2.

NONONONONOVEMBER 2VEMBER 2VEMBER 2VEMBER 2VEMBER 2000000000077777

Hea lugeja, teisest Hiiumaanoortelehest Glasuur võid leida:

Kuidas hiidlased Bornholmil B7 konverentsil käisid

Hiiu pärimuse nurgast leiate jutu Hiiumaa torupillikuningast Mida kuulsid ja nägid Hiiumaa abituriendid ettevõtete päeval

Kuidas läheb hiiu piigal, Juuli-Annil Saksamaal vahetusõpilasena

Lühidalt Kärdla ÕE-st, Eike Meresmaa välkintervjuu

Margit Kagadze kirjutab noorte küsitlusest, vol.2 Kõrgessaare Vaba Aja Keskusest muljetab Liisa Otsak

...ja nii mõndagi muud

Uus kooliaasta onnüüd täie hooga käi-ma läinud. Paljudehiidlaste jaoks al-gas see uues koolisNoarootsi poolsaa-rel.

Küsisin Noarootsigümnaasiumi värs-kete hiidlastestgümnasistide käest,miks nad valisidjust selle kooli, mit-te mõne Hiiumaaoma ja mida plaani-vad teha tulevikus.

MARIANAKÖSTER, 10T

klass:Noarootsi Güm-

naasiumisse tule-mine oli mul peasjuba ammu. Siinlihtsalt on midagierilist. Ja kuidas masaaksingi Hiiumaadigatseda ja mõista,kui oluline see minujaoks on, kui ma te-mast mõnda aega

eemal ei oleks.Minu tulevik?! Ma

olen veendunud, etsee tuleb midagi eri-list ja põnevat.Võib-olla isegi ülla-tav või siis liiga ilm-selge. Eks tuleviknäitab!

ANNI REBEL,10T klass:

Valisin Noarootsigümnaasiumi, kunateadsin, et siit saabhea hariduse ningsiin on lahedad ini-mesed.

Tuleviku kohta eioska praegu öelda,aga arvan, et tahak-sin õppida midagiseoses disainiga.AILI KLEE, 10Tklass:

Noarootsi güm-naasium oli ainukekool, kuhu katsedtegin. Teine variantoli Kärdla ühisgüm-naasium ja mingil

määral isegi kahet-sen, et Hiiumaale eijäänud.

Tuleviku suhtes eitea veel, aga tahak-sin peale gümnaa-siumi lõpetamistvõib-olla välismaa-le minna.

KRISTINAPANNEL, 10T

klass:Valisin Noarootsi

Gümnaasiumi, sestei tahtnud Hiiumaa-le jääda ja samutipakkus mulle huvikeelte õppimine.

Tuleviku suhtespole mul veel õrnaaimugu.

KRISTI-ARGERYROHUSAAR, 10Tklass:

Mul oli kohe algu-ses plaan tulla Noa-rootsi, teisteks või-malusteks olid Käi-na ja Kärdla güm-naasiumid, kuid NG

Noarootsi kooli hiidlasiküsitles Kadi-Ell Tähiste

EsilehemoosG

poole tõmbasidmind keeled.

Tulevikus tahak-sin kindlasti ülikoo-li jõuda.

MATTEUS MÄGI,10Ü klass:

Noarootsi tulinsellepärast, et saak-sin parema haridu-se.

Tuleviku suhtespraegu plaane pole.

Veel küsisin mõneltNG 11. klassi õpila-selt, mis andis neileaasta tagasi tõukeHiiumaalt lahkudaja Noarootsi õppi-ma asuda.

Neilgi polnud veeloma tuleviku suhteskindlaid plaane.

JARNO PINK,11A klass:

Tulin Noarootsigümnaasiumi, sestsõber soovitas sedakooli.

MIRJAMSAVIOJA, 11V

klass:Tulin NG-sse, sest

mind huvitab rootsikeel ja põhjamaadekultuur.

TOOMAS NURK,11A klass:

Noarootsi güm-naasiumi tulin sel-lepärast, et Hiiu-maalt välja saada.

Kadi-Ell Tähiste,10T klass

Mina isiklikult ot-sustasin Noarootsigümnaasiumi ka-suks, sest mind hu-vitab väga keelteõppimine ning kaiseseisev ühikaeluon väga huvitav japroovilepanev.

Küsitles Noarootsigümnaasiumi 10.Tklassi õpilane Kadi-Ell Tähiste

2222 2 G

LA

SU

UR

NO

NO

NO

NO

NO

VEM

BER

‘0

VEM

BER

‘0

VEM

BER

‘0

VEM

BER

‘0

VEM

BER

‘07777 7

HII

UM

AA

MU

ST

LEIB

Värske kapsas

Kõiki uudiseid ja sündmusi saad pärast leheilmumist vaadata www.noored.hiiumaa.ee

GLASUUR november 2007Teises Glasuuris glasuurisid:

Toimetaja: Kristel AlgvereKüljendaja: Andres Pajo, korrektor: Mihkel SingiKirjutajad: Margit Kagadze, Liisa Otsak, Eike Meresmaa, Helen Tikka, Kristel Algvere,

Juuli-Ann Tähiste, Heigo Tasuja, Tea Tüür, Helen Kõmmus, Kadi-Ell Tähiste

31. oktoobrist – 2. no-vembrini toimus Taanis,Bornholmi saarel B7noortekonverents. Hiiu-maa, Saaremaa, Bornhol-mi ja Gotlandi nooredarutlesid teemal “Kuidason olla noor elades saarel”.Hiiumaalt võttis osa viie-liikmeline grupp koossei-sus Margit Kagadze, MariPaesüld, Tea Tüür, HelenTikka ja Heigo Tasuja.

Hiiumaalt lahkusime30. oktoobri õhtul, et kind-lalt järgmisel päeval len-nukile jõuda. Kõik sujusilusti ning 31. oktoobrilkell 16.30 olime jõudnudR�nnesse – Bornholmipealinna. Bornholm onkõige idapoolsem suurTaani saar. Asub Lääne-mere edelaosas, saarepindala on 588 km². Born-holmis elab umbes 43 000inimest, R�nnes 15 000.

Lennujaamast edasiviidi meid koos saarlaste-ga det Lille hotelli (tõlkestähendaks see arvatavas-ti väikest hotelli), kus meka ööbisime. Õhtustasimerestoranis “Fyrt�jet”. Õh-tuks olid saabunud kaGotlandi noored.

Konverents algas teisepäeva hommikul kell 9.Seal kohtusime Bornhol-mi 10. klassi keskuse noor-tega. Taanis võivad põhi-kooli lõpetajad, kes taha-vad saada lisateadmisi,astuda 10. klassi, mis val-mistab neid ette gümnaa-siumiks.

Meie hommikune üles-anne oli ette kanda pre-sentatsioon Hiiumaast jaHiiumaa noortest. Omasaart tutvustades tõimeesile erinevaid fakte (asu-koht, pindala, rahvaarvjne). Olime üsna paljueeltööd teinud, ühel päe-val sõitnud kogu Hiiu-maale ringi peale ningkülastanud kõiki meiesaare koole, filminud jaküsinud õpilastelt, midanad elust Hiiumaal arva-vad.

Tagasiside oli positiiv-ne. Taanis rääkisime Hiiu-maa koolidest, asutustestja inimestest, kes tööta-vad noortega või esinda-vad meie noori. Samuti

Kuidas on olla noor elades saarel?

vaba aja veetmise võimalustest,noorte arvamusest pidude, tööta-mise, tuleviku kohta. Sama tegidka teised saared. Bornholm tutvus-tas lisaks oma traditsioone, täht-päevi, tähtsaimaid paiku saarel.

Hiiumaa rahvaarv on võrreldesSaaremaa, Gotlandi ja Bornholmi-ga kõige väiksem, seega on meilka kõige vähem noori.

Õpetajaga koos suitsetamasOtse peale vaadates me ei eri-

nenudki eriti üksteisest, samas onmõned kombed üsna erinevad.Bornholmis on lubatud osta alkoholija tubakatooteid alates 16. eluaas-tast. Üsnagi harjumatu oli nähalapsi oma õpetajate juuresolekulmuretult suitsetamas ja rääkimas,kuidas nad pidudel joovad. Nad eimõistnud ka, miks meie noored öö-klubides käia ei saa ja arvasid, etmeil on väga igav elu.

Väga suur osa sealsetest noorteston proovinud narkootikume. Lap-sed ise ei pea seda eriti muretteki-tavaks, nemad on harjunud eganäe probleemi. Nad olid arvamu-sel, et seni, kuni end kontrollidasuudad, on kõik korras. Siiski jääbküsimus, kui hästi noored enda pii-re tegelikult tajuvad.

Gotlandi esindajad olid veidiketagasihoidlikumad ja nendest meniipalju teada ei saanud. Sellegi-poolest mõistsime, et rootslastepeokombed, või oleks õigem öel-da ametlikud peoreeglid, sarnane-vad eestlaste omadega tunduvaltrohkem, kui bornholmlaste omad.

Must leib ja töötoadVeel pakkusime konverentsist

osavõtjatele maitsta Hiiumaa lei-ba. Saarlased esitlesid detaileoma rahvariietest. Kogu suhtlemi-ne toimus inglise keeles.

Peale saarte tutvustusi esitatiüksteisele küsimusi ja paluti üht-teist täpsustada. Siis jagati kõikosalejad rühmadesse, nii et igasgrupis oleks vähemalt üks iga saa-re esindaja ning algas nn Futureworkshop (tuleviku töötuba), miskoosnes kolmest osast.

Alustuseks tuli meil läbi aruta-da saart ning noori puudutavad krii-tilised küsimused. Peale seda tuliarendada oma fantaasiat ning kir-ja panna kõik mõtted-ettepane-kud, mis pähe tulid. Eesmärgiksoma kodusaare elu paremaks, hu-vitavamaks, ohutumaks muuta. Esi-algu polnud tähtiski, kas see ka pä-riselt võimalik ja mõeldav oleks.Viimaks tuli välja tuua realistlikudeesmärgid, milleni saarte kogukon-nad peaksid lähitulevikus jõudmaning kuidas neid teostada, kellepoole peaks ettepankutega pöör-duma jms.

Ideederohke konverentsipäevKokkuvõtetest selgus, et noorte-

le teeb muret saarel õppimise või-malus, nt Hiiumaalgi on kõigestüks kõrgkool. Peale gümnaasiumilõppu tuleb saarelt tihtipeale mõ-ned aastad eemal viibida, see aganõuab lisakulutusi (nt. korteri- jaelamiskulud, transpordikulud). Mu-

jale õppima minnes tuleb ollaeemal sõpradest, perekonnast.Tihti juhtub, et kui kusagile äraminnakse, ei tulda enam saareletagasi.

Teiseks probleemiks on trans-port. Praamiliiklus on aeglane jatüütu ning regulaarselt mereteedpidi reisijal kulub palju raha. Len-nuk on küll kiirem ja parem sõidu-vahend, aga siiski noorele liigakallis. Ka kohalike bussiliinide pi-letid on kallid ja kuna igal poolsaarel pole võimalik kõigis trenni-des käia, on noorte võimalusedoma meelisaladega tegelemisekspiiratud. Tuleb mõelda liiga paljubusside sõiduaegadele.

Hiiumaal näiteks ei ole isegikorralikku spordihoonet. Leiti, etsaartel on liialt vähe kohti, kusnoored saaksid pidutseda, lihtsaltaega veeta või kohtuda. Ööklubi-des ei saa alaealised tantsimaskäia jne. Paljud noored on suveltööta, soovitakse rohkem võimalusirahateenimiseks. Hiiumaal puu-dub ka kaubanduskeskus. Teistesaarte noored arvasid ka, et neilei ole oma kodukohas võimalikosta kõiki vajaminevaid asju, rii-deid, jalatseid, koolitarbeid. Polevõimalik lihtsalt ðoppamas käia,selleks tuleb jälle saarelt välja sõi-ta.

Fantaasiaetapis pakuti väljaväga palju ebareaalseid ja kareaalsemaid mõtteid, alustadessaarealusest metroost, millegaoleks hea ja kiire liikuda kuhu ta-hes ja millal tahes ning lõpetadesmandri- ja saarevahelise sillaga.Kõne alla tulid ka kohalikele oda-vamad või lausa tasuta bussi- japraamipiletid ning lennuliiklusmitte ainult pealinna, vaid ka kõi-gi Euroopa riikide vahel.

Enamik neist ideedest jäeti kol-mandas faasis, kus tuli mõeldaideede täideviimisele, kõrvale.Keskenduti tihedamale ja odava-male bussiliiklusele ning vaba ajaveetmise võimalustele. Arvati, etsaarte omavalitsused võiksid taga-da õpilastele rohkem koolitoetusi jasuviseid töökohti.

Kõige tähtsam oleks see, et kuika vahepeal minnakse saarelt äraõppima, pärast ikkagi tagasi tul-daks. Tuleb teha midagi, mis paneksnoori tagasi pöörduma. Võib-ollatõesti oleks abi pidutsemiskohta-dest ja treeninguvõimalustest, poo-didest ja ülikoolidest, odavamasttranspordist ja töökohtadest. Sel-legipoolest mindaks ära maailmaavastama, aga mõne aja pärast ehkavastaks rohkem noori, et kodus on

kõige parem.Konverentsipäev andis meile

kõigile väga palju uusi mõtteid jateadmisi. Enne õhtusöögile mine-kut tutvusime veel veidike R�n-nega, käisime poodides, suhtlesi-me kohalikega. Sealsed noored onväga sõbralikud, seltsivad ja ava-meelsed. Õhtustasime kõik koosnende kohalikus koolisööklas. Hil-jem mängisime jalgpalli.

Ringkäik, Alias ja BedwettersKolmanda päeva hommikul istu-

sime bussi ja algas Bornholmi eks-kursioon. Sõitsime läbi mitme ran-naäärse linna, nt Nex� ja Svaneke.Käisime väga ilusas ja suures lii-varannas. Ilm oli päikeseline jameeldiv.

Üks meeldejäävam koht oliHammershusi kindluse varemed.See 750meetrise ümbermõõdugakeskaegne kindlus ehitati 1200.aastal ja on Põhja-Euroopa suu-rim. Asub 74 m kõrgusel künkal jaon kahelt poolt piiratud merega.Hammershusi tegid 1750-ndatelpeaaegu maatasa bornholmlased,kes võtsid kindlusest kive ja ehita-sid endale maju. Kohalikud noo-red rääkisid meile huvitavaid le-gende ja lugusid sealsetest valit-sejatest. XX sajandi algul restau-reeriti kindlus osaliselt ja on prae-gu külastajatele avatud.

Meie reis hakkas lõppema. Got-landlased lahkusid esimesena.Eestlastel oli veel veidi vaba aegaenne lennukile minemist. Jaluta-sime mööda R�nnet ja kulutasimeoma viimased taani kroonid. Len-nujaamas tegime aega parajaksAliast mängides ja süües. Kopen-haagenisse jõudnud, tutvusime kasealse suure lennujaamaga. Päike-seloojangut oli Eesti poole lenda-ma asudes üsna ilus vaadata.

Tallinnas võttis meid kiljudesvastu suur hulk pisikesi ja suure-maid Bedwettersi fänne. Bänd len-das tagasi MTV auhindade jagami-selt ja oli juhuslikult meiega samallennukil. Eestisse jõudsime ennesüdaööd. Järgmisel hommikul ka-vatsesime lennukiga Hiiumaalejõuda, kuid lumetormi tõttu lükatilendu üha edasi. Lõpuks istusimebussi peale ja sõitsime koju praa-miga. Alguses plaanitud kella 9.30asemel jõudsime koju kell 16. Heatõestus sellest, et saarel elamiselon omad head ja vead.

Helen Tikka Käina gümnaasiu-mi 10.a klass

ER

AKO

GU

Vasakult: Heigo Tasuja, Tea Tüür, Margit Kagadze, Mari Paesüld ja Helen Tikka

Killukesi kohtumisestTartusHeigo TasujaÕpib Suuremõisa tehniku-mis ehitust, on töötanudNorras. Tahab jääda tule-vikus Hiiumaale.Tea TüürÕpib KÜGi 10. klassis jatema unistus on minna va-hetusõpilaseks Lõuna -Ameerikasse.Margit KagadzeLõpetanud Tartu Ülikooli,tulnud tagasi Hiiumaaleja soovib ajada noorteasja.

15.-16. novembril kohtu-sid Tartu ülikooli peahoo-nes mõned Hiiumaal õp-pivad noored, Tartus ela-vad Hiiumaa noored javeel mõned väga tähtsadinimesed Hiiumaalt. Minuhinnang kohtumisele:kindlasti on sellest fooru-mist või seminarist, nime-tage seda kuidas tahate,minu arvates väga paljukasu. Väga kahju oleks,kui selline koht naguHiiumaa lihtsalt välja su-reks ja muutuks pensionä-ride valduses olevaks

ääremaaks. Seepärast peame metegema kõik, mis meie võimuses, etnoored inimesed, kes on läinud mu-jale õppima, tooksid oma tarkuse jaenergia meie väikesele saarele ta-gasi.

Inimesed, kes on käinud piisa-valt väljaspool Hiiumaad, kindlastitunnetavad, kui raske on tegelikultsaarel elada! Meie elu sõltub pi-devalt ilmastikutingimustest ja pal-judest muudest väga väikestest as-jadest. Niisugustest, mis mandrilelavatel inimestel pole kunagiprobleeme valmistanud kuhugi mi-

nemisel või kohtumisel kellegagi,kes asub nende kodust kaugemalkui sada kilomeetrit. See vahemaaon ju siiski väga lühike, kuid meilehiidlastele ikkagi väga pikk!!!Meie, nii noored kui ka vanad, niitagasihoidlikud kui ka edevadHiiumaa inimesed, peame leidmakoos (muidugi ka välise abiga) või-malusi, kuidas neid probleeme la-hendada.

Seepärast peamegi tegema kok-kusaamise ja neid tuleb kindlastiveel, kus tähtsad ja veel tähtsamadinimesed kohtuksid ja leiaksid la-

hendusi!Kui keegi enam noortest Hiiu-

maale tagasi ei tule, mis saab siismeie saarest? Ehk varsti on Hiiu-maa inimestest tühi ja mida me siisselle saarega peale hakkame?Müüme Putinile ja Venemaale Ees-ti ühe pärli maha? Minu arvatesvõiks foorumi teema olla järgmi-ne: “Kas müüme Hiiumaa maha?”

Heigo

Ei saa sõnadesse panna seda sü-nergiat, mis “Heade mõtete linnas”sündis. Minu kõrvu jäi kõlama Hiiu-maa kunagise visionääri AivarPere, kes nüüdsest juhib Tartu Üli-kooli ettevõtluskeskust, veendu-mus – identiteeti ei murra! Hiiumaajuured tungivad nii sügavale, et kamandril olles tunneb ta ennast eel-kõige hiidlasena.

Kuidas teha nii, et iga noor, kessaarelt läheb maailma avastama,kannaks Hiiumaad oma südamesning sooviks ikka ja jälle kodusaa-re heaks midagi ära teha, tullatagasI? Miks ka mitte?

Maailm on väikesi kohti täis,suurlinnu on vähe. Kui kõrghoonedja anonüümsus ühel päeval enamhinge ei toida, võibki ju kodusaa-rele tagasi tulla. Minu arvates onmitmeid noori ja peresid, kes onjustkui kahe heinakuhja vahel.Nad kaaluvad, kuid ikka jääb paar

Tulevane seminar HIIUMAA noortele!aga, mis takistavad astumast sedaviimast otsustavat sammu, et tõestitulla tagasi. Tsiteerides taaskordAivar Peret: “Hiiumaa tulevik eisaa olla noorte õlgadel, vaid noortemure. Hiiumaa tulevik on kõigi murening on aeg seda selgelt avalikku-sele näidata, et Hiiumaale lähevadnoored korda”.

Mis see on, mis inimesi Hiiumaa-ga seob? Hiiumaale toob? Nii mit-meski mõttes on see seletamatuemotsioon, mis kunagi endaga kaa-sa saadud. Kellegi julgutav sõna“Noored! Tulge tagasi!” Mälestussellest, et kunagi on sinu jaoks pal-ju tehtud ja nüüd, kui n-ö seljakot-ti on kogutud piisavalt teadmisi, os-kusi ja ka kasulikke sidemeid, onendal soov tulla kodusaarele taga-si ning teha järgmiste noorte heaksmidagi.

Margit

Tartus toimunud koosolek oliminu jaoks väga inspireeriv. Needinimesed, need ideed! Üle pika ajatuli jälle meelde, kui lähedased onHiiumaa inimesed. Me oleme tõestinagu üks suur pere. Hoolimata sel-lest, et enamus noori läheb mand-rile õppima, jääb Hiiumaa ikkasüdamesse, Hiiumaast mõeldes lä-heb süda soojaks, Hiiumaa jääbikka koduks.

Tea

Ees vasakult Liana Lemkov, Tiina Mändla, Heigo Tasuja. Üle laua HannesMaasel, Aivar Pere, tema tütar Reeta Pere ning Tea Tüür.

MA

RG

IT K

AG

AD

ZE

3 G

LA

SU

UR

NO

NO

NO

NO

NO

VEM

BER

‘0

VEM

BER

‘0

VEM

BER

‘0

VEM

BER

‘0

VEM

BER

‘07777 7

KA

RA

ST

USJO

OK

Ma ei tea, kas kellelgi Hiiu saarepeal veel tekib küsimus, et mis võikes on VAK? Aga äkki keegi ei tea,seletan siis lahti. VAK on Kõrges-saare valla Vaba Aja Keskus. Vii-maste aastate jooksul on see majapäris palju muutunud. Kunagi käi-sin ma VAKis, mida toona tunti Ter-visemajana, vaid kehalise kasva-tuse tundides ja väga ei hoolinudsellest majast ja tema funktsiooni-dest.

Tänaseks on seal palju enamat.Ehitati uus spordisaal, mis on vägatasemel. Seal toimuvad teisel jakolmandal veerandil Lauka põhi-kooli õpilaste kehalise kasvatusetunnid, erinevad trennid, võistlu-sed ja samuti on võimalus iseseis-valt spordiga tegeleda. Naistele jameestele on eraldi riietusruumidja pesemisvõimalused. Umbes sa-mal ajal või veidi aega peale spor-disaali uuendamist ehitati ka kam-

Meie VAK

mersaal. See on väga hea akusti-kaga ruum ning mahutab parajalhulgal külalisi. Enamus meie vallakontsertidest toimub seal. Minu kuilaulja silma ja kõrva läbi on kam-mersaali olemasolu väga vajalik.

On olemas ka internetipunkt,mida saab kasutada tasuta. Spor-disaalil on olemas ka n-ö teine kor-rus, mis on võrega kaheks eralda-

Kes kuuluvad juhatusse?Kristiina Suuster, Tea Tüür, Sil-

via Teras, Reio Moor, Laura Sara-puu, Kadri Räis, Eivo Kruus, Kris-lyn Aedma, Merlin Leppmets.

Kes juhib ÕE´d?Seda juhi otseselt keegi. On va-

litud president (Krislyn Aedma),kuid tema üksi ei tee otsuseid, vaidotsused langetatakse üheskoos.Koos tõstatatakse koolis tekkinudolevaid probleeme ja leitakse nei-le kõigile sobivad lahendused.

Kes toetab? Kellega tehakse koos-tööd?

KÜGi ÕE koostööpartnerid onnäiteks Kärdla linnavalitsus (shKärdla kultuurikeskus), KÜGi õpe-tajad; on saavutatud väga suur koo-lipoolne usaldus. Koostööd tehtiviimati näiteks Laurusega (kasuta-tud riiete pood Kärdlas - K.A.) ningtulemas on kolmepäevane koos-töö-üritus PÖFFi-inimeste selts-

Jutt Kärdla ühisgümnaasiumiõpilasesindusest

Mõni aeg tagasi juhtusin riiklikusttelevisioonist kuulma ühe soliidseseas hallipäise härra veendumust,et täiskasvanud peaksid teadma,mis vahe on hängimisel tðillimisel?Võib – olla on see liialt n-ö omanina toppimine võõrastesse asja-desse? Kas täiskasvanud peavadüldse noorte maailma lõpuni mõist-ma? Raske öelda. Kuid nii mõnigiunistus läheb täide just siis, kuipanna kokku noorte hulljulgedideed ja täiskasvanute kogemus.Tõestus sellele on näiteks Austriapositiivne kogemus sellest, kuidasLEADERi programmi raames kaa-sati noori linnaruumi kujundamis-se ning koostööst sündisid noorteendi disainitud kohtumis- ja olele-mise paigad (nt põnevate varika-tustega pingid jms), kus nad saa-vad iga ilmaga sõpradega koosolla. Kas meil tuleks Austria koge-musest õppida?

Uurimuse “Hiiumaa noorte kü-sitlus 2007” tulemused kinnitasid,et ligi 60% noorte arvates ei oleHiiumaal piisavalt vaba aja veet-mise võimalusi. Kuigi alati võib te-gemist olla sellega, et võimalusedon olemas, kuid puudub info võihuvi neid kasutada, tuleb saadudtulemustesse tõsiselt suhtuda. Olu-korra muutmiseks tuleb teada, kui-das noored tahavad oma vaba aegaveeta? Millest nad puudust tunne-vad?

Noorte arvamustest avatud kaartidegaHiiumaa noorte küsitlus 2007 vol 2

Kas saan enda hobi harras-tada?

Võimaluste puudumine hobide-ga tegelemiseks ei tundu olevatvaldav mureallikas, sest ligi 62%noortest on leidnud endale hobi,mida koduvallas harrastada. Tee-maga ei peakski tegelema, kui üle-jäänud noored oleksid olukorragarahul. Noorte uuringus tõid aga ligi40% vastanutest välja üle 50 erine-va hobiala, millega noortel ei olevõimalik kodu lähedal tegeleda (ntpeotants, tennis, jalgpall, bänditegemine, uisutamine, fotograafia,rulaga sõitmine, tehnikasport jt).Hiiumaa rahvaarv ja saarele ise-loomulik hajaliasustus muudab

raskeks kõikide soovidega arves-tamise (vähemasti majanduslikelkaalutlustel). Samas on üldteada,et noor, kes igavusest/tegevusetu-sest satub ühiskonnakorraga vastu-ollu, läheb lõppkokkuvõttes kogu-konnale rohkem maksma kui näi-teks ühe ringijuhi tööle palkamine.Kindlasti ei tohi unustada ka seda,et huviharidus annab võimalusekatsetada erinevaid valdkondi, õp-pida ennast pa-remini tundma,arendab kohu-setunnet jameeskonnatööd.Tasub seegamõelda (ja sedakoos noortega),kuhu ja millised spordikompleksidrajada, milliseid huviringe algata-da ning kuidas näiteks saaresisesttranspordiliiklust korraldada, etolemasolevaid võimalusi saaks ka-sutada enamik Hiiumaa noori.

Kus sõpradega kokkusaada?

Kui uskuda uurimuse tulemusi,siis ligi 40% noortest on nädalava-hetustel lihtsalt kodus või hängivadringi. Kas nad käituksid teisiti, kuiigaühel oleks võimalus valida justtalle meelepärane huviring, spor-diala vms? Osa neist kindlasti, kuidnoortele on omane ka kambakesi

ringi uitamine ja kogunemine.Väga positiivne on see, et Hiiumaalon hulganisti noortekeskusi, kussaab niisama sõpradega olla. Mil-lised on aga teised võimalused?Kas nendeks kohtadeks on bussi-paviljonid, külapoe esised pingid,mahajäetud hooned jms? On mõist-lik luua noortega koos kohti ava-likku linnaruumi, mis ühest küljeston piisavalt privaatsed ja teisest

küljest saab tegevusel n-ö silmapeal hoida (nt valgustatud ja katu-sega varustatud rulapark). Kui noo-red saavad osaleda kogu protses-sis - algideest teostamiseni, siis onsuurem tõenäosus, et lõpptulemusvõetakse ka sihtgrupi enda pooltrohkem omaks. Kelle rahakotistsee kõik kinni maksta? Üks võima-lus on kasutada LEADERi prog-rammi raames avanevaid lisavõi-malusi.

Läheks peole, aga kuhu?

Uurimuse järgi tunneb üle 70%noortest puudust pidudest, kusHiiumaal elavad noored kokku

saaksid. Loogiliselt võttespeaksid siis toimuvadpeod olema puupüsti rah-vast täis. Tegelikkuses onaga mitmed noortediskodinimtühjad. Milles siis asi?Küsitlusele vastanutestkaebasid osad selle üle, etneid klubisse sisse ei las-ta, samas ei soovi güm-naasiuminoored põhikoo-li omadega koos jalgakeerutada.

Rahulolematust tekitabka seniste pidude kvali-teet. Noored ise heidavadette pidude halba korral-damist, ebasobivat muusi-kavalikut ja noorte alko-holitarbimist. Mulle isikli-kult tundub, et just pidu-de sisu osas on palju asju,mida noored ise muutasaaksid. Positiivseid näi-teid on tuua kindlasti igalkoolil, kus õpilaste korral-datud meelelahutus pak-kus kõikidele naudingut.Õppige siis teineteiselt!

Järgmises Glasuuris onluubi all noorte nõusta-misteadlikkus ning kar-jäärivalikutega seonduv.Margit Kagadze, HUPSi ju-hataja

Noored ise heidavad ette pidudehalba korraldamist, ebasobivatmuusikavalikut ja noorte alkoholitarbimist.

tud. Ühel pool on “ruum”, kus toi-muvad tantsutrennid. Selle jaokson seinale paigaldatud peeglid, ettantsijad iga oma liigutust ikka jäl-gida saaksid.

Teisele poole ehitati hiljaaegujõusaal, mis leiab juba praegu vägapalju kasutust. Jõusaal on avatudesmaspäevast reedeni kell 16.00-20.00 ja 1 tund maksab 10.-. Jõusaa-list olen ma isiklikult eriti vaimus-tuses, sest äärmiselt mõnus on pea-le kooli minna ja trenni tehes lõõ-gastuda.

Kogu jutu mõte oligi see, et matahaks kiitust avaldada VAKile,selle töötajatele ning neile, kes onvõimaldanud selliseid muudatusiteha. VAK on kindlasti üks meievalla parematest või isegi parimkoht vaba aja veetmiseks.

Liisa Otsak

konnaga.Üritused, mis möödas ja

mis tulemas?Suuremad üritused, mis

toimuvad juba mitmendataastat, on näiteks Printsija Prinstsessi valimised(22. veebruar), PlayboxShow (25. jaanuar).

Esmakordselt korralda-ti sel aastal suurejooneli-ne sügiskollektsiooni esit-lus koostöös Lauruse rõi-vapoega. Tulemas on kaöökino, mis korraldatak-se sel aastal koostöösPÖFFiga (7. detsember).

Kõikidele ÕE korralda-tavatele üritusetele onoodatud ka õpilased väl-jaspoolt Kärdla ühisgüm-naasiumi!

Kristiina Suusterit kü-sitles Eike Meresmaa

Kas teadsite, et Hiiumaal on olnudoma kuningas?! Ta mängis Eestiesimeses täispikas mängufilmis“Mineviku varjud” iseennast. Ees-ti Vabariigi algusaastail valmistatiEesti Rahva Muuseumi tellimuseltema kipskuju. Ettevõtlikud ärime-hed trükkisid Hiiumaa kuningapildi isegi paberossikarbi kaane-le.

Üht läbi aegade kuulsaimat hiid-last, Emmastest pärit Juhan Maa-kerit ehk Torupilli Jussi on rahvastunnustavalt kutsunudka torupilli-kuningaks. Juhan sündis Muda kü-las Anupõllu talus 26. märtsil 1845ja lõpetas oma maise teekonna sa-mas kohas 21. septembril 1930.Ametilt oli ta meremees ja isiklikuväikepurjelaeva “Viidemann” kap-ten. Ent kui keegi küsis, mis ametitta peab, vastas Juss rõõmsalt: “va-bariigi torupillimees”.

Jussil oli elu jooksul vähemaltneli head enda valmistatud toru-pilli. Ta mõistis mängida 56 pillilu-gu, millest 36 olid tema enda teh-tud. Aastatel 1922-1929 esines taTallinna Eesti Muuseumi jt ühin-gute poolt korraldatud rahvamuu-sika ringreisidel mitmel pool Ees-timaal loendamatuid kordi, seal-hulgas ka Estonia teatri kontserdi-saalis. Ta kogus elu jooksul omamänguoskusega kuulsust isegipiiritaga, käies korduvalt Soomes män-gimas.

Juba tema isa olnud torupilli-mängija. Ka vanem vend Priidu olituntud pillimees. Onu ja isa tradit-sioone jätkas Aleksander Maaker,kes sai tunnustava hüüdnime To-rupilli-Sass. Tema pillilugusid võisHiiumaa külapidudel kuulda veel

1960-ndatel aastatel.Jussile tõi tuntust tema loomu-

lik pillimänguanne ning suur elu-rõõm, mis ilmnesid nii inimestegasuhtlemisel kui ka esinemistel. Tajustkui kippus oma pilliga rahva etteega tahtnud sealt enam naljalt lah-kuda. Juss oli tuntud ka oma mah-laka kõnepruugi poolest. ÜhelRapla kandis toimunud rahvamuu-sikakontserdil läinud Juss rõõmsanäoga lavale ja hüüdnud vaikseksjäänud rahvale mehise häälega:“Tuleb vabariigi polka! Aga nüüdtemmake na et piss lahti!” Juss kiit-nud ka alati, et: “Moo seitsme erjakopsud. Tulgu keegi mo vastumengma! Ma mengin keik sisse! Mamengin nagu taevatitt (hiiukeelnenimetus linnule, kuid millisele?K.A)!”

Jussi kaasaegne, Tallinna EestiMuuseumi jt ringreiside üks korral-daja August Pulst kirjutas omamälestustes Jussi pillimängustiilistjärgmist: “siis järg tema kätte jõu-dis ja ta oma pillil “Teemarsiga”lavale marssis, siis ei olnud aplau-sidel tulvil täiskiilutud [Estonia]saali ees enam lõppu. Otse marrumindi. Võttis aega, enne kui võidipillimeest ja ta pilli kuulajaskon-nale tutvustada. Juss aga enne, kuipärast juhi poolt tema pilli seleta-mist rahvale, mängu alustas, tutvus-tas veel ise pilli sellega, et sedapea kohal õhus keerutas, vibutas,kaendla alla pannes pigistas piuks-piuks jne. Kui kõik sellised tem-bud olid efektselt tehtud, alustasalles korralikku mängu teatavakstehtud loo ettekandmisega. Pilliaga pigistas, piuksutas ja raputasning väristas ka peaaegu iga loo

lõppedes. Igale ettekantud loolejärgnes lakkamatu aplaus. Jusskioli nii marulisest vastuvõtust alulveidi ehmatand, ei teadnud misteha, kuid kodunes aga kiiresti.“

August Pulst meenutas ka ühtvärvikat seika Vändra esinemiselt1927. aasta kevadel. “Enne, kuiautobussi rattad jõudsid seisatada,kogunes rahvast massiliselt selleümber. Noormehed hüüdsid ükstei-se võidu: “...on torupillikuningas?!Tooge Juss välja!” Juss lähenes uk-sele ja niipea,kui see avanes, tor-masid mitu noormeest uksest sisseja hüüdsid: “Tere, Juss! Tere toru-pillikuningas!” Juss haarati kinni,viidi autobussist välja ja paljud tu-gevad käed paiskasid ta koos pilli-ga korduvalt õhku. Hääled läbise-gi: “Juss! Tere, torupillikuningas!Pane pill hüüdma! Löö lugu lah-ti!” Juss keerutas pilli pea kohalõhus. Oli rohkesti tunglemist, hää-litsemist ja suminat.”

Ladus pillikäsitlus, hea esine-misoskus, omapärane välimus, ala-line rõõmus meeleolu ja suur taheoma pilliga kõige paremat pakku-da, samuti ka sagedased ajalehe-artiklid ja pildid rahvamuusikakontsertide reklaamplakatitel tõidTorupilli Jussile rahva hulgas suurttunnustust. Tänu 1921. aastal teh-tud 38 torupilliloo fonograafisal-vestustele on tema kuulsus jõud-nud ka tänasesse päeva. Kunagisetorupillikuninga lugusid mängivadja hindavad kõik meie praegusedparimad torupillimeistrid ja -män-gijad eesotsas Ants Tauli ja CätliJaagoga. Helen Kõmmus, sünniltkohvilähker, Eesti Kirjandusmuu-seumi folklorist Juhan Maakeri päevapilt Eesti Rahvaluule Arhiivi kogust.

HIIU PÄRIMUSE NURK: Särtsakaid lugusid Hiiumaa kroonimata torupillikuningast Juhan MaakeristG

Margit Kagadze.

ER

AKO

GU

4 G

LA

SU

UR

NO

NO

NO

NO

NO

VEM

BER

‘0

VEM

BER

‘0

VEM

BER

‘0

VEM

BER

‘0

VEM

BER

‘07777 7

VII

NER

SN

ITSEL

Neljapäev, 30.august 2007

Nüüdseks on mu kümne-aastane 6de mu üle jubatund aega naernud, sestma ütlesin kogemata, et taon “langweilig” (igav), kuima tahtsin 6elda “lang-sam” (aeglane). Suurepä-rane.

Mu vahetusema isa s6i-dab mootorrattaga ja mit-te mingi vana juustugavaid uue bike’ga (teesklen,nagu ma teaks asjast mi-dagi). Tuli praegu uksepeal vastu üleni nahkkos-tüümis.

Olgu, nüüd ma räägin na-tuke lähemalt oma pere-konnast. Mu 6de on täiestiema kontrolli all. Ta peabkohe koolist koju tulles ko-dused ülesanded ära tege-ma. Siis ütleb ema, kas tav6ib natuke telekat vaada-ta v6i Simsi mängida v6ipeab ta näiteks viiulit/kla-verit harjutama. Kui ta pil-li mängib, siis kuulab emapealt ja kommenteerib.Eile pidi ta kell pool 8 voo-disse minema, sest täna olikoolipäev. Kui ema ütleb,et nüüd magama, siis Isaküsib, et kas ta v6ib natu-ke lugeda ka enne uinu-mist. Hommikuti on laudalati kaetud, kui me söö-ma lähme ja ema koristabselle ära ka pärast. Kuiemal on tööpäev, siis pea-me me ise “hakkama saa-ma”: söögiasjad välja

v6tma, sööma, asjad tagasi pane-ma, kontrollima, kas aknad on kin-ni ja siis 15 minutit enne tundidealgust ära s6itma. Ja Isale peabmeelde tuletama, et ta spordias-jad kaasa v6taks v6i et täna l6u-natame me tädi Marianne juures.Ema ütleb selle kohta, et ta trödelt(see on midagi “pea pilvedes” sar-nast). Niiet, ma ei kujuta ette, mil-lal see laps iseseisvaks saab.

Mulle on mulje jäänud, et tege-likult Isa ei olegi nii laps, nagu tavälja näitab. Sest, nagu ma ütle-sin, pidi ta eile kell pool 8 voodisolema, aga kuna mina tulin kiibit-semast kuskil veerand kaheksa jasiis tahtsin veel ilma majav6titkaasav6tmata jooksma minna, siisei tulnud see kuidagi välja. Ema eiolnud kodus ja kui ma jooksmasttagasi tulin, tahtis Isa, et ma ütleksemale, et ta läks kell pool 8 maga-ma. Ma ütlesin, et ma ei tahaks külleriti valetada. Aga siis ütles seeväike ingel: “Ma ei öelnud ka ema-le, kui sa unustasid mu üks 6hturaamatut lugema ja ma liiga hiljamagama jäin”. (Ema ei olnud ko-dus ja ma pidin Isale kolmveerand9 ütlema, et uneaeg on nüüd, agama jäin pool tundi hiljaks). L6puksme leppisime kokku, et kui Anettepeaks nüüd koju tulema, siis on

k6ik minu süü.

Teisipäev, 11. september2007. Fast gut.

Reedel käisime me siis kooris.Liikmeid oli kohal umbes 13, agategelikult on meid 25 :D. Me laula-me gospellaule ja mina olen altning üks minu kaaslastest on Mal-talt ja tahab palju inglise keelesrääkida. Ta ütles, et ta elab reede-te nimel. Laulud olid natukek6rged muidugi minu jaoks, agamuidu oli päris normaalne.

Laupäev oli väga väsitav, sestDüsseldorfis on väga palju vägasuuri poode. Ma sain k6ik, mis vajaja valusad jalad. Me ei j6udnud üh-tegi vaatamisväärsust näha ningolime Renatega nii hoos, et lükka-sime kolm korda mu vahetusemaja Isaga taasühinemist edasi. V6itearvata, et Anette ei olnud väga6nnelik selle üle. Terve 6htupoo-liku kartsin ma, et ta on mu pealekuri. Ei olnudki, me rääkisime ennemagamaminekut tund aega juttu.(Renate on teine Eesti vahetus-6pilane siin).

Edasi tuli pühapäev, mil ma olinusin ja koristasin ja pesin m6nedoma riided ära. Siis tuli kool ja sealei toimu eriti midagi huvitavat. Aja-loos jäin ma magama, filosoofiasjäin ma magama, keemias üritasinma magama jääda, aga 6petajak6ndis kogu aeg ringi. Itaalia kee-les vastan ma m6nikord. Täna tah-tis 6petaja, et ma ütleks minginumbri ühest kuueni. Ma ei olenumbreid 6ppinud ja ütlesin temajärgi “uno”.

Üldiselt asetsen mina siin väljas-pool reegleid. Mu 6de peab noa ja

kahvliga sööma, mina v6in üksk6ikkuidas süüa. Ema paneb vaheteva-hel arvutitoa ukse lukku, et vendmängima ei saaks, aga ütleb mul-le, kus v6ti on.

Ma olen oma 6e Role Model. Kuima ütlen, et ma olen hommikutipahur ja ei taha kellegagi rääki-da, siis ütleb Isa, et ta on ka selli-ne. (NOOOOT!) Kui ma tunnistan,et ma olen kannatamatu, siis ütlebmu väike 6de, et tema on ka kan-natamatu! Kui ma panen oma müt-si pähe, siis küsib ta, kas lasteletehakse ka selliseid.

K6ik mu hommikud, aga eriti tä-nane, on scheißed. Mu 6de ainultuimerdab ja me jääme alati koolipeaaegu hiljaks. 6htuti on mu tujuparem ja Isa tundub ka nunnu.

Pühapäev, 11. november2007. Asotsiaalne.

Reedel sain teada, et mu vahe-tusemal on esmaspäeval sünni-päev. Arutasime siis söögilauas,mida ta kingiks tahab. Ja ema ar-vas, et Gutscheini. Philip kinkis tal-le ühe sellise eelmisteks j6uludeks.Seal oli kirjas: “Mina, PhilipLatour, kingin oma emale 5 tunditööd ja 5 tundi koos jalutamist/jooksmist”. Isa kinkis talle ükskordviiulimängu Gutscheini jne. Leppi-sime kokku, et mina küpsetan sel-le raames pühapäeval pitsa.

Seet6ttu ärkasin laupäeval vägavara, sest ema läks toidupoodi jama tahtsin kaasa, et pitsa koostis-osad ise välja valida. M6tlesin hom-mikul, et ei viitsi ennast teksades-se suruda ja panin dressipüksidjalga. Läksin alla ja ema ütles, etnii ma sind poodi kaasa ei v6ta, sest

sa näed ASOTSIAALNE välja.Mina, oma roosades dressipüks-tes?! Ee... Ma m6tlesin, et laupäe-va hommikul kell 9 on ju eraldisuva, mis sul sul seljas on, kui sasüüa ostma lähed. Aga ei, Anettejäi vankumatuks ja ma pidin rii-deid vahetama :D.

Käisime poes, kell 11 olimel6puks tagasi ja s6ime hommikust.Ja siis tegime allkorrusel suurpu-hastuse, mis kestis 3 tundi.

Kell 5.20 jäin Wassenbergi bus-sist maha ja ema s6idutas mu sin-na. Nimelt oli Wassenbergis lau-päeval Nikola üllatussünnipäeva-pidu. Mul tekkis tee peal metsikpeavalu ja ma olin sunnitud Ma-reike juures tableti neelama. Iga-tahes Nikola arvas, et läheb 6egahiina toitu sööma ja kui ta meidgaraazist avastas, oli ta täiesti ül-latunud. Pidu ei olnud eriti met-sik, aga chill. Ma sisustasin aegasöömisega :) . Ööbisin Mareike juu-res ja j6udsin täna ühe paiku koju.6ppisin, tegin pitsat ja see maitsesmu vahetusperele. Söögilauas va-lasin vett klaasi, kus enne piim oliolnud. Vesi muutus seet6ttu kergeltvalkjaks ja Philip küsis, kas makavatsen seda juua, see on ju r6ve.Ma vastasin: “Mir ist egal, bin dochasozial.” (Mul on suva, ma olen juasotsiaalne). Pange tähele, selle-ga algas mu k6rgelennuline räp-parikarjäär. Julgustasin veel oma6de pitsal6ikamisel natuke agres-siivsem olema ja ema arvas, et mulon mingi väike viga küljes :D (tegikindlasti niisama nalja xD). No te-gelikult ka, silitamine tekitab tü-keldatavale suuremaid kahjustusi,kui Isa noaga. Nii on.

Juuli-Ann Tähiste

JOO

NIS

TA

S KR

IST

EL

ALG

VER

E

Hiiumaa teavitamis- janõustamiskeskuse ja SATuuru koostööst sündisnoorte jaoks üks väärt et-tevõtmine. 13. novembrilkülastas ligi 70 saare güm-naasiumide abiturienti jatöötute noorte projektisosalejat Kärdla, Pühalepaja Käina ettevõtteid.

Ette rutates võib öelda,et kevadel minnakse kateistesse Hiiumaa valda-desse. Logistika oli suure-päraselt korraldatud ningsõiduks renditud kahekor-ruseline buss mahutasmeid kõiki kenasti ära.Kärdlas külastasime Han-sapanka, Hiiumaa tarbija-te ühistut, Kärdla raamatu-kogu, autoremonditöökodaMameta, Padu hotelli, raa-matupidamisfirmat Dago-sent, keskkonnateenistust.Veel tutvuti OÜ Dago Ehi-tuse tööga Linnumäel ningkinnisvara valdkonnasträäkis meiega Sulev Matto.

Noori võeti kõikjal sõb-ralikult vastu. Hansapan-gas kaasati kõik töötajadmeiega suhtlema. Võisimekõiksuguseid küsimusi kü-sida ning saime ka enamu-sele neist vastused.

Küsimustemõõna hoidisära õpilastele jagatud et-tevõtete tabel, kuhu tulikülastatud asutuste kohtaolulisim märkida. Näiteks,mis valdkonnas ettevõtetegutseb ja mitu töötajatselles töötab. Pidime väl-ja selgitama, kas me ehksoovi korral sinna tööleasuda saaksime, millistharidust meil vaja läheksning kui palju me palka

saaksime. Paljudes kohtades öel-di, et Hiiumaal on tööjõupuudus,kuid Padu hotelli peremees JüriPadu arvas, et igasugused tööprob-leemid Hiiumaal lahendaks äraüks suur tööstus.

Dana Mihelson purustas meiejaoks müüdi, nagu oleks raamatu-pidamine midagi väga igavat. Tõe-lise oma ala fännina rääkis ta vägaelavalt ning tekitas eriala vastusuurt huvi. Samamoodi oskas sil-mad särama panna Sulev Mattokinnisvarabüroost. Tema väikesestkontorist ei tahtnud noored kuida-gi ära tulla.

Pühalepa vallas käidi vaatamasküttepuude tootmist, masinaehitustja kalatootmist. Ehkki tuul vingusvägevasti ning hilissügisene külm

tahtis nina ära näpistada, oli niiHalupuus kui ka Suursadamasväga huvitav. Halupuus meeldisnoortele lisaks Andrus Ilumetsa ju-tule ka mõnus vastuvõtt kommideja puuviljadega.

Sadamas näitas Sulev Vahter iga-sugu põnevaid masinaid: freese,puure, treimispinke, konkse, saa-ge, ka keevitamisnurka ja riista-kappi saime kaeda. Kuulsime, ethiidlased ei ole suured mereme-hed, pigem sõidavad laevadegasaarlased ning mandrimehed. Su-vel laevavärvimisega ei teeninudraha ükski hiidlane, kõik tulidmandrilt. Vahter avaldas lootust, etmõni noormees tuleb sadamassesepatööd õppima, sest veel on elussuurte teadmistega sepp, kes võiks

kõik oskused nooremale edasianda. Vahter rõhutas sepatöö olu-lisust ning väärikust.

Berkam OÜst saime teada, kui-das forelli töödeldakse. Kuigi Tõ-nis Berkmani sõnul läheb enamustoodangust allhankena Rootsi, onvõimalik ka Hiiumaa Konsumitestnende toodangut leida. Jäi meel-de, et võime alati neilt ka otse suit-sutuulehaugi osta. Hea oli näha, etHiiumaalt pärit noor on kodusaare-le tagasi tulnud ja loonud töökohtinii endale kui teistele.

Väga äge oli Viktor Rõbtsenkomajandusejutt, mida me bussisõi-du jooksul kõlaritest kuulda võisi-me. Saime teada, et suurima käi-bega ettevõte Hiiumaal on Hiiu-maa tarbijate ühistu, millele järg-nevad plastitööstused. Ka bussifir-ma käivet ei saa väikseks nimeta-da, see oli aastal 2005 peaaeguvõrdne OÜ Liisbet Tukat käibega.Saime teada, mida tähendab väi-ke, keskmine ning suur ettevõte.Hiiumaal muide, suuri ettevõtteidei olegi, sest seal peaks töötamaüle 250 inimese. Aga väiksed jakeskmised ettevõtted pidavat saa-ma kõige rohkem toetusi.

Käinas külastasime lasteaeda,vallamaja, ilusalongi Lorett, looma-kasvatust Putkastes ning DagenHausi külalistemaja Orjakus. Vii-mases arutlesime turismi kui jät-kusuutliku töövaldkonna üle. Ma-japeremees Omar Jõpiselg uskus,et väikesed ühepere majutuskohadmuutuvad ka Eestis populaarse-teks ja tõi näiteks meie põhja- jaläänenaabrid. Vana Orjaku mõisnäeb tõesti hubane välja ning onnoortele turismist huvitatuteleheaks eeskujuks.

Käina vallamajas võttis noorivastu vallasekretär Meeri Kaups,kes põhjalikult rääkis avalikustteenistusest ning vallavalitsuse toi-

MA

RG

IT K

AG

AD

ZE

Kärolin Hansen Halupuus kätt katsumas.

Ettevõtjad avasid noortele uksedG

Isehakkav sakslane 2007 – Juuli-Ann TähisteG

mimisest.Lasteaias käis koos abiturienti-

dega ka Itaalia vahetusnoor Ma-ria Luigia Silvestri, kes oli Eestilastehoiusüsteemist vaimustuses.Tema arvates on see küll omamoo-di range, kuid see-eest kindel jaturvaline. Itaalias ei ole korralik-ku lasteaedade süsteemi ja lapsihoiavad vanavanemad, sõbrad võilastehoidjad.

Päeva lõpus tegime Käina güm-naasiumi sööklas otsa tömbiks.Laual oli tore kringel ning morssmaitses kah hea. Meid ootas õpe-taja Merike Kallas, kes kuulas hu-viga meie reisimuljeid. Neid meiljätkus, sest kõigil oli midagi endajaoks kõrva taha pandud ning sedapolnudki vaja välja hõisata, piisasvaid lausest: “Oli hea päev.”

HUPS veab noortesarjaPeale traditsioonilise töövarju-

päeva, mis sel aastal saab teoks 22.novembril ja õppereisi 11. klassi-dele mandri koolidesse, koordi-neerib HUPS noorteürituste sarja“Mina ise ja valikud”.

Kindlasti mäletate, et septemb-ris oli sarja teemaks ohutus ja tur-valisus, oktoobris suhtlemine gru-pis ja meeskonnatöö (matkamängPühalepas), novembris aga eriala-valik ja karjäär. Lisaks Emmastestoimunud noorte muusikute päeva-le, kus sai lähemalt tutvust tehapillimeheametiga, mahub sellessekuusse veel mitu ettevõtmist. Näi-teks ettevõtete külastamine.

Kõige tänuväärsem on, et koos-tööd tehakse kõikide Hiiumaaomavalitsuste, üldhariduskoolide,avatud noortekeskuste ja teistenoortega tegelevate asutuste jaspetsialistidega. Läbi ühiste tege-vuste on hea noori ja nendega te-gelejaid kokku viia.

Kristel Algvere, 12.b KÜG

Millal sa Saksamaale läk-sid, mis piirkonda, mis koo-li ja millal tagasi tuled?

Tulin siia juuli l6pus,täpsemalt 27.07. Liidu-maa, kus ma elan, on Nord-heim-Westfalen ja linnkannab nime Erkelenz(umbes 45 000 elanikku).Kooli nimi on Cornelius-Burgh Gymnasium Erke-lenz. Tagasi tulen juuli al-guses.

Mitu liiget on su perekon-

nas, mitu eestlast on su lähiümbru-ses (teisi vahetusõpilasi jne)?

Mu perekonnas on peale minuviis liiget. Vanemad on lahutatudja ma elan p6hiliselt koos emaga,iga teine nädalavahetus aga isajuures. Sel nädalavahetusel olintegelikult alles esimest korda seal,aga edaspidi hakkab see nii ole-ma. Nädala sees on siin vaid emaja 10aastane 6de Isa. Philip (16)käib internaatkoolis Düsseldorfisja on nädalavahetustel ka siin. Te-gelikult on mul veel üks vend, ni-melt Philipi kaksik Lukas, aga

tema on praegu vahetus6pilaneUSAs.

Erkelenzis elab veel üks vahe-tus6pilane Eestist - Renate. Pooletunni autos6idu kaugusel elab veelkaks-kolm tükki, aga nendega eiole ma kokku saanud.

Kuidas vahetusõpilaseks olemi-ne su tulevikule kaasa aitab ningkas soovitad seda teistelegi?

Tulevikule aitab see juba selle-ga kaasa, et ma oskan ühte keeltrohkem ja olen paindlikum. Täp-semalt ei suudagi praegu ette näha,

vaatame, mis elu toob. LOOMULI-KULT soovitan seda k6igile, kelvähegi julgust on :D. Äge ju.

Kas su tulevik on kuidagiviisi kaHiiumaaga seotud?

Kindlasti. Minu ideaalsetes tule-vikuettekujutlustes elangi ma omaperekonnaga Kärdlas. Aber wiegesagt – wir müssen das alles nochmal gucken.

Ja kui sa tahaks midagi veel öel-da, siis ole aga lahke! :)

Tervitaks k6iki ja siis sooviks

veel niisama RAHU MAAILMALExD. Olge lahedad edasi.

Paar küsimust Juuli-AnnileG