2
Hametin Edukasaun Legal iha Timor-Leste Desde hetan independensia iha tinan 2002, Timor-Leste preokupadu tebes ho prosesu halo pasa lei foun ne’ebé regula asuntu importante sira. Maske prosesu ida ne’e marka pasu ne’ebé impor- tante iha Timor-Leste, maibé prosesu elabora materias edukativu atu treinu profissaun legal ba jerasaun foun la’o neneik tebes tanba materiál edukasionál menus tebes. Materiál, livrus no referénsia barak ne’ebé mak advogadu timor-oan sira uza, adota deit husi lei nasaun seluk nian, hanesan Portugal no Indonezia, ka adota husi lei/tratadu internasionál sira. Materiás ho lian Tetun (lia-inan Timor-Leste) kuaze atu laiha liu kedas. Nesesidades atu hakerek materiál edukasaun kona-ba lei Timor-Leste nian iha lian official rua ne’e hotu no ne’ebé sei asesivel ba ema hotu, advogadu no ema bai-bain sira sei kontinua dezenvolve tuir mudansa sistema legal nasaun nian. PROJEITU EDUKASAUN LEGÁL IHA TIMOR-LESTE Projeitu Edukasaun Legal iha Timor-Leste/Timor- Leste Legal Education Project (TLLEP) ne’ebé harii iha fulan Marsu tinan 2010, buka atu remedeia ka hadi’a dezafius ne’ebé mosu iha prosesu atu kompriende no implementasaun lei. TLLEP ne’e projeitu ida ne’ebé hala’o husi The Asia Foundation ho Stanford Law School (SLS), no hetan fundu husi United States Agency For International Develop-ment (USAID) liu husi Programa Asesu ba Justisa. Objetivu husi projeitu ida ne’e mak atu ‘institusionaliza’ ka hametin relasaun ho autór justisa lokál sira, liu husi kolaborasaun diak ho The Asia Foundation no Stanford Law School, atu fó influensía positivu ba dezenvolvimentu edukasaun legal doméstika iha Timor-Leste. Oras ne’e daudaun, TLLEP konsentra hela ba iha prosesu halo livru didátiku kona-ba lei Timor-Leste nian.Testu sira ne’e sei hakerek ho prosa ne’ebé diak, klaru, no sei esplika tuir situasaun legal ne’ebé ipotéti-ku, perguntas hodi halo diskusaun, no situasaun ohin loron nian. Maneira iha hakerek ida ne’e sei fasilita ema barak hodi asesu diak testu sira ne’e, husi advogadu to estudante sira. Livru didátiku premeiru hirak ne’e, sei publika ho lian Tetum, Portugues, no Inglés, atu nune’e estudante hotu, membru governu, sosiedade sivíl no komunidade internasionál sira bele hetan asesu ba. HARII REGRA LEI NIAN LIU HOSI LIVRU Prosesu halo livru didátiku ne’e nia inísiu ho servisu kolaborativu. Iha prosesu prodús livrus ne’e, pasu primeiru mak identifika tópiku husi livru didátiku ne’e. The Asia Foundation organiza diskusaun ida ne’ebé involve instituisaun impor- tante sira iha Timor-Leste, hanesan Universidade Nasionál de Timor-Leste (UNTL), Asosiasaun Advogadu nian (AATL), juís, no NGO sira. Konsultasaun entre instuisaun sira ne’e mak garante katak materias TLLEP kobre duni asuntu TLLEP parseria ho kontestu luan entre The Asia Foundation ho Stanford Law School ne’ebé servisu besik liu ho instituisaun lokal sira atu haforte edukasaun legál iha Timor-Leste The Asia Foundation (TAF), Stanford Law School (SLS) no United States Agency for International Development (USAID) serbisu hamutuk ho instituisaun lokál sira hodi hametin liu tan edukasaun legál iha Timor-Leste. Parseria ida ne’e sei fornese livru didátiku ne’ebé asesivel, iha valor dinámiku edukasionál hodi bele aumenta informasaun no koiñesimentu ne’ebé diak kona-ba lei iha Timor-Leste. TIMOR - LESTE The Asia Foundation implementa ona programa iha Timor-Leste hosi kedas 1992 no harii nia edifisiu iha 2000.

Hametin Edukasaun Legal iha Timor-Leste...Tetun (lia-inan Timor-Leste) kuaze atu laiha liu kedas. Nesesidades atu hakerek materiál edukasaun kona-ba lei Timor-Leste nian iha lian

  • Upload
    others

  • View
    22

  • Download
    0

Embed Size (px)

Citation preview

  • Hametin Edukasaun Legal iha Timor-Leste

    Desde hetan independensia iha tinan 2002, Timor-Leste preokupadu tebes ho prosesu halopasa lei foun ne’ebé regula asuntu importante sira.Maske prosesu ida ne’e marka pasu ne’ebé impor-tante iha Timor-Leste, maibé prosesu elaboramaterias edukativu atu treinu profissaun legal bajerasaun foun la’o neneik tebes tanba materiáledukasionál menus tebes. Materiál, livrus no referénsia barak ne’ebé mak advogadu timor-oansira uza, adota deit husi lei nasaun seluk nian,hanesan Portugal no Indonezia, ka adota husilei/tratadu internasionál sira. Materiás ho lianTetun (lia-inan Timor-Leste) kuaze atu laiha liukedas. Nesesidades atu hakerek materiáledukasaun kona-ba lei Timor-Leste nian iha lianofficial rua ne’e hotu no ne’ebé sei asesivel ba emahotu, advogadu no ema bai-bain sira sei kontinuadezenvolve tuir mudansa sistema legal nasaunnian.

    PROJE ITU EDUKASAUN LEGÁL IHAT IMOR-LESTE

    Projeitu Edukasaun Legal iha Timor-Leste/Timor-Leste Legal Education Project (TLLEP) ne’ebéharii iha fulan Marsu tinan 2010, buka aturemedeia ka hadi’a dezafius ne’ebé mosu iha prosesu atu kompriende no implementasaun lei.TLLEP ne’e projeitu ida ne’ebé hala’o husi The Asia Foundation ho Stanford Law School(SLS), no hetan fundu husi United States AgencyFor International Develop-ment (USAID) liu husiPrograma Asesu ba Justisa. Objetivu husi projeitu

    ida ne’e mak atu ‘institusionaliza’ ka hametinrelasaun ho autór justisa lokál sira, liu husi kolaborasaun diak ho The Asia Foundation noStanford Law School, atu fó influensía positivu ba dezenvolvimentu edukasaun legaldoméstika iha Timor-Leste.

    Oras ne’e daudaun, TLLEP konsentra hela ba ihaprosesu halo livru didátiku kona-ba lei Timor-Lestenian.Testu sira ne’e sei hakerek ho prosa ne’ebédiak, klaru, no sei esplika tuir situasaun legal ne’ebé ipotéti-ku, perguntas hodi halo diskusaun,no situasaun ohin loron nian. Maneira iha hakerekida ne’e sei fasilita ema barak hodi asesu diak testusira ne’e, husi advogadu to estudante sira. Livrudidátiku premeiru hirak ne’e, sei publika ho lianTetum, Portugues, no Inglés, atu nune’e estudantehotu, membru governu, sosiedade sivíl no komunidade internasionál sira bele hetan asesu ba.

    HAR I I REGRA LE I N IAN L IU HOS I L I VRU Prosesu halo livru didátiku ne’e nia inísiu ho servisu kolaborativu. Iha prosesu prodús livrusne’e, pasu primeiru mak identifika tópiku husilivru didátiku ne’e. The Asia Foundation organizadiskusaun ida ne’ebé involve instituisaun impor-tante sira iha Timor-Leste, hanesan UniversidadeNasionál de Timor-Leste (UNTL), AsosiasaunAdvogadu nian (AATL), juís, no NGO sira.Konsultasaun entre instuisaun sira ne’e makgarante katak materias TLLEP kobre duni asuntu

    TLLEP parseria ho

    kontestu luan entre

    The Asia Foundation

    ho Stanford Law

    School ne’ebé servisu

    besik liu ho instituisaun

    lokal sira atu haforte

    edukasaun legál iha

    Timor-Leste

    The Asia Foundation (TAF), Stanford Law School (SLS) no United States Agency for International Development(USAID) serbisu hamutuk ho instituisaun lokál sira hodi hametin liu tan edukasaun legál iha Timor-Leste. Parseriaida ne’e sei fornese livru didátiku ne’ebé asesivel, iha valor dinámiku edukasionál hodi bele aumenta informasaunno koiñesimentu ne’ebé diak kona-ba lei iha Timor-Leste.

    TIMOR - LESTE

    The Asia Foundation

    implementa ona

    programa iha

    Timor-Leste hosi

    kedas 1992 no harii

    nia edifisiu

    iha 2000.

  • HEADQUARTERS465 California Street, 9th FloorSan Francisco, CA 94104 USATel: (415) 982-4640Fax: (415) [email protected]

    WASHINGTON, DC1779 Massachusetts Ave., NWSuite 815Washington, D.C. 20036 USATel: (202) 588-9420Fax: (202) [email protected]

    TIMOR-LESTERua. De Nu Laran, No. 20,Bairo dos Grilhos,Dili, Timor-LesteTel: (670) 331-3457Fax: (670) [email protected]

    www.asiafoundation.org

    lei ne’ebé importante tebes iha Timor-Leste. Tuirmai, grupu estudante ida husi SLS, ne’ebé selesionaliu husi prosesu aplikasaun no entrevista ne’ebékompetítivu, komesa peskiza no hakerek testu ne’e.

    Grupu ida ne’e inklui estudante Amerikanu balunno mos estudante internasionál ne’ebé esparto/perísia iha sistema lei sivílista no hatene mós lianPortugues. Durante hakerek testu ne’e, The AsiaFoundation ajuda fó komentáriu, apoiu, fó hatene situasaun loos iha kontekstu lokal nian. Bainhira esbosu testu primeiru nian remata, espesialista sistema lei sivíl husi Stanford no Timor-Leste, halorevizaun ho kuidadu hodi asegura testu nia kualidade ne’ebé hakerek ho lian tolu ne’e (Tetum,Portuguese, Inglés). Komunidade lokál sira, inkluiNGO, advogadu privadu, ofisiais husi seitór justisa, no esparto/perísia lei sira, mos fó sira niakomentáriu kona-ba testu sira ne’e. Hafoin, kompleta tiha testu ne’e, print no fahe ho gratis baestudante, ofisiais governu, no membru sosiedadesivíl sira ne’ebé iha interese. Testu sira ne’e móskontinua hetan atualiza/update tuir mudansa situasaun legál. Testu ne’ebé hetan atualiza ona ka versaun foun husi testu ne’ebé sempre tau ihaonline atu ema bele hetan asesu ho gratis.

    INISIATIVAS EDUKASIONÁL OHIN LORON NIANDepois de halo konsulta ne’ebé estensivu, TLLEPhahú fó ninia atensaun ba administrasaun estatálno autóres justisa nia responsabilidade profisionál.Tekstu ida ne’e koalia kona-ba lei sira ne’ebé regulaadvogadu privadu, funsionariu públiku, majistradu,prokuradór, no defensór públiku sira nia respons-abilidade profisionál. Tekstu finál kona-ba respons-abilidade profisionál ida ne’e públika iha fulanSetembru tinan 2011. Tekstu seluk ne’ebé oras ne’ehakerek dadaun mak inklui testu ne’ebé koaliakona-ba lei kontratu nian, no seluk tan kona-basívika, ka estrutura no funsaun governu Timor-Leste nian, no testu introdutóriu jerál ne’ebé harekona-ba tópiko legal oi-oin. Poténsia transfor-masaun hosi projeitu ne’e aparente ka ne’ebé mosuona iha Timor-leste no Nasaun Unidas. Dr. TomeXavier Geronimo, Dekanu Fakuldade de DireituUNTL, hatete katak materiás hirak ne’e promoveentendimentu no komportamentu étiku iha insti-tuisaun nia laran atu nune’e estudante no emaprofisionál sira komprende diak kona-ba sira niaknaar no hala’o sira nia knaar tuir lei ne’ebé iha.Eric Holder, Prokuradór-Jerál Estadus Unidus

    nian, durante ninia vizita ba Stanford iha fulanMaiu tinan 2011, mos subliña kona-ba programane’e ninia kontribuisaun úniku ba sistema legál.

    TLLEP mós suporta troka malu entre edukadór noestudante sira husi Timor-Leste no SLS. Kadatinan, estudante husi SLS viajen mai Dili atuhasoru malu ho lejisladór, profesór, funsionáriupúbliku, no importante liu ho maluk estudante sirahusi UNTL atu hetan komentáriu kona-ba testusira ne’ebé sira halo hela ka testu seluk ne’ebé sirasei halo no integra sira hodi hatene liu tan kontestulokál atu funda diak liu tan sira nia rejultadu peskiza atu hakerek testu ne’e.

    Membru fakuldade de direito UNTL nain ruavizita SLS iha fulan Maiu 2011 liu ba hodi observaedukasaun legál iha nasaun seluk no hatudu dalanba projeitu ne’e direitamente ba membru TLLEP.Bazeia ba vizita primeiru ne’ebé hetan ona susesu,visita adisionál planeia atu halo iha tinan 2012seluk no hatudu dalan ba projeitu ne’e direita-mente ba membru TLLEP. Bazeia ba vizitaprimeiru ne’ebé hetan ona susesu, visita adisionálplaneia atu halo iha tinan 2012.

    HAREE BA FUTUREParseria ida ne’e tau hamutuk rekursu no matenekentre The Asia Foundation no Stanford LawSchool ho apoiu esensiál husi instituisaun lokál ihaTimor-Leste hodi prodúz testu primeriru ne’ebékoalia kona-ba lei doméstika Timor-Leste nian holian ofisiál nasaun nian. Maske prosesu kulti-vasaun/dezenvolvimentu edukasaun legál ne’e hantempu, mudansa posítivu mós bele hetan dadaunona. Klaru katak serbisu barak mak sei presiza atu hala’o, maibé testu ne’ebé hakerek holian ofisiál rua ne’e, iha poténsia atu espora/dudusíklu virtuozu/laran loos ne’ebé fó dalan ba Timor-oan sira atu nune’e sira bele kapasita sira-nia-an no sira bele iha koñesimentu diak kona-balei iha sira nia nasaun ne’ebé mak foin dadaunhetan independensia ne’e.

    Atu hetan informasaun diak liu tan kona-ba Projeitu Edukasaun Legál ihaTimor-Leste (TLLEP), favor ida bele kontaktu: Geoffrey Swenson, AsesórJurídiku ba Programa Asesu ba Justisa iha The Asia Foundation Timor-Leste,[email protected], Tel. (670) 331-3457.

    10/2011

    The Asia Foundation

    (TAF) nu’udár organi-

    zasaun la lukrativa no

    la’ós governu ne’ebé fo

    ajuda dezenvolve lider-

    ansa, hadi’ak polítika,

    no haforte instituisaun

    sira atu haburas situ-

    asaun ne’ebé nakloke

    atu fahe prosperous iha

    rejiaun Ásia-Fasífiku.

    TAF hetan fundus liu

    husi kontribuisaun

    Corporation/pesoál

    juridiká, Fundasaun,

    ema indivíduu, no

    organizasaun governu

    iha Stadu Unidus

    Amérika, Europa,

    Canada, Australia no

    Ásia no mos hetan

    fundus anuá hosi

    Kongresu Stadu Unidus

    Amérika nian.