LAND THAT BREAKS THE WAVESESTONIA AT THE WORLD EXPOSITIONEXPO 2000 HANNOVER

MAA, MIS MURRAB LAINEIDEESTI MAAILMANÄITUSELEXPO 2000 HANNOVER

LAND THAT BREAKS THE WAVESESTONIA AT THE WORLD EXPOSITIONEXPO 2000 HANNOVER

MAA, MIS MURRAB LAINEIDEESTI MAAILMANÄITUSELEXPO 2000 HANNOVER

Produktsioonigrupp TALLINN 2000

Eesti Vabariigi Valitsuse otsus osaleda maailmanäitusel EXPO 2000Hannover oli riigi tulevikueesmärke silmas pidades strateegiliseltväga ettenägelik samm. Saksamaal toimunud maailmanäitus oli Eestijaoks läbi aegade olulisim, arvestades Eesti riigi arengus murrangulistetappi Euroopa Liidu ja NATOga liitumisel ning Saksamaa kasvavattähtsust majandus-, turismi- ja kultuuripartnerina.

Arenenud riikide “klubi” liikmeks pürgides tuleb käituda selle “klubi”reeglite järgi. Uustulnukal tuleb visa töö ning loovusega tõestadaenda võimeid ja sobivust. Seetõttu püüdis EXPO 2000 Eesti töörühmanda oma parima, et maailm teadvustaks Eesti kui kaasaegse kiireltareneva ja eduka riigi.

Iseseisva riigina kuuendat korda maailmanäitustel osaledes oli Eestiesimest korda väljas oma rahvusliku paviljoniga. Kuusekatusegapaviljoni teadsid paljud külastajad enne EXPO-le tulekut ning loode-tavasti jättis kõigile selle oma silmaga nägemine positiivse ja sügavamulje.

Eesti kuuskede all oli kogu näituse vältel palju vilgast elu ja suhtlemist –aukülalisena arvukaid kõrgetasemelisi poliitika-, majandus- ning kultuuritegelasi välisriikidest ja kodumaalt, kultuurikollektiivideesinemisi ning iga päev kümneid tuhandeid uudishimulikke külas-tajaid. Eesti ekspositsioon kujunes Hannoveris üheks külastatavamaksning pälvis tunnustust esitluse omanäolise ja elegantserealiseerimise eest.

Teades, et edukas ja teiste riikidega võrdväärselt atraktiivne esinemineaitab süvendada usaldust ja positiivset hinnangut Eesti suhtes,tegutsesid oma maa tuntuse ja lugupidamise suurendamisekskäsikäes riiklik ja erasektor. Tänan riigi esindajana kõiki organisat-sioone, ettevõtteid ning sadu inimesi, kes andsid oma panuse Eestimaailmanäitusel osalemise ettevalmistusse ning läbiviimisse –ideede genereerijaid ja elluviijaid, toetajaid ja konstruktiivseidkriitikuid.

Jagamaks tehtud tööd ja vaeva ning nopitud küpseid vilju, on teie käesraamat Eesti esinemisest maailmanäitusel EXPO 2000 Hannover.

Armand Andres PajusteEXPO 2000 Hannover

Eesti peakomissar

The decision of the Government of the Republic of Estonia to participatein the EXPO 2000 World Exhibition in Hannover was strategically avery prudent step considering the future goals of Estonia. The worldexhibition that took place in Germany was the most important of alltime for Estonia, considering the critical stage in the development ofEstonia as a nation in its aspirations to join the European Union andNATO, in addition to the importance of Germany as a partner ineconomy, tourism and culture.

When aspiring to become a member of the “club” of developed countries,one must behave according to the rules of that “club”. The newcomermust prove his abilities and suitability through diligent work and anabundance of creativity. This is why the EXPO 2000 Estonian workgroup did its best to make the world aware of Estonia as a rapidlydeveloping, successful, contemporary country.

Estonia participated as an independent country in World Expositions forthe sixth time and came out with its own national pavilion for thefirst time. Many visitors knew about the “pavilion with the roofcovered with fir trees” before coming to EXPO. Hopefully seeing itwith their own eyes left everyone with a positive lasting impression.

There was a great deal of lively activity and intercommunication underthe Estonian firtrees over the course of the entire exposition. Therewere numerous high level political, economic and cultural figuresfrom home and abroad as guests of honor, performances by culturalcollectives and tens of thousands of curious visitors every day. TheEstonian exposition turned out to be one of the most visited inHannover and earned recognition for the originality of its presen-tation and its elegant realization.

The public and private sectors worked hand in hand to increase therecognition and respect of their country since they realized that asuccessful showing as equally attractive as that of other countrieshelps to reinforce a positive evaluation of Estonia. As a representativeof the public sector, I thank all organizations, businesses and thehundreds of people who contributed to the preparation andrealization of the participation of Estonia in the World Exposition. Ithank the generators of ideas and those who brought them to life,supporters and constructive critics.

You hold in your hands the book about Estonia's participation in the EXPO2000 World Exposition in Hannover. May it serve to share the workdone and the effort put into it, along with the ripe fruit that has beengathered from it as a result.

Armand Andres PajusteEXPO 2000 Hannover

Estonian Commissioner General

Eessõna lk. 01

EXPO 2000 Hannover arvudes lk. 05

Eesti paviljon Hannoveris lk. 05

Eesti osalemine maailmanäitustel läbi aegade lk. 06

EXPO 2000 ettevalmistus lk. 08

Osalemise eesmärgid lk. 10

Paviljoni kontseptsioon lk. 11

Ekspositsioon – küllakutse Eestisse lk. 13

Eesti kultuuriprogramm maailmanäitusel lk. 14

Eesti rahvuspäev lk. 15

EXPO mõte lk. 16

Nii nad müüsidki meie riigi! lk. 17

Külalised paviljonis lk. 18

Väljavõtted paviljoni külaliste raamatust lk. 19

Valik katkendeid ajakirjandusest lk. 20

Fotod ja joonised lk. 22

EXPO 2000 Eesti töörühm lk. 68

Idee ja teostus lk. 69

Toetajad lk. 71

Fotode autorid lk. 72

Introduction page 01

EXPO 2000 Hannover in Figures page 05

Estonian Pavilion in Hannover page 05

Estonia in the World Expositions throughout Time page 06

Preparation for EXPO 2000 page 08

Goals for EXPO 2000 page 10

Concept of the Pavilion page 11

Exposition – an Invitation to Estonia page 13

Estonian Cultural Program at the World Exposition page 14

National Day of Estonia page 15

The Idea of EXPO page 16

Thus They Sold Our Country! page 17

Visitors to the Estonian Pavilion page 18

Excerpts from the pavilion guest book page 19

A Selection of Excerpts from the Press page 20

Photos and Drawings page 22

EXPO 2000 Estonian work group page 68

Involved in the Project page 69

Supporters page 71

Photo Credits page 72

CONTENTSSISUKORD

Koostaja / Compiled by Andrus Kõresaar, Raivo Kotov

Toimetaja / EditorAili Ohlau, Triin Ojari

Tekstid / TextsAndrus Kõresaar, Marju Kullasepp,Aili Ohlau, Reet Remmel

Kujundaja / Design Arbo Tammiksaar

Keeletoimetaja / Editor of the Estonian textMargit Arusoo

Tõlge / TranslationA&A Lingua ja Peeter Tammisto

Väljaandja/ Published byProduktsioonigrupp OÜ

Trükk/ Printed byUniprint

ISBN 9985-60-956-5

© Produktsioonigrupp, 2000

Toimumise aeg: 1. juuni – 31. oktoober 2000Kestvus: 153 päeva, ekspositsioonid avatud 12 tundi päevasKoht: Saksamaa, Hannover

EXPO territoorium: 160 hektaritOsalejad: 173 riiki ja rahvusvahelist organisatsiooniOma paviljoniga olid esindatud 53 rahvust ja organsiatsiooni Külatajad: 18 miljonit inimest, sealhulgas 20 tuhat riigipead ja kõrge-

tasemelist riigiesindajatKülastajad pidid läbima 56kilomeetrise distantsi nägemaks kõiki näitusi

ja paviljone Toimus 15 tuhat kultuuriüritust, neist 95 % oli pileti hinna seesPikim etendus, “Faust” kestis 21 tundi Seni on toimunud 61 maailmanäitust 13 erinevas riigis

Time: June 1 – October 31, 2000Duration: 153 days, exhibitions were open 12 hours a dayLocation: Germany, Hannover

Area covered by EXPO 2000: 160 hectaresParticipants: 173 countries and international organizations, 53 nations and

organizations had their own pavilionVisitors: 18 million people, including 20 thousand heads of state and

high-ranking government officialsVisitors had to cover a distance of 56 kilometers if they wanted to see all

the pavilions and exhibitions.15 thousand cultural events took place at the World Exposition and 95%

of them were included in the ticket priceThe longest cultural event at EXPO2000, the performance of “Faust”,

lasted 21 hours61 World Expositions have taken place in 13 different countries to date

EXPO 2000 HANNOVER IN FIGURESEXPO 2000 HANNOVER ARVUDES

Location: On Europa Boulevard together with the pavilions of Holland,Ireland, Italy, Lithuania, Latvia, Portugal, France, Rumania, Germany,Finland, Great Britain, Denmark and Hungary

Lot area: 1500 m2 (25 x 60 m)Area covered by the building: 675 m2

Exposition hall: 470 m2

Conference room: 44,3 m2

Height: 18.5 m168 fir trees in 24 rows on the pavilion roof were connected to 504

limestone replicas under the floorPermanent pavilion personnel: commissioner general, deputy commis-

sioner general, pavilion director, 2 hostesses, IT operator, mechanicalsystems operator, souvenir shop sales clerk

The exposition consisted of 3 main screens of dimensions 7.2 x 3 meters.Each was equipped with 4 projectors and 11 touch-sensitive screenswith autonomous computer programs

The pavilion was opened and closed with the raising and lowering of theEstonian flag accompanied by the Estonian national anthem

2.7 million people, or 15% of all EXPO visitors, visited the Estonian pavilionThe largest number of visitors in a day was 32 thousandOn average, 17.6 thousand visitors per day or 1500 visitors per hour walked

through the pavilionThe cost of Estonia's participation in the world exposition was 54 million

kroons

Asukoht: Euroopa bulvaril koos Hollandi Iirimaa, Itaalia, Leedu, Läti,Portugali, Prantsusmaa, Rumeenia, Saksamaa, Soome, Suurbritannia,Taani ja Ungari paviljonidega

Krundi pindala: 1500 m2 (25 x 60 m)Hoonealune pind: 675 m2

Ekspositsioonisaal: 470 m2

Konverentsiruum: 44,3 m2

Kõrgus: 18,5 m168 kuuske 24 reas paviljoni katusel olid ühendatud põranda all paikneva

504 paekivimulaañiga Paviljoni alaline personal: peakomissar, asekomissar, paviljoni direktor, 2

stendisti, IT operaator, mehhaanikaoperaator, suveniirikaupluse müüjaEkspositsioon koosnes 3 peaekraanist suuruses 7,2 x 3 meetrit, igaüks

varustatud 4 projektoriga, ja 11 puutetundlikust, autonoomsearvutiprogrammiga ekraanist

Paviljon avati ja suleti Eesti lipu heiskamisega riigihümni saatelEesti paviljoni külastas 2,7 miljonit inimest ehk 15% kõigist EXPO

külastajatestSuurim arv külastajaid päevas oli 32 tuhat inimestKeskmiselt läbis paviljoni 17,6 tuhat külastajat päevas ehk 1500 külastajat

tunnisEesti maailmanäitusel osalemine maksis 54 miljonit krooni

ESTONIAN PAVILION IN HANNOVEREESTI PAVILJON HANNOVERIS

Viimase 150 aasta jooksul on korraldatud kuuskümmend üks rahvus-vahelist maailmanäitust, neist esimene 1851. aastal Londonis. Selleston nüüd 139 aastat, kui Eesti ajakirjanduses ilmus esimene sõnum

maailmanäituse kohta. 19. oktoobril 1861 kirjutati “RevalscheZeitungis”, et laevaga lähevad Inglismaale teele klaaspurgis tallinnakilud, piiritus ja napsid, äädikas ja teraviljanäidised. Pole teada, kasneed ka Londonis 1862. aastal välja pandi.

Sama teadmatus valitseb 1873. aasta Viini maailmanäituse suhtes. “EestiPostimehes” siiski mainitakse, et Baltimaadest saadetakse Austria-Ungarisse 100 pakki eksponaate, ühtlasi on moodustatud komitee, etkäsitöölised ja koolmeistrid pääseksid näitusele silmaringi laiendama.Kui uskuda 1888. aasta 1. novembri “Saarlast”, siis esimese kuldaurahapälvis Eesti ettevõtetest Pariisi näitusel 1878 Kuressaare Wildenburginahavabrik. Ent küsimärgiks jääb, miks juhtivad ajalehed sellestvaikisid. Kindel on aga eestlaste osavõtt Pariisi 1900. aasta maail-manäitusest. Oma toodangut eksponeeris Lutheri mööblivabrik (mitteainult laudu-toole, vaid ka reisikohvreid), lauale pandi tallinna kilud,hobusekasvataja Werncke olevat aga saatnud Prantsusmaa pealinnavõidu sõitma oma parimad hobused. Suure hõbeauraha tõi ära mulgiööbik Aino Tamm, esimene eesti kutseline laulja esitas tuhandete ees“Lauliku lapsepõlve”.

1933. aasta Chicago maailmanäitusel osalemise eest küsisid organi-saatorid Eestilt 64 000 dollarit, seda raha ei leidnud riik egaäriringkonnad. Ettevõtlik proua Elisabet Judas rääkis augu pähekreeklastele ja nende paviljonis näidati Tartu Naisseltsi käsitöid,Tallinna Kunsttööstuskooli filigraanesemeid, Taaralinna kullasseppadehõbelusikaid, preese, sõlgi ja sõrmuseid, samuti ehteid Narvast jaRakverest. Kuid kreeklased läksid pankrotti ja paviljon haamri alla,isegi eesti labakindaid ei saadud enam tagasi. Seejärel poseerisidrahvariietes eesti naised sakslaste “Schwarzwaldi külas”, reklaamideskeediseid, mis olid purki pandud pealinna naiskutsekoolis.

BRÜSSEL (BELGIA), 1935Kõigil Euroopa riikidel oli oma paviljon, välja arvatud Saksamaal,

Hispaanial ja Eestil. Belgia-Eesti ja Eesti-Belgia kaubanduskodadeeestvedamisel pandi nende kodade hallis välja Eestit tutvustavadfotod ja diagrammid, kodukäsitöö ja turismireklaam. Huvitavaimeksponaat oli valgustusseadmega Eesti Vabariigi majandus-geograafiline kaart. Esinemine andis õiguse esmakordselt maail-manäitusel heisata sinimustvalge rahvuslipp.

PARIIS (PRANTSUSMAA), 1937 Eesti esines Balti ühispaviljonis, et elavdada väliskaubandust, teha

kultuuri- ja turismipropagandat. Eestlasi saatis edu arhitektuuri-konkursil: kolmest auhinnakohast kuulusid kaks meile. Balti paviljonehitati pärnaka Aleksander Nürnbergi projekti järgi. Kahjuks jäid meie

During the last 150 years there have been 61 international worldexpositions. The first of them took place in 1851 in London. Onehundred and thirty-nine years have passed since the World Exposition

was first mentioned in the Estonian press. Revalische Zeitung wroteon October 1, 1861, that jarred Tallinn sprats, spirits, alcoholic potions,vinegar and samples of grain would be sent to England by ship. It isnot known if these goods were exhibited in London in 1862.

It was a similar story with the World Exposition of 1873. Eesti Postimeesannounced that 100 packages of exhibits would be sent to Austria-Hungary from the Baltic states, and at the same time a committeewould be formed to help handicraftsmen and school teachers visitthe exposition to expand their horizons.

If the newspaper Saarlane is to be believed, the first Estonian enterpriseto earn a gold medal at an Exposition was the Wildenburg LeatherFactory of Kuressaare at the World Exposition in Paris, 1878. Thequestion arises as to why the leading Estonian newspapers did notmention it at all. But it is certain that Estonians did participate in theParis World Exposition in 1900. The Luther Furniture Factory exhibitedits products (not only tables and chairs, but also suitcases); Tallinnsprats were put on the table; a horse breeder called Wernckesupposedly sent his best horses to compete at the races in the capitalof France. But the highlight of the exposition for Estonia was the firstEstonian professional singer, the nightingale Aino Tamm, bringinghome a big silver medal for performing “A Singer's Childhood” for anaudience of thousands.

The organisers of Chicago World Exposition (1933) asked for 64,000dollars from Estonia, but neither the state nor the business sectorwere able to come up with that sum. Mrs. Elisabet Judas, a spiritedlady, talked the representatives of Greece into exhibiting severalEstonian items in their pavilion: the needlework of Tartu Women’sAssociation; the filigree works of Tallinn Art and Craft School; silverspoons, brooches, pins and rings made by the goldsmiths of Tartu;jewellery from Narva and Rakvere. But the Greeks went bankrupt andtheir pavilion went under the hammer; even Estonian mittens werenot recovered. Later, Estonian women in folk costumes posed in theGermans' “Schwartzwald Village”, advertising jams which werecanned in the women’s trade schools of Tallinn.

BRUSSELS (BELGIUM), 1935All European states had their own pavilions except Germany, Spain and

Estonia. Thanks to the initiative of Belgian and Estonian chambers ofcommerce, though, some items were exhibited in the halls of thesechambers, and thus Estonia had the right to hoist the blue, black andwhite at the World Exposition for the first time. Estonia wasintroduced to the world by photographs, diagrams, handicraft andtourism advertisements. An economic geographical map of theRepublic of Estonia complete with a lighting installation was themost interesting exhibit.

PARIS (FRANCE), 1937Estonia displayed its exhibits in the co-operative Baltic pavilion to enliven

foreign trade and propagate Estonian culture and tourism. Estonianswere successful in the architecture contest, receiving two of threeprizes. The blueprint for the Baltic pavilion was created by theprizewinner from Pärnu, Aleksander Nürnberg. Unfortunately, ourindustries and businesses were not represented at the Paris EXPO(except for minimal regard to oil shale). Koort’s ceramics, Taska’sleatherworks, Eric Adamson’s carpets and Vunderlich’s bar cabinet inthe intarsia technique were in the spotlight. Visitors liked the bigGobelin tapestry depicting the national and local coats of arms. Also,300 Estonian books were displayed in the EXPO pavilion of printing. Atthe last World Exposition held in Europe before the Second World War,Estonia received 7 grands prix, 8 honorary diplomas, 6 silver medalsand 1 bronze medal.

ESTONIA IN THE WORLD EXHIBITIONSTHROUGHOUT TIME

EESTI OSALEMINE MAAILMANÄITUSTELLÄBI AEGADE

Baltimaade paviljon Pariisis 1937. a. Arhitekt Aleksander Nürnberg.Baltic pavilion at Paris World Exposition in 1937. Architect Aleksander Nürnberg.

tööstus (kui mitte arvestada minimaalset tähelepanu põlevkivile) jaäri Pariisi EXPOst eemale, tooni andsid Jaan Koorti keraamika, EduardTaska nahkehistööd, Adamson-Ericu vaibad, Vunderlichi intarsia-tehnikas baarikapp. Külastajaile meeldis riigi ja linnade vappidegasuur gobelään. Lisaks oli EXPO trükiasjanduse paviljonis väljas 300Eesti raamatut. Viimasel enne sõda Euroopas peetud maailmanäituselteenis Eesti 7 grand prixd, 8 audiplomit, 6 hõbedast ja ühe pronksiseautasu.

BRÜSSEL (BELGIA), 1958Eesti tooted olid edukad, kuigi tuli esineda Nõukogude Liidu värvides.

Kuldmedali pälvisid Sindi vabrik villaste kangaste ja TallinnaKunstikombinaat vaipade, tekstiili ja nahkehistööde eest.Hõbemedaleid tuli kolm: selle said “Marati” pesu, Tallinna Moemajakleidid ja raadioaparaat “Estonia”. Pronksini jõudsid TallinnaMööblivabriku puust mänguasjad, “Kommunaari” jalatsid jakooliõpilaste rahvusliku ornamendiga nahast tööd. Veel teenisdiplomi “Punase RETi” mõõteaparatuur.

MONTREAL (KANADA), 1967Kordus sarnane lugu: tunnustuse pälvisid just meie elektriorel, Tiit Kuusik

ning ansambel “Laine”, Paul Keres andis simultaane.SPOKANE (USA) 1974Esmakordselt pühendati EXPO ainuüksi keskkonnakaitsele. Nõukogude

paviljoni kujundasid Eesti disainerid Toivo Gans ja Mait Summatavet.Teaduskonsultantide osakonda juhatas Tallinna Botaanikaaia direktorJüri Martin.

BRISBANE (AUSTRAALIA), 1988EXPO deviis oli seekord “Vaba aeg tehnikasajandil”, Eestit esindasid

maketid, suusad, reketid, lelud, meened, kõige menukamad olid agameie laste joonistused.

SEVILLA (HISPAANIA), 1992Eesti esines Balti paviljonis. Kohale veeti 40 tonni paekivi ja rauda, rajatav

platvorm pidi stiliseerima meie kaarti – kuid kas külastajad seda ikkataipasid? Eesti pressis poleemikat tekitanud kujundus oli küllaptingitud ka piskust eelarvest, mis oli väiksemaid kogu EXPO-l.

TAEJON (LÕUNA KOREA), 1993Eesti jagas paviljoni Läti ja Leeduga. Teema oli “Teaduse ja tehnikaga XXI

sajandisse”, oma tooteid tutvustasid “Paekivitehas”, “Salvo”, “Uku”, “ARSJuveel”, “Linda” jt. Eesti Vabariigi paremaks tutvustamiseks olivalmistatud kahe ja poole tunnine filmiprogramm. Balti paviljonis käisligi poolteist miljonit inimest.

LISSABON (PORTUGAL), 1998Eesti ekspositsiooni kujundas kunstnik Ando Keskküla. Et EXPO temaatika

hõlmas ookeani ja merd, siis olid meilt esindatud nii Tallinn, Pärnu,Kuressaare kui Haapsalu. 640ruutmeetrise ekspositsioonipõhielement oli kosmosekaart Eestist.

HANNOVER (SAKSAMAA), 2000Esmakordselt maailmanäituste ajaloos esitles Eesti ekspositsiooni oma

paviljonis.

Vello LäänAjakirjanik

BRUSSELS (BELGIUM), 1958Estonian products were successful, although Estonia had to participate

under the colours of the Soviet Union. Gold medals were given to theSindi Factory for woollen textiles and the Tallinn Art Factory forcarpets, textiles and ornamental leatherwork. Estonia received threesilver medals: one for underwear made at “Marat”, one for TallinnFashion House dresses, and one for the radio “Estonia”. Wooden toysmade at the Tallinn Furniture Factory, footwear made at“Kommunaar” and leatherwork with national ornamentation made byschool children were considered worthy of bronze awards. “PunaneRET” received a diploma for a measuring apparatus.

IN MONTREAL (CANADA), 1967, it was the same story: our electricorgan, singer Tiit Kuusik and the ensemble “Laine” were lauded; PaulKeres played simultaneous games of chess.

IN SPOKANE (USA), 1974, EXPO focused for the first time onenvironmental protection only. The Soviet pavilion was designed bythe Estonian designers Toivo Gans and Mait Summatavet. The head ofthe Scientific Consultants Department was Jüri Martin, Director ofTallinn Botanical Garden.

The motto of the 1988 EXPO in BRISBANE (AUSTRALIA) was “FreeTime in the Century of Technology”. The Estonian display includedmodels, skis, rackets, toys, souvenirs; drawings made by children werethe most successful.

SEVILLE (SPAIN), 1992Estonia presented a display at the Baltic pavilion. 40 tons of limestone

and iron were shipped in. The platform that was created wassupposed to be a stylised map of Estonia, but it was more than likelythat visitors did not understand that. The design, heatedly discussedin the Estonian press, was a result of a low budget, probably thecheapest display of all.

TAEJON (SOUTH KOREA), 1993Estonia shared a pavilion with Latvia and Lithuania. The government gave

1.5 million kroons for participation. The theme of the display was “Tothe 21st Century with Science and Technology”. The nationalLimestone Products Factory, “Salvo”, “Uku”, “ARS”, “Juveel”, “Linda” andother enterprises introduced their products. A two-and-a-half hourfilm program was created to give a good overview of the Republic ofEstonia. Approximately one-and-a-half million people visited theBaltic pavilion.

LISBON (PORTUGAL), 1998The Estonian exposition was designed by artist Ando Keskküla. As the

theme of this EXPO included the ocean and the sea, Estonia wasrepresented by Tallinn, Pärnu, Kuressaare and Haapsalu. The mainelement of the 640 square metre exposition was a satellite map ofEstonia.

HANNOVER (GERMANY), 2000For the first time in the history of world expositions, Estonia had its own

pavilion.

Vello LäänJournalist

Eesti ekspositsioon Lissaboni maailmanäitusel 1998. a. Autor Ando Keskküla / Estonian exhibition at Lisbon World Exposition in 1998. Author Ando Keskküla.

1995. aasta 15. mail andis Saksa suursaadik Henning von Wistinghausenpeaminister Tiit Vähile üle Saksamaa liidukantsler Helmut Kohliametliku kutse Eesti osalemiseks EXPO 2000-l.

Vastuskirja teatega Eesti otsusest maailmanäitusel osaleda saatispeaminister 1996. aasta veebruaris.

1998. aastal otsustas Eesti Vabariigi Valitsus anda EXPO Eesti esinemisekorraldamise õiguse Eesti Investeeringute ja Kaubanduse ArendamiseSihtasutusele (EIKAS).

1999. aasta aprillis kuulutati välja Eesti maailmanäitusel osalemiseideekonkurss ning mais EIKASe ja Eesti Arhitektide Liidu pooltettevalmistatud Eesti paviljoni arhitektuurivõistlus.

1999. aasta juulis kuulutas arhitektuurivõistluse ñürii välja konkursitulemuse. Võitjateks osutusid kaks tööd, millele anti teise kohapreemiad. Mitmete ekspertiiside järel valiti teostamiseks võistlustöö“MILLEPIEDI”, autoriteks Andrus Kõresaar ja Raivo Kotov.

1999. aasta 1. juunil ehk täpselt aasta enne maailmanäituse avamistallkirjastati näituse peakorraldajaga EXPO 2000 Hannover GmbHEesti osalemise leping.

1999. aasta septembrist algasid ministeeriumide, teadusasutuste, EestiInstituudi ja Turismiameti osavõtul mitmed suure ümarlaua diskus-sioonid, kus arutati EXPO ekspositsiooni ja teemasid. Väljapanekukoostamiseks ja näitamist väärivate objektide leidmiseks tehti saduettepanekuid. Samal ajal arutati valitsuskabinetis EXPO projekti rahas-tamist.

1999. aasta novembris otsustati esemelisest ekspositsioonist loobudaning lähtuda paviljoni ruumilisest kontseptsioonist, kajastada olulisiteemasid multimeedia ning animatsiooni vahenditega. Ainsaksesemeliseks erandiks jäi “Estonia” klaver. Paika pandi ka rikkalik Eestikultuuri esitlus ning muusikaline programm.

1999. aasta detsembris valiti riigihanke konkursi alusel ehitusepeatöövõtjaks SKANSKA Eesti AS. Veebruari algul alustatati koostöösKoger&Partneritega ehitustööde ettevalmistusi. Vajalikud materjalidtoodi kohale Eestist, need olid varem Viljandis valmis lõigatud jakeevitatud ning Hannoveris monteeris need Viljandi Metallitööstuseehitusbrigaad. Ajalises surutises ehitustegevust piirasid mitmedHannoveri messid, mis ummistasid liikluse. Eesti ehitajate kasutamineõigustas end igakülgselt, lahendus leiti igale võõral maal ehitusegaseotud takistusele.

German ambassador Henning von Wistinghausen presented Germanchancellor Helmut Kohl's official invitation to Prime Minister Tiit Vähion May 15, 1995 for Estonia's participation in EXPO 2000. Prime

Minister announced Estonia's decision to participate in his letter ofreply in February 1996.

The right to organize Estonia's appearance at EXPO was awarded to theEstonian Investment and Trade Development Foundation (EICDF) in1998.

In April 1999, a competition for the concept of Estonia’s participation atthe World Exposition was announced. The architectural competitionfor the Estonian pavilion prepared by EICDF and the EstonianAssociation of Architects was announced in May 1999.

The result of the competition was announced at the meeting of thearchitectural competition jury that took place in July 1999. Twoentries emerged as the winners and were awarded second placeprizes. The competition entry MILLEPIEDI designed by AndrusKõresaar and Raivo Kotov was selected for erection from the winningentries after several expert assessments.

On June 1, 1999, or exactly one year before the opening of the WorldExposition, the agreement for Estonia’s participation in the event wassigned with the exposition’s main co-ordinator, EXPO 2000 HannoverGmbH.

Many broad-based round table discussions regarding the exposition andthemes to be displayed at EXPO took place in September 1999 withthe participation of ministries, learned societies, the EstonianInstitute and the Bureau of Tourism. Hundreds of recommendationsfor the compilation of the display and for finding objects worthy ofexhibiting were made. At the same time, the government cabinetdiscussed the financing of the EXPO project.

The decision to abandon the concept of an exposition consisting ofobjects and to use the spatial concept of the pavilion as a basis wasmade in November 1999. Essential topics were instead to bepresented through the means of multimedia and animation. Theonly exception regarding objects was the Estonia piano. A richprogram of Estonian music and cultural presentations was planned.

SKANSKA Eesti AS was selected on the basis of public procurement as theprimary building contractor in December 1999. Preparations forconstruction work began in the beginning of February in cooperationwith Koger & Partners. The materials necessary for construction ofthe pavilion were brought from Estonia. They had been cut andwelded to order in advance in Viljandi, and a construction brigadefrom the Viljandi Metallitööstus put them together in Hannover.There was a tight time schedule for construction activity, which washampered by several fairs in Hannover that caused traffic jams. It wasalso complicated to organize construction work in several shifts andon weekends as is so common in Estonia.

The lively design process lasted until the end of February 2000. One ofthe most important stages during that time period was mid-December, when the blueprints were submitted to the HannoverBuilding Department for approval, and the final pavilion constructionbudget along with cost estimates for work in Germany were workedout. Since the budget had exceeded existing means, there was nochoice but to reduce the size of the pavilion. The duration of thedesign period grew longer as a result and the final design project wascompleted almost at the same time that the completion of the mainconstruction jobs was called for in the original plans. The basiccharacter of the pavilion remained unchanged. Only the proportionof the services section was reduced - the snack bar was eliminatedand the area for the sale of souvenirs was moved into the expositionhall. The project design and calculations passed through four stages

PREPARATION FOR EXPOEXPO 2000 ETTEVALMISTUS

EXPO projekti tutvustus. Saksamaa ja Eesti ettevõtluse esindajaid võõrustas oma residentsisSaksamaa Liitvabariigi suursaadik dr. Gerhard Enver Shrömbgens.The presentation of the EXPO project. The ambassador to Germany Dr. Gerhard EnverShrömbgens hosted in his residence the representatives of German and Estonian entrepreneurs.

2000. aasta veebruari lõpuni vältas aktiivne projekteerimisprotsess. Selleaja jooksul oli üks olulisemaid etappe detsembri keskpaik, milHannoveri Ehitusametis kooskõlastati joonised ning kujunes lõplikult,koos Saksamaa-poolsete kulutustega, paviljoni ehituseelarve. Etületatud oli olemasolevad võimalused, ei jäänud muud teed, kuivähendada paviljoni mahtu. Sellest tingituna projekteerimisaegpikenes ning lõplik projekt valmis pea samal ajal, kui algselt oliplaneeritud ehituse põhitööde lõpetamine. Paviljoni põhiolemus jäisamaks, vähenes vaid olmeploki osa – kadusid snackbar ning meenetemüügi ala viidi ekspositsioonisaali. Projekteerimine ja arvutusedläbisid enne ehituslike lubade saamist neli etappi. AlamsaksiLiidumaa Ehitusamet palkas eksperdid, kes arvutasid joonised uuestiläbi ning koostöös ekspertidega võeti samm-sammult vastu otsused,viimne kui mutter, seib ja keevis sertifitseeriti üksipulgi.

2000. aasta 10. aprillil peeti Hannoveris sarikapidu. Eesti paviljon oliehitatud lõpliku kõrguseni, paigaldatud oli suurem osa kuuseridasidning kinnitatud enamik koorikust. Meie riigi nimel esines sarikapeolMajandusministeeriumi asekantsler Signe Ratso ning näituse peakor-raldaja poolt peakomissar Birgit Breuel.

Paviljon avati 30. mail 2000. aastal korraldajate, ehitajate ja eksposit-sioonipaigaldajate osavõtul.

before the required building permit was issued. Building Departmentof Lower Germany paid experts to check the drawings. Theycalculated the drawings over again and decisions were made step bystep in cooperation with the experts. Every bolt, washer and weldwas certified seperately.

The rafter party of the Estonian pavilion was held in Hannover on April 10,2000. The pavilion had achieved its final height and most of the rowsof fir trees had already been installed. The shell of the pavilion hadmostly been affixed by then. Deputy Chancellor of the Ministry of theEconomic Affairs Signe Ratso participated in the rafter party on behalfof the Republic of Estonia and Commissioner General Birgit Breuel onbehalf of the EXPO organisers.

Organizers, building contractors and those responsible for setting up theexposition participated in the opening of the pavilion on May 30,2000.

* Paviljoni autorid Andrus Kõresaar ja Raivo Kotov kärbivad paviljoni mahtu.* Estonian pavilion designers Andrus Kõresaar and Raivo Kotov are reducing the size of thepavilion.

Paviljoni katuse liikuvad osad ei vastanud oma konstruktsioonide erilisuse tõttuSaksamaa ehitusstandarditele.The moving parts of the pavilion’s roof did not fit Germany’s construction standard becauseof its special features.

Maailmanäitus oli harukordne võimalus tutvustada rahvusvaheliselt Eestiühiskonda tervikuna – kultuuri, ajalugu, haridust, teadust ningmajandus- ja looduskeskkonda. Samuti aitas Eesti esitlemine maail-

manäitusel toetada riigi lähituleviku poliitilisi taotlusi (ühinemistEuroopa Liidu ja NATOga).

EXPO 2000 Hannover oli Eesti jaoks kaalukaim maailmanäitus, kavõrreldes varem toimunute ja lähiaastatel korraldatavatega.Osalemisotsus tehti arvestades enneolematult soodsaid eeldusi –lähtudes Saksamaa geograafilisest lähedusest ja olulisusest Eestikaubandus- ja turismipartnerina.

Eesti osalemise peamisteks eesmärkideks maailmanäitusel Hannoverisseati:

• kinnistada Eesti positiivset mainet• teha Eesti maailmakaardil äratuntavaks• suurendada ekspordivõimalusi ja välisinvesteeringuid• suurendada turismi Eestisse• luua uusi äri-, teadus- ja kultuuri kontakte• toetada integreerumist Euroopa Liiduga• laiendada ja süvendada sidemeid Saksamaaga, EL-i keskse riigiga

Prognoosides paviljoni külastajate arvu, pidas EXPO Eesti töögrupp heakssaavutuseks, kui Eesti ekspositsiooniga tuleb tutvuma 7-9 protsentinäituse publikust.

Tulemused ületasid aga ootusi mitmekordselt. Eesti paviljon osutusSaksamaa, Soome, Hollandi, Jaapani, Araabia Ühendemiraatide jaUngari paviljoni kõrval üheks populaarsemaks. Ligikaudu iga kuuesEXPO külastaja pidas oluliseks tutvuda ka Eesti paviljoni ja eksposit-siooniga.

SÕNUM MAAILMANÄITUSELEesti tunnuslauseks valiti – “Maa, mis murrab laineid". Selles peitus

sõnum, et areneme jätkusuutlikult ja kiirelt, samas oleme iidnemereriik.

Oma paviljoni ja ekspositsiooniga püüdis Eesti teadvustada, et riigiviimaste aastate (majandus)areng on olnud novaatorlik ja mõtte-stampe murdev. Oluline oli sisendada kindlust, et Eesti jõuab seatudeesmärkideni ka siis, kui tema ette kerkivad teiste jaoks lahen-damatud raskused või probleemid – ta suudab nendest nagumerelainetest mängeldes läbi murda. Hoogsa ja vääramatu arenengutagab seejuures harmoonia inimeste, looduse ja tehnoloogia vahel.

EXPO 2000 Eesti logo kujutas stiliseeritud ja lihtsustatud Eestimaageograafilist kuju. Logos kasutati kahte Eestit iseloomustavatpõhivärvi – sinist ja musta. Sinise toon oli valitud heledam kui Eestiriigilipul, kuna selline lahendus haakus paremini EXPO 2000 Eestipaviljoni kontseptsiooniga.

The World Exposition presents a unique opportunity to introduce theinternational public to Estonian society as a whole – its culture,history, education, science, economic and natural environment.

Presenting Estonia at the World Exposition also helps support ourpolitical aspirations for the near future ( joining the European Unionand NATO).

In comparison with earlier World Expositions and ones to be organised inthe near future, the EXPO 2000 in Hannover was of greatestimportance for Estonia. The decision to participate at the WorldExposition was made in consideration of conditions especiallyfavourable for Estonia: the significance of Germany as a partner ofEstonia in trade and tourism, and her geographic vicinity.

The main objectives of Estonia's participation at the Hannover WorldExposition were considered to be as follows:

• to strengthen the positive image of Estonia• to make Estonia visible on the world map• to expand export possibilities and attract new foreign investments• to promote tourism to Estonia• to create new business, scientific and cultural contacts• to assist integration with the European Union• to broaden and deepen relations with Germany, a central state in the

EU.

When estimating the number of visitors to the pavilion, the EstonianEXPO work group considered it a success if the Estonian expositionwas visited by 7-9% of the public. But even the first few monthsproduced results that were well above expectations. The Estonianpavilion became one of the most popular pavilions along with theGerman, Finnish, Dutch, Japanese, Arabian and Hungarian ones.Approximately every sixth EXPO visitor considered it important to visitthe Estonian pavilion and exposition.

ESTONIA'S MESSAGE AT THE WORLD EXPOSITIONThe slogan of Estonia at the World Exposition was chosen to be “Land

that breaks the waves". The message communicates to the world anidea of Estonia as a sustainable and fast-developing country and anancient maritime state.

With her pavilion and exposition, Estonia hopes to draw attention to thefact that (economic) development in Estonia in recent years has beeninnovative, breaking a dogmatic mind-set. The objective is to assurethat Estonia will reach its goals even when beset by difficulty andproblems seemingly insoluble for others – she can break throughthese with ease as if breaking the waves. Harmony between people,nature and technology guarantee vigorous and persistent devel-opment.

The logo EXPO 2000 Estonia depicted the stylised and simplifiedgeographic shape of Estonia. Two main colours characteristic toEstonia – blue and black – had been used in the logo. The shade of theblue was a bit lighter than the blue on the Estonian national flag,because this tone connected better with the concept of the Estonianpavilion at EXPO 2000.

GOALS FOR EXPO 2000OSALEMISE EESMÄRGID

ARHITEKTUURPaviljoni keskne idee on lainetav voogav liikumine. Väikeste laste jaoks on

kõik liikuv palju huvitavam kui seisev. See kehtib ka täiskasvanute

kohta – seisvatest asjadest palju paeluvamad on liikuvad autod, liikuvkaameratöö filmis, liikuv vesi jões, leek kaminas jne. Atraktiivsusevajadusele oleme teise printsiibina liitnud põhjamaise rahu ja intelli-gentsuse.

Paviljoni väga selgelt erandlik kuju sündis järgmistel kaalutlustel:

Inimesed, kes on jõudnud Eesti paviljonini, on selleks hetkeks jubamessimuljetest tulvil, nende tähelepanu võib haarata vaid vägaomapärane asi.

Gigantriikide kõrval asetsedes ja arvestades nende jõudu mõjuda massi-ivsetena, tundus ainuvõimalik tähelepanu tõmbamise mehhanismarglikult lehvitav paviljon. See sobib kokku meie põhjamaise jahedaloomusega.

Inimesed ei mäleta peale EXPOt üksikuid esemeid, suveniire; ajavad sassiriike ja paviljone, ent mäletatakse üllatusemotsioone, kummastust.

Märgilises mõttes seostub lainetav katus Eestit piirava merega, õõtsuvasoise pinnasega ja iidsete metsadega. Liikumine on sujuv ja rahulik.Eesti rahvausundites on elustav toime ikka usaldatud maale jaloodusele, abi otsiti pigemini maaemalt kui taevast. Tähenduslike jariiki iseloomustavate märkide loomisel pöördusime ka Eestivarasemate maailmanäitustel esinemiste juurde – sealt on leitudviited merele, metsale ja paele.

Liikumise jõu ja impulsi annavad elektrimootorid, mis on asetatudpaviljoni tagaosas katuse servadesse, jõud kantakse edasi ligi100meetrise kettülekande abil kõigile üksikute kuuskede fermidele.Liigendite külge on kinnitatud pooleteisemeetrise vahega nooredsihvakad 2,5 meetri kõrgused kuused. Kuusepark katusel hakkabvoogama, tekitades lainetuse: ladvad puutuvad kord kokku ja käivadsiis jälle lahku nagu juukseharja piid, kui seda muljuda. Ülalt,köisraudteelt vaadates mõjub see pind nagu vaikselt lainetav meri,millega voogavad kaasa puud.

Puude lainetav tasapind on paviljoniesisest maapinnanivoost ligi 17meetrit kõrgemal. Puudevaheline ala tasapinnnal on lahtine, nii etkuuski näeb hästi ka altpoolt. Puud on istutatud koonilistesse, tasa-

ARCHITECTUREThe central idea of the pavilion is undulating flowing motion. Everything

that moves is much more interesting for small children than things

that stand still. This applies to adults as well - moving automobiles,moving camerawork in films, moving water in rivers, a flame in afireplace, and so on are much more fascinating than motionlessobjects. The other principle is Nordic calmness and intelligence thatwe have added to the need to attract. The very clearly exceptionalshape of the pavilion was arrived at on the basis of the followingconsiderations:

People that have made it through the exposition and arrived at theEstonian pavilion are already brimming with impressions by thatmoment. Only a very strange thing can possibly capture theirattention at that point.

Due to its location beside gigantic countries and considering theircapability to create an impression of massiveness, the only possiblemechanism for attracting attention seems to be a shyly wavingpavilion. This is compatible with our reserved Nordic temperament.

People do not remember isolated objects, souvenirs after EXPO; countriesand pavilions get mixed up, yet emotions of surprise and aston-ishment are remembered.

The undulating roof is associated in a symbolic sense with the sea thatborders on Estonia, its springy swampy soil and windswept forests.Motion is smooth and peaceful. Nature and the earth have alwaysbeen entrusted with life-giving functions in Estonian folk beliefs.Instead of heaven, Mother Earth was looked to for help. We havelooked to previous Estonian appearances at World Expositions whencreating the meaningful signs of the pavilion that characterize thecountry. There we have found references to the sea, the forests andlimestone.

Electric motors located at the edges of the roof in the back end of thepavilion provide the impulse and force for motion. The force is trans-ferred through approximately 100-meter chain transfers to eachindividual fir frame. Slender young about 2.5 meters tall firs areattached to the joints at a spacing of 1.5 meters. The fir park on theroof starts to billow, creating undulation in which the tops of thetrees touch and separate like the base of a hairbrush when its rubberbase is distorted. The surface creates the impression of a gentlyundulating sea in which trees move in synch with the waves whenviewed from the funicular railway above.

The height of the undulating surface of the trees is approximately 17meters higher than the ground surface in front of the pavilion. Thesurface of the area between the trees is open, so that the trees arereadily visible from below as well. The trees are planted in conicalvessels that hang below the surface. These parts move as well. Theend of a cable is attached to the bottom end of each vessel. Thecables run through the pavilion vertically and limestones are attachedto their bottom ends.

The force for up-down motion is passed on to the cables from theundulating motion of the trees. A glowing line is marked at the sameheight on each cable within the pavilion to visualize the motion. Therocks on the ends of the cables are like loaf shaped pieces oflimestone worn smooth by the sea. Music of stones composed byPeeter Vähi is played endlessly in the same room. The clatter of smallrocks striking each other can be heard in this piece.

The limestones cast in the role of “clouds” create the impression oflightness. There are more rocks in the “clouds” than cabels that arehanging down from above. This causes the rocks to grate againsteach other like ants. The rocks are also visible from the sides of thepavilion due to the slope of the ground surface along its length.When a visitor exits the pavilion, he descends past the band of clouds,

CONCEPT OF THE PAVILIONPAVILJONI KONTSEPTSIOON

Paviljonist täpsema ettekujutuse saamiseks loodi arvutis ruumiline mudel.A 3D version was created based on the drawings to get an exact idea of the pavilion.

pinnast allapoole rippuvatesse anumatesse, mis samuti käivad liiku-misega kaasas. Iga anuma alumisse otsa on kinnitatud tross, misläbib paviljoni püstloodis. Nende alumise otsa külge on kinnitatudpaekivid.

Puude voogavast liikumisest kandub trossile edasi üles-alla liigutamisejõud, paviljonis sees on igale trossile märgitud helenduv samakõr-gusjoon, mis liikumist visualiseerib. Trosside otsas on pätsikujulisedpaetükid. Samas ruumis mängitakse Peeter Vähi lõpmatut kividemuusikat, kostub vaikseid omavahelisi kolksatusi. “Pilve” rolli asetatudpaekivi loob mulje kergusest. “Pilves” on kive enam kui trosse ülalt allaripub, see paneb kivid üksteise vastu nagu sipelgad nihelema. Kivid onnähtavad ka paviljoni külgedelt, seda võimaldab maapinna kallepaviljoni pikisuunas. Kui külastaja paviljonist väljub, möödub tapilvevööndist, see loob paviljoni külastusele sobiva järelmeelelolu.Kivid on nähtavad ka eest – paviljoni sisenemisel läbi trepiastmeteotste ja trepi alt. Paviljoni põrand on valgust läbi laskvast sinakastklaasist ning sellel kõndivad külastajad võivad selle all aimata kivideliikumist.

FUNKTSIONAALSED PÕHIMÕTTEDKülastajad pääsevad paviljoni mööda paviljonilaiust treppi, peasissepääse

on fassaadi servades kaks. Paviljon jaotub kolmeks eksposit-siooniruumiks, mis on omavahel eraldatud vaheseintega.Ekspositsiooniruumidele järgneb olmeplokk konverentsiruumi,büroode, puhkeruumi ja ladudega. Paviljoni ümbritseb kõnnitee, milleljalutades saab jälgida paviljoni all liikuvat paemassiivi. Invaliididpääsevad paviljoni üldisele ringusele vastupidises suunas, paviljonikõrval olevat kaldteed pidi.

Andrus Kõresaar

Raivo KotovPaviljoni autorid

creating a suitable mood after visiting the pavilion. The rocks are alsovisible from the front – upon entering the pavilion from below thestairs and through the ends of the steps. The floor of the pavilion ismade of translucent bluish glass and visitors walking on it can sensethe motion of the rocks below the floor.

BASIC FUNCTIONAL PRINCIPLESVisitors enter the pavilion via stairs the width of the pavilion. There are

two main entrances on the sides of the façade. The pavilion is dividedinto three exposition spaces that are separated from one another bypartition walls. The exposition spaces are followed by the adminis-trative area with a conference room, offices, a relaxation room and astore room. A sidewalk surrounds the entire pavilion. Visitors canwatch the chunks of limestone moving under the pavilion as theywalk along this sidewalk. Disabled persons access the general circu-lation of the pavilion in the opposite direction by way of the rampalong the side of the pavilion.

Andrus Kõresaar

Raivo KotovAuthors of the Pavilion

Paviljoni sisekujundus oli askeetlik. Vähesed esemelised objektid olid klaaspaneelidesinteraktiivsed arvutid.The interior design of the pavilion is ascetic. The few objects inside the pavilion are inter-active computers inside glass panels.

Liikuv kuusemets katusel, erilised arhitektuursed vormi- ja värvila-hendused andsid Eesti paviljonile vajaliku ekspoliku koloriidi, millemõjule võis viie kuu jooksul iga päev kinnitust leida.

Ekspositsiooni eesmärk oli kirjeldada Eestimaad ja anda uudistajateleinformatsiooni.

Arvestati kolme põhilise momendiga:• edastada sõnum Eestist kui konkurentsivõimelisest väikeriigist, mis on

teel jätkusuutlikku ühiskonda;• hoida ära tarbetu infouputus;• mitte minna vastuollu paviljoni arhitektuurse stiiliga, vaid toetada

seda kui kunstilist tervikut.

Paviljoni sisenedes leidis külastaja end hämarast ja avarast ekspositsioon-isaalist. Hetkeks võõrastust tekitava klaaspõranda all liikusid üles-allajääkamakaid meenutavad paekivilahmakad. Ekspositsiooni kolmeserineva temaatikaga saalis paiknesid suuremõõtmelised kinoekraanid,millel näidati videopilti Eestimaast ning eestlaste ajaloost. Need eiolnud ainult meediavahendid, vaid ka meeleolukad sisekujundusele-mendid – seda tänu oma mõõtmeile ja helitaustale. Lisaks asusid igastemaatilises ruumis õhukestesse klaaspakettidesse paigutatud puute-tundliku ekraaniga arvutid, mille abil sai teavet hankida.

Esimeses saalis "Vaba aeg ja liikumine" võisid külastajad nautidavideokaadreid Eestimaa ilusast loodusest, mis on olnud aastasadueestlaste eneseteadvuse kandvaks jõuks. Rannal laiuvad kõrkjad, soo-ja rabamaastik, lilledega tikitud niidud, lumeväljal hüpeldes jooksevkärp, hetkeks ekraanilt saali vaatavad rookonnad – need olid vaidüksikud näited Eestis säilinud liigirikkusest ja kinnitasid eeldusiarendada loodusturismi ning aktiivselt vaba aega veeta.

Teine saal "Haridus ja kultuur" põhines jätkusuutliku ühiskonnatemaatikal. Atraktiivsed kaadrid Eesti kaubamärgist ja rahvuslikuidentiteedi sümbolist – laulupeost – ning humoorikas kaader tantsi-vatest Kihnu memmedest sümboliseerisid rahvuskultuuri ningeestlust, mille alalhoidmine on jätkusuutliku ühiskonna rajamiselprimaarne.

Kolmas saal käsitles teemat "Keskkond ja areng". Lennati avakosmoses, ethetke pärast demonstreerida Jaan Einasto avastust – galaktikateasetsemist mesilaskärje-kujuliselt. Kosmoses sai kaasa lennata ühetaevakehaga – Kaali meteoriidiga, mille mõju nii eestlaste kuiSkandinaavia rahvaste sõnavarale ja mütoloogiale on olnudtähelepanuväärne. Meteoriit langes Saaremaale, põletades tuhaksümbritseva looduse. Kasutati kolmemõõtmelise animatsiooni piira-matuid võimalusi, laastatud ümbrus kujutas endast peatselt tärkavat,lopsakat looduspilti – viide nii tegelikule loodusekskkonnale kuiülekantud tähenduses meie rahva elujõule.

Ekraanide allserva ilmunud subtiitrid polnud fakte konstateerivad liht- jaliitlaused, vaid vaatajaid suunavad küsimused. Need olid humoorikadja vaimukad, tekitasid veelgi suurema uudishimu Eestimaa vastu.Kahe esimese temaatilise saali filmiseansi lõpus ilmus ekraanilelause: küsimustele saab vastused järgmises saalis, kolmandas saalisvõis lugeda: vastused saadaval Eestis. Ehk teisiõnu: külastajateleesitatati küllakutse Eestisse.

A moving fir tree forest on its roof and singular architectural forms andcolor combinations provided the Estonian pavilion with the necessaryEXPO-like coloring that created an impression that one could find

confirmation of every day over the course of five months.The role of the exposition was to provide curious visitors with

descriptions and information about Estonia.Three basic factors were reckoned with in the creation process of the

exposition:• to present a message about Estonia as a small country capable of

competition on its way to a society capable of continuity,• to spare the visitor from a useless flood of information,• to avoid contradicting the architectural style of the pavilion and

rather to support it as an artistic whole.

The visitor found himself upon entering the pavilion in a dim, spaciousexposition hall. Chunks of limestone resembling lumps of ice movedup and down under the glass floor that catches the visitor off guardfor a moment. There were large film screens in the three halls of theexposition with different themes where video films of Estonia andEstonian history were shown. The dominant screens were not merelyinstruments of the media, but also impressive elements of interiordesign thanks to their dimensions and to the background sounds. Inaddition to the screens, computers with touch-activated screensplaced inside thin glass cases were located in each thematic room.These were meant for obtaining information.

Visitors had the opportunity to enjoy video scenes of the beautifulnatural landscape of Estonia, which has been the driving force of theself-awareness of Estonians for centuries, in the first hall entitledLeisure Time and Motion. Sea club rushes extending along the shore,marsh and fen landscapes, meadows dotted with flowers, an erminehopping and running along a snow-covered field, ridge frogs wholook into the hall for a moment from the screen – these were butisolated examples of the abundance of species in Estonia and ofuntouched nature that creates favorable conditions for the devel-opment of nature tourism and opportunities for leisure timeactivities.

The second hall, entitled Education and Culture was based on the themeof society capable of continuity. Attractive scenes of Estonia'strademark and the symbol of the perseverance of its national identity– the song festival – and a humorous scene of old Kihnu womendancing symbolized the continuity of national culture and everythingEstonian. The preservation of all this is primary for the establishmentof a society capable of continuity.

The third hall looked at the theme Environment and Development.Visitors flew in outer space in order to demonstrate after a momentthe discovery of Jaan Einasto – the spacing of galaxies in the shape ofa honeycomb. One could fly along with a heavenly body in thecosmos – the Kaali meteorite, the influence of which on thevocabulary and mythology of Estonians and Scandinavian peoples hasbeen significant. The meteorite fell to earth in Saaremaa, scorchingthe surrounding nature barren. Using the unlimited possibilities ofthree-dimensional animation, the devastated surroundings soonturned into a sprouting luscious natural landscape – an allusion tothe actual natural environment as well as a metaphor for the vitalityof our people.

The subtitles appearing at the bottom of the screen were not simple andcompound sentences stating facts, but rather questions to guide theviewers. They were humorous and witty, leading to even greatercuriosity towards Estonia. At the end of the film session in each ofthe first two thematic halls, the following sentence appeared on thescreen: the answers to these questions can be found in the next hall.In the third hall, one could read: the answers can be found in Estonia.In other words, visitors were given an invitation to Estonia.

EXPOSITION – INVITATION TO ESTONIAEKSPOSITSIOON – KÜLLAKUTSE EESTISSE

Aastal 2000 kõlas Eesti nimi maailma kahel suurimal foorumil: SydneyOlümpiamängudel ja Hannoveri maailmanäitusel. Mõlemal oli ennastnäitamas, võrdlemas, mõõtu võtmas, õppimas ligi 200 riiki.

Muidugi tahame olla parimad – võitjate päralt on maailm – ja samas ikkakogeda, uudistada, õppida ja avada ennast sellistena nagu me oleme.Näidata – seda me oskame, niisugused on meie traditsioonid, sellisedon meie soovid ja ideed – olla liikumises, olla avatud. Ehk seetõttuleidiski iga kuues EXPO külastaja tee ka Eesti paviljoni, mis oli publikuhulgalt pidevalt kümne esimese seas.

Kultuuriprogrammi üks juhtmõte oli panna see stiililiselt sobima Eestipaviljoni välisilme ning interjööriga. Põimusid kultuuri etniline pool –Veljo Tormise looming, Kirile Loo etnoansambel, Urmas Sisask, kesinspireerituna vanadest rahvuslikest tähistaevamüütidest mängisklaveril, çamaanitrummil ja austraalia aborigeenide pillil didjeridool –ning täiesti vastupidine maailm: Priit Pärna joonisfilmid, lihtsate jainimlike üllatusefektidega tantsutrupp United Dancers of ZUGA, LepoSumera arvutite, süntesaatorite ja videoekraanidega “Südameasjad”,Erkki-Sven Tüüri heliteos, kus muude pillide seas kõlas ka elektrikitarr.Samasse ritta sobis ka etnodñäss Villu Veskilt ja Tiit Kallustelt ningPeeter Vähi “Supreme Silence”, kus iidsed muusikatavad olidühendatud nüüdisaegse süntesaatori ja helivõimendusega – koos idaja lääs, vana ja uus, akustiline ja elektrooniline.

Esinejaid oli tipp-professionaalidest autentse etno esindajateni: TõnuKaljuste ja Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Eesti Rahvusmeeskoor,NYYD Ensemble, Arsise kellade ansambel, Eesti Poistekoor, setu koorLeiko, Kristjan Järvi, Raoul Kurvitz jt. Tähtis osa Eesti EXPO muusikapro-grammis oli täita pianistidel. Kuulamisrõõmu paviljoni ainsaleksponaadil, “Estonia” klaveril, pakkusid pianistid Hanna Heinmaa,Rein Rannap ja Toomas Vana. Eesti rahvuspäeval lendas agaSaksamaale 130 eesti muusikut, tantsijat ja kunstnikku.

Viie kuu jooksul esines Saksamaal, maailma teede ristumispaigas, üle 200eesti muusiku, kunstniku ja tantsija – see on luksus, vastutus jakohustus olla iseseisev riik.

During the year 2000, the name of Estonia was heard in two of thelargest forums of the world: the Sydney Olympic Games and EXPO2000 in Hannover. Representations of close to 200 nations were

present at both displaying themselves, comparing, measuring andlearning.

Of course we want to be the best – the world belongs to the winners! Atthe same time, we still want to gain experiences, to look about incuriosity, to learn and open ourselves up as we really are: to displayourselves – what we know how to do, what our traditions are, whatour wishes and ideas are – to be in motion, to be open. Perhaps this iswhy every sixth EXPO visitor found his way to the Estonian pavilion,which consistently remained within the top ten in terms of thenumber of visitors.

One of the guiding principles of the cultural program was that it shouldsuit the style of the exterior appearance and interior of the Estonianpavilion. The ethnic side of culture – the work of Veljo Tormis, theethno-ensemble Kirile Loo, Urmas Sisask, who played the piano, theshaman’s drum and the Australian aborigine instrument didjeridoounder inspiration of ancient folk myths about the starry sky – wasinterwoven with a completely opposite world: the animated films ofPriit Pärn, the dance troupe United Dancers of ZUGA with their simpleand human surprise effects, Lepo Sumera's Matters of the Heart withits computers, synthesizers and video screens, a musical compositionby Erkki-Sven Tüür in which the electric guitar was used among otherinstruments. The ethno-jazz of Villu Veski and Tiit Kalluste, and PeeterVähi’s Supreme Silence, in which ancient musical customs werecombined with contemporary amplifiers and synthesizers, also fit inwith the aforementioned program. East and west, old and new,acoustic and electronic were combined into one.

The performers ranged from top flight professionals to authentic ethno-graphic performers: Tõnu Kaljuste and the Estonian PhilharmonicChamber Choir, the Estonian National Male Choir, the NYYDEnsemble, the Arsis Bell Ensemble, the Estonian Boy's Choir, the LeikoSetu Choir, Kristjan Järvi, Raoul Kurvitz, etc. Pianists filled an importantrole in Estonia’s EXPO musical program. Pianists Hanna Heinmaa, ReinRannap and Toomas Vana provided auditory pleasure using the onlyexhibit of the pavilion, the Estonia piano. A total of 130 Estonianmusicians, dancers and artists flew to Germany for the Estoniannational day.

Over 200 Estonian musicians, artists and dancers performed over thecourse of five months in Germany, the crossroads of the world – thisis the luxury, responsibility and obligation of being an independentnation.

ESTONIAN CULTURAL PROGRAM AT THEWORLD EXPOSITION

EESTI KULTUURIPROGRAMM MAAILMANÄITUSEL

Tallinna Filharmoonia Kammerkoor Tõnu Kaljuste juhatusel oli üks publiku lemmikuid.Concert by the Tallinn Philharmonic Chamber Choir directed by Tõnu Kaljuste.

27. septembril toimus maailmanäitusel Eestile olulisim üritus –rahvuspäev. Seda tähistati meeldejäävalt ja väärikalt – toimusid diplomaatilised kohtumised, äriseminar, ettevõtete kontaktüritused

ning esitati rikkalik kultuuriprogramm.

Rahvuspäeva avasid pidulikul tseremoonial Eesti ja Saksmaa delegat-sioonide juhid: peaminister Mart Laar ning kaitseministeeriumi parla-mentaarne riigisekretär Brigite Schulte. Seejärel külastasid ametlikuddelegatsioonid Saksamaa ja Eesti paviljone. Üheskoos tehti sissekanneEXPO 2000 Kuldsesse Raamatusse ning Eesti paviljoni külalisraa-matusse.

Rahvuspäeva delegatsiooni kuulusid ka majandusminister MihkelPärnoja, Tallinna linnapea Jüri Mõis, Eesti suursaadik Saksamaal RiinaKionka ning teised mõjukad riigi ning ettevõtlus- ja kultuuri-ringkondade esindajad. Eestist sõitis Hannoveri Rahvuspäevatähistama üle 200 inimese.

Kogu päeva vältel toimusid EXPO peaväljakul, Eesti paviljonis ning kaHannoveri linnas Eesti muusikute ning tantsuansamblite esinemisedning õhtul pidulik vastuvõtt 300 inimesele. Oma kultuuripro-grammiga püüdis Eesti näidata nii modernset, tehniliste lahen-dustega kui ka etnilist kunsti. EXPO publiku ette astusid üle 130muusiku, tantsija ja kunstniku. Rahvuspäeval panid EXPO pealavalpubliku kaasa elama setu memmede koor Leiko, EestiRahvusmeeskoor, Lepo Sumera multimeediaetendus “Südameasjad”ning Siiri Sisask ja Saxappeal Band. Haaravalt esinesid kelladeansambel Arsis, Erkki-Sven Tüür ja NYYD Ensemble, tantsutruppUnited Dancers of ZUGA, Raoul Kurvitz oma perfomanceiga ningnoored moekunstnikud projektiga “Hoi Lii – Hoi Laa”.

The most important event for Estonia at the World Exposition took placeon September 27 – this event was Estonia's National Day. Estoniamarked this day memorably and with dignity – with diplomatic

meetings, a rich cultural program, a business seminar and networkingevents for businesses.

The leaders of the delegations of Estonia and Germany – Prime MinisterMart Laar and parliamentary secretary of state of the Ministry ofDefense Brigite Schulte – opened the national day at a festiveceremony. Afterwards the official national delegations visited theGerman and Estonian pavilions. Entries were made together in theEXPO 2000 Golden Book and the Estonian pavilion guest book.

The national day delegation included Minister of the Economic AffairsMihkel Pärnoja, the Mayor of Tallinn Jüri Mõis, the EstonianAmbassador to Germany Riina Kionka and other influential state,business and cultural sector representatives.

Performances by Estonian musicians and dance ensembles took placethroughout the day in the main square of EXPO, in the Estonianpavilion and in the city of Hannover. At night there was a festivereception for 300 people. Estonia aimed to feature modern art withtechnological aspects as well as ethnical art in its cultural program.Over 130 musicians, dancers and artists appeared before the public atEXPO. The Setu women's choir Leiko, the Estonian National Male Choir,Lepo Sumera's multimedia performance Matters of the Heart, andSiiri Sisask and the Saxappeal Band generated audience interest onthe national day at the main stage of EXPO. The bell ensemble Arsis,Erkki-Sven Tüür and the NYYD Ensemble, the dance troupe UnitedDancers of ZUGA, Raoul Kurvitz with his performances and the Hoi Lii– Hoi Laa project put together by young fashion artists all offeredcaptivating appearances.

NATIONAL DAY OF ESTONIAEESTI RAHVUSPÄEV

Riiklik Akadeemiline Meeskoor EXPO pealaval andis piduliku avalöögi Eesti rahvuspäevale.The Estonian National Day at the World Exposition was opened with RAM concert in the EXPO main stage.

Kui hindate James Bondi filme, Isaac Asimovi raamatuid ja usute, etinimkonna päästab teaduslik-tehniline progress, oli EXPO 2000 teilemõeldud. Selle üks selge näide oli iga näitusepäeva lõpus toimunud

vabaõhuetendus, mis ñanrile kohaselt oli vabastatud igasugusestpsühholoogiast ja keskendus erinevate lavaseadeldiste näitamisele.Inimene oli vaid masinaid teenindavas funktsioonis. Üldiselt oleksseekordsel EXPO-l olnud huvitav eelkõige arhitektidel, meedia-kunstnikel ja miks mitte ka kultuuriantropoloogidel.

Mis näituselt meelde jäi? Kindlasti tçehhide Borghesest inspireeritudraamatulabürint, Portugali valgusesõnum ja näituseplatsi aiaäärsestänavas asunud Eesti “porgandipaviljon”. Ehitis mõjus fantaasiarohke,aruka ja ausana. Efektset välisilmet toitis läbimõeldud, mõnevõrrajahe, kuid adekvaatne siseekspositsioon. Kui pidada silmas püstitatudeesmärki, oli tulemus laitmatu. Ja kõiki suurprojekte saatva nurinagatuleb tegijatel lihtsalt harjuda. Meenutagem Eiffelit ja tema koledattorni, mis Pariisis toimunud maailmanäituse puhuks püsti pandi. Aumeie paviljoni tegijatele, sest rahalised vahendid olid eestlastel nagutavaliselt suurusjärgu võrra väiksemad kui enamikul teistel riikidel.

Jääb muidugi küsimus, mis on EXPO mõte ja kas seda suurt hulka raha,mis maailma rahvad näitusele kulutasid, poleks võinud mõistlikumaltkasutada. Kindlasti oleks võinud. Ettepanekud on teretulnud, sestjärgmise EXPOni on sedapuhku rohkem aega kui tavaliselt.

Euroopa põhjaosa taeva taustal pöörlevad tuulegeneraatorid kui mäles-tusmärgid võib-olla kõige ehtsamale eurooplasele – don Quijotele.Annaks taevas neile pikka iga.

Jaanus RohumaaLavastaja

If you appreciate James Bond films, Isaac Asimov's books and believe inthe salvation of mankind through scientific and technologicalprogress, then EXPO '2000 was meant for you. A perfect example of

this was the open-air play that took place at the end of each day ofthe exposition. As is customary for this genre, it was devoid of anykind of psychology and concentrated on displaying various stagemechanisms. The function of the humans in these “theater plays” wasto serve machines. Generally speaking, primarily architects, mediaartists and even cultural anthropologists would likely have taken themost interest in this EXPO.

What stood out at this exposition? Certainly the Czech book labyrinthinspired by Borghes, Portugal's message of light and also the Estonian“carrot pavilion” in a side street at the edge of the exposition grounds.The building created an impression of intelligence and honesty rich infantasy. A carefully planned, somewhat frigid, yet adequate interiorexposition complemented its striking exterior appearance. The resultwas flawless considering the objective that had been set. Its creatorsmust simply become accustomed to the grumbling that accompaniesall grandiose projects. Recall Eiffel and his ugly tower that waserected for the World Exposition that took place in Paris. Hats off tothe creators of our pavilion because as usual, Estonians had an orderof magnitude less financial means at their disposal than most othercountries. Naturally, the question remains: what is the idea of EXPOand would not it have been possible to use the large sums of moneyspent by the peoples of the world on the exposition in a morereasonable manner? It certainly would have been possible.Suggestions are welcome because there is more time than usualbefore the next EXPO.

Wind-powered generators spin on the background of the sky of thenorthern region of Europe like memorials to perhaps the mostgenuine European – Don Quixote. May heaven grant them manyfruitful years.

Jaanus RohumaaDirector

THE IDEA OF EXPOEXPO MÕTE

Nüüd, kus meie ekspositsiooni külastanute arv tiksub kaugeltki mittetagasihoidlikku kolmandat miljonit, tundub hirmutavana mõte, etEesti paviljon võinuks nii lihtsalt olemata olla. Ei mingeid loodusjõude.

Piisanuks vaid mõne teravmeelsema opositsionääri tähelepanekust, etEXPO on ju pood, kus müüakse Eesti riiki! Lisaks kõlab EXPO-vastasussama efektselt kui Euro-vastasus, ehitamisele kulunud miljonite eestsaanuks kõik pensionärid “Võimatu missioon 2-te” vaatama minnaning tagatipuks olnuks EXPO-l osalemise rahvahääletus ideaalnetribüün ja venitamistaktika atribuut. Kahju luhtunud võimalustest,kuid välispoliitiliselt pole kõik veel kadunud – võib ju tuntud telestaaripillatud hinnangut lõunanaabrite paviljoni aadressil tõlgendada kuiembrüonaalse diplomaatilise kriisi ilmselget sümptomit.

Tundub koomiline? Mulle mitte, sest müümise ja mittemüümisedialektika võimalused näivad käimasoleva NRG-tehingu näitellõputuna. Selle taustal on Eesti osalemine EXPO-l niivõrdvisioonikeskse ja jõulise lahendusega saavutus omaette ja kinnitabtaas kord, et edukas turundus saab olla ja on olemuselt subjektiivnening ebademokraatlik. Kas otsustab üks (tiim) või on targemigasugune efekt juba eos unustada.

Kiirpilk EXPO-le näitab, et riigid kasutavad enese müümiseks taktikaid,mis on end kaubaturul tõestanud. Suured ja inertsemad riigid(brändid) löövad raha ja mahuga, väikeste edu tagab võimeradikaalselt eristuda. Eesti oma pisut nahaalse ponkskatusega onviimaste seas päris hea näide. Ei müüda rahvamajandussaavutusi.Pigem rafineeritud mõtteviisi ja riigi kui “ruumi” valmisolekut –eelistab ju raha võimalustetiinet tühjust küsitavale “täiusele”.

Eesti paviljoni võib ju vaadelda ka kui installatsiooni, ilma et seemüügiedu kuidagi küsimuse alla seaks. Sellest prismast nähtunavõinuks ju paviljoni loonud tiim nüanssides paradigmaatilisemgi olla.Nii sobinuks näiteks riigi teadlik vastandumine tarbimiskultuselehästi rikka lääneeurooplase mõtteviisiga. Pole ju kaugel aeg, mil justtema parandab meie ökoküla elanikuna riigi maksebilanssi.

Igor BaturinCopywriter

Now that the number of visitors to the Estonian pavilion is into its thirdmillion, a sum that is not modest by any standard, the thought thatthe Estonian pavilion could just as well not have come into existence

seems frightening. No forces of nature whatsoever. Merely a remarkby some witty member of the opposition to the effect that EXPO is ashop where the country of Estonia is being sold would have beensufficient to derail it! Moreover, opposition to EXPO sounds asimpressive as opposition to the European Union. All pensioners couldhave seen Mission Impossible II for the millions spent onconstruction. Finally, a referendum on participation in EXPO wouldhave been an ideal podium and attribute of obstruction tactics. It is ashame about the failed opportunities, yet all is not lost in the field offoreign policy. The offhand appraisal of the pavilion of our southernneighbors by a known television star may be interpreted as a clearsymptom of an embryonic diplomatic crisis.

Does this seem comical? Not to me because the possibilities of thedialectics of selling and not selling appear to be endless consideringthe example of the NRG deal presently at hand. Considering this, theparticipation of Estonia in EXPO with such a visionary and powerfuldesign is an accomplishment in itself, confirming once again thatsuccessful marketing can be and is essentially subjective and non-democratic. Either one (team) decides, or perhaps it is wiser toabandon all manner of effects right from the very beginning.

A quick glance at EXPO shows that countries use tactics for “selling”themselves that have proved themselves on the market. Large, moreinert countries (brands) strike with money and volume. The hopes ofsmall countries for success are in the ability to differ radically. Estoniawith its slightly impudent roof is a rather good example of the latter.It does not try to sell the economic achievements of the people.Rather, it offers a refined way of thinking and the readiness of thecountry as a “space”. Rather a vacancy brimming with possibilitiesthan a questionable wholeness. And what could be more appealing tomoney?

The Estonian pavilion can also be viewed as an installation withoutundermining its “successful sales” in the least. The team that createdthe pavilion could even have been more paradigmatic in its nuanceswhen considering the matter through this prism. Thus, for example,consciously contrasting the country with the religion of consumerismand the manner of thinking of well-to-do Western Europeans wouldhave been suitable. The time when he in particular as a resident ofour ecological village improves the balance of payments of ourcountry is not far off in the future.

Igor BaturinCopywriter

THUS THEY SOLD OUR COUNTRY!NII NAD MÜÜSIDKI MEIE RIIGI!

Viie kuu jooksul külastas Eesti paviljoni 2,7 miljonit inimest. Paviljonipersonalil oli au võõrustada arvukalt ka presidente, peaministreid,parlamendi liikmeid, linnapeasid ning teisi kohalike omavalitsusor-

ganite esindajaid välisriikidest ja kodumaalt, kes jäädvustasid omamõtted nähtust külalisraamatusse. Teiste seas tutvusid Eesti riigiväljapanekuga maailmanäitusel:

Euroopa Liidu Komisjoni laienemisküsimuste volinik hr. Günter VerheugenIslandi Vabariigi president hr. Olafur Ragnar GrimssonKanada kaitseminister hr. Art EggeltonLeedu peaminister hr. Andrius KubiliusLeedu välisminister hr. Algirdas SandargenLeedu parlamendi esimees hr. Vytautas LandsbergisLäti president pr. Vaira Vike-FreibergaLäti välisminister hr. Ilndulis BerñinsLäti keskkonnaminister hr. Vladimirs Makarovs Moldaavia peaminister hr. Dumitru BraghisSoome parlamendi spiiker pr. Riitta UosukainenSoome väliskaubandusminister hr. Kimmo Sasi Saksamaa LV välisminister hr. Joschka FischerSaksamaa LV kaitseministeeriumi riigisekretär pr. Brigitte SchulteSaksamaa LV justiitsministeeriumi riigisekretär hr. Eckhart Pickãveitsi asepeaminister pr. Hanna Muralt MüllerUngari peaminister hr. Viktor Orban

Eesti peaminister hr. Mart LaarEesti välisminister hr. Toomas Hendrik IlvesEesti majandusminister hr. Mihkel PärnojaEesti põllumajandusminister hr. Ivari PadarEesti kultuuriminister pr. Signe KiviEesti keskkonnaminister hr. Heiki Kranich

In five months, 2.7 million people visited the Estonian Pavilion. ThePavilion staff also had the honour of hosting several presidents, primeministers, members of parliament, mayors and representatives of

local governments from home and abroad, who expressed theiropinions in the Pavilion Guest Book. The following people, amongothers, became acquainted with the Estonian exposition at the WorldExpositionon:

Mr. Günter Verheugen, Commissioner of Enlargement Issues in theEuropean Commission

Mr. Olafur Ragnar Grimsson, President of the Republic of IcelandMr. Art Eggelton, Canadian Defence MinisterMr. Andrius Kubilius, Lithuanian Prime Minister Mr. Algirdas Sandargen, Lithuanian Minister of Foreign Affairs Mr. Vytautas Landsbergis, Chairman of the Lithuanian ParliamentMrs. Vaira Vike-Freiberga, Latvian PresidentMr. Ilndulis Berñins, Latvian Minister of Foreign Affairs Mr. Vladimirs Makarovs, Latvian Minister of EnvironmentMr. Dumitru Braghis, Moldavian Prime Minister Mrs. Riitta Uosukainen, Speaker of the Finnish ParliamentMr. Kimmo Sasi, Finnish Minister of Foreign Trade Mr. Joschka Fischer, German Minister of Foreign Affairs Mrs. Brigitte Schulte, State Secretary for the German Ministry of DefenceMr. Eckhart Pick, State Secretary for the German Ministry of Justice Mrs. Hanna Muralt Müller, Vice Prime Minister of Switzerland Mr. Viktor Orban, Hungarian Prime Minister

Mr. Mart Laar, Estonian Prime MinisterMr. Toomas Hendrik Ilves, Estonian Minister of Foreign Affairs Mr. Mihkel Pärnoja, Estonian Minister of Economic Affairs Mr. Ivari Padar, Estonian Minister of AgricultureMrs. Signe Kivi, Estonian Minister of CultureMr. Heiki Kranich, Estonian Minister of Environment

VISITORS TO THE ESTONIAN PAVILIONKÜLALISED PAVILJONIS

Puutumata loodust sümboliseerivad liikuvad kuused paviljoni katusel tekitasidhämmastust ning olid sissejuhatuseks Eestit tutvustavale ekspositsioonile.The moving fir trees on the pavilion roof that symbolise unspoiled nature were a cause foramazement and were an introduction to Estonia’s display.

Paviljoni katuse liikuvad osad ei vastanud oma konstruktsioonide erilisuse tõttuSaksamaa ehitusstandarditele.Both the pavilion’s first visitor, and all of the other 2.7 million visitors who showed interestin the display of the Estonian pavilion, were treated with utmost respect and generosity.

Südamlikud õnnitlused tõeliselt õnnestunud Eesti presenteerimise puhulmaailmale.

Läti president pr. Vaira Vike-Freiberga

Muljet avaldav paviljon – selge, intelligentne, innovaatiline. TõelineLäänemere saatkond perfektse disainiga. See on modernne Eesti!

Kieli ülemlinnapea hr. Norbert Gansel,

Läänemere Kaubanduskodade president hr. Wolfgang Rüdiger Janzen

Me oleme vaimustatud ja õnnitleme teid paviljoni ja selle eesmärgipuhul, mida ta täidab. Naljakad küsimused sisaldavad poolt maail-mafilosoofiat.

ãveitsi asepeaminister pr. Hanna Muralt Müller

Paviljon on eriti õnnestunud, edastades Eesti maa ilu ja tulevikku.Hannoveri ülemlinnapea hr. Herbert Schmalstieg

See oli hea sissejuhatus Eestisse, mida nägin oma külaskäigul Eestipaviljonis.

Kanada kaitseminister hr. Art Eggelton

Maa, mis liigub / liikuv maa – see on täiendus Euroopale. Tere tulemastühtsesse perre!

Sachsen-Anhalt'i Liidumaa peaminister hr. Reinhard Höppner

Paviljon kui kunstiteos! Väga muljetavaldav!Belgia suurärimees, hr. Josef van Waeyenberger

Eesti paviljon oma suurepärase arhitektuuri ja muljetavaldavate piltidegaoma maast on maailmanäitusel üks meeldejäävamaid.

hr. Ulf Häusler

Me õnnitleme innovatiivse ülesastumise puhul maailmanäitusel jasoovime teile ja teie maale õnne ja edu edaspidiseks!

Niedersachseni Liidumaa Kaubanduskodade juhid

See on väga ilus ja põnev näitus, mis äratab huvi Eesti vastu.Schleswig-Holsteini Liidumaa president pr. Heide Simonis

Congratulations for a truly successful presentation of Estonia to theworld.

Mrs. Vaira Vike-Freiberga, Latvian President

An impressive pavilion – distinct, intelligent, innovative. A true mission ofthe Baltic Sea with a perfect design. This is modern Estonia!

Mr. Norbert Gansel, First Mayor of Kiel Mr. Wolfgang Rüdiger Janzen, President of the Baltic Sea Chambers of

Commerce

We are amazed and congratulate you on the Pavilion and the goals that itrepresents. Funny questions contain half of the world philosophy.

Mrs. Hanna Muralt Müller, Vice Prime Minister of Switzerland

The Pavilion is a real success representing the beauty and future of theEstonian country.

Mr. Herbert Schmalstieg, First Mayor of Hannover

This was an excellent introduction to Estonia, that I witnessed on my visitto the Estonian Pavilion.

Mr. Art Eggelton, Canadian Defence Minister

A dynamic country – a complement to Europe. Welcome to the unitedfamily!

Mr. Reinhard Höppner, Prime Minister of the State of Sachsen-Anhalt

A pavilion like a work of art! Very impressive!Mr. Josef van Waeyenberger, a Belgian merchant

The Estonian Pavilion, with its wonderful architecture and impressivepictures of the country, was one of the most memorable in the WorldExposition.

Mr. Ulf Häusler

We congratulate you on an innovative presentation in the WorldExposition and wish you and your country the best for the future.

Leaders of the Chambers of Commerce of the State of Niedersachsen

This is a beautiful and exciting exhibition which arises interest in Estonia.Mrs. Heide Simonis, President of the State of Schleswig-Holstein

EXCERPTS FROM THE PAVILION GUESTBOOK

VÄLJAVÕTTEID PAVILJONI KÜLALISTE-RAAMATUST

Säästueelarve ja üldine rahanappus teeb valitsuse plaanidesse omakorrektiivid, aga kui Eesti mingil põhjusel peaks rahanappusel maail-manäitusest kõrvale jääma, oleks see skandaal, mis viiks meid

banaanivabariikide tasemele.Aadu Hiietamm, Sõnumileht 30. 06. 1999

Vaevalt, et Eestil teist sellist võimalust tuleb, kus tema maja ümber onkümne kilomeetri raadiuses kogu maailma koorekiht.

Erki Peegel, Eesti Päevaleht 17. 08. 1999

Praegu näib, et riiklikul tasemel otsustajaid läbib elustav jõnks vaid siis,kui Eestil on vaja atraktiivset turupaviljoni kuhugi messile. Siistõstetakse arhitektuur kilbile ja punnitatakse, et Eesti ikka arenenudmaa moodi välja paistaks. Tulemus on arhitektuurne EXPO-vigur, mispeab kulissina varjama koduse arhitektuurikultuuri tegelikumadaluse.

Karin Hallas, Postimees 2. 10. 1999

Kartul on ehk porgandist ürgsem, aga porgand näeb see-eest efektsemvälja.

Marko Mägi, Eesti Ekspress 26. 01. 2000

Oludes, kus paljud rahvuspaviljonid tavapärase funktsionalismi külgeklammerdudes tähelepanu ei ärata, on Eesti paviljon agaootamatultki populaarne. Erinevalt naaberpaviljonidest – Läti ja Leeduomadest – voorib inimesi Eesti paviljoni sisse ja välja, naabruses onnäha vaid üksikuid sisseastujaid. Eesti paviljon on omapärane, see agatõmbab kohas, kus iga päev liigub sadadesse tuhandetesse ulatuvinimhulk, massiliselt inimesi ligi.

Heiki Suurkask, Postimees 4. 06. 2000

Saksa ehitusnõuetele vastavalt ei kannata trossid enam kui 35kilogrammist raskust ja köisi tirivad inimesed suutsid avapäeval viis-kuus trossi katki sikutada. Järgmistel päevadel välja pandudkeelusildid tegid sikutamisele lõpu.

Heiki Suurkask, Postimees 9. 06. 2000

Noorte arhitektide Andrus Kõresaare ja Raivo Kotovi projekti järgivalminud sinine paviljon tõmbab huvilisi ligi katusel porgandiku-julistes koonustes voogavate tehiskuuskedega. Ja külastajad tulevad.Neid käib palju rohkem kui kõrval asuvas Läti ja Leedu paviljonis. Niimõnigi ostab midagi suveniiriletist või võtab kaasa mõneinfobroçüüri.

Aadu Hiietamm, Sõnumileht 10. 06. 2000

“Fantastiline, modernne, võimas,” sõnas Eesti paviljoni kohta Münchenistpärit näitusekülastaja Hans-Dieter Ellerbrock (61). “Olen Eestis viis-kuus korda käinud ja näinud kahte laulupidu. Vaimustus eestlastestkui laulvast rahvast on suur ja mõnus oli taas näha laulupeokaadreid,” ütles ta Eesti paviljonist väljudes.

Aare Reivart, Eesti Päevaleht 13. 06. 2000

Eesti paviljoni Hannoveri maailmanäitusel külastab päevas kaks kordarohkem inimesi, kui saabub keskmiselt meie pealinna soomlasi.

Sirje Niitra, Äripäev 15. 06. 2000

Lisaks pole ma kindel, kas Eesti on just see koht, mida esmajoonesiseloomustavad mingi totakas ajalooline meteoriidiõnnetus ja suurkiimaline lauluhimu.

Ants Juske, Eesti Päevaleht 17. 06. 2000

Võib kindlalt öelda, et kui meid EXPO-l poleks olnud, siis poleks meid kamaailmakaardil. Osalemine sellistel mastaapsetel üritustel onvältimatu, maksku see siis mis maksab. Eesti peab riigina olemaesindatud nii eurovisioonil, olümpiamängudel, biennaalidel kui maail-manäitusel – see on hind ja samas luksus olla iseseisev riik.

Ants Juske, Eesti Päevaleht 17. 06. 2000

The constrained state budget and general shortage of resources compelthe government to review its plans, but if for any reason Estoniashould stay away from the World Exposition, that would create a

scandal placing us on the same level with the banana republics.Aadu Hiietamm, Sõnumileht 30. 06. 1999

It is unlikely that Estonia will ever again get a chance to enjoy the neigh-bourhood of the world's elite within a circle of ten kilometres fromher house.

Erki Peegel, Eesti Päevaleht 17. 08. 1999

Presently it looks like the decision-makers on the governmental level feelan invigorating hitch only when Estonia needs an attractive marketpavilion for some fair. The architecture will then be given a distin-guished status and efforts will be made to leave an impression ofEstonia as a developed country. The result will be an architecturalEXPO-gadget designed to mask the scene of actual baseness of thearchitectural culture at home.

Karin Hallas, Postimees 2. 10. 1999

It may be that the potato is more primeval than the carrot, but there ismore effect to the look of the carrot.

Marko Mägi, Eesti Ekspress 26. 01. 2000

Under circumstances in which many national pavilions cling to ordinaryfunctionalism and thus do not arouse interest, the Estonian pavilionis surprisingly popular. In contrast to its neighboring pavilions – theLatvian and Lithuanian pavilions – people flock in and out of theEstonian pavilion while only occasional visitors are seen enteringneighboring pavilions. The Estonian pavilion is unconventional andthis attracts visitors en masse in a place where crowds numberinghundreds of thousands move about each day.

Heiki Suurkask, Postimees 4. 06. 2000

According to the German construction requirements, the cables do nottolerate weights over 35 kg, and people hauling loads at the cableswere able to snap five or six cables on the opening day. Prohibitivesigns put up during the following days brought an end to thetugging.

Heiki Suurkask, Postimees 9. 06. 2000

This blue pavilion erected according to the blueprints of young architectsAndrus Kõresaar and Raivo Kotov attracts interested visitors with itsartificial fir trees undulating on the roof in carrot-shaped cones. Andvisitors keep coming. It has more visitors than the neighboringLatvian and Lithuanian pavilions. Many a visitor buys something fromthe souvenir stand or takes an information brochure.

Aadu Hiietamm, Sõnumileht 10.06.2000

“Fantastic, modern, powerful,” said Hans-Dieter Ellerbrock (61) of Munichabout the Estonian pavilion when visiting the exposition. “I have beento Estonia five or six times and have seen two song festivals.Estonians as a singing people have been a great inspiration to meand it was enjoyable to see pictures of the song festival again,” hesaid as he exited the Estonian pavilion.

Aare Reivart, Eesti Päevaleht 13. 06. 2000

Twice as many people as the average daily number of Finns arriving inour capital city visit the Estonian pavilion at the Hannover WorldExposition daily.

Sirje Niitra, Äripäev 15. 06. 2000

In addition, I am not sure if Estonia is the place that is first and foremostcharacterised by some silly historic meteorite catastrophe and anoverwhelming lascivious urge to sing.

A SELECTION OF EXCERPTS FROM THEPRESS

VALIK KATKENDEID AJAKIRJANDUSEST

Üks väliseestlasest papi olevat koguni solvunud ja seletanud, et temakasvatas omal ajal Eestis muidki köögivilju.

Sirje Niitra, Äripäev 30. 06. 2000

Kas polaarkarud elavad Eestis – küsitakse EXPO 2000 maailmanäitusetarvis trükitud Eestit tutvustavas bukletis, kus on kirjas elementaarneteave Eesti kohta – nende tarvis, kes arvavad, et Eesti on sama misEtioopia, et siin valitseb talv ja nälg, et pealinn on Riia ja tähestikslaavi oma.

Meelike Saarna, Anna, juuni 2000

Nüüd on ka EXPO-vastased protestid soikunud. Kommentaatorid arvavad,et küllap on Hannoveri näitus niivõrd vilets reklaam, et ka süsteemil-ammutajad pidid endale uue vihaobjekti otsima.

Aimar Ventsel, Postimees 17. 07. 2000

Deutsche Post koos sõsarettevõtetega ehitasid EXPO platsile efektse 10korruselise hoone. Ühtlasi asub see ühes käidavamas kohas. Eestipaviljon on sisuliselt aia ääres. Ametlikult on mõlemas paviljonisürituse algusest alates käinud sama palju inimesi, nüüdseks juba poolmiljonit.

Jaanus Rohumaa, Eesti Päevaleht 20. 07. 2000

Täna hommikul astus miljonenda külastajana maailmanäituse EXPO2000 Eesti paviljoni 24aastane sakslanna Leena Bräuer, kes õpibMainzi ülikoolis sisearhitektuuri. EXPO 2000 Eesti korraldustoimkonnasuhtekorraldaja Aili Ohlau ütles ETAle, et miljones külastaja oli Eestipaviljonile nagu rusikas silmaauku, kuna külastaja vanemad kolleegidolid soovitanud tal tulla Eesti paviljoni vaatama...

ETA 10. 08. 2000

Suurimateks üllatajateks kujunesid EXPO-l Balti riikide – Eesti, Läti jaLeedu – noorte arhitektide loodud kolm paviljoni.

Architecture, august 2000

Totraim atraktsioon oli Eesti paviljon (tuntud ka Porgandipõllu nime all),mida ehtisid tolknevad kuusepuud apelsinikarva tuutudes.

TIME, 28. 08. 2000

Tänapäeval on Eesti tundmatu maa, kuhu satutakse harva ja millest eiolegi kellelgi õiget ettekujutust. Imeline paviljon Hannoveri maail-manäitusel EXPO 2000 on asju tunduvalt parandanud. Oivalisepaviljoni vaatamisväärsused on vapustavad!

Dr. Carl Hahn, Volkswagen Grupi auesimees,Ärikonverents “Praktikult praktikule”, september 2000

Kõige tihedamini seletavad stendistid, et katusel õõtsuvad porgandid poleporgandid, vaid kuusejuurte mahutamiseks mõeldud koonused.Tegelikult pole ka kuusejuuri, sest päriskuused ei oleks viis kuudkestvale lengerdamisele vastu pidanud.

Sulev Vedler, Eesti Ekspress 12. 10. 2000

Ants Juske, Eesti Päevaleht 17. 06. 2000We can be certain that if we had not participated in EXPO, we would not

be on the map of the world. Participation in this grand scale event isunavoidable, whatever the cost. Estonia must be represented as acountry at the Eurovision Song Contest, the Olympic Games, biennialsand World Expositions – this is the price as well as the luxury of beingan independent nation.

Ants Juske, Eesti Päevaleht 17. 06. 2000

One expatriate Estonian old man was even reported to have takenoffence and said that in his time he had also grown other vegetablesin Estonia.

Sirje Niitra, Äripäev 30. 06. 2000

The booklet printed for the EXPO 2000 World Exposition to introduceEstonia asks if polar bears live in Estonia. It contains elementary infor-mation about Estonia for those who think that Estonia is the samething as Ethiopia, that it is always winter here and hunger is apermanent problem, that its capital city is Riga and that its alphabetis Slavic.

Meelike Saarna, Anna June 2000

Now the anti-EXPO protests have abated, too. Commentators havesuggested that the exposition in Hannover is probably a publicity solousy that it made even the system underminers choose anothertarget for their wrath.

Aimar Ventsel, Postimees 17. 07. 2000

Deutsche Post built an impressive 10 storey building on the EXPOgrounds in cooperation with its affiliate. It happens to be located inone of the busiest sectors of the exposition grounds. The Estonianpavilion is practically beside the fence at the far end of the grounds.Official records indicate that from the beginning of the event, thesame number of people have visited both pavilions, half a millionpeople at this point.

Jaanus Rohumaa, Eesti Päevaleht 20. 07. 2000

This morning the one-millionth visitor entered the Estonian pavilion ofthe EXPO 2000 World Exposition. Her name is Leena Bräuer and she isa 24-year-old German student of interior architecture at theUniversity of Mainz. Public relations manager Aili Ohlau of the EXPO2000 Estonian organizing committee told ETA that the one millionthvisitor was like hitting a bull's eye for the Estonian pavilion becausethe older colleagues of the visitor had recommended that she shouldgo see the Estonian pavilion.

ETA 10. 08. 2000

The biggest surprise at the EXPO was a row of three pavilions designedby young architects from the fledgling Baltic Republics of Estonia,Latvia and Lithuania.

Architecture, August 2000

Dumbest attraction: the Estonian Pavilion: otherwise known as the CarrotField, featuring suspended spruce trees in orange cones.

TIME, August 28, 2000

Today Estonia is something unknown, you hardly get there, you have notclear vision. You have improved this with an excellent pavilion at theworld’s fair EXPO 2000 in Hannover. This has shocked people to seewhat could be seen in this excellent pavilion.

Dr. Carl Hahn, Honorary Chairman of the Volkswagen GroupBusiness Conference “Praktikult praktikule”, September 2000

Most often the staff have to explain that the carrots that swing on theroof are not carrots but cones meant for the roots of fir trees.Actually there are no fir tree roots either, because real fir trees wouldnot have endured the five months of swaying.

Sulev Velder, Eesti Ekspress 12. 10. 2000

Eesti paviljoni ehituskrunt 1999. aasta septembris – platsi katsid rohupuhmad ningümberringi haigutas tühjus. Mullatöödega paviljoni rajamiseks alustati jaanuaris2000. Samal ajal katsetati Viljandis katuse liikuvate osade jaoks fermide liiku-misvõimet ning valmistati paviljon karkass.

The territory of the Estonian pavilion in September 1999. Grass shrubs cover theterritory and emptiness cloaks the area. Earthwork for the pavilion was started inJanuary 2000. At the same time, the locomotion capacity of the frames for movingroof was tested in Viljandi. The skeleton of the pavilion was also being constructed.

Ehitus toimus kui lego kokkupanemine: Eestist toodi autodega rasked koormatäiedkõiksuguseid paviljoni osasid, mis Hannoveris kokku pandi ja püsti hiivati. Kokkuveeti Saksamaale üle 200 tonni terast.

The construction at the lot was carried out like a Lego game: heavy truckloads of allkinds of pavilion parts were transported from Estonia by car. These were assembled onthe spot and then raised up. Altogether over 200 tons of steel was transported toGermany.

Mehhaanikainsenerid on rahul. Kuuskede ferme ühendavad ketid piki katuse servion ligi 100 meetri pikkused. Eksperimentaalselt valminud süsteem, mis läbis täielikukatsetuse alles kohapeal, töötas tõrkumatult.

The mechanical engineers are satisfied. The chains along the sides of the roof thatconnect the frames of the fir trees are almost 100 metres long. The completed, experi-mental system that was fully tested only at the construction site worked faultlessly.

Sarikapidu tähistati 10. aprillil 2000. Vastavalt Eestis levinud tavale on see ürituspühendatud ehitajale. Kui ehitaja on peoga rahul, siis toob ta pärja katuse tipustalla, vastasel korral pannakse selle asemel maja ehteks luud . Eestlaste pidukülastas ka EXPO 2000 Hannover peakomissar Birgit Breuel, kes rõõmustas ehitusekiiruse üle ning nimetas Eestit kiirelt arenevate Aasia riikide eeskujul Baltimaadetiigriks.

The rafter party was held on April 10, 2000. According to tradition, the party is given inhonour of the constructor. If the constructor is pleased with the party, he removes thewreath from the roof. Otherwise, a broom shall be placed on the roof as a decoration.Birgit Breuel, Commissioner General of EXPO 2000 Hannover, and also one of the partyguests, was very pleased with the pace of the construction and, in reference to fast-developing Asian countries, called Estonia the Tiger of the Baltic States.

Paviljon sai valmis paar päeva enne EXPO ametlikku algust. Avamine toimus kitsasehitajate, korraldajate ning naabrite ringis ja kulmineerus avatud tantsuõhtugapaviljonis. Pidu meelitas tantsima isegi paviljonist mööduvaid politseinikke.

The pavilion was finished a couple of days before the official EXPO opening. Onlyconstruction workers, organizers and neighbours were invited to the opening of thepavilion. This was followed by an open-dance night in the back hall of the pavilion.Even passing police officers joined the party.

Eesti rahvuspäev 27. septembril algas paviljoni ees lipu heiskamisega peaministerMart Laari poolt ning jätkus ametliku avatseremooniaga EXPO Plazal, Eesti ametlikudelegatsiooni ringkäiguga maailmanäitusel ning paljude Eesti muusikute kontser-tidega. Õhtul toimus paviljonis Raoul Kurvitza performance ning moeshow.

The Estonian National Day began on September 27 with the hoisting of the flag by thePrime Minister Mart Laar in front of the Pavilion and continued with the officialopening of the Estonian National Day in the EXPO Plaza. This was followed by theEstonian delegacy`s tour of the World Exposition and many concerts of Estonianmusicians. The evening included a performance by artist Raoul Kurvitz and a fashionshow.

Joonis 1. Paviljoni pikilõige.Figure 1. The longitudinal section of the pavilion.

Joonis 2. Paviljoni esimese korruse plaan.Figure 2. The ground floor plan of the pavilion.

Joonis 5. Paviljoni katuse kuuskede liikumise tööpõhimõtte skeem.Figure 5. A schematic diagram of the fir trees on the pavilion roof.

Joonis 3. Paviljoni kuuskede laine struktuur.Figure 3. The structure of the pavilion`s fir trees.

Joonis 4. Paviljoni liikuvate osade kettajam.Figure 4. The chain gear of the moving parts of the pavilion.

Armand Andres PajustePeakomissar, MajandusministeeriumCommissioner General, Ministry of Economic Affairs

Arvi KarotamAsekomissar, EIKASDeputy Commissioner General, EITDF

Marju KullaseppPaviljoni direktor, EIKASPavilion Director, EITDF

Jüri PedaiProjektijuht, EIKASProject Manager, EITDF

Priit RaudKultuuriprogrammi juht, MTÜ Teine TantsCultural Program Manager, MTÜ Teine Tants

EXPO 2000 ESTONIAN WORK GROUPEXPO 2000 EESTI TÖÖRÜHM

Leila MillerPeakomissari assistentAssistant to the Commissioner General, Ministry of Economic Affairs

Teet Kurs Asekomissar, EIKASDeputy Commissioner General, EITDF

Aili OhlauPR-juht, EIKASPR Manager, EITDF

Marge DubrovkinProjektijuht, EIKASProject Manager, EITDF

Reet Remmel Kultuuriprogrammi koordinaatorCultural Program Coordinator, Ministry of Culture

KORRALDAJAEesti Investeeringute ja Kaubanduse Arendamise Sihtasutus (EIKAS)

PAVILJONI AUTORIDAndrus KõresaarRaivo Kotov

PROJEKTEERIMINEKonstruktsioon:

Neoprojekt OÜ/ Kalju Loorits, Marti Sein, Andres Kindel

Paviljoni liikuvate osade mehhaanika:Eli OÜ/ Tõnu Vaher, Toomas Haggi

Elekter ja nõrkvool:Contactus AS/ Margus Leoste, Tanel Kübarsepp

Ventilatsioon ja jahutus:ESP AS/ Albert Rodin

Vesivarustus ja kanalisatsioon:Hiieko AS/ Jaak Levertand

Sisekujundus:Expo Disain OÜ/ Tiit Tael Hannes Praks

EHITUSPeatööettevõtja:

Skanska Ehituse AS koostöös Koger & Partnerid AS/ Margus Põim,Toomas Alle, Andres Koger, Kaupo Kaljuvee, Dzintar Klavan

Viljandi Metallitööstuse AS/ Jaak Sulg, Indrek JõgisooABB AS/ Raul HallapMetus AS/ Märt SillasteBurghardt GmbH/ Detlef Meyer

EHITUSJÄRELEVALVEInnomore Eesti AS/ Ahti Väin, Indrek TartoBurghold Bau GmbH/ Harro Burghold, Waldemar Bulling

LOGISTIKASchenker-BTL AS

EKSPOSITSIOONI TÖÖGRUPPAllan Gromov, KeskkonnaministeeriumBoris Tamm, Teaduste AkadeemiaRein Küttner, Tallinna TehnikaülikoolMerle Pajula, VälisministeeriumKaarel Tarand, Peaministri pressibüroo juhatajaPeeter Simson, PõllumajandusministeeriumKairi Teniste, Tallinna LinnavalitsusRiina Lõhmus, TurismiametMaris Eenmaa, TurismiametRein Meijel, Eesti Tervisespordi ÜhendusLore Listra, Eesti InstituutMargus Haidak, HaridusministeeriumTanel Tammet, Tallinna Tehnikaülikool

EKSPOSITSIOONEesti InstituutKompuutervisioon OÜEesti Näituste AS MicroLink AS Overall AS 3M Eesti ASKavor AS

ORGANISEREstonian Investment and Tradel Development Foundation (EITDF)

PAVILION AUTHORSAndrus KõresaarRaivo Kotov

PROJECT DESIGNConstruction:

Neoprojekt OÜ/ Kalju Loorits, Marti Sein, Andres Kindel

Mechanics for the pavilion’s moving parts:Eli OÜ/ Tõnu Vaher, Toomas Haggi

Electricity and Low Voltage Current:Contactus AS/ Margus Leoste, Tanel Kübarsepp

Ventilation and Cooling Systems:ESP AS/ Albert Rodin

Water Supply and Plumbing:Hiieko AS/ Jaak Levertand

Interior Design:Expo Disain OÜ/ Tiit TaelHannes Praks

CONSTRUCTIONChief Contractor:

Skanska Ehituse AS in co-operation with Koger & Partnerid AS/Margus Põim, Toomas Alle, Andres Koger, Kaupo Kaljuvee, DzintarKlavan

Viljandi Metallitööstuse AS/ Jaak Sulg, Indrek JõgisooABB AS/ Raul HallapMetus AS/ Märt SillasteBurghardt GmbH/ Detlef Meyer

CONSTRUCTION SUPERVISIONInnomore Eesti AS/ Ahti Väin, Indrek TartoBurghold Bau GmbH/ Harro Burghold, Waldemar Bulling

LOGISTICSSchenker-BTL AS

EXPOSITION WORK GROUPAllan Gromov, Ministry of EnvironmentBoris Tamm, Estonian Academy of SciencesRein Küttner, Tallinn Technical UniversityMerle Pajula, Ministry of Foreign AffairsKaarel Tarand, Peaministri pressibüroo juhatajaPeeter Simson, Ministry of AgricultureKairi Teniste, Tallinna City GovernmentRiina Lõhmus, Estonian Tourist BoardMaris Eenmaa, Estonian Tourist BoardRein Meijel, Eesti Tervisespordi ÜhendusLore Listra, Estonian InstituteMargus Haidak, Ministry of EducationTanel Tammet, Tallinn Technical University

EXPOSITIONEesti InstituutKompuutervisioon OÜEesti Näituste AS MicroLink AS Overall AS 3M Eesti AS

INVOLVED IN THE PROJECTIDEE JA TEOSTUS

J& V OÜSGA Reklaam OÜ

ANIMATSIOONIDAndrus Kõresaar Anton VillArtur VillMärt SildveeLauri LaasikIgor BaturinRäni MeisterRoland RandToomas Vinter

MULTIMEEDIALore ListraAndre HelpKarel ZovaIndrek KoduvereMaris LindojaTalis Paide

KULTUURIPROGRAMMEesti Kontsert/ Elle Himma, Peeter Vähi Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus/ Sirje Helme Eesti Filmi Sihtasutus/ Jaak Lõhmus

PAVILJONI PERSONALStendistid:

Kadri-Rutt Hahn, Merle Jaup, Hille Kallas, Roveena Kapp, Kaili Mägi, EveMölder, Rita Peirumaa, Tanja Sapiro, Helena Sepandi, Merike Soosaar,Eva-Liisa Sutrop, Ave Tarrend, Diana Teesalu, Eneken Terep, ToomasTohv, Ülle-Mai Täht, Maarika Vaarik, Liina Vaher

IT operaatorid:Microlink AS/ Ülari Aomets, Raivo Hool, Janek Somelar

Mehhaanika operaatorid:Viljandi Metallitööstuse AS/ Aivo Kuimets, Margo Loigo,Vladimir Tultsev

Suveniiripood:AS Ilo/ Tiiu Kaarma, Evelin Kurs, Evi Soo, Karin Suuban, Ene Teder

Kavor AS J& V OÜSGA Reklaam OÜ

ANIMATION Andrus Kõresaar Anton VillArtur VillMärt SildveeLauri LaasikIgor BaturinRäni MeisterRoland RandToomas Vinter

MULTIMEDIA PROGRAMSLore ListraAndre HelpKarel ZovaIndrek KoduvereMaris LindojaTalis Paide

CULTURAL PROGRAMEesti Kontsert/ Elle Himma, Peeter Vähi Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus/ Sirje Helme Eesti Filmi Sihtasutus/ Jaak Lõhmus

PAVILION PERSONNELHostesses:

Kadri-Rutt Hahn, Merle Jaup, Hille Kallas, Roveena Kapp, Kaili Mägi, EveMölder, Rita Peirumaa, Tanja Sapiro, Helena Sepandi, Merike Soosaar,Eva-Liisa Sutrop, Ave Tarrend, Diana Teesalu, Eneken Terep, ToomasTohv, Ülle-Mai Täht, Maarika Vaarik, Liina Vaher

IT Operators:Microlink AS/ Ülari Aomets, Raivo Hool, Janek Somelar

Mechanics Maintenance:Viljandi Metallitööstuse AS/ Aivo Kuimets, Margo Loigo,Vladimir Tultsev

Souvenir ShopAS Ilo/ Tiiu Kaarma, Evelin Kurs, Evi Soo, Karin Suuban, Ene Teder

RAAMATU TOETAJADTHIS BOOK HAS BEEN SUPPORTED BY

EXPO TOETAJADSUPPORTERS OF EXPO

EIKAS lk. 08, 18, 68

Kaido Haagen esikaas, lk. 12, 31, 32, 33, 34, 35, 36, 37, 38, 39,

40, 41, 42, 43, 44, 45, 46, 47, 48, 49, 50, 51, 52,53, 54, 55, 58, 59, 60, 61, 62, 63, 65

Eve Kiiler lk. 1

Dzintar Klavan lk. 22, 23, 24, 64, 65

Raivo Kotov lk. 25

Andrus Kõresaar lk. 07, 09, 22, 23, 24, 25, 26, 27, 64

Vitali Lazarev lk. 25

Raul Mee lk. 15, 27, 28, 29, 56, 57

Endel Veliste lk. 09

Peeter Vähi lk. 14

20 aastat ehitamist Eestis.1918–1938. Tallinn, 1939. lk. 06

EITDF page 08, 18, 68

Kaido Haagen cover, page 12, 31, 32, 33, 34, 35, 36, 37, 38, 39,

40, 41, 42, 43, 44, 45, 46, 47, 48, 49, 50, 51, 52,53, 54, 55, 58, 59, 60, 61, 62, 63, 65

Eve Kiiler page 1

Dzintar Klavan page 22, 23, 24, 64, 65

Raivo Kotov page 25

Andrus Kõresaar page 07, 09, 22, 23, 24, 25, 26, 27, 64

Vitali Lazarev page 25

Raul Mee page 15, 27, 28, 29, 56, 57

Endel Veliste page 09

Peeter Vähi page 14

20 aastat ehitamist Eestis.1918–1938. Tallinn, 1939. page 06

PHOTO CREDITSFOTODE AUTORID