16
Page 1 Gestaun Operasional Fundu Petroleo Timor Leste

Gestaun Operasional Fundu Petroleo Timor Lestelaohamutuk.org/econ/OGE17/docs/BCTLKKFPOct2016.pdf · nst. (hasa’evalor kapital humanu). Page 13 Investimentu Domestika sei karik sei

  • Upload
    ngonhi

  • View
    222

  • Download
    0

Embed Size (px)

Citation preview

Page 1: Gestaun Operasional Fundu Petroleo Timor Lestelaohamutuk.org/econ/OGE17/docs/BCTLKKFPOct2016.pdf · nst. (hasa’evalor kapital humanu). Page 13 Investimentu Domestika sei karik sei

Page 1

Gestaun Operasional

Fundu Petroleo

Timor Leste

Page 2: Gestaun Operasional Fundu Petroleo Timor Lestelaohamutuk.org/econ/OGE17/docs/BCTLKKFPOct2016.pdf · nst. (hasa’evalor kapital humanu). Page 13 Investimentu Domestika sei karik sei

Page 2

Overview

I. Fundu Petróleu ba OJE

II. Investimentu Dométika vs Internasional

Page 3: Gestaun Operasional Fundu Petroleo Timor Lestelaohamutuk.org/econ/OGE17/docs/BCTLKKFPOct2016.pdf · nst. (hasa’evalor kapital humanu). Page 13 Investimentu Domestika sei karik sei

Page 3

Fundu Petróleu ba OJE

-

500,000,000.00

1,000,000,000.00

1,500,000,000.00

2,000,000,000.00

2,500,000,000.00

2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

Total Budget Total Actual Expenses Actual Trasnfers from PF Actual Revenues

Fontes: Transparency Portal

Page 4: Gestaun Operasional Fundu Petroleo Timor Lestelaohamutuk.org/econ/OGE17/docs/BCTLKKFPOct2016.pdf · nst. (hasa’evalor kapital humanu). Page 13 Investimentu Domestika sei karik sei

Page 4

Capital Dezenvolvimentu

$.00

$200,000,000.00

$400,000,000.00

$600,000,000.00

$800,000,000.00

$1,000,000,000.00

$1,200,000,000.00

2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

Budgeted Capital & Development Actual Capital & Development

Fontes: Transparency Portal

Page 5: Gestaun Operasional Fundu Petroleo Timor Lestelaohamutuk.org/econ/OGE17/docs/BCTLKKFPOct2016.pdf · nst. (hasa’evalor kapital humanu). Page 13 Investimentu Domestika sei karik sei

Page 5

206 219 233 248 263

482 475 448 420 393

338 374 432 492 552

421 438 456 474 493

396 413

432 451

471

209 217

226 235

244

-

200

400

600

800

1,000

1,200

1,400

2017Outgoings

2017Sources

2018Outgoings

2018Sources

2019Outgoings

2019Sources

2020Outgoings

2020Sources

2021Outgoings

2021Sources

Bu

dge

t B

oo

k ($

mill

ion

s)

Using Excess-of-ESI Transfers to fund Recurrent Outgoings

Domestic Revenue ESI transfers from PF FUNDED BY EXCESS OF ESI Public Transfers Goods & Services Salaries and Wages

Current funding shortfall paid for by future generations

(Excluding capital expenditure and borrowings )

Fontes: Budget Book 1 2017

Page 6: Gestaun Operasional Fundu Petroleo Timor Lestelaohamutuk.org/econ/OGE17/docs/BCTLKKFPOct2016.pdf · nst. (hasa’evalor kapital humanu). Page 13 Investimentu Domestika sei karik sei

Page 6

Investimentu Doméstika vs Internasional

Briefing papaer MF kona ba lei FP iha momentu estabelese FP,

Fevereiru 2005:

Tanba sa mak Fundu Petróleu Investe iha ativus finanseiru? La

diak liu investe ba dezenvolvimentu rai laran?

• Reseitas husi petróleu sei kontinua investe iha Timor – Leste,

hanesan estrada, edukasaun, saude, turizmu, agrikultura, etc.

Maibe liu husi prosesu regular Orsamentu Estadu.

Page 7: Gestaun Operasional Fundu Petroleo Timor Lestelaohamutuk.org/econ/OGE17/docs/BCTLKKFPOct2016.pdf · nst. (hasa’evalor kapital humanu). Page 13 Investimentu Domestika sei karik sei

Page 7

Polítika investimentu governu nian signifika sei aumenta gastus

makas maibe balun preciza rai hela ba futuru hodi balansu

benefisiu ba gerasaun agora no geresaun oin mai.

Ejizensia sempre iha hodi aumenta gastus, maibe preciza gasta

ho kuidadu atu gastus sira ne’e produtivu.

Balun bele hatete katak gastus tenki a’as liu tan agora, maibe

preciza tau konsiderasaun ba obstakulu atu ezekuta ho diak no

kualidade hodi evita mal gastus.

Papel fundu petróleu nia laos atu investe ba infrastruktura,

saude edukasaun, nsst.

Maibe, papel husi Orsamentu Estadu nian aprova husi

Parlamentu tuir Konstituisaun.

Page 8: Gestaun Operasional Fundu Petroleo Timor Lestelaohamutuk.org/econ/OGE17/docs/BCTLKKFPOct2016.pdf · nst. (hasa’evalor kapital humanu). Page 13 Investimentu Domestika sei karik sei

Page 8

Timor – Leste bele rai osan (save) liu husi investe iha investimentu

fíziku ou investimentu finanseiru?

• Investimentu iha ativus fíziku: liu husi Orsamentu Estadu,

determina karik ita investe ho prudente (retornu diak)?

• Investimentu iha ativus finanseiru: iha Fundu Petróleu. Montante

husi investimentu refleta decizaun orsamentu ( konsumu no

investimentu iha ativus fíziku)

Ita bele identifika area barak presiza osan barak, presiza haree ida

ne iha relasaun ho buat nebe ita bele.

Gasta osan barak tebes iha tinan hirak deit, maibe bele obriga ita

hatun ita nia gastus signifikante iha tempu oin mai, karik preciza tetu

balansu no sustentabilidade modelu dezemvolvimentu hanesan ne’e

?.

Osan husi rekursus minerais laos reseitas lolos, maibe tranferensia

ativus husi rekursus petroleu ba osan.

Polítika inveestimentu signifika ita nia oan sira bele goza mos reku-

soin ne aban bainrua.

Esperiensia husi nasaun seluk nebe iha reseitas petróleu hatudu

katak diak liu rai osan iha fundu ida.

Page 9: Gestaun Operasional Fundu Petroleo Timor Lestelaohamutuk.org/econ/OGE17/docs/BCTLKKFPOct2016.pdf · nst. (hasa’evalor kapital humanu). Page 13 Investimentu Domestika sei karik sei

Page 9

Investimentu Doméstika vs Internasional Banku Mundial (“Sovereign Wealth Funds and Domestic

Investment in Resource-Rich Countries: Love Me, or Love Me

Not?” – January 2014) :

Difikuldade atu separa decizoens investimentu Fundu Soberanu

husi interferensia polítiku.

• Investimentu iha rai liur sei kuaze laiha konflitus de intereses

kompara iha rai laran, partikularmente investimentu sira ne’e

boot kompara ho orsamentu estadu.

Infraestrutura Doméstika iha nasaun sira foin dezenvolve dadaun,

normalmente ho senario risku nebe boot no yield nebe boot nebe

bele komplementa ezistente estratégia investimentu Fundu

soberanu ida.

• Atualmente FP investe iha títulus soberanu ho grade nebe

aas no asoens merkadu dezenvolvidu sira.

• Laiha investimentu domestika ida iha Timor-Leste mak ho

kualidade hanesan ne’e.

Page 10: Gestaun Operasional Fundu Petroleo Timor Lestelaohamutuk.org/econ/OGE17/docs/BCTLKKFPOct2016.pdf · nst. (hasa’evalor kapital humanu). Page 13 Investimentu Domestika sei karik sei

Page 10

Menus kapasidade atu halo dezenhu,evaluasaun, selesaun no implementasaun porojetus multiplika obstaklus governu bajestaun projetus infraestruturas.

• Governu rekunhese ida ne’e iha fatin/nasaun barak hodiimpresta osan ba infraestruturas, hodi hetan peritus no jestaunde projetus, no mos aspetus finanseiru.

Questaun sasukat/referensia (benchmark) no prezervasaundezempenhu

• Valuasaun investimentu doméstika bele la ho objetividade, tanba la eziste fererensia (benchmark) atu uja hanesansasukat hodi determina dezempenhu investimentu.

Mantein konsistensia ho estabilidade polítika makro-ekonomia nian

• Injesaun osan ho montante bo’ot husi Fundu Petróleu ba ekonomia

nebe kiik bele hamosu risku nebe bele kauza instabilidade ekonomia.

• Maibe, halo gastus liu husi orsamentu estadu permite prosesu tomak

sujeitu ba jestaun no análiza fiskal.

Page 11: Gestaun Operasional Fundu Petroleo Timor Lestelaohamutuk.org/econ/OGE17/docs/BCTLKKFPOct2016.pdf · nst. (hasa’evalor kapital humanu). Page 13 Investimentu Domestika sei karik sei

Page 11

Siklu makroekonomia no presu ativus, bele exazera karik Fundu

Soberanu ida investe iha tempu kresimentu ekonomia nebe diak (boom).

− Natural, investe boot wainhira kondisaun ekonomia diak. Wainhira folinmina sa’e (liu $100) governu adopta maneira “front loading” hodi

investe iha infraestruturas. Wainhira mina folin tun, investimentu

doméstika mos tun maske Fundu soberanu ne dejenu atu prezerva

investimentu nebe kontinua ba bebeik.

Investimentu direta Fundu Soberanu ba ekonomia doméstika iha

potensia la liu fiskalizasaun no kontrolu Parlamentu ba gastus, rezulta

programa investimentu públiku ne’ebe la efisiensia no fragmentadu.

• Investimentu direta potensia la tranparansia, ho razaun

“komersialmente sensitivu” hodi publika informasaun mínimu ba

públiku.

Aumenta tan Fundu Soberanu sai hanesan entidade ida tan hodi investe

iha rai laran hamosu potensia multiplika risku ba mal gastus,

fragmentasaun orsamentu, intervensaun polítiku no falta kordenasaun ho

polítika fiskal.

Page 12: Gestaun Operasional Fundu Petroleo Timor Lestelaohamutuk.org/econ/OGE17/docs/BCTLKKFPOct2016.pdf · nst. (hasa’evalor kapital humanu). Page 13 Investimentu Domestika sei karik sei

Page 12

Tansa mak FP investe iha rai liur, suporta

dezemvolvimentu ekonomia iha rai seluk duke investe

iha Timor - Leste

Investe FP iha rai liur diak ba Timor – Leste, laos ita hakarak atu

suporta dezemvolvimentu nasaun seluk nian.

− Kualidade Investimentu ho Retornu no nivel risku nebe asume.

Timor – Leste laos deit presiza osan hodi atinji kresimentu

ekonomia nebe forte, maibe presija mos polítika diak, ambiente

regulamentu nebe forte, aumenta kapasidade no kualidade

instituisaun, kualidade,edukasaun, hasa’e kualidade emprezas

nst. (hasa’e valor kapital humanu).

Page 13: Gestaun Operasional Fundu Petroleo Timor Lestelaohamutuk.org/econ/OGE17/docs/BCTLKKFPOct2016.pdf · nst. (hasa’evalor kapital humanu). Page 13 Investimentu Domestika sei karik sei

Page 13

Investimentu Domestika sei karik sei fo retornu diak?

• Saida mak sei akontese karik ita lori FP mai rai deit iha BNU,

Madiri ho ANZ? Sira sei la aumenta sira nia kreditu (determina

husi valor creditu kliente sira), maibe sira sei investe barak liu

iha rai liur. Diak liu ita investe rasik iha rai liur para poupa kustu

intermediariu.

Fundu Petroleu boot tebes iha kontextu ekonomia domestika:

• Timor Leste nia ekonomia ki’ik liu atu absorve osan hirak ne

• Investe iha rai liur reduz risku concentrasaun, risku

finanseiru, risku politiku.

Page 14: Gestaun Operasional Fundu Petroleo Timor Lestelaohamutuk.org/econ/OGE17/docs/BCTLKKFPOct2016.pdf · nst. (hasa’evalor kapital humanu). Page 13 Investimentu Domestika sei karik sei

Page 14

Risku konsentrasaun bele reduz liu husi diversifika investimentu

FP.

Risku finanseiru bele reduz liu husi investe iha instrumentus

finanseiru oi-oin iha merkadu nebe iha regulamentu forte, no

likidu, signifika bele fa’an instrumentu sira ne wainhira precija.

Risku polítiku bele reduz liu husi hamenus konsiderasaun

polítiku ne’ebe bele influensia desizaun investimentu nian.

Tanba se lae bele rezulta retornu nebe aat liu duke investe iha

rai liur karik iha mal governasaun no korupsaun.

Page 15: Gestaun Operasional Fundu Petroleo Timor Lestelaohamutuk.org/econ/OGE17/docs/BCTLKKFPOct2016.pdf · nst. (hasa’evalor kapital humanu). Page 13 Investimentu Domestika sei karik sei

Page 15

Konkluzaun

Investimentu domestiku:

• Kapasidade absorbe iha ekonomia kiik.

• Menus kapasidade atu halo dezenu, valuasaun, selesaun,

implementasaun projetus.

• Qualidade atu for returnu ho nivel risku nebe atu asume.

• Investimentu doméstiku liu husi Orsamentu Estadu.

Investimentu rai liur iha instrumentus sira kualidade aas,

regulamentu forte, diversifikadu, líkidu, fo retornu tuir risku nebe

asume.

Lei Fundu Petroleu (Art 15.1) permite investimentu iha

instrumentus nebe emite ou situa iha nasaun soberanu sira alein

Timor-Leste.

Page 16: Gestaun Operasional Fundu Petroleo Timor Lestelaohamutuk.org/econ/OGE17/docs/BCTLKKFPOct2016.pdf · nst. (hasa’evalor kapital humanu). Page 13 Investimentu Domestika sei karik sei

Page 16

Obrigadu