4.

VEEBRUVEEBRUVEEBRUVEEBRUVEEBRUAR 2AR 2AR 2AR 2AR 2008008008008008

Hea lugeja, neljandast Hiiumaanoortelehest Glasuur saab lugeda:

Kuidas läheb noortel loomingulistel aladel õppivatel hiidlastel Hiiu pärimuse nurka, seekord Eesti Vabariigi aastapäeva eri Tõusvast telestaarist Laura Kivistust ning “Brigaad 3”-st Hiiumaa noortefoorumist “ANKUR”, ons maal elada õnn? Tartu hiidlase Martin Ellermaa esimest osa juurikate uurimisest Preili X pajatust sellest, mis tunne on olla elus Killukest noortebändist The Filler

...ja nii mõndagi muud

Ann Meeri maalinäituse avamine 8. märtsil kell 14 Sõru muuseumisG

Merje Kikas kutsus mindtegema oma näitust Sõrul,leppisime siis aja kokku janüüd see avatuks saabki,sest mul tuli äratundmine,et teen ära jah!

Saalis moodustavad pil-did vaimse ruumi ja or-kestri, mingi omamoodikeskkonna. Suhtlus kuns-tiga, kontakt looduga pakubelamust, see samal ajal viibendast välja ja enese sisse.

Pealkirjaks tuli “Loo-reha” ja see pealkiri onlihtsalt nii minu moodi. Egama`s oskagi neid pikki lau-seid nii väga teha ega moo-dida siin midagist, sestkeda huvitab ja kes julgebvaadata elu värvilisena javärske pilguga, teeb seda jukindlasti!

Pillavalt palju Päikest!Ann :)

Hiiumaa kooliteatrite päev 8.märtsilG

Sel aastal toimubHiiumaa kooliteatritepäev 8. märtsil. Eten-dusi saab kaeda alateskella 11-st Kärdla kul-tuurikeskuse saalis.Osa võtavad Kärdla,Käina ja Palade kooli-de trupid. Kui kõik lä-heb nii kuis peab, võibnäha nii mono- kui kanukuteatritükke.

Vabariiklikud teat-riteülekaemingud toi-muvad järgnevatespaikades: algklassiõpi-lastele 9.-10. mail Jõ-geval, põhikoolile 25.-26. aprillil Karksi-Nuias Viljandimaalning gümnaasiumile

4.-6. aprillil Tartus.þürii tõotab ka sel

aastal professionaal-selt terava silmavaate-ga tulla, nimelt on omaosalusest teatanud näi-teks kutseline näitlejaTaavi Teplenkov. Kind-lasti tulevad noori näit-lejahakatisi vaatamaka omavalitsuste ningEesti Harrastusteatri-te liidu esindajad.

Veelgi olulisem kui•ürii on aga publik. Sü-damega tehtud teatritei näe just iga päev, niiet, tulge aga ja tehkeoma silm kuningaks!

Kärdla kultuurikeskuse maaliringi näitusG

Käina Kaunite kunstide kooli näitusedG

“Peapeale pööratud aja-lised” on nimeks näitu-sel, mida võite nautida24. veebruarist kuni 23.märtsini Kärda kultuu-rikeskuse näitusesaalis.

Eksponeeritud on 30akrüülmaali ning te-maatika on sama lai kuielu ise.

Lugege ka hoolikaltpiltide pealkirju, sestneis võib peituda süga-vam mõte, kui esialgumõista suudetakse.

18 autorit, kelle seas

ka üks poiss, on kõikKärdla põhikooli võigümnaasiumi õpilased.

Kui maalid vaadeldud,siis võtke näpuvahelenäituse voldik. Maali-ateljee juhendaja janäituse kujundaja OttLambing on lahti kirju-tanud ka näituse peal-kirja.

“Näitus on eelkõigeoma rahvale, kõige kius-te siin ja praegu ja elustenesest,” ütles Ott Lam-bing.

Kristel Algvere

Kristel Algvere

Käina kultuurikesku-ses on üleval kolm näi-tust: pikemaajalisemnäitus on koostatuddiplomitöödest. Väike-ses saalis.

Teine näitus on“Imeaed”, valik akva-relle, graafikat ja klaa-sitöid. Läbivaks tee-maks: “Mina kui puu”,noor kasvav puu, õue-puu. Seeria, mida kõik

kunstikooli lapsedmaalivad. See ülesan-ne lubab lastel värvesegada ning neid tund-ma õppida. Puid kuju-tatakse endapikkuste-na, see on piisav suu-rus, et saaks võimali-kult palju värvi segadaja suurelt maalida.Kokku tuleb noortepuude salu. Ehk meis-terdavad kunstikooli

lapsed ükskord ka hin-gelinnud puude otsalaulma.

Kolmas näitus on“Otsides valgust”, jasee asub allkorrusel,uues saalis. Seintel onmust-valgeid segateh-nikas töid ning aknapeal istuvad inglid.

Kristel Algvere

2222 2 G

LA

SUU

R V

EEB

U V

EEB

U V

EEB

U V

EEB

U V

EEB

UA

R ‘

08

AR

‘08

AR

‘08

AR

‘08

AR

‘08

INT

UIT

IIV

NE E

NT

USI

ASM

Värske kapsas

Kõiki uudiseid ja sündmusi saad pärast leheilmumist vaadata www.noored.hiiumaa.ee

GLASUUR veebruar 2008Neljandas Glasuuris glasuurisid:

Toimetaja: Kristel AlgvereKorrektor: Mihkel SingiKirjutajad: Eike Meresmaa, Helen Kõmmus, Martin Ellermaa, Preili X, Ott Heinapuu, Elis

Kiin, Mihkel Singi, Liis Ehavere, Triin Salin, Agne Põder, Rauno Zubko, Jaan Tähiste, KaireTuur-Eggesbo, Margit Kagadze, Mikk Barinov ja Kristel Algvere.

Teadmine, et Glasuurpolegi ainus maakonnanoorteleht, tuli mulle üs-na hiljuti. Pealegi, sedaoleksin ennekõike ooda-nud saarlastelt, aga võtanäpust - hoopis raplamaa-kad said sellega hakka-ma. Ning seda, et Eesti onväike, rääkige kellelegiteisele! Raplamaal onnoorteleht juba aastast1996, mil selle nimeks oliValidool, ja meie ei tead-nud sellest mõhkugi, või eihoolinudki sellest teadmi-sest. Olgu, kuidas on, nüüdsaame aimu, mismoodineed skrimistid skriimi-vad.

Kristel Algvere

Skriimi toimetus käibenamasti koos korra kuus.Oma koosolekul planee-rime järgmist lehte. Noo-red pakuvad välja mõtteidja ideid ning seejärel aru-tame need koos läbi. Ühis-te koosolemiste plussikson igaühe oma mõtte akti-viseerumine. Kui esialguütlevad nii mõnedki koha-letulnud, et neil polekonkreetseid ideid, siispeale teiste mõtete kuu-lamist ja arutelu tulebigaühel mõni hea mõte li-saks.

Edasine suhtlemine käib meilmsn-is ja telefonitsi. Nemad saa-davad mulle tähtajaks loo ja minatoimetan. Kujundusepoolega tege-leme koos Nädalise küljendajate-kujundajatega.

Tihtipeale suunan noori erine-vatest üritustest ka n-ö põhilehte,Nädalisse kirjutama, sest Skriim il-mub vaid korra kuus ja selleksajaks jõuavad uudised sündmustestenamasti vananeda. Uudis peab juolema värske!

Minu sattumine Skriimi juurde eiole päris juhuslik. Olen aastaid tei-nud maakonnalehega koostööd.Paari aasta eest õppisin ÄripäevaReporterikoolis ja olin suvel (2006)ÄP uudistetoimetuses tööl ning seeandis mulle häid kogemusi ja kind-lust end ja oma oskusi erinevateleväljaannetele pakkuda. Nädalineon mind küll endale n-ö pärisekskutsunud, aga mulle meeldib ollaosaliselt oma aja peremees ja omatöid endale sobivalt planeerida.

Nädalise endine noortelehe toi-metaja läks Eestist ära vabatahtli-kuks Austraaliasse ning lehetoime-tuses ei tahtnud Skriimi keegi endakanda võtta. Mina teen seda töödlepinguliselt.

Minu põhitöökohaks on Hagudipõhikool. Olen klassiõpetaja, het-kel esimesele klassile. Kuna mars-ruut kodu-töö kulgeb minul vaidviie minutiga, siis on see üheks põ-hiliseks argumendiks, miks ma eiole oma põhitööst loobunud. Loo-

mulikult pean ka mainima, et minutöö koolis meeldib mulle! Muiduma seda ju ei teeks. Kirjutamineja loominguga tegelemine on koo-litööle mõnusaks vahelduseks. Va-helduseks on ka suhtlemine noor-tega, kes Skriimis tegevad. Olen ise35aastane ning mu enda lapsed on11- ja 14aastased. Suhtlemineskriimikutega, kes on veidi vane-mad, on väga kosutav ja ei lasemaailma väga ühepalgeliselt vaa-data.

Mulle meeldib kirjapandud mõ-tete juures see, et kõik peab ole-ma hoolega läbimõeldud ja kor-rektselt sõnastatud. Ajakirjandus-liku teksti puhul peab alati mõtle-ma, kas keegi seda lugeda ka viit-sib?

Kuigi meie suuremad päevale-hed pööravad väga suurt tähelepa-nu online-väljaannetele ja uudisteedastusele, arvan, et paberkand-jal ajakirjandus ei kao kuhugi.Uudiste osakaal paberlehes küllväheneb, aga teised þanrid jäävad.

Nädalise peatoimetaja on küllrahul, et neil ka oma noortetoime-tus on. Kahjuks oli EV sünnipäeva-eelne päev väga kiire, ma pole kel-legi kommentaari võtnud. Tean, ettoimetusepoolseks üheks priori-teediks on noortelehe olemasoluka seetõttu, et noored on nende tu-levased lehetellijad-lugejad.

Skriimi toimetaja Liis Ehaverenoored.raplamaa.ee ->Skriim

Kuidas käivad Raplamaa Skriimi käpad

Hiidlane, “Ära karju, sul on veel palju võimalusi!”, näiteks glasuuri!

Eike ja Mareti fotonäitusKooslus Eike ja Maret onhoos. Me kulgeme koos esi-mest korda. Esimest kordavõtame koos ette midagisuurt, aga kindlasti pole seeviimane kord ega suurim asi,mis me oma elukestes kooskorraldame. Näituse mõttega tuli lage-dale Maret. Ta oli juba ammuseda plaani pidanud ningüheskoos siis mõtlesimegiasja ette võtta. Praeguseksoleme jõudnud nii kaugele, etKärdla linna toetus on meilolemas. Noortekeskuse neiu-dele meeldime me ka ja kul-tuurikeskuse inimesedki võ-tavad meid avasüli vastu. Loo-dame, et me ainult ei peaneile pettumust valmistama.Ootame veel Hasardi ja koha-liku Kultuurkapitali vastu-

seid meie taotlustele. Looda-me parimat :) Muidugi ei ütle me ka ärasponsoritest. Sponsorid onreeglina toredad ja rahaka-mad inimesed või siis ettevõt-ted. Tänapäevases mastaabiskindlasti liigitame sinna allalapsevanemad. On ju nemadsamamoodi meisse investee-rinud ja panustanud nõu, jõuja ressursiga. Ootame pakku-misi: Eike 5342 3932 ja Maret535 8592. Fotonäitusest endast: seepeaks toimuma aprillikuus.Võiks kirjutada nii palju, etmõlemalt autorilt on seal ~20tööd ning näitus on üleval um-bes kolm nädalat, kuupäevadtäpsustame ilmselt Hiiu Le-hes.

Eike ja Maret

Maret Loopalu, Canon ja laelamp.

Eike Meresmaa, Canon ja laelamp.

Eike Meresmaa foto: Kärdla kultuurikeskuse koori tüdrukud esinemasG

Emotsioon on igal juhul jäädvustatud.

3 G

LA

SUU

R V

EEB

RU

VEEB

RU

VEEB

RU

VEEB

RU

VEEB

RU

AR

‘08

AR

‘08

AR

‘08

AR

‘08

AR

‘08

KEV

AD

TÄ

HED

Laura Kivistu on kuueteistaasta-ne Palade kooli lõpetanudtüdruk, kes suundus edasisteleõpingutele Tallinna Lillekülagümnaasiumisse. Ootamatulttekkis tal aga võimalus kaasalüüa uues kodumaises kiirabisar-jas “Brigaad 3”. Loomulikultvõttis Laura selle rolli vastu janii ta siis mängibki Thead.

Näitlemisega alustasid juba üsnavarakult Palade koolis. Milliseidrolle sa siis etendasid?

Näiteringis käisin algklassides,juhendajaks oli õpetaja HeljuPets. Tavaliselt jäid minu osadsealsetes näidendites tahaplaani-le: olin lihtne osatäitja ja tausta-tantsija, kes vahel lihtsalt pidi kaomalt poolt midagi ütlema. Kand-vaid rolle mul ei olnud.

Uues koolis käid ka näiteringis?Jah, käin Tallinna Lilleküla

gümnaasiumi näiteringis Kruvi-keeraja. Sealne seltskond on su-perlahe ja juba märtsikuu kooli-vaheajal lähme oma trupiga Saa-remaale festivalile. Meil on kohe-kohe valmimas näidend DouglasAdamsi ning Dooker´i, Ly Kunin-ga, Roland Laos´i, Tanel Pernii,William Shakespeare´i elu ja teks-tide põhjal. Saaremaal kavatsemeseda ka teistele näidata.

Esimene aasta uues koolis Tal-linnas ja kohe kodumaisesse kiira-bisarja. Kuidas sa Thea rolli said?

See oli minu jaoks lihtsalt ükssuur-suur juhuste kokkusattumus.Sügisesel koolivaheajal, kui olinHiiumaal, helistas mulle näiterin-gi juhendaja Andres Jakovlev, kesteavitas mind sellest pakkumisest.Ta ei osanud täpselt öelda, millesmu roll seisneb ning mida ma tege-ma pean, aga ta arvas, et mina olensobivaim. Nii ta andiski minu kon-taktandmed juba Brigaadi tegija-tele. Samal õhtul võtsid nemadminuga ühendust ja räägiti luguära. Esialgu arvasin, et tegemist onmassistseeni või ühe väikese kli-piga. Tallinnasse võtetele sõitsin

juba järgmisel päeval. Oma esime-sele võttepäevale läksin nii, et kee-gi mind varem näinud ei olnud. Mi-nuga oldi suheldud vaid Internetija telefoni teel. Ja nii see kõik al-guse saigi.

Kirjelda veidi oma tegelaskujuThead, tema põhiülesannet.

Thea on ääretult raske iseloo-muga kuueteistaastane teismeline,kes kannab kohutavaid riideid jatema meikimisoskuski ei ole vägakiita. Ta kaotas paari aasta eestoma ema ja elab nüüd koos isaga,kes töötab kiirabibrigaadi autoju-hina. Thea armastab oma isa väganing tahab talle parimat. Tal on

vaja pidevalt oma nina isa asjades-se toppida. Kord tahab ta üht, siisjälle teist. Kord on ta hea, teinehetk jälle täiesti väljakannatama-tu.

Mida on kõige raskem mängida?Kindlasti on kõige raskem män-

gida vihkamist. Stseenid, kus peanvihastama ja inetuid asju ütlema,ei klapi minu loomusega. Thea te-gelaskuju on üldse raske mängida.Mul võttis terve päev aega, ennekui suutsin lõpuks aru saada, midama tegelikult tegema pean.

Kuidas esimene võttepäev möö-dus? Kiirelt? Raskelt?

Esimene võttepäev oli pikk jaraske, kuna taoline kogemus oli mujaoks esmakordne. Ma ei teadnud,kuhu vaatama pean, kuidas omakäsi hoida ja kuidas nüüd seda või-leiva-ampsu võtta. Ma olin ülenikrampis ja pabistasin kohutavalt.Päeva lõpuks asi muidugi paranes.Teisel võttepäeval tundsin end sa-muti veidi ebamugavalt. Kolman-dale võttepäevale läksin juba naguvana kala. Toomas Kirss ütles mul-le hiljuti: “Laura, sa oled väga tub-li. Sind visati täiesti tundmatus ko-has vette ja sa suutsid välja uju-da!” Kirss tavaliselt kiidusõnade-ga eriti helde ei ole, seega öeldutegi mulle suurt rõõmu.

Kui kaua sinu jaoks üks võtte-päev kestab?

Kõik oleneb võttepäeva ülesehi-tusest. Vahel kestavad võtted kakstundi, teinekord hommikul küm-nest õhtul üheteistkümneni. Üks-kord jõudsin koju alles pool kaksöösel. Arvestama peab alati selle-ga, et võttepäevad võivad venidapikemaks kui algul plaanitud.

Kas tekste on raske pähe õppida?Absoluutselt mitte. Alguses õppi-

sin küll ja olin tekstis vägagi kinni.Mida aeg edasi, seda vähem nen-de päheõppimisega vaeva näen.Lihtsalt loen kodus paar korda läbija võtetel tuleb asi juba iseenesest- mõte peab lihtsalt samaks jääma.

Kolleegid ja kaasnäitlejad onkõik toredad?

Jaa, nad on kõik võrratud. Jubapraegu mõtlen, et kui see seriaalläbi saab, mis ja kuidas siis selletutvusringkonnaga... Me olemenagu üks suur perekond - kõik toe-tavad kõiki.

Meil on seal mõned saarlased ka.Päevas vähemalt korra peavad nadmainima midagi hiidlaste rumalu-se kohta. Saan igal võttepäevalkinnitust sellele, et saarlastel onhiidlaste kohta samasugused nal-jad nagu meil nende kohta.

Linnas elades ja pikkadel võtte-päevadel osaledes koduigatsust eiteki?

Oii, esialgu oli koduigatsus ikka

Tõusev teletäht Hiiumaalt: Laura Kivistu

Laura Kivistu: “Kõige raskem on mängida vihkamist.”

Vali aasta erilisim!

Ajakiri “Naised” valibaasta erilisima inimese,kellele antakse vastavtiitel üle 8. märtsil. Üksnominentidest on ka

Laura Kivistu.

Hääletada saabaadressil:

www.ajakirinaised.ee/eriline

Triin Salin küsis: mida arvate Laura kuulsusest?G

Carolyn Engso: Nagu päris näit-leja! Isa on fänn :). Algul oli harju-matu. Nüüd olen juba harjunud, ets6branna on kuulus!

Karoliine Sinijärv: Iga neljapäe-va 6htul olen teleka ees ja vaatan“Brigaad 3”. Alguses oli väga nal-jakas teda vaadata.

Tauri Rebel: Algul oli kehvem,nüüd aga juba parem. Aitab vaa-data küll. Edu talle!

Anet Männamaa: Laura on vägaandekas tüdruk ja saab teletöögahästi hakkama. Juba kodukohaspaistis ta silma. Väga tubli!

Maria Remmelkoor: Väga tore,kui keegi nii ruttu nii kaugelejõuab. Neljapäeviti olen alati te-leka ees!

Triin Salin: Nojah... Alguses ajasnaerma küll, tunnistan. Nüüd agaon juba harjumus istuda neljapäe-va 6htuti kell pool 9 teleka ees jaLaurat vaadata. Siiski - kuulsus :)

Tallinna Lilleküla gümnaasiumi10.b klass suhtub oma klassikaas-lasesse telestaari igati positiivselt.Kõik üritavad neljapäeviti ikkatelekat vaadata, koos peredega.

väga suur, aga mingi ajapärast leppisin selle tead-mise ja olukorraga. Kodu-igatsust aitavad peletadaminu vanemad õed, sõbrad,tuttavad, sugulased, klassi-kaaslased ja muidugi minuvanemad. Kõik toetavadmind väga, see on mullesuureks abiks.

Varem üritasin ikka ülenädala kodus käia, kuidnüüd uuel aastal ei ole sel-lest enam midagi välja tul-nud. Kohustusi on palju javõtted on pea igal nädala-vahetusel. Ma ei ole omavanemaid terve kuu näi-nud ja arvatavasti ei näeveel järgmine kuugi, kuinad ise Tallinnasse ei tule.Perekond ja kodu on minujaoks väga olulised - kin-del koht ja varjupaik.

Nii Orkutis kui karate.ee-s on sul kasutaja-kontod. Kuidas on lood fän-nikirjadega? Neid ikka tu-leb?

Fännikirju tuleb, küll ük-sikuid, aga tuleb. Tänaval,bussis, koolis tuntakse ära.Käiakse ikka küsimas, etkas SINA oledki Thea,sealt Brigaadist?! Tavali-selt, kui me kusagil väljasfilmime, siis inimesed ko-gunevad ümberringi jaikka vaadatakse. Samasolen ma ekraanil vähe ol-nud, need äratundmisedon mulle endalegi suureüllatusena tulnud.

Tulevikuplaanid? Seotudnäitlemisega? Filminäitle-jakarjääri peale oled ka ehkmõelnud?

Mul ei ole veel tuleviku-plaane, olen alles kuue-teistaastane, aega on ringivaadata ja mõelda. Näit-lemine mulle meeldib,kuid ma ei ole kindel, kasma sellega ka tulevikustegeleda tahan.

Lauraga vestles MihkelSingi

“Brigaad 3”

Uue draamasarja keskmes on kiirabibrigaad, milles põ-nevale, kohati ohtlikule, kuid samas elulise tähtsusega tööleon pühendunud sarja kolm peategelast. Endine kirurg Too-mas (Jan Uuspõld), kes autoõnnetuse tagajärjel enam ki-rurgina töötada ei saa, pannakse ühte brigaadi kunagiserallisõitja, autojuht Antiga (Margus Prangel) ning medõeIraga (Maria Soomets). Kolmik, keda kolleegid enda hul-gas eriti näha ei soovi, saadetakse vastloodud brigaadinatööle endisesse suvilarajooni. Pingelisele tööle lisaks tu-leb peategelastel hakkama saada omavaheliste suhetekeerdkäikude ning segase eraeluga.

“Brigaad 3” on eetris neljapäeviti kell 20:30 TV3-s.www.tv3.ee/brigaad3

27.-29. jaanuaril käisid Palade jaEmmaste T.O.R.E-kad Rootsi kruii-sil, mille eesmärk oli tutvuda Stock-holmi Eesti kooli ning sealsete õpi-lastega.

Rootsi jõudsime 28. jaanuarihommikul. Kõigepealt läksimemetroojaama, kust sõitsime rongi-ga kesklinna. Pärast väikest jalu-tuskäiku jõudsime vanalinnas asu-va kuju juurde. Legend räägib, etkui seda poisi kuju paitada, satudveel Rootsi tagasi.

Edasi jalutasime kooli juurde.Seal võttis meid esimesena vastukooli ajaloo- ja matemaatikaõpe-taja Martin Vallas, kes tegi meilelühikese, kuid äärmiselt põnevaekskursiooni.

Peale ekskursiooni tervitas meidkoolis juba direktor Jaan Seim.Õpetajate toas räägiti koolikorral-dusest ning seejärel näitas direk-tor meile koolimaja.

Siis oli aeg sööma minna (mui-de, hea toit oli). Kõhud täis söö-dud, kogunesime kooli aulasse,kuhu tuli ka 3 Stockholmi Eestikooli 9. klassi õpilast.

Aulas esitlesime oma T.O.R.Eslaidiðõud, mille olime eelnevaltette valmistanud. Ka rootslastel onselline liikumine: seal nimetatak-

se seda FRIENDS-iks. Li-saks võrdlesid Rootsi õpila-sed Rootsi ja Eesti koole.

Aeg oli aga sealse kooli-perega rõõmsalt hüvasti jät-ta. Enne laevale tagasimi-nekut uitasime paar tundilinna peal ringi.

Lõpuks olimegi laeval ta-gasi ja sõit koju võis alata.See reis andis Palade jaEmmaste T.O.R.E-katelepalju uusi kogemusi. Oli hu-vitav kuulata, kui erinevadon koolide õppetavad, hin-damissüsteemid ja muu sel-line üksteisele nii lähedalasuvates riikides.

Kuna käisime ka kuju pai-tamas, siis kes teab, võib-olla satume ka T.O.R.E –katega Rootsi tagasi.

Elis Kiin

Emmaste ja Palade torekad käisid Rootsis

Aega on mööda läinud ja niinagu areneb aeg, areneb kaEmmaste noortekeskusebänd. Nimelt oli neil vahe-peal võimalus lindistada omalugu ja teha sellele ka video.See oli eetris vabariigi sün-nipäeval kell 14.20. Kes nägi,see nägi. Muidugi võis jubavideos mõista, et poistel olikülm, väga külm. Aga ei nuri-senud keegi. Kõik olid õnne-likud. Eriti mina, see väikekõrvaltvaataja. Esinesid nadviimati Printsi ja Printsessivalimistel Kärdlas ja nagualati, vähemalt publiku jaoksläks see esinemine hästi.Bänd ise kiitis, et olla parimpublik läbi nende pikkade te-gutsemisaastate olnud : ) Tu-lemas on ka NOORTEFOO-RUM, kus The Filler on ükssoojendusbändidest. Seda-

Killuke The Filleritpuhku tuleb esinemine läbiviia ühe asendusliikmeReijoga, kuna Erik sõidab justoma sünnipäeva-aegu klassi-ekskursioonile Ungarisse.Head reisi talle igal juhul! Ja

edu Filleripoistele ja nendefännidele (näete, ma hoolinka endast).

Uuendustega kodulehekülg:thefiller.pri.ee

Eike Meresmaa

4444 4 G

LA

SUU

R V

EEB

RU

VEEB

RU

VEEB

RU

VEEB

RU

VEEB

RU

AR

‘08

AR

‘08

AR

‘08

AR

‘08

AR

‘08

V

ING

ED

HII

U H

ING

ED

V

ING

ED

HII

U H

ING

ED

V

ING

ED

HII

U H

ING

ED

V

ING

ED

HII

U H

ING

ED

V

ING

ED

HII

U H

ING

ED

Tere, hiidlased, saarel jamandril ja eelkõigehinges. Istun siin hääsTartu linnas Tiigi tänavalja mõtlen, et millal jällesaarele saab.

Palju meid Tartus on? Kasstatistika on juba tehtud?Vinge oleks sellest teada jakokkugi saada. Olen Hiiduspalju käinud. Õnneks jubaniipalju, et lugemine onammu sassis. Ja las ta olla.Palju olulisem on rännuko-gemus ja mälestused jaääretu huvi saare ja temainimeste ja tema perekon-naloo vastu. See on paigas.Ja ega keski seda paigast lii-guta kah. Hiiu regi on ikkajärel. Ole sa Tartus, Hiidusvõi tont teab kus.

Kuna ma olen paranda-matu idealist ja romantik,siis just sellest lähtub ka kõiksee, mis ma Hiidust arvan.Põrkan ses osas alati ja pal-ju millelegi muule. Aga nomõni ime, tuleb praktika jaigapäeva värk ja olme jamuu säärane mitteromanti-line sisse ja lajatab üle pil-ve piiri, kus me oma unistu-si veeretame, pilkab ja kuu-lutab kliðeeks selle, midameie südamest mõtleme.Aga kui tugev olla, ei pääsesee jama siiski võidule.Minu meelest peaks ikkaunistusi looma ja hoidma jajulgustama neid leidma.Ärme ole nii lollid, et neidkellelgi lõhkuda laseme. Matean hästi, et paljud meistelavad aasta ringi saarel jaminul näikse olevat üksneskollane unistus. Aga, aga,ilma naljata, ma olen kaHiidus pitsu peal puid lap-pinud ja alepõllul metsa jarästikute vahel kõplagakardulaid võtnud ja raandasisse õunu korjanud ja muudsäärast argisemat teinud.See küll ei vähenda sedaunistust. Pigem vastupidi.Pärast veel saun kah. Kos-tab murdekeelt ja taevaspaistab kuldne õhtupäike jamaa kumab lammaste kasu-kais ja siriseb mesilaste len-nus. Rehetoas veel koduõluja piim. Sest nagu meie esi-vanematel muiste, järgnebhiidlastel veel praegugi töö-le kenake lõõgastus. Seemeid hoidnud ongi. Ja maolen Eestis pisut rännanud.Aga Hiiu saarel on see asiikka nii hästi säilinud jahääs mõttes ürgne ka. Naguka turvatunne.

Nagu juba häädele naab-ritele kombeks öelda, siis

ma tahaks selle pika sissejuhatuselõpetuseks lisada veel ühe mötte.Nimelt, ma ei tea ühtegi asja, mil-lel oleks piisavalt asja kummuta-da meie unistusi. Selleks saab ollavaid meie enda loidus ja kodutus.Ja liigpraktiline mõistus, mis kahepluss kahe abil maailma paikapanna üritab ja siis veel selle vakaunis piiratud lääne teadusemeetoditega kõike haarata üritab.

Mis puutub naabritesse, siis matahaks, ilma naljata ja täitsa hea-soovlikult, lisada veel ühe mötte.Nimelt, alates möödunud suvest,kui ma Muhu saarelt läbi Saare-maa Hiidu rändasin ja mitmetesugulaste ja muidu igas mõttessaarlastega esimest korda kohtu-sin ja uusi mälestusi korjasin, peanma Saare-, Muhu- ja Hiiumaadüheks tervikuks, st ühiste juurtegamaaks, kus kõik mõjutab kõike.Siin on sarnane keel ja sarnasedinimesed ja sarnane kujunemislu-gu. Ühised esivanemad. Olen veen-dunud, et ka osa minu esivanemaidkunagi Saaremaalt Hiidu asusid.Olid nad siis kõige targemad saar-lased või kõige lollimad hiidlased,võta või jäta. Seega saab saarlas-te-hiidlaste kemplemine olla ainu-üksi vennalik, nagu see oli jubaTõllul, kes hoidis silma peal ven-nal Leigril Hiiumaal, sest ega Soe-la väin pea ju meesta. Ka praeguveel on keel sarnane. Vahelduvadvaid vokaalid. Kohe meenub sõb-ra isa, kes räägib nii, et teda võikspidada ühtaegu nii hiidlaseks kuisaarlaseks. Aga laias mõttes saar-lased oleme me ju kõik.

Loodan, et siia kunagi keegi sil-da ehitama ei tiku. Kuigi ega seeSaaremaa püsiühenduski kellegiunistus pole. Pigem on asi seotudeluliste vajadustega. Ja ma mõis-tan ka neid. Samas tuleb meenuta-da seda, et saarte maa on üks seetähendab torkad üht, torkad kateist. Loodan, et me siis ei kahet-se, kui mandri untsantsakad omabemaritega meie maale hängimaja tðillima tulevad.

Enne, kui me edasi liigume, ontagumine aeg meenutada, et muerialateadmised pärinevad valda-valt praktilisest tööst kirikuraama-tute jm genealoogiaallikatega. Mison genealoogia? See ongi juurika-te uurimisega tegelev teadusharu.Allpoolset arvestades võiks maini-da ka mõistet onomastika. See onesimesest täiesti lahutamatu naguka üldine keeleteadus või sellesõnu seletav haru ehk etümoloo-gia. Onomastika on kõigi nimedeuurimise ja seletamisega seotudteadusharu. Leian, et kõigi nendepuhul, nagu elus üldse, on praktili-ne töö vahel kõige tähtsam, et as-jadest aru saada, sest ega loengudega muu vahutamine meid tavali-selt targaks ei tee.

Mul on säherdune Hiiu lugu.Mõtlen ikka, et olen emade ema-dest Hiidust pärit. Ja emad on te-

gelikult kõige tähtsamad kah. Isadsageli tulevad ja lähevad, aga emadjäävad. No vaadake kasvõi vallas-laste sünnisissekandeid kirikuraa-matuis. Kunagi pole seal vallasisa,alati on vallasema. Seega on ema-liin kõige usaldatavam liin üldse.Kuigi taluperede järjepidevuse jaküla kullisilmade all ei pea ka isa-des ilmselt üle kahtlema. Teadisküla kõike ja nõnda ka pastor, kuidkas see ka kirja pandi, see on jubaeraldi küsimus. Mis ma tahtsin öel-da, on see, et saare naised on ikkavägevad küll. Saavad alati kõige-ga ise hakkama ja minu kogemusütleb, et neid kasvatatakse veeltänagi selles vaimus. Ei tea, kas asion selles, et mehed on merel janaised mandril. Või on siin veelmõni vana tava, mille järgi saaremehed praegusest veel rohkemmerel käisid, justnagu viikingid.Või tuli põhitoidus merest. Maa vil-jakuse ega rohkusega siin ju eritikiidelda ei saa! Seega mehed me-rel, naised kodus. Ilmselt nendeõlul kodus kõik paigal püsiski. Sellepeale tuleb meelde üks, samutiSaaremaalt pärit sõber, kelle mee-lest Eesti on püsinud vaid tänu tu-gevatele Eesti naistele. See on õigeküll. Seda enam, et nõuka ajal kir-jutati inimeste isaks jumal ise teabmilliseid tegelinskeid, kellega pa-beri peal küll suhe oli, kuigi tege-likkuses see juba “saja aasta” eestkatkenud oli. Ei tasu usaldadaainuüksi selleaegseid pabereid,vaid ja eelkõige perepärimust. Niipalju või vähe, kui seda säilinudon. Jäädvustatud andmeid saameme alati uuesti üles otsida, olgu võiPõhjasõja-aegseist kirikuraama-tuist, kuid elavate inimeste mäles-tusi ja pärimust me hiljem taasta-da ei saa. Nii et kõik perepärimustkorjama ja meenutama ja edasirääkima!

Kõneledes nüüd digitaliseeritudallikaist, siis keskne värav on Ees-ti Ajaloo Arhiivi kodulehekülgwww.eha.ee Siit edasi minnesleiab tohutul hulgal andmebaase,samuti lingi tublile Saaga projek-tile kahes versioonis. Väga oluli-seks töövahendiks on ka www.his-tory.ee/ono, kus väga lihtsustatulton: a) 19. sajandil Eesti- jaLiivimaal talurahvale pandud pe-rekonnanimed; b) EV ajal eestis-tatud perekonnanimed. Sageli ar-vatakse, nagu toleks tegemist mõ-ne allikaga. Leitakse mõni nimi jaarvatakse, et seal on kohe tervesugupuu järel. Ei ole nii. Tegemiston abivahendiga. Hea abivahendi-ga. Selle järgi võib oletada ühe võiteise nime ja seega ka perekonnapäritolu. Samas pole see andme-baas mõistagi absoluutne. Ka minuvanaema neiupõlvenimi on sealtpuudu. Lisaks pole seal paljusidpastorite kasutatud paralleelseidperekonnanimesid, mis hiljem rii-givõimu poolt registreeritud nimed“üle trumpasid”. Kõnealuses and-

mebaasis on eelkõige Eesti- jaLiivimaal vastavalt 1835 ja 1826 rii-givõimu eestvõttel registreeritudperekonnanimed. Kindlasti tulebtoonitada ka asjaolu, et ühelt pooltnimed muutuvad ja omavad ajaslõputult kujusid ning teiselt poolton need kirja pandud andmebaasiiseloomust tuleneva suva järgi.Segaduse vältimiseks tuleb otsida* abil, st kui me pole kindlad, kasalgselt oli Kalla või Kala, siis otsi-me Kal*a vms järgi. Eestistatud ni-mede andmebaas on ka väga olu-line, kuna suur osa meie esivane-maid läks omaaegse kampaania-ga kaasa ja muutis oma sajandiva-nuse Jägerfreundbergi Jäälilleksvõi juhtus sedagi, et mõni vanamurdeline perekonnanimi, toonumbes näite Tsirgutsik ära muude-ti. Tavaliselt oli uueks nimeks mõniesisilpi või tähte järgiv “poeetili-ne” kujund nagu Talinurm. Võimepõhjusega küsida, kui järjepidevsee kõik on.

Olen väga palju kohanud kauni-te põlistalude nimesid, mille aja-lugu läheb mitme sajandi taha.Õnnelikul juhul on nendest tekki-nud ka perekonnanimed, kuigineid käänatakse vahel nii õudseltja meie emakeelele nii loomuvas-taselt, et paha hakkab. Kahtlasevaimuga keeleseaduste pime jär-gimine ei mõju meie emakeelelehästi. Vahel kuulen ja imestan, kui-das me mingeid armsaid laensõnusiuname ja taga kiusame. On tuhan-deid saksa keele sõnu, mida menüüd selle keelega enam seostadaei oska. Ei tasu alahinnata keele-veskeid. Need jahvatavad kõiklaenud pehmeks ja meile omaseks.Eriti sellised, mis meie häälikute-ga sobivad. Paljud sõnad lihtsaltkaovad. Me kasutame ikka omakeelt, mis saab edasi elamiseks liht-salt väge juurde. Siis tekibki mõte,et selle asemel, et põikpäiselt min-geid laene tõrjuda, võiksime ikkakõigepealt oma kapsaaeda vaada-ta ja perekonnanimesid murrete-le vastavalt väärikalt käänamahakata. Näiteks kunagi olid Luhaja Oina talu ning need olid omaasemel juba mitusada aastat rahuspüsinud, aga täna kohtuvad JüriMaasikasega ühise laua taga era-konna sekretäride Jaan Luhti jaAndres Oinase volitatud delegaa-did jne, jne. See kõik on nii pide-me ja pärimuseta, justkui mõni nõu-kaaegne ametnik, kes astub su tu-handeaastase talu õuele ja ütleb,andestust, midagi pole teha, saagutalu asemele elektripost. Samastasub oma vanade või uute priini-mede üle siiski rõõmustada. Piisab,kui me vaatame üle Tauudi mereoma hõimude maale ja saame aru,miks. Mis meil vinguda! Oleme ra-hul baltisaksa puhvriga. Ilma sel-leta oleks meid tatarlased ja mon-golid ja ivan julmad ammu allaneelanud ja meie nn seitsmesajaaastane orjapõlv muutub selle

võrdluse varal mesimagusaks unis-tuseks.

Lähme nüüd tagasi allikate äär-de. Sageli küsitakse, kas digi-taliseeritud allikatel vms mingitotsingumootorit pole, et lööd aganime sisse ja õiged andmed võikogu suguvõsa on silme ees. Sellistasja küll ei ole! Küll on olemashead andmebaasid perekonnani-mede esinemise kohta luteri kogu-duste personaalraamatuis (vt ikkawww.eha.ee alt). Õigeusklikega onnigelam lugu, kuid võttes aega jasäilitades rahu leiame palju and-meid nendegi kohta.

Minu suureks üllatuseks polepaljud meie suguvõsahuvilisedelementaarseist veebiväravaistkuulnudki. Aga rahu! Peaasi, et menüüd koos Ajalooarhiivi serverit eiummista. Seda on juhtunud küll!Nali naljaks, eks nii need asjadarenegi.

Väga sageli ja vaata, et kõigeenam olen ma suguvõsauurimuse-ga seoses kohanud eksiarvamust,nagu saaks suguvõsauurimise jasugupuu vahele võrdusmärgi pan-na. Ei saa! Üks asi on suguvõsauuri-mise visuaalne või kunstiline üldis-tus, mille me raami paneme, jahoopis teine on põhjalik suguvõ-sauurimus, kus on argumenteeritultja süsteemselt kirjas kõik andmed,mida me oma suguvõsa kohta tea-me. Sõltuvalt uurijast on selle vormmuidugi erinev. Tegemist võib ollapoolromaaniga või siis suisa tea-dusliku artikliga ühes joonealusteviidete ja kõige selle juurde kuu-luvaga. Eelnevaga seotud on iga-suguste välismaiste programmidekasutamine. Sageli arvame me, etsee andmebaasi kasutamine onsee “õige suguvõsauurimine”. Eiole! Tegemist on taas abivahendi-ga, et orienteeruda andmehulka-des. Mõned uurivad kogu elu ja eisaa siis ka valmis. Et ühte või teistisikut leida, on hea neid program-me kasutada. Mina neid kunagi ka-sutanud ei ole ja saan ka Wordi jaselle otsingumootoriga kenastihakkama. Kui soovitakse lihtsastsugupuust enamat kirja panna, jul-gen seda võimalust ka teistele soo-vitada, sest välismaised program-mid näikse suretavat meie ilusatemakeelt ja lisaks on nad kaunispealiskaudsed. Lisaks on vana heaoma käega joonistatud emakeel-ne sugupuu tuhandeid kordi ilusamja harivam kui mõni tehniline joo-nis mõnes võõrapärases program-mis. Kui need programmid aga uuri-mist niipalju hõlbustavad, et mui-du me üldse ei uuriks, siis pigemtasub neid ikka kasutada kui üld-se mitte uurida. Võib-olla saamekunagi kasutada ka mõnda kodu-maist ehk siis ilusat programmi.

Martin EllermaaTartus, 19. veebruaril 2008

“Õue jähid õunalaevad”, esimene osa

Minu isa, kes juba mand-ril syndinud, on oma Hiiu-maal syndinud ja elanudisalt päritud peremärgigakogu aeg põhiliselt oma raa-matuid märgistanud. Sedakommet mina siis muudkuijätkasin. Aga mitte ainult.Vahepeal oli moes Nokiatelefoni yhevärvilisele ek-raanile panna pikslitestkoosnevaid taustapilte, neidsai võrgus ise joonistadakah. Tegin siis endale pere-märgikujulise. Isa tellis en-dale sellesama.

Mõni aeg hiljem lasin pe-remärgi sisse pressida na-hast mobiiltelefonitaskule,mille tuttav nahakunstniktellimise peale valmis tegi.Allkirja lõppu olen pere-märki täisealisena vist koguaeg kirjutanud. Nii ka ID-kaardi ja uue passi taotlusepeal.

Taotlus oli juba sisse an-tud ja unustatud, kui ma yhelhommikul jalgrattaga töölesõitsin. Telefon hakkas järs-ku helisema. Kodakondsus-ja migratsiooniamet. Öeldi,et ma pean kirjutama taot-luse, et peremärk ikka pas-si ja ID-kaardi kylge

trykitaks koos ylejäänud allkirja-ga. (Huvitav, kas need inimesed,kes oma allkirja yhe pidevjoone-na ei kirjuta, vaid näiteks ees- japerekonnanime vahele vahe jäta-vad, peavad ka taotluse kirjutama,mõtlen nyyd.) Aga mis siis ikka, ykspaber teha, öeldi ka faksinumber,kuhu ta saata. Läksin tööle koha-le, mõtlesin veidi, kirjutasin valmisjärgneva kirja ja maalisin käegaperemärgi sulgude vahele.

“Minu peremärk, mille olen pä-rinud oma Hiiumaa Pühalepa ki-helkonna Tubala küla Peedu ta-lust pärit vanaisalt Evald Heina-puult ja tema oma esivanematelt,on minu allkirja osa. Palun kandasee koos minu ülejäänud allkirja-ga passi ja isikutunnistusele.

Peremärke, millega tähistatak-se puust tööriistu, kalavõrke jamuud vara, mis võib kergesti ka-duma või vahetusse minna, on Hiiu-maa talupojad kasutanud allkirja-dena dokumenteeritavalt juba 19.sajandist, kirjutades alla kaebe- japalvekirjadele. Peremärkide kasu-tamist allkirjadena on teada laie-maltki näiteks Soomest.”

Nyyd on mul peremärk passis jaID-kaardi peal kah ilusti olemas.

Ott Heinapuu, peremärgijärgihiidlane, igapäevaselt tallinlane

Ott Heinapuu peremärgilugu

5 G

LA

SUU

R V

EEB

RU

VEEB

RU

VEEB

RU

VEEB

RU

VEEB

RU

AR

‘08

AR

‘08

AR

‘08

AR

‘08

AR

‘08

MEIE

PÄ

RIM

USSõda Hiiu riigi pärast ehk ühe

rahvalaulu tagamaadestÜhel õigel saareriigil on omakuningas, raha ja sõjavägi.Meitel on torupillikuningasJuhan Maaker, Hiiu euru jatürgiarmee ehk igasügisesedlaste käbisõjaväed. Hiiumaasõjaajaloost pajatab ka pikk jategevusrohke “Hiidlase sõja-laul”.

Tegu on pika lugulauluga, kusräägitakse Määvli kuningriigi sõ-jaretkest Nõmba krahviriigi vastu.Eesti Rahvaluule Arhiivis leiduvakümnekonna lauluteksti põhjalvõib rekonstrueerida järgmisedsõjasündmused. Üle maa ja ilmakuulus Määvli riigi kuningas koguboma linna kokku suure sõjaväe, etminna Nõmba krahvi valduste vas-tu. Vägesid kutsutakse juhatamakindral Kapasto külast. Nõmbapiiramine ja pommitamine kestabterve päeva, mille järel rünnatak-se lossi tormijooksuga. Nõmbakrahv palub pikalt armu. Temaväed ja sõjatehnika võetakse ku-ningriigiarmee kontrolli alla. Lan-genud maetakse suure auga ja sõ-javägi pidutseb Nõmba lossis. Või-dust telegrafeeritakse Määvli lin-na. Võidukad väed marsivad Tuba-lasse ja peavad seal oma lipu allning hiiglasliku lõkke ümber või-duparaadi. Pidustused tipnevadHiiu riigi väljakuulutamisega.Nüüd aga antakse käsk sõjatege-vuse laiendamiseks nii lähistel asu-va Loja kui ka Kurisu juures olevaUpsu välja suunas. Ent ohvitseridkeelduvad, mille tõttu kindral neid

arguse pärast nöögib. Ta tormabteistele eeskuju andes pealetungi-le, ent sõjavägi jookseb laiali jahulljulge kindral vajub üksi sohu.

Määvli, Kapasto, Nõmba ja Tu-bala on tegelikkuses üksteisestmõne kilomeetri kaugusel asuvadväikesed külad Pühalepa vallas.

Neist mõni, näiteks Määvli, on tä-naseks paraku juba inimtühi. Ees-ti Rahvaluule Arhiivi rahvaviisidekartoteegis esineb Hiidlase sõja-laul alajaotuse “kohalik külakroo-nika” all. Tõenäoliselt ongi lootaga Pühalepa talupoegade vahe-line omaaegne tüli või lausa koh-

tuasi, millest naaberkülade nalja-mehed ehthiidlasliku huumorigavürtsitatud pilkelaulu sepitsesid.

“Sõja”-sündmused võisid asetleida umbes 1870ndatel aastatel,kuna sellest ajast on pärit lauluvaraseim tekst. Eesti RahvaluuleArhiivi andmetel on “Hiidlase sõ-jalaulu” esimeseks esitajaks ja kavõimalikuks loojaks Tõnis, teistelandmetel Jüri Sakla. Laulu loomi-se ajal umbes 35aastane mees olitõenäoliselt pärit Nõmbast mõnikilomeeter Palade poole asuvastSakla külast. Just sobiv vahemaanaaberkülade maadejagamistestselge pildi saamiseks ja hoogsa lu-gulaulu loomiseks.

On teada ka ühe laulutegelaseprototüüp. Määvli ja Nõmba vahe-lises sõjas suurt rolli mänginudkindralina mainitakse Liiva Pee-dut. Teade pärineb 1938. aastast,mil laulu laulsid rahvaluulekogu-jale Enda Ennistile Kärdlas ette 73-aastane Peeter Tau ühes abikaasaLiisaga.

Rahvaluules kehtib igamehe-õigus. Laulus toimivate alateadli-ke reeglite piires on igal laulikulluba midagi unustada ja õigusomalt poolt juurde panna. Hiidla-se sõjalaul on hea näide just selli-sest rahvaluulele omasest rahva-suisest mugandumisest. Näiteksmuutub sõjaaegne sidepidamineja sõjatehnika lauludes ajapikkuüha moodsamaks. Mängu tuleb niitelegraaf kui ka rikkalik laske-moonavalik ja keerulised sõjara-jatised. Samuti on põnev jälgidalauludes varieeruvat geograafiatning toimuvaga samaaegselt Hiiu-

maa kaardilt järge ajada.Huvitav on uurida just mai-nitud vanimaid teadaole-vaid laulusõnu, mille sisu-lisest ülesehitusest on hi-lisemad esitajad omapool-setest mugandustest hooli-mata üsna kindlalt kinnipidanud.

Tore on lõpetada Hiiu-maa sõjaloost pajatav kir-jutis Tõnis (Jüri) Saklajuba ligi 130 aastat tagasikõlanud laulureaga, kus takinnitab, et “Hiiu riik jasõjaväed said lipu allahüütud!” Head Eesti jaHiiu riigi sünnipäeva kõi-gile!

P.S. Tänan Hiiulembestajaloolast MartinEllermaad oluliste nõuan-nete ja hiidlasest filoloogiMaarja-Liisa Pilvikut uuri-tavate arhiivitekstide si-sestamise eest.

Helen Kõmmus

Hiidlase sõjalaul

Eesti Rahvaluule Arhiiv, TEM 1, 7 Pühalepa khk, Kärdla,Tõnis Sakla (1870) Säilitatud on algupärane kirjaviis.

Üks sõda tõusis vanal aal siin meie Hiiu saare peal.See Määvli riigi kuningas, kes kõikis paikus kuulus.Tal sõjavägi vapper küll, kuid kindralist tal puudus.

Siis saatis kirjad Kapastu, et sealt võiks kindral tulla,Kes üle kõige sõjaväe võiks kamandeeriks olla.

Siis ruttas kindral kärmesti, saaks suure Määvli linnaKõik asju seadma korrale, sest rutt on teele minna.Siis hakkas vägi marssima saaks Nõmba krahviriiki

Need batareid seal ootvad meid, mis eemalt hirmus nähaSiis jäime seisma paigale, et kantsid üle teha

Nüüd hakkas pommi laskmine, mis tuuris seitse tundiKrahv laskis rahu paluda, kas kolm ehk neli tundi.

„Me enne ei või puhata, kui jõuan Krossa sundi.Siis keeldi pommi laskmine, et tarvis tormi jooksta.Siis tundis krahv nii selgesti, et armu polnud loota.Siis võidetud sai krahvi riik ja tema sõjariistad kõik.

Kolm tundi anti puhata seal Nõmba krahvi lossisJa lossi keldris viina küll, mis sõjameestel passis.

Niikaua hauda kaevati, kus langend vennad pandi.Nüüd mindi jälle edasi, saaks Tubaselja mäele.

Viissada sülda kasepuid, sai põlema seal süütudJa Hiiuriik ja sõjaväed said lipu alla hüütud /---/

Ja palju õnne sünnipäevaksHiiumaa! Küll see aeg ikkakipub tõttama, juba 90. juubel!Meie riik on peaaegu samavana/noor, kui Kihnu Virve, kesveel igati krapsakas. Ükspäevkuulsin, kuidas Avo Tammekäest küsiti, et kuidas eluke kahveereb ja Avo vastas: “Ainaparemaks läheb! Elu on ilus!” Etseda mõista, ei pea aga olemaAvo Tamme. Seda võib igaüksmeist ise tunda, kui vaid iseoma elu ohjad haarata jauskuda paremasse tulevikku.Järgnevalt saate lugeda, kuidasselle hümniga siis ikkagi oli.Kristel Algvere

See on “Hioma- ehk issamaa-laul”, mida rahvas nimetab kaHiiumaa hümniks. Need värsidkirjutas Reigi koguduse õpetaja(selles ametis alates 1863. a) Gus-tav Felix Rinne, kes võttis üleoma isa kauaaegse teenistusko-ha. Lõpetanud 1854. a Tartu Üli-kooli teoloogia erialal, läks ta

Hioma- ehk issamaalaul

Oh Hiomaa, sa merre saarKui armas olled sa!

Et mingo südda otsima,Kas pohja pole ehk lõuna ka,

Se keige armsam olled sa!Mo kallis isamaa!

Ei polle mägged, kaljud kaSul ehteks nimmeta.

Et ilusamad kohhad külEi polle siiski Maa peäl mul

Üks koht, mis armsam, kallim ka,Kui sa, mo Hiomaa!

Otsekui laened, linnud kaSul’ rõõmust laulan ma!

Jah, kunni merri tühjaks jääb,Ja päike taevas mustaks lääb,So metsad, jõed ja lagge maa,

Ma tahhan armasta!

Sul polle rikkust, warrandust,Mis võõras ihha1daks.

Waid sinno warra sallajaMis omma lastel’ jaggad sa,Sa oskad ommad rõmusta,

Et so’st woi lahkuda!

Ja siiski on sind ehhitandSo Loja kauniste;

So ümber laened laulavad,So peale tähhed paistavad,

So linnud rõõmsast õiskavadJa lilled õitsewad.

Gustav Felix Rinne

Soome Viiburisse kooliõpeta-jaks. Hiiumaale naasnuna aren-das ta vilgast kultuuritööd. Niiilmus ka ülalolev “issamaalaul”koos Fredrik Paciuse viisigatema koostatud vaimulikus lau-luraamatus 1869. a. Laulusõnadon ilmselt inspireeritud, osaliseltisegi üsna täpselt tõlgitud JohanLudvig Runebergi luuletusest“Vårt land”, mis koos Paciusemeloodiaga oli tollal Soomes vägapopulaarne rahvuslaul. Täna-päeval on selle soomekeelne tõl-ge, “Maamme”, Soome hümn.

Kirjanik Herbert Salu avaldab1974. a julgelt arvamuse, et Jo-hann Voldemar Jannsen võttiseeskujuks just Rinne “issamaa-laulu”, kui ta laulupeo eel kirju-tas “Mo issamaa, mo õn ja rõõm”.Sellele viitab ka vaimuliku sisu-ga kolmas salm, mida Runebergiluuletuses ei ole.

Taolisi isamaalaule kirjutati1860. aastatel rohkesti, nii laulu-kooride kodupaiga ülistuseks kuilihtsalt seltskonnalauludeks.

Hiiumaal on teisigi “hümne”.

Sääl,kus valgeliivset randa

uhub sinivete voog,laia, võimsat lainte rindamuljub uljas tuultehoog.

Sääl,kus ranna rajal paadid

päikse lõõmas lõhnavad,purjed, peelid,mastid, taagid

kaugeid randu ihkavad.

Sääl on minu kodu,sääl mu kodu

Sääl on minu kodu.

Julius Sooster “Kodu”

Itu aa iidlane,kis püiab rikut!

Kulda - äi seda tooIiumaa muld.

Poegadel jämut jatütardel pitkut,See meite öbe

ja teemänt ja kuld.Mere ja lainete

keskpegel leetseljak,Mikele saatus aa

möötend mei maa.Liiva ja kruusa

petame vilja,Tuhli veel tuhnime

maltsade seest.

Elmar Vrager“Iidlase loul”

Sii meite maanat timbusaiTa ninda pitkkut on ta lai,

Äi pole muud kuivaada ede,

Et eere peelt sap’kukund vede!

Mu kulul naljatehja püitaksNing ainult

iidlaseks mind üitaks,Nii arva juhtub

sida ime,Et ma saa

inimese nime.

Kui siss ehkverske lumesseMa ole suured

jeljed teindNing naaberarvab ülesse,

et siit oninimene leind!

Asta Willmann“Hiidlane omamaast

ja enesest”

Palju õnne sünnipäevaks, Eesti Vabariik!Nii lõi 20. sajandi algupoolelUhtri külast Käina vallast päritJulius Sooster algupärase laulu“Kodu”. Hiiu saarele ja inimes-tele on pühendatud ka muhe-daid murdekeelseid luuletusi,millest vast eriti elavalt õhkubselle maa, inimeste ning keeleainulaadsus.

Kaire Tuur-Eggesbo

Allikas: Taska, Artur. Eestihümn.

AS Kupar. Tallinn, 1996.

6666 6 G

LA

SUU

R V

EEB

RU

VEEB

RU

VEEB

RU

VEEB

RU

VEEB

RU

AR

‘08

AR

‘08

AR

‘08

AR

‘08

AR

‘08

LOO

MIN

GU

LISE

D N

OO

RED

minu jaoks kadusid. Butafoor- de-koraatori eriala TÜ Viljandi kul-tuuriakadeemias on valguskujun-duse ja lavastuskorraldusega teat-rikunsti visuaaltehnoloogia õppe-kava all, kuid kõigil neil on omaspetsiifika. Mainin kohe ära, et sel-lest kevadest on vastuvõtt ka teat-rite multimeedia spetsialisti eri-alale, mis tundub mulle veel eritihuvitav.

Kuidas selle eriala enda jaoksavastasid?

Nagu enamik minu kursuselt,avastasin minagi selle eriala täies-ti juhuslikult. Sõna “butafoor” eiöelnud mulle midagi, kuid lugedeseriala tutvustust akadeemia kodu-leheküljel, tundus mulle, et seal onkõik olemas. Kuna looming oli see,millega tahtsin end siduda, siis seeeriala pakkus seda väga mitmeke-siselt. Ja loomulikult otsiti sinnateatrihingega tudengeid ja seemulle ka justkui sobis.

Mida kujutab endast butafoor-de-koraatori eriala?

Butafoor on teatri lavatagusesmaailmas see, kes valmistab lava-kujunduseks vajaminevaid rekvi-siite ja dekoratsioone. Dekoraator

tegeleb teatris maalimisega. Ese-mete valmistamiseks kasutatakseteatrites peamiselt penoplasti japorolooni. Näiteks valmistasinmina oma diplomitööks, mis oli Va-nemuises etenduva “Lõvi, nõid jariidekapp” kujunduse teostamine,penoplastist karusellilooma ja hii-gelsuure teeserviisi. Lisaks otses-tele butafoorioskustele saamekoolist palju muudki. Näiteks õpi-me lavakujundust, arvutigraafikat,üldkompositsiooni, joonistamist,skulptuuri, fotograafiat. Samas onvaja ka ajusid liigutada, et üld-ained läbida. Õppekava on vägamahukas ja tuleb ette meeleheit-likke olukordi, kuid lõpptulemuse-na annab oskuse oma aega arukaltplaneerida. Kui kõik hästi läheb,saame rakenduskõrghariduse jalõpetamisel antakse Tartu Ülikoo-li diplom.

Kuidas oled praegu Hiiumaagaseotud?

Hiiumaa on ja jääb minu sünni-koduks, seda aeg ei muuda. Koolasub Viljandis, praegu tegutsen kaTartus- hoopis teises Eesti otsas.See aga ei takista mind vaheteva-hel (alati võiks rohkem) kodus käia

ja ema-isa, õde-vend üle vaadata.Olen uhkusega Hiiumaalt pärit.

Kas plaanid kunagi Hiiumaale ta-gasi tulla?

Kui nüüd reaalselt mõelda, siisHiiumaa ei suudaks mulle pealekooli erialast tööd pakkuda. Ehkõnnestub mõne projekti juureskaasa lüüa, seda ootaksin küll.

Lisaks:Minu arusaamade järgi saaks

kõik hiidlased kultuuriakadeemiasühe käe sõrmedel üles lugeda.Noorema lennu visuaaltehnoloo-gide hulgas on näiteks ka Hiiumaatüdruk Lilith Rünkorg, kes õpib la-vastuskorraldajaks.

Tehtud tööde portfoolio on üle-val http://portfoolio.hedi.pri.ee/

Kui kaua oled tantsimise-ga tegelenud? Ja kus ja kel-lega ja kes on õpetanud?

Alustasin aastal 1997, Käi-na Kaunite kunstide koolis,kus õpetajaks Helgi Tael-ma. Helgi on olnud mu ainusõpetaja kuni ülikoolini.Aitäh talle!

Kes selle pisiku sinussepani ja kuidas ja millal tuliotsus koreograafia kasuks?

Ma tõesti ei oska selleleküsimusele vastata. Ma ar-van, et see pisik on mul jubasündides olnud. Keskkoolialguses ma mõtlesin pikaltoma tulevikuplaanide ülening teadsin, et reaalainedmulle kuidagi ei istu :D. Pi-kalt mõeldes jäi mulle kaksvalikut: kas lavakas võipeda, aga kuna mind tantshuvitab rohkem, valisinpeda. Aga mul on plaanis selaastal minna ka lavaka kat-setele... Eks näis, mis saab.

Sisseastumiseksamid?Oeh jah – siiani hästi ei

usu. Kui esimesel katsepäe-val uksest sisse astusin ningseda rahvamassi nägin, lan-gesin ikka tõsisesse masen-dusse, aga kuna ma ütlesin

juba kõigile, et olen kõva mees jalähen katsetele, ei söandanudsealt kohe minema ka minna. Ini-mesi oli seal rekordarv üldse pedakatsetel ning kõik olid ääretult ta-semel tantsijad. Naljaga ikka mõt-lesin, et ohh, siin on hip-hopi val-dajaid breikareid, kuid mina os-kan kaera-jaani:D Katsed kestsidmeil nädal aega ning iga päev pi-did mõningad lahkuma. Katseteajal oli kaks suurimat eksamivoo-ru, millest olenes sinu konkurent-sis püsimine. Esiteks oma kava esi-tamine, mis oli eelnevalt ette val-mistatud, kuid minu tantsupartnerei tulnud kohale ning töö juurestvarastati mul plaadikott ära - päevenne esimest eksamit... Niisiis mõt-lesin magama minnes midagi peasvalmis ning läksin ja tegin sedaþürii ees. Lõpetades vabandasinviisakalt, et kodus teki all tuli pa-remini välja:D. Teine eksam oliöine kava ehk kõik allesjäänudpidid jääma ööseks kooli. Meid ja-gati kuuestesse gruppidesse ningigaüks sai muusika. Nii pidid kõiktegema oma grupile tantsu ningtantsima igaühe tantsus. Oli unetuja raske öö, kuid sain hea tulemu-se. Kokkuvõtteks tulin nelja tasu-ta koha hulka, hiljem lisas riikmeie osakonnale veel neli tasutakohta, kuna soovijaid oli tõestipalju.

Mida plaanid peale koreograafiaeriala lõpetamist teha?

Valikuid on nii palju, kuid arvan,et otsin oma erialast tööd ja jät-kan magistrikraadiga.

Kas on raske käia kooli kõrvaltka nii usinasti tööl nagu sina sedateed?

On küll raske, aga saan hakka-ma ning eriti tänu toetajatele Hiiu-maalt, kes on abiks nii nõu kui jõu-ga. Tahaks ka neid tänada... Arvan,et nad tunnevad ennast ära;)

Vaba aega on? Mis sa siis teed?Tantsid?

EIII... No vahest:D Aga jah, täies-ti vaba aeg on suht harv nähtus -kas kool, töö või trennid esinemis-teks ning ülejäänud aja ma üritanmagada. Kuid ma olen sellise graa-fikuga rahul - vähemalt igav ei ole.

Kui tihti kodus käid? Millega saa-rel tegeled?

Järjest harvemini olen hakanudkäima, kuna koormus on tõusnud,aga väga tahaks tihedamini käia.Kui Hiiumaale jõuan, olen enamu-se ajast pere seltsis ning külastanka KKK-kooli, kus annan trennirühmale, kellega oma gümnaasiu-miajal tegelesin. Muidugi võtavadka sõbrad oma aja :D

Miks Viljandi ja butafoor-dekoraatori eriala?

Peale keskkooli mõtlesinenda jaoks välja, et õpin ik-kagi seda, mis mulle tõestimeeldiks. Viljandi suutis

mind kohe võluda oma armsa väi-kelinnaliku olekuga. Kultuuriaka-deemia õhkkond oli soe ja headestmõtetest pungil. Ei olnudki muudvaja, kui teha edukalt sisseastu-miseksamid ja muud variandid

Agne on üks rõõmusuine japruunisilmne Hiiumaa tütarlaps.Temaga käisin kõrvuti koolislausa 12 aastat. Võib-ollaesialgu siiski teineteist märka-mata, aga nii see kohe kindlastiju jääda ei saanud.

Praeguseks on Agne leidnud en-dale selle ÕIGE kooli just meie omasaare pealt - esimest aastat Hiiu-maal rakkes oleva Mainori kõrg-kooli. Agne on ainuke, kes õpibseal sisekujundust, tema kaasõpi-lastest saavad muuhulgas ka IT-spetsialistid, ärijuhid ja psühho-loogid.

Sattumine MainorisseAlgul proovisin Tartu Kõrgemas-

se kunstikooli fotograafia erialalesisse saada, aga kuna see ei õnnes-tunud, siis tuli midagi muud väljamõelda. Teadsin, et ma tahaks mi-dagi seoses kunsti ja loominguga.Uurisin siis igasuguseid koole, agaseda õiget ei leidnud. Ema siis soo-vitas vaadata, et mida see Mainorpakub. Uurisin ja avastasin, et sealon võimalik sisekujundust õppida,mis mulle kohe meelepärane tun-dus. Valisin Mainori, kuna Eestis eiole palju koole, kus sisekujundustõpetatakse. Minu teada

ainult veel kunstiakadeemias. Agasinna on palju palju suurem kon-kurents ja väga raske sisse saada.Eelis on neil, kes aasta eelkursus-tel käinud. Ja siis otsustasingi Mai-nori kasuks.

Sinu eriala ja senisedõpingud

Sissesaamiseks tuli kirjutada es-see ning sooritada akadeemilinetest, mis oli natuke lühem ver-sioon: mitte see päris kolmetunni-ne - meil oli aega poolteist tundi.Ning kõige lõpus tuli läbida vest-lus. Vestlus ei olnud individuaal-ne, vaid gruppidena, kus 7-8 ini-mest ja igaüks pidi natuke endasträäkima, et miks ta just Mainoris-se tuli. Erialast ma veel midagikonkreetset öelda ei oska, sest eri-alaaineid mul veel ei ole. SiinKärdlas toimuvad mul üldained:näiteks inglise keel, suuline ja kir-jalik eneseväljendus. Samuti kamajandusained, mida minul on 6ja kolm neist on juba ka läbitud.Veel pean ma kord kuus teatud nä-dalavahetusel linnas käima, kus ondisaini baasõppeained: näiteksjoonistamine, maalimine, kompo-sitsioon, kunstiajalugu...

Õppetöö toimub meil üldiseltkolm korda nädalas, aga on kaerandeid olnud. Eksamite ja arves-

tustega on nii, et kui meil mingiaine läbi saab, siis kohe lõpus toi-mub eksam või arvestus. Siiamaa-ni midagi ülepearasket pole olnudja olen ilusti hakkama saanud.

Kas ja miks on Hiiumaalhea õppida? Mis saabedasi? Kaua õpid ja kasterve aja Hiiumaal?

Seda ma ei kahetse, et Hiiumaa-le veel edasi jäin. Siin on ikkagikodu ja sõbrad ja kindlasti on siinka vähem väljaminekuid. Loomu-likult ei saa mainimata jätta kaseda, et siin on väga toredad koo-likaaslased. Olen kuulnud paariltsõbralt kommentaare, et ka nemadõpiksid hea meelega Hiiumaal :)Minul kestab kool 4 aastat, teistel3.

Terveks ajaks ma arvatavastiHiiumaale ei jää, kuna siinsetestainetest on meil pooled juba läbi-tud ja siis edasipidi tulebki linnaedasi minna. Muidugi vist saab kaHiiumaale jääda ja siis mitu kor-da kuus linnas käia, aga leian, etsiis on lihtsam juba linna üle min-na, kui kogu aeg Hiiumaa ja mand-ri vahet sõita.

Kõigi kolme noorega tegi interv-juu Eike Meresmaa

Rauno Zubko: koreograafiatudeng Tallinnas

Rauno Zubko.

Agne Põder: disainitudeng Hiiumaa Mainoris

Hedi Lelumees: butafooriatudeng Viljandis

Agne Põder.

Hedi Lelumees diplomitöö sulisel seljal.

HII

UM

AA

AN

KU

R 2

008

7 G

LA

SUU

R V

EEB

RU

VEEB

RU

VEEB

RU

VEEB

RU

VEEB

RU

AR

‘08

AR

‘08

AR

‘08

AR

‘08

AR

‘08

Aasta oli siis 2006. Hiiu-maad väisasid rannavollevõistlused. Emmaste tüdrukLiana Lemkov, kes pärastpõhikooli läks Tartusse tar-kust taga nõudma, meenu-tab: “Volleplatsi kõrval is-tus minu kõrvale HannesMaasel ja nii see läks …järgmine kord kohtusimemaavanemaga juba ülikoo-lilinnas, kus tudengid saidhiidlaselt – hiidlasele mure-sid kurta. Nii mitmel kor-ral.” Tänaseks on Lianaümber koondunud ligi poolsada noort, kellele kodusaa-re tulevik korda läheb. Li-saks silmast-silma vestlus-tele hoitakse sidet ühise listiabil hiidlasedtartus@hiiu-maa.ee. Igati hea mõte kamujal õppivatele hiidlaste-le. “Mandril õppides tavali-selt ei mõtle, mida Hiiumaategelikult sinu jaoks tähen-dab. Selleks tuleb aeg mahavõtta. Usun, et Ankur aitabkaasa sellele, et hakatakserohkem mõtlema enda tule-viku peale. Kas tulla Hiiu-maale tagasi?” jagab Lianaoma ootusi 15. märtsi koh-ta.

Foorumi vanker läks vee-rema

2 0 0 7 .aasta 11.mail avasr e g i o -n a a l m i -n i s t e rHUPSisvest-l u s -r i n g i“NooredH i i u -maale ta-g a s i ! ? ” .See oli esi-mene teada-olev katsetus,kus ühise lauataga istusid noo-red, ärimehed, kooli-juhid, noortespetsid, amet-nikud ja poliitikud. Ette-aimatavat tulist vaidlustmodereeris Reevo MaidlaLäänemaalt. Mis seal siistoimus? Hiidlaste jäärapäi-susele kohaselt vaieldi saa-re hariduse kvaliteedi, va-bade elamispindade ja töö-kohtade teemadel. Kõrvalt-vaatajana võin öelda, et ko-halikud tegijad noorte krii-tikat omaks ei tahtnud võt-ta. Võib-olla polnud aeg veelküps selleks, et üksteistoleks osatud kuulata. Kõiki-de erimeelsuste kõrval oldisiiski üksmeelel selles, etnoori ei pea muutma sun-

nismaisteks, kuid soovijate-le peab Hiiumaa olema ava-tud. Kõlama jäi mõte, etnoored peavadki minemamaailma avastama, et siisühel päeval tulla saarele te-gusid tegema. Oluliseksmärksõnaks oli infovahetus– saaresiseselt ja ka välja-poole. Kuidas saada kõigeoperatiivsemalt adekvaat-set infot näiteks va-badest ela-m i s p i n d a -dest või ette-v õ t j a t epoolt maks-t a v a t e s tõ p p e s t i -p e n d i u -m i t e s t ?“Meie ole-me kasuta-nud võimalustsiduda noor jubavarakult kodusaa-rega. Osasid töö-ülesandeid saab täitakaugtööna, õppides isesamal ajalm a n d r i l , ”jagas posi-tiivseid ko-g e m u s iTanel Malk,kes ümarlaualosales Hiiumaa Ette-võtjate liidu esindajana.

Kas müüme Hiiumaamaha?

Hiiumaa endinevisionäär, Tartu Ülikoo-li ettevõtluskeskusejuhtfiguure, Aivar Perepanustaks eelkõige hiid-laste identiteedi tugev-damisele. Kuidas en-nast suhestatakse Hiiu-maaga? Kas saareareng on kellegi

NENDE prob-

l e e mvõi MEIEmure. “Aeg onavalikkusele selgeltnäidata, et Hiiumaalelähevad noored korda,”kinnitab Pere.

Eelmise aasta novembriGlasuuris kirjutas Pühale-past pärit Heigo Tasuja int-rigeerivalt sellest, milliseksvõiks kujuneda Hiiumaa tu-levik. Mõtteavalduste ajen-diks oli Tartus toimunud jär-jekordne foorumit etteval-mistav koosolek. Heigo ar-vates on kahetsusväärne,

kui Hiiumaa muutub pen-sionäride valduses olevaksääremaaks. Seetõttu tulebkõik teha selleks, et nooredoma tarkuse ja energia saa-rele tagasi tooksid. Vastaseljuhul võib ju inimtühja saa-re lihtsalt maha müüa.

Enne foorumi esialgsekava tekkimist jõudis maa-

valitsuse mikro-buss mitu

k o r d aKärd-la –Tar-tu –Kärd-l a

v a -h e t

s õ i -ta, et

nooredaktivis-

tid saak-sid vaatama-

ta geograafilis-tele vahemaadele

koos Hiiumaaa s j aajada.K o h -tumis-

paigaksoli kohvik

„Suudlevad tuden-gid“, kus innustu-nud hiidlased pida-sid ideetalguid va-raste hommikutun-dideni. Identiteet,eneseteostus, hari-dus ja kodu loomi-ne – need said võt-mesõnadeks.

Ükskõiksus javirisemine –hoidke alt!

Foorumi idee-de kokku-

traagel-damine jät-

kus jõudsalt kakalendriaasta va-

hetudes. HUPSi sein-te vahel on kokku saanud

nii Hiiumaa Noortekogu,õpilasesinduste liikmed,noortespetsid kui ka vaba-tahtlikud. Jaana Üksik, keson peagi Tartu Lennukol-ledþi lõpudiplomi omanik,ei pidanud näiteks paljuksõppepuhkuse ajal mitmeidkordi Emmaste – Kärdla –

Noortefoorumi sünnilugu –kuidas, kellele ja miks?

Täistabamus ehk foorumi sünniluguEmmaste otsa sõita. Temaon ka üks peasüüdlastest,miks Hiiumaa Noortefoo-rum kannab nime Ankur.Noored usuvad, et tasubmõelda küsimustele – misinimesi saarele toob võiHiiumaal kinni hoiab? Noo-rel ja hakkajal Kärdla koolivilistlasel Eike Meresmaalon peagi selja taga esimenekuu HUPSi projektijuhina.Ta on koos Tenno Telvikugaintervjueerinud mitmeidinimesi, et foorumi jaoks ko-guda dokumentaalkaadreidarvamuste paljususest.Mida siis tegelikult Hiiu-maa omavalitsusjuhid, ette-võtjad ja arvamusliidrid onvalmis omalt poolt tegema,et Hiiumaa oleks konku-rentsivõimelisem, avatud jatugeva meie-tundega saar,kuhu noored tahavad taga-si tulla? Kuumad kaadridsuurelt ekraanilt!

Foorumi juhatavad sissehiidlastest tegijate mõttekil-lud. Identiteedi küsimuseson vastamisi Ivo Eesmaa jaTimo Lige, üks nendest ise-hakanud ja teine põlishiid-lane. Oma kohalolekuganoorte ja Hiiumaa tegemisiaustav Erkki – Sven Tüürsoovib mõtteid vahetada tee-mal – kas midagi jääb või onjäänud noortel saavutama-ta põhjusel, et ta on Hiiu-maalt pärit või elab saarel.Lisaks tuletame meelde,kuidas kõlab päris ehtnehiiu keel. Eks seda oleiga mandrile õppi-ma läi-n u dn o o rk o g e -nud, kui-das näi-teks

ei-pole-mitte väl-

jendi pealekursuse- kaasla-

sed rõõmsalt muiga-vad.

Mitu tundi võtab foorumi-päevast enda alla diskus-sioon teemal “ElamineHiiumaal: raskused ja või-malused”. Arutelul osale-jad võiksid olla juba eelne-valt valmis üllatusteks, sestAvatud Ruumi Meetod pa-kub alati midagi uut ja hu-vitavat. Ehk suudame ühes-koos leida Hiiumaa ankruvõi vähemasti leiavad kinni-tust The Filler esimängijaIndrek Hundi sõnad: “Loo-detavasti suurendab see et-tevõtmine ükskõiksuse ja vi-

risemise eest ära lük-kamise väge.”

Ajame Eesti asja

Hiiumaa Noorte-foorum on pühenda-tud nii Kärdla 70. kuiEesti Vabariigi 90.juubeliaastale. Tege-likult ajame hoopissuuremat asja, kuiainult meie väikesesaare tulevik. Noor-te võimalused töö- jaelukoha loomiselväljaspool suurlinnuon regionaalselt täh-tis temaatika. Niisündiski koos Han-nes Maaseli ja ReetKokovkiniga idee, et“Ankuri” diskussioo-nist välja kerkinudvõtmeküsimuste kä-sitlemisega tuleb jät-kata vabariiklikulnoortekonverentsil“Õnn elada maal”,mis toimub 27.-28.märtsil 2008 Kärd-las.

On hea meel tõde-da, et saare nooredon valmis tegutsema.HUPSi ja HiiumaaNoortekogu poolt lä-biviidud uuringu tu-lemuste järgi onnoortefoorumist hu-vitatud ligi 60%noortest hiidlastest.Kui sellel aastal onplaanis kaardistadamuret tekitavadvaldkonnad ja ene-seteostuse võimalu-

sed saarel, siis An-kur 2010 ajal võikstehtule tagasi vaada-ta - kas elu Hiiumaalon paremaks läi-nud? Ettepanekud eitohiks jääda õhku.Foorumi kodulehe-

küljelt leiad põnevatlugemist nii enne kuipärast suursünd-must.

Vaata järgi:www.hups.ee/noorte-foorum.

Kohtumiseni 15.märtsil!

Ankru tööka mees-konna nimel

Margit KagadzeHiiumaa Teavitamis-ja nõustamiskeskusejuhataja

Foorumi kava:15. märts, 10.00–18.00:* MÕTTEKILLUD – Hiidlane

olla on uhke ja hää! Kohal on mit-med tuntud ja tegijad hiidlased

* AVATUD RUUM – Mis on Hiiu-maa ankur? Arutame selle üle, mil-

lised on Hiiumaal elamise muredja võimalused

*DOKUMENTAALKAADRID –Millised aerud me noortele anna-me? Sõna saavad omavalitsusjuhid,ettevõtjad, koolijuhid ja arvamus-liidrid

*PÄEVA NAEL – Ma vaatan paa-

dist kiikriga, milline oled minuHiiumaa? Räägime Hiiumaa mai-ne kujundamisest

*OMALOOMING – Noortekoh-vik, filmituba, fotonurk, pärimus-telk. Kehakinnitust pakuvad nais-kodukaitsjad. Menüüs “Presiden-di lõunasöök”

Mida õhtul teha?18.00–23.00: Mereteemaline stii-

lipidu, noortebändid ja disko Kärd-la kultuurimajas. Lavale astuvadmeie Urvepoisid ja The Filler.

Peaesinejaks Eesti Noortebänd2008 tiitlile kandideeriv hiidlastepunt Giuseppe Perverdi Big Band

23.00–04.00: Hiidlastekokkutulek Rannapaar-gus. Õhtu jooksul üllatus-esinejad hiidlastelt tegija-telt

Elav muusika ja DJ RivoTettermann

8 G

LA

SUU

R V

EEB

RU

VEEB

RU

VEEB

RU

VEEB

RU

VEEB

RU

AR

‘08

AR

‘08

AR

‘08

AR

‘08

AR

‘08

KES

JÄÄ

B,

KES

LÄH

EB

Kuidas meil tuli mõteminna Austraaliasse?Mikk luges kunagi artiklitEesti Ekspressist ja sealräägiti, et on võimalusminna Austraaliasse ja etkohapeal ringi trippida,saad teenida raha farmi-des, ehitustel või kus iga-nes. Mikul oli idee jubaaasta peas keerelnud jamina ei osanud valida,mida edasi õppida. Juunialguses sai plaan lõplikultpaika pandud, järgnes ras-ke ja keerulisem külg: va-nematele teatamine. Järg-misel hetkel leidsime endAustraaliast, kus ees ootasmeid sõber Egon. Egontöötas Brisbanes joonesta-jana, meie “otsisime” töödehk istusime päevad läbiInternetis ja ootasime, etEgoni karjäär lõpeks jasaaks koos trippima min-na. Ootasime paar nädalat,aga rahad hakkasid otsasaama.

Kuulsime ühe eestlasekäest, et “Bundabergis onilgelt hea tööots”, lenda-sime peale. Seal korjasi-me tomateid, see bisneslõppes meil nädala pärast.Olime tagasi Brisbanes, tu-lemuseks kergem raha-kott. Selleks ajaks oli Ego-ni karjäär joonestajanaläbi, läksime trippima, ko-haks Fraser Island. Tege-mist maailma suurima lii-vasaarega kus kasvab vih-mamets. Saarel saab sõitaainult jeebiga ja sadam,kust praam läks, oli lihtsaltrand, kus me kohe autogakinni jäime. Pikk jutt, s...tjutt. Järgmiseks hetkeksolime rahatud ja järgneskuu aega tööd farmides.Thinnisime õunu ja korja-sime rockmeloneid.

Järmiseks algas meiepikem tripp - vaadeldakuulsamaid turistimag-neteid. Algas 7000km reisläbi kõrbe Sydney suunas“väikse ringina”.

Natuke tripist: reisi põ-hisihtkoht oli suur kivi -Uluru. Enne kohalejõud-mist suutsime kõrbes autokeema lasta ja vett oliainult paar liitrit, seegijoomiseks. Lähim linn oli

100km kaugusel ja sellel teel sõi-tis päevas ainult paar autot. Juhus-likult leidsime creeki ja saime na-tuke sopast vett autosse. Õhtuti te-gime lõket ja süüa, telkisime seal,kus juhtus. Kuna meil oli jeep, siisotsustasime shortcut teed kasuta-da, nii me sõitsime 600km kruusa-teel ilma, et autol oleks katust peal,very funny.

Teel jäi ette üks vahva kanjon,kus sai orkuti jaoks pilte klõpsuta-tud, peale seda jõudsime suure kivijuurde. Tegelikult paistis kivi juba100km kauguselt, see ehk annabsuurusest mingit aimu. Kuna meolime kivist nii lummatud, vege-teerisime kivi juures 3 päeva.

Plaan oli üles ronida, aga plaanikssee jäigi, sest ilm ei olnud soosiv.Edasi pörutasime Adelaidi, Mel-bourne, Canberrasse ja Sydneysse,kus võtsime vastu aasta 2008. Pea-le aastavahetust olid rahakotidjärjekordselt tühjad. Jätsime Ego-ni Sydneysse, võtsime temalt autoja põrutasime farmi tööle.

Nüüd oleme Condobolinis, 500kmSydneyst sisemaale. Töötame Aust-raalia ainukeses granaatõunafar-mis, lõikame ja teeme nendega iga-suguseid muid vigureid. Töötame6 päeva nädalas, kui ilm vähegilubab. Vabal ajal siin väga midagiteha pole, käid ujumas, Internetisja ühe korra oleme golfi mängimas

käinud. Nädalavahetusel käimeteiste eestlastega peol või niisamanende juures külas. Igal pool Aust-raalias on vähemalt üks eestlane,siin pärapõrgus oli neid mingil het-kel 16. Väga vabalt võid Austraa-lias hiidlasega tuttavaks saada,nagu meil juhtus.

Kõik on siin sõbralikud, erine-valt Eestist. Sa võid tänaval suvali-se inimesega pikad jutud maharääkida ja hiljem mõelda, et missee nüüd oli. Kõik tahavad hirm-sasti suhelda, mis alguses oli suh-teliselt imelik, aga nüüd oleme äraharjunud. Austraalias on ka “eri-lised” inimesed - aborigeenid. Suur-test linnadest on nad minema peks-

tud, aga väiksemates on neid näha.Julgen väita, et enamus neist on pi-deva auru all, lemmikjoogiks coon’I4 liitine pakivein. Välimuselt jaolemuselt meenutavad meie eel-lasi (no offence).

Lõpetuseks: koht, kus tasub ärakäia, tõsiselt. Kõik on siin lihtne jaloogiline, kuigi algul tundub vas-tupidi. Kui on mingeid küsimusi,võtke julgelt ühendust.

Jaan ja Mikk

Täpsemalt saate lugeda :www.mikk1000.vox.com

Hiiu poisid Austraaliamaal

Nojah. Mis tiineri elu seeilma pidevate tõusude jamõõnadeta ikka oleks?Ühel hetkel näed, et kõikon korras, sul on päris omaväike kõnnitee suurte tol-muste magistraalide javäikeste roheliste jalgra-dade vahel, pisut auklik,ent puhas ja paljale jalalesoe; järgmisel momendiloled vööst saadik soos,pool sind, kaunikest, kül-ma tuule väntsutada. Pe-rioodiliselt kallab krae va-hele vihma ja lörtsi, lörtsija vihma - kuidas ilmatea-de parajasti lubab. Agakuhu sul minna? - jaladkindlalt tümas, mida roh-kem rabeled ja rebid, sedasügavamale vajud. Lõpuksenam ei viitsi. Keha onkülmast mugavalt tuim jasa ei tunne enam ennastega midagi muud su ümber.Palju õnne - oledki köögi-vili. Imre Kose siidpehme-te käte all hakkida.

Kõik oleks justkui hästi.Hundid söönud, lambadterved. Aga siis küsib kee-gi jälle: “Oled rahul?” jama ei saa kuidagi vastata.Põmmid oma südametun-nistuse uksele ja tuletadendale ikka ja jälle meel-de, kuidas kõik võiks alatiolla palju hullem ja mõt-led härdalt neile miljardi-tele, kes on less fortunate,ja püüad asetada end näl-ja-haiguste-sõdade-kodu-laenude globaalsesse pil-

ti, aga endal ei hakka sugugi ker-gem. Kuskil su raudrüüs on auk jakuskilt puhub sisse tuul, aga sa eiulatu ise selleni ja pealekaubapole sa suurem asi meistrimees.Aga keegi ei käi ju enam ammugiraudrüüs. Raudrüü vahelt on eba-mugav üksteise võlusid kombata jakogu evolutsiooniprotsess jääb pi-sut aeglaseks. Pealegi ei näe kiiv-ri alt, kas sa oled mingi näpitavüldse või mingi niisama mõttetukole mõrd. Võta paljaks või sureüksi!

Ma arvasin, et kõik see otsimineja koletu suur auk eneseteadvusessaab läbi umbes täpselt sel mo-mendil, kui paberid ülikooli uksestsisse viskad ja uue staatuse saad.Noh, oled üliõpilane. Kes ma olen?Üliõpilane. Ma olen üliõpilane.Tudeng. Ma õpin Tartu Ülikoolis.Mul on tundide asemel LOENGUDja ma saan õpetajate kohta öeldaÕPPEJÕUD. Mul on ülikooli tek-kel (ei ole tegelikult) ja ma mõis-tan “Gaudeamust” vähemalt 4 reaulatuses üles ütelda. Ma istun igapäev kohtades, kus kõik on hästitargad ja erudeeritud ning maruintensiivselt mõtlevad ja kus sün-nivad suured teod ja isamaa imed.Ma loen igal nädalal “Sirpi” jakõike muud, mille kohta vähegi“kultuur” öeldakse, siis saab ise kamillegi kohta tarku mõtteid mõl-gutada. Aeg-ajalt ma tassin loen-gutesse pudelivett (ilma mullitateadagi) või kohvi, et õppejõud jateised tarkpead näeksid, kui paljuma ikka kultuuri üle mõtlen ja poo-leteise tunni jooksul dehüdrat-siooni kätte võin surra. Ma saan

oma sõprade ees eputada koleda-te moonutustega valitud tarkustest,mis juhuslikult loengutest meeldeon jäänud. Ma käin hästi palju raa-matukogus, sest see on ikka selli-ne uhke ja tark värk - mööda Kit-sast tänavat hingeldades üles mars-sida, kuussada raamatut kotis. Mõ-nikord ma käin lihtsalt raamatu-kogus orkutis istumas, siis ma vaa-tan kõikide oma sõprade kontosidja uusi pilte ja vahel skräpin omasõpradele midagi väga vaimukat,sest ma olen juba kord selline ku-radi entertainer. Kõik mu kursuse-kaaslased on mul orkutis sõbrad,muidu me eriti ei räägi. Aga üldi-selt ütlen ma loomulikult alati, et“Orkut on elu!” ja pööritan hästitähenduslikult silmi, sest ma olensiis irooniline. Ma käin vahel ikkaoma populaarsete ja ilusate sõp-radega Zavoodis õlut joomas, sestma nägin seal ühe korra Alar Ka-rist õllega ja järelikult käivad sealainult targad inimesed ja joovadõlut. Kui kellelegi vähegi pärastoma vallutustest rääkida on, siistuleb seda teha valjult ja öeldaZavoodi asemel ikka zavv, sest seeon nagu rohkem sisevärk. Ma olenüliõpilane. Identiteet missugune.

Kunagi ma teadsin täpselt, mismulle meeldib ja mis mitte. Nüüdolen enamasti lihtsalt üks suur äh-mane plekk erinevate inimestemaailmavaadete küljes. Ma tahak-sin olla üks suur sulam kõigest, mismaailmas olemas on. Aga ma eiole. Inimene ei saa olla universaal-ne. Ja kui ma universaalne olla eisaa, siis ma pean valima, kes maolen. Aga ma ei oska kohe üldse.See peab olema maailma kohuta-

Preili X: Ving ja vile ehk igihaljas puberteet

Igal kevadel ma tahaksjustkui minna,

ent ometi ei lähe kunagi.Oma mõtted koonletargilisse linna,

sulen akna jaei ütle sõnagi.

Ma ei lähe.Ma ei teakski,kuhu minna.

Küllap ajapikkutoores soov jääb vakka.Aga kevadel ma jälle

tahaks sinna,kus mu silmapiir mindkammitsemast lakkab.

vaim tunne - mitte teada, kes saoled. Isiksuseta tolgus - millisedsuurepärased perspektiivid õn-neks ja armastuseks!

Needless to say - ma tahan rän-dama ja otsima. Tahan ja tahan jakunagi ei lähe. Täpselt nagu seekellegi lull:

Vasakult: Jaan Tähiste ja Mikk Barinov.