Upload
ngonhi
View
222
Download
0
Embed Size (px)
Citation preview
Page 1
Gestaun Operasional
Fundu Petroleo
Timor Leste
Page 2
Overview
I. Fundu Petróleu ba OJE
II. Investimentu Dométika vs Internasional
Page 3
Fundu Petróleu ba OJE
-
500,000,000.00
1,000,000,000.00
1,500,000,000.00
2,000,000,000.00
2,500,000,000.00
2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016
Total Budget Total Actual Expenses Actual Trasnfers from PF Actual Revenues
Fontes: Transparency Portal
Page 4
Capital Dezenvolvimentu
$.00
$200,000,000.00
$400,000,000.00
$600,000,000.00
$800,000,000.00
$1,000,000,000.00
$1,200,000,000.00
2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016
Budgeted Capital & Development Actual Capital & Development
Fontes: Transparency Portal
Page 5
206 219 233 248 263
482 475 448 420 393
338 374 432 492 552
421 438 456 474 493
396 413
432 451
471
209 217
226 235
244
-
200
400
600
800
1,000
1,200
1,400
2017Outgoings
2017Sources
2018Outgoings
2018Sources
2019Outgoings
2019Sources
2020Outgoings
2020Sources
2021Outgoings
2021Sources
Bu
dge
t B
oo
k ($
mill
ion
s)
Using Excess-of-ESI Transfers to fund Recurrent Outgoings
Domestic Revenue ESI transfers from PF FUNDED BY EXCESS OF ESI Public Transfers Goods & Services Salaries and Wages
Current funding shortfall paid for by future generations
(Excluding capital expenditure and borrowings )
Fontes: Budget Book 1 2017
Page 6
Investimentu Doméstika vs Internasional
Briefing papaer MF kona ba lei FP iha momentu estabelese FP,
Fevereiru 2005:
Tanba sa mak Fundu Petróleu Investe iha ativus finanseiru? La
diak liu investe ba dezenvolvimentu rai laran?
• Reseitas husi petróleu sei kontinua investe iha Timor – Leste,
hanesan estrada, edukasaun, saude, turizmu, agrikultura, etc.
Maibe liu husi prosesu regular Orsamentu Estadu.
Page 7
Polítika investimentu governu nian signifika sei aumenta gastus
makas maibe balun preciza rai hela ba futuru hodi balansu
benefisiu ba gerasaun agora no geresaun oin mai.
Ejizensia sempre iha hodi aumenta gastus, maibe preciza gasta
ho kuidadu atu gastus sira ne’e produtivu.
Balun bele hatete katak gastus tenki a’as liu tan agora, maibe
preciza tau konsiderasaun ba obstakulu atu ezekuta ho diak no
kualidade hodi evita mal gastus.
Papel fundu petróleu nia laos atu investe ba infrastruktura,
saude edukasaun, nsst.
Maibe, papel husi Orsamentu Estadu nian aprova husi
Parlamentu tuir Konstituisaun.
Page 8
Timor – Leste bele rai osan (save) liu husi investe iha investimentu
fíziku ou investimentu finanseiru?
• Investimentu iha ativus fíziku: liu husi Orsamentu Estadu,
determina karik ita investe ho prudente (retornu diak)?
• Investimentu iha ativus finanseiru: iha Fundu Petróleu. Montante
husi investimentu refleta decizaun orsamentu ( konsumu no
investimentu iha ativus fíziku)
Ita bele identifika area barak presiza osan barak, presiza haree ida
ne iha relasaun ho buat nebe ita bele.
Gasta osan barak tebes iha tinan hirak deit, maibe bele obriga ita
hatun ita nia gastus signifikante iha tempu oin mai, karik preciza tetu
balansu no sustentabilidade modelu dezemvolvimentu hanesan ne’e
?.
Osan husi rekursus minerais laos reseitas lolos, maibe tranferensia
ativus husi rekursus petroleu ba osan.
Polítika inveestimentu signifika ita nia oan sira bele goza mos reku-
soin ne aban bainrua.
Esperiensia husi nasaun seluk nebe iha reseitas petróleu hatudu
katak diak liu rai osan iha fundu ida.
Page 9
Investimentu Doméstika vs Internasional Banku Mundial (“Sovereign Wealth Funds and Domestic
Investment in Resource-Rich Countries: Love Me, or Love Me
Not?” – January 2014) :
Difikuldade atu separa decizoens investimentu Fundu Soberanu
husi interferensia polítiku.
• Investimentu iha rai liur sei kuaze laiha konflitus de intereses
kompara iha rai laran, partikularmente investimentu sira ne’e
boot kompara ho orsamentu estadu.
Infraestrutura Doméstika iha nasaun sira foin dezenvolve dadaun,
normalmente ho senario risku nebe boot no yield nebe boot nebe
bele komplementa ezistente estratégia investimentu Fundu
soberanu ida.
• Atualmente FP investe iha títulus soberanu ho grade nebe
aas no asoens merkadu dezenvolvidu sira.
• Laiha investimentu domestika ida iha Timor-Leste mak ho
kualidade hanesan ne’e.
Page 10
Menus kapasidade atu halo dezenhu,evaluasaun, selesaun no implementasaun porojetus multiplika obstaklus governu bajestaun projetus infraestruturas.
• Governu rekunhese ida ne’e iha fatin/nasaun barak hodiimpresta osan ba infraestruturas, hodi hetan peritus no jestaunde projetus, no mos aspetus finanseiru.
Questaun sasukat/referensia (benchmark) no prezervasaundezempenhu
• Valuasaun investimentu doméstika bele la ho objetividade, tanba la eziste fererensia (benchmark) atu uja hanesansasukat hodi determina dezempenhu investimentu.
Mantein konsistensia ho estabilidade polítika makro-ekonomia nian
• Injesaun osan ho montante bo’ot husi Fundu Petróleu ba ekonomia
nebe kiik bele hamosu risku nebe bele kauza instabilidade ekonomia.
• Maibe, halo gastus liu husi orsamentu estadu permite prosesu tomak
sujeitu ba jestaun no análiza fiskal.
Page 11
Siklu makroekonomia no presu ativus, bele exazera karik Fundu
Soberanu ida investe iha tempu kresimentu ekonomia nebe diak (boom).
− Natural, investe boot wainhira kondisaun ekonomia diak. Wainhira folinmina sa’e (liu $100) governu adopta maneira “front loading” hodi
investe iha infraestruturas. Wainhira mina folin tun, investimentu
doméstika mos tun maske Fundu soberanu ne dejenu atu prezerva
investimentu nebe kontinua ba bebeik.
Investimentu direta Fundu Soberanu ba ekonomia doméstika iha
potensia la liu fiskalizasaun no kontrolu Parlamentu ba gastus, rezulta
programa investimentu públiku ne’ebe la efisiensia no fragmentadu.
• Investimentu direta potensia la tranparansia, ho razaun
“komersialmente sensitivu” hodi publika informasaun mínimu ba
públiku.
Aumenta tan Fundu Soberanu sai hanesan entidade ida tan hodi investe
iha rai laran hamosu potensia multiplika risku ba mal gastus,
fragmentasaun orsamentu, intervensaun polítiku no falta kordenasaun ho
polítika fiskal.
Page 12
Tansa mak FP investe iha rai liur, suporta
dezemvolvimentu ekonomia iha rai seluk duke investe
iha Timor - Leste
Investe FP iha rai liur diak ba Timor – Leste, laos ita hakarak atu
suporta dezemvolvimentu nasaun seluk nian.
− Kualidade Investimentu ho Retornu no nivel risku nebe asume.
Timor – Leste laos deit presiza osan hodi atinji kresimentu
ekonomia nebe forte, maibe presija mos polítika diak, ambiente
regulamentu nebe forte, aumenta kapasidade no kualidade
instituisaun, kualidade,edukasaun, hasa’e kualidade emprezas
nst. (hasa’e valor kapital humanu).
Page 13
Investimentu Domestika sei karik sei fo retornu diak?
• Saida mak sei akontese karik ita lori FP mai rai deit iha BNU,
Madiri ho ANZ? Sira sei la aumenta sira nia kreditu (determina
husi valor creditu kliente sira), maibe sira sei investe barak liu
iha rai liur. Diak liu ita investe rasik iha rai liur para poupa kustu
intermediariu.
Fundu Petroleu boot tebes iha kontextu ekonomia domestika:
• Timor Leste nia ekonomia ki’ik liu atu absorve osan hirak ne
• Investe iha rai liur reduz risku concentrasaun, risku
finanseiru, risku politiku.
Page 14
Risku konsentrasaun bele reduz liu husi diversifika investimentu
FP.
Risku finanseiru bele reduz liu husi investe iha instrumentus
finanseiru oi-oin iha merkadu nebe iha regulamentu forte, no
likidu, signifika bele fa’an instrumentu sira ne wainhira precija.
Risku polítiku bele reduz liu husi hamenus konsiderasaun
polítiku ne’ebe bele influensia desizaun investimentu nian.
Tanba se lae bele rezulta retornu nebe aat liu duke investe iha
rai liur karik iha mal governasaun no korupsaun.
Page 15
Konkluzaun
Investimentu domestiku:
• Kapasidade absorbe iha ekonomia kiik.
• Menus kapasidade atu halo dezenu, valuasaun, selesaun,
implementasaun projetus.
• Qualidade atu for returnu ho nivel risku nebe atu asume.
• Investimentu doméstiku liu husi Orsamentu Estadu.
Investimentu rai liur iha instrumentus sira kualidade aas,
regulamentu forte, diversifikadu, líkidu, fo retornu tuir risku nebe
asume.
Lei Fundu Petroleu (Art 15.1) permite investimentu iha
instrumentus nebe emite ou situa iha nasaun soberanu sira alein
Timor-Leste.
Page 16
Obrigadu