APRILL 2008APRILL 2008APRILL 2008APRILL 2008APRILL 2008

Hea lugeja, viies Hiiumaa noortelehtGlasuur on noortekonverentside-eri!

...aga leida võib ka mõndagi muudEsilehemoos: Hanno Luukase pilte ning Reili Ranna juttu Käina kevadballistG

5.

Paar nädalat peale keva-de ametlikku algust 4. april-lil kogunesid nii mõnedkiüleslöödud noored Käinakultuurikeskusesse, kus toi-mus esmakordselt maa-kondlik kevadball.

Balli algusminutitel jah-matas küll peokülaliste nap-pus, aga aja möödudes täie-nes tantsupõrand üha uutenägudega.

Peo eeskava oli mitmeke-

sine: sai vaadatud etendustKärdla kultuurikeskuse näi-teringi esitluses, tantse TibiTiina tantsutrupilt, üles as-tus Emmaste Big Bänd ningpeole andis hoogu ka “Kakstakti ette” võitja Margus Va-her. Peamiselt sai tantsu vih-tuda küll Emmaste pillipois-te saatel, aga ka särav Mar-gus suutis kõigil jalad tatsu-ma panna.

Järelkajad on olnud igati

positiivsed. Kohalviibinudjäid üritusega väga rahule.

Ka mina arvan, et see oliigati mõnus ja meeldejäävõhtupoolik. Loodan, et tao-

line üritus saab meil tradit-siooniks ning et järgnevatelaastatel on osavõtt tunduvaltsuurem.

Seniks teile palju päikest

ja kiiret suve saabumist!

REILI RANDKäina gümnaasiumi 10.b kl

õpilane

3X

HA

NN

O LU

UK

AS

2222 2 G

LA

SU

UR

AP

RIL

L ‘08

AP

RIL

L ‘08

AP

RIL

L ‘08

AP

RIL

L ‘08

AP

RIL

L ‘08

AN

KR

U J

UT

T J

A M

AA

ÕN

NE P

ILD

ID

Harilik jänesekapsasEnamikku lugudest saad pärast lehe ilmumist vaadata

www.noored.hiiumaa.ee

GLASUUR aprill 2008Viiendas Glasuuris glasuurisid:

Toimetaja ja küljendaja: Kristel AlgvereKorrektor: Marika LallKirjutajad: Margit Kagadze, Helen Kõmmus, Martin Ellermaa, Reili Rand jt. noored

Kevadise koolivaheajaesimene päev tõiKärdla kultuurikesku-sesse noori igastHiiumaa nurgast,sõideti kohale isegimandrilt. Kõikide ühinehuvi oli üheskoosomavalitsusjuhtide,ettevõtjate ja arvamus-liidritega arutledaeneseteostuse võima-luste üle Hiiumaal. Missiis on Hiiumaa ank-ruks? Mis inimesisaarele toob või siinkinni hoiab?

Noortefoorumi töötu-badest võttis osa ligi 100inimest. Inspireerivaõhkkonna aruteluks aitasluua Kärdla kooli muusi-kaõpetaja ja noorte muu-sikute juhendaja TimoLige. Kirjeldamatult soetunne oli ühislaulmiselejärgnenud vestlusringiskuulda, et tegemised väi-kesel saarel lähevad pal-judele korda - Hiidlaneolla on uhke ja hää!

Kaheksa tundi välda-nud foorumit hoidis üle-val Triin Raudsepp, kesAvatud Ruumi Meetodiabil innustas kohalolnuidomi mõtteid avaldama.Üheskoos toodi väljakümme teemat ja tosinajagu ettepanekuid, kuidassaare elu elamisväärse-maks muuta.

Omad või võõrad?

Üks oluline teema saa-rele naasmiseks tundubolevat maine kujundami-ne. Foorumil arutleti sel-le üle, kuidas võiks Hiiu-maad kajastada ja kesseda peaks tegema. Jõutijärelduseni, et iga inime-ne vastutab selle eest, mil-lised sõnumid saarelt väl-ja lähevad. Väga oluline

on n-ö inimeselt inimese-le teave. Rohkem peakskasutama ära ka tänapäe-vaseid infoedastamisevõimalusi ja infokanaleidmitmekesistama (nt Hiiulehe veebiversioon, Hiiunoorteraadio jms). Fooru-mil ettekande teinud Lii-na Vahtras soovitas väljatöötada Hiiumaa arengu-kava, millest selguks, mil-lisena Hiiumaad lähitule-vikus näha tahetakse. Pal-ju annaks see, kui maine-kujundusega tegelekskonkreetne asutus konk-reetsete inimestega.

Aruteludest osavõtnudkinnitasid, et hiidlastelpeaks olema endil selge,keda nad saarele ootavad– turisti? suvehiidlast? pü-sielanikku? Probleemiks

on suhtumine, et võõras tuleb jahäirib mu rahu. Foorumil leiti, etsenisest enam tuleb tegeleda omasuhtumisega saarele tulijatesse.Olla rohkem avatud ja seda ka nen-

de suhtes, kellel puudub tugev mis-sioonitunne, suutlikkus luua omaettevõte või viidata Hiiumaa juur-tele. Küsimus on selles, kas hinda-me inimest tema isiksuse, tegude võipäritolu järgi? Uskumus, et peadsaarel elama üle 10 aasta enne, kuisind omade hulka võetakse, võibosadele mõjuda hiiu naljana, teisipeletab selline suhtumine aga hoo-pistükkis eemale. Iga vald võiksleida võimalusi, kuidas igal aastalkutsuda Hiiumaale oma “pesa” ra-jama noori peresid (nt kommunaal-korterite rajamine, kolimistoetus).

Eneseteostus ja liikumis-vabadus

Noorte vaba aja sisustamisepoolelt leiti, et sportimisvõimalu-sed on saarel suhteliselt head, soo-vitati jätkata hästi toimivate noor-teüritustega (nt muusikute päev,playbox, filmiõhtud jms), neid edasiarendada ja pakkuda uusi (ntrannabowling, noorteõhtud). Vabaaja veetmisest enam tunti foorumilmuret sobiva töö leidmise pärastkodusaarel.

Kuigi vabariiklikul tasandil onolemas erinevaid tööportaale, tun-nevad noored hiidlased vajadustkohaliku andmebaasi järele, kuhutööotsija saab panna oma andmedja tööandja võib leida endale tegi-jaid. Interneti vahendusel tehtavakaugtöö leidmiseks on portaaljuba loodud (www.proff24.ee).

Foorumil tähtsustati veel juurde-

ja ümberõppimist, stipendiume et-tevõtjate ja õppurite vahel ningkohaliku omavalitsuse toetust, etnoor tuleks kodusaarele oma õpi-tut rakendama. Ettepanekuna too-

di ülevaate koostamine elukutse-test, mida Hiiumaa vajab. Siis saa-vad need noored, kellel veel otsuslangetamata ja kes soovivad tule-vikus Hiiumaale naasta, oma elu-kutse valikut selles suunas muuta.Oluline on mitmekesistada ettevõt-lusmaastikku ja kindlustada moti-veeriv palgasüsteem.

Foorumil käis läbi ka idee minnaise kutse- ja kõrgkooli uste taha.Teha Hiiumaale promo ja innusta-da inimesi saarele tulema. Kes sedapeaks tegema? Omavalitsusjuhid,ettevõtjad, noored ise? Noortesõb-raliku keskkonna loomine on äärmi-selt oluline tausttingimus noorte ta-gasi kutsumiseks Hiiumaale – ainulttöökohast ei piisa. Noortel peab ole-ma võimalus olla kaasatud otsustus-protsessidesse.

Võiks arvata, et foorumil läks tu-liseks vaidluseks teemal – kas raja-da sild saare ja mandri vahele võimitte? Tegelikult keskenduti pigemolemasoleva laeva- ja lennuliikluseparandamisele. Näiteks tehti ette-panek tihendada praamigraafikut,panna sõitma tiiburlaevad, kaas-ajastada sadamarajatisi, arendadalennuliiklust Tartu – Kärdla – Ku-ressaare – Arlanda vahel.

Foorumil osalejad ei nurisenud

1,5 tunnise praamisõidu pikkuseüle, vaid pigem sooviti näha uusivõimalusi, mida laeval klientidelepakutakse (nt kinosaal, raamatuko-gu, elav muusika, juuksur, kosmee-tik). Naljaga pooleks tegi Hiiu maa-

vanem ettepaneku akadeemilisepoolteist tundi täita praamil TartuÜlikooli Hiiumaa Praamikolledþivõi Merekolledþiga.

Pärimuse hoidmine jauuendused

Kosmopoliitne hiidlane Erkki –Sven Tüür tõstatas foorumil tee-ma – Kultuur ja loovus. “See peaksalgama juba koolist. Loovus kuiniisugune, selle arendamine ei olemitte ainult loovintelligentsi pä-risosa, vaid see puudutab abso-luutselt kõiki. Iga inimene on kor-di edukam, kui suhtutakse asja-desse loovalt. Loovmõtlemine os-kab näha maailma teisiti, erine-vatelt külgedelt. Pluss empaatia.Alati maksab loovuse arendami-ne positiivselt kätte. Ei ole kohta,kus ei tasuks pöörata loominguli-suse arendamisele tähelepanu,”kinnitab Tüür.

Üksmeelel oldi selles, et kooli-hariduses tuleb suurendada vali-kuvõimalusi, õppekava muutapaindlikumaks ja soodustada in-tegratsiooni õppeainete vahel.Loomingulisus aitabki leida seo-seid. Lisaks tunti muret huvikoo-lide rahastamismudeli üle, millejärgi väikese arvuga gruppe ei saahetkel avada. Toetada ja tunnus-tada tuleb inimesi, kes tegelevadloominguga.

Üheks oluliseks teemaks kuju-nes juurte tunne, kodukoha päri-

muse kogumine ja hoidmine. Näi-teks kõlas vestlustes, et koolis tu-leks õpetada hiidlaseks olemist.Helen Kõmmuse eestvedamiseltehti ettepanek luua Hiiu toru,

kuhu kõik hiidlased saavad üles ri-putada oma leide pärimusest. Sa-muti võiks Kõmmuse koostatudHiiu pärimuse andmebaas olla lei-tav ka Hiiumaa veebilehtedelt jamujalt. Vaata: www.folklore.ee/~helen/Hiiumaa

Noorte algatused ja koostöö

Noored ise tunnevad, et nadsuhtlevad üksteisega liiga vähe.Õpilasesindused on kitsas inimes-te ring, kes omavahel asju aruta-vad. Seda võiks muuta. Tehti ette-panek korraldada paaripäevasedõpilaste ja õpetajate vahetused Hiiu-maa koolides. Juurde kutsuda võiksõpilasi ka mandrilt.

Ühe koostöövõimalusena nähtika noortekogusid, mis aga ei oleigas maakonnas ilusti käima läi-nud. Noored saaksid tegeleda sel-lega, millest nad huvituvad. Mittelasta politiseeruda. Julgustadaneid oma arvamust avaldama. Foo-rumijärgselt on tunda, et Hiiumaanoortekogu saab uue hingamise.

Hiiumaa Ankur 2008 ettepane-kuid arutati edasi koos teiste noor-tega Eesti maakondade noortekon-verentsil “Õnn elada maal”, misleidis aset 27.– 28. märtsil Kärdlas.

Veel sellel kevadel on noorteaktiivil plaanis tutvustada foorumiettepanekuid kõikidele Hiiumaaomavalitsustele ja Hiiumaa Ettevõt-jate Liidule. Valime üheskoos väl-ja prioriteetsed valdkonnad ja vii-me ideed ellu.

Hiiumaa noortefoorumi ja maa-kondade noortekonverentsi kohtauuri lisa: www.hups.ee/noortefoo-rum.

HUPS tänab sõpru ja toetajaid:Hasartmängumaksu Nõukogu,

Eesti Kultuurkapital, Hansapank,Hiiu maavalitsus, Kärdla linnava-litsus, SA Tuuru, Hiiumaa omava-litsuste liit, Kärdla kultuurikeskus.

Eike Meresmaa, Joosep Soop,Jaana Üksik, Liana Lemkov, Kris-tel Algvere, Hedi Sinijärv, LiisaSaarna, Kristiina Suuster, TeaTüür, Helen Tikka, Maarja Sööl,Helena Hiis, Angela Pielberg, Kirs-ti Pere, Kristiina Valdman, ElisKiin, Karoliine Sinijärv, CarolynEngso, Triin Salin jt. SUUR ÄITÄH!

MARGIT KAGADZEHUPSi juhataja

Kristel Algvere pildid:ülal keskel: Eesti maakondade

noored töötubades HUPSis, 27.märtsil 2008.

Vasakult: Eesti noor ja Käinagümnaasiumi huvijuht Helja Kap-tein. Paremal: Põlva maavalitsusenoorsootöö spetsialist Heido Sini-vee. All: veel üks noor ning Püha-lepa noortejuht Heli Tuisk.

Esimene noortefoorum on seljataga– viime ideed ellu!

3 G

LA

SU

UR

AP

RIL

L ‘08

AP

RIL

L ‘08

AP

RIL

L ‘08

AP

RIL

L ‘08

AP

RIL

L ‘08

NO

OR

TEA

EG

JA

SIR

VIL

AU

AD

Heal lapsel mitu nime: veel 19.saj Eesti läänesaartel ning loode-rannikul kasutatud puust meister-datud kalendreid on rahvasuuskutsutud nii sirvilaudadeks,sirvideks, puukalendriteks, ruuni-kalendriteks kui ka riimideks.

Rahvapärast ajaarvamist kajas-tavatele puulaudadele või(nelja)kandilistele keppidele lõi-gati nn kolme horisontrea süstee-mis sisse kokkuleppelised märgid(ruunid, kriipsud, sümbolid) näda-lapäevade, tähtpäevade ja kuuka-lendritsükli iga-aastase ümberar-vestamise jaoks. Sirvilaudade kesk-mine ehk põhirida moodustub ruu-nitähestiku esimesest seitsmest tä-hest ehk pühapäevaruunist, misnädalapäevatähistena järjekind-lalt korduvad. Lihtsamatel kalend-ritel on nädalapäevad sisse lõiga-tud ühesuguste joonekestega japühapäev ristikesega.

Tavaliselt vasakult paremaleloetava põhirea kohale on lõiga-tud liikumatud pühad. Tähtpäevadvõivad olla esile toodud märgi,sõna või ka mõlemaga korraga.Tavaliselt on tähtpäeva märgiksmingi eseme stiliseeritud kujutis,näiteks Katariina ratas kadripäe-va (25. november) juures, ülespoo-le sirutuvate okstega puu künni-päeval (14. aprilli) ja longuvajunudokstega puu kolletamispäeval (14.oktoobril). Põhirea all on nn kuld-arvud kuuseisude ja liikuvate pü-hade väljaarvutamiseks. Korduvatümberarvestamist võimaldava süs-teemi tõttu sai sama puukalendritkasutada aastaid.

Paljud Euroopa rahvad on tund-nud sarnase põhimõtte järgi val-mistatud nn igavesi kalendreid.

Meile levisid puukalendrid tõe-näoliselt Skandinaaviast ranna-rootslaste vahendusel juba u 13. saj.

Vanim teade selle kohta, et eest-lased on sirvilaudu kasutanud, pä-rineb rootsi soost riigiametnikuThomas Hjärne poolt u 1670. aas-tatel kirja pandud Baltimaade elu-olu kajastavast kroonikast. 17. sajteisel poolel Põhja- ja Lääne-Ees-tis elanud ajalookirjutaja täheldabjärgmist: “Ka olen ma Läänemaaleestlaste juures [puu]keppe näinud,millele nad on lõiganud [kogu] aas-ta päevad koos liikumatute püha-dega, selle kombe on nad kahtlemataõppinud lähedalasuvatel saartelelavate rootslaste käest, kellel sää-

rane tava on üldine.”

Ajaloolane Lauri Vahtre toonitab1991. aastal trükivalgust näinudraamatus “Eestlase aeg”, et puu-kalendrid ongi pigem laenuline kuipõline eestlaste tava. Meie rahva-pärases ajaarvamises ei saa sirvi-laudu üle tähtsustada, sest arvata-vasti on need puudutanud ainultüht osa, eeskätt Lääne-Eestis ran-narootslastega suhelnud eestlasi.

Siiski on Eestist leitud sirvidelmitmeid erijooni. Näiteks eesti ta-lupojakalendrile iseloomulikudkarjalaskepäev (1.aprill), tõnise-päev (17. jaan) ja hingedepäev (2.nov) ei esine siinsete naabrite, ees-kätt rootslaste kalendrites. Samu-ti on eripärased mõnede tähtpäe-vade sümbolid. Kui Rootsis ja kamujal Euroopas on Neitsi Maarjamärgiks kas kroon, kolmeharulinesau või küünlajalg, siis Eestis tä-histatakse maarjapäevi topeltrõn-gas oleva ristiga. Teadlased näe-

vad siin seoseid ristiusueelsetesümbolite ja rõngasristidega.

Kui talve poolitavat püha mär-gitakse mujal Euroopas okkalisekaarega (päike, linnutee, Antoniu-se rist ühes pühapaistega, harjase-line siga) siis meie esivanemad ontõnisepäeva tähistanud selgestiäratuntava sealõualuu-kujulisemärgiga. Seapea söömise ja ohver-damise komme võib seostuda niisigade kaitsja Antoniuse ehk ees-tipäraselt Tõnisega kui ka meiemuistses jõulukombestikus oluliseseakultusega.

Kuju järgi jagunevad ruunika-lendrid kaheks rühmaks: varase-mad, ühele lauale või kepile sir-gete ridadena, spiraalselt või rin-gikujuliselt lõigatud märkidegakalendrid ja hilisemad, tõenäoli-selt köidetud raamatute eeskujulmitmest kokkuseotud puulauake-sest kalendrid.

Puukalendreid eristatakse kasisuliselt. Rannarootslaste üheltpõhialalt, Noarootsist pärit ka-lendreid peetakse varasemateks.Seal levinud ajamärkimisviis jõu-dis Eesti aladele tõenäoliselt jubaesimese rootsi sisserändajate lai-nega u 13. saj teisel poolel. Selleleviitavad läbinisti rootsipärasedkalendritähtpäevad. Ruunide ase-mel kasutatakse lihtsustatud püst-kriipse.

Teistest rootsimõjulistest piir-kondadest, Hiiumaalt, Saaremaalt,Vormsist ja rootslaste asundusestGammalsvenskbyst Ukrainast päritkalendreid loetakse hilisemateks.Arvatavasti jõudis see kalendri-tüüp Edela-Soome rootslaste va-hendusel Eestisse 15. saj keskpai-

ku. Siin on valdavad kohalikus ees-ti talupojakultuuris olulised rahva-kalendritähtpäevad. Kasutu-sel on ruunid.

Kuna määramatuks ajaks tehtudpuust ajaraamatud kulusid sõna ot-seses mõttes kätte ära, siis on neidmeie päevini säilinud vähe. EestiRahva Muuseumis Tartus on neidtallel seitse ja Tallinnas Ajaloo-muuseumis kaksteist eksemplari.Huvitav on see, et neist vähestestteadaolevatest puukalendritest onmitmed pärit just Hiiumaalt.

Aastal 1855 toob saksa päritoluajaloolane Carl Russwurm eesti-rootslastest rääkivas suurteoses“Eibofolke...” ära kolme Hiiumaaltsaadud puukalendri iseloomustu-se ja joonised.

Esimene neist on väike piklikmõlemalt küljelt neljas reas kirja-tud puutahvel. Kalendri lõppu onlõigatud aastaarv 1793 ja tõenäoli-selt tegija nimi TOMATO. Ruuni-märke asendavad tähed R, E, I, M,T, K ja L. Tähtpäevade ja pühaku-nimede eestipärase lühendamisepõhjal järeldatakse, et sirvilauaautor on olnud eestikeelne. Kalen-der on aastaid hiljem olnud Käinakihelkonnas elanud eestlase kasu-tuses, kelle käest see ka umbes 1840.aastatel Õpetatud Eesti seltsile os-teti.

Edasi kirjeldatakse kahte Rei-gist pärit ruunikalendrit, mis koos-nevad kaheksast ühest servast kok-kuseotud puutahvlikesest. Sisemi-sed plaadid on kirjatud mõlemaltpoolt, välimised ainult sisemiseltküljelt. Ruunide kohal seisavad lii-kumatute püha(ku)päevade mär-gid, ruunide all kuufaase näitavadkuldmärgid. Üks ajaraamatutest ondateeritud aastaga 1767.

Russwurm lisab veel, et 1840.aastal sai Tallinnas tegutsev Õpe-tatud Eesti selts Hiiumaalt ühe eel-mistega sarnase nn vana mustri jär-gi valmistatud kalendri. Väideta-valt olevat varem Kärdlas kasuta-tud 12-laualisi sirve, millest igaühelolnud hoolikalt sisselõigatud mär-gid iga kuu jaoks. Sel moel valmis-tatud ruunikalender oli 1855. aas-

taks aga juba paraku kaot-si läinud.

Esile on toodud ka Hiiu-maal levinud puukalend-rite otsesem seos Skandi-naavias kasutatutega. ÜksHiiu ajalaudadele sarnaneent peenemalt välja kujun-datud ruunikalender leiti1850. aastatel Prantsus-maalt. Kümnetahvlilisekalendri esiküljele oli lõi-gatud omaaegse tuntudõpetlase Olaus (Olof) Ve-reliuse nimi. Kalendriomanik, ühes Prantsus-maa haiglas surnud norrasoldat, kinkinud selle omaarstile. Russwurmi and-metel on seda kalendritlähemalt kirjeldanudprantsuse teadlane C. F.Ve r g n a u d - Ro m a g n e s i1852. aastal Orléansis il-munud raamatus “Memoiret explication...”

Kõike eelnevat arvessevõttes on märkimisväärneHiiumaa korduv esiletu-lek puukalendrite uurimi-sel. Taas näib saavat kin-nitust väide, et rootsimõ-juline Hiiumaa on olnudüheks vahelüliks Skandi-naavia traditsioonide, shka ruunikirjaliste sirvilau-dade jõudmisel Eestisse.

HELEN KÕMMUSfolklorist ja hiidlane

Hiiumaa kutsus kokku Eestinoortekonverentsi, et tõsta ülerii-gilisse päevakorda riigi arengu sei-sukohalt tähtis probleem: noortevõimalused töö- ja elukoha loomi-sel väljaspool suurlinnu. Arutatinoorte teavitamis- ja nõustamis-keskuste rolli, noorte karjäärivõi-malusi otse- ja kaugtööl, inimka-pitali arenguvõimalusi, riigi, oma-valitsuste ja ettevõtjate koostööd.

Esimesel päeval toimusid noor-te töötoad, kus juureldi hariduseja harituse, töö ja eneseteostuse,kodukoha maine kujundamise janoorte omavahelise koostöövõrgus-tiku teemal. Lisaks toodi välja ko-dukoha kultuuri ja pärimuse täht-sus, noorte vaba aja veetmise või-maluste parandamine, uute noorte-keskuste rajamine ning noorte osa-lus ja kaasatus maakohtades. Kok-ku osales töötubades 66 inimestenamikust maakondadest.

Teisel päeval osalesid nooredkoos maavanemate ja arendustöö-tajatega konverentsil. Tervitussõ-nu lausus haridus- ja teadusminis-ter Tõnis Lukas, Hiiu maavanemHannes Maasel, B7 president Too-mas Kasemaa ja Kärdla ühisgüm-naasiumi direktor Ivo Eesmaa. Li-saks said kohalolijad kuulda Helenja Helgi Põllo dispuuti linn versusmaa teemadel. Tairi Rõõm tutvus-tas haridusalaseid valikuid lähtu-valt töö leidmise võimalustest japalgatasemetest. Margit Kagadzetutvustas Hiiumaa teavitamis- janõustamiskeskuse tööd ja Ere Naatkaugtöö võimalusi. Palju emotsioo-ne tekitas Eike Meresmaa interv-juude põhjal koostatud film Hiiu-maa omavalitsusjuhtide, ettevõtja-te ja arvamusliidritega teemal –Mis on Hiiumaa ankur? Konve-rentsipäeva lõpetasid noored omaettekannetega. Kokku osales kon-

verentsil 116 inimest.Järgnevalt saate lugeda noorte

ettepanekuid, mis selgusid arute-lude käigus, 27. märtsil Hiiumaateavitamis- ja nõustamiskeskuses.

Töö ja eneseteostus

* Maakohtadesse kehtestada rii-gi poolt maksusoodustused;

* suurendada koostööd omava-litsuste, tööhõiveameti, ettevõtja-te, koolide ja noorte vahel;

* arendada karjääriteenustepakkumist kohapeal (sh suuremrõhk põhikooli õpilastele);

* tunnustada rohkem ametikoo-le;

* korraldada koolinoorte tööbör-se, kus pakkujad ja otsijad leiak-sid teineteist;

* tõsta maapiirkondade palgadkonkurentsivõimeliseks;

* arendada kaugtöövõimalusi;* noored peavad ise olema ak-

tiivsed.

Kodukoha maine

* Riigi ja kohalike omavalitsus-te tasandil peaks rohkem panusta-ma kultuuripärandisse läbi noor-te;

* kooliprogrammidesse võiksviia sisse kodukoha kultuuriõppe;

* arendada kodukohasiseseidseltse (nt rahvatantsurühmad);

* arendada noortekogu tööd. Ko-halik omavalitsus võiks anda noor-tele ülesandeid, mis mõjutaksidkohaliku elu parandamist;

* siduda kooliharidus rohkemhobide ja huvidega;

* pöörata tähelepanu noorteju-hendajate väljaõppele, koolituse-le;

* õpetajatele garanteerida tasuv

palk ka juhul, kui ta ei saa töötadatäiskoormusel;

* toetada maanoorte sõite kul-tuuriüritustele väljapool oma ko-dukohta;

* riik peaks toetama tippkultuu-ri jõudmist maakohtadesse;

* riik peaks tagama kõikidelemaakondadele võrdsed võimalu-sed enda tegevuste kajastamisekstelevisioonis (nt igale maakonna-le oma korrespondent);

* riik peaks soodustama seda, etrohkem raha läheks keskustestvälja;

* suunata kompetentseid ja töö-kogemustega inimesi väikekohta-de elu arendama;

* soodustada häid töökohti vä-hemasustatud aladel läbi palga- jamaksusüsteemi.

Haridus ja haritus

* Kooli eesmärk on pakkuda õpi-lastele võimalusi silmaringi aren-damiseks;

* kool peaks sisendama õpilas-tele enesekindlust ja iseseisva tööolulisust;

* koolis tuleks arendada ver-baalset suhtlemisoskust. Arutlevaidtöid panna igasse ainesse rohkem.Mitmekesistada ja tõhustada õppe-meetodeid;

* rohkem võiks korraldada koo-lis ülekoolilisi kogunemisi, kokku-saamisi;

* väärtustada õpetajaametit jaõppijat;

* parandada õpetajate ja õpilas-te vahelist koostööd;

* koolid korda ja mõtlemineinnovatiivseks – uusi väärtusi loo-vaks;

* populariseerida teadust jaarendada iga inimese tugevaid

külgi;* taastada koolieksamid ja üli-

kooli sisseastumiseksamid.

Noorte võrgustik

* Koolid võiksid omavahel roh-kem informatsiooni jagada;

* lisada teiste koolide kodule-hekülgedele oma kooli üritustekohta informatsiooni;

* On vaja juurde noorteportaa-le;

* koristuspäev – kodukoht puh-taks!;

* noored peavad omavahel roh-kem suhtlema (nt õpilasvahetused,õpilasmalevad, töölaagrid);

* ühest piirkonnast lahkunudnoored võiksid moodustada oma-vahel võrgustiku;

* noorte teavitamis- ja nõusta-miskeskus peab olema igas maa-konnas;

* omavalitsusjuhte, maavane-maid ja riigijuhte tuleb teadvusta-da noorte probleemidest;

* noorte võrgustik vajab toetustkooli ja omavalitsuse poolt;

* peab muutma suhtumist õpilas-esindustesse, noortekogudesse,noorsootöötajatesse (nt valla noor-tepäev. Töötoad – probleemid ja

Hiidlaste igavesed ajaraamatud ehk rahvapärasestajaarvamisest sirvilaudade abil

plussid);* õpilasesinduste liidud,

mis hõlmaksid kogu maa-konda, tugevdavad ühte-kuulumistunnet.

Maanoorte vabaaeg

* Kohalik omavalitsuspeaks tegema noortega ti-hedamat koostööd. Võtmaneid kuulda;

* igasse valda tuleks ra-jada noortekeskused,nende juurde huviringe javõtta tööle rohkem noor-sootöötajaid;

* Eestis võiks olla roh-kem sõpruskoole;

* kui tahetakse, et noo-red jääksid maale, siis tu-leks kindlustada nendesotsiaalne elu.

Noorte osalus jakaasatus maakohta-des

* Arendada õpilasesin-duste ja noortekogudesüsteemi selgemaks;

* luua noortest koosne-vad komisjonid, mis rää-givad oma mõtetest, prob-leemidest, mis omakordaedastatakse vallavalitsus-tele, linnavalitsustele;

* noor vajab tunnustust(sh ka noor, kes ei ole niiedukas ja ettevõtlik);

* igas maakonnas tehafoorum “Mis hoiab noortmaal?”

Kokkuvõtte tegiMARGIT KAGADZE

HUPSi juhataja

Eesti maakondade noortekonverentsi “Õnnelada maal” ühiselt välja sõelutud ettepanekud

Maavalla sirvilaud 2004 ehk 10217. Omaaegsest ajaarvestamissüsteemist on tänapäeva maausuliste pooltkujundatud välja Maavalla sirvikalender, vt. www.maavald.ee

Tõnisepäeva sümbol Eestisirvilaudadel

4 G

LA

SU

UR

AP

RIL

L ‘08

AP

RIL

L ‘08

AP

RIL

L ‘08

AP

RIL

L ‘08

AP

RIL

L ‘08

MA

RT

IN J

A J

UU

RIK

AD

II

Juurikate uurimise osason mind alati huvitanudnõndanimetatud tagasi-ulatuvuse põhimõte. Et kuipere on kakskümmendaastat mandril elanud,kuid enne seda seitsesadaaastat saarel, siis kellegaon tegemist? Kas meidseob vaid tänane ja vahetukogemus või ka kõik eel-nev? Või saad äkki teadamõnest poolakast esivane-mast kuskil 19. saj alguses.Kas sa oled siis ise ka poo-lakas? Või on see nali?Jah, kulus paar sajandit, etseda teada saada, aga sel-le esivanema ette jääb jutuhandeid aastaid. Kõigelihtsam on kuulata omasüdant. See seob. Küsimuson identiteedis. Elu on pi-dev identiteedikriis ja juur-te otsimine. Ja kui jalge-alune on tugev, siis saabsinna peale juba losse ehi-tada.

Päritolu näikse käivatnii sajandeid kui tänastpäeva pidi. Kindlasti onõigus neil tuhandeil, kesküsimusele, kust nad päriton, vastavad, et Tallinnast.Neil on õigus, sest nad onseal sündinud ja kasvanud.Aga kui nende esivane-mad elasid tuhat aastatRõuges või Hiiu saarel?Kas see polegi siis pärit-olu? Pommitan inimesi kü-simusega, kust sa päritoled, tihti, sest see ütlebmulle nende kohta vägapalju. Umbes sama palju,kui rääkides usust võikunstist. Kuigi püsib või-malus, et inimene polenendele asjadele veelmõelda jõudnud, on needsiiski väga ilmekad küsi-mused ja jutuajamised, etkas inimeses on see säravõi vähemalt soov seda lei-da?

Avastades Hiiumaad,saab teada, et siin on, justnimelt on, tänapäeval neli

kihelkonda: Käina, Pühalepa, Em-maste ja Reigi. Kust jooksevad ki-helkonnapiirid? Kas me üldse tea-me ja oleme sellele mõelnud?Need on ju palju olulisemad kui tä-nased bürokraatlikud ja kellegi su-valise joonlauaga “hiiemägesid suu-sakeskusteks lohistavad piirid”,sest need jaotuvad loomulikult, stlooduslikult ja järgivad ajaloolisipiire.

Päris alguses oli kihelkondikaks: Käina ja Pühalepa. Hiljemlisandus Reigi ja siis, alles 1860.aastate algul eraldus Käinast Em-maste. Kus on vana Käina ja Pü-halepa kihelkonna piir? Mnemo-turniiri õige vastus on: Vaemla jõel.Võttes kaardi, näeme, et Käina jaPühalepa kirikud asuvad teinetei-sele lähedal. Miks nii? Miks siis olivaja kahte kirikut? Asi on väga liht-ne. Hiiumaa jagamine lähtus Saa-remaalt. See toimus “Saaremaa sil-madega”. Jagajateks olid ordu japiiskop, kes Soela taga ammu ennekohal olid. Ja sealt, nagu kiikrigamõõtes, läks kõik Vaemla jõestvasem piiskopile ja parem ordule.Esimesest kujunes Käina kihel-kond ja teisest Pühalepa. Kas vii-mane oli kunagi Põhjalõpu, võibvaid oletada, kuid loodus kõnelebselle poolt küll. Nagu mina arusaan, kujunesid kohanimed tollalväga lihtsalt. Pole siin mingit filo-soofiat: nimi tuli kas loodusest, stmingi loodusliku näitaja järgi, võiselles looduses toimetava pereme-he eesnime järgi.

Kujunenud kihelkonnad olidilmselgelt otstega teisel pool väi-na Saaremaa küljes kinni. Sellestka nende kuju ja keskuste paikne-mine. Mandrilt sellist kihelkonna-piiride kujunemist ilmselt ei leia.Seal olid teised kaalutlused. Agaikka looduslikud ja praktilisednagu siin. Saaremaa emamaaltvaadates on ju mugav, kui Hiiu ta-gamaade keskused asuvad vastuSaaremaad, looduslike sadamateligi. Nõnda pole vaja kaua mõel-da, et aru saada, mis radu pidi saar-te inimesed liikusid. Nagu minaaru saan, on Hiiumaal alati olnudkalureid, kütte ning hooajalisi jaisegi aastaringseid peresid, kuid ti-

hedam ja suurem asustus tekkisjust pärast “tütarkihelkondade”kujunemist. Kes sellest rohkemhuvitatud, siis usaldusväärsed onPaul Ariste ja Leo Tiik. Esimenepeaks olema ilmeksimatu eritikeele vallas, kui seda keegi üldseolla saab, teine Hiidust pärit ini-mesena, kes meie saare kohta kok-ku kogunud ilmatuma materjali.Aga ka tema puhul, nagu alati, eitee ise järelevaatamine ja -mõtle-mine üldse paha. Ariste on toonudrohkesti Saare- ja Hiiumaa paral-leelseid kohanimesid, mis peakskõnealust arengut ilmestama.Omalt poolt tuleb mul veel meeldeHiiu Käina ja Muhu Kõinastu. Agakas see ka teaduslikult “tõenda-tav” on, ei oska öelda. Arheoloo-gia poolest – just varajase hooaja-lise ja püsiasustuse kohta – võiblugeda Aivar Kriiska uurimusi.

Ülaltoodud põhjusil on saarteasustus- ja perekonnalugu mõne-võrra kergem uurida. On ju saarpiiritletum ja hõlmatavam ning lii-kumise suunad tagantjärele kerge-mini konstrueeritavad. Aga samasvõib siingi libedale teele sattuda.Leiab ju saarlasi kõikjalt üle Ees-ti. Olen Tartumaal ja Võrumaal pii-savalt Saarlase- ja Hiidlase-nime-lisi talusid leidnud. Aga ei tohiunustada, et mõni neist võis tähis-tada ka looduslikku eripära, mittepäritolu.

Mis puutub rootslastesse, siis siinkohtan ma alatasa ühte ja samatrafaretti – ju need hiidlased ikkaühed rootslased ole või eks needhiidlased rootslastest põlvne. Välis-tamata segunemist kõikvõimalikerahvastega tuleb öelda, et mullepaistab see asi küll hoopis vastu-pidi. Hilisemast ajast on ju teada,et rootsi vabatalupojad oleksideestlastega abiellu heites oma ees-õigused kaotanud. Aga kes seda siistahtis!

Lisaks on Hiiul maksnud riigi-võimud vennasrahva rootslastegamiskipärast sageli julmalt ümberkäinud ja nagu malenuppe ühestkohast teise paigutanud. Varem agavõisid need sidemed suuremadolla: sellest kõneleb teatav sarna-sus nii välimuses kui ilmselt ka ris-

tinimedes. Võtame või näiteks nai-senime Ingel. Kas see pole mitteSkandinaavia mõjudega?

Mis puutub välimusse, siis vaa-tame kõik koos peeglisse! Seal onrohkem kirjas, kui arvata oskame.Minu enese onu on küll rootslasemoodi, kuigi ma Hiiumaa allikaistmingeid lähemaid seoseid koha-nud ei ole. Ometi võib arvata, etsee segunemine on kunagi toimu-nud, seda eriti varem, juhusuhetesnn hispaanlaste, viikingite ja kõigimuude “meremeestega” ning hil-jem möödunud sajandil, kui endi-sed kiriku käsud ja riigiseadusedlahustuma hakkasid.

18. saj lõpust kuni 19. saj lõpunipole ma seda segunemist kiriku-raamatuis kuigivõrd kohanud, ar-vestamata siinkohal Reigi kihel-konna, aga samuti vallaslaste and-meid. Viimastel pole ju sageli isakirjas või kui on, siis võib tegemistolla “kaasa mängima palutud pa-tuoina” ja “kokkuleppelise isaga”– ka seda ei saa välistada. Nii jõua-me tagasi selleni, kui tähtsad onmeile emad. Me rõhutame – paljus-ki lääneliku jäiga patriarhaalseeeskuju varal oma isapoolseid esi-vanemaid, sest nendelt saame jutavaliselt perekonnanime jne, kuidmeile sugrimugrilastele on vastema palju tähtsam olnud ja ka mulon see nii olnud. Ja mina ei peaoma emaemaema liini ega ühtegiteist liini üldse vähem tähtsamaks.Kõik on tähtis!

Naastes nüüd allikate äärde,alustame sellest, et kogudusel onreeglina olemas ka koguduseliik-mete nimekirjad ehk personaal-raamatud nagu me neid kõige olu-lisemaid suguvõsauurimise alli-kaid nimetame. Hiidus ulatuvadneed valdavalt 1830. aastateni, milsaid pastoritele kohustuslikuks(Pühalepas küll kaugemalegi). Ini-mesed on seal algul talude, siis pe-rekonnanimede järjekorras. Oluli-ne on teada seda, et Hiidus on ki-rikuraamatud säilinud laias laas-tus Põhjasõja ajast alates, kuidmitte täielikult. Paremini on säili-nud sünni- ehk täpsemini ristimis-sissekanded. Kui ma nüüd üldjoon-tes konstrueerin, siis on seal kirjasjärgnev: sünni- ja ristimiskuupäev,küla nimi, vanemate nimed, isal kaisanimi ja ristivanemad. Võib tuuanäite: 1793 11/13 märts Volber,Haldreka Laasi Leemet ja temanaine Mare, Haldreka Laasi Laas,Haldreka Matsi Jaan ja HaldrekaTooma Mats. Volber, muide, onvana hiiu naisenimi nagu ka Mare,mis oli tollal levinum kui Mari. Hiiuallikais peegelduvad omapäradkaunis hästi. Eelkõige vanades ris-tinimedes, mida nüüd keegi enamei mäleta: meestel näiteks Leemet,Nuut, Viidas ja Laas, naistel Ingel,Volber ja Aal. Meestel olid vägalevinud ka Andrus (mitte Andres)ja Mats. Ühtlasi peegeldub kiriku-raamatuis eelkõige päritolu. Ülal-toodud näites on kirjas HaldrekaLaasi Leemet. Haldreka on siineelkõige küla, mitte talu nimi, kui-gi ega mingit jäika piiri tõmmataju ei saa. Laasi Leemet aga on eel-kõige päritolu, mitte elukohta mär-kiv täiend, kuigi ega ka siin mingitjoont tõmmata ei saa. Siin on niiüht kui teist, st kõigepealt oli vanaperemehe eesnimi, sellest tuli ta-lunimi, edasi küla või suisa kihel-konna nimi. Ilmselt on ka Emmas-te sama teed pidi käinud.

Algaja uurija astub hiiu allikaidvaadates üsna libedale jääle sesmõttes, et eksimuste, aga ka imes-tuste võimalik põld on seal lai.Nagu juba ülal viidatud, võib segiajada talunime ja isanime ehk pä-ritolu ja elukoha. Mulle tundub, etHiidus on eelkõige kirjas päritolu,st isanimi. Ja see ei pruugi taluni-mega üldse kattuda. Olen seda kül-lalt näinud. Lihtsustades on kõiküks pudru ja kapsad, aga keskne onvana peremehe eesnimi, mille üm-ber kõik keerleb.

Selget vahet on raske teha. Kuimeil on kirjas Reheselja NuudiLaas, siis kindlam on teda lugedaReheselja küla Nuudi pojaks Laa-siks, kui Laasiks, kes elas Rehe-selja Nuudi talus. Kõik see vajabharjumist ja pidevat tööd. Põhja-Eestis on vahel viis nime järjest, ntSiimu Tooma Jaagu Jüri Jaan. Seeon talunimi, kuid kõneleb eelkõi-ge kindla isiku sugulussidemeistmitte elukohast. Ei tea, kas see onSkandinaavia mõju või mitte. Sel-les reas – Siimu Tooma Jaagu Jüri

Jaan võis kirjas olla ühe inimeseviis põlve. Aga mitte tingimata. SeeJaan võis kolida lihtsalt Siimu Too-ma Jaagu Jüri tallu, kuhu ka Jürioli kunagi samamoodi tulnud. Sedakõike tuleb kontrollida. Midagikergekäeliselt kellelegi omistadaei saa – kuid just seda algajad su-guvõsauurijad kõige enam teevad.Ka mina kunagi. Eriti suured veadilmnevad ilmselt naisliinides, st pe-remeeste kolmandad naised saa-vad ühtäkki kõigi peremehe lasteemaks jne. Palju esineb ka huvita-vat perepärimust, mis näib juba pea-le vaadates liiga kahtlane, et sedauskuma jääda. Aga samas pole kel-lelgi õigus röövida teise perekon-nalegende. Jätkem meile meie le-gendid!

Olen kõrvutanud tavalise pabe-rile joonistatud sugupuu põhjalikusuguvõsauuringuga ning saanudkaks täiesti erinevat pilti. Aga seeerinevus on valdavalt täpsetes and-metes. Perepärimuse üldine suundon tavaliselt õige. Ja see on ka kõi-ge tähtsam. Kord sain huviliseltteate, et tema esiisa osales ühestalurahva sõjas. Pärast tuligi väl-ja, et mees oli kirikuraamatu sõ-nul kakleja vms. Ja mõelda vaid,kõik see toimus umbes 150 aastattagasi.

Väga sagedased on perepärimu-ses esinevad viited parunilastele.Algul suhtusin sellesse väga suureskepsisega, kuid nüüd leian, etilma kontrollita neid legende kohekõrvale heita ei saa. Tasub mõel-da sellele, millise kõlapinna saa-vutas pereringis teadmine, et sellevõi teise sugulase isa on parun.Samas ei võiks unustada ka seda,et emale võis see väga valus mä-lestus olla ja ta ei rääkinudki sel-lest kellelegi, nõnda, et vaid küla-keeled kõnelesid. Neid legende eisaa tavaliselt täpselt kontrollida,kuna talurahva hulgast pärit lasteisana aadlikke reeglina kirja eipandud. Seega jäävad need legen-did õhku rippuma. Tekivad vaidkahtlused. Tundub, et eriti saartel,kuna siin oli liikumine ja kontaktvälismaailmaga suurem. Ehk naguüks hiiu regilaul ütleb: sisse tulidsiidilaevad, kaudu läksid kaubalae-vad, välja läksid viljalaevad, õuejähid õunalaevad. Kokkuvõtteksvõib öelda, et veavõimalusi on pal-ju, kuid avastamisrõõmu alati roh-kem.

Minnes tagasi personaalraama-tute juurde, võib lihtsustatult öel-da, et seal on kogudusse kuuluva-te perekondade kaupa kirjas kõikkiriklike talitustega seotud and-med alates ristinimest ja lõpetadessurmaajaga. Hiiu pastorid kasuta-sid kuu tähistamisel palju ladinatähestikku, jaanuarist detsembri-ni vastavalt a, b, c, d, e, f, g, h, k, l,m, n. Kuna tollal koguduseväliseidinimesi ühiskondlikus mõttes eieksisteerinud, siis on need allikadühe usu või konfessiooni raamesabsoluutsed. On täiesti selge, etkõnealusel ajal ei saanud kogudus-se kuulumata pereelu elada egatäiel rinnal ühiskonna elust osavõtta.

Võib tuua väikese illustreerivanäite, mis täna nii võõrastav tun-dub. Tänapäeval on vallaslapsedväga tavalised. Selles mõttes val-laslapsed, et ema ja isa ei ole amet-likult abielus. Tõsi, ühiskond onteine ja vanemate rollid ja kohus-tused ammu muutunud, kuid 18. sajoleks ristitav laps hoolimata emavõi isa kooselust või võimalikustarmastusest värdjaks või hoora lap-seks või lihtsalt vallaslapseks kuu-lutatud. Kõik see sõltus muidugikohast, ajast ja pastorist. Kuid mär-gi “eksinud tüdruk” sai noor nainealati külge. Ja jälle jäi kogu koo-rem ema kanda. Tõsi, ka isale või-di see märge külge panna. Aga alatipolnud ju isa teada. Eriti suurt ran-gust olen ma kohanud näiteksmõne Lõuna-Eesti pastori puhul.Nood on 18. saj vallaslaste erista-miseks kasutanud rasvaseid mär-kusi nagu wärdjas või hora lats,pannes ka vanemaile külge “hoo-ra rahva” sildi.

Alates 19. ning rääkimata 20. sa-jandist see rangus küll leevendusja väljendid pehmenesid. Hiiumaakirikuraamatuis pole ma aga sel-list rangust üldse kohanud. Igata-hes ei mäleta küll. Nojah, kohenäha, et saare rahvas. Tavaliselt onseal kirjas lihtsalt märge, et lapsoli vallaslaps ja midagi enamatsageli polegi. /Järgneb! (:

FOTO

MA

RT

IN E

LLER

MA

AST, A

UTO

R V

ILLEM

NO

RM

AK

Martin Ellermaa: “Õue jähid õunalaevad” 2. osa