaldatakse koduleheküljel www.emta.ee ettevõtlusega seotud statistikat. Statistika avaldamine annab nii kohalikele omavalitsustele, tööandjatele kui töötajatele võimaluse võrrelda palkasid, käivet, töötajate arvu jne sama tegevusala ettevõtetes nii maakonniti kui ka Eestis tervikuna ning aitab kaasa ausa konkurentsi tagamisele ja teeb äritegevuse Eesti ettevõtlusmaastikul läbipaistvaks.


Alates juunist 2014 avaldatakse maksu- ja tolliameti kodulehel juriidilistest isikutest maksuvõlglaste nimekirja, et suurendada maksumaksjate motivatsiooni täita maksukohustused õigeaegselt ning seeläbi toetada võrdset konkurentsi. Nimekirjas kuvatakse andmeid 1. kuupäeva seisuga, tabelit uuendatakse igakuiselt 1. kuupäevale järgneval tööpäeval.

Alates 10. oktoobrist 2014 avaldab maksu- ja tolliamet (MTA) juriidiliste isikute ja füüsilisest isikust ettevõtjate riigile tasutud maksusummad kassapõhiselt.

Seisuga 1.01.2014. a oli Valgamaal 2680 juriidilist ja 895 füüsilisest isikust ettevõtjat, sh 1090 käibemaksukohustuslast.

Seisuga 1.01.2015. a oli Valgamaal 2825 juriidilist ja 880 füüsilisest isikust ettevõtjat, sh 1103 käibemaksukohustuslast.

Statistiliste näitajate aluseks on võetud ettevõtted, kelle juriidiline aadress äriregistris on koostamise hetkel Valga maakond, ja füüsilisest isikust ettevõtjad, kelle elukoht on 1.01.2014 seisuga Valga maakond. Töötasu andmed kajastavad 2825 juriidilise isiku ja 880 füüsilisest isikust ettevõtja väljamakseid. Käibeandmed on leitud 1103 käibemaksukohustuslase andmete põhjal.

Tabel 7-19. Suurema keskmise käibega tegevusalad Valgamaal

2014. aastal 2013. aastal1. Metsamajandus ja metsavarumine

2. Puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine, v.a mööbel; õlest ja punumismaterjalist toodete tootmine

3. Hoonete ehitus

4. Taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad

5. Toiduainete tootmine

6. Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont

7. Hulgikaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad

8. Jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad

9. Mööblitootmine

10. Maismaaveondus ja torutransport


2. Hoonete ehitus



5. Hulgikaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad

6. Metsamajandus ja metsavarumine



9. Maismaaveondus ja torutransport

10. Mööblitootmine

Eelpoolnimetatud 10 tegevusala moodustasid 2014. aastal kogu maakonna käibest 79,41%. Teised tegevusalad, sh majutus, toidu ja joogi serveerimine jpt kokku moodustasid kokku 20,59%.

Tabel 7-20. Tegevusalad, mille kohta deklareeriti tööandjate poolt töötajatele kogusummas kõige enam väljamakseid

2014. aastal 2013. aastal1. Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik

sotsiaalkindlustus


3. Mööblitootmine

4. Tervishoid



7. Hoonete ehitus


9. Hoolekandeasutuste tegevus

10. Rõivatootmine

1. Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus


3. Mööblitootmine

4. Tervishoid



7. Hoonete ehitus


9. Rõivatootmine



Tabel 7-21. Tegevusalad, mille kohta deklareeriti tööandjate poolt ühele töötajale kõige suuremat keskmist väljamakset

2014. aastal 2013. aastal1. Muu kaevandamine


3. Veekogumine, -töötlus ja -varustus

4. Mujal liigitamata masinate ja seadmete tootmine


6. Mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmine

7. Tervishoid

8. Laondus ja veondust abistavad tegevusalad

9. Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed

10. Nahatöötlemine ja nahktoodete tootmine

1. Kummi- ja plasttoodete tootmine

2. Mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmine


4. Laondus ja veondust abistavad tegevusalad

5. Tervishoid


7. Tööhõive

8. Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed

9. Nahatöötlemine ja nahktoodete tootmine


Tabel 7-22. Suurima töötajate arvuga tegevusalad

2014. aastal 2013. aastal1. Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik

sotsiaalkindlustus


3. Mööblitootmine


5. Hoonete ehitus




9. Tervishoid

10. Hoolekandeasutuste tegevus

1. Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

2. Mööblitootmine



5. Muu teenindus


7. Hoonete ehitus


9. Tervishoid

10. Rõivatootmine

Residendist füüsilised isikud on kohustatud esitama tuludeklaratsiooni maksustamisperioodi tulude kohta hiljemalt maksustamisperioodile järgneva aasta 31. märtsiks. Alljärgnevalt on toodud võrdlus 2014. aastal esitatud 2013. a tuludeklaratsioonide kohta ja sellele eelnenud perioodi, st 2013. aastal esitatud 2012. a tuludeklaratsioonide andmetega.

2014. aastal said Valgamaal keskmiselt 10 889 inimest mediaanpalka 665 eurot kuus. Mediaanväljamakse tähistab summat, millest suuremaid ja madalamaid väljamakseid oli võrdselt.


Tabel 7-23. Füüsiliste isikute tuludeklaratsioonid 2013. ja 2012. aasta kohta

2013 2012 2013 vs 2012

Valga Eesti % Valga Eesti % Valga mk Ühik

Kasv, kahane-mine, %

Dekla reerinud inimeste arv 13 375 636 454 2,10 13 629 647 729 2,10 -254 In -1,86

Kokku tulud 96 239 800 6 044 456 655 1,59 91 233 530 5 692 088 293 1,60 5 006 270 € 5,49

Kokku maha-arva mised 42 531 831 2 063 479 239 2,06 43 039 232 2 120 512 800 2,03 -507 401 € -1,18

Tagasta-misele kuuluv tulumaks

1 636 022 92 472 706 1,77 1 706 465 97 463 002 1,75 -70 443 € -4,13

Juurde maks-misele kuuluv tulumaks

399 774 23 582 484 1,70 320 115 21 151 392 1,51 79 659 € 24,88

2014. aastal vähenes deklareerijate arv maakonnas 245 inimese võrra; tulusid deklareeriti rohkem 5 006 270 eurot, mahaarvamised vähenesid 507 401 eurot, tagastamisele kuuluv tulumaks vähenes 70 443 eurot ja juurdemaksmisele kuuluv tulumaks suurenes 79 659 eurot.

2014. aastal Valgamaa osakaal kogu Eestis deklareeritud tuludeklaratsioonide suhtes: deklareerijate arv 2,10%, kokku deklareeritud tulud 1,59%, kokku mahaarvamised 2,06%, tagastamisele kuuluv tulumaks 1,77% ja juurdemaksmisele kuuluv tulumaks 1,70%.

Seisuga 1.01.2014 olid maksuvõlad 833 isikul kokku 12 440 949 eurot.

Seisuga 1.01.2015 olid maksuvõlad 582 isikul kokku 11 445 690 eurot, sh füüsilise isiku tulumaks 92 510 eurot; kinnipeetud tulumaks 1 196 546 eurot; erijuhtude tulumaks 1 394 351 eurot; sotsiaalmaks 2 885 048 eurot; käibemaks 5 547 170 eurot; maamaks 36 129 eurot; raskeveokimaks 14 296 eurot; kogumispensionimakse 84 309 eurot ja töötuskindlustusmakse 194 961 eurot. 2014. aastal vähenes maksuvõlg võrreldes 2013. aastaga kogusummas 995 259 euro võrra. Võlgnike arv vähenes 251 isiku võrra.

Väliskaubandus

Statistikaameti andmetel oli 2014. aastal Valgamaal 150 eksportivat ettevõtet kaubavoo väärtusega 137,3 miljonit eurot. Importivaid ettevõtteid oli 253 kaubavoo väärtusega kokku 69,4 miljonit eurot.

Joonis 7-10. Valgamaa väliskaubandus 2005–2014

0

50

100

150

200

250

300

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

Eksportivate ettevõtete arv Importivate ettevõtete arv



Joonis 7-11. Eksport ja import Valga maakonnas 2005–2014 (miljonit eurot)

0,0

20,0

40,0

60,0

80,0

100,0

120,0

140,0

160,0

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014mlneurot Eksport Import


Edukamad ettevõtted maakonnas

Tabel 7-24. Valgamaa ettevõtete TOP 2013. aastal majandusnäitajate järgi

Koht Firma nimi Tegevusvaldkond Müügitulu 2013 (eurot)

Ärikasum 2013 (eurot)

1. PH Projekt OÜ ehitus 1 742 079 924 705

2. Helme Graanul OÜ küttegraanulite tootmine 24 843 000 1 933 000

3. Lesanio OÜ vahendustegevus 6 561 017 657 065

4. Engeros Otepää OÜ mootorsõidukite müük 5 264 077 637 833

5. Valga Puu OÜ hulgikaubandus 10 937 549 727 174

6. UPM-Kymmene Otepää AS spooni ja vineeri tootmine 29 587 098 4 106 598

7. Keil M.A. OÜ mootorsõidukite müük 15 892 098 2 491 069

8. Hummuli Agro OÜ põllumajandus 3 224 305 378 709

9. SEMT OÜ ehitus 1 560 374 130 082

10.-11. Valga Vesi AS kommunaalmajandus 818 690 3 997 809

10.-11. Moon OÜ jalatsitootmine 2 365 305 239 055

Allikas: ajaleht Äripäev 23.10.2014.

Konkurss „Valgamaa ettevõtluse auhind“

Konkurss on kutsutud ellu 2008. aastal ning selle korraldajateks on Valga maavalitsus, SA Valgamaa Arenguagentuur, MTÜ Valgamaa Omavalitsuste Liit ja MTÜ Valgamaa Partnerluskogu.

Konkursi eesmärgiks on tunnustada Valgamaa ettevõtjaid, kes oma hea maine ja aktiivse tegevusega on aidanud kaasa maakonna positiivsele arengule. 2014. aastal laekus konkursile ühtekokku 22 ettepanekut 19 nominendi kohta. Konkursi võitjad kuulutati välja 7. oktoobril Valga kultuuri- ja huvialakeskuses toimunud Valgamaa ettevõtluskonverentsil.

Parim tootmisettevõte – OÜ CombiwoodHelme vallas puitliistude tootmisega tegelev OÜ Combiwood on Eesti kapitalil põhinev �rma, mis alustas oma tegevust 2004. aastal. Toodang eksporditakse põhiliselt Skandinaaviasse ja teistesse Euroopa riikidesse. Ettevõte on piirkonnas oluline tööandja ca 150 inimesele.

Parim teenindusettevõte – A. Karuse ASEttevõte tegutseb Valga linnas alates aastast 1993, peamised tegevusalad on rahvusvaheliste ja Eesti-siseste transportteenuste osutamine, kasutatud sõiduautode import ja müük ning sõiduautode remont. Ettevõte on nii oluline tööandja kui ka aktiivne kogukonna toetaja – spondeeritakse erinevaid spordiklubisid ja -võistlusi ning lüüakse kaasa Valga lastekodu lastele ürituste korraldamisel.


Parim turismiettevõte – AS Pühajärve PuhkekoduPühajärve puhkekodu pakub spaa- ja puhkekeskuse teenuseid Otepääl vallas. Turistide lemmikpaika iseloomustab kõrge teenindustase, teenuste mitmekülgsus ning omanäolisus ja atraktiivsus. Ettevõte on Otepää vallale väga heaks partneriks ürituste korraldamisel ning toetamisel.

Parim uustulnuk – Naudingumaitse OÜ Restoran Mr JakobOtepää gol�keskuses tegutsev restoran suutis aastase tegutsemise järel tõusta Eesti restoranide TOP 50 hulka – seda tänu suurepärasele menüüle ja kõrgekvaliteedilisele teenindusele. Lisaks gol�üritustel osalejate toitlustamisele korraldatakse pulmi ja muid tähtpäevi, restorani seminariruumis aga koolitusi ja ümarlaudu. Toitude valmistamisel eelistatakse võimaluse korral kohalikku toorainet, toetades sellega kohalikke (väike)tootjaid.

Ettevõtluse edendaja – MTÜ Sangaste RukkikülaRukkiküla on positiivne näide sellest, kuidas on võimalik arendada koostööd nii turismiettevõtete kui ka teiste valdkondade ettevõtete vahel kogukonnas. Rukkiküla väärtustab Sangaste piirkonna traditsioone ja ajalugu läbi traditsiooniliste ürituste korraldamise (nt rukkipäev), mis samuti liidab omavahel erinevaid ettevõtlusharusid.

Eriauhind „Maa sool“ – MTÜ MaavillasedMTÜ Maavillased – 2009. aastal maale elama kolinud kolm noort taluperet, et edendada lambapidamist ja villa töötlemist Karula piirkonnas. MTÜ liikmed on ehe näide sellest, kuidas edukalt ühildada erialane töö elamisega maal ning edendada väikeettevõtlust maapiirkonnas.

SA Valgamaa Arenguagentuur

SA Valgamaa Arenguagentuur


www. arenguagentuur.ee

Juhataja Rein Org

Valgamaa arenguagentuur on maakondlik arendusorganisatsioon, mille eesmärgiks on läbi oma tegevuste muuta maakonna majandus- ja elukeskkond atraktiivsemaks ja konkurentsivõimelisemaks, aidata tõhustada koostööd erinevate arendusorganisatsioonide vahel ja pakkuda professionaalseid tugiteenuseid.

2014. aastal juhtis SA Valgamaa Arenguagentuuri nõukogu tööd nõukogu esimees Kalev Härk. Nõukogu on seitsmeliikmeline. Vastavalt põhikirjale määrab ühe nõukogu liikme Valga maavanem, 3 nõukogu liiget nimetab Valgamaa Omavalitsuste Liit ning 3 nõukogu liiget nimetavad omavalitsuste liit ja maavanem ühiselt maakonna ettevõtjate ja kodanikeühenduste ja/või nende liitude ettepanekul. Sihtasutuse igapäevast tegevust juhib üheliikmeline juhatus, kelleks on Rein Org.

Valgamaa arenguagentuur on saavutanud heal tasemel koostöö nii maakonna sees (partnerluskogu, maavalitsus, omavalitsuste liit), Lõuna-Eestis (Võru, Põlva, Viljandi, Jõgeva ja Tartu maakondlikud arenduskeskused) kui ka piiriüleselt (Läti, Venemaa, Valgevene, Moldova, Ukraina, Armeenia, Gruusia regionaalsed arendusorganisatsioonid). Käivitunud on sisukas koostöö ülikoolide ja teadusasutustega (Tallinna tehnikakõrgkool, Tartu ülikooli ideelabor ja tehnoloogiainstituut, Tartu teaduspark, Tartu kõrgem kunstikool ja Valgamaa kutseõppekeskus). Nii ettevõtlikkuse kui kodanikuaktiivsuse suunal on tegevused hoogsad ja nende tase kõrge. Investorteeninduse osas leppisid viis Lõuna-Eesti arenduskeskust kokku Lõuna-Eesti investorteeninduse loomises. Ühine investorteenindaja alustab tegevust 2015. aastal. Turismi valdkonnas initsieeritakse ja veetakse Lõuna-Eesti ühist välisturundust.

2014. aastal sõlmiti ühinemisleping Valgamaal turismi arendavate sihtasutuste (SA Tõrva-Helme Turism ja SA Otepää Turism) liitumise kohta Valgamaa arenguagentuuriga. Ühinemine toimub 2015. aastal ning selle tulemusena tekib turismivaldkonna arendustegevustes senisest suurem sünergia ja väheneb dubleerimine.

Alates 2013. aastast moodustavad Valgamaa arenguagentuur ja Valgamaa Omavalitsuste Liit ühtse kaksikorganisatsiooni, millel on ühine kantselei, asjaajamiskord ja juhtkond. Valgamaa Omavalitsuste Liidu tegevjuht on ühtlasi Valgamaa arenguagentuuri juhatuse liige.

Valgamaa arenguagentuuri põhitegevus jaguneb peamiselt nelja valdkonda: ettevõtluse edendamine, kodanikuühiskonna edendamine, kohalike omavalitsuste koostöös osalemine ja investorteenindus. Lisaks kirjeldatud valdkondadele juhib ja koordineerib arenguagentuur maakonna turismiarendus- ja turundustegevusi.


Arenguagentuuri olulisemad tegevused 2014. aastalJätkuvalt on üheks oluliseks arenguagentuuri tegevuseks info edastamine sihtgruppidele. Koostöös Valgamaa Äriklubiga korraldati tegutsevatele ettevõtjatele neli ümarlauda. Arenguagentuur tutvustas oma teenuseid 27. septembril Valgas toimunud Liivimaa töömessil. Noorte ettevõtlusteadlikkuse tõstmiseks osaleti majandusõppe tundides Valga gümnaasiumi 10.-12. klassides ning Valgamaa kutseõppekeskuses. Koostöös Otepää valla esindajatega viidi läbi infopäev ettevõtjatele. Kolm infopäeva korraldati koostöös töötukassaga ettevõtlushuvilistele Otepääl, Lüllemäel ja Tõrvas. Info jagamine teenustest, toetustest, koolitustest jms toimub infolistide ja veebi kaudu.

Kodanikuühiskonna valdkonna kohta jagati huvilistele teavet infopäevadel, vastati infopäringutele, ilmusid artiklid ajalehes Valgamaalane, noortelehes Tankla, samuti kajastati olulisemaid sündmusi arenguagentuuri veebilehel ja uuenduskuuri läbinud maakondlikus infoportaalis www.valgamaa.ee.

Aastat iseloomustas kohalike omavalitsuste kõrgendatud huvi uute ELi toetusmeetmete osas. Peaasjalikult nõustati omavalitsusi piirkondade konkurentsivõime tõstmiseks investeeringute taotlemise osas. Investeeringute pingereas on saavutatud maakondlik kokkulepe, mis on �kseeritud omavalitsuste liidu üldkoosoleku otsusega. Valgamaa tööhõivekava ja piirkondlike algatuste tugiprogrammi osas on samuti saavutatud üksmeel. Seda nii tegevuste olulisuse kui programmi kaasrahastuse osas.

Investorteeninduse valdkonnas toimus tihe koostöö naabermaakondade arenduskeskustega. Anti välja ühine turundustrükis. Septembris toimunud Soome suurima allhankemessi Alihankinta raames Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse eestvedamisel korraldatud äriseminaril esitleti Lõuna-Eesti majanduskeskkonda ja investeerimisvõimalusi. Messi Lõuna-Eesti delegatsiooni kuulus viis Valgamaa ettevõtet, kelle messikülastust �nantseeris Valgamaa Leaderi tegevusgrupp.

6. mail toimus Lõuna-Eesti maakondlike arenduskeskuste ja EASi koostöös Otepääl Soome-Rootsi sihtturgude seminar, kus osales 80 ettevõtjat, sh 14 Valgamaalt. Samuti toimus kontaktreis Rootsi, kohtumaks tööstusarenduskeskuste (IUC) jt organisatsioonidega. Aasta jooksul koostati ja saadeti välja kuus väärtuspakkumist potentsiaalsete investorite päringutele, neist kolm koostöös teiste Lõuna-Eesti maakondlike arenduskeskustega.

Turismi valdkonnas haldab arenguagentuur Valga turismiinfokeskust, mille ülesandeks on koguda ja korrastada turismiinfot ning vastata klientide päringutele. Osaleti turismimessidel Riias (Balttour), Helsingis (Matka), Tallinnas (Tourest). Läbi koostööpartnerite on turundusmaterjale saadetud nii messidele kui ka erinevatele sihtturgudele. Kaastööd tehti erinevatele meediaväljaannetele nii Eestis kui välismeediale. Pidev info uuendamine toimub www.puhkaeestis.ee, turism.valgamaa.ee, www.otepaa.eu, Google map, Facebook, Twitter. Info jagamine teenustest, toetustest, koolitustest jms toimub infolistide ja veebi kaudu.

Ettevõtluse valdkonnas tunti aasta jooksul kõige rohkem huvi ettevõtlustoetuste ning ettevõtlusega alustamise vastu. Esimese poolaasta lõpus sagenesid päringud majandusaasta aruannete koostamise osas. Kasvanud on nõustamine e-posti ja Skype´i teel, kuid seda pärast esmast kliendikohtumist. Ettevõtluse valdkonnas nõustati aasta jooksul 285 klienti ja konsulteeriti 45 äriplaani koostamist.

Kodanikuühiskonna valdkonnas on aasta varasemaga võrreldes nõustamiste arv kasvanud, kuid pideva arengunõustamisega peavad ühingute esindajad veel harjuma. Aasta jooksul loodi arenguagentuuri nõustamise abiga 13 mittetulundusühendust. Projektinõustamisi toimus nii taotluse koostamise kui ka aruandluse valdkonnas, kokku nõustati 37 taotlust. Osaleti 12 ühisprojekti töös.

Arenguagentuuri proaktiivsete tegevuste elluviimine toimub erinevate organisatsioonide koostöös, osaletakse maakonna arengunõukogu komisjonide töös, „arendajate ümarlaual“, ettevõtlusvõrgustikes. Väga hea koostöö on Võru, Põlva ja Viljandi arenduskeskustega. Aktiivsed on turismiettevõtjatele suunatud tegevused. 2014. aastal panustati rohkem noorte ettevõtlusteadlikkuse suurendamisesse. Oktoobris toimunud Valgamaa ettevõtluspäeval osales 100 inimest, toimus parimate ettevõtjate tunnustamine. Korraldati alustava ettevõtja baaskoolitus, millest võttis osa 24 inimest. Valga, Võru, Põlva maakondade ühiselt toimus kuus mentorklubi kohtumist, milles osales 25 mentiid ja 9 mentorit.

Koostöös Ettevõtlusküla MTÜ-ga viidi Valga põhikoolis läbi neli majandusmängu „Ettevõtlusküla“, kus osales 124 5.–7. klasside õpilast. Koostöös Victory Trainings OÜ-ga korraldati Valga gümnaasiumi 30 õpilasele loovuse seminar ning Valga gümnaasiumi ja Valga põhikooli 30 õpetajale seminar: „Kuidas luua inspireerivat õpikeskkonda õpilastele ja endale õpetajana“.

Koostöös Valga maavalitsusega korraldati novembris Valgamaa ettevõtetele õppereis innovatsiooni- ja ettevõtluskeskusesse Mektory ja Telliskivi loomelinnakusse ning viidi läbi ekspordikoolitus.

Toimus Lõuna-Eesti metalliettevõtjate õppereis Võrumaale, kus külastati viit Võrumaa metalliettevõtet ja Võrumaa kutsehariduskeskust.

Valgamaa ettevõtlusuuringu tulemuste baasil töötati koostöös Tartu teaduspargi ning Tartu ülikooliga välja arenguagentuuri uued kompetentsivaldkonnad, mis lähtuvad eelkõige uuringust tulenenud kitsaskohtadest.

Kodanikuühiskonna valdkonnas on proaktiivsed tegevused samuti paranenud, suurenenud on konsultandi aktiivne kaasatus erinevatesse koostöövõrgustikesse, töörühmadesse ning komisjonidesse. Näiteks osalemisega projektis „Kaitse end ja aita teist“ anti kodanikuühiskonna alaseid teadmisi 200 õpilasele maakonna 9 koolist ning haridusprogrammi raames saadud teadmisi testiti kahepäevases noortelaagris, kus osales 109 õpilast. Taolised koostööprojektid näitavad noorte huvi kodanikuühiskonda puudutavate teemade suhtes ning loovad eelduse

http://www.valgamaa.ee


samalaadsete programmidega jätkamiseks. Aasta jooksul korraldati maakonna mittetulundusühendustele kokku neli koolitust ja üks ümarlaud. Üle-eestilise Ühisnädala raames toimus keskuse koordineerimisel ning ka korraldamisel maakonnas 12 ettevõtmist, millel osales kokku 622 inimest.

Turismivaldkonna proaktiivsetes tegevustes on prioriteetideks koostöö arendamine Valgamaa ettevõtjate vahel ning koostöövõrgustike tugevdamine. Turismiarenduse tasandil ollakse partnerorganisatsiooniks ühistes tegevustes nii Lõuna-Eesti, Eestis kui ka naaberriikide koostöös. Maikuus, enne suvist turismihooaega, korraldati Valgamaa turismiettevõtjatele tootetutvustusreis Põhja-Lätti. Toimub pidev koostöö ja infovahetus nii ettevõtjate, omavalitsusjuhtide kui turismiarendajatega üle Eesti. Arenguagentuur on partneriks rahvusvahelistes koostööprojektides. Projekti „Sustainable Via Hanseatica“ eesmärgiks on arenguvööndi pikendamine Peterburini, koostöövõrgustiku arendamine, toodete arendamine, turismiasjaliste arendamine, objektide parendamine, ühisturundus. Projekti „Riverways“ abil tehakse tootearendust ja turundustegevusi Eesti ja Läti veeturismi arendamiseks. Projekt „Elu kahe maailma piiril“ raames tugevdatakse Lõuna-Eesti ühist koostööd ning turismivõrgustikku ja marsruutide arendamist.

Maakonnas on kokku lepitud tulevases haldusjaotuses (Tõrva, Otepää, Valga omavalitsused). Sellest tulenevalt toimetavad omavalitsused üha rohkem piirkondlikus koostöös ja koosmeeles. 2014. aastal algasid läbirääkimised ühiste piirkondlike vee-ettevõtete loomise üle.

MTÜ Valgamaa Äriklubi

MTÜ Valgamaa Äriklubi president on Hans Heinjärv.

Koduleht www.ariklubi.riiska.ee

Valgamaa äriklubi tegutseb aastast 1994 ja koondab aktiivseid tööandjatest tippjuhte. 2014. aasta lõpuks oli klubil 48 tegusat liiget.

Klubi käib koos septembrist maikuuni. Iga kuu toimus üks klubiüritus, millest kõige meeldejäävamad olid tutvumine Paju pansionaadiga ja Otepää gol�keskuse külastus. Tippürituseks kujunes septembris klubi 20. aastapäeva tähistamine, kus külas oli ka Võru äriklubi esindus. Huvitavateks külalisteks on olnud Kalev Kaarna Tartu ülikooli ideelaborist, ZEP Eesti peadirektor Ain Põder, Kristiina Raidvere – OÜ Pipe Tools, Tiina Kuuler – OÜ Veinivilla omanik. Huvitav oli ka Marek Meki poolt läbiviidud „Rahavoo“ mäng.

MTÜ Valgamaa Partnerluskogu

Aadress: Valga põik 3, 67403 Otepää

Koduleht www.valgaleader.ee

MTÜ Valgamaa Partnerluskogu on Leaderi tegevusgrupp, mille tegevuspiirkonnaks 2014. aasta alguses olid kõik 11 Valgamaa valda ning Tõrva linn. Alates 12.08.2014 kuuluvad Valgamaa partnerluskogu tegevuspiirkonda Karula, Otepää, Palupera, Puka, Sangaste, Taheva, Tõlliste ja Õru vallad. Partnerluskogu on koostöökogu, mis ühendab era-, omavalitsus- ja mittetulundussektori organisatsioone ning mille eesmärgiks on kohaliku elu arendamine Valgamaal. Missiooniks on kaasata valgamaalased tegutsema järjepideva heaolu kasvu nimel, et iga inimene saaks olla vajalik ja väärtuslik.

Partnerluskogu tegevuse aluseks on strateegia „Elujõuline Valgamaa“ aastateks 2006–2013, mida viiakse ellu maaelu arengukava Leaderi meetme rahastusel. 2014. aastal kinnitati 45 projekti, mis aitavad kaasa strateegia elluviimisele. Lisaks teiste organisatsioonide projektide toetamisele algatas partnerluskogu ise mitmeid tegevusi, mis olid suunatud strateegia kõigile kolmele sihtrühmale: kogukondadele, noortele ja ettevõtjatele.

Kogukonna meetmes viidi ellu viis projekti. Valgamaa külade eestvedajatele toimus 4-päevane koolitusprogramm ja õppereis Läti Liepaja piirkonda. Lisaks toimus edasise koostöö eesmärgil novembris õppereis Leedu Joniškise piirkonda. Septembris viidi läbi maakonna külade avatud uste päev, kus oma tegevusi tutvustasid kaheksa kogukonda. Kohaliku identiteedi ning piirkonna turundamiseks jätkati koostöös teiste Lõuna-Eesti Leaderi tegevusgruppide ning ajakirjaga National Geographic Eesti koostööprojekti „Elu kahe maailma piiril“, mille raames toimus foto- ja videokonkurss, ilmus Lõuna-Eesti lugude ja heade pakkumiste raamat, valmis kodulehel foto- ja videokonkursi ning ettevõtete pakkumiste alaleht. Suvel toimus reklaamikampaania, kus reklaamtreilerid asusid kaks kuud kolmes asukohas (Koidula piiripunkti lähistel, Tallinna-Tartu maanteel Tähtvere vallas ning samal maanteel Ardus).Tallinnas toimunud kampaania käigus olid Lõuna-Eesti plakatid üleval seitsmes tiheda liiklusega kohas neli nädalat. Aasta lõpus ilmus trükis „Talvine aktiivne puhkus Valgamaal.

Noorte meetmes oli suurimaks ja edukaimaks projekt „Valgamaa Õpilasmalev 2014“, kus osales 73 noort, kes tegid tööd 13 erinevas ettevõttes. Võrgustiku tugevdamiseks korraldati kolm üritust: tunnustamispäev, karjääriteenuste

http://www.valgaleader.ee/


ja noorsootöö koostööseminar ja motivatsioonikoolitus noorsootöötajatele ja aktiivsetele noortele. Koostöös Rajaleidja keskusega toimus veebruaris infomess „Vali nutikalt“, kus osales ca 700 noort Valgamaa koolidest.

Ettevõtlusmeetmes jätkus rahvusvaheline koostööprojekt „Puidulõhnad Valgamaal“, mille raames 2014. aastal toimus neli õpituba ja Valgamaa puufestival, kus osalesid puukujurid Eestist, Leedust, Soomest ja Venemaalt. Valgamaa puidukäsitöötegijate esindus võttis osa rahvusvahelisest Karu festivalist Soomes. Koostöös Valga maavalitsuse ning sihtasutusega Valgamaa Arenguagentuur viidi ellu Valgamaa turismi- ja ettevõtluskeskkonna ning ettevõtjate tutvustamiseks projekt „Valgamaa mainekujundus ja turundus – messide külastamine“, kus osaleti kolmel messil: Balttour, Tourest ja Maamess. Koostööprojektis Mulgimaa arenduskojaga valmis Mulgi kvaliteedimärgi kontseptsioon. Aasta lõpus koostati ja paigaldati turismiinfokaardid ning neile viitavad infosildid Paju lahingu mälestussamba kõrvale parklasse Tõlliste valda; Lüllemäe külla Karula vallamaja kõrvale Karula valda; Ala külla A ja O kaupluse kõrvale parklasse Helme valda ja Pikasilla külla Pikasilla bussipeatuse vastu Viljandi-Rõngu maantee äärde Põdrala valda. Septembris osalesid Valgamaa ettevõtjad Soome allhankemessil Alihankinta.

Tabel 7-25. MTÜ Valgamaa Partnerluskogu poolt 2014. aastal kinnitatud projektitaotlused

Kinnitatud taotlused 2014

Projektitaotluste arv

Projekti kogumaksumus

(tegevuse või investeeringu maht,

eurodes)

Taotletud toetussumma

(eurodes)

MTÜ Valgamaa Partnerluskogu 45 269 372 198 372

Meede 1 „Kogukonnaalgatused ja koostöö” 33 100 104,3 87 645,64

Meede 2 „Noorte algatused ja koostöö” 4 19 770,74 17 792,89

Meede 3 „Ettevõtete areng ja koostöö” 8 14 9497,4 92 933,91

Allikas: MTÜ Valgamaa Partnerluskogu.

7.5.1 Turism

Valga turismiinfokeskusKesk 11, 68203 Valga

Kodulehekülg www.visitestonia.com; www.puhkaeestis.ee

Infokonsultandid: Signe Hunt ja Chaty Uibopuu

Otepää turismiinfokeskusTartu mnt 1, 67404 Otepää

Kodulehekülg www.visitestonia.com; www.puhkaeestis.ee

Infokonsultandid: Lea Ilp ja Maiken Alter

Tõrva turismiinfopunktValga 1, 68605 Tõrva

Kodulehekülg www.torva.ee

Infokonsultant Tiiu Voitk

Valgamaa turismiveeb www.turism.valgamaa.eeInfo majutus- ja toitlustusettevõtete, vaatamisväärsuste, aktiivse puhkuse, olulisemate sündmuste ning turismiga seotud teenuste kohta eesti, inglise, soome, saksa, vene ja läti keeles. Veebi haldab SA Valgamaa Arenguagentuur, moderaatorid Kadi Ploom ja Signe Hunt.


Turismiorganisatsioonid

SA Lõuna-Eesti TurismLõuna-Eesti maakondade turismitegevuste koordineerimine, regiooni tutvustamine välisturgudel.

Vaksali 17 A, 50410 Tartu

Kodulehekülg www.southestonia.info

Juhataja Angela Järg

Nõukogu: Nõukogu on 9-liikmeline

SA Valgamaa ArenguagentuurKesk 11, 68203 Valga

Kodulehekülg www.arenguagentuur.ee

Juhataja Rein Org

Turismiarendusjuht Ene Reedi (kuni juuli 2014 Kadi Ploom)


SA Tõrva-Helme TurismValga mnt 1, Tõrva 68605


SA Otepää TurismTartu mnt 1, Otepää 67404

Juhataja Ene Reedi


Valgamaa turundustegevused

Osalemine messidel: Matka 2014 – Helsingi (Soome), Balttour 2014 – Riias (Läti), Tourest 2014 – Tallinn.

Turundusmaterjalid saadetud koostööpartnerite kaudu alljärgnevatele messidele: Mardilaat 2014 Helsingis (Soome), Inwetex 2014 – Peterburis (Venemaa), Vivattour 2014 – Vilnius (Leedu), TUR 2014 Göteborg (Rootsi), ITB 2014 – Berliin (Saksamaa), Reisen 2014 – Hamburg (Saksamaa), IMEX 2014 – Frankfurt (Saksamaa), EAS välisesindustele, Eesti Majale Helsingis.

Valminud turundusmaterjalid: Valgamaa sündmuste kalender 2014, koostöös SA-ga Lõuna-Eesti Turism ja Lõuna-Eesti maakondadega madalhooaja trükis Vene turule vene keeles. Kultuuri- ja loodustrükiste: „Valgamaa ja Otepää Lõuna-Eesti pärlid“ kordustrükk kuues keeles (eesti, inglise, vene, saksa, soome, läti), projekt „Elu kahe maailma piiril“ marsruudikaardid: kultuuri- ja ajaloohuvilisele, aktiivse puhkuse ja loodusehuvilistele, Lõuna-Eesti lugude ja heade pakkumiste raamat, projekti „Via Hanseatica“ marsruudikaardid, Postimehe erileht „Muinasjutuline talvepuhkus“.

Kaastööd meediale, pressiteated, intervjuud, info-tekstid-fotod reisiinfo koostajatele: ERR, ETV, TV3, Kanal 2, Reisimaailm, Otepää Teataja, Valgamaalane, Postimees, Päevaleht, Eesti Ekspress, Maaleht, Regio, internetiuudiste portaalid, Lõuna-Eesti Turismi uudiskiri.

Koostöö välismeediaga: Moskva TV, artiklid Venemaa, Läti ja Soome aktiivse puhkuse veebiportaalidesse.

Turismiinfo, sündmuste, uudiste sisestamine: www.puhkaeestis.ee, turism.valgamaa.ee, www.otepaa.eu, Google maps, Facebook, Twitter.

Arendusprojektid maakonnas

Projekti „Sustainable Via Hanseatica“ eesmärgiks on arenguvööndi pikendamine Peterburini; koostöövõrgustiku, toodete ja turismiasjaliste arendamine, objektide parendamine, ühisturundus. Tegevused: Via Hanseatica andmebaasi täiendamine, audiogiidid, vaatamisväärsuste haldajate ja giidide koolitused, teemamarsruutide ja ühispakettide koostamine, koostöökohtumised ja -seminarid, koostöövõrgustiku loomine, Via Hanseatica brändi edasiarendus, väikesemahulised investeeringud, ühisturundus: GPS kaardid, travel guide-id, trükised, uudiskirjad, välismessidel osalemine, FAM reisid, pressiteated, artiklid.


Projekti „Valgamaa ettevõtjate koostöö- ja ühisturundustegevused välisturgudel“ eesmärgiks on Valgamaa ettevõtjate koostöö arendamine ja ühisturundus välisturgudel. Projekti tegevustena valmisid eesti, vene ja inglise keeles infotrükised, sh maakonnakaart, linnade kaardid (Valga/Valka, Otepää, Tõrva), Valgamaa sündmuste kalender 2014; osaleti Tallinnas messil Tourest (veebruar 2014) ning Riias messil Balttour (veebruar 2014).

Tunnustatud turismiteod 2014

Valgamaa turismikonkursi auhind „Valgamaa turismitegija“ – Sangaste loss

Valgamaa ettevõtluskonkursi auhind kategoorias „Parim turismiettevõte 2013“ – AS Pühajärve Puhkekodu

Valgamaa ettevõtluskonkursi auhind kategoorias „Parim uustulnuk 2013“ – OÜ Naudingumaitse Restoran Mr Jakob

„Lõuna-Eesti parim turismisündmus 2014“ – auto24 Rally Estonia (väljaandja SA Lõuna-Eesti Turism)

Turismi põhinäitajad

Valgamaa on majutuskohtade arvult Eestis neljas Harjumaa, sh Tallinna, Saaremaa, Pärnumaa, sh Pärnu linna järel. Statistikaameti andmed kajastavad vaid statistikakohuslaste andmeid (siia alla ei kuulu alla 10 voodikohaga puhkemajad ja kodumajutused). Ettevõtete arv erineb suvehooajal ja talvehooajal ning majutuse täituvus madal- ja kõrghooajal. Käesolevas tabelis on arvestatud aasta kuu keskmiste näitajate alusel.

Tabel 7-26. Majutusteenus (põhinäitajad – aasta keskmine)

2010 2011 2012 2013 2014

Majutuskohad 77 78 74 77 82

Toad 869 889 803 826 921

Voodikohad 2242 2295 2122 2149 2385

Tubade täitumus % 21 21 23 22 21

Voodikohtade täitumus % 18 17 19 19 17

Allikas: SA Valgamaa Arenguagentuur statistikaameti andmetel.

Tabel 7-27. Majutatute arv suurema osatähtsusega riikide lõikes

Riik 2010 2011 2012 2013 2014

Eesti 66 607 63 080 66 199 64 003 61 251

Läti 1441 1423 1848 1890 2833

Rootsi 1635 1516 1419 1159 968

Saksamaa 1082 1196 1482 1058 941

Soome 5583 4737 5579 5532 5015

Venemaa 2322 2877 3166 5437 4880

Muud välisriigid 2209 2440 2428 2530 3477

Kokku 80 879 77 269 82 121 81 609 79 365


Joonis 7-28. Majutatute ööbimised Valga maakonnas reisi eesmärgi järgi

2010 2011 2012 2013 2014

Puhkusereis 100 243 92 438 104 047 102 822 106 262

Tööreis 28 597 31 311 23 522 23 180 16 561 … osavõtt konverentsist, koolitusest 3092 1921 1632 503 1516

Muu reis

(transiit, raviturism jms)19 476 22 699 19 250 25 783 31 040

Kokku 148 316 146 448 146 819 151 785 153 863



Tabel 7-29. Turismiinfokeskustes teenindatud kliendid 2014

Teenindatud kokku sh päringud e-posti ja telefoni teel

Külastajad (sise- ja välisturistid) kokku sh välisturistid sh siseturistid

Otepää TIK 13 153 10 073 5081 4992

Valga TIK 7755 6338 3875 2463

Tõrva TIP 250 222 75 147

Allikas: turismiinfokeskuste ja turismiinfopunkti andmed.

Tabel 7-30. Enimkülastatud sündmused Valgamaal

Sündmus 2010 2011 2012 2013 2014

Rally Estonia 10 000 13 000 23 186 19 437 21 200Rahvusvaheline Valga Militaarajaloo Festival 4500 8000 12 000 15 000 15 000

Tartu Maraton* 7139 8859 8366 9757 ei toimunud

Tartu Rattamaraton* 5315 5414 5377 5559 5585

Leigo Järvemuusika 7300 5000 5000 5000 2000Valga-Valka kaksiklinnade festival 5000 6700 5700 6300 15 000

Klaperjaht … … 5000 5000 2500

Tartu Jooksumaraton* 3691 3769 4054 4515 4332

Tõrva Loits 3500 2000 2000 4000 4000

Euroopa Saunamaraton 66 208 449 654 720

Märkus: * võistlejad ilma pealtvaatajateta Allikas: SA Valgamaa Arenguagentuur korraldajate andmetel.

Tabel 7-31. Enimkülastatud objektid Valgamaal

Objekt 2010 2011 2012 2013 2014

Kuutsemäe puhkekeskus … 30 000 … 28 000 32 000

Tehvandi spordikompleks 44 000 33 328 57 329 73 625 95 627Pühajärve SPAA- ja puhkekeskus 19 641 19 548 23 207 22 345 22 076

GMP Clubhotel Pühajärve restoran 18 500 19 500 19 500 19 500 19 500

Taagepera loss 10 000 10 500 10 500 10 500 10 500

Otepää snowtubing 9000 7500 7000 4500 …

Sangaste loss 8642 7345 12 000 12 600 16 000Valga Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsioon 5210 5000 4823 6020 6311

Otepää seikluspark 22 067 24 617 22 553 23 305 20 315

Allikas: SA Valgamaa Arenguagentuur


Valgamaa vaatamisväärsused

Tõrva piirkonnas

Tõrva linnasVabadussõja mälestussammas ja Tõrva gümnaasiumi park, Tõrva tantsumägi, kirik-kammersaal, kõrtsihoone, dendropark, Riiska ja Vanamõisa järve puhkealad.

Helme vallasBarclay de Tolly Mausoleum, Helme koduloomuuseum, Helme ordulinnuse varemed, Helme koopad, Helme ohvriallikas, Helme arstiallikas, maailmakuulsa saksa luuletaja ja kirjaniku Schilleri mälestuskivi Helme mõisapargis, Mulgi naise kuju Helmes, Eesti klaverimeistrite poolt toodetud klaverite kogum Helme mõisahoones, Orjakivi, Taagepera loss, Mats Erdelli kabel Taagepera kalmistul, Taagepera kirik Ala külas, Hella Woulijoki (Murrik) sünnikoht (praegune Ala põhikool), kindralmajor Jaan Sootsi mälestuskivi, kindralmajor Aleksander Jaaksoni mälestuskivi Pokardis, Koorküla koopad.

Põdrala vallasRiidaja mõisahoonete kompleks koos mõisapargiga, Ferdinand Linnuse sünnikoht, Henrik Visnapuu sünnikoht, Johann Pauli sünnikoht, pronksskulptuur „Torupillimängija” Torupillitalus, Võrtsjärve suubuv Väike Emajõgi koos Pikasilla puhkealaga.

Hummuli vallasHummuli mõis, tuhandeaastane kalmistu, Põhjasõja Hummuli lahingukoht, Põhjasõja-aegne mänd, Kalmetimägi, kirjanik Herta Laipaiga sünnikodu Kapranil (hävinenud), Valgjärv, Udsu järv (sügavuselt vabariigi kolmas), Koorküla koopad Õhne jõe ääres.

Otepää piirkonnas

Otepää vallasOtepää linnamägi, Hobustemägi, Väike Munamägi, Apteekrimägi, Armuallikas, Pühajärv ja selle ümbrus – Pühajärve park, rand ja matkarajad, Otepää Maarja luteri kirikuhoone, Vabadussõjas langenute mälestussammas, Otepää kivilabürint, Tehvandi spordikeskus, Energiasammas, Pühajärve sõjatamm, Märdi veskitamm, Ilmjärve kirik.

Palupera vallasPalupera ja Hellenurme mõisakompleksid parkidega, Hellenurme vesiveski ja puhkeala, Nõuni puhkeala, Lustimäe puhkekoht, Middendor�de perekonnakalmistu, Elva jõe veetee matkarajad.

Puka vallasJaanimäe mänd Meegaste külas, Kuigatsi mõisa park ja hooned Kuigatsi külas, Puka põlispuude grupp, Komsi puistu Puka-Otepää mnt ääres Komsi külas, Aakre mõisa hooned ja park Aakre külas, Pritsumehe park Puka alevikus, Puka aleviku keskuse hoonestus (I Eesti Vabariigi aegne pangahoone, raudteejaam, apteek), Vooremägi, Kivivare linnamägi koos kivikalmetega, Kuigatsi ehk Puka linnamägi, Ristimägi Kähri külas.

Sangaste vallasSangaste loss ja lossipark, Sangaste kirik, Sangaste kalmistu, Sangaste linnamägi, Harimägi, August Gailiti sünnikodu, Kirgjärv ja Presnikovi järv, küüditatute mälestuskivi Keeni raudteejaamas.

Valga piirkonnas

Valga linnasValga raekoda, Jaani kirik, skulptuur „Nipernaadi“, Vabadussõja ausammas, mälestustahvel Eesti Vabadussõjas lõunarindel langenud Soome Põhja poegadele, Valga Kabel, Valga keskraamatukogu, mälestustahvel Stefan Bathorile, mälestustahvel Johannes Märtsonile, Valga muuseum, Alfred Neulandi – esimese eestlasest olümpiavõitja – mälestusmärk, Apostlik-Õigeusu Issidori peakirik, Vedur – mälestusmärk, Valga raudteejaam, Rooma-katoliku


Pühavaimu kirik, Vabadussõjas langenute mälestusmärk Priimetsa kalmistul, Vene vangide matmispaik Priimetsas– „Leinav ema“, Pedeli virgestusala.

Karula vallasKarula ja Kaagjärve mõisakompleksid, Karula kirik, Karula rahvuspargi loodusobjektid ja Pikkjärve maastikukaitseala loodusobjektid.

Taheva vallasRistipuud Kallikülas, Hargla kirik, Hargla kabel, Püha pettai Harglas, ohvrikivi Tsirgumäel, ohvrimänd Tsirgumäel, RMK Tellingumäe vaatetorn, Taheva mõisa kompleks koos pargiga,

Laanemetsa Apostlik-õigeusu kirik, Aheru järv, Oore männikud, Koikküla sepikoda ja magasiait, Mustajõe-Koiva maastikukaitse ala.

Tõlliste vallasPaju mõis, Paju mälestusmärk, Laatre kirikud.

Õru vallasEAÕK Priipalu Vassilius Suure kirik, Lota mõis Lota külas, luuletaja Friedrich Kuhlbarsi sünnikoht Uniküla külas, loomaarstiteadlase Elmar Rootsi sünnikoht Priipalu külas, maalikunstnik Kristjan Tedre sünnikoht Priipalu külas, Teises maailmasõjas langenute vennaskalmistu Õruste külas, Uniküla koopad Unikülas.

7.5.2 Põllumajandus

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti Viljandimaa-Valgamaa büroo


Viljandimaa-Valgamaa büroo juhataja Kätlin Venderström

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) on põllumajandusministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus. PRIA ülesandeks on riiklike toetuste ning Euroopa Liidu põllumajanduse ja maaelu arengu toetuste andmise korraldamine, kalandustoetuste andmise korraldamine, seadusega ettenähtud põllumajandusega seotud riiklike registrite ja muude andmekogude pidamine, nende andmete töötlemine ning analüüsimine. PRIAl on teenindusbürood igas maakonnas. Maakondlike teenindusbüroode tööd korraldatakse 2008. a moodustatud 7 regiooni põhimõttel. Viljandimaa-Valgamaa regioonis töötab 17 inimest, Valga teenindusbüroos on töötajaid 8.

Tabel 7-32. Põllumajandustootjatele määratud toetused, eurot

ToetusedTaotlusaasta

2010 2011 2012 2013 2014

Ammelehma kasvatamise toetus 92 654 101 348 107 608 97 182 -

Ebasoodsamate piirkondade toetus 543 289 543 383 561 215 558 304 -

Elatustalude kohanemise toetus 19 000 - - - -

Heinaseemne täiendav otsetoetus 1413 1203 969 713 -

Keskkonnasõbraliku tootmise toetus - - - - -

Keskkonnasõbraliku majandamise toetus 853 336 830 884 836 670 835 649 772 477

Loomade karjatamise toetus 228 883 226 257 228 065 226 699 233 679

Mahepõllumajandusliku tootmise toetus 364 363 443 670 436 287 482 295 443 645

Mahepõllumajandusliku tootmise toetus mahepõllumajanduslikult peetavatele karjatatavatele loomadele

43 273 60 190 49 629 56 415 65 462

Mahepõllumajandusliku tootmise toetus mahepõllumajanduslikult peetavatele kodulindudele, sigadele, küülikutele ja mesilasperedele

329 9521 13 166 18 326 43 390


ToetusedTaotlusaasta

2010 2011 2012 2013 2014

Ohustatud tõugu looma pidamise toetus 15 455 18 051 18 599 18 999 16 948

Piima täiendav otsetoetus 314 473 356 737 473 538 440 772 -

Piimasektori eritoetus 64 660 66 454 66 423 72 775 62 922

Poollooduslike koosluste hooldamise toetus 167 265 167 591 172 410 174 751 173 758

Praktikatoetus 978 2467 3976 1272 5836

Põllumajanduskindlustustoetus - 46 - - -

Põllumajanduskultuuri täiendav otsetoetus 2006. a referentsi järgi 339 488 313 676 274 971 137 216 -

Põllumajanduskultuuri täiendav otsetoetus 2008. a referentsi järgi 362 254 335 988 148 124 30 803 -

Põllumajandusmaa metsastamise toetus 3331 - - - -

Seakasvatuse eritoetus - - - - 218 669

Turuarendustoetus 7987 24 411 11 813 15 718 6065

Täiendav otsetoetus põllukultuuridele - - - -

Ute täiendav otsetoetus 17 869 16 045 12 684 8184 -

Ute kasvatamise täiendav otsetoetus 50 972 56 065 51 606 47 261 -

Veise täiendav otsetoetus 250 065 261 927 125 516 160 133 -

Ühtne pindalatoetus 3 201 902 3 616 777 4 062 876 4 363 778 4 735 812

Kokku 7 050 047 7 567 482 7 778 073 7 869 638 6 900 757

Allikas: PRIA.

Tabel 7-33. Maaelu Arengukava 2007-2013 investeeringumeetmete toetused Valgamaal, eurot**

Meede2013 2014

Määratud toetussumma

Väljamakstud toetussumma



Meede 1.1 – Koolitus ja teavitustegevused 25 890 2972 14 371 13 710Meede 1.2 – Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine 229 414 - - 229 414

Meede 1.3.1 – Nõuandetoetus 38 903 40 175 29 591 29 591Meede 1.3.2 – Nõuandesüsteemi arendamine - 1 598 - -

Meede 1.4.1 – Investeeringud mikropõllumajandusettevõtete arendamiseks

655 253 581 999* - 188 230

Meede 1.4.2 – Investeeringud loomakasvatusehitistesse - 935 788* - 150 521

Meede 1.4.3 – Investeeringud bioenergia tootmisesse 4 312 366 736 - -

Meede 1.5.1 – Metsa majandusliku väärtuse parandamine 88 397* 58 816 57 166 80 370

Meede 1.5.2 – Metsandussaadustele lisandväärtuse andmine (arendusprojekti elluviimine)

133 826 204 487 - 37 792

Meede 1.5.3 – Kahjustatud metsa taastamine ja metsatulekahju ennetamine 2 974 496 25 613 25 788

Meede 1.6 – Põllumajandustoodetele ja mittepuidulistele saadustele lisandväärtuse andmine

- 145 698 - -


Meede2013 2014





Meede 1.8 – Põllu- ja metsamajanduse infrastruktuuri arendamine 264 485 264 096 - 189 986

Meede 2.5.1 – Kiviaia taastamise ja rajamise toetus - - - -

Meede 3.1 – Majandustegevuse mitmekesistamine maapiirkonnas 862 899 575 079 - 386 595

Meede 3.2 – Külade uuendamine ja arendamine - 228 663 - -

LEADER (tegevusgruppide toetus) - 87 580 - 88 343LEADER (projektitoetus) 497 012* 552 110* 312 918 568 310MAK 2007–2013 investeeringumeetmed kokku 2 803 364* 4 137 231* 439 660 2 142 518

Selgitused: *- andmed on korrigeeritud seisuga 25.03.2015. **- toetusi ei maksta välja määramise ajal, vaid pärast projekti elluviimist. Allikas: PRIA.

Tabel 7-34. Valgamaa loomade arv

1.01.2010 1.01.2011 1.01.2012 1.01.2013 1.01.2014 1.01.2015

Veised 10 838 11 012 10 901 11 639 12 495 12 948

Piimalehmad 4102 4194 3957 4200 4267 4136

Lambad 10 225 7806 8332 7271 7757 8233

Kitsed 102 99 98 107 117 118

1.05.2010 1.05.2011 1.05.2012 1.05.2013 1.05.2014

Sead 2820 3864 3541 3177 3344

Mesilaspered 989 514 968 836 909

Allikas: PRIA põllumajandusloomade riiklik register.

MTÜ Valgamaa Põllumeeste Liit


Liidu esimees ja nõuandekeskuse juhataja Jaan Bachmann

MTÜ Valgamaa Põllumeeste Liit asutati septembris 1991. 2006. aasta aprillist ühines põllumeeste liiduga Valgamaa Talupidajate Liit, mille tulemusena moodustus ühtne kõiki põllumehi, töötlejaid ning maarahvast ühendav organisatsioon. Põllumeeste liidu koosseisus töötab akrediteeritud Valgamaa nõuandekeskus.

MTÜ Valgamaa Põllumeeste Liit on põllumeeste ja töötlejate ühendus. Liidu liikmed on arukalt mõtlevad talunikud, osaühingud, aktsiaseltsid, mis on andnud suurema osa maakonna põllumajandustootjate ja töötlejate käibest maakonnas.

Liidu liikmed on andnud absoluutse enamuse töödeldud põllumajandussaadustest toidulauale ja toormest toiduainetetööstusele maakonnas. Valga maakond on läbi ajaloo olnud põllumajanduslik maakond ja põllumehed oma ettevõtlikkuse ja tulemustega on seda kinnitanud. Juba aastaid ei räägita ainult põllumajandusest, vaid maaelust kui tervikust. Aastaid on meie põllumehed saanud paljude tunnustuste osalisteks põllumajanduse ja maaelu arendamisel. Meie põllumees Mati Nurm on võitnud konkursi „Aasta põllumees“, viis põllumeest- maaettevõtjat on pälvinud presidendi poolt antavad autasud, üheksa põllumeest on saanud põllumajandusministeeriumi poolt väljastatud aumärgi. Mitmed põllumehed on saanud Valga maavalitsuse tunnustuse. Aastaid on võidetud auhinnalisi kohti talunike üleriigiliselt konkursilt nii tootmistalude, noortalunike, alternatiivtootjate kui ka metsanduse valdkondades.

MTÜ Valgamaa Põllumeeste Liidu peamiseks ülesandeks on võimalikult paljudel tänastel põllumeestel aidata saada jätkusuutlikuks ka järgmisteks aastateks. Maal peaksid jääma alles kõik tänased majapidamised. Eriti tuleks soosida noorte tulekut maaellu. Meil on palju häid ja aktiivseid noori tulnud juurde ja suutnud endale võita tunnustuse. Üheks prioriteetseks tegevuseks on ühistegevuse tugev arendamine ja seda eriti väiksemahuliste tootjate ning alternatiivsete tegevustega tegelejate osas. Eesmärgiks on tugevate külaseltside moodustumisele kaasaaitamine.


Jätkuvalt on internetiteenus maal nõrk ja seda just talurahvale vastuvõetamatute hindade ning enamasti ka halva levi tõttu.

Oma tootmise ja töötlemise arendamisel on lähtutud keskkonnasõbralikust ja intensiivse tootmise edendamise põhimõtetest. Pidevalt on täiendatud tehnoloogilist baasi ja tootmise tehnoloogiat ning rajatud uusi tootmishooneid.

Liit on aktiivselt tegutsenud oma liikmete (ja ka mitteliikmete) huvide kaitsel ning neile paremate tingimuste loomise nimel. See tegevus ei paista alati otseselt välja. Tegelikult on iga tulemuse taga palju läbirääkimisi, vaidlusi ja tõestamisi Riigikogu komisjonides, Vabariigi Valitsuses, põllumajandusministeeriumis jne.

Nende tulemusena on siiski saavutatud mitmeid põllumeestele sobivamaid muutusi Veeseaduses, toetuste täiustamisel, seaduste leevendamist väikeettevõtluse arendamisel, ühistegevuse arendamisel, erikütuse kasutamise järgnevateks aastateks nii traktorites kui kuivatites jne. Arenenud on alternatiivne tootmine – on alguse saanud alpakakasvatus, juustutootmine talus, kanepikasvatus ja selle seemnete töötlus ning palju muud.

Valgamaa Põllumeeste Liidul on hea koostöö põllumajandusministeeriumi, Valga maavalitsuse, Maaelu Edendamise Sihtasutuse, Eesti põllumajandus-kaubanduskojaga ja kohalike omavalitsustega. Valga maavalitsus on hakanud tunnustama maaettevõtlust ja toetama noorte tulekut maale. Tihenenud on koostöö kohalike omavalitsuste ja ka Valgamaa Partnerluskoguga.

Valgamaa Põllumeeste Liit peab oma kohuseks liikmete ja kõigi teiste maakonnas tegutsevate progressiivselt mõtlevate ja edasiarenemist soovivate maaelanike koolitamist ja nõustamist. Selleks on liidu koosseisus Valgamaa nõuandekeskus. Prioriteetseteks suundadeks on vastavusnõuete rakendamine, tööohutus ja töötervishoid, tootmise efektiivsuse ja jätkusuutlikkuse tõstmine, keskkonnanõuetest kinnipidamine. Selleks viiakse läbi seminare, info- ja koolituspäevi. Aastaid on tutvutud maaelu mitmekesistamisega teistes ELi riikides. Oluliselt on vaja tõsta teenuseid, eriti aga raamatupidamislikku teenust.

Maakonnas moodustunud ühtne põllumeeste organisatsioon on kogunud jõudu ja selle liikmelisus suureneb pidevalt. Nüüd on vaja jätkata selle tugevdamist ja põllumeeste ühistegevusi.

Maaelu oma mitmepalgelisuse ja keerukuse ning ilmastikust sõltuvuse tõttu vajab väga üksmeelset lähenemist ühtse eesmärgi – maaelu säilimise, maa kasutuses hoidmise, kodumaiste toiduainete tootmise, maaelanikele elatusallikate loomise jne – saavutamiseks. Selleks aga peab meie valitsus ja tema allasutused jõudma selgusele, mis ikkagi on maaelu.

Valgamaa Põllumeeste Liit seisab kõigi tootjate-töötlejate ja maaelanike huvide eest. Kõigil peab olema võimalus maal elada. Kõigile tuleb läheneda sellest, milleks nad on võimelised ja missugused on konkreetse paikkonna tingimused. Kõik ei saa olla tootjad – on olemas ka alternatiivsed tegevused, mis on samuti väga vajalikud (turism, marja- ja ravimtaimedekasvatus, toitlustus, teenindus, metsandus, lasteaiad, koolid, tervishoid, toodete esmatöötlus jne) muud tegevusalad maal. Kõik see ongi terviklik maaelu.

Põllumajandusameti Valga keskus

Aadress: Aia 17, 68203 Valga ja E. Enno 32, 68204 Valga

Keskuse juhataja Sirje Allik

Keskuse juhataja asetäitja Anne Tonts

Põllumajandusamet (PMA, ingliskeelse nimetusega Agricultural Board), on põllumajandusministeeriumi valitsemis-alas tegutsev valitsusasutus, kellel on juhtimisfunktsioon ning kes teeb riiklikku järelevalvet ja kohaldab riiklikku sundi maaparanduse, taimekaitse, taimetervise, sordikaitse, seemne ja taimse paljundusmaterjali, mahepõllumajanduse, geneetiliselt muundatud põllukultuuri käitlemise väetiste ning aiandustoodete valdkonnas seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses.

Põllumajandusameti Valga keskuses oli 2014. aastal 7 töötajat. Valga keskuses olid tegevusvaldkondadeks maaparanduse, taimetervise, taimekaitse, seemne ja taimse paljundusmaterjali, mahepõllumajanduse ja tuulekaera tõrje valdkonda reguleerivates õigusaktides sätestatud ülesannete täitmine ning riikliku järelevalve teostamine, riikliku sunni kohaldamine ja väärtegude kohtuväline menetlemine, samuti riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude hoiu ja alamvesikonna maaparandushoiukava koostamine ja selle täitmise kontrollimine ning vesikonna maaparandushoiukava koostamine.


Tabel 7-35. Maaparandusühistute (maaparandusseaduse alusel) nimestik seisuga 31.12.2014

Vald Ühistu nimiRegistrisse kandmise kuupäev

Ümber- registreerimise kande kuupäev

Liikmete arv

Tegevus-piirkonnas

reguleeriva võrgu pindala (ha)

Helme Helme Maaparandusühistu 20.01.2000 19.11.2012 20 256

Helme Vao Maaparandusühistu 19.05.2006 09.07.2008 6 127

Põdrala Voorbahi Maaparandusühistu 9.05.2006 19.11.2012 14 310

Õru Lota Maaparandusühing 12.05.2006 25.05.2011 14 210

Helme Pupsi Maaparandusühistu 30.11.2006 03.08.2009 9 141

Helme Kuuse Maaparandusühistu 27.11.2006 29.09.2009 11 187

Põdrala Koordi Maaparandusühing 14.12.2006 5 54

Sangaste Keeni Maaparandusühistu 26.11.2007 19.11.2012 48 673

Hummuli Mittetulundusühing Koorküla Maaparandusühistu 7.09.2009 11 968,7

Õru Mittetulundusühing Õru Maaparandusühistu 23.04.2010 45 1217,8

Tõlliste Mittetulundusühing Korva Maaparandusühistu 4.03.2011 5 490,3

Allikas: põllumajandusameti Valga keskus.

Tabel 7-36. Kuivendatud maade pindala Eestis ja Valga maakonnas seisuga 31.12.2014

Nimetus Mõõtühik Eestis Valga maakonnas %

Põllumajandusmaa kuivendus ha 640449 32372 5,1

sh drenaažiga ha 604779 31413 5,2

Metsamaa kuivendus ha 710515 25684 3,6

Kuivendatud maa kokku ha 1350964 58056 4,3

Allikas: maaparandussüsteemide register.

Tabel 7-37. Järelevalve teostamine Valga maakonnas 2013-2014

Valdkond Inspekteerimisi 2013 Insekteerimisi 2014

Seemned 13 12

Taimetervis 105 97

Taimekaitse 59 63

Mahepõllumajandus 181 194

Tuulekaera tõrje 18 19

Maaparandus 65 46



Tabel 7-38. Kontrollproovide võtmine Valga maakonnas 2012–2014

ValdkondProovide arv

2012

Proovide arv

2013Proovide arv

2014

Taimetervise valdkonnas saadetud laboratoorsele analüüsimisele 2 - -Seemneproovid saadetud laboratoorsele analüüsimisele 50 85 84Taimekaitse valdkonnas saadetud laboratoorsele analüüsimisele 6 6 8Mahetootmise valdkonnas saadetud laboratoorsele analüüsimisele 1 2 3

Taimetervise monitooringu käigus proovid ja saadetud laboratoorsele analüüsimisele 37 37 34

Taimetervises monitooringu vaatlused 19 42 46Taimetervises võetud proovid inspekteerimisel ja analüüsitud kohapeal 6 4 -


Fütosanitaarserti�kaate väljastati 41 tk (2013. aastal 43 tk).

Seemnete põldtunnustamine – 48 põldu, kokku 494,54 ha (2013. aastal 56 põldu, kokku 448,36 ha).

Valga maakonnas oli 2014. aasta lõpu seisuga 84 mahepõllumajandusliku tootmisega tegelevat ettevõtet, neist üks tegeles ainult loomakasvatusega, 24 ettevõtjat tegeles ainult mahepõllumajandusliku taimekasvatusega ja 59 ettevõttes on tunnustatud nii mahepõllumajanduslik taimekasvatus kui ka loomakasvatus.

Mahepõllumajandusliku üleminekuaja läbinud ja üleminekuajal olevaid maid oli 2014. aastal Valgamaal kokku 7579 ha.

Valgamaa veterinaarkeskus

Aadress: Tartu mnt 79, 68205 Valga

Juhataja Urve Laidvee

Veterinaarkeskuse põhiülesanded:• loomade ja lindude nakkus- ja mittenakkavate haiguste diagnostika, ärahoidmine ja tõrje;

• elanikkonna kaitsmine inimestele ja loomadele ühiste haiguste eest;

• järelevalve toidutoorme ja toidu käitlemise üle ehk toiduohutusealane kontroll kogu toiduahela ulatuses, s.o rakendades „laudast lauani” põhimõtet;

• järelevalve sööda ja söödatootmise nõuetekohasuse üle.

Koosseis18 teenistujat, neist 16 järelevalveametnikku ning 7 volitatud veterinaararsti.

Loomatervishoiualane järelevalve

Veterinaartegevus on loomade ja inimeste tervise kaitseks ning loomade heaolu tagamiseks rakendatavate abinõude süsteem, mis hõlmab loomatervishoiu-, loomsete saaduste hügieeni- ja loomakaitsealaseid toiminguid.

Tabel 7-39. Järelevalveobjektid

Tegevusvaldkond Arv 2012 Arv 2013 Arv 2013

Loomakasvatusettevõtted 420 415 629

sh toorpiima turustavad farmid 36 34 32

Loomseid kõrvalsaadusi käitlevad ettevõtted 1 1 1

Allikas: Valgamaa veterinaarkeskus.


Tabel 7-40. Nakkushaiguste diagnostika 2014. aastal

Loomaliik Teostatud diagnostilisi uurimisi Reageeris positiivselt

Veised 6456 5

Sead 361 -

Lambad/kitsed 148 -

Linnud 137 2

Kiskjalised 2 -

Metssead 488 13

Metslinnud 5 -

Söödaproovid 14 -


ToidukontrollToidukontrolli eesmärgiks on tagada tarbijale ohutu ja igakülgselt nõuetele vastav toit.

Eesmärgiks on järelevalve teostamise käigus saada kinnitust toidu käitlemise nõuetekohasusest ning rakendada meetmeid juhul, kui toidu käitlemine ei vasta nõuetele.

Tabel 7-41. Järelevalveobjektid 2014. aastal

Käitlemisvaldkond Arv

Lihakäitlemisettevõtted 8

Muna ja munatoodete käitlemisettevõtted 2

Meekäitlemisettevõtted 1

Mee esmatootjad 9

Kalatoodete esmatootjad 1

Mitteloomse toidu töötlemisettevõtted 9

Jaekaubandus- ja toitlustusettevõtted 290

Toidutoorme ja toidu ladustamisettevõtted 6

Toiduveoettevõtted 5


Tabel 7-42. Tarbija kaitsmiseks toidust pärinevate ohtude eest ja toidu ning toidutoorme omaduste hindamiseks läbi viidud laboratoorsed uuringud

2013 2014

Proovi liik Võetud proove Mittevastavaid proove Võetud proove Mittevastavaid

prooveToiduohutuse proovid 75 8 77 5

Salmonella seire proovid 280 9 245 7

Saasteainete seire proovid 216 1 221 -


Tabel 7-43. Teostatud veterinaar-sanitaarset ekspertiisi lihakehadele

2013 2014

Loomaliik Kontrollitud lihakehade arv Kontrollitud lihakehade arv

Veised 6544 7199

Sead 81 277 108 645

Lambad/kitsed 284 450

Hobused 23 16

Kanad 12 500 7450



7.6 Elekter

Tabel 7-44. Eesti Energia teenindusmahud Valga maakonnas 2014. aastal

PiirkondAlajaamad Õhuliine (km) Kaabelliin (km)

tk 10/15kV 0,4 kV 10/15kV 0,4 kV

Valga 319 282 410 88 122

Tõrva 289 309 451 66 105

Otepää 461 330 514 128 192

Kokku 1069 921 1375 282 419

Allikas: Elektrilevi OÜ.

Valga maakonnas on Elektrilevil 19 948 tarbimiskohta.

Suuremad investeeringud 2014. aastalOhutuse ja töökindluse suurendamiseks paigaldati Otepää ja Tsirguliina piirkonnaalajaamadesse maa-ühendusvoolude kompenseerimisseadmed ja maaühenduskaitsed.

Kõrg- ning keskpinges uuendati Tsirguliina-Taari-Otepää ja Kooba-Keeni liini, Linnaküla viidi maakaabelliini toitele.

Võrgu uuendamise ning töökindluse parandamise investeeringuid tehti ka järgnevates alajaamapiirkondades:

Käpa: (Valga) F3; Mateks: (Otepää) F7; Ristimäe: (Tõrva) F3; Kolmi F3; Raiga: (Otepää) F1; Mööblivabrik I: (Valga) F11; Tehase: (Valga) F3; Keskuse: (Valga) F2; Aakre: (Otepää) F1; Ülesõidu: (Valga) F3; Rauba: (Valga) F2; Hinni AJ F2; Jaanikese: (Valga) F2, F3, F4; Vahtra: (Valga) F1.

Pingekvaliteedi parandamise mahukamad objektidSuuremad ja mahukamad pingekvaliteedi parandamise objektid olid 2014. aastal:

Piiri AJ (Tõrva) F3; Aakre F2; Priipalu II F4; Verniku F1; Metsakuru F1; Lepa: (Valga) F1; Lülle: (Valga) F2; Koigu F3; Uru F2; Kalmistu F2.

Kokku moodustasid investeeringud Valgamaa elektrivõrku 2,96 miljonit eurot.

Tabel 7-45. Eletrienergia tarbimine Valgamaal 2014. aastal

Tarbijad GWh %

Äritarbijad 84 68

Kodutarbijad 39 32

Kokku 123 100

Allikas: Elektrilevi OÜ.

7.7 Planeeringud

Iga-aastaselt korraldab Valga maavalitsus Valgamaa kohalike omavalitsuste planeerimisega tegelevatele ametnikele koolitusi. 10.10.2014. a toimunud koolituse teemaks oli keskkonnaseadustiku üldosa seadus ja keskkonnakaitse põhimõtted.

JärelevalveMaavanem teostab planeerimisseaduse kohaselt järelevalvet üldplaneeringute ja nende detailplaneeringute üle, kui omavalitsusel puudub üldplaneering või kui detailplaneering on üldplaneeringut muutev. Valgamaa kohalikel omavalitsustel on kõigil kehtiv üldplaneering, mistõttu teostab maavanem järelevalvet ainult üldplaneeringut muutvate detailplaneeringute üle. 2014. a oli selliseid detailplaneeringuid kolm. Planeeringuvaidlusi tuli maavanemal lahendada ühel korral.


Maakonnaplaneering2014. aastal jätkas Valga maavalitsus Vabariigi Valitsuse 18.07.2013 korraldusega nr 337 algatatud maa-konnaplaneeringu koostamist. Selle raames leidis aset 06.05.2014. a Valga kultuuri- ja huvialakeskuses maakonnaplaneeringu lähteseisukohti ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi tutvustav avalik arutelu. 28.10.2014. a toimus kohalike omavalitsuste osalemisel arutelu asustuse suunamisest maakonnaplaneeringu esialgses eskiislahenduses.

Kogu maakonnaplaneeringu koostamist puudutav info on kättesaadav Valga maavalitsuse kodulehel.

Üld- ja detailplaneeringudUue Valga linna üldplaneeringu koostamise algatas Valga linnavolikogu 3.10.2014. a, teised Valgamaa kohalikud omavalitsused uusi üld- ja teemaplaneeringuid ei algatanud.

2014. a algatati maakonnas kokku 17 ja kehtestati 8 detailplaneeringut.

Tabel 7-46. Kohalike omavalitsuste detailplaneeringud vahemikus 1.01.2013. kuni 31.12.2014.

Omavalitsus Algatatud 2013 Kehtestatud 2013 Algatatud 2014 Kehtestatud 2014

Helme - 1 - -

Hummuli - 1 - -

Karula - - - 1

Otepää 7 9 9 -

Palupera 1 1 2 -

Puka 4 - 1 2

Põdrala - 1 1 -

Sangaste - - - -

Taheva - - - 1

Tõlliste 1 - 1 1

Tõrva 1 - 1 1

Valga 2 2 2 2

Õru - - - -

Kokku 16 15 17 8

7.8 Heakord – rahvuslik programm „Eesti kaunis kodu”

MTÜ Eesti Kodukaunistamise Ühendus (EKKÜ) on võtnud vastutuse 1936. aastal riigivanem Konstantin Pätsi poolt algatatud ja 1997. aastal president Lennart Meri poolt taasalgatatud kodukaunistamise liikumise eest. 17 aastat kestnud tegutsemisega on korraldatud üleriigilisi kodukaunistamise konkursse. Eesti taasiseseisvumisest alates on vabariigi presidendid kokku tunnustanud 1333 kaunist kodu. Nende seas on 871 eramaja, 129 ettevõtet, 108 ühiskondlikku hoonet, 67 valda, 45 kortermaja, 10 tervisespordirajatist, üheksa tööstusmaastikku ja kaks muinsuskaitsealust elamut, sealhulgas Valgamaalt 67 kaunist kodu, kaks parimat tööstusmaastikku, üks parim tervisespordikeskus ja kuus kaunist omavalitsust. Tõrva linnale, Helme ja Otepää vallale on omistatud vabariigi presidendi tunnustus juba kahel korral.

Eesti Kodukaunistamise Ühenduse Valgamaa piirkondliku juhatuse organiseerimisel korraldati koostöös kohalike omavalitsustega nelja liiki konkursse: „Eesti kaunis kodu 2014”, „Parim tööstusmaastik 2014”, „Parim tervisespordikeskus 2014“ ja „Energiasäästlik kaunis kodu 2014“. 2014. aasta konkursile esitati Valgamaal kokku 10 objekti.

Lipukultuuri edendamiseks korraldatud konkursi raames omistati 26 objektile siseministri tänukiri koos mastivimpliga.

Konkursi „Eesti kaunis kodu 2014“ võitjateks nii maakondlikul kui ka üleriigilisel konkursil osutusid:

perekond Elias maakodu (Laose talu) Patküla külas Helme vallas

Tõrva gümnaasium Puiestee 1 Tõrva linnas

Hiie ja Andres Laas kodu Toogi tn 10 Valga linnas.


Valga maavanema tänukirja konkursi „Eesti kaunis kodu“, „Parim tööstusmaastik“, „Parim tervisespordikeskus 2014“ ja „Energiasäästlik kaunis kodu 2014“ nominentidest pälvisid:

“Eesti kaunis kodu 2014“

Tuuli ja Rein Mekk maakodu Purde külas Hummuli vallas

perekond Elias maakodu Patküla külas Helme vallas

Tõrva gümnaasium Puiestee 1 Tõrva linnas

Valli Kikas kodu Mäe tn 21 Otepää linnas

Ene ja Veiko Võrk maakodu Sihva külas Otepää vallas

Puka rahvamaja Puka alevikus Puka vallas

Hiie ja Andres Laas kodu Toogi tn 10 Valga linnas

„Parim tööstusmaastik 2014“SA Tehvandi Spordikeskuse Kääriku spordikeskus Käärikul Otepää vallas

„Parim tööstusmaastik 2014“OÜ Combiwood Möldre külas Helme vallas

„Energiasäästlik kaunis kodu 2014“Korteriühistu Omand Tööstuse 4 Valga linnas

Siseministri tänukirja ja mastivimpli pälvisid:Hummuli valdTuuli ja Rein Mekk Purde talu Puide külas

Evi ja Toomas Eomõis Kuuse talu Soe külas

Sangaste valdKalmer ja Ive Varjun Kalmeri talu Tiidu külas

Palupera valdMari-Ann Reintam Purge talu Räbi külas

Vaike ja Jaan Treial Sammelsoo-Jaani talu Palupera külas

Ene Mölder Soopaju talu Palupera külas

Vilve ja Andri Maide Sauli talu Nõuni külas

Puka valdHeldur Malinin eramu Otepää mnt 18 Puka alevikus

Põdrala valdMarika ja Heino Ilisson Udsu talu Pori külas

Anneli Lindsalu ja Veiko Tomp Silla talu Pori külas

Maire Englas ja Margus Matus Kasesalu talu Pikasilla külas

Niina ja Aare Nõgene Sallo talu Voorbahi külas

Taheva valdMaie ja Endel Saaresalu Roosi kinnistu Hargla külas

Tõnis Laas Kiisa-Raubatsi kinnistu Koikküla külas

Valentina Veis ja Valeri Fjodorov Kruusamäe kinnistu Koikküla külas

Kati ja Jaanus Otsa Vana-Antsu kinnistu Kalliküla külas

Tõlliste valdTatjana ja Matti Rebane eramu Metsa 2 Sooru külas

Tiiu ja Ülo Volmer eramu Raudtee 8 Tsirguliina alevikus

Reet ja Avo Hunt eramu Jõe 16 Tsirguliina alevikus

Tiina ja Ants Liivlaid Rampe talu Rampe külas

Tõrva linnperekond Korela eramu Liiva põik 6 Tõrva linnas


Valga linnperekond Laas eramu Toogi tn 10 Valga linnas

perekond Saaron eramu Lepa tn 20 Valga linnas

perekond Somma eramu Räni tn 2 Valga linnas

Korteriühistu Sepa 11 KÜ Sepa tn 11 Valga linnas

Õru valdLarisa Kobar ja Kalle Tiideberg Minna talu Õlatu külas

7.9 Teed

Maanteeamet

Valga maakonna riigimaanteede hoidu korraldab maanteeamet. Kohapeal esindavad maanteeametit lõuna regiooni valdkondlikud struktuuriüksused, mille põhiülesanded on järgmised:

• teehoiu korraldamine ja tingimuste loomine ohutuks liiklemiseks riigimaanteedel;

• liiklusohutuse suurendamine ja liiklusvahendite keskkonnakahjulikkuse vähendamine;

• teeliikluse ja ühistranspordi korraldamine;

• riikliku järelevalve korraldamine ameti tegevusvaldkonda reguleerivatest õigusaktidest tulenevate nõuete täitmise üle ja riikliku sunni kohaldamine;

• riikliku teeregistri, liiklusregistri ja ühistranspordiregistri, statsionaarse automaatse kiirusmõõtesüsteemi ning muude õigusaktidest tulenevate andmekogude pidamine;

• osalemine oma tegevusvaldkondi reguleerivate õigusaktide väljatöötamisel ning nende õigusaktide muutmiseks ettepanekute tegemine, samuti osalemine ameti tegevusvaldkonna eestikeelse terminoloogia korrastamises;

• osalemine oma tegevusvaldkonnaga seotud poliitikate, strateegiate ja arengukavade väljatöötamisel ning rahvusvaheliste projektide ettevalmistamisel ja läbiviimisel;

• riigi poliitika ja arengukavade elluviimine ameti tegevusvaldkonnas.

Maanteeameti töötajad paiknevad nii keskuses Tartus kui maakondlikes esindustes ja büroodes. Maanteeameti Valga esindus asub aadressil Tartu tn 6, Valga. Maakondlikus esinduses töötab 5 inimest – Andre Säre ehitusosakonnas, Allan Ladva teemaa osakonnas, Rein Soovares hooldeosakonnas, Raul Tammela liikluskorralduse osakonnas ja Inna Valt teeregistri talituse koosseisus.

Tabel 7-47. Valgamaa riigiteede katted 2014. aasta lõpus

Katte liik Põhiteed Tugimaanteed Kõrvalmaanteed Kokku

Asfaltbetoon 88,013 50,052 40,654 178,719

Mustkate - 111,252 161,823 273,075

Tuhkbetoon ja stabiliseeritud katted - 3,200 40,300 43,500

Freespurust katted ja pinnatud kruusateed - - 29,844 29,844

Kruusateed - - 570,255 570,255

Pinnasteed - - 17,642 17,642

Kokku 88,013 164,504 860,518 1113,035

Allikas: maanteeamet.


Joonis 7-12. Valgamaa riigiteede katted

asfaltbetoon16%

mustkate24%

tuhkbetoon- ja stabiliseeritud katted

4%

freesipurust katted ja pinnatud kruusateed

3%

kruusateed51%

pinnasteed2%


Maanteeameti ehitus- ja hooldevaldkonna tegevused Valga maakonnas aastal 2014:• Tee nr 6 Valga-Uulu taastusremont km 24,714-38,670. Lõigu pikkus 13,956 km. Teele paigaldati uus

asfaltbetoonist kulumiskiht. Objekti maksumus 1 756 200 eurot.

• Tee nr 6 Valga-Uulu jalgratta- ja jalgtee ehitus kilomeetril 1,157-1,282. Objekti maksumus 61 247 eurot koos Valga linnavalitsuse osalusega. Tööd lõpetatakse 2015. aastal.

• Kõrvalmaanteele 23190 Tõrva-Jeti-Valgjärve mustsegust katte ehitus. Objekti maksumus 225 188 eurot.

• Riigimaanteel nr 69 Võru-Kuigatsi-Tõrva km 39,9-40,3 asuvate liiklusohtlike ristmike ehitus ja Sangaste silla projekteerimine koos ehitusega, maksumusega 581 584 eurot. Tööd lõpetatakse 2015. aastal.

• Riigimaanteel 69 Võru-Kuigatsi-Tõrva asuv Sarapuu silla ümberehitus, ehituse maksumus 166 775 eurot.

• Riigimaanteel 23194 Helme-Kirikuküla-Holdre asuv Sillaotsa sild ehitati ümber terastruubiks, ehituse maksumus 72 961 eurot.

• Korduspindamist tehti 66,65 kilomeetril.

• Kruusateede remonti 15,38 kilomeetril.

Tabel 7-48. Maanteede ja teerajatiste ehitus-, remondi- ja hooldetööd Valga maakonnas, mln eurot

2010 2011 2012 2013 2014

Maanteede hoole 2,396 2,342 2,528 1,971 1,75

- suvihoole 1,643 1,606 1,748 1,26 1,02

- talihoole 0,753 0,736 0,78 0,711 0,73

Maanteede remont 4,306 4,748 1,525 1,84 3,165

- ülekatted 2,808 3,15 - 0,101 1,81

- korduspindamine 0,971 0,887 0,640 0,731 0,82

- kruusateede remont 0,527 0,711 0,885 1,008 0,52

Teerajatiste remont 0,420 - - 0,015 0,015

Maanteede ehitus 0,055 0,292 0,129 0,124 0,225

- asfaltbetoon 0,055 0,292 0,129 0,124 -

- mustkatted - - - - 0,225

- pinnatud kruusateed - - - - -

Teerajatiste ehitus ja rekonstrueerimine - 0,104 0,575 0,021 0,853

Tööd kokku 7,177 7,486 4,757 3,971 10,908



Tabel 7-49. Valga maakonna kohalikud teed avalikuks kasutamiseks seisuga 31.12.2014 (km)

Linn/vald Maantee Tänav Kokku

Helme vald 97,198 2,55 99,748

Hummuli vald 60,499 3,541 64,04

Karula vald 99,735 - 99,735

Palupera vald 91,715 - 91,715

Puka vald 79,984 8,114 88,098

Põdrala vald 40,126 - 40,126

Otepää vald 114,134 20,727 134,861

Sangaste vald 87,349 0,914 88,263

Taheva vald 36,792 - 36,792

Tõlliste vald 72,875 15,012 87,887

Õru vald 13,018 1,02 14,038

Tõrva linn - 28,68 28,68

Valga linn - 82,409 82,409

Kokku 793,425 162,967 965,392

Allikas: riiklik teeregister.

Tabel 7-50. Avalikult kasutatavate kohalike teede hoiuks riigieelarvest eraldatud summad (tuh eurot)

Linn/vald 2010 eraldis 2011 eraldis 2012 eraldis 2013 eraldis 2014 eraldis

Helme vald 30,154 33,29 46,076 68,311 62,090

Hummuli vald 20,554 22,691 31,406 46,562 44,070

Karula vald 25,303 27,933 38,661 58,568 56,203

Otepää vald 59,521 65,704 90,938 134,824 127,025

Palupera vald 22,810 26,733 37,000 54,857 51,684

Puka vald 34,429 38,009 52,608 77,996 73,484

Põdrala vald 10,776 11,892 16,46 24,403 22,612

Sangaste vald 24,536 27,088 37,491 55,584 51,798

Taheva vald 8,718 9,717 14,074 20,866 19,919

Tõlliste vald 45,889 50,655 70,111 103,946 83,365

Tõrva linn 37,241 41,29 77,852 85,770 80,809

Valga linn 108,797 120,104 166,231 246,453 232,197

Õru vald 4,787 5,269 7,292 10,811 10,210

Kokku 433,513 480,375 686,200 988,951 915,466

Allikas: Vabariigi Valitsuse korraldus nr 82, 10.03.2014.

Liiklusregistri Valga teenindusbüroo

Liiklusregistri toiminguid teostab Valga teenindusbüroo.

Aadress: Tartu 6, 68206 Valga

Töötajaid 3, büroo juhataja Aivar Tumanov.


Tabel 7-51. Liiklusregistri Valga büroo poolt väljastatud juhiload (tk)

Väljastati 2010 2011 2012 2013 2014

piiratud õigusega juhilube 24 15 11 7 8

ajutisi juhilube 5 - 2 2 3

esmaseid juhilube 660 527 307 314 256

juhilube 955 926 886 701 742


Tabel 7-52. Valga maakonnas arvel olevad sõidukid 31. detsembri seisuga

Liiklusvahendid 2010 2011 2012 2013 2014

Sõiduautod 16 268 16 132 16 492 16 794 16 734

sh eravalduses 13 827 13 825 14 181 14 538 14 456

Autobussid 51 52 56 82 89

sh eravalduses 15 14 15 25 23

Veoautod 2144 2204 2224 2273 2326

sh eravalduses 995 1005 1006 1028 1032


7.10 Transport

Tabel 7-53. Bussiliiklus

2010 2011 2012 2013 2014Riigipoolset sihtotstarbelist toetust saavate bussiliinide arv 35 36 37 38 40

sh linnalähiliine 2 2 2 2 2

Liiniläbisõit (tuh km) 1692,8 1633,9 1626,5 1644,3 1685,3

sh linnaliinidel 164,4 157,7 153,4 153,4 153,4

sh linnalähiliinidel 40,2 40,2 40,4 40,4 40,4

Piletitarii�d (eurot)

sh linnaliinidel 10 0,64 0,6/1,00 0,6/1,00 0,6/1,00

sh maakonnaliinidel 0,05 0,05 0,05 0,05 0,05

Saadud piletitulu (tuh eurot) 370,6 292,9 289,3 277,7 278,0

Saadud sihtotstarbelist toetust (tuh eurot) 1460,9 936,1 1040,9 1145,7 1220,0

sh ministeeriumilt 1360,7 890,0 991,0 1098,0 1161,0

sh omavalitsustelt 100,2 46,1 49,9 47,7 59,0

Allikas: Valga maavalitsus.


Tabel 7-54. Maakonda teenindavad bussi�rmad (liinide arv)

2010 2011 2012 2013 2014

AS Sebe/Eesti Buss OÜ 4 4 4 3 2

AS GoBus 39 10 10 16 18

AS MTG - 30 30 30 29

AS Mulgi Reisid 2 1 1 - -

AS Hansa Bussiliinid - - - 1 1

AS Taisto Transport 3 3 3 4 4

AS Taisto Liinid 1 1 2 2 2

Heikki Truuvelt Mäe talu 1 1 1 1 1

Hargla Masinaühistu 1 1 1 1 1

OÜ Ekspress-Auto L 1 1 1 1 1

AS Harjumaa Liinid 3 3 3 3 0

Norma-A SIA (rahvuvaheline) 1 1 1 1 1

MootorReisi Aktsiaselts (rahvusvaheline) 1 1 1 1 1

OÜ ARILIX 2 2 2 2 2

FIE Kalju Varik1 1 1 - - -

OÜ Karter 1 1 1 1 1

OÜ Vahesaar - - - 1 2

Sirel Reisid OÜ - - - - 1

Presto OÜ - - - - 1

Liinide arv kokku 61 61 61 68 68

Selgitus: liinide arvu kasv 2013. aastal on tingitud liininumbrite korrigeerimisest. Allikas: Valga maavalitsus.

Tabel 7-55. Reisijatevedu raudteel (reisijaid)

Peatus/jaam Sisenenud ja väljunud reisijaid kokku2011 2012 2013 2014

Palupera 4522 4204 3316 4897Puka 13 925 11 440 10 871 13 456Mägiste 3287 2029 2020 2275Keeni 3476 3195 3300 4236Sangaste 11 589 8030 8092 11 762Valga 40 335 35 498 35 422 56 568Kokku 77 134 64 396 63 021 93 194

Allikas: AS Liinirongid.

Tabel 7-56. Kaubavedu raudteel (vaguneid)

Aasta Suund Valga Sangaste

2010väljaminev

sissetulev

1758

2203

651

124

2011väljaminev

sissetulev

1288

1418

731

19

2012väljaminev

sissetulev

917

2833

458

5

2013väljaminev

sissetulev

373

839

590

8

2014väljaminev

sissetulev

182

559

625

-Allikas: AS Eesti Raudtee.


Tabel 7-57. Raudteejaamad 2014. aastal

Jaam Aadress, ülem Töötajaid Tööülesanded

ValgaJaama pst 18a, 68204 Valga

piirkonna juhataja Niina Sotnik78

Raudteeliikluse korraldamine, vagunite laadimine ja tühjendamine, ohutuse tagamine, kaubaveoga seonduva dokumentatsiooni täitmine, klientide teenindamine ja teiste raudteetranspordiga seonduvate tööülesannete täitmine

SangasteValga mnt 1, Tsirguliina, Tõlliste vald

jaamakorraldaja Niina Sotnik4 Raudteeliikluse korraldamine, vagunite

laadimine ja tühjendamine, ohutuse tagamine

PukaPuka alevik, Puka vald

jaamakorraldaja Niina Sotnik 4 Raudteeliikluse korraldamine, ohutuse

tagamine

KarulaVähero küla, Karula vald

jaamakorraldaja Niina Sotnik - Raudteeliikluse korraldamine, ohutuse

tagamine

KeeniKeeni, Õru vald

jaamakorraldaja Niina Sotnik4 Raudteeliikluse korraldamine, ohutuse

tagamine

PaluperaPalupera vald

jaamakorraldaja Niina Sotnik 4 Raudteeliikluse korraldamine, ohutuse

tagamine

Allikas: AS Eesti Raudtee.

7.11 Perioodika

Ajaleht ValgamaalaneAadress: Vabaduse 38, 68203 VALGA

Väljaandja AS Ühinenud Ajalehed

Peatoimetaja Sirli Homuha

Tegevtoimetaja Jaan Rapp

Koduleht www.valgamaalane.ee

Ajaleht ilmub kolm korda nädalas (teisipäev, neljapäev, laupäev)

2014. aasta keskmine tiraaž kuus oli 2600 (trükikodade andmetel)

Maakonna internetivärav valgamaa.eeSisuhaldus SA Valgamaa Arenguagentuur

Veebilahendus Gretaton OÜ

Toimetaja Aet Arula; [email protected]

Koduleht www.valgamaa.ee

Linna- ja vallalehed 2014. aasta lõpus

Valga Linna Leht – 2014. aastal ilmus neli numbrit, väljaandja Valga linnavalitsus.

Helme Kihelkonnaleht – ilmub alates juunist 2014. Väljaandjad: Tõrva linnavalitsus, Helme vallavalitsus, Põdrala vallavalitsus. Ajalehte antakse välja kord kuus.

Hummuli Uudised – Hummuli valla leht. Ajalehte antakse välja neli korda aastas.

Otepää Teataja – Otepää, Sangaste, Palupera ja Puka valla ühine häälekandja, mis ilmub kaks korda kuus.

Taheva Häälekandja – ajalehte annab välja Taheva vallavalitsus ja see ilmub neli korda aastas.

mailto:[email protected]

http://www.valgamaa.ee


7.12 Televisioon ja ringhääling

ETV Valgamaa korrespondendipunktKorrespondent-operaator Ragnar Kond

Aadress: Puiestee 8, 68203 Valga

Kontakt: [email protected]

Raadio Ruut FMFirma: OÜ Raadio Ruut

Aadress: Pikk tn 3a, 68206 Valga

Sagedus: Lõuna-Eesti 96,6 MHz

Peatoimetaja: Triini Surri

Koduleht: www.ruutfm.ee

Kontakt: [email protected]

7.13 Internet

AS Eesti Telekom (Elion ja EMT)

Valdavalt on maakonnas interneti püsiühenduse pakkujaks TeliaSonera gruppi kuuluv ja üle kogu Eesti kiiret lairibateenust pakkuv AS Eesti Telekom (Elion), kes on aastate jooksul asulatesse rajanud ja rekonstrueerinud lokaalvõrgud ning nende sidumiseks magistraalvõrgud. Lokaalvõrgud on valdavalt vaskpaarikaablitel, mis tänase tehnoloogiaga võimaldab pakkuda internetiühendust kiirusega kuni 40 Mbit/s alla- ja kuni 10 Mbit/s üleslaadimisel. Magistraalvõrgud on enamasti rajatud �iberoptilisi ühenduskaableid kasutades. Linnades on viimastel aastatel suuremaid äriettevõtteid ning korrusmaju hakatud samuti lahendama �iberoptiliste kaablitega, mis võimaldab kasutajaile 100 Mbit/s ja kiiremaid internetiühendusi ning on tulevikukindlad mitmekümneks aastaks.

Lisaks Elioni oma�nantseeringutele on viimase kolme aasta jooksul Eesti riigi eestvedamisel rajatud turutõrkepiirkondadesse kiire andmeside võimaldamiseks ELi toetusega �iberoptilisi magistraalkaableid EstWin projekti eesmärke silmas pidades. EstWin võrk rajatakse eelkõige hajaasustuse piirkondadesse, kuhu eraettevõtetest operaatorid marginaalse kliendinõudluse tõttu suuri investeeringuid teha ei saa. EstWin �iberoptiline võrk rajatakse erinevate internetiteenust pakkuvate operaatorite kohalikesse võrgusõlmedesse (sh mobiilimastidesse). Need ELi toel rajatud kaablid kuuluvad Eesti Lairiba Arendamise Sihtasutusele (ELASA), kellelt teenust pakkuvad operaatorid saavad vajalikku ressurssi rentida.

Sel moel on viimastel aastatel kaasaegse ja kiire andmesidevõimaluse saanud Valgamaal Tagula, Karula, Kaagjärve, Lüllemäe, Koikküla, Taheva, Laanemetsa, Hargla, Leebiku, Riidaja piirkonnad, kuhu Elion on rajanud uued võrgusõlmed ja rentinud ELASA �iberoptilise kiu ühendused.

Elioni omavahenditest on �iberoptilised magistraalkaablid ja uued võrgusõlmed rajatud järgmistesse maakonna asumitesse: Valga, Otepää, Tõrva, Aakre, Puka, Pikasilla, Keeni, Sangaste, Laatre, Tsirguliina, Sooru, Helme, Linna, Ala, Taagepera, Tsirgumäe. Samuti on arendatud Õru, Hummuli, Kääriku, Sihva, Hellenurme ja Nõuni asumeid. Seega on maakonna enamus asulaid, vallakeskusi, koolimaju, raamatukogusid ja ettevõtteid ning paljud kodukliendid juba kiire andmesidevõrgu piirkonnas ja saavad kasutada vajadusele vastavat kiiret internetiühendust. 2014. aastal lisandus Valgamaal kiirema kaasaegse interneti (VDSL) tehniline valmidus järgnevates piirkondades: Sooru, Laatre, Aakre, Ala ja Pikasilla.

Kuna operaatori teenussõlmest saab suure kiirusega internetiühenduse luua vaskkaabli abil kuni 1,5 km kaugusel asuvate lõppkasutajateni, on käesoleval ajal veel püsiühenduseta hulk eelkõige maapiirkonna elamuid ja ka osa väikeettevõtteid. Nendeni kaasaegse kiire interneti püsiühenduse jaoks vajaliku �iberoptilise kaabli rajamise takistuseks on seni olnud eelkõige kõrge ehituskulu, mille �nantseerimine käib klientidele üle jõu.

Senised ELi meetmed ei ole võimaldanud toetust saada kliendiliinide rajamiseks. Samas on Eesti Telekomi väga selge usk, et koostöös erinevate osapooltega (riik, operaatorid, kohalikud omavalitsused, kohalikud kogukonnad ehk võrguühistud) on võimalik leida lahendus ka n-ö viimase miili ehk juurdepääsuühenduste rajamiseks lõppklientideni. Kuigi EstWini projekti arendamine alles käib, on näiteks Elion selle toel suutnud kiire internetiga ühendada tänaseks üle 12 000 kliendi ning see töö jätkub. Samuti on hea meel näha, et sündinud on juba ka esimesed projektid, kus kiire internetiühenduse toomiseks maapiirkondadesse on jõud ühendanud nii sideoperaator, KOV kui kohalikud tarbijad.

Üks selline näide pärineb Rääka külast (Viljandimaa, Suure-Jaani vald), kus seitsmele talule on loodud valguskaabli-ühendused (kiire internet 100/100 Mbit/s, digiTV jpm). See on hea näide külarahva, valla ja teenusepakkuja


http://www.ruutfm.ee


http://elasa.ee/index.php?page=64


omavahelisest koostööst. Konkreetse juhtumi puhul võib esile tõsta just kohaliku omavalitsuse panust, kes aitas luua lihtsustatud projekti, aitas maaomanikke kokkulepete saavutamisel ning ka ehitamisel.

Samas on lähiaastatel paljudele klientidele kiire püsiühenduse alternatiiviks mobiilne internet, mis viimastel aastatel ka Valgamaal väga jõudsalt arenenud. Maakonnas pakuvad kiiret 3G ja 4G mobiilset internetiteenust kaks mobiilioperaatorit, EMT ja Elisa. Nende investeeringutena mobiilse andmeside tugijaamadesse ning ELASA arendatud EstWin �iberoptilise magistraalvõrgu toel on välja arendatud valdavat osa maakonnast kattev mobiilse andmeside kärgvõrk.

2014. aastal toimusid arengud ka EMT võrgus, kus Jeti asula mobiilimast sai varustatud nii 2G, 3G kui 4G tehnoloogiaga. Samuti lisandus 4G võrgu võimekus Koikkülas, Kuutsemäel, Tehvandil, Harimäel ja Valga linnas Pikal tänaval.

Seega on suurele osale Valgamaa inimestest kiire internet püsiühendusena või alternatiivne mobiilne andmeside tagatud, võimaldades igapäevased internetivajadused rahuldada ja vähendades nn digitaalset lõhet erinevate elanikkonnagruppide ja piirkondade vahel.

138 VALGAMAA AASTARAAMAT 2014 Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid

8. Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid

8.1 Sotsiaalkindlustus ja -hoolekanne

Sotsiaalkindlustusameti Lõuna pensioniameti Viljandi büroo Valga klienditeenindus


Valga klienditeeninduses töötab 1 peaspetsialist ja 3 (2,5 ametikohta) spetsialisti.

Sotsiaalkindlustusameti peamiseks ülesandeks on juhtida ja koordineerida riiklikku sotsiaalkindlustussüsteemi ehk kindlustada inimesed seaduses ettenähtud pensionide, toetuste ja hüvitistega.

Tabel 8-1. Riiklike peretoetuste väljamaksmine 2013–2014

2013 2014

Toetuse liik Saajate arv Summa (tuh €) Saajate arv Summa (tuh

€)Peretoetused kokku

8159 2607,3 7912 2647,4

Sünnitoetus esimesele lapsele 93 29,8 92 29,4

Sünnitoetus teisele ja igale järgnevale lapsele 187 59,8 163 52,2

Sünnitoetus mitmikutele 2 1,3 5 3,2

Lapsetoetus esimesele lapsele 3529 777,1 3429 756,9

Lapsetoetus teisele lapsele 1785 378,9 1724 371,6Lapsetoetus kolmandale ja igale järgmisele lapsele 603 691,3 592 778,8

Lapsehooldustasu kuni 3-aastase lapse eest 651 188,0 645 180,2Lapsehooldustasu kuni 3-aastaste lastega peredele 3-8aastaste laste eest 351 49,3 341 49,9

Lapsehooldustasu 3 ja enama lapsega peredele 3-8aastaste laste eest 298 77,5 282 74,8

Ajateenija lapse toetus - - 2 0,2

Seitsme- ja enamalapselise pere toetus 21 40,5 22 40,9

Üksikvanema lapse toetus 587 180,0 565 175,7Eestkostetava või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus 48 132,1 45 131,7

Elluastumistoetus 4 1,5 5 1,9

Allikas: sotsiaalkindlustusamet.

Tabel 8-2. Vanemahüvitis 2013–2014

2013 2014

Toetuse liik Saajate arv Summa (tuh €) Saajate arv Summa (tuh €)

Vanemahüvitis 635 2138,9 612 2166,4

Vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahe 17 12,5 13 18,7


139Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid VALGAMAA AASTARAAMAT 2014

Tabel 8-3. Riiklik pensionikindlustus 2013–2014

2013 2014

Pensioni liikSaajate

arv

Summa

(tuh €)

Saajate

arv

Summa

(tuh €)Riikliku pensionikindlustuse kulud kokku 12 458 38 391,0 12 292 40 127,5

vanaduspension 8127 29 625,5 8057 30 956,4

väljateenitud aastate pension 28 75,0 30 75,9

töövõimetuspension 3681 7627,5 3597 7921,4

toitjakaotuspension 265 307,0 239 321,4

rahvapension 284 338,2 288 365,8

Riikliku pensionikindlustuse kulud kokku sisaldavad ka alljärgnevaid pensione:

politseiametniku pensionid 48 283,8 55 345,4

kaitseväeteenistuse seaduse alusel pensionid 25 134,0 26 141,2


Tabel 8-4. Puuetega inimeste riiklikud sotsiaaltoetused 2013–2014

2013 2014

Toetuse liikSaajate

arvSumma (tuh €)

Saajate

arvSumma (tuh €)

Puuetega inimeste sotsiaaltoetused kokku 7285 2645,6 7285 2666,2

Puudega lapse toetus 387 303,0 433 329,1

sh keskmise puudega lapse toetus 207 149,5 230 163,4

raske ja sügava puudega lapse toetus 180 153,5 203 165,7

Puudega 16-aastase ja vanema isiku toetus 1563 466,0 1389 411,1

sh keskmise puudega inimese toetus 217 31,5 195 28,4

raske puudega inimese toetus 1178 361,5 1062 324,4

sügava puudega inimese toetus 168 73,0 132 58,4

Puudega tööealise inimese toetus 2391 1142,0 2411 1158,6




Puudega vanaduspensioniealise inimese toetus 2665 693,0 2770 725,5




Puudega vanema toetus 96 31,8 90 31,3

Rehabilitatsioonitoetus 177 9,3 182 9,3

Õppetoetus 3 0,4 4 0,3

Täienduskoolitustoetus 1 0,1 3 0,5

Töötamistoetus 2 0,1 3 0,3



Tabel 8-5. Muud riiklikud hüvitised ja väljamaksed 2013–2014

2013 2014

Hüvitise liikSaajate

arv

Summa

(tuh €)

Saajate

arv

Summa

(tuh €)Tööõnnetuste ja kutsehaigustega seotud kahjuhüvitised 40 105,1 38 107,0

Matusetoetus 17 3,3 13 2,4

Represseeritutele makstavad hüvitised 382 66,2 375 64,3Sotsiaaltoetus välisriigist Eestisse elama asunud Eesti kodanikule või eesti rahvusest isikule 4 6,7 4 7,1


Valga maavalitsus

Maavanema ülesanded sotsiaalhoolekande valdkonnas:

• Järelevalve teostamine maakonnas osutatavate sotsiaalteenuste ja muu abi kvaliteedi ning riigi poolt sotsiaalhoolekandeks eraldatud sihtotstarbeliste rahaliste vahendite kasutamise üle.

• Orbude ja vanemliku hoolitsuseta laste riikliku asenduskoduteenuse korraldamine maakonnas.

• Lapsehoiuteenuse ja asenduskoduteenuse osutajatele tegevuslubade väljastamine.

• Vabariigisisese lapsendamise korraldamine.

• Soodustingimustel abivahendite müügi ja laenutamise teenuse korraldamine maakonna elanikele.

• Maakonna sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamine.

• Nõustamine sotsiaalhoolekandealastes küsimustes.

• Kohalike omavalitsusüksuste, riigiasutuste, avalik- ja eraõiguslike isikute sotsiaalvaldkonna koostöö korraldamine maakonnas.

Tabel 8-6. Koduteenused 2010–2014

Aasta 2010 2011 2012 2013 2014Sotsiaalhooldajate arv maakonna KOVides 28 25 28 27 28

Teenindatavate isikute arv 250 251 285 294 318Kulutused koduteenustele (sh isikuosalus), eurot 163 688,98 172 123,16 180 204,69 184 599,21 199 955,91

Tabel 8-7. Hoolekandeasutuste teenuste statistika 31.12.2014 seisuga

Hoolekandeasutus Kohti kokku

sh täiskasvanute hoolekanne

sh psüühiliste erivajadustega inimeste

ööpäevaringne hoolekanne

sh asenduskodu-teenus

kohti täidetud kohti täidetud kohti täidetud

MTÜ Paju Pansionaadid 99 33 27 66 66 - -

MTÜ Valgamaa Tugikeskus 63 12 10 51 51 - -

MTÜ Hellenurme Mõis 394 300 223 94 94 - -AS Hoolekandeteenused Tõrva Kodu 60 - - 60 60 - -

AS Valga Haigla 110 90 91 20 20 - -

SA Taheva Sanatoorium 113 63 53 20 20 30 20

AS Helme Pansionaat 75 75 60 - - - -Hummuli hoolekandekeskus 16 16 15 - - - -

Karula hooldemaja 18 18 17 - - - -

SA Otepää Tervisekeskus 29 29 28 - - - -


Hoolekandeasutus Kohti kokku

sh täiskasvanute hoolekanne

sh psüühiliste erivajadustega inimeste

ööpäevaringne hoolekanne

sh asenduskodu-teenus

kohti täidetud kohti täidetud kohti täidetud

SA Tõrva Haigla 35 35 26 - - - -

Valga lastekodu Kurepesa 31 - - - - 31 25

Kokku maakonnas 1107 735 612 311 311 61 45

Tabel 8-8. Päevakeskused 2014. aastal

Päevakeskus AsukohtAasta jooksul teenindatud

isikute arv

Püsiklientide arv

Kulutused teenusele

(€)MTÜ Domus Petri Kogu Valga linn 154 60 19 203,60

MTÜ Valgamaa Puuetega Inimeste Koda Valga linn 858 276 50 244,00

Jeti päevakeskus Hummuli vald 53 19 7419,00

Õru valla päevakeskus Õru vald 22 10 102,00

MTÜ Valgamaa Tugikeskus Valga linn 30 30 39 994,61

Ala päevakeskus Helme vald 112 20 3505,63

Helme päevakeskus Helme vald 100 30 8902,00

Kalme küla päevakeskus Helme vald 91 21 7061,20

Karjatnurme päevakeskus Helme vald 60 17 7189,86

Kokku maakond 1480 483 143 621,90

Tabel 8-9. Riigieelarve vahenditest toimetulekutoetuseks, täiendavateks sotsiaaltoetusteks ning sotsiaaltoetuste ja -teenuste osutamiseks, arendamiseks kasutatud vahendid 2010-2014, eurot

Linn/vald 2010 2011 2012 2013 2014

Helme vald 54 497,53 73 826,58 69 763,61 53 134,62 57 960,67

Hummuli vald 12 928,37 11 239,83 9663,09 5836,12 6548,72

Karula vald 31 149,39 27 865,80 28 605,21 24 403,39 24 660,9

Otepää vald 24 903,88 29 477,82 25 414,61 29 405,35 33 633,17

Palupera vald 8038,10 9986,86 12 701,50 11 372,40 7618,46

Puka vald 12 751,14 8739,43 9866,21 8277,84 7084,27

Põdrala Vald 35 209,82 42 409,36 39 012,30 27 365,99 32 865,52

Sangaste vald 27 003,57 25 030,26 21 893,04 17 441,05 16 182,68

Taheva vald 32 786,68 40 276,70 35 565,00 36 481,59 44 396,71

Tõlliste vald 38 300,84 39 437,80 37 925,98 29 698,18 29 396,9

Tõrva linn 25 399,38 25 556,33 25 571,17 13 761,28 8377,09

Valga linn 699 548,34 855 428,34 810 781,58 683 416,27 679 365,67

Õru vald 25 909,78 21 994,91 18 480,17 17 199,52 20 875,17

Kokku 1 028 426,82 1 211 300,02 1 145 243,47 957 793,60 968 965,93

Tabel 8-10. Laste hoolekanne 2010–2014

2010 2011 2012 2013 2014

Esmakordselt arvele võetud vanemliku hoolitsuseta lapsi 52 44 43 56 41

Paigutatud asenduskodusse 8 6 6 1 5

Vormistatud eestkostet või hooldust 5 8 11 10 6

Oli eestkostel või hooldusel 43 45 44 44 49

Lapsendati 6 1 2 6 0

Lapsendatud lapsi arvel 44 45 47 51 45


Tabel 8-11. Tehniliste abivahendite soodustingimustel eraldamine omavalitsusüksuste lõikes 2012-2014

Linn/valdKlientide

arv

2012

Abivahendite kogumaksumus

2012

Klientide arv

2013


2013

Klientide arv

2014


2014Helme vald 69 11 876,71 75 12 229,61 77 15 569,16

Hummuli vald 24 9087,63 29 6974,63 27 8748,08

Karula vald 36 6754,55 27 6827,29 38 7800,55

Otepää vald 124 21 267,16 125 22 267,26 130 25 975,34

Palupera vald 22 6408,57 23 5627,50 25 5866,44

Puka vald 62 7543,94 42 6531,57 51 11 880,59

Põdrala vald 20 2754,84 26 8451,61 25 6277,72

Sangaste vald 48 8796,09 50 11 605,00 46 21 188,35

Taheva vald 43 10 432,63 34 6606,03 37 5825,39

Tõlliste vald 59 6488,24 56 10 842,51 62 16 576,49

Tõrva linn 127 24 531,11 152 22 970,63 137 46 619,41

Valga linn 514 94 832,92 585 116 167,16 566 110 425,20

Õru vald 17 3380,05 19 4400,86 11 2636,25

Kokku 1165 214 154,44 1243 241 501,66 1232 285 388,97

Tabel 8-12. Tehniliste abivahendite soodustingimustel eraldamine abivahendite lõikes 2014. aastal, eurot

Abivahendi tüüp Maksumus Tasus riik Tasus klient

Liikumisabivahendid 65 562 53 558 12 004

Ortoosid ja proteesid 60 339 48 996 11 343

Põetus– ja hooldusvahendid 130 688 67 566 63 122

Nägemisabivahendid 2740 2338 402

Kuulmisabivahendid 26 060 21 570 4490Meelelahutus- ja arendavad

abivahendid- - -

Kokku 285 389 194 028 91 361

8.2 Tervishoid

Valgamaal pakub statsionaarset arstiabi kolm tervishoiuteenuse osutajat: AS Valga Haigla, SA Otepää Tervisekeskus ja SA Tõrva Haigla. Otepää tervisekeskuses ja Tõrva haiglas on avatud voodikohad hooldusraviks, Valga haiglas pakutakse lisaks hooldusravile ka muud statsionaarset eriarstiabi. Erinevaid ambulatoorseid eriarstiabiteenuseid on võimalik saada kõigis kolmes ülalnimetatud asutuses. Maakonna elanikele on üldarstiabi tagamiseks avatud 17 perearstinimistut, kus töötab 14 perearsti, 3 perearsti asendusarsti, 3 abiarsti ja 19 pereõde. Kõige suurem perearstinimistu, mille teeninduspiirkonnaks Tõrva linn, Helme ja Põdrala vald, on perearst Merike Ausmehel. Nimistusse kuulub 2421 patsienti. Maakonnas on neli perearstinimistut, mille suurus ületab 2000. Kõige väiksem maakonna perearstinimistu teenindab Tõlliste ja Õru valda, nimistusse kuulub 649 patsienti. 1. jaanuarist 2013. a korraldab üldarstiabi Eestis terviseamet.

Tabel 8-13. Valgamaa perearstide nimistud aasta lõpu seisuga

Jrk Perearsti nimiNimistus

suurus

2013

Nimistu suurus

2014Teeninduspiirkond

1. Terje Talvi 2363 2380 Valga linn

2. Hilja Priuhka 2178 2151 Valga linn

3. Mare-Kristi Rosenberg 1987 1928 Valga linn

4. Inga Tumanova-Pruus 1866 1826 Valga linn

5. Külli Laugesaar 1793 1722 Valga linn


Jrk Perearsti nimiNimistus

suurus

2013

Nimistu suurus

2014Teeninduspiirkond

6. Juta Mikkor 1746 1746 Valga linn

7. Luule Tampere 2030 1995 Valga linn

8. Katrin Palover 1688 1654 Karula vald, Taheva vald, Valga linn

9. Merike Ausmees 2500 2421 Tõrva linn, Helme vald, Põdrala vald

10. Maret Vähi 1647 1530 Tõrva linn, Helme vald, Põdrala vald

11. Eve Rebane 2280 2267 Tõrva linn, Helme vald, Põdrala vald, Hummuli vald

12. Evi Lill 1918 1968 Otepää vald, Palupera vald

13. Gerta Sontak 1679 1595 Otepää vald, Palupera vald

14. Heiki Annuk 1358 1314 Otepää vald, Palupera vald

15. Anželika Kovešnikova 1335 1280 Puka vald

16. Tatjana Laadi 2012 1992 Sangaste vald

17. Martin Ruumet 681 649 Tõlliste vald, Õru vald

Tabel 8-14. Arsti ambulatoorsed vastuvõtud Valga maakonnas erialade ja vanuserühmade lõikes 2013–2014

Eriala2013

Vanused kokku

2014

Vanused kokku

2013

0–14-aasta-sed

2014

0–14-aasta-sed

2013

15-aasta sed ja vanemad

2014

15-aasta sed ja vanemad

Arstierialad kokku 147 799 151 802 19 413 20 224 128 386 131 578

Endokrinoloog 625 680 - 2 625 678

Reumatoloog 1595 1999 - - 1595 1999

Sisearst 4385 3862 499 388 3886 3474

Perearst 89 563 92 289 14 125 14 070 75 438 78 219

Üldarst, resident 2372 978 199 44 2173 934

Anestesioloog 399 346 39 22 360 324

Uroloog 1019 244 4 - 1015 244

Üldkirurg 10 334 13 660 1307 1421 9027 12 239

Pediaater 1009 1056 722 785 287 271

Günekoloog 9595 9746 257 111 9338 9635

Neuroloog 1904 2225 157 773 1747 1452

Otorinolarüngoloog 2935 2962 682 731 2253 2231

Oftalmoloog 6676 6527 695 672 5981 5855

Dermatoveneroloog 1902 1952 214 204 1688 1748

Psühhiaater 6089 5686 50 55 6039 5631

Radioloog 1006 122 42 - 964 122

Taastusraviarst 3302 3024 176 148 3126 2876

Töötervishoiuarst 1034 472 4 - 1030 472

Erakorralise meditsiini arst 2055 3972 241 798 1814 3174

Hambaarstierialad kokku 27 477 25 903 6978 6776 20 499 19 127

Selgitus: 2013. ja 2014. a ei toimunud Valgamaal järgmiste eriarstide vastuvõttu: gastroenteroloog, hematoloog, kardioloog, nefroloog, pulmonoloog, lastekirurg, neurokirurg, näolõualuukirurg, plastikakirurg, onkoloog, traumatoloog-ortopeed, kardiovaskulaarkirurg, infektsioonist, torakaalkirurg. Allikas: Tervise Arengu Instituut.


Tabel 8-15. Arsti koduvisiidid maakonnas erialade ja vanuserühmade lõikes 2010–2014

Aasta Arstierialad Vanuserühmad kokku 0–14-aastased 15-aastased ja vanemad

2010 Kokku 1868 715 1153

Perearst 1860 714 1146

Üldarst 6 1 5

Uroloog 1 - 1

Üldkirurg 1 - 1

2011 Kokku 1817 647 1170

Perearst 1807 646 1161

Üldarst 8 1 7

Uroloog 1 - 1

Üldkirurg 1 - 1

2012 Kokku 1448 539 909

Perearst 1439 537 902

Üldarst 9 2 7

2013 Kokku 1209 443 766

Perearst 1177 433 744

Üldarst 3 - 3

Uroloog 1 - 1

Sisearst 28 10 18

2014 Kokku 1102 346 756

Perearst 1099 346 753

Üldarst 3 - 3

Uroloog - - 1

Sisearst - - -

Allikas: Tervise Arengu Instituut.

Joonis 8-16. Valgamaa kiirabibrigaadide visiitide üldarv 2010-2014

6923

72767392 7435

7760

6400

6600

6800

7000

7200

7400

7600

7800

8000

2010 2011 2012 2013 2014

Kiirabibrigaadide visiitide arv


Tabel 8-17. Surma peamised põhjused

2011 2012 2013 2014

Surma põhjused Juhud % Juhud % Juhud % Juhud %

Vereringehaigused 292 59,47 292 58,87 283 60,34 254 56,57

Pahaloomulised kasvajad 109 22,20 117 23,59 71 15,14 97 21,60

Õnnetusjuhtumid, mürgistused ja traumad 34 6,92 28 5,65 40 8,53 25 5,57

sh sõidukiõnnetused 4 0,81 1 0,20 3 0,64 1 0,22

sh enesetapud 5 1,02 10 2,02 9 1,92 7 1,56

sh rünne 4 0,81 1 0,20 0 0 2 0,44



Terviseameti Lõuna talituse Valgamaa esindus

Aadress: Peetri 2, 68206 Valga

2014. aastal tegelesid järelevalvega kolm inspektorit: üks vaneminspektor ja üks inspektor keskkonnatervise valdkonnas ning üks inspektor nakkushaiguste seire, ennetuse ja tõrje valdkonnas.

Esinduse ülesanded

Keskkonnatervise valdkonnas• kooli- ja koolieelsete lasteasutuste, noortelaagrite ning teiste sotsiaalteenuste terviseohutus;

• joogi-, mineraal-, basseini- ja suplusvee terviseohutus;

• elukeskkonnas esineva müra, vibratsiooni ja mitteioniseeriva kiirguse kohta kogutud teabe analüüsimine.

Nakkushaiguste seire, ennetuse ja tõrje valdkonnas• nakkushaiguste ennetus ja tõrjemeetmete rakendamise järelevalve tervishoiuteenuste osutajate praksises;

• nakkushaiguste esinemise registreerimine, analüüs, nakkushaiguste ennetus, tõrjemeetmete rakendamine, uuringu läbiviimine nakkuskolletes;

• vaktsiinide tellimine, säilitamine, jaotamine, aruandlus;

• vaktsineerimise andmete kogumine, analüüsimine, aruandlus;

• laste immuniseerimise hõlmatuse ja õigeaegsuse järelevalve tervishoiuteenuste osutajate praksises.

Tabel 8-18. Nakkushaiguste esinemisjuhtude arv Valgamaal 2010-2014

Haiguse nimetus 2010 2011 2012 2013 2014

Salmonelloos 1 - 2 - -

Soolenakkus 45 64 17 11 27

Viirushepatiit 1 2 1 2 -

Puukentsefaliit 7 8 2 3 1

Puukborrelioos 12 20 18 6 10

Tuberkuloos 8 4 8 13 13 *

Tuulerõuged 96 127 85 170 41

Sarlakid 3 11 24 3 2

Läkaköha 31 10 6 - -

Sügelised 15 8 17 - -

Enterobiaas 17 10 14 - -

HIV-tõbi - - - - -

Norwalki viiruse tekkene äge enteropaatia 6 3 - 1 9

Selgitus: * tuberkuloos registreeritakse ainult tuberkuloosi registris. Allikas: terviseameti Lõuna talituse Valgamaa esindus.

Alates 1.04.2013 ei kuulu registreerimisele järgmised nakkushaigused: soole täpsustamata bakter- ja viirusnakkused, sügelised, nakkuslik mononukleoos, enterobiaas ja askaridiaas.

Registreeritakse kolm uut nakkust: amöbiaas (A06), erlihhioos (A79,8), ornitoos (A70).


Tabel 8-19. Esinenud nakkushaigused Valgamaal ja haigestumus 100 000 elaniku kohta

Haiguse nimetus Haigusjuhtude arv

Haigestumus 100 000 elaniku

kohta

Haigusjuhtude arv

Haigestumus 100 000 elaniku

kohta2013 2013 2014 2014

Rotaviirusenteriit 8 23,7 16 54,2Soole muud täpsustatud bakter- ja viirusnakkused 1 3,0 1 3,4

Kampülobakterenteriit 1 3,0 1 3,4

Leptospiroos 2 5,9 - -

Salmonelloosid - - - -

Tuberkuloos 13 38,5 13 � 44,1

sh hingamisteedele 10 29,6 10 � 33,9

Läkaköha - - - -

Sarlakid 3 8,9 2 6,8

Tuulerõuged 170 504,0 41 139,0

Puukborrelioos 6 17,8 10 33,9

Puukentsefaliit 3 8,9 1 3,4

Viirushepatiidid 2 5,9 - -

Gripp (tuvastamata ja tuvastatud juhud) 65 186,8 58 196,6

Ülemiste hingamisteede ägedad nakkused 3262 9671,5 2581 8749,7

Loomahammustused 29 86,0 19 64,4Inimese immuunpuudulikkuse asümptomaatiline seisund (HIV-nakkus) - - 1 3,4

Suguhaigused (gonokokknakkus, süü�lis, suguliselt levivad klamüüdiahaigused) 39 115,6 37 125,4

Allikas: terviseameti Lõuna talituse Valgamaa esindus.

8.3 Tervisedendus

Tervise edendamine on suunatud inimese tervist väärtustava ja toetava eluviisi kujundamisele, tervislikku elulaadi soodustavate võimaluste ning tingimuste loomisele. Valdkond hõlmab terviseteabe levitamist, tervistavate teenuste ja tegevuste arendamist ja soodustamist, samuti tervist kahjustavate käitumisviiside piiramist ning reguleerimist. Tervisedenduse eesmärgiks on tervist toetava keskkonna areng ja paikkonna suutlikkuse tõus läbi kodu- ja vaba aja vigastuste ning mürgistuste ennetamise, sh alkoholi tarvitamisest tingitud tervisekahjustuste ennetamine paikkondlike organisatsioonide, võtmeisikute ja kohalike omavalitsuste tegevuse kaudu, kaasates kõik vanuserühmad. Ennetustegevused on suunatud liiklus- ja tuleõnnetuste ennetamisele, vägivalla ja sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamisele.

2010. a moodustas Valga maavanem Valgamaa tervisenõukogu (edaspidi TN). TN koostöös erinevate partneritega koordineerib ja toetab maakonna tervisedenduslike tegevuste ja teenuste arengut, saavutamaks Valgamaa elanike parem tervis ja elukvaliteet. TN koostööpartnerid: maanteeameti lõuna regioon, päästeameti Lõuna päästekeskuse Valgamaa päästepiirkond, politsei- ja piirivalveameti Lõuna prefektuuri preventsioonitalitus, Eesti Punase Risti Valgamaa selts, Kaitseliidu Valgamaa malev, Valgamaa Puuetega Inimeste Koda, Valgamaa Pensionäride Ühendus, SA Valgamaa Arenguagentuur, Valgamaa kohalikud omavalitsused, Valga maavalitsus, Tervise Arengu Instituut, Eesti Haigekassa, MTÜ Eesti Tervisedenduse Ühing, kõikide paikkondade tervisenõukogud, Tartu linnavalitsus, AS Valga Haigla, maakonna haridusasutused (lasteaiad, koolid) ning maakonna sotsiaal- ja noorsootöötajad.


8.4 Eesti Punase Risti Valgamaa Selts

Aadress: J.Kuperjanovi 3A-34, 68207 Valga

Sekretär Aina Pääro

Seltsi põhiaated: inimlikkus, võrdsus, erapooletus, sõltumatus, vabatahtlikkus, ühtsus, ülemaailmsus.

Seltsil on 482 liiget, neist koolinoori 94.

Juhatus: Udo Reinsalu – esimees.

Juhatuse liikmed: Tarmo Rosenberg, Ardo Valgepea, Rudo Lilleleht, Alar Roop, Linda Oks, Aasa Põder, Marianne Aunapu, Eneli Pääro.

Juhatuse koosseis valiti 26. veebruaril 2011 Eesti Punase Risti Valgamaa Seltsi Üldkogu koosoleku poolt neljaks aastaks.

Seltsi põhikirjalised tegevusvaldkonnad:• vabatahtlike koolitamine;

• fundamentaalsete printsiipide, rahvusvahelise humanitaarõiguse ja inimõiguste edendamine;

• esmaabikoolitus elanikkonnale;

• tervisedenduslike projektide läbiviimine noortele, tervislike eluviiside propageerimine rahva hulgas;

• katastroo�ks ettevalmistuse taseme tõstmine koolitatud vabatahtlike hulgas, katastroo�ohvrite toetamine, eriolukorda sattunute abistamine;

• veredoonorluse propageerimine;

• koostöö arendamine Rahvusvahelise Punase Risti ja Punase Poolkuu organisatsioonidega.

Osalemine programmides:

„Koolivaheaeg Punase Ristiga”Lastelaagrites „Tegus vaheaeg“; „Tore suvi jätkub!“ ja „Koolist vaba!“ osales kokku 82 õpilast vähekindlustatud peredest.

SotsiaalprojektSotsiaalprojekt eesti-saksa vabatahtlike noortega, Saksamaal Sleswig-Holsteini Liidumaa Punase Risti laagris osales Valgamaalt neli koolinoort.

„Märka hädasolijat!”„Igale lapsele oma ranits“ korraldatud Punase Risti heategevusloterii ja RIMI Valga Supermarketi korjandus-kampaaniaga kogutud raha eest said Valgamaa kaheksa vähekindlustatud perede last koolikoti ja koolitarbeid.

Toidupakid koostöös RIMI Valga Supermarketiga 40-le riskirühma perele Valgamaal.

Sanitaar-hügieenikaupu edastati 30-le riskirühma perele Valga maakonnas.

Tervisedendus „Noortelt Noortele”„HIV/AIDS ja teised STLH“ teemal õpitoad/loengud Valga gümnaasiumis, Valga Vene gümnaasiumis ja Valga avatud noortekeskuses, kokku osalejaid 166.

„Mida vajan täna ja homme?“ Puka keskkoolis, osalejaid 14.

Noored punaristlasedPunase Risti huviringide töösse liitusid Valga põhikooli, Valga Vene gümnaasiumi, Valga gümnaasiumi, Tsirguliina keskkooli ja Otepää gümnaasiumi õpilased, kokku 34 õpilast.

Programmis „Kas Sa näed seda, mida mina näen?“ osales 19 koolinoort.


„Õnnetuseks valmisolek”Eesti Punase Risti Valga esmaabi rühmas on 24 aktiivset koolitatud vabatahtlikku.

KoostööõppusedLõuna päästekeskuse Valga päästepiirkonna korraldatud õppus „Puide 2014“ 30. mail.

Eesti-Läti operatiivteenistuste koostööõppus „Tulekahju Valga haiglas“ 23. oktoobril.

Valga esmaabi rühm oli koostööpartneriks Valga militaarfestivali üritustel 15.-16. augustil.

PraktikaEsmaabirühma liikmed said lihvida praktilisi oskusi 11 suuremal rahvaüritusel esmaabivalvetes.

Euroopa Esmaabipäeva üritusel Valga linnas Pedeli virgestusalal osales kokku 80 huvilist.

Esmaabialased tegevused Hummuli ja Helme valdade ohutuspäevadel.

Esmaabi koolituskursusedKoolituskursusi täiskasvanutele (asutuste töötajad, mootorsõiduki juhid) viidi läbi 24, kokku osales 295 kursuslast. Tasuta kursusi toimus üks, osalejaid 14.

Tasuta koolitused ja laagritegevused õpilasteleProjekti „Kaitse end ja aita teist“ raames omandas esmaabi-alased teadmised 261 VI klasside õpilast.

Projekti „Iga üks turvaliselt XII klassi“ esmaabikursused läbisid 65 X klasside õpilast.

149Kultuur ja sport VALGAMAA AASTARAAMAT 2014

9. Kultuur ja sport

9.1 Raamatukogud

Valga maakonnas on 25 rahvaraamatukogu ja 4 laenutuspunkti. Kõik raamatukogud on ühtlasi ka teabekeskused, kus on olemas nii riiklikud kui ka kohaliku omavalitsuse õigusaktid ning äri- ja infokataloogid.

Komplekteerimiseks said maakonna raamatukogud 2014. aastal riigilt 52,4 ja kohalikelt omavalitsustelt 77,3 tuhat eurot. Internetiühendus ja raamatukoguprogramm RIKS on kasutusel kõikides raamatukogudes.

Raamatukogud korraldasid 316 erinevat näitust ja väljapanekut ning 158 üritust, kus osales 3262 inimest ja 141 erinevat koolitust 661 inimesele.

2014. aastal kolis uutesse ruumidesse Sangaste raamatukogu.

Tabel 9-1. Raamatukogud

2012 2013 2014

Kogud 406 474 412 905 418 200

Lugejad 10 926 10 544 10 336

Laenutusi 338 249 312 444 298 445

Laenutuste arv ühe lugeja kohta 30,96 29,63 28,90

Külastusi 184 044 176 051 174 011

Külastusi ühe elaniku kohta 5,52 5,37 5,41

Allikas: Valga keskraamatukogu.

Valga keskraamatukogu

Valga keskraamatukogu koostab maakondlikku teavikute ja kodulooliste isikute andmebaasi. Andmebaasid on nähtavad internetis aadressil www.valgark.ee.

Raamatukogus on kasutusel järgmised e-teenused: kirjanduse reserveerimine, laenutähtaja pikendamine ja infopäringud.

Kogu täienes 4 118 teaviku võrra, neist raamatuid 3 973. Hangitud kirjandusest moodustas võõrkeelne kirjandus 23,2%.

Telliti 106 nimetust ajakirju, neist 20 on võõrkeelsed.

Raamatukogus korraldati 29 näitust ja 53 raamatukoguüritust, neist 37 lastele. Üritustel osales 1075 inimest.

Tabel 9-2. Valga keskraamatukogu tegevusnäitajad

Teavikuid Lugejaid Laenutusi Külastusi

2012 117 657 3 770 102 951 70 140

2013 119 122 3 531 94 286 62 409

2014 118 828 3 488 87 583 61 229

Allikas: Valga keskraamatukogu.

150 VALGAMAA AASTARAAMAT 2014 Kultuur ja sport

9.2 Muuseumid

Tabel 9-3. Muuseumid

Muuseum Asukoht

Valga muuseum Valga, Vabaduse 8

Valga isamaalise kasvatuse püsiekspositsioon ja militaarteemapark Valga, Pikk 16

Barclay de Tolly mausoleum Helme vald, Jõgeveste

Helme koduloomuuseum Helme vald, Helme pastoraat

Eesti lipu muuseum Otepää, Kirikumõis

Otepää talispordimuuseum (Eesti spordimuuseumi �liaal) Otepää, Tehvandi staadionihoone

Otepää gümnaasiumi muuseum Otepää, Koolitare 9

Gustav Wul�-Õie muuseum Pühajärve vald, Nüpli küla

Hellenurme Vesiveski muuseum Palupera vald, Hellenurme

Valga muuseum

Aadress: Vabaduse 8, Valga

www.valgamuuseum.ee

2014. aastal oli direktori asendaja peavarahoidja Ingrid Kivest. Muuseumis töötas 6 inimest.

Toimus üleminek riigimuuseumilt Valga linnale kuuluvaks munitsipaalmuuseumiks.

Valga muuseumi külastas 2014. aastal 4919 inimest.

MissioonValga muuseum avab Eesti-Läti suhteid ning hoiab, kasvatab ja vääristab Valgamaa paljukultuurilise ja paljurahvuselise kogukonna kodukohatunnet.

Kogu2014. saabus Saksamaalt muuseumisse ligi 150 fotoga saadetis Valga tunnustatud eesti keele õpetaja Juhan Palvadre tütrelt Hillo Tarvelilt. Saadetise hulgas olid ka Hillo Tarveli kirjutatud raamatud „Vennad Palvadred“. Kahekümne müüki saadetud trükise müügitulu annetas autor muuseumile. Nii nagu raamat on ka fotod suures osas seotud Palvadrete pere liikmetega, sh Eesti Vabariigi esimese õiguskantsleri Anton Palvadrega, kuid palju ajaloo- ja kultuuriväärtuslikku on ka meie koolide kohta. Muuseumipoolne esialgne analüüs ja vastuvõtt toimub 2015. aasta jooksul.

Jätkus Valga muuseumi museaalide kandmine infosüsteemi MuIS, kus oli aasta lõpu seisuga 29 225 museaali, sealhulgas 3657 digiteeritud fotot. Ennistuskoda Kanut digiteeris 315 klaasnegatiivi ja suureformaadilist fotot.

NäitusedKoostöös Valka koduloomuuseumiga koostati Jānis Cimzet ja tema poolt rajatud õpetajate seminari kasvandikke käsitlev juubelinäitus, mida eksponeeriti lisaks Valga muuseumile ka Riia rahvusraamatukogus, Valka koduloomuuseumis, Valka kultuurimajas, Läti-Eesti seltsi hoones Riias, Valka algkoolis.

Rändnäituse „Meie, mustlased“ eksponeerimine jätkus Eesti rahvusraamatukogus, ERMi postimuuseumis ja Viljandi Ugala teatris.

Muuseumi galeriisaalides toimus aasta jooksul kokku 16 näitust. Kõige rohkem tähelepanu pälvis Valka kunstikooli näitus, kalandusnäitus ja Valgast pärit noore kunstniku Anna Hõbemäe maalinäitus. Jaanuaris oli galeriis Eesti Panga rändnäitus Eesti krooni ja euro ajaloost.

2014. aasta muuseumiööl „Öös on tähti” osales 300 külastajat.

SA Keskkonnainvesteeringute Keskus rahastas kevadel toimunud kalandusnäitust ja sügisel seenenädalat. Mõlema teemaga kaasnesid spetsialistide poolt läbi viidud muuseumitunnid, kus osales kokku 324 õpilast. KIK �nantseeris ka kaht uut Tartu keskkonnahariduse keskuse poolt välja töötatud loodushariduslikku programmi, mida muuseum saab pakkuda aastaringselt.

HaridusMuuseumi enda haridustegevusteks olid 11 loodusprogrammi (osales 195 õpilast), 24 pärimusprogrammi (osales 573 õpilast), 20 ajalooteemalist muuseumitundi (osales 423 õpilast), lisaks näitustega kaasnenud 14 muuseumitundi (osales 208 õpilast). Galerii õpitoad toimusid 8 teemal, (osales 464 õpilast).


TeadusKokku toimus 4 ettekandepäeva, sh Valgamaa 1920.–30. aastate hariduselust ja Valga paljurahvuselisest minevikust esines muuseumi endine teadur Rain Soosaar. Ajaloolisest fotost rääkis Tallinna fotomuuseumi spetsialist Tanel Verk. 28. novembril toimus muuseumis järjekordne kodu-uurimispäev.

Muuseumis käis 34 uurijat, lisaks vastati 59-le kogusid puudutavale päringule.

KoostööMuuseum osales Solo Sokos Hotel Estoria projektis, mille tulemusena on hotellis üks Valgat tutvustav tuba ning valmis Eestimaad tutvustav raamat „Üle 100 põneva põhjuse, et tulla Eestisse“.

Tabel 9-4. Valga muuseumi tegevusnäitajad 2012–2014

2012 2013 2014

Museaale 69 431 69 519 69 519

Näitusi 16 18 16

Külastajaid 3898 3748 4919

Allikas: Valga muuseum.

Tabel 9-5. Kultuurile eraldatud riiklikud vahendid Valgamaal 2010–2014 (eurot)

2010 2011 2012 2013 2014

Toetus rahvakultuuriürituste läbiviimiseks 3771 3771 3730 3730 3730

Toetus uute raamatute ostmiseks 53 270 52 800 52 500 52 400 52 400

9.3 Kultuuri- ja rahvamajad

Tabel 9-6. Kultuuri- ja rahvamajad 2014. aasta lõpus

Linn/vald Nimetus Asukoht Kultuuritöö eest vastutaja(d)

Helme valdAla rahvamaja Taagepera Liivi ArroKoorküla rahvamaja* Koorküla Liivi Arro

Hummuli vald Hummuli rahvamaja Hummuli Anne Pai

Karula vald Karula valla kultuuri- ja huvialakeskus Lüllemäe Ene Kaas

Otepää vald Otepää kultuurikeskus Virulombi 2, Otepää Sirje Ginter

Palupera vald Nõuni maakultuurimaja NõuniKalev Lõhmus

Marika Viks

Puka valdAakre rahvamaja Aakre Helgi PungPuka rahvamaja Puka Helgi Pung

Põdrala vald Riidaja kultuurimaja Riidaja Anne Jaakson

Sangaste vald Sangaste seltsimaja Sangaste kultuuritöötaja puudub; kontakt: Raili Mandli

Taheva vald Hargla maakultuurimaja Hargla Külli Mannas

Tõlliste valdTsirguliina rahvamaja

Tehase 4,

TsirguliinaArne Nõmmik

Sooru rahvamaja Sooru Piia Ardel

Tõrva linnTõrva kultuurimaja Männiku 5, Tõrva Pille IlissonSA Tõrva Kirik-Kammersaal Valga mnt 2a, Tõrva Ilmar Kõverik

Valga linn Valga kultuuri- ja huvialakeskus Kesk 1, Valga Ülle Juht

* Koorküla rahvamajas igapäevast tegevust ei toimu. Ruume on võimalik üürida sündmuste läbiviimiseks.


Joonis 9-1. Valgamaa harrastuskollektiivid 2012-2014

3

28

40 39

2

7

58

12 9

3

28

40 40

2

7

57

12 14

3

27

38 39

2

7

55

12 12

0

10

20

30

40

50

60

70

Kol

lekt

iivid

e ar

v

Valdkonnad

2012

2013

2014

Allikas: rahvakultuuri keskus.

9.4 Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupp

Valgamaa ekspertgrupi koosseis: Rein Leppik (esimees), Sirje Ginter (aseesimees), Arne Nõmmik, Pille Ilisson, Anne Pai

Valgamaa ekspertgrupile eraldati 2014. aastal vahendeid projektide toetamiseks 121 440 eurot, millele lisandusid 2013. aasta jääk ja tagastatud stipendiumid. 2014. aastal toetati 461 kultuuri- ja spordialast projekti (sh 10 aastapreemiat) kokku summas 126 482 eurot.

Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupi aastapreemiad

Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupi aastapreemia kategoorias lootustandev noorKarl-Kevin Kalmus aastapreemia noorele lootustandvale kergejõustiklasele

Mirell Luik aastapreemia noorele lootustandvale kergejõustiklasele

Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupi aastapreemia kultuuri- ja spordi valdkonnasKatrin Viskov aastapreemia kogukonna pärimuskultuuri eestvedajale ja innustajale

Rinaldo Teder aastapreemia XXVI laulu- ja XIX tantsupeo tuleteekonna „Killuke tuld Valgamaal“ juhile

Voldemar Tasa aastapreemia orienteerumispäevakute ja -võistluste korraldajale

Hans Teearu aastapreemia heade tulemuste eest murdmaasuusatamises

Timo Arbeiter aastapreemia laulu- ja tantsupeo meediakajastuse eest

Kadri Orav aastapreemia kultuurikorraldajale ja noorte juhile

Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupi elutööpreemiaEndla Miske elutööpreemia pühendunud kultuurihoidjale ja traditsioonide loojale

Toivo Tiislär elutööpreemia spordiaktivistile ja treenerile

Kultuurkapitali maakondlik kultuuripreemia Valgamaa Kultuuripärl 2014Ants Loos Liivimaa noorteorkestri käivitamise eest

9.5 Sport

Valga maakonna 2014. aasta edukamateks valitud sportlased

Edukaim naissportlaneTriin Ojaste, spordiklubi Karupesa Team, Otepää vald, murdmaasuusatamine

Edukaim meessportlaneTanel Laanmäe, spordiklubi Viraaž, Tõrva linn, kergejõustik


Edukaim sportlane naised U23 vanuseklassisGrete Gaim, spordiklubi Oti, Otepää vald, laskesuusatamine

Edukaim sportlane mehed U23 vanuseklassis Hans Teearu, spordiklubi Karupesa Team, Otepää vald, murdmaasuusatamine

Edukaim sportlane juunior neiu Johanna Ardel, spordiklubi Beavers, Tõlliste vald, kergejõustik

Edukaim sportlane juunior noormeesAndres Saal, Otepää spordiklubi, Otepää vald, suusaorienteerumine

Edukaim sportlane tüdrukute A klassisKadi Kaart, spordiklubi Maret-Sport, Tõlliste vald, kergejõustik

Edukaim sportlane poiste A klassisOtt Saar, Valga spordiklubi, Valga linn, Kreeka-Rooma ja vabamaadlus

Edukaim sportlane tüdrukute B klassisLaura Trašanov, spordiklubi Maret-Sport, Valga linn, kergejõustik

Edukaim sportlane poiste B klassisKert Riitsalu, mäesuusaklubi Väike-Munamägi, Põdrala vald

Edukaim sportlane N35+ klassisPiret Granovskaja, spordiklubi Maret-Sport, Tõlliste vald, kergejõustik

Edukaim sportlane M40+ klassisRein Mikk, spordiklubi Viraaž, Helme vald, kergejõustik

Edukaim tehnikasportlaneKenor Kotkas

Edukaim noor tehnikasportlaneBrandon Bogatsov, motoklubi K&K, valga linn, motosport

Edukaim noortevõistkondSpordiklubi Karupesa Team 3 x 5 km poiste teatesuusatamise võistkond

Andreas Veerpalu, Siim Lehismets, Mattias Jõgi

Edukaim täiskasvanute võistkondSpordiklubi Karupesa Team 3 x 5km teatesuusatamise naiskond

Triin Ojaste, Laura Alba, Anette Veerpalu

Edukaim pallimänguvõistkondKäsipalliklubi Käval meeskond:

Veiko Luik, Sander Pikk, Lauri Luik, Hannes Koolmeister, Egert Põldve, Ingmar Kasuk,Andris Celminš, Andrei Kunavitš, Mairo Järv, Marten Mitt, Marek Frantzusov, Silvester Aer, Ermo Ojaste, Margus Pukk, Arso Raid, Jaanus Rätsepp, Mart Liinat, Hendrik Karlson, Marek Tammemäe, Keio Treu

2014. spordiaasta positiivne üllatajaXsander Solbaja, Valga spordiklubi, Valga linn, sumo

2014. spordiaasta positiivne üllatajaKarmen Piho, mäesuusaklubi Väike Munamägi, Otepää vald, mäesuusatamine

Edukaim treenerRiho Meri, spordiklubi Maret-Sport, Valga linn, kergejõustik

2014. aasta spordiperekondperekond Loorman: Tiiu, Rein, Mari ja Kadri Pilm, Tõrva võrkpalliklubi, Tõrva linn, võrkpall


2014. aasta rahvusvaheliste tiitli- ja karikavõistluste edukamad Valgamaa sportlased

OLÜMPIAMÄNGUDTIIRMAA, Karl-August suusakahevõistlus 44. koht

GAIM, Grete laskesuusatamine 7,5 km sprint 71. koht

laskesuusatamine 15 km 58. koht

MAAILMAMEISTRIVÕISTLUSEDGRANOVSKAJA, Piret sisekergejõustik N45, 60 m jooks I koht

GRANOVSKAJA, Piret sisekergejõustik N45, 200 m jooks II koht

LUUP, Kristiina lohesurf , vabastiil MM 6. koht

LUUP, Silvia suusaorienteerumine, U20 MM, teatesõit 6. koht

GAIM, Grete laskesuusatamine U23, 12,5 km 14. koht

GAIM,Grete laskesuusatamine U23, sprint 21. koht

GAIM, Grete laskesuusatamine U23, viitstart 18. koht

SAAL, Andres suusaorienteerumine U20, sprint 12. koht

SAAL, Andres suusaorienteerumine U20, lühirada 13. koht

SAAL, Andres suusaorienteerumine U20, tavarada 17. koht

SAAL, Andres suusaorienteerumine, teatesõit 7. koht

EUROOPA MEISTRIVÕISTLUSEDPOPP, Aili jahilaskmine COMBI (VSS +JKV) EM 7. koht

UDRAS, Grete kergejõustik, kõrgushüpe 14. koht

LAANMÄE, Tanel kergejõustik, odavise 18. koht

KANGUR, Kevin petanque U20, triod 16. koht

KANGUR, Kaur petangue U20, triod 16. koht

SOLBAJA, Xsander sumo U12, 65 kg+ I koht

SOLBAJA, Xsander sumo U14, 70 kg+ 7. koht

Eesti Suusaliidu poolt parimateks valitud Valgamaa sportlasedParimad juuniorid murdmaasuusatajad: Anette Veerpalu ja Andreas Veerpalu, SK Karupesa Team

Parim noor suusahüppaja: Artti Aigro, SK Otepää

Valgamaa spordiklubide sportlaste poolt 2014. aasta Eesti meistrivõistlustelt võidetud medalid

Tabel 9-7. 2014. aasta Eesti meistrivõistluste kuldmedalite võitjad

Sportlane Vanuseklass Spordiala Spordiklubi

AIGRO, Artti M16 suusahüpped, normaalmägi Otepää SK

AIGRO, Artti M18 suvine kahevõistlus, tavadistants Otepää SK

AIGRO, Artti M16 suvised suusahüpped, normaalmägi Otepää SK

AIGRO, Artti M18 suvised suusahüpped, normaalmägi Otepää SK

AIGRO, Artti M suvised suusahüpped, meeskonnavõistlus Otepää SK

ALBA, Laura N murdmaasuusatamine, sprinditeade SK Karupesa Team

ALBA, Laura N murdmaasuusatamine, teatesõit 3x5 km SK Karupesa Team

ARDEL, Johanna NJ kergejõustik, 3000 m jooks SK Beavers

ARDEL, Johanna NJ kergejõustik, 2000 m takistusjooks SK Beavers

ARENG, Tarmo M35 korvpall KK Ribi



AINSOO, Tõnu M50 kergejõustik, M50, kaugushüpe Valgamaa SVS

AUNINŠ, Talis M55 kergejõustik, 400 m jooks Valgamaa SVS

BLAASEN, Uudo M70 petanque, üksikmäng Valgamaa SVS

DANILAS, Hans Markus M12 mäesuusatamine, Alpi superkahevõistlus MSK Väike Munamägi

GRANOVSKAJA, Piret N45 kergejõustik, 100 m jooks SK Maret-Sport



GRANOVSKAJA, Piret N45 sisekergejõustik, 60 m jooks SK Maret-Sport

GRANOVSKAJA, Piret N45 sisekergejõustik, 200 m jooks SK Maret-Sport

JÕGI, Mattias M20 teatesuusatamine SK Karupesa Team

KAART, Elmo M35 korvpall KK Ribi

KAASIK, Andreas M35 korvpall KK Ribi

KATTAI, Tiit M35 petanque, üksikmäng Valga Petanque Klubi

KULJUS, Allan M35 korvpall KK Ribi

LAANMÄE, Tanel M kergejõustik, odavise SK Viraaž

LAINE, Tormis M14 mäesuusatamine, ülisuurslaalom Otepää Õhujõud

LAINE, Tormis M14 mäesuusatamine, Alpi superkahevõistlus Otepää Õhujõud

LAINE, Tuule N16 mäesuusatamine, slaalom Otepää Õhujõud

LAINE, Tuule N16 mäesuusatamine, suurslaalom Otepää Õhujõud

LAINE, Tuule N16 mäesuusatamine, ülisuurslaalom Otepää Õhujõud

LAINE, Tuule N16 mäesuusatamine, Alpi superkahevõistlus Otepää Õhujõud

LEHISMETS, Siim M20 rullsuusatamine, 12 km vabatehnikas SK Karupesa Team

LEHISMETS, Siim M20 teatesuusatamine SK Karupesa Team

LEPPIK, Indrek M35 korvpall KK Ribi

LOKUTŠEVSKI, Priit M35 korvpall KK Ribi

LUIK, Mirell TA kergejõustik, vasaraheide SK Viraaž

LUTS, Marek M40 kergejõustik, 800 m jooks SK Walketa

MERI, Margot NJ kergejõustik, 400 m tõkkejooks SK Maret-Sport

MIKK, Rein M65 kergejõustik, vasaraheide Valgamaa SVS

MÄGI, Allan M35 korvpall KK Ribi

NESTERENKO, Vladislav U16 Kreeka-Rooma maadlus, -35 kg Valga SK

NESTERENKO, Vladislav U16 vabamaadlus, -38 kg Valga SK

NÄÄME, Alar M sumo, 100 kg Valga SK

OJA, Mihkel M suvised suusahüpped, meeskonnavõistlus Otepää SK

OJASTE, Teiloora N16 rullsuusatamine, vabatehnika sprint SK Karupesa Team

OJASTE, Triin N murdmaasuusatamine, 10 km klassikatehnikas SK Karupesa Team

OJASTE, Triin N murdmaasuusatamine, sprinditeade SK Karupesa Team

OJASTE, Triin N murdmaasuusatamine, teatesõit 3x5 km SK Karupesa Team

OJASTE, Triin N rullsuusatamine, 12 km vabatehnikas SK Karupesa Team

PARIK, Liivi N60 orienteerumine, lühirada Otepää SK

PIHO, Carmen N14 mäesuusatamine, slaalom MSK Väike Munamägi

PIHO, Carmen N14 mäesuusatamine, suurslaalom MSK Väike Munamägi

PIHO, Carmen N14 mäesuusatamine, ülisuurslaalom MSK Väike Munamägi



PILLER, Elli N70 lauatennise üksikmäng Valgamaa SVS

POPP, Aili N jahipraktiline laskmine, VSS 20 + 20 Jaanikese JÜ

POPP, Aili N jahipraktiline laskmine, VSS +JKV Jaanikese JÜ

PULLES, Mariel Merlii N16 murdmaasuusatamine, 5 km klassikatehnikas SK Karupesa Team

PULLES, Mariel Merlii N18 murdmaasuusatamine, sprinditeade SK Karupesa Team

PULLES, Mariel Merlii N18 rullsuusatamine, vabatehnika sprint SK Karupesa Team

PUNGA , Priit M35 korvpall KK Ribi

RENTER , Andrus M35 korvpall KK Ribi

RIITSALU, Kert M16 mäesuusatamine, slaalom MSK Väike Munamägi

RIITSALU, Kert M16 mäesuusatamine, ülisuurslaalom MSK Väike Munamägi

SAAR, Ott U18 Kreeka-Rooma maadlus, -63 kg Valga SK

SUURORG, Raul M35 korvpall KK Ribi

SVIRSKAJA, Kristina N sumo, -60 kg Valga SK

TIIRMAA, Karl-August M suvised suusahüpped, meeskonnavõistlus Otepää SK

TIIRMAA, Karl-August M suvine kahevõistlus, tavadistants Põhjakotkas

TRAŠANOV, Laura TB sisekergejõustik, kõrgushüpe SK Maret-Sport

TOMING, Kuuno M35 korvpall KK Ribi

TÄMM, Edvin M13 suvebiathlon, sprint 2 km SK Karupesa Team

TÄMM, Edvin M13 suvebiathlon, jälitussõit 2 km SK Karupesa Team

VEERPALU, Andrus M murdmaasuusatamine, 15 km klassikatehnikas SuKL Jõulu

VEERPALU, Anette N18 murdmaasuusatamine, 5 km klassikatehnikas SK Karupesa Team

VEERPALU, Anette N18 murdmaasuusatamine, sprinditeade SK Karupesa Team

VEERPALU, Anette N20 murdmaasuusatamine, vabatehnika sprint SK Karupesa Team

VEERPALU, Anette N murdmaasuusatamine, teatesõit 3x5 km SK Karupesa Team

VŠIVSTEV, Mart M16 rullsuusatamine, vabatehnika sprint SK Karupesa Team

VŠIVSTEV, Mart M16 rullsuusatamine, 12 km vabatehnikas SK Karupesa Team

VŠIVSTEV, Mart M17 suvebiathlon, sprint 7,5 km Äkke SuK/Narva SK Energia

VŠIVSTEV, Mart M17 suvebiathlon, jälitussõit 10 km Äkke SuK/Narva SK Energia

VEERPALU, Andreas M20 murdmaasuusatamine, teatesõit 3x5 km SK Karupesa Team

Allikas: Valgamaa Spordiliit.

Tabel 9-8. 2014. aasta Eesti meistrivõistluste hõbemedalite võitjad


AIGRO, Artti M16 kahevõistlus, tavadistants Otepää SK

ALTER, Markkus M14 suvine kahevõistlus, tavadistants Otepää SK

ALTER, Markkus M14 suvised suusahüpped, normaalmägi Otepää SK

ANISSIMOV, Mark U16 vabamaadlus, -38 kg Valga SK

BOGATŠOV, Brandon U16 motorattasõit, Motokross Quad200 Motoklubi K & K

BLAASEN, Uudo M70 lauatennis, üksikmäng Valgamaa SVS

DANILAS, Hans Markus M12 mäesuusatamine, slaalom MSK Väike Munamägi

DANILAS, Hans Markus M12 mäesuusatamine, suurslaalom MSK Väike Munamägi



DANILAS, Hans Markus M12 mäesuusatamine, ülisuurslaalom MSK Väike Munamägi

KAART, Kadi TA kergejõustik, odavise SK Maret-Sport

KAART, Kadi TA kergejõustik, kuulitõuge SK Maret-Sport

KAPP, Andero M10 suvine kahevõistlus, tavadistants Otepää SK

KIRT, Magnus M kergejõustik, odavise Tallinna TÜ SK

LEHISMETS, Siim M20 murdmaasuusatamine, teatesprint Karupesa Team

MERI, Margot NJ kergejõustik, seitsmevõistlus SK Maret-Sport

MIKK, Rein M65 kergejõustik, raskusheide Valgamaa SVS

MIRONJUK, Aleksandria N16 rullsuusatamine, vabatehnika sprint SK Karupesa Team

MOLODKIN, Nikita M poks, -69 kg PK Nahkkinnas

MÄGI Harry M60 kergejõustik, kettaheide Valgamaa SVS

MÄGI, Laur M10 mäesuusatamine, slaalom MSK Väike Munamägi

MÄGI, Laur M10 mäesuusatamine, suurslaalom MSK Väike Munamägi

MÄGI, Merliis TB kergejõustik, vasaraheide SK Viraaž

OJA, Mihkel M18 suusahüpped, normaalmägi Otepää SK

OJA, Mihkel M20 suvised suusahüpped, normaalmägi Otepää SK

OJASTE, Teiloora N14 murdmaasuusatamine, 3 km klassikatehnikas (ühisstart) SK Karupesa Team

OJASTE, Teiloora N14 murdmaasuusatamine, teatesõit 3x2 km SK Karupesa Team

OJASTE, Teiloora N16 rullsuusatamine, 8 km vabatehnikas SK Karupesa Team

OJAVEE, Kerstin N14 murdmaasuusatamine, teatesõit 3x2 km SK Karupesa Team

OJAVEE, Kerstin N15 suvebiathlon, sprint 3 km SK Karupesa Team

OJAVEE, Kerstin N15 suvebiathlon, jälitussõit 3 km SK Karupesa Team

PARIK, Liivi N60 orienteerumine, tavarada Otepää SK

PILLER, Elli N70 petanque, üksikmäng Valgamaa SVS

PULLER, Janek U15 poks, -60 kg PK Nahkkinnas

PULLES, Mariel Merlii N16 murdmaasuusatamine, 5 km klassikatehnikas (ühisstart) SK Karupesa Team

PULLES, Marit Maribel N14 murdmaasuusatamine, teatesõit 3x2 km SK Karupesa Team

PÕDER, Laura U16 naistemaadlus, -52 kg Valga SK

PÕDER, Laura U18 naistemaadlus, -52 kg Valga SK

RAUDSEPP, Mati M sumo, -100 kg Valga SK

REEDE, Toomas M petanque, paarismäng Valga PK

REEDE, Varje N halli petanque, täpsustulistamine Valga PK

REEDE, Varje N petanque, paarismäng Valga PK

REEDE, Varje N petanque, trio Valga PK

RIITSALU, Kert M16 mäesuusatamine, suurslaalom MSK Väike Munamägi

RIITSALU, Kert M16 mäesuusatamine, Alpi superkahevõistlus MSK Väike Munamägi

RIITSALU, Rose-Marie U14 võimlemine, rühmvõimlemine VK Janika – Rosett

RUUKEL, Kenno M18 kahevõistlus, tavadistants Otepää SK

RUUKEL, Kenno M18 suvised suusahüpped, normaalmägi Otepää SK

SAAL, Andres M20 suusaorienteerumine, tavarada Otepää SK

SAAL, Andres M20 suusaorienteerumine, sprint Otepää SK

SALUJÕE, Mihkel U14 motorattasõit, motokross Quad 50 Motoklubi K & K

SIDORENKO, Anna TA sisekergejõustik, kolmikhüpe SK Maret-Sport



SIDORENKO, Anna TA kergejõustik, kolmikhüpe SK Maret-Sport

SOLBAJA, Xsander U12 sumo, +60 kg Valga SK


SUUR, Ivo M jalgrattasport, teatekross Thule Opel Proteam

SÕRG, Kristjan M kergejõustik, suur Rootsi teatejooks Tartu SS Kalev

TRAŠANOV, Laura TB kergejõustik, odavise SK Maret-Sport

UDRAS, Grete N sisekergejõustik, kõrgushüpe Tartu SS Kalev

UDRAS, Grete N kergejõustik, kõrgushüpe Tartu SS Kalev

UNN, Albert M14 murdmaasuusatamine, teatesõit 3x3 km SK Karupesa Team

VAHI, Steve M14 murdmaasuusatamine, teatesõit 3x3 km SK Karupesa Team

VAHTRE, Marje N45 kergejõustik, odavise

VEERPALU, Anders M14 murdmaasuusatamine, teatesõit 3x3 km SK Karupesa Team

VEERPALU, Andreas M20 murdmaasuusatamine, vabatehnika sprint SK Karupesa Team

VEERPALU, Andreas M20 murdmaasuusatamine, teatesprint SK Karupesa Team


Tabel 9-9. 2014. aasta Eesti meistrivõistluste pronksmedalite võitjad


AALISTE, Andres M20 suvine kahevõistlus, tavadistants Otepää SK

ALBA, Laura N murdmaasuusatamine, 10 km klassikatehnikas SK Karupesa Team

ANDRESSOO, Alice N golf, rajamäng Otepää GK

ARDEL, Johanna NJ sisekergejõustik, 1500 m jooks SK Beavers

ARDEL, Johanna NJ kergejõustik, 2 km murdmaajooks SK Beavers

DALBERG, Cliona Georgia N golf, löögimäng Otepää GK

JAAKSON, Janar-Keit PB kergejõustik, 400 m jooks SK Maret-Sport

JUUS, Kaarel MJ kergejõustik, odavise SK Maret-Sport

KAART, Kadi TA kergejõustik, kettaheide SK Maret-Sport

KAART, Kadi TA kergejõustik, seitsmevõistlus SK Maret-Sport

KALMUS, Karl-Kevin PB sisekergejõustik, 200 m jooks SK Maret-Sport

KLOPETS, Kevin M12 suvine kahevõistlus, tavadistants Põhjakotkas

KURG. Levo U19 poks, -91 kg PK Nahkkinnas

LEMMATS, Romet M14 mäesuusatamine, slaalom MSK Väike Munamägi

LIIV, Marcella TA kergejõustik, odavise SK Viraaž

LIIVAMÄGI, Stever M18 suusahüpped, normaalmägi Otepää SK

MEEMA, Marju N23 murdmaasuusatamine, vabatehnika sprint SK Karupesa Team

MEEMA, Marju N23 murdmaasuusatamine, 10 km klassikatehnikas SK Karupesa Team

MERI, Margot NJ sisekergejõustik, kõrgushüpe SK Maret-Sport

MERI, Margot NJ sisekergejõustik, 60 m tõkkejooks SK Maret-Sport

MERI, Margot NJ kergejõustik, kaugushüpe SK Maret-Sport

MIRONJUK, Aleksandria N16 rullsuusatamine, 8 km vabatehnikas SK Karupesa Team

OJA, Mihkel M18 kahevõistlus, tavadistants Otepää SK

OJASTE, Triin N murdmaasuusatamine, vabatehnika sprint SK Karupesa Team

PARIK, Anti M60 orienteerumine, öine tavarada Otepää SK

PODERAT, Greete N mäesuusatamine, slaalom MSK Väike Munamägi



PODERAT, Greete N mäesuusatamine, suurslaalom MSK Väike Munamägi

PODERAT, Greete N mäesuusatamine, Alpi superkahevõistlus MSK Väike Munamägi

PULLES, Mariel Merlii N16 murdmaasuusatamine, vabatehnika sprint SK Karupesa Team

PULLES, Mariel Merlii N18 rullsuusatamine, 8 km vabatehnikas SK Karupesa Team

RAID, Karl Martin M10 mäesuusatamine, slaalom MSK Väike Munamägi

RAID, Karl Martin M10 mäesuusatamine, suurslaalom MSK Väike Munamägi

REIDOLF, Hanno-Henri M12 suvised suusahüpped, normaalmägi Otepää SK

RENNU, Cathlin NJ kergejõustik, kõrgushüpe SK Maret-Sport

SAAL, Andres M20 orienteerumine, öine tavarada Otepää SK

SAAR, Evo M sumo, -92 kg Valga SK

SIDORENKO, Anna TA sisekergejõustik, 300 m jooks SK Maret-Sport

SIDORENKO, Anna TA sisekergejõustik, kaugushüpe SK Maret-Sport

SIDORENKO, Anna TA kergejõustik, 200 m jooks SK Maret-Sport

SILLAMÄGI, Geron U18 Kreeka-Rooma maadlus, -54 kg Valga SK

SLJUSARTŠUK, Anna-Marija NJ kergejõustik, 800 m jooks SK Maret-Sport

SOLBAJA, Xsander U12 sumo, absoluutkaal Valga SK


SPERLING, Geiri NN kergejõustik, kõrgushüpe SK Maret-Sport

SVIRSKAJA, Kristina NJ naistemaadlus, -55 kg Valga SK

SVIRSKAJA, Kristina N naistemaadlus, -53 kg Valga SK

TIIRMAA, Karl-August M suvised suusahüpped, normaalmägi Põhjakotkas

TIRRAND, Reimo U20 vabamaadlus, 120 kg Valga SK

TRAŠANOV, Laura TB kergejõustik, kõrgushüpe SK Maret-Sport

TULLUS, Kristo M golf, mid-amatöörid Otepää GK

VAHTRE, Marje N45 kergejõustik, raskusheide Valgamaa SVS


Harrastusspordile eraldatud toetus

Tabel 9-10. Harrastusspordile eraldatud toetus Valgamaal

2010 2011 2012 2013 2014

Taotlejaid 23 17 17 20 24

Taotlusi 23 21 18 25 27

Eraldatud toetus (eurot) 14 243 14 215 14 187 14 152 14 119

160 VALGAMAA AASTARAAMAT 2014 Märkmed

Raamatus kasutatud märkide seletus:

… andmeid ei ole saadud või need on avaldamiseks ebakindlad;

- nähtust ei esinenud.

Documents

Valgamaa · 6 VALGAMAA AASTARAAMAT 2014 Hea Valgamaa aastaraamatu lugeja! Erinevad sündmused maailmas ja Valgamaal tegid aasta 2014 kahtlemata eriliseks ning kordumatuks. Maailma