Jäätmekava vastuvõtmineToomja küla 18 51 1 8 17 43 Põlliku küla 18 30 1 7 17 23 Oblu küla 14 25 14 25 Tamsi küla 23 31 23 31 Vaopere küla 21 55 21 55 Suurekivi küla 24 46

Jäätmekava vastuvõtmine Leht 1 / 45

Väljaandja: Kaiu VallavolikoguAkti liik: määrusTeksti liik: algtekstAvaldamismärge: KO 2007, 138, 1634

Jäätmekava vastuvõtmine

Vastu võetud 29.06.2005 nr 38

Võttes aluseks Jäätmeseaduse § 59 lõike 1 võtta vastu Kaiu valla jäätmekava.

Määrus jõustub 20. juulil 2005.a.

Volikogu esimeesLembit ARRO

Kaiu Vallavolikogu 29. juuni 2005. a määruse nr 38lisa

KAIU VALLAJÄÄTMEKAVA

2005 – 2009. a

Projektijuht: JargoJürgens

Sissejuhatus

Käesoleva jäätmekava koostamisel on lähtutud Jäätmeseaduse§ 42, mille kohaselt onkohalikuomavalitsusüksuse jäätmekava, maakonna jäätmekavast juhindudes, koostatudkohalikuomavalitsusüksuse arengukava jäätmehoolduse arendamist põhjalikumaltpuudutav osa. Sama seaduse § 42kohaselt võib jäätmekava koostada ühiselt mitmekohaliku omavalitsusüksuse kohta.

Kaiu vald on asutanud, koostöös teiste omavalitsustegaJärvamaalt, Harjumaalt, Raplamaalt, Jõgevamaalt,Viljandimaalt ning PärnumaaltMTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskuse (edaspidi KEJHK). KEJHK onloodudomavalitsuste jäätmehooldusalase koostöö edendamiseks, Jäätmeseadusegaomavalitsustele pandudülesannete täitmiseks ningühiselt piirkonna jäätmehoolduse arendamiseks.

Lähtudes eeltoodust on Kaiu vallajäätmekava koostamisel arvestatud kogu KEJHKteeninduspiirkonnajäätmehooldusalaste arendamisvajaduste ja –võimalustega. Kaiu valla jäätmekavaon üks osaKEJHK piirkonna üldisest jäätmekavast.

Kaiu valla jäätmekava koostamiseeesmärgiks on analüüsida piirkonna jäätmehoolduse olukorda,määratledaseadusandlusest tulenevad kohustused ja eesmärgid ning välja töötada Kaiu vallaja KEJHK üldisedjäätmehooldusalased eesmärgid ja tegevuskava. Käesolevajäätmekava koostamisel on aluseks võetud RiiklikJäätmekava ja RaplamaaJäätmekava ning koostatud jäätmekava on üheks osaks KEJHK üldisestjäätmekavast.

Kaiu valla jäätmehooldusalastekseesmärkideks on korraldatud olmejäätmeveoga haaratud jäätmetekitajatearvusuurendamine, taaskasutatavate jäätmete liigitikogumine ja sorteerimine jäätmetetekkekohal, sh

Leht 2 / 45 Jäätmekava vastuvõtmine

pakendijäätmete kogumissüsteemi väljaehitamine, ning piirkonnajäätmetekitajate jäätmehooldusalasekeskkonnateadlikkuse tõstmine, läbipõhjaliku teavitus- ja koolitustöö.

Olulisemaks muudatuseks Kaiu vallajäätmehoolduses on korraldatud olmejäätmeveo ümberkorraldamineninghajaasustusega piirkondade liitmine jäätmekogumissüsteemiga. Korraldatudolmejäätmeveo eesmärgikson garanteerida kõikidele jäätmevaldajatelekvaliteetne, ühtsetel põhimõtetel välja töötatud ja võrdse hinnagajäätmetekogumise teenus. Kaiu vallas korraldatakse korraldatud olmejäätmeveo raamessegaolmejäätmetekogumist ja vedu.

Lisaks segaolmejäätmete käitlemiselearendatakse jäätmete (pakendijäätmete, ohtlike jäätmete,suuregabariidilistejäätmete) liigitikogumist ja sorteerimist nende tekkekohal. Sellekspaigaldatakse pakendimüügipunktide ja suuremate elamugruppide juurdepakendikogumiskonteinerid.

Käesoleva jäätmekava on koostanud MTÜKesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus, vastavalt KEJHK liikmetestomavalitsusteesindajate poolt heaks kiidetud lähteülesandele ja Kaiu Vallavalitsuse pooltesitatud andmetele.

Jäätmekava koostamiselosalesid:

● Jargo Jürgens, KEJHKprojektijuht;

● Villu Vasar, KaiuVallavalitsus.

Jäätmekava ulatus ja üldnõuded sisu osas on toodud Jäätmeseaduse§ 39 ja lisaks nõuded kohalikuomavalitsusejäätmekavale § 42. Käesolev jäätmekava käsitleb järgmisiteemasid:

1. Olemasoleva jäätmehoolduse olukorraanalüüs

2. Jäätmehoolduse õiguslikregulatsioon

3. Jäätmehoolduse eesmärgid ja eesmärkiderealiseerimise vahendid ja meetmed

4. Hinnang jäätmekäitluse mõju kohtakeskkonnaseisundile ja loodusvarade kasutamise mahu hinnang

5, Jäätmehoolduse korraldus jarahastamine

6. Jäätmehoolduse tegevuskava eesmärkiderealiseerimiseks

Käesolevas jäätmekavas ei ole käsitletud jäätmeliike,mis ei kuulu Jäätmeseaduse§ 1 järgijäätmeseadusereguleerimisalasse:

1. välisõhku heidetavad saasteained jaheitmed;

2. reovesi ja koos reoveega käitlemiselekuuluvad või keskkonda heidetavad jäätmed, välja arvatud reoveekäitlemiseltekkivad jäätmed (reoveesete);

3. radioaktiivsed jäätmed;

4. lõhkematerjalijääkidest koosnevad jalõhkematerjale sisaldavad jäätmed;

5. loomsete jäätmete, sealhulgasloomakorjuste käitlemine;

6. mullaviljakuse parandamiseks või mujalpõllumajanduses taaskasutatud sõnnik ning muud mullaviljakusesuurendamisekstaaskasutatud põllu- ja või metsamajanduses tekkivad loodusomased biolagunevadtavajäätmed;

7. maavarade ja maa-ainese uuringute,kaevandamise ning karjääride tootmisjäägid niivõrd, kuivõrd need onreguleeritudteiste seadustega.

Käesoleva jäätmekava uuendatakse igalaastal ning ajakohastatakse iga kolme aasta järel ning pärastsuuremaidmuudatusi riiklikus ja Raplamaa maakondlikus jäätmekavas ning jäätmehooldustreguleerivasseadusandluses.

Jäätmekava eelnõu kooskõlastatakse, avalikustataksening võetakse vastu Kaiu Vallavolikogu pooltJäätmeseaduse§-des 55 – 59 sätestatud korras.

1. KAIU VALLAÜLDISELOOMUSTUS

1. 1.1 Kaiu valla üldülevaade

Kaiu vald asub Rapla maakonna kirdenurgas. Vald piirnebHarjumaa Kõue vallaga, Järvamaa Väätsa valla ningRaplamaa Käru, Kehtna ja Juuruvallaga. Valla pindala on 261 km2. Vallason üks alevik ja 12 küla. Suuremaidkeskusi on kolm – Kaiu alevik, Kuimetsa külaja Vahastu küla. Maakonnakeskus Rapla asub 25 km kaugusel jaTallinn 60 kmkaugusel.


2.1.2 Kaiu valla rahvastik jaelamumajandus

01.01.2003. a seisuga oli vallas 1716 elanikku.Rahvastiku tihedus on ligikaudu 6,5 in/km2, Raplamaakeskmineasustustihedus on 12,5 in/km2ningEestis 33,3 in/km2.

Tabel 1.Kaiu valla rahvastiku jaotus asulatekaupa

Asula Elanike arv Asula Elanike arv Asula Elanike arvKAIUVALDKaiu alevik 599 Põlliku küla 30 Vahastu küla 91Karitsa küla 77 Suurekivi küla 46 Vana-Kaiu küla 96Kasvandu küla 71 Tamsi küla 31 Vaopere küla 55Kuimetsa küla 411 Tolla küla 93Oblu küla 25 Toomja küla 51KOKKU: 1676

Vallas on 2000.a seisuga kokku 641leibkonda. Leibkonnad on valdavalt 1-2 liikmelised.

Tabel2Kaiuvalla leibkondade iseloomustus1

1 liikmega 2 liikmega 3 liikmega 4 liikmega 5 liikmega 6 liikmega 7 või enamaliikmega

Keskmine

KAIUVALD204 155 87 106 61 16 12 2,63liiget

Elamumajandus

Kaiu vallas on kokku 487 elamut, milles onkokku 789 tavaelamuruumi. Kortermaju on kokku 24 tk., milleson kokku 261korterit, kuid Kaiu Vallavalitsuse andmetel asustatud 24 kortermaja. Eramuid onkokku 426.Enamik Kaiu valla asulate kortermajadest ja ühepereelamutest onehitatud nõukogude ajal ning hajapiirkondadetalumajatüüpi elamud enne 1945.aastat.

●1919 – 1945.a ehitati 268 uutelamut

● 1946 – 1960.a ehitati 38 uutelamut





.Tabel3.Kaiuvalla tavaelamuruumid2

Tavaeluruumid Tavaeluruumid Asustatud AsustamataKorterid Eramud Muu elamud

KAIUVALD261 426 39 726 612 114

Tabel4. Kaiuvalla asustatud elamud asulate lõikes.3

Asula / küla Elamud Elanikud Korterelamud ÜhepereelamudArv Elanikud Arv Elanikud

KAIU VALDKaiu alevik 60 599 13 450 47 149Vana-Kaiuküla

33 96 33 96

Kuimetsa küla 84 411 6 123 78 288


Karitsa küla 36 77 36 77Kasvandu küla 31 71 31 71Tolla küla 33 93 33 93Toomja küla 18 51 1 8 17 43Põlliku küla 18 30 1 7 17 23Oblu küla 14 25 14 25Tamsi küla 23 31 23 31Vaopere küla 21 55 21 55Suurekivi küla 24 46 24 46Vahastu küla 53 91 1 3 52 88KOKKU: 448 1676 22 591 426 1085

3. 1.3 Kaiu valla haridus, kultuur jatervishoid

Haridusasutustest onvallas:

● Kaiu Põhikool –asukoht Kaiu alevik

● Kuimetsa Algkool– asukoht Kuimetsa küla

● Kaiu Muusikakool– asukoht Kaiu alevik

● Kaiu Lastepäevakodu “Triinutare”– asukoht Kaiu alevik

Vallas on kolm rahvamaja ja kolmraamatukogu – Kaiu alevikus, Kuimetsa ja Vahastu külas. Kuimetsas onolemasspordihall.

Arstiabi valla elanikele osutab perearstPriit Murrut Kaiu alevikus. Kaius töötab ka apteek. Meditsiini-jahooldusteenuseid pakutakse ka Kaiu Hooldekodus, tegemist on üldhooldekoduga, kushetkel on 15 vanurit,kellest 5 on Kaiu valla elanikud.

1.4 Kaiu vallaettevõtlus

Tabel 5.Kaiu valla suurimad tööandjad

Ettevõte Tegevusala Asukoht Töötajate arvKaiu Eko AS Tööriiete õmblemine,

metallitööd, kaubandusKaiu alevik 70

Kaiu Auto AS Transportteenused,reisijateveduväikebussidega

Kaiu alevik 12

Kaiu Ehitus OÜ Ehitus-, remondi-jarenoveerimistööd

Kaiu alevik 25

Kaiu LT OÜ Piimakarja- jaseakasvatus Kaiu alevik 60Karitsu Rantšo OÜ Lihaveiste kasvatus,

kohupiima jajogurtitootmine

Kaiu alevik 20

KuimetsaMasinaühistu Piimakarja janoorveistekasvatus

Kuimetsa küla 37

Reibal JRK OÜ Metsamajandus,metsamaterjalivedu,autoremont

Vana-Kaiu küla 15

Teenindus

● Aasa Kaubanduse OÜ kauplus Kaare– toidu- ja esmatarbekaubad, alkohol, Kaiualevik

● Hepa OÜ Kuimetsa tankla– asukoht Kuimetsa küla

● Kaiu Hooldekodu– meditsiini- ja hooldusteenused, asukoht Kaiualevik

● Kaiu postkontor

● Karitsu Rantšo OÜ kauplus Mandirei pood– toidu- ja tööstuskaubad, asukohtKaiu alevik

● Karuke OÜ kauplus Karuke- toidu- ja tööstuskaubad, alkohol, asukoht Kaiualevik


● Katrina Äri OÜ baar Katrina– asukoht Kaiu alevik

● KuimetsapostIpunkt

● Priit Murrut FIE– perearst, asukoht Kaiu alevik

● Rapla Apteek OÜ Kaiuharuapteek

● Rapla Tarbijate Ühistu Kaiu kauplus –toidu- ja tööstuskaubad, alkohol,asukoht Kaiu alevik

● Rapla Tarbijate Ühistu Kuimetsa kauplus –toidu- ja tööstuskaubad, alkohol,asukoht Kuimetsa küla

● Saamapuu OÜ kauplus Tuule äri– toidu- ja tööstuskaubad, alkohol, asukoht Vahastuküla

● Vahastupostipunkt

4. 1.5 Kaiu valla tehniline infrastruktuur

Teedevõrk

Kaiu vallas on kokku173 km avalikke teid, millest 90 km moodustavad kohalikud teed ja 5 km tänavad.Erateidon kokku 53 km ja metsateid 35 km. Valla teedevõrgustikust suurema osamoodustavad kruusakattega teed.

Energeetika

Kaiu vallas on hetkel olemas õlikütteltöötav tsentraalkatlamaja, mis on plaanis likvideerida 2005.a. Hetkelontsentraalküttele jäänud veel üks Kaiu aleviku kortermaja, vallamaja, lasteaed jakool. Nimetatud tarbijadon planeeritud üle viia lokaalküttele. Kaiu alevikuteised kortermajad on üle viidud lokaalküttele ning küttenakasutataksepeamiselt õlikütet. Ülejäänud Kaiu valla elamud on peamiselt ahjuküttega, kuskasutatakse peamiseltpuidukütet.

5. 1.6 Kaiu vallatõmbekeskused

Kaiu valla peamiseks tõmbekeskuseks onKaiu alevik, mis on Kaiu valla halduskeskuseks. Teiseks suuremakskeskuseks onKuimetsa küla. Mõlemas keskuses on elanike esmaseks teenindamiseks vajalikudvõimalusedolemas – kool, kauplused, tankla jne.

Väljaspool Kaiu valda on tõmbekeskuseks Rapla linn(23km), mis Raplamaahalduskeskuseks.

Tabel 7. Kaiu valla tõmbekeskused

Tõmbekeskus Külad Kaugustõmbekeskusest

Elanike arv Majapidamised

Eramajad KortermajadKAIU VALD

Kaiu alevik - 599 47 13Karitsa küla 2 km 77 36 -Vana-Kaiu küla 4 km 96 33 -Tolla küla 2,5 km 93 33 -Toomja küla 2,2 km 51 17 1Kasvandu küla 1 km 71 31 -

Kaiutõmbekeskus

Põlliku küla 12 km 30 17 1KOKKU: 7 asulat 1017 214 15

Kuimetsa küla Kaugus Kaiust9km

411 78 6

Oblu küla 3 km 25 14 -Tamsi küla 5 km 31 23 -Vaopere küla 4 km 55 21 -Suurekivi küla 9 km 46 24 -

Kuimetsatõmbekeskus

Vahastu küla 15 km 91 52 1KOKKU: 6 küla 659 212 7

2. KOHALIKU OMAVALITSUSEJÄÄTMEKAVA


Peamiseks õigusaktiks, mis reguleerib Eesti Vabariigisjäätmetega seonduvat, on Jäätmeseadus(RTI, 2004,30, 208), mis jõustus 01. mail 2004 aaastal. Vajaduse uue Jäätmeseadusejärele tingis Eesti jäätmehooldusesviimastel aastateltoimunud suhteliselt kiire areng ning vajadus viia seadus kooskõlla toimunud jatoimuvatemuudatustega Euroopa Liidu jäätmealasesseadusandluses.

Jäätmeseaduse § 42kohaselt peab kohaliku omavalitsusüksuse jäätmekavasisaldama järgmist:

1. jäätmehoolduseolemasoleva olukorra kirjeldust;

2. jäätmekäitluseksvajaliku loodusvaru mahu hinnangut;

3. jäätmekavarakendamise mõju keskkonnale;

4. kavandatavaideesmärke;

5. eesmärkiderealiseerimise vahendeid ja meetmeid ningtegevuskava.

Kohaliku omavalitsuse jäätmekavakoostamisel tuleb juhinduda riiklikust ja maakondlikustjäätmekavast,täpsustades järgmised jäätmehooldusega seotud valdkonnad:

1. kohalikuomavalitsuse organi korraldatava jäätmeveo arendamist tema haldusterritooriumil,sealhulgaskorraldatud jäätmeveo piirkonna või piirkondademääramist;

2. jäätmete liigitikogumise ja sorteerimise arendamist koos tähtaegadega konkreetsete jäätmeliikidekaupa;

3. jäätmehoolduserahastamist.

Jäätmeseaduse §42kohaselt võib kohalik omavalitsus koostada omajäätmekava koostöös teisteomavalitsusüksustega mitme peale. Sellinejäätmehoolduse planeerimine nõuab tihedat koostööd teisteomavalitsusüksustega.Kohalikul tasandil jäätmehoolduse planeerimisel on tähtis määratleda täpseltkohalikuleomavalitsusele erinevate jäätmehooldusalaste õigusaktidega antudõigused ning pandud kohustused.Omavalitsuste vahelise koostöö aluseks on ühisedeesmärgid ja tegevuskava ning identsed kohalikul tasandiljäätmehooldustreguleerivad õigusaktid.

Kaiu valla jäätmekava on koostatud koostöös teiste MTÜKesk-Eesti Jäätmehoolduse liikmetest omavalitsustega.24. märtsil 2004. aastalAS Väätsa Prügila ruumides toimunud koosolekul otsustasid MTÜ KEJHKliikmetestomavalitsuste esindajad koostada kõikidele liikmetele ühiselt jäätmekavad, kuson püstitatudühesugused jäätmehooldusalased eesmärgid ning eesmärkiderealiseerimise meetmed, arendamaks ühiseltKesk-Eesti piirkonna jäätmehooldusvastavaks Jäätmeseadusestoodud tingimustele ning saavutamaksriiklikkejäätmehooldusalaseid eesmärke.

Vastavalt omavalitsuste otsusele on igaKEJHK liikmest omavalitsuse jäätmekava iseseisev jäätmehooldusearengutplaneeriv dokument, mis üheskoos kokku moodustavad KEJHK teeninduspiirkonnajäätmekava.

3. KAIU VALLA JÄÄTMEHOOLDUSEISELOOMUSTUS

Käesoleva jäätmekava koostamisel on Kaiuvallast kogutud ja käideldud jäätmeliikide ja kogustehindamise aluseks võetudjäätmekäitlusettevõtete poolt esitatud andmed, Raplamaa jäätmekava,erinevadEestis teostatud jäätmekäitlusalased uuringute ja Kaiu Vallavalitsuse esitatudandmed. Hindamaksobjektiivselt valla jäätmehoolduse hetkeolukorda, onkäsitletud eraldi kodumajapidamistest, ettevõtetest jaasutustestjäätmekäitlusettevõtete poolt kogutud jäätmeliike ja koguseid.

6. 3.1 Kaiu valla jäätmete kogumine

Kaiu Vallavalitsuse andmetel tegelevadKaiu vallas jäätmekäitlusega teenustööna OÜ Resk (jäätmeluba nrL.JÄ.RA-34956),AS Ragn-Sells (jäätmeluba nr L.JÄ.RA-26205), AS Vaania (jäätmeluba nr.L.JÄ.RA-10784),AS Väätsa Prügila (jäätmeluba nr L.JÄ.RA-18364), Epler &Lorenz AS (L.JÄ.RA-17417), Masp As(L.JÄ.RA-17478) ja EcoPro AS(L.JÄ.RA-35856).

Olmejäätmete kogumiseks onpaigutatud:

● KAIU ALEVIKKU – 21 x 0,75 m3kogumiskonteinerit kodumajapidamisteteenindamiseks

11 x 0,75 m3kogumiskonteinerit asutuste teenindamiseks

3 x 4,5 m3kogumiskonteinerit asutuste teenindamiseks

● KUIMETSA KÜLA - 5 x 0,75 m3kogumiskonteinerit kodumajapidamisteteenindamiseks

3 x 0,75 m3kogumiskonteinerite asutuste teenindamiseks


Pakendijäätmed, jm liigitikogutudtavajäätmed

Pakendijäätmete kogumiseks on KaiuVallavalitsus koostöös AS Väätsa Prügilaga ja AS Vaaniaga paigutanudsegapakendikogumiskonteinerid valla suurematesse külades.

Pakendi kogumiskonteineridasuvad:

● Kuimetsa külas 2 tk. (ASVaania)

● Kaiu alevikus 2 tk. (AS Vaania)

● Vahastu küla 1 tk. ( AS VäätsaPürgila)

Segapakendina kogutakse segamini klaas-,kartong-, plekk- ja plastpakendi jäätmeid, mis sorteeritakse ASVäätsa Prügilasspetsiaalsel sorteerimisliinil materjaliliikide järgi ning suunataksetaaskasutusse. AS Vaaniasorteerib oma poolt kogutud materjaliTallinnas.

Lähtudes asjaolust, et liigitikogutudjäätmeid ei kaaluta nende kogumisel, vaid alles taaskasutavatematerjalideedasirealiseerimisel, pärast järelsorteerimist, puudub jäätmekäitlusettevõtetelülevaade igaomavalitsuse kohta eraldi, kust jäätmeid kogutakse. Sellesttulenevalt puudub Kaiu Vallavalitsusel ülevaadevallast kogutud segapakendikoguste üle.

Ohtlikudjäätmed

Ohtlike jäätmete kogumiseks on KaiuVallavalitsus korraldanud kogumisringe, kus kogutakse Kaiu vallaasulatekodumajapidamistes tekkinud ohtlikke jäätmeid. 2003.a korraldas KaiuVallavalitsus kogumisringikoostöös Raplamaa Keskkonnateenistusega ning 2004.akoostöös AS Ragn-Sellsiga. Täpsemad andmed KaiuVallavalitsusel kogutudjäätmekoguste ja –liikide kohta puuduvad.

2003.a koguti Kaiu valla majapidamistestkokku 224,22 tonni olmejäätmeid. Arvestades Kaiu valla elanike arvu,koguti2003. aastal ühe inimese kohta 133,80 kg olmejäätmeid aastas.

Tabel 8.Jäätmekäitlejate poolt kodumajapidamistest 2003.a.kogutud jäätmekogused, t/a

Jäätmekäitleja Jäätmeluba Kogutudjäätmeliigidja kogused

Jäätmeliik Jäätmekood KogusKAIUVALDRagn-Sells AS Segaolmejäätmed 20 03 01 0,264Resk OÜ Segaolmejäätmed 20 03 01 243,300Väätsa Prügila AS Segapakendid 15 01 06 0,656KOKKU: 244,22

Kaiu Vallavalitsuse andmetel onkorraldatud jäätmevedu peamiselt valla suuremates asulates: Kaiu, Vana-Kaiu,Kuimetsa, Vahastu, Toomja keskasulates. Väljaspool keskasulaid on jäätmeveogaliitunud elanike arvvähene. Hinnanguliselt on jäätmeveoga liitunud ca 1340elanikku. Seega 2003.a koguti ühe liitunud elanikukohta ca 182,25 kgsegaolmejäätmeid.

7. 3.2 Kaiu vallas hinnanguliselt tekkivad jäätmed

AS Maves poolt koostatud ning Riigikogu4. detsembri 2002. a otsusega heaks kiidetud Üleriigilise Jäätmekavakohaselttekkis 2000.a Eestis ühe elaniku kohta keskmiselt 378 kg olmejäätmeid aastas,mis teeb ca 1 kgsegaolmejäätmeid inimese kohta päevas.

Hinnanguliselt tekkivate jäätmekogustehindamise aluseks on võetud erinevates jäätmehooldusealastesuuringutes toodudaastas ühe elaniku kohta tekkiv jäätmekogus. Tekkivate jäätmete kogus sõltubsuurestielanike tarbimisharjumustest ning kaubandus ja teisteteenindusettevõtete lähedusest või paremast ühendusestsuurematetõmbekeskustega.

Sellest tulenevalt on arvestatud üheinimese kohta segaolmejäätmete tekkeks:

● tiheasustusegapiirkonna elanikud 225 kg/a

● hajaasustusegapiirkonna elanikud 175 kg/a

Tabel 9.Kaiu valla majapidamistes hinnanguliselt tekkivatesegaolmejäätmete kogus, t/a.


Asula Elanike arv Tekkiv jäätmekogus KOKKU, t/aKAIUVALDTIHEASUSTUSEGAPIIRKONDKaiu alevik 599 225 kg/a 134,775Vana-Kaiu küla 96 225 kg/a 21,600Kuimetsa küla 411 225 kg/a 92,475HAJAASUSTUSEGAPIIRKONDKaritsa küla 77 175 kg/a 13,475Kasvandu küla 71 175 kg/a 12,425Tolla küla 93 175 kg/a 16,275Toomja küla 51 175 kg/a 8,925Põlliku küla 30 175 kg/a 5,250Oblu küla 25 175 kg/a 4,375Tamsi küla 31 175 kg/a 5,425Vaopere küla 55 175 kg/a 9,625Suurekivi küla 46 175 kg/a 8,050Vahastu küla 91 175 kg/a 15,925KOKKU: 1676 348,600

Segaolmejäätmeteliigiline koostis

Segaolmejäätmed on oma olemuseltheterogeensed ja nende koostis on muutuv. Jäätmete koostis muutubsuurestisõltuvalt inimeste tarbimisharjumistest, kaubandusettevõtete kaugusest, inimestevõimalusest jäätmeidise käidelda. Isekäitlemise osakaal on oluliselt suuremmaapiirkondades, kus orgaanilised toidujäätmedkomposteeritakse või osaliseltkasutatakse loomatoiduks ning paberi ja papijäätmed põletatakse.

Käesolevas jäätmekavas on segaolmejäätmeteliigilise koostise aluseks võetud Riiklikus jäätmekavastoodud protsentuaalnekoostis. 2000. aastal Tallinnas, Pärnus, Raplas, Aravetel, Kuusalus ja Looasulasläbiviidud uuringu kohaselt moodustasid orgaanilised jäätmed keskmiselt42,1%, paber, papp, kartong 25,3%,klaas 2,7%, metall 3,8%, plast 11,6%, puit3,3%, püsijäätmed 6,7%, komposiitmaterjalid (k.a kartongilpõhinevadjoogipakendid) 3,4%, tekstiil 0,9% ja ohtlikud jäätmed 0,2% kogutudsegaolmejäätmetest.

Tabel 10.Kaiu valla majapidamistes hinnanguliselt tekkivatesegaolmejäätmete koostis.

Jäätmeliik Massi protsent Jäätmekogus,t/aOrgaanilised jäätmed 42,1 146,761Paber, papp, kartong 25,3 88,196Klaas 2,7 9,412Metall 3,8 13,247Plast 11,6 40,438Puit 3,3 11,504Püsijäätmed 6,7 23,356Komposiitmaterjalid 3,4 11,852Tekstiil 0,9 3,137Ohtlikud jäätmed 0,2 0,697KOKKU: 100 348,600

Olmejäätmetehulgas olevad pakendijäätmete kogused

Lähtudes asjaolust, et pakendite ja pakendijäätmetekäitlemisele on seoses Eesti liitumisel EL-iga senisestrohkemtähelepanu pööratud ning Pakendiseadusegaon täpsemalt reguleeritud antud jäätmehooldusevaldkonda, on Kaiuvallas täpsemalt selgitatud pakendite klassifikatsioone ninganalüüsitud tekkivaid pakendi ja pakendijäätmetekoguseid.

Pakendid on kõik tooted, sõltumata valmistamisematerjalist või selle omadustest, mida kasutatakse kaupadehoidmiseks,kaitsmiseks, käsitlemiseks, kättetoimetamiseks ja esitlemiseks, toormest kunivalmiskaubani, tootjastkuni kasutajani või tarbijani. Pakendiks loetakse ka seleesmärgil kasutatavaid mittetagastatavaid esemeid4. Pakendid muutuvad pakendijäätmeteks, kui nendevaldaja on need ära visanud, kavatseb seda teha või onkohustatud seda tegema,ehk siis, kui tarbija on visanud pakendi prügikasti võikogumiskonteinerisse.

Pakendid liigitatakse lähtuvalt nendekoostismaterjalidest järgmiselt:


● Paber japapppakend– moodustavad koos komposiitpakendiga (kihilisestkartongist või sellele lisaks kile, plastvõi foolium) ca 40% kasutatavastpakendimaterjalist 5. Komposiitpakendasendab toiduainetööstuses oluliseltplastpakendit joogipakendina. Peamiseltkasutatakse komposiitpakendeid mittegaasiliste karastusjookide,mahlade japiimatoodete pakendamiseks.

● Klaaspakend– kasutataksepeamiselt toiduainetööstuses (alkohoolsete- ja karastusjookidepakendamiseks),vähemal määral farmaatsia- , keemia- jt tööstusharude toodetepakendamisel.

● Plastpakend– hinnanguliselt70% plastpakendist on müügipakend. Kasutatakse peamiseltkarastusjookide,lahjade ja kangete alkohoolsete jookide pakendamiseks. Osaliselt ka rühm- javeopakendid(taara- ja muud kastid ning kanistrid, tünnid). Enamus kasutatavastplastpakendist on ühekorrapakendid, mismuutuvad jäätmeteks kodumajapidamises.Suurema osa kasutatavast plastpakendist moodustavad polüetüleen-(PE) japolüetüleentereftaatpakend (PET). Hinnanguliselt moodustab ca 20% müügipakendistplastpakend.Lähiaastatel prognoositakse plastpakendi (sh. joogipakendi)kasutamise kümnekordset kasvu.

● Metallpakend– peamiselt teras- ja alumiiniumpakendid.Kasutatakse peamiselt toiduainetööstuse toodangupakendamiseks (karastus- javähealkohoolsed joogid ning pikema säilivusajaga erinevad konservid).Teisekssuuremaks kasutusvaldkonnaks on keemiatööstuse toodangu pakendamine (värvid,lakid, liimidjne). Keemiatööstuses kasutatavast pakendist moodustavad pärastnende kasutamisest kõrvaldamistsuurema osa ohtlikud jäätmed, mis tuleks kogudaja käidelda väljaspool üldist pakendi ja pakendijäätmetetaaskasutussüsteemi.

● Puitpakend– on peamiselt seotud tootmises kasutatavateveopakenditega: EUR-alused, puitkastid jne.Teeninduses (kauplused) kasutatavadveopakendid tagastatakse kaupa transportivale ettevõttele reeglina uuekaubatoomisel. Samuti kasutatakse puitaluseid uuesti kaubanduses või tootmises.

Hindamaks Kaiu vallas tekkivate pakenditeja pakendijäätmete liike ja koguseid, on kasutatud SEI-Tallinn pooltteostatuduuringute ja Riikliku Jäätmekava ühe osana koostatud „Pakendi- japakendijäätmealane tegevuskava“toodud tulemusi.

Tekkinud olmejäätmete liigist moodustavadvastavad pakendid ja pakendijäätmed järgmise protsentuaalseosa:

● Paberist ja papist ca50% paber ja papp-pakend

● Klaasijäätmetest ca100% klaaspakend

● Metallijäätmetest ca80% metallpakend

● Plastijäätmetest ca80% plastpakend

● Komposiitmaterjal ca100% pakendijäätmed

Uuringute kohaselt moodustavadpakendijäätmed kaaluliselt 25-30%, mahuliselt ca 60% segaolmejäätmetest.Üheinimese kohta tekib aastas ca 85 kg pakendijäätmeid, kogu sisetarbimiseskasutatakse pakendeid ligi 190 kgühe inimese kohta (sealhulgas veopakendid ningrühmpakendid, mis eemaldatakse enne tarbijat). Joogipakendidmoodustavad kogupakendimassist ca 15%.

Pakendijäätmete kogumassist moodustavaderinevast materjalist pakendid:

● Puitpakend –10%

● Metallpakend –8%

● Plastpakend –17%

● Klaaspakend –20%

● Paber japapp-pakend– 43%

● Muu pakend–2%

Pakendijäätmetetekkivad kogused

Täpsemate andmete saamiseks, on kogustearvutamisel kasutatud mõlemat erinevates uuringutes kasutatudpakendijäätmetemassiprotsenti:

● Massiprotsent1– aluseks on kogu pakendijäätmete massis konkreetsepakendijäätmeliigi osa.


● Massiprotsent2– segaolmejäätmete massis olevast jäätmeliigistpakendijäätmete osa.

Tabel11.Kaiu vallas tegelikulttekkivad pakendite ja pakendijäätmete kogused, t/a.

Pakendijäätmeliik Massiprotsent1 Kogus Massiprotsent 2 KogusPaber ja papp-pakend

43 44,969 50 44,098

Metallpakend 8 8,366 80 10,597Plastpakend 17 17,779 80 32,350Klaaspakend 20 20,916 100 9,412Komposiitpakend 12 12,550 100 11,852KOKKU: 104,580 108,310

3.3 Kaiu valla jäätmetetaaskasutamine

Jäätmete taaskasutamine on nendekorduskasutamine toodetena, taaskasutamine materjalina või jäätmetepõletaminesoojusenergia tootmiseks. Kaiu vallas on kõik eramajapidamised ning kortermajadlokaalkütte peal,kus kasutatakse peamiselt puidu- ja vedelkütet. Puiduküttenakasutatakse peamiselt küttepuid ning puidujäätmetekasutamine soojusenergiatootmiseks on väga vähene.

Mitteametlikult võib lugeda jäätmetetaaskasutamiseks olmestekkivate paberi ja papijäätmete põletamisteramajadeküttekolletes. Arvestades, et Kaiu vallas elab eramajades, mis ei ole ühendatudtsentraalküttega,1085 elanikku ning lokaalse küttekoldega kortermajades 591elanikku, võib järeldada, et kodumajapidamistestaaskasutatakse soojusenergianaca 55 tonni paberi ja papijäätmeid aastas.

Samuti taaskasutatakse eramajadesbioloogiliselt lagundatavaid jäätmeid. Reeglina kompostitakse aiastekkivaidhaljastusjäätmeid ning hajaasustusega piirkondade majapidamistes kasutataksetoidujäätmeidloomasöödana. Samuti on rajamisel Kaiu alevikku orgaanilistejäätmete kompostimisplats. Hinnanguliselttaaskasutatakse Kaiu vallas ca 65tonni kodumajapidamistes kompostitavaid orgaanilisi jäätmeid.

Osaliselt toimub joogipakendikorduskasutamine läbi taara kokkuostu Kaiu valla kauplustes. Lähtudeseeltoodustvõib järeldada, et Kaiu vallas suunati 2003.a taaskasutusse ca 120 tonnikodumajapidamistes tekkivaidjäätmeid.

8.

9. 3.4 Kaiu vallas tekkivatejäätmete kõrvaldamine

Jäätmete kõrvaldamine on jäätmete maapeale või maaaluneladestamine, tahkete jäätmete heitmineveekogudesse, põletamine ilma tekkivatsoojusenergiat kasutamata ja teised jäätmekäitlustoimingud, mille käigusjäätmedkõrvaldatakse e. viiakse keskkonda ilma neid taaskasutamata. Kaiu vallastkogutud segaolmejäätmedladestatakse keskkonnanõuetele vastavas Väätsa prügilas.Rapla jäätmete ümberlaadimisjaamas, mida haldabRagn-Sells AS, sealt viiaksejäätmed edasi erinevatesse keskkonnanõuetele vastavatesse prügilatesse.Peamiseltladestatakse ümberlaadimisjaamas kokkupressitud jäätmed Väätsa võiJõelähtme prügilas. 2003.a ladestati veeljäätmeid keskkonnanõuetelemittevastavas Mäepereprügilas, Rapla linna vahetusläheduses, kuhu ladestati 2003.aca 243 tonni Kaiu valla kodumajapidamistesttekkinud segaolmejäätmeid.

3.5 Kaiu vallaprügila

Prügila registri järgi on Kaiu vallas kolmprügilat:

● Karitsa prügila(prügila kood 2742 02) – Karitsakülas

● Looksoo prügila(prügila kood 8138 03) – Tamsikülas

● Vahastu prügila(prügila kood 8841 04) – Vahastuküla

Kõik prügilad suleti enne 2002.aastat.Prügilate jäätmealad tihendati ja kaeti pinnasega. Prügilate ümberkaevatiligipääsu tõkestamiseks kraavid.

3.6 Kaiu vallajäätmevood

Jäätmevoog Kogutud jäätmed,t/a Kogumisviis KäitlusviisBiolagunevad jäätmed - Ühtne kogumissüsteem

puudub.Eramajades kompostitaksekoos muude aiajäätmetegaoma majapidamisepiires.

Paberi- ja papijäätmed - Ühtne kogumissüsteempuudub.

Ladestatakse koossegaolmejäätmetega


ning põletataksepeamiseltkodumajapidamistes

Ehitus- jalammutusjäätmed

- Ühtnekogumissüsteempuudub

Käitlussüsteem puudub.

Suuregabariidilisedjäätmed

- Ühtne kogumissüsteempuudub

Käitlussüsteem puudub

Puidujäätmed - Ühtne kogumissüsteempuudub


Klaas- japlastpakendijäätmed

0,656 Kogu valla territooriumilon 5kogumiskonteinerit

Kogutud jäätmedsorteeritakse ASVäätsa Prügila ja ASVaaniakäitluskeskustesning antakseedasi erinevateletaaskasutusettevõtetele(n.Järvakandi Klaas AS,Plastitehas OÜ)

Plastijäätmed - Ühtne kogumissüsteempuudub


Tekstiilijäätmed - Ühtnekogumissüsteempuudub


Ohtlikud jäätmed - Üks kord aastas toimubohtlike jäätmetekogumisring. Osaliseltannavadelanikudjäätmeid üle Järvakandisasuvassekogumiskonteinerisse

Kogutud OJ sorteeritakseAS Ragn-Sellskäitluskeskuses ningantakseüle käitlemiseksüle erinevatelekäitlusettevõtetele.

Elektroonikajäätmed - Ühtne kogumissüsteempuudub


Segaolmejäätmed 243,564 Ühiskonteineridkortermajade juures ningeramutelindividuaalkonteinerid.

Kogutud jäätmedladestatakse Väätsaprügilas või RaplajäätmejaamasümberlaaditultJõelähtme prügilas.

Reoveesete - Ühtne kogumissüsteempuudub


Metallijäätmed - Ühtne kogumissüsteempuudub. Osaliseltantakse jäätmed otseRaplalinnas tegutsevatelevanametallikokkuostuettevõtetele.


Meditsiinijäätmed - Ühtne kogumissüsteempuudub


Vanarehvid - Ühtne kogumissüsteempuudub


KOKKU: 244,220 NIMETATUD KOGUS SISALDAB AINULTKODUMAJAPIDAMISEST KOGUTUDJÄÄTMEID

3.7 Kaiu valla jäätmehooldusepeamised probleemid

● Vallavalitsuse andmetel on vallasjäätmeveoga liitunud jäätmetekitajate arv ainult ca 60% vallaelanikkonnast(peamiselt suuremad külad). Probleemiks on eramajapidamiste vähene liituminekorraldusolmejäätmeveo süsteemiga.

● Vallas puudub paberi- ja papijäätmeteorganiseeritud kogumissüsteem.

● Taaskasutatakse ca 31% kogutud jäätmetest,mille moodustavad peamiselt kodumajapidamistes põletatudpaberi- ja papijäätmed,kogutud plast- ja klaastaara ning kompostitud orgaanilisedjäätmed.


● Jäätmehooldusalane statistika ei annaselget ülevaadet tegelikult jäätmehooldusega haaratud jäätmetekitajatestningkogutud jäätmekogustest.

● Vallas puudub võimalus taaskasutavatesuurjäätmete (elektroonikaseadmed, kodumasinad, metall jne) ja plasti,tekstiilijne jäätmete igapäevased üleandmise võimalused.

● Jäätmehooldusega on liitunud vähesed Kaiuvalla ettevõtted.

4. JÄÄTMEHOOLDUSEGA KAASNEVA KESKKONNAMÕJUHINNANG

Jäätmehoolduse keskkonnamõju avaldub igajäätmetega seotud käitlustoimingut läbi viies. Mõju keskkonnaleavaldub mitmestaspektist ning võib olla nii otsene kui kaudne.

● OTSENE KESKKONNAMÕJU - looduslikukeskkonna reostamine, jäätmete veoga kaasnev välisõhusaastamine, inimesetervise ja heaolu kahjustamine;

● KAUDNE KESKKONNAMÕJU - prügilate ümbrusesmaa hinna langus, prügilate sulgemisega kaasnevloodusressursikulu.

Jäätmehooldusest tulenev suurimaksnegatiivset keskkonnamõju omavaks tegevuseks on keskkonnanõuetelemittevastavatekohtade kasutamine jäätmete ladestamiseks. Kaiu vallas kasutati jäätmeteladestamiseks kolmepiirkondlikku prügilat: Karitsa, Looksoo ning Vahastuprügilat. Prügilates puudus nende käitamise ajalpidev kontroll jäätmeteladestamise üle, mistõttu on prügilasse ladestatud nii tava- kui ka ohtlikkejäätmeid.Sõltumata asjaolust, et mõlemad prügilad on suletud ja pinnasegakaetud, toimuvad jäätmelademes jäätmetelagunemisprotsessid edasi. Sellesttulenevalt tekib orgaanilise aine lagunemisprotsesside käigus nõrgvettjaprügilagaasi. Täpsemad andmed nõrgvee ja prügilagaasi tekkimise kohta puuduvadning puuduvad ka prügilaseiresüsteemid. Tulevikus tuleb prügila seirelesuuremat tähelepanu pöörata. Kui uuringutest tulemused näitavadprügila mõjupiirkonna põhjavee kvaliteedile, tuleb kasutusele võtta võimalikudabinõud.

Keskkonnamõju vähendamise seisukohalt onvajalik prügilatesse ladestavate jäätmete koguste ja sellessisalduvaorgaanilise materjali osakaalu vähendamine. See on võimalik läbi jäätmetesorteerimise jataaskasutamise suurendamise. Kaiu valla elanike seisukohalt onotstarbekas jäätmeid sorteerida nendetekkekohal. See tagab kogutud jäätmeteparema liigilise puhtuse, mis võimaldab väiksemate kulutusteganeidjärelsorteerida ning loob eeldused suunata erinevaid jäätmeid suuremas koguseskordus- ja taaskasutusse.

Jäätmete kogumisel avaldab otsestkeskkonnamõju jäätmete transport. Samas ei ületa tekkiv keskkonnamõjuüldisetranspordi mõju välisõhu kvaliteedile.

Jäätmete kogumisel avaldab negatiivsetkeskkonnamõju eelkõige toidujäätmete ning muude orgaaniliste jäätmetekogumine,nimetatud jäätmed hakkavad kogumisnõude harva tühjendamise korral roiskuma,põhjustades niihaisu kui jääkvedelike teket. Jäätmekäitluse üldise negatiivsekeskkonnamõju kontrollimise ja vähendamiseeeltingimuseks, on kõigijäätmetekitajate haaramine korraldatud jäätmekäitlussüsteemi ja kontrolltekkivatejäätmevoogude üle.

Ohtlike jäätmete kogumise ja hoiustamisega kaasnebebaõigete lahenduste kasutamisel negatiivne mõjueelkõigetöötajate tervisele ja tööohutusele ning ümbritsevale keskkonnale.Kodumajapidamistes tekkivate ohtlikejäätmete ajutine ladustaminekodumajapidamistes suurendab oluliselt ohtu keskkonnale ja inimese tervisele.

Kodumajapidamistes (eriti hajaasustuses)toimub paratamatult osaline kogutavate jäätmete kohapealnekõrvaldamine –kompostimine, põletamine. Korrektse käitumise korral, ei oma teatavatejäätmeliikide kohapealnetaaskasutamine või kõrvaldamine olulist negatiivsetmõju. Isekäitlemisel tuleb vältida erinevate plastijäätmetepõletamist ningkompostimisel tekkiva haisu tekkimist.

5. JÄÄTMEHOOLDUSE PLANEERIMINE JAEESMÄRGID

5.1 Eesti Keskkonnastrateegia jategevuskava

Eesti riiklikud keskkonnaalased ja jäätmehooldusalasedeesmärgid kuni 2010. aastani on toodud EestiKeskkonnastrateegias.Keskkonnastrateegia kohaselt toetab riik toorme ja materjalide säästlikkukasutamist,jäätmete tekkimise piiramist ja nende taaskasutuse soodustamist.Vähendada jäätmetest põhjustatud keskkonnasaastamist ning arendadajäätmekäitluse, eriti ohtlike jäätmete käitlemist.

Saavutamaks riiklikult püstitatudjäätmealaseid eesmärke, tuleb nii maakondlikul kui ka kohalikultasandiljäätmehoolduse planeerimisel ja jäätmekäitluse teostamisel lähtuda järgmisestjäätmekäitlustegevustepingereast:

1. jäätmete tekkevältimine

2. tekkivatejäätmekoguste ja nende ohtlikkuse vähendamine

3. jäätmetetaaskasutamise laiendamine


● otsene ringlussevõtt(korduskasutus)

● jäätmetes sisalduvamaterjali ringlussevõtt

● jäätmete bioloogilinetöötlemine (kompostimine)

● jäätmetetaaskasutamine energiatootmiseks (põletamine)

● keskkonnanõuetekohanejäätmete töötlus ja ohutustamine

● jäätmetekeskkonnaohutu kõrvaldamine

5.2Jäätmeseadus

01.05.2004. aastalkehtima hakanudJäätmeseaduseson püstitatud üleriigilised senisejäätmekäitluspraktikapiirangud ja jäätmehoolduse arendamiseeesmärgid.

Riiklikud eesmärgid tavajäätmeteladestamise kohta:

● tavajäätmeteprügilate osas alustatakse jäätmete ladestamiseelse töötlemisega hiljemalt01.01.2008. a, etvähendada nende kogust ja ohtlikkust, lihtsustada nendekäsitsemist või tõhustada taaskasutamist. Jäätmeid,mille töötlemine neideesmärke ei saavutaks, ei ole vaja ladestamiseelselttöödelda;

● prügilasseladestatavate olmejäätmete hulgas ei tohi biolagunevaid jäätmeidolla:

○ üle 45massiprotsendi alates 16. juulist 2010. a;

○ üle 30massiprotsendi alates 16. juulist 2013. a;

○ üle 20massiprotsendi alates 16. juulist 2020. a.

● keelataksevedelate jäätmete, teatud ohtlike omadustega jäätmete ja määratlemata aineteladestamine;

● keelataksevanarehvide ladestamine, keeld ei laiene prügilas ehitusmaterjalinakasutatavatele rehvidele:

○ alates 16.juulist 2006. a ei võeta prügilasse vastu tükeldatud kasutatudrehve.

5.3Pakendiseadus

Pakendi ja pakendijäätmete taaskasutussüsteem peabolema kohaliku omavalitsuse tasandil korraldatud selliselt,et saavutatakse Pakendiseadusestoodud pakendi ja pakendijäätmete kogumise jataaskasutuse eesmärgid jakehtestatud sihtarvudningJäätmeseadusessätestatud jäätmekäitluse üldisedeesmärgid.

Pakendi ja pakendijäätmetetaaskasutussüsteemi kavandatud eesmärgid:

● vähendada ja vältida kasutatud pakendistJäätmeseaduse§ 2 tähenduses jäätmetetekkimist;

● suurendada pakendi, pakendimaterjali japakendijäätmete kordus- ja taaskasutust, vastavalt tehnilistelejakeskkonnakaitselistele võimalustele, saavutamaksPakendiseadusessätestatud taaskasutamise sihtarvud;

● vähendada pakendi ja pakendijäätmete ebasoovitavat (kahjulikku) mõjuinimeste tervisele ja keskkonnale;

Pakendi ja pakendijäätmete taaskasutuse sihtarvud(vastavalt Pakendiseaduse§ 36):

● Alates 2004. aasta 1. maist peab pakendiettevõtja, välja arvatud isik,kes müüb pakendatud kaupa, tagamaoma pakendatud kauba ja sisseveetud pakendatudkauba pakendijäätmete taaskasutuse järgmisesulatuses:

● pakendijäätmete kogumassist vähemalt 50% aastas;

● pakendijäätmete kogumassist ringlussevõtuna vähemalt 25% aastas ja igapakendimaterjali liigi kogumassistvähemalt 15%aastas.

● Alates 2010. aasta 31.detsembrist peab pakendiettevõtja, välja arvatudisik, kes müüb pakendatud kaupa,tagama pakendijäätmete taaskasutamise järgmisesulatuses:

● pakendijäätmete kogumassist vähemalt 60% aastas;


● pakendijäätmete kogumassist ringlussevõtuna vähemalt 45% aastas ja igapakendimaterjali liigi kogumassistvähemalt 15%aastas.

5.4 RiiklikJäätmekava

Üleriigilise jäätmekava, kiideti heaksRiigikogu 4.detsembri 2002. aasta otsusega (RT I 2002, 104, 609), kohaseltonriik seadnud omale eesmärgiks tähelepanu pöörata järgmistelejäätmehooldusalastele tegevustele:

● tootmises ja jäätmekäitluses jäätmete tekke ennetamine ning tekkivatejäätmekoguste vähendamine;

● tootmises ja jäätmekäitluses parima võimaliku tehnoloogiakasutamine;

● jäätmete taaskasutamisel nendes sisalduva materjali kasutamiseeelistamine energiakasutusele;

● jäätmete taaskasutamine või kõrvaldamine nende tekkekohale lähimastehnoloogiliselt ja keskkonnakaitseliseltsobivasjäätmekäitluskohas.

5.5 Maakondlikjäätmekava

Maakondlik jäätmekava on maakondliku planeeringu osa,mille eesmärgiks on välja tuuamaakondlikud jäätmehooldusalased eesmärgid jajuhised omavalitsuste jäätmekavade koostamiseks.Hetkel kehtiv Raplamaajäätmekava valmis 2002.aastal. Tingituna 2004. aastal jõustunud uutestJäätmeseadusejaPakendiseadusegarakendunudjäätmehooldusalastest nõuetest, ajakohastati RaplamaajäätmekavaKeskkonnaministeeriumi poolt 2004. aasta sügisel.

Raplamaa jäätmehoolduse üldised eesmärgidon järgmised:

● jäätmetekke jajäätmete edasise käitlemise ohjamine;

● omavalitsustehaldussuutlikkuse tõstmine nii jäätmekäitluse korraldamise kui ka järelvalvesuhtes;

● jäätmetekkevähendamine ja tekkivate jäätmete taaskasutamisesuurendamine;

● ladestatavatejäätmete koguse ja selles biolagunevate jäätmete osatähtsusevähendamine;

● optimaalsejäätmekogumisjaamade võrgu rajamine ja kõige lähema keskkonnakaitseliseltsobivajäätmekäitluskoha kasutamine;

● ohtlike jäätmetekogumissüsteemi arendamine;

● võimalikultsuure arvu jäätmetekitajate haaramine jäätmete kogumise ja käitlemisesüsteemi;

● kontrollmeditsiinijäätmete tekke ja käitlemise üle;

5.6 Kaiu valla ja KEJHKjäätmehooldusalased eesmärgid

Kaiu valla ja KEJHKüldisteks jäätmehoolduse arendamise eesmärkideks, on suurendadaelanikkonnakeskkonnateadlikkust, mõjutada tarbimisharjumusi ning muuta jäätmehooldusjäätmevaldajateigapäeva elu loomulikuks osaks.

Lisaks eeltoodudriiklikele ja maakondlikele jäätmehooldusalastele eesmärkidele ning seadustesttulenevatelekohustustele ja sihtarvudele, seab Kaiu vald endale täpsustatudjäätmehooldusalased eesmärgid.

Korraldatudjäätmehoolduse laiendamine

● Korraldatud olmejäätmeveo konkursi väljakuulutamine hiljemalt 15.07.2005. a.

● Rakendada koostöös KEJHK jäätmevaldajateregistri ja lepinguhaldussüsteem hiljemalt 15.07.2005.a.

● Korraldatud olmejäätmeveo rakendaminehiljemalt 30.11.2005.a.

● Liita korraldatud olmejäätmeveoga 90%jäätmetekitajatest 31.12.2006. aastaks.

● Koguda 80% hinnanguliselt hajaasustusegapiirkondades ja 90% tiheasustusega piirkondades tekkivatestsegaolmejäätmetest31.12.2006. aastaks.

● Liita 31.12.2006. aastaks kõik piirkonnaettevõtted korraldatud olmejäätmeveoga.

Jäätmetetekkekoguse vähendamine

● Korduvkasutatavatematerjalide kogumissüsteemi, sh. tagatisrahaga kaetud joogipakendi, käivitaminehiljemalt01.07.2005.a.


● Elanikkonna pidevteavitamine jäätmehoolduse korraldusest ja sõltuvusest jäätmetetekitajatesuhtumisest jatarbimisharjumustest.

● Keskkonna jajäätmehooldusalaste projektide läbiviiminekooliõpilastele.

Jäätmeteohtlikkuse vähendamine

● Kodumajapidamistestekkinud ohtlike jäätmete kogumise edendamine jafinantseerimine.

● Soetada Kaiu alevikkuspetsiaalne ohtlike jäätmete kogumiskonteiner, hiljemalt31.12.2005.a

● Soetada Kuimetsa küllaväiksemad ohtlike jäätmete kogumiskonteinerid

● Ohtlike jäätmetekogumisringide korraldamine vähemalt üks kord aastas.

● Ettevõtetes tekkinudohtlike jäätmete üleandmiseks lepingu sõlmimise kohustusemääratlemine.

● Integreerida asutusteja ettevõtete ohtlike jäätmete kogumine üldise ohtlike jäätmetekogumissüsteemiga.

● Kontrollpõllumajanduskemikaalide kasutamise ja hoidmise üle.

● Kontrollmeditsiinijäätmete käitlemise üle.

Olmes tekkivatetavajäätmete taaskasutamine

● Rajada Kaiu alevikkujäätmete liigitikogumiseks ja sorteerimiseks kogumispunkt, hiljemalt31.12.2005.a

● Rajada jäätmetekogumispunkt Kuimetsa külla 2009. aastaks.

● Suurendada ettevõtetestekkinud samalaadsete jäätmete taaskasutamist (liigitikogumise integreerimine) –võimaldatakse ettevõtetel liigitikogutud jäätmeid üle anda vallakogumispunktis;

● Kehtestadakodumajapidamistes tekkivate orgaaniliste jäätmete eraldikogumise nõue alates01.01.2008. a.

● Saavutada kontrollmetallijäätmete kogumise ja üleandmise üle.

Läbitaaskasutussüsteemi arenduse soovitakse saavutada 2010.aastaks:

● Paberi- japapijäätmete taaskasutamine vähemalt 50%

● Metallijäätmetetaaskasutamine vähemalt 70%

● Plasti taaskasutaminevähemalt 55%

● Orgaaniliste jäätmetetaaskasutamine kogumassist:

● alates 2005. aastast50% haljastusjäätmetest;

● alates 2006. aastast80% haljastusjäätmetest ja 50% toidujäätmetest;

● alates 2009. aastastvähemalt 75% toidujäätmetest ja 90%haljastusjäätmetest.

Pakendijäätmetetaaskasutamine

Pakendi taaskasutussüsteemi ülesehitamiselon Kaiu Vallavalitsus pannud pakendiettevõtetele järgmised pakendijapakendijäätmete kogumise ja taaskasutuse eesmärgid:

● Pakendite japakendijäätmete tekke vältimine ja tekkivate koguste stabiliseerimine 2009.aastaks 2005. aastatasemele.

Alates 01.05.2005tuleb:

● koguda jataaskasutusse suunata pakendijäätmete kogumassist 50%, sh ringlussevõtunavähemalt 25%

● Iga pakendijäätmeteliigi kogumassist tuleb ringlussevõtuna taaskasutusse suunata vähemalt 15%aastas

Alates 01.01.2010tuleb:


● koguda jataaskasutusse suunata pakendijäätmete kogumassist 60%, sh ringlussevõtunavähemalt 45%

● Iga pakendijäätmeteliigi kogumassist tuleb ringlussevõtuna taaskasutusse suunata vähemalt 15%aastas.

Ehitus- jalammutusjäätmete taaskasutamine

● Propageeridakorduvkasutatavate ja vähem ohtlikke aineid sisaldavate materjalide kasutamistehitustegevuses.

● Leida võimalusedväiksemas koguses ehitus- ja lammutusjäätmete kogumiseks Rapla piirkonnajäätmejaamas.

● Puidujäätmetetaaskasutamise edendamine soojusenergia tootmiseks.

● Tavajäätmetest ehitus-ja lammutusjäätmete käitlemisel jäätmete taaskasutamise eelistaminejäätmetekõrvaldamisele.

● Siduda ehitus- jalammutusjäätmete käitlemise nõue ja korraldusehitusdokumentatsiooniga.

Probleemtoodetetaaskasutamine

● Probleemtoodetevastuvõtmise võimaldamine rajatavas Rapla piirkonna jäätmejaamas ja Kaiualevikujäätmekogumispunktis.

● Probleemtoodetekogumiseks elanikkonnalt kogumisringide korraldamine vähemalt üks kordaastas.

Jäätmetekeskkonnaohutu kõrvaldamine

● Kaiu valla jäätmeteladestamine otse või läbi Rapla Jäätmejaama Väätsaprügilas.

6. KAIU VALLA JÄÄTMEHOOLDUSEKORRALDUS

Jäätmehoolduse efektiivse korraldamiseeelduseks on, et Kaiu Vallavolikogu delegeeribJäätmeseaduseskohalikule omavalitsusele pandud jäätmehooldusalasedkohustused, milliseid on võimaliklähtuvalt kehtivatest õigusaktidestdelegeerida MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskusele. Selleks sõlmivad KaiuVallavalitsus ja MTÜ Kesk-EestiJäätmehoolduskeskus halduskoostöölepingu võihalduskoostöölepingud.

Jäätmehoolduse korraldamisel on lähtutudüldistest keskkonnakaitselistest põhimõtetest:

● terviklikkusepõhimõte–jäätmete tekke vähendamine ja maksimaalse taaskasutustvõimaldava tehnoloogiarakendamine tööstuses, põllumajanduses, energeetikas jatranspordis;

● “saastajamaksab” põhimõte–jäätmetekitaja kohustub kandma kõikkulutused jäätmete käitlemisele ningnendest põhjustatud keskkonnakahjustustelikvideerimisele;

● elutsüklipõhimõte–kajastada toote omahinnas kõik keskkonnakaitselisedkulutused kogu toote elutsükli jooksul(sealhulgas hilisemalt tootest tekkinudjäätmete käitlemise kulud);

● “tootjavastutuse” põhimõte–kui tooted on muutunud jäätmeteks,peab tootja korraldama nende kogumise jakäitlemise ning taaskasutamisevõimalikult suures ulatuses;

● lähedusepõhimõte–jäätmeid tuleb taaskasutada või kõrvaldada nendetekkekohale võimalikult lähedalkeskkonnanõuetele vastavas ning parimattehnoloogiat kasutavas jäätmekäitluskohas;

● jagatudvastutuse põhimõte–jäätmehoolduses rakendatavad meetmedjagatakse osapoolte vahel selliselt, et needannavad parimatulemuse;

Jäätmete kogumissüsteemi planeerimisel oneeldatud, et elanike keskkonnateadlikkus suureneb ning korraldatudolmejäätmetekogumissüsteemiga liituvad kõik Kaiu valla jäätmetekitajad. Seetõttu suurenebvajadustaaskasutatavate ja ohtlike jäätmete kogumissüsteemi efektiivsemakorraldamise järele. Arvestades, ettaaskasutatavate jäätmete liigitikogumine onpeamine võimalus jäätmetekitajatel igapäevase jäätmehooldusegaseotud kulutusikokku hoida, peaks kõigil jäätmetekitajatel olema võimalikult võrdsed võimalusedjäätmetestvabanemiseks. Seepärast on Kaiu valla jäätmehoolduse planeerimiselsuuremat tähelepanu pööratudhajaasustusega piirkondade kaasamisele korraldatudjäätmekogumissüsteemiga.

Kaiu vallas rakendataksekolmetasandilist jäätmekäitlussüsteemi:

Esimene tasand –jäätmete kohtsorteerimine ja orgaaniliste jäätmetekompostimine jäätmete tekkekohal.

Teine tasand (kohaliku omavalitsuse tasand) –elanikkonnalt kohtsorteeritud jäätmetekogumine jäätmetekogumispunktides ja üksikkonteinerites (n.pakendikonteinerid), kust need suunatakse edasi otse teisese toormekokkuostjalevõi tarbijale. Vastavalt vajadusele toimub taaskasutatavate jäätmete liigilisepuhtuse saavutamiseksjärelsorteerimine ja mõningane jäätmete eeltöötlus. Samutiarendatakse piirkondlikku orgaaniliste jäätmetekompostimist.


Kolmas tasand –jäätmekäitluskoht, kus toimub jäätmete taaskasutaminevõi kõrvaldamine. Kaiu vallas onkolmanda tasandi jäätmekäitluskohakssegaolmejäätmete kõrvaldamisel Väätsa prügila ning taaskasutatavatejäätmeteosas kõik jäätmete taaskasutusega tegelevad ettevõtted.

Lähtudes Raplamaa jäätmekavast jaarvestades Kaiu valla senist jäätmehoolduse praktikat, toimubjäätmehooldusekorraldus kahes erinevas kogumissüsteemis:

1. Korraldatud olmejäätmetekogumissüsteem

2. Taaskasutatavate jäätmeteliigitikogumise süsteem sh. pakendijäätmete kogumissüsteem

6.1 Korraldatudolmejäätmevedu

Jäätmeseaduse§ 66, lg 1 järgi on korraldatud olmejäätmevedu kohalikuomavalitsusorgani korraldatud konkursikorras valitud ettevõtja pooltolmejäätmete kogumine ja vedu määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta.

Korraldatudolmejäätmete kogumise ja veo all mõeldakse korraldatud olmejäätmeveoga haaratudjäätmeliikidelaadimist jäätmetekitaja poolt kogutud jäätmemahutitest(-konteineritest) jäätmete transpordiks mõeldudspetsiaalsele prügiautole ningjäätmete vedamist ja edasist suunamist taaskasutusse või kõrvaldamisele.

Korraldatud olmejäätmevedukorraldatakse järgmist ülesehitust järgides:

1. Korraldatud jäätmeveo teenust osutab jäätmevaldajatele MTÜ KEJHK, kes hakkab korraldamajäätmevaldajate liitumistkorraldatud olmejäätmeveoga ning haldama jäätmevaldajatega sõlmitudlepinguid.

2. Jäätmete kogumisega jäätmevaldajatelt ja vedamisegaprügilasse hakkab tegelema avaliku konkursi korrasvälja valitud jäätmekäitlusettevõte.

3. KEJHK hakkab tasuma jäätmekäitlusettevõttelejäätmete kogumise ja vedamise eest vastavalt kogutudjaprügilasse üleantud jäätmekogustele. Kogumise ja vedamise teenustasu alusekson 1 kg segaolmejäätmete kohtakehtestatud jäätmeveoteenustasupiirmäär.

4. Jäätmevaldajatepoolt KEJHK-le tasutava jäätmekogumistasu arvestamisealuseks on jäätmeteke ningarvestades jäätmekogumiskonteineritelekehtestatud ühekordset tühjendamise piirhinda(vt. peatükk 6.1.8).

Kaiu vallas on peamiseks korraldatud jäätmeveokorraldamise eesmärgiks KÕIKIDEJÄÄTMEVALDAJATELIITMINE JÄÄTMEKOGUMISSÜSTEEMIGA. Sellest tulenevalt on jäätmeveo planeerimiseltähelepanupööratud kahele aspektile:

1. Kõigil jäätmetekitajatel peavad olemavõimalused oma jäätmete üleandmiseks kogumissüsteemile;

2. Jäätmete kogumise maksumus peab olemakõigile jäätmetekitajatele võrdne ning sõltuma ainultjäätmetetekkekogusest.

6.1.1Korraldatud olmejäätmeveoga haaratudjäätmeliigid

Korraldatud olmejäätmeveoga korraldatakse kõikides Kaiuvalla kodumajapidamistes,ettevõtetesningasutustestekkivate segaolmejäätmete kogumist ja vedu.Segaolmejäätmetena käsitletakse käesolevas jäätmekavasVabariigi Valitsusemääruses nr 102, 6.04.2004 „Jäätmete,sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu“jäätmekoodiga 2003 01 prügisegaolmejäätmeid.

Korraldatud olmejäätmeveoga ei korraldata olmejäätmetehulgast eraldi kogutud ohtlikejäätmeteja liigitikogutudtavajäätmetesh.pakendijäätmetekogumist ja vedu.

6.1.2Korraldatud olmejäätmeveo piirkond

Korraldatud olmejäätmeveo piirkond onkohaliku omavalitsuse poolt kindlaks määratud omavalitsuseterritooriumi osa,kus korraldatakse regulaarne segaolmejäätmete kogumine ja vedu, mida teostab ükskonkursikorras välja valitud, selleks ainuõigust omav jäätmekäitlusettevõte.

Kaiu vald moodustab koos Vändra alevi, Vändra valla jaKaisma valla Kehtna vallaga ühtseolmejäätmeveopiirkonna.

KEJHK piirkonnaomavalitsustes moodustatakse kokku 7 korraldatud olmejäätmeveopiirkonda:

1. PIIRKOND – Lehtse, Ambla, Järva-Jaani,Roosna-Alliku, Kareda ja Koeru vald;

2. PIIRKOND – Põltsamaa linn, Põltsamaa,Pajusi ja Puurmani vald;


3. PIIRKOND – Koigi, Imavere, Paide, Väätsa,Kõue vald;

4. PIIRKOND – Paide linn;

5. PIIRKOND – Türi linn ja Türi ning Kabalavald;

6. PIIRKOND – Võhma linn, Kõo, Olustvere jaSuure-Jaani vald ning Suure-Jaani linn;

7. PIIRKOND – Kaiu, Kehtna, Vändra ja Kaismavald ning Vändra alev.

Kaiu vallas korraldatakse segaolmejäätmete vedu kogu omavalitsusehaldusterritooriumil.

Lähtudes asjaolust, et Jäätmeseadusekohaselt võib kohalik omavalitsus jätta jäätmeveokorraldatudolmejäätmeveo mõistes korraldamata haldusterritooriumihajaasustusega osades, kus jäätmetekitajate vähesuse jahajutatuse ning jäätmeteväikese koguse tõttu, oleks korraldatud jäätmevedu ülemäära kulukas ningkorraldatudjäätmeveoks puudub oluline tervise- ja keskkonnakaitsevajadus,kehtestatakse tihe- jahajaasustusegapiirkondades erinevad korraldatud olmejäätmeveotingimused.

Korraldatud olmejäätmeveopiirkondmoodustatakse kahetasandiline (vt. Tabel 11):

I tasand–omavalitsuste tiheasustusega piirkonnad, Vana-Kaiu, Tolla ja Vahastu külakompaktse hoonestusegaalad

II tasand– hajaasustusega piirkonnad

Asulatetasanditeks jagamise aluseks on omavalitsuse üldplaneering. Selle puudumiselarvestatakse Itasandisse asulad, kus elab rohkem kui 100 elanikku ning kuselamuhoonetena kasutatakse muuhulgaskortermaju. Vallavalitsus võib liitaesimese tasandi piirkonnaga ka külasid, mis asuvad suuremate asulatevahetusläheduses, kuid kus elab vähem kui 100 elanikku. Asulate määratluse aluseks onkogu asulaterritoorium. Samas võib omavalitsus jagada asula erinevate tasanditevahel, sõltuvalt elanikkonna tihedusestvõi liita asula vahetusläheduses olevadmajapidamised I tasandiga. Asulate ja külade puhul, mis omamajapidamistepaiknemistiheduselt jagunevad eraldi tihe- ja hajaasustusega piirkondade vahel,täpsustatakse I jaII tasandi piir omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjas.

6.1.3Korraldatud olmejäätmeveoga liitumisekohustuslikkus

Kaiuvaldja MTÜKesk-Eesti Jäätmehoolduskeskusavalikustavad väljaande AmetlikudTeadaanded jakohaliku ajalehe kaudu avaliku konkursi korras välja valitudjäätmevedaja, kes omab Kaiu vallas ainuõigustsegaolmejäätmetevedamiseks.

Kaiu valla kõikjäätmevaldajad(segaolmejäätmetetekitajad või muud füüsilised ja omavalitsusele kuuluvadjuriidilised isikud võivalla allasutused, kelle valduses on segaolmejäätmeid ja kes elavad võitegutsevad Kaiuvalla korraldatud olmejäätmeveo piirkonnas) loetakse Jäätmeseaduse §69 lõige 1aluselliitunuks korraldatudjäätmeveoga elu- võitegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas, pärast omavalitsuste volikogudemääruse,millega määratakse kindlaks korraldatud olmejäätmeveoga haaratud -jäätmeliigid,veopiirkonnad,vedamisesagedus, vedamiseaegning teenustasu piirmäärvastuvõtmist. Jäätmevaldajaks loetakse ka korteri- võimõndamuud elamuühistut, selle puudumisel kinnisasja, millel asub elu- võiäriruum või hoone kui vallasasja omanik.

6.1.3.1Jäätmeveolepingu sõlmine

Jäätmeveolepingusõlmimine on jäätmevaldajate jaoks vabatahtlik. Lepingu mittesõlmimisel juhinduvadjäätmevaldajad,jäätmevedaja ning MTÜ KEJHK vastastikuste õiguste ja kohustustekindlaksmääramiselJäätmeseadusest,omavalitsuste jäätmehoolduseeskirjadest ning teistest omavalitsuse pooltkehtestatudkorraldatud olmejäätmevedu reguleerivatestõigusaktidest.

Jäätmeveoleping tuleb sõlmida kindlasti nendel jäätmevaldajatel,kes:

● soovivad kasutada jäätmete kogumiseksrendikonteinerit;

● soovivad kasutada jäätmete kogumiseksühiskonteinerit;

● soovivad kogumiskonteineri tühjendamistharvemini kui seda on jäätmehoolduseeskirjas (vt. peatükk 6.1.9)sätestatudüldine tühjendussagedus;

● II tasandi jäätmevaldajad, kes soovivadjäätmekogumisteenust, kasutades individuaalsetkogumiskonteinerit.

Jäätmeveoleping-kirjalik kokkulepe, missõlmitakse segaolmejäätmete kogumise teenust osutava ettevõttevõi asutuse jajäätmevaldaja vahel. Korraldatud jäätmeveo lepingus sätestatakselisaks üldtingimustele,jäätmete kogumise tehnilisedtingimused (jäätmetekogumiskonteineri suurus, jäätmete kogumiseteenustasu,konteineri renditasu, konteineri tühjendamissagedus, jäätmetekogumisteenuse eest tasumise tingimused).Korraldatud jäätmeveo leping sõlmitaksekolmepoolsena jäätmete vedu teostava ettevõtte, MTÜ Kesk-EestiJäätmehoolduskeskuse ja jäätmevaldaja vahel.


Jäätmeveolepingutesõlmimine algab pärast korraldatud olmejäätmeveo korraldamiseks välja kuulutatudkonkursitulemuste selgumist, jäätmekäitlusettevõtte ja MTÜ KEJHK vaheliselepingu sõlmimist ning vastavasisulistemuudatuste tegemisest omavalitsustejäätmehoolduseeskirjades.

6.1.4Korraldatud olmejäätmeveost vabastamine

Korraldatudolmejäätmeveo piirkonnas elavad või asuvad jäätmetevaldajad võivad taotledatähtajalistja erandkorras korraldatud olmejäätmeveoga mitteliitunuks lugemistvõi kogumiskonteineri harvemattühjendamist, kui seda nõuab omavalitsusejäätmehoolduseeskiri (vt. peatükk 6.1.9), esitades selleks oma elu-võiasukohajärgsele vallavalitsusele kirjaliku avalduse.

Jäätmevaldajapoolt esitatud kirjalik avaldus peab sisaldama:

1. andmed jäätmevaldajaisiku kohta (nimi või ärinimi, elu- või tegevuskoht,kontaktandmed);

2. korraldatudjäätmeveoga mitteliitunuks lugemise põhjused;

3. ajaperiood, miljäätmevaldaja soovib enda lugemist korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks;

4. soovitavkogumiskonteineri tühjendamissagedus, koos harvema tühjendamisvajadusepõhjendusega.

6.1.5Korraldatud olmejäätmeveo läbiviimise korraldus jatingimused

I tasandikogumispiirkond

Segaolmejäätmetekogumine toimub sarnaselt hetkel toimiva segaolmejäätmetekogumissüsteemigaKaiuvalla tiheasustusega aladel.Kõigi kortermajadeja eramajadejuurde paigaldatakse jäätmekäitlusettevõttepoolt,erineva suurusega jäätmemahutid: kortermajade juurde ca 0,6 - 5m3ja eramajade juurde 80 – 340 l.Juriidilisest isikustjäätmetekitajad lepivad jäätmekäitlusettevõttega ise kokku optimaalse konteinerisuuruse.Eramajapidamised võivad mitme majapidamise peale võtta ühisekonteineri.

Kortermajade juures võib kasutada ka mitme majapidamise, sh.kortermaja peale ühiskonteinereid.Ühiskasutatavate konteinerite asukohad tulebkooskõlastada vallavalitsusega. Ühiskasutatavate konteineritekasutamisel tulebarvestada hinnanguliselt tekkivate jäätmekoguste ja konteinerit kasutavateinimeste arvu.Arvestades ühe elaniku kohta tekkivaks segaolmejäätmete koguseksca 100 kg/a ja arvestuslik tühjendussagedusreglementeeritakse lepingutes. Üheelaniku kohta peaks olema ca 40 liitrit konteineriruumi.

Eramajas, hinnanguline segaolmejäätmete tekkekogus ca 80 kg/a,tühjendusega üks kord kuus, 1 elaniku kohtaca 65 liitritkonteineriruumi.

Teenuse eest tasumise aluseks onühekordne kogumiskonteinerite tühjendamise teenustasu piirmäär (vt.peatükk6.1.8).

II tasandikogumispiirkond

Segaolmejäätmetekogumine hajaasustusega piirkondades toimub jäätmete kokkukandepunktides.Kokkukandepunktidesse on paigutatud 0,6 – 5,0m3suurused segaolmejäätmetekogumiskonteinerid.Kokkukandepunktid peaksid asuma kõikides Kaiu vallahajakülades, mis jäävadväljapooleI tasandi kogumispiirkonda. Kokkukandepunktide asukohtade kindlaks määramiselarvestatakseelanike arvu piirkonnas, majapidamiste kaugust kogumispunktidestning jäätmekogumisauto juurdepääsukogumispunktile. Kogumispunktid peaks asumamaksimaalselt 3 km kaugusel majapidamistest, näitekshajakülade keskustes,suuremate teede ristumispunktides, kauplusauto peatumiskohtades või bussijaamadejuures.Kogumispunktide võrgustik hajaasustusega piirkondades peaks olema ühtnening olema kujundatud logistiliseltloogilise kogumisringina. Ühes hajakülasvõib olla ka rohkem kui üks jäätmete kokkukandepunkt, sõltuvaltmajapidamistepaiknemistest hajapiirkonnas.

II tasandi piirkonnakogumisringi, kokkukandepunktide asukohad, arvu ja jäätmekogumsiringi täpsekuupäevamäärab kindlaks omavalitsus ning määratletakse jäätmehoolduseeskirjas.Kokkukandepunktide tühjendaminetoimub vastavalt vajadusele.

Teenuse eest tasumise aluseks onühekordne kogumiskonteinerite tühjendamise teenustasu piirmäär(vt. peatükk6.1.8), mis jagatakse kokkukandepunkti kasutavate jäätmevaldajate vahel võrdseltvõikokkuleppeliselt.

Jäätmevaldajad,kes soovivad jäätmekogumiseks kasutada individuaalsetkogumiskonteinerit(isiklikvõirendikonteiner), peavad sõlmima jäätmeveolepingu(vt. peatükk 6.1.3.1), kus täpsustatakse teenuseosutamise


tingimused. Individuaalse kogumiskonteineri kasutamisel on teenusetasustamise aluseks kehtestatudkogumiskonteinerite ühekordse tühjendustasupiirhind (vt. peatükk 6.1.8).

6.1.6Korraldatud olmejäätmeveoettevõtte kohustused

Korraldatudolmejäätmeveo piirkonnas konkursi korras välja valitud jäätmete kogumiseks javeoks ainuõigustomav ettevõte on kohustatud:

● sõlmima vajadusel lepingud omaveopiirkonnas asuvate jäätmevaldajatega;

● varustama kõik I tasandi kogumispiirkonnajäätmevaldajad nõuetekohase jäätmetaaraga. Selleks paigaldatakseiga kortermajajuurde 0,6 - 5 m3kogumiskonteiner ning eramaja juurde 0,8 – 0,34m3plastkonteinerid.;

● vahetama välja ilma lisatasuta jäätmetekitaja pooltvälja ostetud, mitte standardse jäätmete kogumiskonteineristandardse 0,8 – 0,34m3suuruse plastkonteineri vastu;

● tühjendama I tasandi segaolmejäätmete konteinereidvastavalt vajadusele, kuid mitteharvem kui 1 kordkuusning IItasandi kokkukandepunkte mitte harvem kui 1 kord kvartalis.

● paigaldama II tasandi veopiirkonnakokkukandepunktidesse 0,6 – 5 m3kogumiskonteinerid;

● annab KEJHK-le vähemalt kord kuus andmeidliitunud jäätmevaldajate ning kogutud jäätmekoguste kohta(täpne andmete sisu jaedastamise korraldus sätestatakse KEJHK-ga sõlmitavaslepingus).

6.1.7Jäätmevaldajate kohustused.

I tasandi olmejäätmeveo piirkonnajäätmevaldajad on kohustatud:

● liituma omavalitsuse poolt korraldatudolmejäätmeveoga;

● vastu võtma jäätmekäitlusettevõtte pooltpakutava jäätmekogumiskonteineri;

● andma jäätmekäitlusettevõttele ülesegaolmejäätmeid vähemalt üks kord kuus;

● tasuma jäätmekäitlusteenuse eest KEJHK-levastavalt kogumiskonteineri tühjenduskordadele arveldusperioodivältel ningkehtestatud konteineri tühjendamise teenustasule.

II tasandi olmejäätmeveo piirkonnajäätmevaldajad on kohustatud:

● liituma omavalitsuse poolt korraldatudolmejäätmeveoga;

● viima kogutud jäätmed suletud prügikotiskord kvartalis jäätmehoolduseeskirjas ettenähtud kokkukandepunktivõi kasutamaindividuaalset kogumiskonteinerit;

● andma jäätmekäitlusettevõttele ülesegaolmejäätmeid, vastavalt tekkinud jäätmekogustele;

● tasuma jäätmekäitlusteenuse eest KEJHK-levastavalt ühiskonteineri või individuaalkonteineritühjenduskordadelearveldusperioodi vältel ning kehtestatud konteineri tühjendamiseteenustasule.

Kaiu vallakohustused:

● määratlema täpselt omahaldusterritooriumil I ja II tasandi piiri ning asulate jaotuse piirkondadevahel. Asulatepuhul, mis jagunevad erinevate tasandite vahel, tuleb leida täpnejagunemise piir. Eelnimetatud piir tuleb kandavõimalikult täpseltkaardile;

● võtma vastu volikogu määruse, kus onmääratud kindlaks: veopiirkond, veetavad, eeldatavadjäätmekogused,jäätmekäitluskohad, eri- või ainuõiguse kestus, veotingimused (nagu sagedus,jäätmeveoteenustasu piirmäär);

● leidma asukohad oma haldusterritooriumiligas II tasandi kogumispiirkonna hajakülasjäätmetekokkukandepunktidele.

KEJHK kohustused:

● korraldama jäätmevaldajate liitumistkorraldatud olmejäätmeveosüsteemiga;

● vastutama korraldatud olmejäätmeveonõuetekohase toimumise eest;

● pidama arvestust kogutud jäätmekogusteüle;

● pidama jäätmevaldajateregistrit;


● arveldamajäätmevedajatega.

6.1.8Korraldatud olmejäätmeveo hinnangulisedjäätmekogused

Hinnanguliselt tekib segaolmejäätmeid tiheasustusega aladel ca 225kg/a ja hajaasustusega aladel175 kg/a ühe elaniku kohta. Tegelikkusessegaolmejäätmete kogumissüsteemile üleantav jäätmetekogussõltubjäätmetetekitajate võimalusest ise jäätmeid käidelda ning taaskasutatavatejäätmeliikide kogumissüsteemikorraldusest ja efektiivsusest. Minimaalseteüleantavate segaolmejäätmete koguste hindamisel on arvestatudKEJHK piirkonnaskorraldatava pakendite ja pakendijäätmete, ohtlike jäätmete jt liigitikogutavatejäätmetekogumissüsteemi eeldatavat kogumisefektiivsust järgmisel 3aastal.

Käesoleva töö koostamisel on võetud arvestuslikukssegaolmejäätmete koguseks tiheasustusega aladel ( I tasandikogumispiirkonnas) 10 kgkuus, ehk 120kgaastas ühe inimese kohta.

Koos isiklikutagaõue, kinnistu (v.a. vaid mõttelise osa) olemasoluga, avarduvadühepereelamutes elavateleinimestele oluliselt suuremad võimalused omaendajäätmekäitluse efektiivsemaks korraldamiseks. Teades, etca 40% olmejäätmeteston biolagunevad ning ka kodustes tingimustes edukalt komposteeritavad, jaeeldadeselanikkonna tahet jäätmekäitluse kulutusi kärpida, võib maapiirkonnaelanikkonna üldisest jäätmekäitlejaleantavast jäätmekogusest nimetatud osa mahaarvata. Selline jäätmekoguse vähendamine on küll kohati ebaõigening lausa väär,kuid kavandades jäätmekäitluseks vajalikke struktuure ning neile tehtavaidkulutusi, on õigemüledimensioneerimist pigem vältida. Lisaks biolagunevatejäätmete kompostimisvõimaluse kasutamisele, ei saakõrvale jätta kapõlevjäätmete (eelkõige paberi) põletamist soojusenergia enda tarbeks tootmiseeesmärgil. Jääbüle loota, et keskkonnateadlikkuse tõusuga lõpeb plasti jasellega analoogsete jäätmete koduahjudes põletaminening piiratakse ka selleksotstarbeks keskkonnaohtlike või majanduslikult mittesobivate paberitetuletoitenakasutamist. Täiendavalt tuleb arvestada pakendijäätmetega ningpakendiga, millele kehtestatakse kohustuslikpakendi tagatisraha. Seega,eeltoodut arvestades, tuleb jäätmekäitlejani jõudvast olmejäätmete kogusestlisaksmaha arvata jäätmekogus suurusjärgus 15…20% kogu jäätmemassist 6.

Võttes kokku eeltoodut, on käesolevas töös arvestatudühepereelamus elava ühe inimese poolt jäätmekäitlejalepotentsiaalseltüleantavaks jäätmekoguseks ca 6,7kgkuus. Aastane jäätmekäitlejaleüleantav jäätmekogus oleksseega 80 kginimese kohta.

Ühe elaniku poolthajaasustusega piirkondades jäätmekogumissüsteemile hinnanguliseksüleantavakssegaolmejäätmete koguseks on ca 45kgaastas.

Tabel 11.Korraldatud olmejäätmeveopiirkonnas hinnanguliseltkogutavad jäätmekogused, t/a

Asula KortermajadEramajad Jäätmedkokku,t/a

Elanikudkokku

Arv Elanikud Jäätmed,kg/a

Arv Elanikud Jäätmed,kg/a

KAIUVALDI TASANDIKOGUMISPIIRKONDKaiu alevik 13 450 54000 47 149 11920 65,92 599Vana-Kaiuküla

0 33 96 7680 7,68 96

Kuimetsaküla

6 123 14760 78 288 23040 37,8 411

KOKKU: 19 573 68760 158 533 42640 111,4 1106II TASANDIKOGUMISPIIRKONDKairitsaküla

0 36 77 3465 3,465 77

Kasvanduküla

0 31 71 3195 3,195 71

Tolla küla 0 33 93 4185 4,185 93Toomjaküla

1 8 360 17 43 1935 2,295 51

Põllikuküla

1 7 315 17 23 1035 1,35 30

Oblu küla 0 14 25 1125 1,125 25Tamsi küla 0 23 31 1395 1,395 31


Vaopereküla

0 21 55 2475 2,475 55

Suurekiviküla

0 24 46 2070 2,07 46

Vahastuküla

1 3 135 52 88 3960 4,095 91

KOKKU: 3 18 810 268 552 24840 25,65 570

Eeltoodud hinnangulised jäätmekogused onaluseks korraldatud olmejäätmeveoteenuse piirhinna arvutamisel.

6.1.9Korraldatud olmejäätmeveo teenustasu piirmäär

Korraldatud olmejäätmeveo teenustasupiirmäär on ühe kilogrammi segaolmejäätmete maksimaalne hindjäätmeteüleandmisel korraldatud olmejäätmevedu teostavale jäätmekäitlusettevõttele ningmille võtab KEJHKaluseks jäätmete kogumise teenustasu arvutamisel. Teenustasupiirmäära arvutamisel ei ole arvestatudsegaolmejäätmete kogumiskonteinerirendimaksumust ja tingimusi.

Lähtudes asjaolust, et Kaiu vald jaKehtna vald ning Vändra piirkonna omavalitsused moodustavadühtsejäätmeveopiirkonna ning jäätmeveoring ei piirdu ainult ühe omavalitsusehaldusterritooriumiga,kehtestatakse jäätmeveoteenuse piirhind kogujäätmeveopiirkonna kohta.

NB! Teenustasukehtestatakse ühe kg jäätmete üleandmisele jäätmekogumissüsteemile.Korraldatudolmejäätmeveo konkursile pakkumise esitamisel peavad jäätmekäitlusettevõttedesitama teenustasuhinna 1 kg ja 1 m3kohta, tuues eraldi põhjendatud ümberarvutusekg-lt m3-le. Teenustasupiirmäär eisisalda jäätmekogumiskonteineri rendihinda. Jäätmevaldaja jajäätmeveoettevõte vahel sõlmitavas lepingusfikseeritakse teenustasu piirmäärmahulise koguse (m3) järgi, aluseksvõttes kasutatava jäätmekonteineri suurust.Lisaks teenustasule, fikseeritakselepingus konteineri rendihind.

PIIRKONDA ISELOOMUSTAVADNÄITAJAD:

KOV ELANIKE ARV JÄÄTMEKOGUS MAJAPIDAMISED7 TEEPIKKUS8

VÄNDRA ALEV 2773 206,48 455 16VÄNDRA VALD 2770 293,68 392 127KAISMA VALD 597 45,69 121 57KAIU VALD 1676 137,05 177 60KEHTNA VALD 5134 496,36 1458 150

Jäätmeveoteenustasu arvutus(ilma käibemaksuta 18 %):

● Piirkonnas hinnanguliselt kogutavjäätmekogus kokku 1179 tonni /aastas

● Tühjendamiskordade arv26

Jäätmeveoringe kuus 6tk.

Teepikkusprügilasse 50 km

● Jäätmeveo piirkonna teepikkus (sh. veduprügilasse) 1058 km

● Aastas läbitud kilomeetrid 27 507km

Kütusekulu (l /km) 0,40

Kütuse hind (kr /l) 13,00

Kütusekulu kokku (kr /km) 6,00

Õli kulunorm (% kütusest) 12,00

Õli kulunorm (kr /km) 0,55

Rehvide arv 6

Rehvide hind (kr /tk) 4600

Rehvide läbijooks (km) 35000

Rehvide kulunorm (kr /km) 0,79


Varuosad, remont (kr /km) 1,40

Auto soetusmaksumus 2000000

Aastane amortisatsioon (%) 10

Aastane läbisõit (km) 100000

Auto soetuskulud (kr /km) 2,00

Palgakulud (kr /km) 1,80

Lisakulud (24 %) 3,50

Transpordikulud kokku (kr /km)15,31

● Transportteenuse maksumus 15 kr/km

● Transpordi maksumus kokku 421 195kr

● Konteinerite arv piirkonnas 930tk

● Konteinerite tühjendamisele kulunud aeg(3 min /tk) 1209 h

● Tühjenduse maksumus kokku (150 kr/h) 181 285 kr

● Segaolmejäätmete veokulud (koostühjendusega) 0,511 kr /kg

● Jäätmete vastuvõtuhind prügilas 0,496kr /kg

TEENUSTASU PIIRMÄÄR 1,007 kr /kg

JÄÄTMEVALDAJATEENUSTASU PIIRMÄÄR

Jäätmevaldaja jaoks teenustasupiirmäära kehtestades peaks arvestama kahte väga olulistpõhimõtet:

1. Jäätmeveoteenustasu peaks olema võrdne kõigile KEJHK teeninduspiirkonnas elavatelejäätmevaldajatele;

2. Teenustasupiirmäära kehtestades tuleb arvestada suuremate kuludega, kui välja arvutatudjäätmeveo hind.

Sellest tulenevalt ühtlustab KEJHKkõikide piirkondade jäätmete veohindadest tulenevalt koguKEJHKteeninduspiirkonna jäätmeteveohinna jäätmevaldaja jaoks ühtlaseks ningkehtestatakse ühtlanejäätmeteveo teenustasu. Ühtlustamisel võetakse aluseksomavalitsuste poolt kinnitatud MTÜ KEJHKjärgneva 3 aasta eelarvet. Ühtlustatudjäätmeveo teenustasu kehtestab Kaiu valla volikogu ning sätestab selleomajäätmehoolduseeskirjas.

Ühtlustatud kg hinna põhjalkehtestatakse erinevate konteinerite ühekordse tühjendamisehind.

Võimalikudjäätmekonteinerite ühekordsed tühjendamisemaksumused (ilma käibemaksuta 18 %) I tasandikogumispiirkonnas võiksid ollajärgmised, arvestades 1 m3segaolmejäätmete massiks100kgja ühtlustatudteenustasuks1,35 kr/kg:

Konteineri tüüp Konteineri maht, m3 Konteineri mass, kg Teenustasu, kr80 liitrineplastkonteiner 0,080 8 23,00140 liitrineplastkonteiner 0,140 14 31,00240 liitrineplastkonteiner 0,240 24 45,00340 liitrineplastkonteiner 0,340 34 58,00600 liitrineplastkonteiner 0,600 60 94,00800 liitrineplastkonteiner 0,800 80 121,001500liitrinemetallkonteiner

1,500 150 215,00

2500liitrinemetallkonteiner

2,500 250 350,00


4500liitrinemetallkonteiner

4,500 450 620,00

1 kg segaolmejäätmete kogumise teenustasupiirmäärII tasandi kogumispiirkonna kokkukandepunktis

1,35

6.1.10 Jäätmeveotehnilised tingimused

Veo sagedus sõltub peamiselt kasutatavatekonteinerite suurusest. Veosageduse kindlaks määramisel peabjälgima, etkonteinerid ei täituks kiiremini või oleksid tühjendamisel pooltühjad. Samuti eitohiks jäätmedolla konteineris liiga kaua – suvel hakkavad jäätmed lagunema,tekib hais ning talvel külmuvad jäätmedkonteineris ära, mis raskendab nendetühjendamist. Kindlaks määratud veosagedus aitab kokku hoida jäätmeteveokulusidühe kg jäätmete käitlemisele, mistõttu peaks jäätmeveo ring toimuma kindlalkuupäeval ningtellimisel jäätmete kogumine peaks olema pigem erandiks kuireegliks.

I TASANDIKOGUMISPIIRKOND

● Kortermajade kogumiskonteinerid 0,6 – 5,0m3- vastavalt lepingussätestatule

● Ühepereelamute kogumiskonteinerid 80 –340 l - vastavalt lepingus sätestatule

Kogumiskonteinerisuurus:

● Kortermajas, peaks olema 1 elanikukohta ca 40 liitrit konteineriruumi

● Eramajas 1 elaniku kohta ca 65 liitritkonteineriruumi.

II TASANDIKOGUMISPIIRKOND

● Kokkukandepunktides - vastavaltlepingus sätestatule

● Individuaalkonteinerid - vastavaltlepingus sätestatule

6.1.11 Korraldatud olmejäätmeveokonkurss

Korraldatud olmejäätmeveo eri- või ainuõiguse andmiseksoma haldusterritooriumil korraldab Kaiu valdkoostöös teiste KEJHK omavalitsusteja MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskusega avaliku konkursiKonkurentsiseadusealusel kehtestatud korras.

6.2 Taaskasutavate jäätmete käitlus

Taaskasutavate jäätmete käitlemise korraldamiseeesmärgiks on vähendada prügilasse ladestatavate jäätmetekoguseid, suurendadaerinevate materjalide kordus- ja taaskasutust. Samuti planeeritakse kogujäätmeteliigitikogumise ja taaskasutamise süsteem selliselt, et oleks tagatud Jäätmeseaduse§ 35 tingimus, et prügilasseei tohi ladestadatöötlemata jäätmeid. Sama seaduse § 16 kohaselt on jäätmete töötlemine muuhulgasnendesorteerimine, mis hõlbustab nende taaskasutamist.

Tabel 13.Erinevate kogumisviiside hinnangulineefektiivsus.

Kogutavad jäätmeliigid Jäätmete kogumisviis Efektiivsus 9

Kõik taaskasutatavad jäätmeliigid kokku10 90%Taaskasutatavad jäätmeliigidkokku Kogumispunkt, jäätmejaam11 12 – 20%Taaskasutatavad jäätmeliigidkokku Keskne sorteerimisjaam12 20 – 30%Taaskasutatavad jäätmeliigidkokku Kohtkogumine13 25%Taaskasutatavad jäätmeliigidkokku Kogumispunktide võrgustik14 75%

Segapakend15 Kogumispunkt, jäätmejaam 10 - 20%Segapakend Kesknesorteerimisjaam 10%Segapakend Kohtkogumine 60%Joogipakend Tagatisrahasüsteem16 80%Klaas Kogumispunkt, jäätmejaam 10 – 20%Klaas Kesknesorteerimisjaam 2 – 5%Klaas Kogumispunktidevõrgustik 50%Klaas Kohtkogumine 70%Plast Jäätmejaam 10 – 20%Plast Kesknesorteerimisjaam 2 – 5%


Plast Kogumispunktidevõrgustik 50%Plast Kohtkogumine 60%Metall Kesknesorteerimisjaam 5%Metall Jäätmejaam 10 – 20%Metall Kogumispunktidevõrgustik 50%Metall Kohtkogumine 70%Paber ja papp Kogumispunktidevõrgustik 30%Paber ja papp Kohtkogumine 60%Paber ja papp Kesknesorteerimisjaam 10%

Eeltoodud tabelist selgub, et suuremaefektiivsuse tagab eelkõige jäätmete sorteerimine nende tekkekohale.kohtsorteerimine jäätmevaldaja poolt, mille puhul võib eeldada ca 60-70%kogumisefektiivsust. Kaiu vallasehitatakse välja viieosaline taaskasutatavatejäätmete kogumissüsteem:

1. Rapla piirkondlikjäätmejaam.

2. Jäätmete liigitikogumise punktid Kaiualevikus ja Kuimetsa külas.

3. Pakendijäätmete kogumiskonteinerid pakendimüügipunktide juures.

4. Pakendijäätmete kogumiskonteinerid suuremateelamugruppide juures Kaiu aleviku jaVana-Kaiu ningKuimetsa külades.

5. Liigitikogumise konteinerid, shpakendijäätmete kogumiskonteinerid hajaasustusegapiirkondadekokkukandepunktides

Jäätmete liigitikogumisepunkt

Jäätmepunkt on taaskasutatavatejäätmete (paberi, papi, plasti, klaasi jms.) esmaseks kogumiseks mõeldudkoht,kuhu on paigutatud vastavad kogumiskonteinerid, vajadusel ümbritsetud aiaga.Jäätmepunktis ei toimujäätmete töötlust, ainult kogumine. Võimaluselpaigaldatakse jäätmepunkti ka ohtlike jäätmetekogumiskonteiner.

Jäätmepunkte on kahteliiki:

1. Igas vallas kus ei ole jäätmejaamaon kogumispunkt + ohtlike jäätmete kogumiskonteiner. Kohalikuomavalitsusekogumispunktis on võimalus koguda ka probleemjäätmeid, selleks rajatakseajutised varjualused(selle vajadust näitab probleemtoodete käitlemise praktikatulevikus).

2. Igas suuremas asulas onkogumispunktid (vastavalt rahvastiku tihedusele), kus on ainultliigitikogumisekonteinerid.

Kogumispunkt võib olla rajatudosaliselt ka mõnda olemasolevasse hoonesse, kuhupaigutatakseliigitikogumiskonteinerid. Kogumispunkt ei ole Jäätmeseaduse mõistesjäätmekäitluskoht.

6.2.1 Pakendi- japakendijäätmed

Pakendiseadusesttulenevalt on omavalitsustel pakendi ja pakendijäätmetekogumissüsteemiskoordineerivroll.Kohalik omavalitsus peabkindlaks määrama oma haldusterritooriumil pakendi japakendijäätmetekogumisviisid ning sätestama need oma jäätmehoolduseeskirjas.

Pakendid liigitatakse nendekasutusotstarbest tulenevalt järgmiselt:

● Müügipakend– on pakend, mis moodustab ühe osa tarbijalemüügipunktis müüdavast kaubast, ilma milletakauba müümine on lähtuvalttervisekaitsenõuetest raskendatud.

● Rühmapakend– on pakend, mida kasutatakse mingi liigi ja hulgakauba rühmitamiseks müügikohas.Rühmapakendi kasutamise eesmärgiks võib ollamuuta kauba lihtsamini käsitletavaks, selle kaitsmine võiesitlemine.Rühmapakend ei ole kaubaartikli lahutamatu osa ning selle eemaldamine ei muudakauba omadusi.

● Veopakend– veopakendi eesmärk on kaitsta kaupa transportimisel võimalike tekkivatefüüsiliste kahjustusteeest. Veopakendite hulka ei loetatransportkonteinereid.

Pakendid ja pakendijäätmed liigitataksenende omadusest ja taas- või korduskasutusvõimalikkusesttulenevaltjärgmiselt:


● Korduskastuspakend–on pakend, millee tootmisel onmõeldud ja oma olemuselt võimaldab seda kasutadasamal otstarbel, niikaua kuiselle omadused võimaldavad seda korduskasutada. Eelkõige klaasist japlastistjoogipakend.

● Ühekorrapakend– on pakendid, mis on mõeldud üksnes ühekordsekskasutamiseks.

● Taaskasutuspakend– on pakend, mida on võimaliktaaskasutada.

Kaiu valla haldusterritooriumil määratakse kindlaksvastavalt rühm, veo- ja müügipakendi ning eraldiseisvanatagatisrahaga kaetudmüügipakendi kogumissüsteemid. Pakendikogumissüsteeme ei eraldata üksteisestpakendimaterjali liigist tulenevalt. Kui pakendiettevõtted on korraldanud erinevatepakendi materjaliliikidekogumise erinevate organisatsioonide läbi, tulekselanikkonnalt koguda pakendit võimalikult ühtsekogumissüsteemi läbi.

Pakendi ja pakendijäätmete kogumis- jataaskasutussüsteemi väljatöötamisel on arvestatud erinevateosapooltekohustustega jäätmekäitluses ning üldpõhimõtetega:

● Ennetamine– tõstes tarbijate ja tootjate keskkonnateadlikkust, suunata pakenditekasutamist selliselt, etpakendid ei muutuks jäätmeteks, vähendada pakenditekasutamist, vähendada ohtlikke aineid sisaldavatepakenditekasutamist.

● Tootja-vastutus– pakendite tootjad ja riiki importijad vastutavadenda poolt toodetud ja imporditud pakenditekoostise ning kasutamise jakäitlemise eest kogu pakendi elutsükli jooksul.

● Saastaja-maksab– jäätmetekitaja katab hiljem kõik pakendijäätmetehooldusega seotud kulud (lisatud tootehinna sisse).

Pakendi kogumis- ja taaskasutussüsteemikeskne roll on riiklikul pakendi taaskasutusorganisatsioonidel,selle puudumiselkõikidel pakendiettevõtetel. Pakendiettevõtted on kohustatud korraldama kõikideomapoolt toodetud ja turustatud kaupade pakendid ja pakendijäätmed ning pidamaarvestust pakendite japakendijäätmete üle. Kaiu valla pakenditaaskasutussüsteemi väljatöötamisel on arvestatud eelkõigepiirkondlikeerinevustega, senise jäätmekäitluspraktikaga, pakendikogumise majanduslikutasuvusega ning kogusüsteemi maksimaalse rakendumisega. Pakendite japakendijäätmete efektiivse kogumise ja taaskasutamiserakendamiseks onotstarbekas integreerida pakendi kogumissüsteem kokku teiste liigitikogutudolmejäätmetekogumissüsteemiga. Samuti tuleb lähtuda kogumisvõimalustearendamisel, et pakendi ja pakendijäätmeteloovutamine oleks tarbijalevõimalikult mugav. Samuti oleks minimiseeritud võimalikud negatiivsed tervise-jakeskkonnamõjud.

Pakendi ja pakendijäätmete kogumissüsteemiosapooled:

● PAKENDIETTEVÕTE – on isik, kes majandus-või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse võimüüb pakendatudkaupa;

● TAASKASUTUSORGANISATSIOON –Keskkonnaministri poolt akrediteeritud taaskasutusorganisatsioon,kes tegelebteatud liiki pakendi või pakendijäätmete kogumise ja taaskasutusse suunamisega.

● MÜÜGIPUNKT v. MÜÜGIETTEVÕTTED – ettevõtjavõi ettevõtte tegevuskoht, kus müüakse pakendatudkaupa;

● TARBIJA – pakendeid tarbiv ningpakendijäätmeid tekitav isik;

● KOV – kohalikomavalitsus.

● KEJHK – MTÜ Kesk-EestiJäätmehoolduskeskus

Majanduslikult tasuva süsteemi põhialusekson piisavalt suured jäätmekogused ning võimalikult puhasliigitikogutudmaterjal. Sellest lähtuvalt ehitatakse Kaiu vallas välja kolmetasandilinesorteerimissüsteem:

● Sorteerimine tarbijajuures ehk kodumajapidamistes

● Liigitikogumineelamupiirkondades, kogumispunktides ja müügipunktide vahetusläheduses

● Järelsorteeriminejäätmekäitleja poolt

Pakendijäätmete taaskasutusel tuleblähtuda järgmisest taaskasutusmeetodite prioriteedist:

● Pakendi taaskasutamineringluspakendina e. korduskasutus

● Pakendimaterjalitaaskasutamine materjalina

● Pakendijäätmetebioloogiline töötlemine e. kompostimine


● Pakendijäätmetepõletamine energia tootmiseks

Pakendi taaskasutussüsteem moodustubneljast erinevast kogumissüsteemist:

1. Tagatispakendikogumissüsteem

2. Segapakendikogumissüsteem

3. Ohtlike ainetegasaastunud pakendi kogumissüsteem

4. Tootmisettevõtetepakendi kogumissüsteem

1.Tagatispakendi kogumissüsteem

Korraldab: PAKENDIETTEVÕTE või PANDIORGANISATSIOON

Finantseerib: PAKENDIETTEVÕTE või PANDIORGANISATSIOON

Kogumiskoht: MÜÜGIPUNKT

Tagatisrahaga kaetud joogipakendi kogumine toimubmüügipunktides. Tagatisrahaga kaetud pakendite süsteemon kehtestatudõigusaktiga joogitaarale. Taaral on vastavasisuline märgistus. Tarbijaletagastatakse raha pakendiüleandmisel müügipunkti, kui pakendil on säilinudtagatisraha märgistus. Tagatisraha süsteem töötab tootja-vastustusel ningjäätmetekitajate jaoks majandusliku motiivi olemasolul on pakenditetagastusprotsent suurem jakvaliteet kõrgem kui tasuta kogumissüsteemi korral.Tagatisraha kasutamine suurendab korduskasutuspakendikasutust. Tagatisrahasüsteemi rakendamine on kindlaks määratudPakendiseadusega.

● Pakendiettevõte võitaaskasutusorganisatsioon– korraldabpakendite vastuvõttu müügipunktides võikogumispunktides, korraldab tagatisrahaliikumise ning katab kaubandusettevõtete tehtud kulutused pakenditevastuvõtule(vastavalt omavahelisele kokkuleppele);

● Kaubandus e.müügipunktid– võtavad vastu tarbijalttagastuspakendi, tagastavad tarbijale tagatisraha ningladustavad ajutiselttagastuspakendi. Seejärel annavad kogutud pakendikogused ületaaskasutusorganisatsioonile;

● Tarbija–tagastab müügikohta sealt ostetud või samalaadse, tagatisrahaga kaetud, pakendining saab tagasikauba soetamisel makstud tagatisraha. Pakend peab olemasäilinud vormiliselt algsel kujul. Süsteemis osalemineonvabatahtlik;

● KOV –määrab oma jäätmehoolduseeskirjagakindlaks müügikohad, millistes võetakse vastu tagatisrahagakaetud pakendit ningpakendiliigid, milliseid vastu võetakse. Kontrollib müügikohtade lepinguteolemasolutaaskasutusorganisatsiooniga ning müügipunktide omavahelisel kohustusejagamisel koostöölepinguteolemasolu..

2. Segapakendikogumissüsteem

Korraldab: PAKENDIETTEVÕTE võiTAASKASUTUSORGANISATSIOON

Finantseerib: PAKENDIETTEVÕTE võiTAASKASUTUSORGANISATSIOON

Kogumiskoht: KOGUMISKONTEINERID (müügikohas,elamugruppides, hajaasustuse kokkukandepunktides,kogumispuntkides jajäätmejaamades)

Konteinerite võrgustiku kaudu kogutakseelanikkonnalt peamiselt segapakendit ja paber-papppakendit.Konteinerid peavadolema müügikohtade vahetus läheduses (ca 100 m).

SEGAPAKENDIKOGUMISKONTEINER:

● Kõik Kaiu vallamüügipunktid

● Kaiu, Vahastuning Kuimetsa suuremad elamugrupid

● Kaiu ja Kuimetsakogumispunktid

● Kõik II tasandi kogumispiirkonna jäätmetekokkukandepunktid

PABER- JA PAPPPAKENDIKOGUMISKONTEINER:

● Kõik Kaiu vallamüügipunktid


● Kaiu ja Kuimetsa suuremad elamugrupid

● Kaiu ja Kuimetsakogumispunkt

Pakendi taaskasutussüsteemiosapooled:

● Pakendiettevõttedvõi taaskasutusorganisatsioon –kohustuskorraldada pakendijäätmete kogumist jataaskasutamist. Finantseerivad kogupakendijäätmete kogumist ning paigaldavad selleks ettenähtudkohtadessepakendikonteinerid. Kohustatud tegelema koostöös KOV-ga müügikohtade jatarbijate teavitustööga:pakendikoguste vähendamine ja vältimine,pakendijäätmete kogumine ja taaskasutamine. Pidada arvestustpakendite japakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise üle ning esitama kord poole aastajooksul KOVandmeid kogutud pakendikoguste ja -liikide kohta. Pakenditaaskasutusorganisatsiooni olemasolul on kohustussõlmida sellega leping ningpakendite kogumise ja taaskasutuse korraldamine toimub läbi organisatsiooni.

Pakendikogumiskonteinerid tuleks paigaldadajärgmiselt:

1. Müügipunktide juurde –alates 01.06.2005.a

2. Elamugruppide juurde –alates 01.06.2005.a

3. Hajaasustusegapiirkondade kokkukandepunktide juurde – alates 01.01.2006.a

4. Kaiu ja Kuimetsakogumispunktidesse – alates selle valmimisest

● KOV –määrab oma jäätmehoolduseeskirjaskindlaks pakendikonteinerite täpsed asukohad ning korraldabnende paigaldustettenähtud kohtadesse (administratiivne korraldus – kokkulepped maaomanikegajne)

● Tarbijad –kasutavad pakendi ja pakendijäämetekogumissüsteemi vabatahtlikkuse alusel. Pakendi japakendijäätmete äraandmine ontarbijatele tasuta.

3. Ohtlikeainetega saastunud pakendi kogumissüsteem

Korraldab: PAKENDIETTEVÕTE

Finantseerib: PAKENDIETTEVÕTE

Kogumiskoht: OHTLIKE JÄÄTMETEKOGUMISKONTEINER

Ohtlike ainetega saastunud või neidsisaldavad pakendid ja pakendijäätmed, mis liigituvad ohtlike jäätmetehulka,kogutakse Rapla jäätmejaamas ning Kaiu alevikus ja Kuimetsa külas asuvas ohtlikejäätmetekogumiskonteineris.

Pakendiettevõtepaigaldab KOV ohtlike jäätmete kogumiskonteinerissetäiendavad pakendijäätmetekogumiskonteinerid ning kannab nende jäätmetekäitlemise kulud.

Jäätmekäitlusettevõtekogub ohtlike ainetega saastunud pakendijäätmed koosteiste ohtlike jäätmetega ningsuunab ohtlike jäätmete käitlussüsteemi. Annabtaaskasutusorganisatsioonile aru kogutud pakendijäätmetekoguste ja liikidekohta.

OHTLIKE AINETEGA SAASTUNUD PAKENDIJÄÄTMETE KOGUMINEEELTOODUD VIISIL HAKKABTOIMUMA PÄRAST VASTAVASISULISETAASKASKASUTUSORGANISATSIOONI TEKKIMIST, KUID MITTEHILJEM KUI01.01.2006.a.

4. Ettevõtetepakendi kogumissüsteem

Korraldab: PAKENDIETTEVÕTE võiTAASKASUTUSORGANISATSIOON

Finantseerib: PAKENDIETTEVÕTE võiTAASKASUTUSORGANISATSIOON

Kogumiskoht: ETTEVÕTTE TOOTMISTERRITOORIUM

Ettevõtete all mõeldakse kõiki Kaiu vallas tegutsevaidtootmis- ja teenindusettevõtteid, kes oma tegevuseskasutavad erinevat liikipakendeid ning pakendatud kaupu. Ettevõtete e. Tarbijapoolt kasutatud pakenditeja pakendijäätmete kogumine ja taaskasutamine toimub Tarbijaja pakendiettevõtte vahelisel kokkuleppel,arvestades Pakendiseadusesreguleeritud pakendiettevõtte kohustusi. Pakendiseaduse§ 16 kohaselt onpakendiettevõttel kohustus kokkukoguda ja taaskasutada enda poolt pakendatud või imporditud kauba pakendidjanendest tekkinud pakendijäätmed ning kanda eelnimetatud tegevusega seotudkulud.

Pakendiettevõttel või organisatsioonil onenda poolt toodetud või imporditud pakendi kogumiseksjärgmisedvõimalused:


● Kogumine igaettevõtte territooriumil–ettevõtete poolt kasutatud pakendid japakendijäätmed kogutakse selleksrajatud kogumiskohas iga ettevõtteterritooriumil.

Pakendiettevõtepeab varustama ettevõtted keskkonnanõuetele vastavatekogumisvahenditega, tühjendama neidvastavalt vajadusele ning kandma ettevõtteotsesed kulud pakendi kogumisega seoses.

● Koguminesuuremate ettevõtete territooriumil–ettevõtete poolt kasutatud pakendid japakendijäätmedkogutakse ainult suuremate sama tegevusalaga ettevõteteterritooriumil.

Pakendiettevõtepeab varustama suuremad ettevõtted keskkonnanõuetelevastavate kogumisvahenditega,tühjendama neid vastavalt vajadusele, kandmaotsesed pakendikogumisega seotud kulud ettevõttele ningteavitama väiksemaidettevõtteid kogumiskoha paiknemiskohast.

Kaiu valla ettevõtted, kes kasutavadpakendeid, peavad kokku leppima pakendiettevõttega, kelle pakendeidnadkasutavad, pakendijäätmete kogumise viisis ning nõustuma pakendiettevõttesooviga nende territooriumilepakendikonteinerite paigaldamisega. Ettevõtted,kes ei tee pakendiettevõttega koostööd, peavad ise enda pooltkasutatud pakendidja pakendijäätmed kokku koguma ja transportima pakendiettevõtte territooriumileningkandma sellega seonduvad kulud. Spetsiaalseid ettevõtete poolt kasutatudpakendite ja pakendijäätmetekogumispunkte, väljaspool „tarbija ettevõtete“territooriume Kaiu valda ei rajata.

Kaiu vallapakendiettevõtted ja vajalikudpakendikonteinerid

Kaiu vallas on pakendimüügiettevõtetenakäsitletavad:

Pakendiettevõte Tegevusala AsukohtAasa Kaubanduse OÜ kauplusKaare

Toidu- ja esmatarbekaubad Kaiu

Karitsu Rantšo OÜ kauplusMandirei pood

Toidu- ja tööstuskaubad Kaiu

Karuke OÜ kauplus Karuke Toidu- ja tööstuskaubad KaiuRapla Tarbijate Ühistu Kaiu kauplus Toidu- ja tööstuskaubad KaiuRapla Tarbijate Ühistu Kuimetsakauplus

Toidu- ja tööstuskaubad Kuimetsa

Saamapuu OÜ kauplus Tuule äri Toidu- ja tööstuskaubad Vahastu

Külades, kus on mitu pakendiettevõtetkõrvuti ei ole otstarbekas kõikide ettevõtete juurdesegapakendikogumiskonteinereid paigaldada. Sellisel juhul peavad ettevõtted omavahel kokkuleppima.

Tabel 14.Kaiu vallas paigutatavadpakendikonteinerid

Alev, küla Konteinerite arv,erinevate objektidejuures

Müügipunktid Elamugrupid Kogumispunkt

Jäätmejaam

Kokkukandepunkt

KAIU VALDKaiu alevik 3+3 2+2 1+1Vana-Kaiu küla 1+1Kuimetsa küla 2+2 2+2 1+1Karitsa küla 1 (segapakend)Kasvandu küla 1 (segapakend)Tolla küla 1 (segapakend)Toomja küla 1 (segapakend)Põlliku küla 1 (segapakend)Oblu küla 1 (segapakend)Tamsi küla 1 (segapakend)Vaopere küla 1 (segapakend)Suurekivi küla 1 (segapakend)Vahastu küla 1+1 1 (segapakend)KOKKU: 12 tk. 10 tk. 4 tk. 10tk.


1 –SEGAPAKENDIKONTEINER

1+1 – SEGAPAKENDIJA PABER-PAPPPAKENDI KONTEINERID

Müügipunktide,elamugruppide ja kogumispunktidesse paigutatakse nii paber- japapijäätmetekogumiskonteinerid kui ka segapakendi kogumiskonteinerid. Jäätmetekokkukandepunktidessepaigutatakse ainult segapakendikogumiskonteinerid

6.2.2 Orgaanilisedjäätmed

Orgaanilised biolagunevad jäätmedmoodustavad olulise osa segaolmejäätmetest. Biolagunevate jäätmetekogustevähendamisel on võtmeroll ladestatavate segaolmejäätmete koguste vähendamiselning prügilatekeskkonnaohu minimeerimisel. Orgaanilise aine rikkad on kareoveesete, loomsete ja taimsete kudedejäätmed, puidujäätmed jne. Käesolevaspunktis käsitletakse olmelise tekkega biolagunevaid jäätmeid nagupaber,köögijäätmed, haljastusjäätmed.

Paberi- ja papijäätmed(ka. pakend) on eraldi kogutuna kergestitaaskasutatavad. Vanapaberi taaskasutamisekson tarvis see eraldada muudestjäätmetest ning vältida selle kvaliteedi langemist. Antud jäätmetekogustevähendamine on võimalik eelkõige paberi- ja papijäätmete kogumisvõrgustikurajamise abil. Paberi- japapijäätmed suunatakse taaskasutusse läbipakendijäätmete kogumissüsteemi. Samuti põletatakse suurem osapaberijäätmetestkodumajapidamistes. Paberi ja papppakendi konteinerid paigaldatakse piirkonnasuuremateasulate (I tasandi olmejäätmeveo piirkonnas) kortermajade juurde koossegapakendi kogumiskonteineritega ningKaiu ja Kuimetsakogumispunktidesse.

Haljastusjäätmetestsaab eristada koduaedades ja ühiskondlikel aladel(pargid, kalmistud) tekkivaidhaljastusjäätmeid. Ühiskondlike haljasaladehooldamisel tekkivate jäätmete käitlemisel on eesmärgiks suunataneed 2008.aastaks 80 % ulatuses taaskasutusse (kompostimine). Koduaedades tekkivatehaljastusjäätmetekoguste vähendamiseks, tuleb propageerida nende kohapealsetkomposteerimist.

Vahastu kalmistule paigutataksesegaolmejäätmete ja haljastusjäätmete kogumiskonteinerid.Haljastusjäätmetekompostimine toimub Kaiu aleviku kompostimisplatsil või Raplajäätmejaamas.

Orgaanilised toidujäätmeteeraldikogumine on vabatahtlik. Suuremaidinvesteeringuid orgaanilistetoidujäätmete käitlussüsteemi ülesehitamiseks eitehta. Kortermajade puhul on vabatahtlik paigutada lokaalsedkompostrid, kuskomposteeritakse kodumajapidamistes tekkivaid orgaanilisi jäätmeid ning tekkivatkompostisaab kasutada haljastuses. Kompostrite paigaldamisega seonduvad kuludkatavad jäätmetekitajad ise, kuidseeläbi on võimalik oluliselt vähendadasegaolmejäätmete teket ning igapäevaseid otsekulusidjäätmekäitlusele.

Orgaanilistejäätmete käitlemine alates 01.01.2008

Alates 01.01.2008 muudetakse orgaanilistejäätmete eraldikogumine kohustuslikuks kortermajades, kus onvähemalt 4korterit. Eraldikogutud orgaaniliste jäätmete kogumine muudetakse korraldatudolmejäätmeveoI tasandi piirkonnas korraldatud olmejäätmeveo lahutamatuks osaks.Orgaanilisi jäätmeid hakkab kogumakorraldatud olmejäätmevedu teostavjäätmekäitlusettevõte.

Orgaanilised toidujäätmed, mis kogutaksekorraldatud olmejäätmeveo kogumissüsteemiga transporditakse otsekäitluskohta,n. Rapla jäätmejaamas või Kaiu alevikus (toidujäätmete kompostimise käigus võibtekkida nõrgvettja mitte komposteeruvaid jäätmeid, mis nõuavaderikäitlust).

TÄPSEM ORGAANILISTE JÄÄTMETE KOGUMISEJA KÄITLEMISE SÜSTEEM TÖÖTATAKSE VÄLJAPÄRAST RIIKLIKU KONTSEPTSIOONI VÄLJATÖÖTAMIST 2005. AASTAL.

6.2.3 Ohtlikudjäätmed

Jäätmeseaduse§65, lg 2 kohaselt kohustub kohalik omavalitsus omahaldusterritooriumil korraldamakodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmetekogumist ja üleandmist jäätmekäitlejatele. Kohalik omavalitsus eipea korraldamaoma haldusterritooriumil probleemtoodetest tekkinud ohtlike jäätmete kogumist.

Kaiu valla ohtlikud jäätmed kogutakse Kaiuohtlike jäätmete kogumiskonteineris. Ohtlikejäätmete kogumissüsteemi lõplikuksväljaehitamiseks paigaldatakse spetsiaalsed ohtlike jäätmetekogumiskonteinerKuimetsa külasse.

Lisaks ohtlike jäätmetekogumiskonteinerile, korraldab Kaiu Vallavalitsus vähemalt kord aastas ohtlikejäätmetekogumisringi. Kogumisringi läbiviimisel keskendutakse peamiselthajaasustusega piirkondades tekkinudohtlike jäätmete kogumisele. Ohtlikejäätmete kogumisringi peatumispunktideks on II tasandi korraldatudolmejäätmeveopiirkonna jäätmete kokkukandepunktid.

Suuremate koguste ohtlike jäätmeteüleandmiseks, peavad elanikud pöörduma otse ohtlike jäätmetekäitlusettevõttepoole. Ohtlike jäätmete üleandmine kogumissüsteemile peaks eraisikutele olematasuta.

Ohtlikke jäätmeid tekitavad ettevõtted(sh. meditsiiniasutused) peavad sõlmima ohtlike jäätmete käitluslitsentsiomavaettevõttega jäätmete üleandmiseks vastavasisulise lepingu. Ohtlike jäätmetekogumiseks peavad ettevõtted


rajama või leidma spetsiaalse koha, mis onvastavalt märgistatud ning kogumiseks tuleb kasutada spetsiaalsetjäätmetaarat.

Samuti peavad eelnimetatud ettevõttedvastu võtma ettevõttesisesed jäätmekäitluseeskirjad. Ohtlike jäätmetekogumiseja üleandmisega seotud kulud katavad ettevõtted ise. Jäätmete üleandmisetõestamise aluseks onvastavasisuline ohtlike jäätmete saatekiri.

6.2.4 Ehitus- jalammutusjäätmed

Nimetatud jäätmete tekke kogused sõltuvadotseselt majanduslikust olukorrast, mida kiirem on majanduslik kasv,seda enamtoimub uute ehitiste rajamist ning vanade lammutamist. Eesmärgiks peab olemaehitusjäätmete eraldikogumine.

Peamiseks eesmärgiks on jäätmekoguste ja jäätmeteohtlikkuse vähendamine.Eesmärgitäitmisel onpeamine roll tööde teostajal, ehitus- ja lammutustöödel saabjäätmeteket vältida ja koguseid vähendada mõistlikutöökorralduse ja töödeparema organiseeritusega. Selleks tuleb:

● Suurendada korduskasutatavate materjalidekasutamist;

● Vähendada materjalide raiskamist töödekõigil etappidel;

● Vähendada ohtlike ainetekasutamist;

● Eraldada ja koguda ehituse kõigisetappides tekkivad ohtlikud jäätmed;

● Lammutusjäätmete hulgast võimaluseleraldada turuväärtust omavad materjalid;

● Lammutusjäätmete hulgast eraldadamaterjalid, mis võivad jäätmete edasisel töötlemisel ja kasutamiselpõhjustadakvaliteedi langust;

● Siduda ehitus- ja lammutusjäätmetekäitlussüsteemi kirjeldus ehitusloadokumentatsiooniga.

Ehitus- ja lammutusjäätmetekogumisvõimalused tuleks leida Kaiu alevikus ja Raplajäätmejaamas.

Tavajäätmetest ehitus- ja lammutusjäätmetetaaskasutamiseks, kuni 5 tonni aastas, peavad jäätmetekitajadennastregistreerima Raplamaa Keskkonnateenistuses, esitades Keskkonnaministri määrusesnr 18, 20.04.2004„Jäätmeloa omamisekohustusest vabastatud isiku või tavajäätmete vedajate teate jaregistreerimisetõendi“.

Ehitusjäätmete kogumisel, tuleb eraldikoguda ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunudjäätmed:

● Asbesti sisaldavadmaterjalid

● Värvide,naftasaaduste jt ohtlike ainetega saastunud materjalid (kivid, pinnas, puitjms)

● Puidukaitsevahenditega immutatudpuitmaterjalid

Nimetatud jäätmeid peab kogu tegevusprotsessi kestelkäsitlema ohtlike jäätmetena ning käitlemaJäätmeseadusegasätestatud korras. Ohtlike ehitus- ja lammutusjäätmetekogumine ehitusobjektil peab toimumaspetsiaalsetes kogumiskonteinerites ningtekkinud jäätmed tuleb üle anda otse ohtlike jäätmete käitluslitsentsiomavaleettevõttele. Asbesti sisaldavaid ehitusmaterjale tuleb käideldaKeskkonnaministri määrusega nr 22,21.04.2004 „Asbesti sisaldavate jäätmete käitlemisnõuded“kehtestatud korras ning üle andaselleks jäätmelubaomavale jäätmekäitlusettevõttele.

6.2.5 Probleemtooted

Probleemtooted on kõik tooted, millejäätmed võivad põhjustada kõrgendatud riske inimese tervisele jakeskkonnale.Siiani on reguleeritud probleemtoodete käitlust koos teiste ohtlike jäätmetega,kuid nendekõrgendatud riskist tulenevalt, tuleb nende käitlemisele täiendavattähelepanu pöörata.

Probleemtootedon:

● patareid jaakud

● PCB-sid sisaldavadseadmed

● mootorsõidukid janende osad

● elektri- jaelektroonikaseadmed ja nende osad


Jäätmeseadusesttulenevalt on probleemtoodete tootja kohustatudkorraldama enda poolt toodetud jaedasimüüdud probleemtoodete ja nende jäätmetekokkukogumise ja taaskasutamise või kõrvaldamise ningkandma nimetatudtegevusega seotud kulud. Selleks peavad tootjad (sh. ka müüjad) korraldamavastavateprobleemtoodete kogumise.

Patareid

Patareide kogumiseks tuleks paigutadakoolidesse, vallamajja, poodidesse jne spetsiaalsed patareidekogumiskastid.

Mootorsõidukid ja nende osad shakud

Alates 16. juulist 2003 võetakse prügilasse kasutatudrehve vastu ainult tükeldatult. Alates 16. juulist 2006 eivõeta prügilasse enam vastu katükeldatud kasutatud rehve.

Mootorsõidukite ja nende osade (shrehvide) tagasivõtmise peavad tootja-vastutuse põhimõttel ellu rakendamajafinantseerima tootjad ja turustajad, kes võivad selle ülesande delegeeridajäätmekäitlejatele.

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogupoolt vastu võetud direktiivile 2000/53/EÜ vanasõidukite kohta, peabhiljemalt1. jaanuariks 2006 kõigi kasutuselt kõrvaldatud sõidukite materjali aastanekorduv- ja taaskasutaminehõlmama vähemalt 85% sõiduki keskmisest massist ningaastane korduvkasutus ja ringlussevõtt vähemalt 80%sõiduki keskmisest massist.

Akudekogumine võiks toimuda happekindlateskogumiskonteinerites:

● ohtlike jäätmete kogumiskonteineris Kaiu alevikus;

● Kaiu valla kütusetanklates

Vanarehvetuleks koguda üks kord aastas läbiviidava kogumisringikäigus ning Rapla piirkonna jäätmejaamas.

Elektri- ja elektroonikaseadmedning nende osad

Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeidkogutakse üks kord aastas läbiviidava kogumisringi käigus. Lähtuvaltasjaolust,et Kaiu vallas elektri- ja elektroonikaseadmete müügiga tegelevaid ettevõtteidei ole, võetakse neidvastu Rapla linna müügikohtades ja Raplajäätmejaamas.

Elektri- ja elektroonikaseadmete kogumisekorraldamist EL elektri- ja elektroonikaseadmete direktiivon püstitanudeesmärgi koguda kodumajapidamistest 31. detsembriks 2006 neli kilogrammielektri- jaelektroonikajäätmeid inimese kohta aastas

6.3 Segaolmejäätmetekõrvaldamine

● Kaiu vallast kogutud segaolmejäätmedkõrvaldatakse Väätsa prügilas või Rapla ümberlaadimisjaama kauduteisteskeskkonnanõuetele vastavas prügilas.

7. JÄÄTMEHOOLDUSE EESMÄRKIDE ELLUVIIMINE JARAHASTAMINE

7.1 Kaiu vallaseadusandlus

Üleriigilist seadusandlust täpsustavadkohaliku omavalitsuse õigusaktid, mille hulgast on jäätmekäitlusekorraldamiseaspektist olulisem jäätmehoolduseeskiri. Kaiu valla jäätmehoolduseeskiriuuendatakse pärastkorraldatud olmejäätmeveo konkursi välja kuulutamist. Kunijäätmekäitlusettevõttele jäätmeloa väljastamisenitoimub korraldatudolmejäätmevedu samadel tingimustel nagu 2004. aastal ning senistejäätmekäitluslepingutealusel.

Uuendatud jäätmehoolduseeskirjades tuleb lisaks Jäätmeseaduse § 71toodule, täpsustada:

1. Korraldatud olmejäätmeveo I ja II tasandiveopiirkondade täpsed piirid;

2. Korraldatud olmejäätmeveo miinimumpakettkorraldatud olmejäätmeveosüsteemile üleantavate jäätmekogusteosas;

3. Segaolmejäätmete üleandmiseljäätmekäitlusteenuse hind;

4. Jäätmekäitlusettevõttega lepingu sõlmimisekohustuslikkus;

5. Taaskasutatavate jäätmetekogumiskohad;

6. Pakendijäätmete kogumiskonteinerite täpsedasukohad ja pakendijäätmete liigid, milliseid sinna kogutakse;

7. Pakendi müügikohtade kohustusedtagatisrahaga seotud pakendi vastuvõtul;


8. Ettevõtete jäätmehooldusega seotudkohustused.

Korraldatud olmejäätmeveo konkursikorraldamiseks ja rakendamiseks peavad Kaiu Vallavolikogu kehtestamajärgmisedkorraldatud jäätmevedu reguleerivad õigusaktid:

1. Korraldatud olmejäätmeveo tingimustekindlaks määramine.

2. Korraldatud olmejäätmeveo avaliku konkursi korraldamisekord (arvesse tuleks võtta lisaksJäätmeseadusenõuetele, järgmiseid õigusakte:Kohaliku omavalitsuse korralduseseaduse§ 6 lõige1, Konkurentsiseaduse§ 14 lõige 2 ning Vabariigi Valitsuse 25.09.2001määrus nr 303 „Eri- võiainuõiguseandmiseks avaliku konkursi korraldamise kord“.

3. Jäätmevaldajate registri pidamise kord.

4. Korraldatud olmejäätmeveost vabastamisekord.

Lisaks eeltoodud õigusaktidele peaks KaiuVallavalitsus ja MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus sõlmimalepingu, misvõimaldaks KEJHK-l arendada Kaiu valla jäätmehooldust.

7.2 Kaiu vallaülesanded

Kaiu Vallavalitsuse otsesed ülesandedpiirkonna jäätmehoolduse arendamisel ning käesolevas jäätmekavaspüstitatudeesmärkide saavutamisel on järgmised:

● osaleb aktiivselt MTÜ Kesk-EestiJäätmehoolduskeskuse töös.

● rahastab MTÜ Kesk-EestiJäätmehoolduskeskuse jäätmehooldusalast tegevust, vastavalt käesolevaJäätmekavategevuskavale ning MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskuseeelarvele.

● osaleb oma rahalise osalusega MTÜKesk-Eesti Jäätmehoolduse poolt taotletavates jäätmehooldusalastesprojektides,vastavalt käesoleva Jäätmekava tegevuskavale.

● määratleb ning viib läbi vajalikudplaneeringulised protseduurid jäätmekäitluskohtade rajamisel.

● kindlustama korraldatud olmejäätmeveotingimustes jäätmete kogumiseks ja veoks ettenähtudtranspordivahenditeligipääsu kõikidele jäätmevaldajatele. See puudutab eelkõige talvetingimusteskorrapärastlumetõrjet, ajutisi läbisõidupiiranguid märgadel perioodidel ningüldist teedevõrgu seisukorda.

7.3 MTÜ Kesk-EestiJäätmehoolduskeskuse ülesanded

Jäätmehoolduse korraldamine regionaalseltasandil on korraldatakse koostöös MTÜ Kesk-EestiJäätmehoolduskeskuseliikmetest kohalike omavalitsustega. Selleks delegeerib Kaiu Vallavalitsus MTÜKesk-Eesti Jäätmehoolduskeskusele järgmised Jäätmeseadusesttulenevad Kaiu valla jäätmehooldusealasedülesanded:

● omavalitsuseterritooriumil optimaalse ja põhjendatud jäätmekäitlushinnakujundamine

● olmejäätmete jataaskasutavate jäätmete käitlemiseks konkursside korraldamine

● jäätmealasteandmebaaside ning registrite haldamine

● ebaseaduslikultkeskkonda viidud jäätmete kõrvaldamine ja nendest põhjustatudkeskkonnareostuselikvideerimine

● jäätmeloaga määratudjäätmekäitlustingimuste täitmise kontrollimine

● korraldatudolmejäätmeveoga hõlmatud jäätmete veopiirkondade, jäätmeliikide, vedamisesageduse ja aja ningjäätmeveo teenustasu piirmäärakehtestamine

● kodumajapidamistestekkivate ohtlike jäätmete kogumine ja käitlemine

● kompostitavate -,ehitus- ja lammutusjäätmete kogumine

● teeninduspiirkonnasolmejäätmete ja vajadusel muude jäätmete kogumine ja vedu

● korraldatudolmejäätmeveoga hõlmamata jäätmete käitlemine

● teeninduspiirkonnaskorraldatud olmejäätmeveoga ühinemise kohustusest olmejäätmete valdajavabastamine


● jäätmetekogumiskohtade määramine, kuhu tuleb korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmednende edasise veoeesmärgil toimetada

Lisaks omavalitsuse poolt delegeeritud Jäätmeseadusesttulenevatele omavalitsusejäätmehooldusalasteleülesannetele, on KEJHK ülesandeks oma liikmetest omavalitsustejäätmehooldusalasteeesmärkide saavutamiseks teostada järgmiseid tegevusi 17:

● koostab jäätmehooldusearendamiseks ja investeeringuteks projekte ja rahataotlusi

● töötab välja ja viibellu jäätmete vähendamise ning taaskasutamise programme

● korraldabjäätmejaamade, sorteerimis- ja ohtlike jäätmete kogumispunktide rajamist jahaldamist

● korraldabjäätmekäitlusalast arendus- ja selgitustööd ning teeb keskkonnateadlikkusetõstmise alastpropagandat

● edendab ja propageeribjäätmete sorteerimist ning liigiti kogumist

● annab väljajäätmehooldusalaseid trükiseid

● korraldabomavalitsuste jäätmekavade ja jäätmehoolduseeskirjade koostamist jaaktualiseerimist

● korraldabomavalitsustes jäätmete taaskasutamist

● korraldab omavalitsusejäätmehoolduse arendamiseks ühingu kasutusse antud vahendite, kinnis- võiregistrissekantavate vallasasjade kasutamist.

7.4 Jäätmetekitajaülesanded

Lisaks Jäätmeseadusesja selle alamõigusaktidestoodudüldistele jäätmehooldusalasetele nõuetele peavad Kaiuvallas tegutsevadettevõtted ja asutused järgima järgmiseid täiendavaid jäätmekäitlusega seotudkohustusi:

● Põllumajandustootjapeab pidama arvestust kasutatud taimekaitsevahendite üle.

● Puidutööstusettevõttedpeavad kasutama oma tootmises tehnoloogiat, mis võimaldabmaksimaalselttaaskasutada tekkivaid puidujäätmeid (n. kasutama puidu immutus- jakaitsevahendeid ainultvalmistoodangul, mitte toormaterjalil).

● Jäätmetekitajad,millised tekivad aastas rohkem kui 10 tonni tavajäätmeid või 100 kg ohtlikkejäätmeid, esitamaoma tegevuskohajärgsele kohalikule omavalitsusele, aasta lõpularuande, kus on näidatud jäätmete liikuminemöödunud aasta jooksul.

● Autoremondi, -hooldusevõi lammutamisega tegelevad ettevõtted peavad sõlmima, alates01.09.2005.a.tekkinud ohtlike jäätmete (vanaõlid, jahutusvedelikud, akud jne) üleandmiseksohtlike jäätmetekäitlusettevõttega jäätmekäitlemislepingu.

● Meditsiiniasutused ja-ettevõtted peavad kasutama tekkinud jäätmete kogumiseksspetsiaalseidkogumiskonteinereid ning vastu võtma ettevõtte jäätmekäitluseeskirja, kus ontoodud ettevõtte võiasutuse poolt läbiviidava jäätmekäitluse kirjeldus,töötajate tegevus ja vastus, jäätmekäitlusettevõte milliselejäätmed üleantakse. Nõue rakendub alates 01.09.2005.a.

● Juriidilisteltisikutelt ei nõuta jäätmeloa olemasolu, vastavalt Keskkonnaministri määrusega nr21, 21.04.2004.a„Teatud liiki jateatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloaomamine kohustuslik,taaskasutamine või tekkekohas kõrvaldamisenõuded“.

● Eeltoodud punktiskäsitletud jäätmetekitajad on kohustatud ennast registreerimaRaplamaakeskkonnateenistuses, esitades Keskkonnaministri määruses nr 18, 20.04.2004 „Jäätmeloa omamisekohutusestvabastatud isiku või tavajäätmete vedajate teate ja registreerimisetõendi“(RTL 49, 844, 2004).

● Ettevõtted millisedalustavad oma tegevust Kaiu vallas, sõltumata nende tegevusvaldkonnast, onkohustatudomavalitsusest tegevus- või kauplemisluba taotledes esitama lisaksmuudele dokumentidele ettevõtte jäätmekava,kus on toodud põhjalik ülevaadekavatsetavast jäätmehooldusest ettevõttes.

● Ettevõtted, millisedjuba tegutsevad Kaiu valla haldusterritooriumitel, peavad koostama omaettevõttejäätmekava hiljemalt 01.01.2006.a ning esitama selle kooskõlastamiseks omategevuskohajärgseleomavalitsusele.

7.5 Jäätmehoolduse arendamiserahastamine

Kaiu valla jäätmehoolduse arendaminetoimub läbi MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskuse.

Jäätmehoolduse arendamise rahastaminetoimub järgmiselt:


1. Kaiu valla liikmemaksKEJHK-le

2. Kaiu valla sihtotstarbelised eraldisedKEJHK-le

3. Kaiu valla omaosalus KIK-iprojektides

4. Saastetasu segaolmejäätmeteladestamisest

Alates korraldatud olmejäätmeveo ningKEJHK lepinguhaldussüsteemi rakendumisest, toimub Kaiu vallajäätmehooldusearendamise rahastamine järgmiselt:

1, Kaiu valla liikmemaksKEJHK-le

2. Saastetasu segaolmejäätmeteladestamisest

3. KEJHK lepinguhaldussüsteemist saadavasttulust

Vastavalt Saastetasu seadusele10.02.1999, jõustunud 21.03.1999.aon saastetasu maksmise eesmärkerinevatesaasteainete ja jäätmete keskkonda viimisega tekitatavat võimaliku kahju.Saastetasu ei maksta jäätmeteviimisel keskkonda kui viidav kogus on väiksem kuiJäätmeseadusega kehtestatud jäätmeloa kohustuslikkusealampiir ning jäätmetekeskkonda viimisel nende taaskasutamise eesmärgil Jäätmeseaduse tähenduses.Saastetasuseaduse § 7 kohaselt makstakse saastetasu olmejäätmete keskkondaviimisel 75% ulatuses jäätmete päritolukohakohaliku omavalitsuse eelarvesse ja25% ulatuses riigieelarvesse. Teiste jäätmeliikide keskkonda viimisellaekub100% saastetasust riigieelarvesse. Saastetasu kasutatakse seadusega sätestatudsihtotstarbel ja korraspiirkonna jäätmehoolduse arendamiseks.

Saastetasu seadusega kehtestatudsaastetasu määrad jäätmete keskkonda viimisel on järgmised:

● Tavajäätmed –alates 2004. aasta 01. jaanuarist 4,0krooni, alates 2005. aasta 01. jaanuarist 30,0 krooni;

● Olmejäätmed –alates 2004. aasta 01. jaanuarist 4,0krooni, alates 2005. aasta 01. jaanuarist 30,0krooni;

Tabel 15.Hinnanguliselt omavalitsustelelaekuv saastetasu

Jäätmetekitaja PrognoosKogus SaastetasuKAIUVALDKodumajapidamised (Itasand) 156 t 4 212.00Kodumajapidamised (IItasand) 56 t 1 512.00Ettevõtted jaasutused 40 t 1 080.00KOKKU: 6 804.00

7.6 Jäätmevaldajateregister.

Jäätmeseaduse§69 kohaselt peab kohaliku omavalitsuse organ asutamaoma määrusega jäätmevaldajate registrining kehtestama registri pidamise korra.Jäätmevaldajate registri pidamise eesmärgiks tekitada omavalitsuselülevaadekõikidest piirkonna jäätmetekitajatest, nende poolt jäätmeliikidest jakogustest.

Jäätmevaldajate registris võiks kajastudajärgmised andmed:

● Jäätmetekitaja nimi

● Jäätmetekitaja aadress

● Eraisikust jäätmetekitaja puhul kasutatavelamutüüp

● Jäätmetekitaja asukoht korraldatudolmejäätmeveo piirkonnas ning piirkonna tasand (I või IItasand)

● II tasandi piirkonna puhul jäätmetekokkukandepunkti asukoht

● I tasandi piirkonna jäätmetekitajate puhulkasutatava konteineri tüüp

● Jäätmeveo sagedus

● Kogutud jäätmekogus


● Andmed jäätmeveost ajutise vabastamisekohta

Kõik piirkonnas tegutsevadjäätmekäitlusettevõtted peavad tegevuskohajärgsele omavalitsusele kordkvartalisandma eeltoodud andmeid oma klientide kohta. Taaskasutatavate jäätmete käitlejadpeavad esitamakogutud jäätmeliikide ja –koguste kohta kogumiskohtadejärgi.

Kaiu valla jäätmevaldajate registermoodustakse koostöös teiste KEJHK omavalitsustega ning ühildatakseKEJHKlepinguhaldussüsteemiga.

8. Tegevuskava eesmärkiderealiseerimiseks

Nr. Tegevuse /projekti nimi

Teostamise aeg Teostaja ,rahastaja

Maksumus Kommentaar

1. KORRALDATUDOLMEJÄÄTMEVEDU1.1 Segaolmejäätmete

kogumiseks javeokskorraldatudolmejäätmetekonkursi läbiviimine

15.07 –15.10.2005

KOV ja KEJHK 7000.00 Konkursitulemuselsõlmitakselepingsegaolmejäätmeteveoks parimapakkumiseteinudjäätmekäitlusettevõttega

1.2 Segaolmejäätmetekogumisekskonterivõrgustikurajamine

Hiljemalt01.01.2006

KEJHK,Jäätmekäitlusettevõte- Konkursi võitnudjäätmekäitlusettevõterajabkogu Kaiuvalda katvasegaolmejäätmetekonteinerivõrgustiku.

1.3 Kõikidejäätmetekitajategalepingutesõlmimine

Hiljemalt01.01.2006

KEJHK,Jäätmekäitlusettevõte- Jäätmetekitajatemääratlemisealuseksonjäätmevaldajateregister jajäätmekava.

1.4 Jäätmevaldajateregistrisisseseadmine

Hiljemalt30.11.2005

KOV, KEJHK 11 525.00 7000.00 + 2,7krooni üheelanikukohta

2. OHTLIKE JÄÄTMETEKOGUMINE2.1 Kodumajapidamistes

tekkivate ohtlikejäätmetekogumisaktsioonidekorraldamine

Iga aasta Jäätmekäitlusettevõte,KOV,KIK,KEJHK

15 000.00 Kogumisringpeaks toimumavähemalt kordaastasningendasse haaramakõik Kaiu vallakülad.

2.2 Kaiu alevikuohtlike jäätmetekogumiskonteinerisoetamine

2005 KOV, KEJHK,KIK

50 000.00

2.3 Kuimetsaohtlike jäätmetekogumiskonteinerisoetamine

2006 - 2007 KOV, KEJHK,KIK

30 000.00 KEJHK poolttöötatakse väljaspetsiaalnekogumiskonteineristandard,mis sobibväiksemateskogustes ohtlikejäätmetekogumiseks.

2.4 Ohtlike jäätmetekogumine Kaiu jaKuimetsaohtlikejäätmetekogumiskonteineris

Iga aasta KOV, KEJHK,KIK

15 000.00

3. MUUDE TAASKASUTATAVATE JÄÄTMETEKOGUMINE3.1 Kaiu aleviku

jäätmekogumispunktirajamine2005 – 2007 KOV, KEJHK,

KIK50 000.00

3.2 Kuimetsa külajäätmekogumispunktirajamine

2005 – 2007 KOV, KEJHK,KIK

50 000.00

3.3 Orgaanilistejäätmetekogumiskonteineritevõrgustikupaigaldamine

2008 - 2009 KEJHK,Jäätmekäitlusettevõte- Alatesorgaanilistejäätmete


kortermajadejuurde

eraldikogumisekohutuserakendamist.

3.4 Pakendijäätmetekogumiskonteineritevõrgustikuväljaehitamine

2005 - 2006 KEJHK,Pakendiettevõttedvõi TKO18

- Vastavaltkäesolevajäätmekava ptk.6.2.1

3.5 Tagatisrahagakaetudpakendikogumissüsteemirakendamine

2005 KEJHK,Pakendiettevõttedvõi TKO25

- AlatesvastavasisuliseKKMmvastuvõtmistningvastavaltkäesolevajäätmekava ptk.6.2.1

3.6 Ehitusjäätmetekogumisvõimalusterajamine


-

3.7 Suuregabariidilistejäätmetekogumisringidekorraldamine

Iga aasta KOV, KEJHK,KIK

15 000.00 Kogumisringpeaks toimumavähemalt kordaastasningendasse haaramakõik Kaiu vallakülad.

Probleemtoodete kogumiserakendaminePatareidekogumiskastidepaigaldamine

2005 KOV, KEJHK,TVO19

2 500.00 Vastavaltkäesolevajäätmekavapt.6.2.6

Akudekogumiskastidepaigaldamine


- Vastavaltkäesolevajäätmekavapt.6.2.6

3.8

Elektri- jaelektroonikaseadmete,vanarehvidekogumine


- Vastavaltkäesolevajäätmekavapt.6.2.6

3.9 Probleemtoodetekogumiserahastamine

2005 - 2007 TVO26 - „Tootjavastuseprintsiip“

4. ELANIKKONNA KESKKONNATEADLIKKUSE TÕSTMINE jaKOVJÄÄTMEHOOLDUSE KORRALDUS

4.1 Keskkonnasõbralikuettevõttekonkursirakendamine

2006- 2009 KOV, KEJHK - Iga aastavalitaksekeskkonnasõbralikumettevõte

4.2 Infovoldikutekoostamineja levitamineningvallalehtedesjäätmehooldusalasteartikliteavaldamine

2005 – 2009 KOV, KEJHK -

4.3 Jäätmehooldusalasteseminaridekorraldamine

2005 – 2009 KOV, KEJHK -

4.4 Jäätmekavauuendamine2005 - 2009 KOV, KEJHK -4.5 Jäätmehoolduseeskirjadeuuendamine2005 KOV, KEJHK -4.6 Orgaaniliste

jäätmetekäitlussüsteemiülesehitus

2005 KOV, KEJHK -

4.7 Jäätmehooldusekorraldamiseksseadusandlikeaktideettevalmistamine

2005 - 2009 KOV, KEJHK -

Teostab jarahastabKEJHK omaeelarvelistestvahenditest.KOV roll onolla partneriksKEJHK-letegevusteläbiviimisel

5. PRÜGILATE JA EBASEADUSLIKEJÄÄTMELADESTUSPAIKADE SULGEMINENINGJÄRELHOOLDUS


5.1 Kaiu vallaprügilatesjärelhoolduseläbiviimine

2005 - 2009 KOV, KEJHK 15 000.00 Veeproovidevõtmine jaanalüüsideteostamine

5.2 Kaiu vallaebaseaduslikeladestuspaikadekorrastamine


- Maksumusedtuleb täpsemaltväljaselgitada

6. ETTEVÕTETE JÄÄTMEHOOLDUSE KORRALDUS6.1 Ettevõtete

jäätmekavadejajäätmekäitluseeskirjadekoostamine

2005 KEJHK,ettevõtted

- Jäätmekavakoostamisenõude aluseksonJäätmeseaduse§ 44, lg 4

6.2 Ettevõtetestaaskasutatavatejäätmetelahuskogumiserakendamine

2005 - 2009 KEJHK,ettevõtted

-

6.3 Jäätmekäitlusnõuetesidumine ehitus-jategevuslubadega

2005 KOV,KEJHK,ettevõtted

- Saavutamakskontrolli jasuunamaksettevõtteidomajäätmeid käitlema

Lisad

Lisa 1. Omavalitsuse täpsustatud ülesandedjäätmehoolduse korraldamisel

Õigusakt Õigus võikohustusJäätmeseadus01.04.2004.a.§12, lg 2 Jäätmehoolduse arendamist oma

haldusterritooriumilkorraldavad omavalitsusorganid.§ 31 Kohaliku omavalitsuseorgankorraldab jäätmete

sortimist, sealhulgas liigitikogumist, et võimaldadanende taaskasutamist võimalikult suuresulatuses.

§ 39 Jäätmehoolduse arendamisekskoostatakse riigi,maakonna ja kohalikuomavalitsuseüksusejäätmekava.

§ 43, lg 4 Kui maakonna jäätmekava ajakohastamisekäigustehtud muudatused puudutavad kohalikuomavalitsuse üksuse jäätmekava,ajakohastataksekohaliku omavalitsuseüksusejäätmekava üheaasta jooksul maakonnaajakohastatud jäätmekavakinnitamisest arvates.

§ 44, lg 4 Kohaliku omavalitsusteorganvõib nõuda omahaldusterritooriumil tegutsevaltettevõtjaltäriseadustiku tähenduses, mittetulundusühingult,sihtasutuselt jaseaduse alusel asutatud muult asutuseltJäätmeseaduse § 39 lõikele 3 vastavajäätmekavakoostamist oma kulul ning esitamist, kui see on vajalikkohalikuomavalitsuse üksuse jäätmekava koostamiseksvõiajakohastamiseks.

§ 44, lg 5 Keskkonnaminister ja kohalikuomavalitsuse organonkohustatud säilitama jäätmekava koostamisekäiguskogutud teabe seadusega sätestatud korras.

§ 46, lg 2 Riigi jäätmekava eelnõu ja maakonnajäätmekavaeelnõu koostamisele kaasatakseasjakohaste riigiasutuste, kohalikeomavalitsusteorganite, valitsusväliste organisatsioonide,ettevõtjate,mittetulundusühingute ning nende liitudeesindajad ja teised asjast huvitatudisikud.

§ 47, lg 2 Maakonna jäätmekava eelnõuesitataksekooskõlastamiseks vastava maakonnamaavanemale ning seisukohavõtuks kohalikuomavalitsuse organile, kellehaldusterritooriumijäätmekava käsitleb.

§ 55 Kohaliku omavalitsuseüksusejäätmekavaeelnõu esitatakse enne sellevastuvõtmist


arvamuse avaldamiseks keskkonnateenistuseleningmaavanemale.

§ 56, lg 1 Kohaliku omavalitsuseorgankorraldab kohalikuomavalituse üksuse jäätmekavaeelnõu avalikuväljapaneku ja jäätmekava eelnõu arutamiseksvähemalt ühe avalikuistungi.

§ 56, lg 2 Kohaliku omavalitsuseüksusejäätmekava eelnõuavaliku väljapaneku aeg ja kohttehakse teatavaksvähemalt kaks nädalat enne avaliku väljapanekualgustkohalikus ajalehes. Kohaliku omavalitsuseüksuse jäätmekava eelnõu avalikuväljapaneku kestuson vähemalt kaks nädalat.

§ 56, lg 3 Kohaliku omavalitsuseüksusejäätmekava eelnõuarutamiseks korraldatavaavaliku istungi aeg ja kohttehakse teatavaks vähemalt kaks nädalat enneavalikkuistungit kohalikus ajalehes.

§ 56, lg 4 Avalikku istungit ei pea korraldama, kuiavalikuväljapaneku kestel ei esitatud ühtegiettepanekut võivastuväidet.

§ 57, lg 1 Igaühel on õigus esitada kohaliku omavalitsuseüksusejäätmekava eelnõu avaliku väljapaneku kestel sellekohta ettepanekuid javastuväiteid.

§ 57, lg 2 Jäätmekava eelnõu arutamiseks korraldatavalistungilon igaühel õigus avaldada suuliselt jäätmekava eelnõukohtaarvamust.

§ 57, lg 3 Valla- või linnavalitsus vaatab läbi avalikuväljapanekukestel ja avalikul istungil esitatud ettepanekud javastuväited ningotsustab vajadusel jäätmekavaeelnõu muutmise vastavalt esitatud ettepanekutelejavastuväidetele.

§ 58 Valla- või linnavalitsus teeb jäätmekavaavalikuväljapaneku ja avaliku istungi tulemusedteatavaks kohalikusajalehes.

§ 59, lg 1 Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava võtabvastukohaliku omavalitsuse üksuse volikogu.

§ 65, lg 2 Kohaliku omavalitsuseorganidkorraldavadoma haldusterritooriumilkodumajapidamistestekkivate ohtlike jäätmete kogumist ja nendeüleandmistjäätmekäitlejatele, välja arvatudJäätmeseaduse § 26 lõikes 1 nimetatudjuhul.

§ 66, lg 2 Kohaliku omavalitsuseorgankorraldab omahaldusterritooriumil olmejäätmetekogumise ja veo.Korraldatud jäätmevedu võib hõlmata ka muidjäätmeid, kui sedatingib oluline avalik huvi.

§ 66, lg 3 Kohaliku omavalitsuseorganvõib jätta jäätmeveokorraldamatahaldusterritooriumi hajaasustusegaosades, kus jäätmetekitajate vähesuse jahajutatusening jäätmete väikese koguse tõttu olekskorraldatud jäätmeveduülemäära kulukasning korraldatud jäätmeveoks puudub tervise-jakeskkonnakaitsevajadus.

§ 66, lg 4 Jäätmeliigid, millele kohaldataksekorraldatudjäätmevedu, veopiirkonnad, vedamisesagedus ja aeg ning jäätmeveo teenustasupiirmäärkehtestatakse valla või linna volikogumäärusega.

§ 67, lg 1 Kohaliku omavalitsuseorgankorraldab iseseisvalt võikoostöös teisteomavalitsuste organitega korraldatudjäätmeveo eri- või ainuõiguse andmiseksavalikukonkursi konkurentsiseadusealusel kehtestatudkorras.

§ 67, lg 4 Veopiirkonna määrab kohalikuomavalitsuse volikogu,lähtudes eeldatavatest jäätmekogustest,hoonestusestning teede- ja tänavate võrgueripärast.


§ 67, lg 8 Korraldatud jäätmeveo konkursikorraldajaavalikustaboma otsuse ametlikus väljaandesAmetlikudTeadaanded ja kohalikus ajalehes.

§ 69, lg 3 Kohaliku omavalitsuseorganasutab määrusegajäätmevaldajate registri ningkehtestab registri pidamisekorra.

§ 69, lg 4 Valla- võilinnavalitsusvõib erandkorras teatudtähtajaks jäätmevaldajalugeda korraldatud jäätmeveogamitteliitunuks tema põhjendatud avalduse alusel,kui takorraldab jäätmekäitluse ise.

§ 69, lg 6 Kohalikulomavalitsuselon õigus saada tasuta teavetjäätmeveo piirkonnastegutsevalt jäätmevedajaltjäätmevaldajate registri andmetekohta.

§ 70 Kohaliku omavalitsuseorgankorraldab korraldatudjäätmeveoga hõlmatudjäätmete taaskasutamise võikõrvaldamise. Kohalikuomavalitsuse organvõibkorraldada ka muude jäätmete taaskasutamistvõikõrvaldamist.

§ 71, lg 1 Jäätmehoolduseeskiri jäätmehooldusekorraldamisekskohaliku omavalitsuse üksuseskehtestatakse volikogumäärusega.

§ 72 Jäätmehoolduse arendamist toetatakseolmejäätmetekeskkonda viimise eest makstavastsaastetasust.

§ 79 Jäätmekäitleja tegevus- või asukohajärgne valla-või linnavalitsusesitab kümnetööpäeva jooksulpärast jäätmeloa taotluse saamist loa andjale omaarvamusejäätmeloa taotluse kohta.

§ 85, lg 3 Jäätmeloa andja tunnistab jäätmeloa kehtetukssellestloa omajat eelnevalt informeerides, kui loaomaja ei ole alustanud kohaliku omavalitsuseorganikorraldatudjäätmevedu ühe nädala jooksul loamärgitud tähtajast arvates ega ole esitanudtaotlusttegevuse algusaja muutmiseks.

§ 117, lg 3 Keskkonnaministril ja keskkonnajärelvalve asutuselonõigus saada toodete valmistajalt või sissevedajalt ningvalitsusasutuselt või valla- või linnavalitsuseltandmeidEestisvalmistatavate või Eestisse sisseveetavate toodeteja nende valmistamiselkasutatavate ainete ning neisttekkivate jäätmete ja nende käitlusekohta.

§ 127, lg 2 Jäätmeseaduse §-des 120-126 nimetatudväärtegudekohtuväline menetleja onKeskkonnainspektsioon, politseiprefektuur ningkohaliku omavalitsusekeskkonnakaitseinspektor.

§ 128, lg 5 Kui saastatud kinnisasja omanik ei täidaJäätmeseaduse§ 128, lõikes 4 nimetatud kohustust, korraldabjäätmete ningnendest põhjustatud saaste likvideerimisesaastatud kinnisasja omaniku kulul kohalikuomavalitsuse organasendustäitmise jasunnirahaseaduses sätestatudkorras.

§ 128, lg 6 Kui kohalikuomavalitsuse organei ole korraldanudoma haldusterritooriumilkorraldatud jäätmevedu,kuigi tal oli vastav kohustus, ja sellest tulenevaltontekkinud keskkonnasaastus, kannab jäätmete ningnendest põhjustatud saastelikvideerimise kuludestpoole kohaliku omavalitsuseorgan.

§ 135, lg 1 Korraldatud jäätmevedu tuleb korraldada alates2005.aasta 1. jaanuarist.

§ 135, lg 2 Kohaliku omavalitsuseüksusele, millehaldusterritooriumil elab vähem kui 1500inimest,korraldatud jäätmeveo korraldamise kohustusJäätmeseaduse §-de 66-69tähenduses ei laiene.

Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi andmise,muutmise ja kehtetuks tunnistamise menetluse käigusläbiviidavatemenetlustoimingute tähtajad, litsentsi taotlemiseks vajalike andmete loetelu jalitsentsi vorm§ 10, lg 3 Litsentsi taotlemiseks esitab taotleja litsentsiandjale

järgmised dokumendid:


3) taotleja jäätmekäitluskohajärgsevõi kuijäätmekäitluskoht puudub,ettevõtte registreerimiskohajärgsemaakonnaKeskkonnaministeeriumikeskkonnateenistuse ja valla- või linnavalitsusearvamuskavandatava tegevuse kohta.

Saastetasu seadus§ 7, lg 1 Saastetasu makstakse riigieelarvesse, väljaarvatud

käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul.Saastetasu kasutatakseseadusega sätestatudsihtotstarbel ja korras.

§ 7, lg 2 Saastetasu seaduse § 10 lõike 1 punktis 2nimetatudolmejäätmete keskkonda viimise eest makstaksesaastetasu 75 protsendiulatuses jäätmete päritolukohakohalikuomavalitsuseeelarvesse ja 25 protsendiulatusesriigieelarvesse.

Pakendiseadus§ 15, lg 1 Kohaliku omavalitsuseorganmäärab

kindlaks oma haldusterritooriumil pakendijapakendijäätmete kogumisviisid ning sätestabneedjäätmehoolduseeskirjas.

§ 15, lg 2 Kohaliku omavalitsuseüksusejäätmekavas käsitletakseeraldi pakendi japakendijäätmete kogumise jataaskasutuse korraldust ning väljaarendamist jaseatudeesmärkide saavutamise meetmeid.

§ 26,

lg 1

Teostada pakendijäätmete käitlemise ülejärelvalvetvastavalt Keskkonnajärelvalve seadusegasätestatudkorras.

§ 33, lg 2 Valla- või linnavalitsuson kohustatudteostamaPakendiseaduse § 27 – 32 nimetatud väärtegudekohtuvälist menetlust.

Keskkonnajärelevalve seadus§ 3, lg 1 Keskkonnajärelevalvet

teostavadKeskkonnainspektsioon, Maa-amet, jakohalikomavalitsusorgan või -asutus.

§ 6, lg 1 Kohaliku omavalitsusüksuse volikogukehtestatudkeskkonnakaitse- ja kasutusalaste otsustejärgimist kontrollivad volikogu pooltselleks volitatudisikud või asutused, või kui neid ei ole määratud, valla-või linnavalitsus.

§ 6, lg 2 Kui kohalikule omavalitsusüksusele onpandudseadusega ka käesoleva paragrahvi lõikes 1nimetamata keskkonnajärelevalveülesandeid, võikui ta on need endale seaduse alusel ise võtnud,määrab volikoguka nende teostamiseks vajalikudisikud või asutused või teostab järelevalvet valla- võilinnavalitsus.

§ 6, lg 3 Kohalik omavalitsusüksus:

1) rakendab seaduses sätestatudabinõusidebaseadusliku tegevuse tõkestamiseks jakohustuslike keskkonnaabinõudeelluviimiseks;

2) teavitab Keskkonnainspektsioonikeskkondakahjustavast või ohustavast õigusvastasesttegevusest või loodusressursikasutamisega seostudõiguspärasest tegevusest, kui selline tegevus seabohtuinimese elu, tervise või vara, ning Maa-ametitmaakasutuse, maakorralduse jamaa-arvestuse nõueterikkumise juhtumistest.

§ 6, lg 4 Kui kohalikuomavalitsusüksuse volikoguei oleotsustanud teisiti, toimub käesolevaparagrahvilõigetes 1 ja 2 nimetatud keskkonnajärelevalvesamaselt riigiasutustekorraldatava järelevalvega ning


järelevalve teostajal on omahaldusterritooriumilvõrdsed õigused riigi keskkonnajärelevalve asutusejakeskkonnainspektoriga.

§ 7, lg 1 Keskkonnainspektsioonil onõigus kontrollidaseadusegakohalikuleomavalitsusüksuselepandud võikohalikuomavalitsusüksusepoolt halduslepingugavõetud keskkonnakaitse- ja-kasutusalaste ülesannetetäitmist ning kohalikuomavalitsusüksuse volikoguja valitsusekeskkonnakaitse-ja -kastusalasteüksikaktide seaduslikkust, Maa-ametil onõigus kontrollidatoiminguid maakorralduse,maade eraldamise, arvestuse ja kasutusevaldkonnasning kohaliku omavalitsusüksuse volikogujavalitsusevastavate üksikaktideseaduslikkust.

§ 7, lg 2 Keskkonnainspektsioonil ja Maa-ametil on õigusnõudakohaliku omavalitsusüksuse volikogu javalitsusepooltantud, käesoleva paragrahvi lõikes 1nimetatudüksikakti ärakirja, Keskkonnainspektsioonil on õigusnõuda antudkeskkonnaloa ärakirja.

§ 7, lg 3 Kohaliku omavalitsusüksuse volikogu javalitsusonkäesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatudärakirjaesitama hiljemalt seitsmendal päeval, alatesKeskkonnainspektsiooni võiMaa-ameti kirjaliku nõudesaamisest.

§ 7, lg 4 Kui Keskkonnainspektsioon või Maa-ametleiab, et kohaliku omavalitsusüksuse volikoguvõivalitsuseüksikakt või antud keskkonnaluba ei vastakastäielikult või osaliselt seadusele või seaduse aluselantud muule õigusaktile,esitab ta kirjaliku ettepanekuviia akt nendega vastavusse. Kui omavalitsusüksustevolikogu või valitsusei ole 15 päevajooksul, arvatesKeskkonnainspektsiooni või Maa-ameti kirjalikuettepanekusaamisest, akti või selle sätet seaduse võimuu õigusaktiga kooskõlla viinud võion keeldunudseda tegemast, pöördub Keskkonnainspektsioon võiMaa-amethalduskohtumenetluse seadustikus sätestatudkorras protestigahalduskohtusse.

§ 11 Kohaliku omavalitsusekeskkonnakaitseinspektoronlinna- või vallavalitsuse või muu omavalitsuseametnik,kellele järelevalvekohustus on pandud tööülesanneteasutusesisesejaotuse või volikogu otsusega.

§ 12, lg 2 Kohaliku omavalitsusekeskkonnainspektorilontegutsemisõigus töökohajärgseomavalitsusüksuseterritooriumil.

§ 13, lg 2 Omavalitsusekeskkonnakaitseinspektoritõendi vormining valmistamise, väljaandmise jaäravõtmise korrakehtestab valla- võilinnavalitsus.

§ 14, lg 2 Kohaliku omavalitsusekeskkonnakaitseinspektorileväljastatakse vormi- jaeririietus kohalikuomavalitsusekehtestatud korrasjakujunduses.

§ 16, lg 1 Riigi jakohalikuomavalitsusekeskkonnakaitseinspektoril onõigus kontrollidafüüsilist ning era- ja avalik-õiguslikkujuriidilist isikut, riigiasutust jaomavalitsusorganitvõi -asutust ning nende tegevuskohta, kui isiku võiasutusetegevus mõjutab või võib mõjutada keskkondaning ohustab või võib ohustadainimese elu, tervist võivara.

§ 16, lg 2 Keskkonnakaitseinspektor oma pädevusepiires:

1) kontrollib keskkonnakaitse- ja -kasutusalasteõigusaktide nõuetest kinnipidamist;

2) peatab keskkonnakaitse- või -kasutusalastenõuetegavastuolus oleva tegevuse ja õiguspärase tegevuse, kuisee ohustabinimese elu, tervist või vara;


3) võtab keskkonnakaitsealastestnõuetestkinnipidamise kontrollimisel kontrollproove jateeb mõõtmisi ning nõuabkeskkonna kaitsega seotuddokumentide esitamist;

4) ebaseadusliku tegevuse avastamise võikohustuslikekeskkonnakaitseabinõude rakendamata jätmisetuvastamise korralteavitab õiguserikkujat temategevuse või tegevusetuse lubamatusest ningteebvajadusel ettekirjutuse või annab suulisekorralduse ebaseadusliku tegevuselõpetamiseks võikohustuslike abinõuderakendamiseks.

Lisa 2. KEJHK piirkonna 3 jäätmeveopiirkond



1 2000. aasta rahvastiku loenduse andmed.Statistikaamet.

2 2000. aastarahvastiku loenduse andmed. Statistikaamet.

3 Kaiu Vallavalitsuseandmed

4 „Pakendi japakendijäätmete kogumis- ja taaskasutamissüsteemi rakendamine Eestis“. SäästvaEesti Instituut2003.

5 Pakendikoguste ja-liikide uuring Statistikaameti andmete põhjal. SEI-Tallinn, 2002.

6 Lääne-Virumaa jäätmehoolduse arengusuunad.Lääne-Virumaa Keskkonnateenistus, Rakvere 2004

7 MAJAPIDAMISED – arvestatud I tasandikogumispiirkonna majapidamised sest seal toimubjäätmekogumisteenusmajapidamiste põhiselt.

8 TEEPIKKUS – arvestades ühekordse jäätmeveoringipikkust omavalitsuse territooriumil (sh. arvestades teedeülesõitu jaasulasiseseid sõite).

9 Hinnanguline protsent jäätmeid tekkivatestjäätmetest, mis on võimalik kogumissüsteemiga eraldikoguda

10 Teoreetiline piir,arvestades segaolmejäätmete koostises olevate jäätmeliikide maksimaalsettaaskasutatavat

osa (koos orgaanilistejäätmetega)

11 Asulakesksedjäätmete taaskasutatavate jäätmete liigiti kogumiskohad.

Kogumispunkt on rajatud iga asula teenindamiseks,jäätmejaam piirkonna suurema asula/linna ümbruskonnateenindamiseks

12 Suurema piirkonna (maakonna) teenindamiseksrajatud segaolmejäätmete sorteerimisjaam

13 Kogumine jäätmete vahetus tekkekohas(taaskasutatavate jäätmete kogumiskonteinerid elamugruppidesees)

14 Kogumispunktid asulates ja hajaasustusegapiirkondadesse

15 Kogutakse kõiki levinud pakendiliike ühtekonteinerisse, hiljem toimub sorteerimine

16 Joogitaara kokkuostmine kõikides müügipunktidestagatisraha alusel

17MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskuse põhikiri,II peatükk, ptk 10

18 TKO – pakendi taaskasutuseorganisatsioon

19 TVO – probleemtoodete tootjavastuseorganisatsioon

Documents

Jäätmekava vastuvõtmineToomja küla 18 51 1 8 17 43 Põlliku küla 18 30 1 7 17 23 Oblu küla 14 25 14 25 Tamsi küla 23 31 23 31 Vaopere küla 21 55 21 55 Suurekivi küla 24 46