Muld on maapinna pindmine kiht, mille tähtsaim omadus on viljakus. Viljakus on mulla võime varustada taimi vajalike toitainete, vee ja õhuga. Viljakus sõltub huumushorisondi paksusest. Muld on kombinatsioon elus ja eluta loodusest.

Elus osa (orgaaniline) – *bakterid*vetikad*seened*ainuraksed*pisiloomadEluta osa (anorgaaniline) – *gaasiline osa(mullaõhk)*vedel osa(mullavesi)*tahke osa – mineraalne(lähtekivim, kruus, liiv, savi) ja orgaaniline(mullakõdu, huumus)

Mullalõimis – ehk mehhaaniline koostis näitab, millise suurusega mineraalosakestest muld koosneb.SL – saviliiv (domineeriv on eespool)LS – liivasavi

Muld kujuneb lähtekivimi murenemisel. Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutmine temp, vee ja elusorganismide toimel. Murenemise liigid:

1.Füüsikaline ehk rabenemine – kivim peenestub eri suurusega osadeks, kuid mineroloogiline ja keemiline koostis ei muutu (kivim läheb katki). Ülekaalus kuivas ehk ariitses kliimas, kus temp ööpäevane kõikumine on suur(kõrb, troopika).2.Keemiline ehk porsumine – muutub kivimi keemiline koostis, kuna osa lahustuvaid aineid eraldub; väliskuju muutub suhteliselt vähe. Ülekaalus niiskes ehk humiidses kliimas(ekvatoriaalsed vihmametsad)3.Bioloogiline – algab taimede kinnitumisega kivimitele. Kaks aspekti:a)biokeemiline -> jääkainedb)mehhaaniline -> taime juured

Muldi kujundavad tegurid:1)lähtekivimid – annavad mullale mineraalse aluse ja füüsikalised ning keemilised omadused.2)reljeef – liigestatud reljeefil on mulla tekkele tingimused mitmekesisemad.

3)aeg – muldade vanus ja väljakujunemisaste sõltub konkreetse koha vanusest. (nt Lõuna-Eestis vanem muld kui Põhja-Eestis -> jääkihi taandumine)4)Kliima – külm/kuiv – protsessid aeglased, palav/niiske – kiired5)Taimestik, loomastik – kõdunemine soodustab huumuskihi teket.

6)Inimtegevus – muldade kultuuristamine võib mulla viljakuse tõusule(väetamine, niisutamine, kobestamine)

Mullaprofiil – mulla horisontide läbilõige lähtekivimist maapinnal. Mullahorisondid on erineva värvuse, koostisega mullakihid, mis on kujunenud muldade arengu käigus.

Kõduhorisont – orgaaniline horisont, mis koosneb erineva lagunemisastmega kõdust

Huumushorisont – tumeda värvusega, toitaineterikas, kus toimub org aine kogunemine. Viljakaimad mullad rohtlates Venemaal, Ukrainas, USAs, Argentiinas(mustmullad), huumushorisondi paksus 2m. Eestis 30cm.

Väljauhtehorisont – heleda värvusega kiht, kus sademeline vesi on toitained ära viinud.

Sisseuhtehorisont – tumedama värvusega kiht, kus kogunevad allapoole liikuvad huumusalused.

Lähtekivim – mulla mineraalne lähtematerjal, selle suurenemisel mulla paksus suureneb.

Muldades toimuvad protsessid

Tundra–> turvastumine – org aine mittetäielik lagunemine pideva liigniiskuse tagajärjel(all igikelts, vähene aurumine).–> gleistumine – mulla mineraalosa muutub hapnikuvaeses ja veerohkes keskkonnas savikaks.Parasvöötme metsavöönd–> leetumine/leostumine – toitainete väljauhtumine sügavamale ja heleda väljauhtehorisondi teke.Rohtla–> kamardumine – huumusaine ladestumine mulda. NB ainult looduslik protsess, mis tõstab mulla viljakust.Poolkõrbed, kõrbed–> sooldumine – mulla vees lahustunud soolade välja kristalliseerumine maapinnal vee aurumise tõttu kuivas ja kuumas kliimas.Vihmametsad–> ferralisatsioon – pinnasesse imbuva suure vihmavee hulga mõjul kantakse taimedele vajalikud toitained sügavale ja alles jäävad vees vähe lahustuvad ühendid.

Aineringe väga kiire ja vajalikud toitained omastatakse kiiresti ning huumushorisonti ei teki.

Muldade degradatsioon – inimtegevuse mõjul muldade hävinemine või kahjustamine.

1)keemiline degradatsioon –>a)happevihmad – tööstustest väävli ühendite sattumine atmosfäärib)liigväetamine ja mürkkemikaalide kasutamine2)füüsikaline degradatsioon –>a)kõrbestumine – ülekarjatamine ja taimestiku mahavõtmineb)maavarade kaevandaminec) asulad, ühendusteed ehk antropogeensed maastikud3)looduslikud –> deflatsioon(tuulekanne) esineb kuivades tasaste põllustatud piirkondades. Erosiooni alaliike (Erosioon – pinnavesi kannab pindmised mullakihid minema)