Haridusminister kohtus Tapal vene kooli µpilaste .Tapal vene kooli µpilaste vanematega Tapa vene

  • View
    258

  • Download
    0

Embed Size (px)

Text of Haridusminister kohtus Tapal vene kooli µpilaste .Tapal vene kooli µpilaste vanematega...

  • Nr 9/383 30. september 2011 Tasuta

    LHIDALT LHIDALT

    Foto Heiki Vuntus

    Kohalik LEADER tegevusgrupp MT Arenduskoda vtab vastu LE-ADER strateegia meetmete 2011. a sgisvooru toetuste projektitaotlusi.

    Meetme 1.1 Kohaliku elukesk-konna investeeringutoetus ja meet-me 2.1 Ettevtluse arendamise toe-tus projektitaotlusi vetakse vastu 3. kuni 7. oktoobrini 2011 (kella 17-ni) MT Arenduskoja kontoris, aadressil Roheline 19, Tapa linn.

    Arenduskoja igas liikmesomava-litsuses (Ambla, Kadrina, Kuusalu, Tapa ja Vihula vald ning Loksa linn) on mratud LEADER projektitaot-luste koostamise konsulteerimiseks kohalik nustaja. Taotlejatele on nustamine kohustuslik. Toetuste ja nustamise kohta saab infot, taotlusvorme ning juhendmaterjali MT Arenduskoja veebilehelt aren-duskoda.ee.

    Heiki Vuntus, arenduskoja tegevjuht

    Arenduskoda korraldab piisava soovijate arvu puhul (vhemalt 15 inimest) tasulised praktilise eesti keele kursused algajatele. Tpsem info ja eelregistreerimine kuni 10. oktoobrini tpeviti arenduskojas (Roheline 19, Tapa), telefonitsi (325 8690) vi meilitsi (arendusko-da@arenduskoda.ee).

    Kursused algavad vahetult prast grupi titumist (oktoobri keskel).

    Heiki Vuntus,

    Haridusminister kohtus Tapal vene kooli pilaste

    vanematega Tapa vene gmnaasiumis kolma-peval toimunud lastevanemate koosoleku auklaline haridus-minister Jaak Aaviksoo pdis testada vene koolide reformi vajadust, vastates ksimustele poliitiliselt korrektselt.

    Haridusministri visiit maa-konna ainsasse venekeelsesse gmnaasiumisse oli asjade loo-giline kulg. Eelmisel aastal koolis lahvatanud konflikt viis ametist endise koolidirektori, kuid tuli tuha all veel hgub. Taolises olukorras viks ministri kohtu-mist murelike lastevanematega vrrelda indiaanlaste rahupiibu tmbamise rituaaliga vimaluse rkida ning arvamust avaldada said mlemad osapooled.

    Minu kuue klassi haridusega vanaema, kui ta sada aastat tagasi Tallinna raha teenima lks, pidi ra ppima kolm keelt, sest muidu polnud vimalik td leida. Ma ei usu, et oleme saja aastaga haja-meelsemaks muutunud ning meile pole vrkeelte omandamine jukohane, alustas minister oma snavttu kaugest minevikust. Jrgnesid meenutused Aaviksoo enda kmblemisest vrkeeles. Siin peab ht vga thtsat asja meeles pidama kmblemisega, eriti olukorras, kus see puudutab lapsi, ei tohi liiga kaugele minna kui inimene on liiga kaua vee all, vib ta ra lmbuda, leidis Aaviksoo.

    Auklaline ti niteks hil juti

    tehtud uuringu, mille tulemus-te kohaselt saavad venekeelsed ttajad ligi 20 protsenti vikse-mat palka kui nende eestikeel-sed kolleegid. Ministri arvates viks ainuksi selline ebavrd-sus olla tugevaks mo tivaatoriks, mis sunnib keelt omandama. Tavaelus ma pelgan kadedust, kuid tna saan ma ausalt elda, et olen kade teie peale, et teil oli vimalus omandada keskharidus oma emakeeles, kommenteeris ks lapsevanem, kelle snavtu jrel hakkasid mned saalis istunud inimesed plaksutama. Teil on i-gus olla kade, kuid ma olen tnulik inimestele, tnu kellele on mul elus olnud vimalused vrkeeles km-melda, ning ma olen sna kindel, et aastate prast on ka teie lapsed tnulikud inimestele, kes aitavad neid tna venekeelses koolis eesti keeles kmmelda, vastas minister, vttes sellega pevakorrast maha ksimuse eesti keelele leminekust gmnaasiumiastmes.

    he lapsevanema ksimusele, kas ei aitaks asjale kaasa venekeel-sete lasteaedade kaotamine, vastas minister, et peavad jma nii vene-keelsed lasteaiad kui ka venekeelsed phikoolid. Kakskmmend aastat tagasi, mil said vastu vetud need otsused, mida me nd ellu viime, oli kikidel vga hsti meeles ve-nestamisprotsess. Ma usun, et oleks iglane silitada vimalus saada koolieelset ning phiharidust vene keeles, kneles minister Aaviksoo.

    Sellise vastuse peale tekkis saalis arutelu, mis ti vlja mitu prob-leemi: esiteks, ees ti lasteaeda venekeelseid lapsi panna ei saa, sest seal ei ole piisavalt palju kohti, ning samas, kui rhmas on liiga palju vene keelt knelevaid pnne, on oht, et kogu rhm muutub venekeelseks, ja seda ei poolda eesti laste vanemad. Ja siit algab probleemide jada sest kui koo-lieelik ei oska piisavalt eesti keelt, ei taheta teda vtta ka eesti kooli.

    Meid ei vetud, eldi, et kee-leoskus on puudulik ning teie laps ei saa meil hakkama, ti ks ema nite elust enesest. Sellist igust kooli juhtkonnal olla ei tohiks. Phimtteliselt peavad nad vastu vtma kiki, kes on koolikpsed, ning keeleoskus ei to hiks algkooli astumisel rolli mngida, leidis minister ja lubas kigil edaspidi niisuguste probleemide tekkimisel ennast tsiteerida.

    Ministri ja lastevanemate koh-tumine kestis ligi poolteist tundi. Vliselt jid kik rahule nii minister, kes sai vene keelt prak-tiseerida ning pingeid maandada, lastevanemad, kes said otsuste vastuvtjaga avameelselt rkida, kui pedagoogid, kes ei pea enam lpmatuseni leval pool tehtud otsuseid kommenteerima. Jb vaid loota, et vline rahu jb va-litsema nd ka ilusa fassaadi taga ehk kooli seinte vahel.

    Marina LotsinaVT, 25.09.2011

    Algamas on projekt Karjrippe-kursused noortele emadele- ja t-tutele Tapa vallas. Projekti eesmrk on julgustada noori edasi ppima ja aktiivselt osalema totsingul.

    ks karjri kursus kestab 2 n-dalat. Esimene ndal koosneb teo-reetilistel alustel ja teisel ndala on vimalik tutvuda erinevate erialadega praktiliselt, kus noorel on vimalus endale sobivat td juhendaja ke all katsetada.

    Antakse levaade, millises koolis noor viks jtkata oma erialaseid pinguid vi milline tkoht on sobiv kandideerimisel.

    Sihtgrupiks hel kursusel kuni 15 ttut noort (noored emad samuti, kes on kodused), vanuses 1726 elu-aastat. Haridusnue puudub. Kursuse lbimise korral vljastatakse tunnistus. Kursuslane ei pea olema registreeritud ttu. Kursus/koolitus on osalejale tasuta.

    Enda osalemisest palun anna teada hiljemalt 12. oktoobriks emailil karmen.kaar@tapa.ee vi telefonil 325 8691.

    Karmen Kaar, sotsiaalnunik

    Eesti keele kursused

    Uus soojuse piirhind

    Termoring Grupp O teavitab, et alates 20.10.2011 on Tapa lin-na lunapoolse linnaosa kaugkt-tepiirkonna uus soojuse piirhind 67.61 /MWh (ilma kibemaksuta). Soojuse piirhind on koosklastatud Konkurentsiametiga 13.09.2011, otsus 7.1-3/11-060 http://www.konkurentsiamet.ee/?id=18308

    tapa.ee

    Lasteia Pisipnn nimepevale (1. septembril mdus 10 aastat nimepanekust) oli kogunenud lugematul arvul nnitlejaid nii oma vallast kui ka mujalt Lne-Viru maakonnast.

    Algab arenduskoja LEADER toetuste projektitaotluste

    vastuvtt

    Algab karjripe

  • Maleva noored ritasid psti tsta vana hauakivi, mille aastakmneid tagasi vandaalid olid pikali lkanud.

    TAPA VALLA AJALEHTLK 2 30. september 2011

    Foto Ave Pappe

    19.26. oktoobril toimub le-eestiline noorsoot ndal, mille eesmrk on kaasata noorsootsse sihtgruppe, kes pole varem noorsoots osalenud ja noorsoot tutvustamine laiemale avalikkusele. Noorsoot ndala kesk-ne teema on noorsoot vimaluste ja positiivsete kogemuste tutvustamine nii noortele kui tiskasvanutele.

    Antud ndala raames otsustasime meiegi tutvustada elanikkonnale Tapa laste- ja noortekeskuse mitme-klgseid tegevusi: Tapa muuseumis toimub laste tde nitus, Tapa kultuurikojas noorte initsiatiivil ellu

    kutsutud fotonitus keskuse tege-vustest ja Tallinnas Lastekaitse Liidu Infokeskuses Mrka Last killuke mlema nituse tdest.

    Osa nitusest on lbilige meie projektides ja huviringides valminud tdest ning teine osa on valminud laste ja noortekeskuse II korruse perepevahoius kivate laste tdest.

    Tde juhendajateks on olnud: Kairi Kroon, Liggi Rattasepp, Kertu Rattasepp, Karen Rattasepp, Terje Kalda, Toomas Murer ja Ave Pappe.

    Meeldivat nituseklastust!Ave Pappe

    Tapa Lastekaitse hingu laste td

    lbi aegade

    Augustikuus osalesid MT Tapa Vabatahtlike Tugikeskuse abil 11 Tapa valla last Tri vallas toimunud 5-pevasel ohutuse laagris. Tapa val-last osalenud lapsed olid prit MT Tapa Vabatahtlike Tugikeskusega koostd tegevatest peredest.

    Laagri eesmrk oli laagris osa-lenud noortele petada teadmisi ja praktilisi oskusi veeohutuse vald-konnas ja parandada noorte uju-misoskusi. Samuti toimusid laagris

    keskkonnateadlikkuse, elektriohutu-se, pommiohutuse, esmaabi ja ldse turvalisuse teemadel loengud ning praktilised tegevused.

    Laagris osalenud perede lapsed jid laagris pitud teadmistega ja tegevustega vga rahule ning hes-koos alustatakse jrgnevate tegevus-te planeerimist.

    Anne Terner-Boiko,MT Tapa Vabatahtlike Tugikeskuse

    juhatuse liige

    Ohutuse laager

    eldakse, et kui sinust ei rgita/kirjutata siis sind ei ole olemas. Meiegi pole oma tegemistest Tapa Lastekaitse hingus ammu lehe-veergudel kirjutanud. See aga ei t-henda seda, et meid olemas ei oleks.

    Suvi on nii nagu enamikel eest-lastel ikka puhkuste aeg, samuti ka meie ttajatel, kuigi vahepeal sai kaks ndalat aktiivselt pilasmaleva noortega tegeletud. Sel korral oli phitks Tapa vana kalmistu kor-rastamine. Noored, kes seal abiks olid, said selle tga suurepraselt hakkama ning kindlasti oli meile kigile suureks eeskujuks tubli ning igati tragi naisterahvas muuseumist (PS. tema enda tungival palvel me nime ei avalda!), kellel oli peaaegu iga mlestuskivi juures snniloole tuginev tsilugu vi legend rkida. Sellest legendide kimbust sai nii m-nigi noor huvi-tundmise-pisiku edaspidi paikkondlikku ajaloo ja miks ka mitte ldise ajaloo suhtes.

    Siinkohal meenub ks tore lugu kui meie maleva noored ritasid psti ts-ta vana hauakivi, mille aastakmneid tagasi vandaalid olid pikali lkanud. Kivi oli nii raske, et meie noortele kis see le ju. Samal ajal oli aga Kalmistu tnaval trasside paigaldamine ning AS Merko Ehituse meister tuli vaatama, millega tegeletakse. Kuuldes, et me ei jaksa hauakivi les tsta teatas, et no miks te siis abi ei palu. Lks tagasi oma tmeeste juurde ning juba lii-kus suur traktor meie suunas. Mehed tstsid kopa abiga ettev