ESTONIAN NEWS - eestlaste ajaleht Inglismaal

Nr. 2308 15. oktoober 2011 asutatud detsember 1947

30. septembril ja 1. oktoobril toimusTallinna Rahvusraamatukogus Rahvus-kaaslaste II konverents, kus tehtivahekokkuvõte programmi senisestkäigust ning arutati programmipõhiseisukohti edasiste tegevustekavandamiseks. Konverentsil kohtusid ligi200 rahvuskaaslast 19 riigist, nendehulgas väliseesti kogukondade jaorganisatsioonide esindajad, teadlasedning poliitikud.Rahvuskaaslaste programm onvabariigi valitsuse poolt kinnitatudriiklik arengukava, mille põhiees-märk on toetada eestlusesäilitamist ja arendamist väljaspoolEestit. Programmi viivad elluharidus- ja teadusministeerium,kultuuri-, välis- ja sise-ministeeriumid.Konverents algas EuroopaEestlaste Koori etteastega,tervituskõnedega haridus- jateadusministri Jaak Aaviksoo,kultuuriministri Rein Langi jaÜlemaailmse Eesti Kesknõukoguesimehe Jaak Juhansoo poolt.

Konverentsi avapäeval esinesid haridus- jateadusministeeriumi nõunik Aho Rebas, TartuÜlikooli teadlased Aune Valk, Triinu Ojamaa,ja teised. Pärast ettekandeid toimusid aruteludtöögruppides.Mõttetalgude aruanded ja ettepanekud esitatilaupäevaõhtupoolel millele järgnes TeaterVariuse näidend “His Master’s Voice”.Konverentsi programm lõppes pühapäevalpiduliku jumalateenistusega Toomkirikus.

Paar nädalat tagasi saabus minu e-postkasti kutse kauaoodatud fotonäituseavamisele. Näitus pidi olema kulminat-siooniks kevadel Londoni Eesti Koolistoimunud fotograafia õppetundidele jalastele toona antud kodutööle, milleks olijäädvustada ühekordsesse fotoaparaatipaigutatud filmilindi 27 kaadrile kõik see,mis Londonis elades neile oluline võihuvitav on.Selleks ajaks kui me lastega teisipäeva, 4.oktoobri õhtul Euroopa Majja lastefotonäituse "Digivabalt eestlaslik"avamisele jõudsime, tundus et üritus olijuba täies hoos kuigi saabusime täpselt ajalmis oli märgitud näituse alguseks. Pärispalju inimesi oli kohal ning neid saabus ainajuurde.Minu jaoks oli see esimene kord fotonäituseavamisel osaleda ja seega ei teadnudtäpselt mida oodata. Olin omajagu põnevilent ma ei pidanud pettuma. Näitusesaaliseintel ilutsesid sirged paneelide read,igaühel ühe või kahe noore fotograafipildiseeria oma lugu jutustamas  ja allaparemasse nurka imepeenikeses kirjasjuurde lisatud täiskasvanu kommetaar.Kiri oli pisike ent ehk saigi parem, sestväiksemapoolset kirja ei saanud kaugelseistes lugeda ning huvilistel tuli selle

nägemiseks piltidele lähemale liikuda.Kirbukirja lugema kummardunud näituse-külalised tekitasid mõnusa vaheldusetikksirgelt seisvate kunstiteoste imetle-jatega ja lisasid näitusesaalis toimuvalekunstilist kirevust juurde. Rahulikult ühepildiseeria juurest teiseni liikuvad inimesedvaheldusid nendega, kes mõningate fotodeette mitmekesi seisma olid jäänud jailmselgelt piltidest vesteldes elavalt kätegažestikuleerides ning aeg-ajalt mõnele fotoleosutades  muljeid vahetasid.Näitusekülalisi oli kahtlemata põnev jälgida,galeriis valitsev meeldiv atmosfäär sailoodud justnimelt kõigi nende toredatepärast pika tööpäeva lõppu kohale tulnudinimeste kaasabil. Inimeste, kes nüüdnaerul nägudega maailma vaatasid nii nagukõik need noored fotograafid, kellekunstiteosed galerii seinu kaunistamas olid,seda ühel kaunil kevadisel nädalal olidnäinud. järgneb lk. 3

Laupäeval, 8. oktoobril toimus Eestisaatkonnas Londonis Suurbritanniaseestlasi koondavate organisatsioonideümarlaud.Suursaadik Aino Lepik von Wiréni kutselkogunesid saatkonda koguni 13 erinevaorganisatsiooni esindajad, et vahetadainformatsiooni ning üheskoos tulevikuplaanearutada. Tulijaid oli lähedalt ja kaugelt ningesindatud olid nii pika ajaloo ningtraditsioonidega organisatsioonid kui katäiesti uued, vaid paari aasta vanusedpeamiselt Londonis tegutsevad ühendused.Ümarlaual tutvustati aasta jooksul tehtutning kooskõlastati uusi plaane ja üritustekuupäevi, et ettevõtmised ei satuks samaleajale. Pikemalt arutati arhiivide ningraamatukogudega seonduvat, sest kõikjalEesti majades on annetuste tõttukogunenud palju väärtuslikke raamatuid jaesemeid, mis vajavad korrastamist jasorteerimist.Vanemad organisatsioonid kutsusid ülesnoorema põlvkonna esindajad neiletegemistes appi tulema ning nooremad

lubasid innukalt seda teha.IEÜ esimees Toomas Ojasoo andis kiireülevaate Tallinnas toimunud Rahvus-kaaslaste II Konverentsist ning Šotimaaeestlaste esindaja Lea Kreinin rääkisplaanidest alustada lähitulevikus Šotimaalelavatele lastele emakeelsetekoolitundidega.Pärast ametlikku osa toimus vastuvõtt, kusvahetati mõtteid, kuidas eestluseedendamise ja säilitamisega tegelevadorganisatsioonid saavad üksteisele omategemistes senisest rohkem toeks ningheaks koostööpartneriks olla.Ümarlaual osalesid Bradfordi Eesti Kodu,EELK Londoni kogudus, Eesti AbistamiseKomitee, Eesti Gild Londonis, Eesti Hääl,Eesti Maja Londonis, Eesti Kool Londonis,IES Tulevik, Inglismaa Eestlaste Ühing,Leicesteri Eesti Maja, Londoni Eesti Selts,Nottinghami eestlased ning Šotimaaeestlased. Ühiselt leiti, et saatkonnakorraldatud ümarlaud on väga vajalik ningvõiks edaspidi regulaarselt igal aastaltoimuda. Kalju Saag

D I G I V A B A L T E E S T L A S L I K

RAHVUSKAASLASTE KONVERENTS TALLINNASS U U R B R I T A N N I A E E S T L A S T E J U H I D

Vene peaminister Vladimir Putini sõnul tahab taendised nõukogude riigid kokku tuua ühiseksEuraasia liiduks. Euraasia liit põhineks jubaolemasoleval Venemaa, Kasahstani jaValgevene vahelisel tolliliidul. Alates järgmisestaastast saab tolliliidu liikmesriikide piires vabaltliikuda nii kaup, kapital kui ka tööjõud.“Me ei peatu veel siin, vaid seame endaleambitsioonika eesmärgi – saavutada Euraasialiidu näol kõrgem lõimumistasand” kirjutas Putinpäevalehes Izvestias.Vene peaminister, kes on nimetanud NSV Liidulagunemist “20. sajandi suurimaks geopoliitilisekskatastroofiks” lisas, et tema uus projekt eimeenuta millegi poolest Nõukogude Liitu.“Oleks naiivne püüda midagi minevikulisttaasluua või jäljendada. Sellegi poolest on meieajal hädavajalik tihendada poliitilisi jamajanduslikke sidemeid ja luua uusväärtussüsteem”.

Putin tahab luua Euraasia liitu - Putin’s vision of Eurasia

30 septembril avaldati Pihkva uudisteportaalisIrboska elanike pöördumise oblasti kuberneripoole, milles avaldatakse pahameelt võimudesuhtumise vastu linnaelanikesse ningöeldakse, et kui neist ei hoolita, võiks selle alaEestile tagasi anda. Linn kuulus Eestikoosseisu aastatel 1920 -1944.Kirjale alla kirjutanud 114 inimest leiavad, etIrboska on ajalooline ja eriline asula, kuid

praegu seda ei austata ja väärtustata, isegisolvatakse. Pöördumises tuuakse ühenäitena, et linna 1150. aastapäevakslootsid elanikud munakivikõnniteedetaastamist, kuid kohale toodi hoopismasinad ja hakati panema asfalti.Irboska linna asutas viiking Truvor aastal862.BH Ruzzland

Irboska elanikud esitasid Pihkva kubernerile soovi anda linn Eestile

Juba aastaid on olnud traditsioonikstähistada Eesti Kodus sügisese hooajaalgust Põhja Inglismaa koguduseperekonna-õhtuga. Kuna saal oli ekslikultantud lätlaste kasutada, toimus meiekokkutulek ülemisel korrusel kahes toas –üks neist seatud jumalateenistuseks jateine kohvilauaks.Kitsastes oludes ära mahtus siiskipaarikümne liikmeline kogudus, õpetaja jalaulude saatja Karin Blakeley klaveril.Õpetaja Valdo Lust kõneles meist kuiJumala lastest, kes Jumal on kaitsnudpõgenemisel võõrsile, õnnistanud meiduute kodudega, töövõimalusega jaühiskodu Eesti Kodu loomisega.Armulauast võttis osa enamus kogudusestja püsti seistes Jumala õnnistust.

Siis mindi sõbralikus meeles teise ruumikohvi jooma ja rikkalikku kohvilaudanautima. Erilist rõõmu tunti Tarmovalmistatud eestipärastest pirukatest* jaHelle küpsetatud õunakoogist. Üllatavalt olimeie hulgas lapsena – noorena meieühiskonnas tegutsenud Tiina Nautras, keselab juba aastaid Kanadas ja oli külastamassõpra Leedsis. On tore, et endised Bradfordieesti kooli lapsed Inglismaal olles jälle teeEesti Kodusse leiavad.Kuigi lühike eeskava jäi ära ruumi väiksusetõttu, oli siiski tore kokku tulla ja mälestadaseda sügist, kui pidime kiiruga kodumaaltlahkuma ja pagulasteed alustama. Nüüd onmeiega ühinenud eestlased, kes on hiljemsiia tulnud uut kodu otsima. L*Neid saab osta Tarmo käest Bradfordi JohnStreet turult.

KOGUDUSE PEREKONNAÕHTU BRADFORDIS

Järgmine Eesti Hääl ilmub12. novembri kuupäevaga. Kaastööd ja

kuulutused palume hiljemalt3. novembriks

Korrektuur: Tiina KõivEesti Hääle väljasaatjad ja abilised: EndlaHopkins, Ida Lemsalu, Adelies Beerman,Asta Rank, Leida Laumets, Artur Sepp.

Saatkonnas kogunesid 13 eestlasi siduva organisatsiooni esindajad

Vladimir Putin recently announced thelaunch of a major integration project –the Customs Union of Russia, Belarusand Kazakhstan. He has expressed awish to expand this into a „EurasianUnion” to include other countries of theformer Soviet Union. He insisted thatthis was not a recreation of the USSRbut it has already caused muchconcern in the former Baltic States andGeorgia, who are likely to reject theoffer outright, the Baltic States alreadybeing fully fledged members of theEuropean Union. He said that some ofour neighbours describe it as contraryto their choice to face in a Europeandirection. He thinks that this is a falsedivision. „We are not going to fence offany nation. The Eurasian alliance willbe based on universal principle offreedom, democracy and the market”.

Pildil vasakult: Tiina Tamman, Reet Järvik, Tiiu Kajando,Kalle Kadakas, Lea Kreinin, Priit Sarg, Toomas Ojasoo,

Karin Blakeley, Tarvo Israel (pildilt puudub Ave Siilak)

2 EESTI HÄÄL 15. oktoober 2011

T O I M E T A J A V E E R GI N T E R V J U U - N O R AM O R L E Y - F L E T C H E R I G A M B E Kallid lugejad!

Saabusin hiljuti tagasi Tallinnast, kusosalesin koos teiste Inglismaa eestidelegaatidega Rahvuskaaslaste IIkonverentsil. Esimesel konverentsil neliaastat tagasi olin mina ainuke Inglismaaeestlaste esindaja aga seekord oli meid jubakoguni 11!Konverents oli huvitav ja väärt elamus, kunategeleti väliseestlaste vajadustega ningmuredega eestluse säilitamisel võõrsil.Jaguneti töögruppidesse, kus arutatikultuuripärandi, keeleõppe, kiriku, ränne jameedia küsimusi. Eestlasi oli üle maailmakokku tulnud – Kasakstanist kuni UueMeremaani ja Eesti riigi ametnikud ningnõunikud oli suurearvuliselt esindatud eesotsas kultuuriministeeriumi asekantlerigaAnne-Ly Reimaaga, et kuulata meieprobleeme ning aidata meil leida nendelelahendusi.Konverentsil oli ka kultuuri kava, kusesimesel õhtul esines Euroopa EestlasteKoor (dirigent Kalev Lindal). Inglismaaltlaulsid kooris Karin Blakeley, IngridWilliams, Tiiu Kajando ja mina. Teisel õhtulsaime nautida suurepärast Teater Variuseetendust, ‘His Master’s Voice’, mis tegeleslaulja Artur Rinne karjääriga ning sõjakeerises kaduma läinud heli salvestustega.On tore kogeda, et Eesti riigil on tahe meidtoetada ja peab ka lugu meie saavutustestning panusest eestluse säilitamise pinnal.

Õppisime konverentsil palju uusi ninghuvitavaid kodumaa ja väliseestlasitundma, kellest tulevikus on meil kindlastipalju kasu ja abi.Teine uudis sel kuul on, et Eesti Häälel onuus kodulehekülg – www.eestihaal.co.uk.Kui teil on kodus internet olemas, palunkülastage uut lehekülge, kus saate lugedauudiseid ja infot Inglismaa eestlaste kohta.Arhiivi osas on võimalik lugeda endiseltilmunud Eesti Hääle artikleid. Ajalehte saabka uue kodulehekülje kaudu tellida võitellimust uuendada.Sellega oleme täitnud selle aastase kõigetähtsama eesmärgi – Eesti Hääle seadmineinterneti. Loodame varsti ka Eesti Häälekodulehekülge teiste väliseesti ajalehtedekoduleheküljedega ühendada, et saaksvahetada ning täiendada infot nii Austraaliakui ka Ameerika, Kanada, Rootsi jaSaksamaa eestlastega. Oleme sellesammuga tõeliselt astunud 21. sajandisseja loodame ka uusi lugejaid interneti kauduhõlmata.Nendel aga, kellel internet on kättesaamatu,ei ole vaja muret tunda, kuna paberilehtkestab ikka edasi ja tuleb teie postkasti igakuu. See on meie kindel ja muutmatulubadus meie lugejatele.Jään ootama lugejate kommentaare javastukaja uue kodulehekülje kohta.Ilusat jätkuvat sügist soovides,Reet Järvik, Toimetaja

Selle kuu intervjuu on kindralmajor ArturLossmanni tütrega Nora Morley-Fletcheriga.

Palun räägi meile natukene endalapsepõlvest.Mul oli väga hea lapsepõlv. Talves elasinTallinnas suures korteris Laial tänaval nr. 15ja suvel läksime terve perega maale Valtutalusse koos kasside, koerte ja papagoiga.Enne kooli minekut võttis minu isa ühekasvatajanna meile koju. Ta õpetas mulleprantsuse keelt ja natuke ka inglise keelt.Koolis käisin prantsuse lütseumis. Mäletan,et oli tore lõpupidu kevadel 1940. aastal, justenne nõukogude vägede sissetulekut, kusmeie jalutasime Tallinnas lauldes ringi. Mulõnnestus sisse saada Tallinnarakenduskunstikooli.Mis juhtus kui vene väed tulid Eestisse.Meid aeti korterist välja. Ma kolisin sugulastekorterisse ja vanematel lubati elada Valtuskus ned pidasid kanu ja ühte siga.Küüditamise ajal olin just parajasti Rõugelähedal koos teiste kunstikooli õpilastegasuvekursusel. Kui kuuldi küüditamisest, siisviisid poisid mind metsa Õöbikuorgu, kus maelasin vabas õhus mingi aja. Muidugi‚rahvavaenlaste’ perekonnana olime kõiknimekirjas aga juhuslikult mu vanemad eiolnud sellel õhtul seal kus nad olidsissekirjutatud, ka mitte Valtu talus. Emaläks Viljandi, isa kadus Tallinna, kusharuldane tööliste perekond võttis ta nendejuurde ja varjas teda. On sellest temamemuaarides kirjutatud. Vanematel, nagumul, vedas.Aga kuidas oli Sakslaste ajal?Kui sakslased tulid sisse Eestisse saintöökoha majandus territooriumi. Pidin viimaühe dokumendi kultuuriministeeriumi jasõitsin autoga, kus mu silm sai vigastada.Üks Balti sakslane, lühikese kasvuga mees,ütles mulle, et kui sul on midagi tarvis tuleminu juurde. Mu mõte ja soov oli kunstialaedasi õppida. See mees tellis mulle kõikdokumendid, et saada Viini rakendus-kunstikooli.Kuidas su pere sai Eestist põgeneda?1944. aasta suvel pidin Viinist viimaselmomendil tagasi Eestisse minema, et ema jaisa päästa. Ema asjad said pakitud ja minuabiga kõik korraldatud. Meid oli määratud‘Moero’ laevale ja viimasel momendil tulisõnum, et kuna laev oli täis, pidime sõitmajärgmise laevaga. Moero laeval hukkusrohkem kui 2800 inimest.Edasi läksime tagasi Viini, kus mul olikasutada väike tuba. Kartsin oma ema sissekirjutada, sest arvasin et ta pannakse töölesõjatööstusse, ja seetõttu pidime elamaainult minu toidukaardiga. Hädaoht venevägede poolt oli suur ja meie eestlased kõikkuulasime BBC raadio saateid.Üks isa inglise sõpradest soovitas minnaSaksamaale, aga jõudsime sinna kus oliainult laager ja haigla, ja mis oli vene tsoonilelähedal. Eestlased laagris kuidagi korjasidraha ja kulda, et osta veoauto ja meie kõikkoos sõitsime lääne poole lootusega, etinglased tulevad vastu. Jõudsime Flensburgikuhu inglased olid ka jõudnud.Flensburgis kol. Jakobson soovitas keelete-oskusega inimestel minna sõjaväeosakonnastaapi, et saada tõlgi töökohta. Seal üks

härra rääkis minuga prantsuse keeles, kuigikõva aktsendiga. Tuli välja, et ta oli Belglane.Ta sai mulle koha ‚Security’ büroos ja kamuretses kahetoalise korteri mulle ja muhollandlasest töökaaslasele. Olinvanematele kaunis ligidal. Alguses nemadolid barrakkides põgenikkude laagri lähedalkus sai toitu. Pärast kolisid kahetoalissekorterisse.Pidin Flensburgist minema Hannoveri.Eestlased keda ma tundsin olid seal UNRRApeakontoris ja lihtsalt ostsin rongipileti,sõitsin sinna ja sain töökoha. Ja seal makohtasin mu tulevast abikaasat, DavidMorley-Fletcherit. Tema onu oli ÜhendatudKuningriigi Suursaadik Teheranis.Sa jõudsid Inglismaale 1947 aastalveebruarikuus.Talv oli tollel aastal väga külm. Jõudes siiaDavid saatis mind sõprade juurde Šotimaale.Seal oli tore elu - ilus ‚country house’ ja taluligidal – toitu küllalt ja teistega läbi suhelda.Suvel augustikuus abiellusin Davidiga.Pidime leidma kus elada ja lõpuks saimeüürida maja Henley-on-Thamesil, jõelähedal. Abiellumine oli ka huvitav. Meil eiolnud tuttavaid seal kandis ja registreerimiseloli vaid üks Davidi sõber, minu töökaaslaneja veel üks proua, kes asendas muvanemaid. Lõunasöök oli kohalikus klubiskus ilma kupongideta oli ainult saadavaalakala steiki! Meie otsustasime ära andameie peekoni kupongid ja pidasime selleasemel siga mahajäetud kohalikus aias.Eestlastele on sealiha tähtis!Järgmisel aastal said mu vanemad loa tullaInglismaale ja meie olime nende eestallkirjaga vastutavad. Aga samal aastal minuabikaasa sai töökoha Aafrikas Nigeerias,kus me elasime seitse ja pool aastat ja kusmeie poeg Alan sündis, kelle ristiema oliAlice Torma. Tagasi tulles Aafrikast Aliceõpetas saatkonna ruumides Alanit laulma jalõpptulemuseks oli kooristipendium St.George’s Kooli, Windsoris.Kas su pojal oli huvi eesti vastu?Alan töötas kord Soomes ja ta otsustas, etkui Eesti saab iseseivaks, läheme meie kõikkoos külastama Eestit. Taasiseseivusegasaime oma talu tagasi. Mina ei saanudsellega tegeleda, aga Alan võttis enda peale.Kuna ta ei ole agronoom aga ajab finantsisiis ta võttis partneriteks agronoomi Eestistning inglase kellel on suur talu põhjaInglismaal. Kuidagi ta ise isegi õppis eestikeelt.Millised olid sinu mõtted?Olin täitsa kindel et Eesti saab vabaks, etNõukogude Liit laguneb ja, et majanduslikultei saa eksisteerida. Hiljem ma ei olnudkindel, kas ma ise seda näen, kui tuleb aeg.Millal sa läksid Eestisse tagasi?Läksin tagasi Laulupeoks 1990. Ma olinotsustanud, et ma ei lähe vene saatkondaviisat taotlema. Kersti Uibo reisigrupikorraldajana muretses mulle viisa. Eestisvõtsin ühendust Lennart Meriga ja teisteisikutega.Laevast vaadetes Tallinnat oli mul niisugunetunne, et ma lähen koju. Väljavaade oli samaaga kui jõudsin sadamasse see tunne kaduskohe ära. Kui käisin mööda Tallinnat jakirikus tundsin, et juba oli vabadus Eestis.Tahtsin Maiasmoka kohvikusse minna.Kohvik oli tühi aga ebaviisakas vene mutt eilasknud meid sisse. Pärast leidsin kui tähtisoli altkäemaks.Peatusin Lasnamäel. Tahtsin teada kuidasinimesed elavad. Korter oli kena agasissepääs jube. Siis läksin kohaliku poodi -ühes nurgas hapudkurgid, teises kuivatudkala ja mujal vana leib! Nüüd on arenenud.Sellel ajal oli inimestel raha, aga poodides eiolnud midagi osta, ja kui kaup tuli, siisinimesed seisid sabas. Nüüd ei ole raha, agakõik on kauplustes olemas.Külastasin Eestit igal aastal kuni hiljutiseajani.

KIREV ÕHTU LEICESTERIS

Endiste rahvatantsijate ja koorilauljatekokkutulek.Mis on sõbrad, mõttemaailma ja mälestusehinge rõõm, kus unistus õitses, südatuksus kõvemini, ja nüüd uuesti püüda neidmälestusi taastada oma nägemuses.Nii tuli rahvas kokku Leicesteri Eesti Majja17. septembril, et meenutada seda mõttehõljumise nooruse rõõmu, kus hing jamõtted õitsevad ikka alati edasi. Oli soojustja laulmist, eks mõnelgi lõi jalg takti, kaspõrandal, või mälestuse, tantsu hoos.Eesti Maja sumises nagu mesilaspesa, kesrääkis sõbraga, või sõbrast.

Astrid Edwards, ise endinerahvatantsija ja Leicesteri segakoorijuht avas ürituse. Peale selle lauldinatuke oma mõnusaid laule.Omakorda võttis siis üle AlexanderEdwards ja nagu noored ikka, laulis jategi oma muusikat nii, et oli kuulda üleEesti Maja. Ly Toom näitas suurelekraanil mineviku rahvatantsu jakoorilaulu pilte, mis äratasidpealtvaatajate hulgas suurt huvi jakommentaare. Rahvas sai uuestilauluhoo sisse ja siis pakuti rikkalikust

toidulauast mida süda soovis, ja mis maitsessuurepäraselt.Kui rahval oli mõnus hoog sees ja kõhud täis,jätkus pidu uuesti lauluga, nüüd Peter Sheldonipilli saatel. Astrid, Karin ja Reet laulsid kaksarmsat laulu rahvale - ilusti ja südamlikult.Siis moodustati tantsuring, nii et rohkemtantsijaid põrandale ei oleks mahtunudki!Tuletati meelde kadunud aegu ja tantsiti koosRaksi Jaaku ning Oiget ja Vasembat.Pidu lõppes alles kell 10 õhtul, kuna pidi julõpuks koju ka minema, et natuke hingelõdvestada.Leicesteri Eesti Maja juhatuse liige Eldur Vedo

Palun räägi meile enda tööst javälisvõitlusest?Kui lõpetasin töö “British Council forRefugees” peasekretärina, siis saintegeleda poliitiikaga, sest varem pidinolema täitsa erapooletu. Minu töö puudutasigat maailma kaart – alguses põgenikudUngarist, siis Tsiilist, Aafrikast, Vietnamistjm. Mul oli kogemusi kuidas, poliitikutegasuhelda - kohtusin MPdega, välis- jasiseministeeriumide töötajatega. Rahvus-vahelise töö eest sain kuningannalt MBEordeni. Poola valitsus eksiilis ka andis mulleaumärgi, sain Lennart Meri käest Eesti riigiordeni ja ÜEKNilt aumärgi.Töö ajal ei võtnud ma osa ühiskonnategevusest. Peale seda valiti mind IEÜ jaLondoni Eesti Seltsi juhatustesse. IEÜesimees Helmut Heinastu määras mindBalti Nõukogusse, et see organisatsioonoleks efektiivsem ja mitte ainult ‚talkshop’.Esimehena organiseerisime demonstrat-sioone, arutlusi parlamendi liikmetega,jagasime materjali poliitvangidest, jatutvustus materjali Eesti ja Balti riikide kohta.Meedia ka oli sellest huvitatud. Mindintervjueeriti BBC Newsnightis. Ükskord

helistati mulle keskööl küsimusega „Why arethey singing?”Lennart Meriga oli ühendus hea. Kohatsinteda Londoni Ülikoolis (SEES) seminarilenne taasiseseistvumist kui ta oli veelametlikult tunnustamata Välisminister. Teiselkorral Lennart Meri ja Jüri Luik peatusid minujuures vältimaks hotelli kulusid – ise läksinööseks sõprade juurde ja andsin raha. KuigiIEÜ oli toetanud varem, seekord ei saanudtoetust.Kas on sul on olemas midagi olulist, mida sasaid tuua kaasa?Muidugi õnneks jäid alles kokkurullitud isa-ema portreed. Paljud asjad kadusid ära agasee oli mulle väga tahtis.Mis on su „Desert Island Discs” valikud?Raimond Valgre „Saaremaa Valss”– ta oliminu esimene lemmiklauljaRaamat – midagi ajaloolist – „Eesti Ajalugu”Luksus – Suitsud. Hakkasin suitsetama, kuiolin Õöbikuorus metsas ja üks poiss keerasmulle pläru kokku ja ikka suitsetan.Suur tänu väga huvitava ja põhjalikuintervjuu eest ja soovin sulle ilusat juubelisünnipäeva. Tänu sulle ka Eesti iseseisvusevõitluse eest vabas maailmas nendelrasketel aegadel. TO

Kallist sõpra ja kaasmaalast

MIA AAVALEHT’emälestavad leinas

Lahkunud kauaaegset sõpra

ÜLO-OLAVI RÜÜTEL’tmälestavad

Maiu, Enn, Tiit ja Ilmar PartMargus ja Eero Tae

Ene Öpik

150 years ago this summer, an intrepid group of desperateEstonian families were given permission to leave theirhomeland and relocate to the Crimea. To gain this freedomthey had two choices - pay a certain amount of money to thelandlords or take 50 lashes on their backs. All chose the lashesbecause of their impoverished positions except one man whotook 100 lashes, 50 for him and 50 for his pregnant wife. Theirwalk from Estonia to the Crimea took them 90 days and manydied along the way. Their plight in the new land wasn’t muchbetter until they were established as farmers, fishermen andother occupations. In a matter of 90 days, they went fromoppressed surfs on farms owned by foreigners in Estonia tothe Crimea where there were opportunities for independence.Here we are in 2011 and the Estonian and Crimean CulturalAssociations arranged a three day event commemorating that

epic walk of 1861 and I was privileged to attend thiscelebration. Some of our family who did that 90 day walkstayed in the Crimea when my great grandparents and theiryoung children emigrated to Canada. Through the manypolitical upheavals in that part of the world, my family hadlost contact with those who stayed behind. How exciting forme to meet cousins for the first time! We toured the smallvillage and the exact house my family lived in so manyyears ago. We drank water from the well in their garden. Itwas still exactly as my grandfather described it.September 8 - 10th two hundred Estonians arrived in theCrimea by bus and plane from Estonia to celebrate thismomentous anniversary with us. There were many smallgroups, each group wearing their colourful regionalcostumes and all of them wonderful singers and dancers.There were instrumental groups and a young fellow playingFrench horn solos. They were a lively group breaking out inspontaneous song and wearing their beautiful costumes inpublic as well as in the planned celebrations in the seaside

village of Beregovoe and the hot, dry, windy village ofKrasnodarka which was the area of many of the first settlers.At Krasnodarka we toured an historic Estonian building whichwas the original school and residence of the teacher. It is nowthe community centre and the school teacher lives in the oneroom as in days of old. There was the unveiling of an importantsculpture commemorating those brave souls. There weremonuments to Estonian soldiers from this area who fell in thewars. We met the Estonian Consul from Kiev who came tobring us official greetings. The local ladies put on a spectacularbuffet of traditional and local food. YUMMY! There were over500 of us celebrating the braveness of our ancestors whochose to take the risk of their lifetimes and make a new life ina strange land. For them we are eternally grateful.Carol Erdman Grant

Suikus igavesele unele kauaaegnehea sõber

ELENA LEPIK VILLARDmälestavad leinas

Lydia ja Reet

Armast ema, vanema ja vanavanaema

MIA AAVALEHT’esündinud: 20.05.1922 Rakveres;

surnud: 19.09.2011 Bradfordismälestavad vaikses leinas

Tütred Vilma, Piret ja Annekoos lastelastegaJamesAndrew, Kate, ja AlexMichaelKathryn, Jonathan, ja BenjaminTim

Lahkunud abikaasat, isa ja vanaisa

ÜLO-OLAVI RÜÜTEL’tsündinud: 8.02.1932 Pärnussurnud: 1.08.2011 Bristolis

mälestavad sügavas leinasGillian,

Robert, Anne-Marie ja Emilia

Linda OstratLia Ottan

Sirje ja EinoEllen Kokk

Harald ja Endla

Klaus Ratnik peregaK Sakkos, Toivo ja Linda

Helle ja Herbert VareLydia ja Reet Järvik

†

†

†

Kauaaegset liiget

MIA AAVALEHT’emälestab

Bradfordi Eesti Kodu juhatus jaliikmeskond

Elena Villard - In MemoriamKanadast jõudis Inglismaale kurb leinateade,et meie hulgast on lahkunud tuntudmezzosopran Elena Lepik Villard.Elena Villard oli tuntud Inglismaaeestlaskonnas oma ilusa lauluhääle ja heaesinemisega paljudel eestlaste koos-viibimistel. Elena oli abielus bass-bariton JaanVillardiga ja nende sõbrad mäletavad ikka kuimõnus ja hea oli viibida nende lahkes kodus.Villardid lahkusid Inglismaalt Kanadasseseitsmekümnendatel aastatel ja neist jäi järeletühi koht.Puhka rahus, kallis Elena, mälestus sinust onjääv. Lydia Järvik

Eesti Kool Londonis avas pidulikult 3.õppeaasta 10. septembril Eesti Majas.Seekord oli ürituse teema lastekirjandus.Külla olid tulnud mitmed eestilastekirjanduse tegelased, kes seekordkahjuks küll paberi kujul seina pealrippumisega piirdusid. Õnneks leidus kapaar elus inimest, kes enda muljeidlastekirjandusest õpilastega jagasid.Üritus algas kooli juhatuse esimehe AiliNurga sõnavõtuga, kes rääkis muuhulgas ka enda lemmiklasteraamatuist.Lastele oli spetsiaalselt külla tulnudlasvastaja Elina Männi, kes lugeskatkendeid enda lemmikust „PipiPikksukast“. Eriti meeldis pisikestelekuulajatele, et Elinal oli kaasas punastepatsidega Pipi nukk. Kui lavastaja lasteltraamatu kohta küsimusi päris, tuli välja,et mitu last on Pipi looga väga hästikursis.Seejärel tänas Eesti Kool enda kõige-kõige tublimat eestvedajat Ailit, kinkides

talle sümboolsed meened:Mesikäpa kompveki ningmeepurgiga Puhhi rinnamärgi.Mõlemad olid inspireeritudkoolilogost ning soovisimeAilile, et temalgi oleks alati üksmeepurk käepärast, millegauusi mesilasi meie toimekassemesilasperre meelitada.Pärast ametlikku osa siirdusidkülastajad lookas suupistelauajuurde. Jälle olid tublidlapsevanemad maitsvaid kooke,keeksikesi jm küpsetanud. Muidugi eipuudunud ka soolane söögipoolis.Toidud jõudsid lauale, nagu Eesti Koolipidude puhul ikka, tänu lapsevanem KaieCollinsi eestvedamisele.Kui lastel täiskasvanutega samas ruumisliiga igav hakkas, said nad toimetadaväiksemas toas, kus laual pusle,lauamäng, lastekirjanduse tegelastegalehed värvimiseks ja joonistamiseks. Eriti

meeldib aga meie kooli lastele fotograafKarel Poldi joonistatud loomi värvida.Üritusel oli lastele ja vanematele niinostalgitsemiseks kui ka avastamiseksvälja pandud valik lastekirjandust.Nobedamail reageerijail oli võimalikLondoni Eesti saatkonna kingitud raamatkoju kaasagi osta. Tulu läks Eesti Koolitoetuseks.Juba nädal pärast üritust kohtusimelastega koolipingis. Kerli Liksor

TennisKahes viimasel WTA tenniseturniiril on KaiaKanepi vastane olnud maailma esirekettaanlanna Caroline Wozniacki. Septembri-kuu lõpul Tokyo turniiril toimus suur üllatuskui Kaia alistas Wozniacki kolmandas ringis.Kolme setiline matš Wozniackiga kestiskokku kaks tundi ja 23 minutit. Esimene setläks eestlasele 7-5, aga Wozniacki tegi tasa6-1 teises setis. Kaia võttis ennast kokku javõitis kolmanda seti ja matši 6-4.Veerandfinaalis ta aga kaotas poolatarileAgnieska Radwanksale 2-6; 6-7Nädal aega hiljem Pekingis kohtusid nad kakolmandis ringis, milles pidi Kaia tunnistamaWozniacki paremust. Avasetis oli Kanepilkolm murdevõimalust, aga ta ei suutnudneist ühtegi ära kasutada, samas kuiWozniacki kasutas ära esimese võimaluseja võitis seti 6-3. Teises setis jäi Kanepi 3-5kaotusseisu, kuid läks siis 6-5 juhtima. Kiirlõppmängu võitis Wozniacki ja matši 6-3,7-6. Kohtumine kestis tund ja 46 minutit.JalgpallBelfastis reedel 7 oktoobril Eesti alistaspõhjaiirlased 2:1 ning tõusis EMi alagrupisteisele kohale. Eestlased alustasidpassiivselt ja kodumeeskond lõi esimesevärava 22. minutil. Teisel poolajal näitasEesti aga hoopis paremat mängu. 77.minutil teenis Eesti penalti ning Vassiljev eieksinud löögiga. Seitse minutil hiljemVassiljev lõi võiduvärava 25 meetriltparemasse ristnurka.

S P O R TÕuna chutneyVürtsikas õunahoidis sobibhästi nii liharoogade kui kajuustu lisandiks.Koostis:1 kg õuna3 suurt punast sibulat2 küünt küüslauku1 punane tšillikaun1 dl õunaäädikat2 dl suhkrut1 tl soola4 tl toorest riivitud ingverijuurt2 tl karripulbrit2 dl vett2 tl kollajuurt ehk kurkumitValmistamine:Pese õunad, eemaldasüdamikud ning lõika õunadtükkideks. Koori ja tükeldasibul, küüslauguküüned. Hakitšillikaun.Pane õunad, sibul, küüslaukja tšilli potti. Lisa ülejäänudained ning kuumutakeemiseni. Siis alandakuumust ning hauta tasaseltulel tund aega, aeg-ajaltsegades.Jaota hoidis kuumadessesteriliseeritud purkidesse.Hoia jahedas.Allikas: Nami-Nami retseptid

R E T S E P T

LOND ONI E E S T I KOOLI A V A ÜR I T US

Väga huvitavad pildid olid näituse jaoks välja valitud. Olinmeeldivalt üllatunud kui vahvalt näitus kokku seatud olining milliseid emotsioone päris mitmel tasandil see minustekitas. Laste endi lähenemine maailmale, mille nad igaüksoma originaalsel moel filmilindile jäädvustanud, oli põnev.Pärast ürituse ametlikku osa, kus peeti paar asjalikku kõneet kõik kohaletulnud saaksid ikka täpselt aru millega teguning kus noored fotograafid selgitusi ja omapoolseidlugusid kunstiteoste sünni kohta rääkisid, jätkus „Digivabalteestlaslik“ täiesti eestlaslikul moel. Selleks veeretati kohalejärgmine kunstiteos  - uhke lauatäis küpsetisi-võileibu jamuud head-paremat ning õhtu võis sama lõbusalt jätkuda.Eriti lõbus paistis olevat lastel, kes pärast kergetkehakinnitamist lõbusalt kädistades siia-sinna tuiskasidning üksteise seltskonnast rõõmu tundsid.Kaks tundi olid möödunud märkamatult – fantastiline õhtufantastiliste inimeste seltskonnas paneb aja kahtlematakiiremini käima. Õigemini lendama. Aitäh kõigile, kes omapanuse sellesse pannud on! Siiri Elessawi

DIGIVABALT EETLASLIK (algus lk 1)

15. oktoober 2011 EESTI HÄÄL 3

†E S T O N I A N S I N T H E C R I M E A

ESTONIAN NEWS / EESTI HÄÄL - Published by the Association of Estonians in Great BritainToimetaja: Reet Järvik; Talitaja: Toomas Ojasoo; Kuulutuste esindajad: Bradfordis - Lydia Järvik; Leicesteris - Juhan ja Tiina Parts; Londonis - Ida Lemsalu

Vaated Eesti Hääles avaldatud artikleis ei tarvitse alati ühtuda toimetuse seisukohtadega. Iga artikli eest vastutab allakirjutanu. Toimetaja võib teha muudatusi ilma autori loata.Tellimishind: £21 aastaks; Välismaale £25. Leinakuulutuse hinnad - £1.50 per cm veerul; Müügikuulutused ja reklaamid - £2.00 per cm veerul; Ühiskuulutus - £4.00 nime eest.

Tseki saajaks märkige “Estonian News”. Aadress: 4 Briar Gate, Long Eaton, Nottingham. NG10 4BL. Telefon: 0115 877 6877; e-mail: eestihaal@ntlworld.comPrinted by Spotcolour, 455 Sunleigh Road, London HA0 4LY.

ABISTAMISE KOMITEEkutsub teid Eesti Majja Londonis ja

palub teie lahket osavõttulõunasöögist pühapäeval 23.

oktoobril, kell 13:00 kus saate jällemaitsta eestipärast toitu ja omavahel

vestelda sõpradega.Lõunasöögi hind £7.00 (kuni 10-a

vanustele tasuta)Osavõtust palutakse teatada pr Ida

Lemsalule - 020 8893 3816Toimub ka loterii ja annetused

loteriivõitudeks on oodatud.Lastele uus mängunurk avatud.Järgmised lõunad toimuvad 20.

novembril ja Jõululõuna 11. detsembrilEes t i Ma ja London i s ,18 Chepstow

Villas, London W11 2RB

UUS RAHVUSVAHELINE EESTLASTEEKSPERIMENTAALKOORkutsub lauluhuvilisi osalema

ajavahemikus 25. – 27. novemberlaulalaagris Catthorpe’i Mõisas, Rugby

lähedal.Lauldakse tavapärasest veidi erinevat-muusikat ning õpitav kava onjõuluteemaline kristlikhingeline gospel-kava “Kasvada lapseks”.

Dirigent – Reet KromelKülalissolist – Siiri KändSõnaline osa – Reet Järvik

Info: www.eksperimentaalkoor.co.ukKõik tekkivad küsimused palun saatadirigent Reet Kromeli meiliaadressile:

reet10nov@hotmail.comkoor@eksperimentaalkoor.co.ukTel.:07747 170643

BRADFORDI EESTI KODUS8 Clifton Villas, Bradford BD8 7BY.

Tel: 01274 54422129. oktoober - kell 17:00Seltskondlik koosviibimine.Kõik teretulnud - nii noored,keskealised kui ka eakamad. Eritioodatud on endised sõjamehed.18. detsember - Jõulupidu

LEICESTERI EESTI MAJAS366 Fosse Road North, Leicester LE3 5RS

Tel: 0116 251 672715. oktoober kell 17:00

Klubi aastapäev26. november kell 17:00

Sõdurite õhtu - esineb REE koor17. detsember - Jõulupidu

Ilmunud on eestikeelne raamatAugust Tormast (1895-1971)

Raamatu „August Torma –sõdur, saadik, salaagent“esitlus toimub Londoni EestiMajas 20.novembril kell 13Eesti Abistamise Komiteelõuna ajal. Teatavasti oli meiekunagise saadiku AugustTorma abikaasa Alice sellekomitee rajajaks ja pikka aegaselle eesotsas. Käesolevaaasta 5.novembril möödus 115aastat proua Torma sünnist, niiet raamatu esitlus komiteelõuna raames oleks ilus viismeenutada saadiku abikaasatja mitte ainult saadikut ennast,kes on muidugi peakangelane.

Raamatu autor on Tiina Tamman, kes töötas19 aastat BBC Monitoringus, uuris seejärelTorma elu ja tegevust ning kaitses sel teemal

doktoritöö 2010. aastal.Raamatu kirjastas ArgoTallinnas, kes on saatnudmitu eksemplari kaLondonisse müügiks.Kahjuks ei ole praegusekshetkeks veel selgunudraamatu hind.Palun esitlusele tulla soovijailend eelnevalt registreeridaAdelies Beermanni(adelies@btinternet.com)või Ida Lemsalu (020 88933816) juures,nagu ülal oleval kuulutuseltäheldatud.

Heino Elleri kogutud klaveriteosed ISten Lassmann, klaver

Heino Eller (1887-1970) on Eesti muusika suurkujukelle panus Eesti kultuuri arengusse on hindamatu.Eller on justkui jõgi mis ühendab eestirahvuskultuuri tema lätetest kuni tänapäevani –oma pika elu vältel puutus ta kokku paljude Eestikultuuritegelastega alates Karl August Hermannist(1851-1909) kuni Lepo Sumerani (1950-2000). Elleriklaverilooming on Eduard Tubina sümfoonilisemuusika järel suurim osa Eesti klassikalise

instrumentaalmuusika pärandist,kuid pole siiani tervikuna esindatudhelisalvestustel. Käesolev CD onavalöök projektile mille eesmärgikson kogu Elleri klaverimuusikasalvestamine ning avaldamineseitsmel CD plaadil Inglismaaplaadifirmaga Toccata Classics.

30 a. tagasi - oktoober 1981„Eesti Hääl” otsib toimetaja kandidaateKuna praegune „Eesti Hääle” toimetajaV.Pärtel teatas oma lahkumisest toimetajaametikohalt tähtajaga: jõulunädalal, pakubInglismaa Eestlaste Ühingu juhatus, kui leheomanik, uue toimetaja ametikoha välja.Juhatus arvab, et peale Londoni võivad leheväljaandmise kohaks olla suuremadkeskused, nagu Leicester, Bradford jne.,mispärast võivad toimetaja kandidaadidesineda ka ülemaaliselt.On mõeldav ka, et trükikoja asemelvõidakse kasutada vastavat moodsatmasinat. Nii võib leht kujuneda kapildirikkaks.

45 a. tagasi - oktoober 1966Kalju Lepik - raamatukuu aupatroonInglismaa Eestlastel on viimastel aastateltavaks kujunenud eesti raamatukuupatrooniks paluda mõnda eesti kirjanikku. Selaastal palus IEÜ Kultuuritoimkondaupatrooniks 1920 a. sündinud Kalju Lepiku,paguluses võrsunud silmapaistva luuletaja,kes moodsasse vormi lükib sisse meierahvaluulest pärit sugemeid, nii et temaloominguga seob meid sajandite kontinuiteet.Esimene Kalju Lepiku luuletuskogu „Nägukoduaknas” ilmus 1946 a. Edasi ilmusidmitmed luuletuskogud „Mängumees”,„Kerjused treppidel”, „Merepõhi”,„Kivimurd” jt.

55 a. tagasi - oktoober 1956Laupäeval toimus Londoni Eesti Maja juhatusekoosolek, et arutleda majaostuga seoses olevaidküsimusi. Majaost on advokaadi kätes ja aeg kättejõudmas lepingu allakirjutamiseks. Juhatus otsustasmajaomanikule esitada madalama pakkumise või püüdaveel ühe korteri koheselt üürilistest vabaks saada.LEM vajaduses oleme kõik veendunud. Sellel teemal onaastate jooksul palju kirjutatud ja kõneldud. Meie vajamevähemalt 7500 naela maja ostuks, esialgseks remondiksning sisustuseks. Meil on praegu vaid £3000 kapitali.Põõrdume Teie poole palvega aidata võimaluste piirideskaasa meid ühise suurürituse läbiviimiseks.Teid ette tänades,Kindral A. Lossmann, Juhatuse Esimees

Inglismaalt EestisseNagu kodumaalt saabunudteadetest kuuldub, on pr. AlideRaadik Inglismaalt Eestisse tagasiläinud Viljandisse, oma kodulinna.Ta sattus sõjakeerises Saksamaaleja Augsburgi laagrist sõitis ta„Luikede skeemi” ajal Inglismaalehaiglateenijaks.Tagasi mineku põhjuseks võis ollaigatsus poja ja mehe järele, kes jäidEestisse. Pettumuseks on agaprouale olnud asjaolu, et temaendine mees olla vaheajal teisegaabiellunud.

T A G A S I V A A T E D

PAKKIDE SAATMINE EESTISSEVõimalus saata pakke sugulastele ja

sõpradele! Pakke võetakse vastu -Bradfordi Eesti Kodus, 8 Clifton Villas,Bradford, BD8 7BY.reedel, 4. novembril. algusega kell 10:00

Leicesteri Eesti Majas, 366 Fosse RoadNorth, Leicester, LE3 5RS.laupäeval, 5. nov. algusega kell 10:00

Londoni Eesti Majas, 18 Chepstow Villas,W11 2RB.pühapäeval, 6. nov. kell 11:00 kuni 13:00.

Kes on pakisaatmisest huvitatud, palunteatada ligikaudne pakkide kogukaalaadressil: Mrs. H. Vare, 36 Queens Road,Bradford, West Yorks. BD8 7BT

“Young Baltic Talent”A concert featuring Estonian musiciansDanae Taamal (violin) Guildhall School ofMusic and Maksim Štšura (piano) RoyalCollege of Music, along with Latvians andLithuanians, takes place on Sunday, 6thNovember at the Royal Academy of Music.Marylebone Road, NW1 5HT. Nearest Tube: Baker StreetOrganised by the Baltic Council in Great Britain

Eesti Hääl soovib sünnipäevalastele õnne

24. okt Malle Toom28. okt Aino Lepik von Wirén (juubilar)29. okt Kalju Ellik30. okt Ferdinand Puurmann4. nov Heli Ots5. nov Eino Ilmari10. nov Reet Kromel11. nov Heino LaanestTähtpäevad22. okt 1865 Estonia Seltsi asutamine30. okt Üleminek talveajale31. okt Usupuhastuspüha1. nov Pühakutepäev2. nov Hingedepäev10. nov Mardipäev11. nov 1911 Eesti Naisüliõpilaste Selts asutatiSündinud16 okt 1959 Erkki-Sven Tüür19 okt 1921 Naan Põld21 okt 1912 Salme Ekbaum22 okt 1865 Kristjan Raud22 okt 1878 Jaan Lattik22. okt 1893 prof. Ernst Öpik25 okt 1868 Oskar Kallas10. nov 1913 Gert HelbemäeSurnud21 okt 1070 J Kõpp29 okt 1918 Rudolf Tobias31. okt 1989 Väino Pärtel5 nov 1960 August Gailit9 nov 1956 Aino Kallas9 nov 1942 Ants Laikmaa

OSALE KONKURSIL - „Elust uuel kodumaal“!„Võõramaa libedal jääl oli palju raskem ennast püsti ajada kui kodukandi tuttaval

pinnal” - Erich Maria Remarque, “Triumfikaar”.

Rahvusvaheline Migratsiooniorganisat-sioon kutsub üles kõiki sõltumata vanusestosalema võistlusel „Elust uuel kodumaal“.Oodatud on tõsielulised lood, uurimustöödja intervjuud eestimaalaste elust väljaspoolEestit või siis elust Eestis kui uuelkodumaal. Konkursi eesmärgiks onjäädvustada Eestist põgenenud inimestetõestisündinud lood ning teistestkultuuridest pärit inimeste teekondEestisse.Teema: Oodatud on reaalsed põgenemistja pagulust kajastavad lood. Näidisteemadon järgmised:Memme Eestist põgenemine (lapselapseintervjuu või uurimustöö vanaemajutu/kirjade põhjal)Kanadas lõimumise lugu (Eesti pagulasejutustus Kanadas uue elu alustamisest)Eesti – minu uus kodumaa (valgevenepagulase Eesti ühiskonda sulandumiselugu).

Žanr ja formaat: Osalejad võivad kirjutadaeluloolisi esseesid, intervjueerida või kirjutadauurimustöid - oluline, et keskne roll olekspõgenenud/paguluses elava inimese tunnete,mõtete ning kogemuste kajastamisel. Ka looformaat ei ole tähtis – võib saata käsikirjalisija/või pildimaterjaliga lugusid nii paberkandjalkui ka meili teel.Osalejad: Oodatud on nii eesti-, vene- kui kainglisekeelsed kirjutised igas vanusespõgenikelt, pagulastelt, immigrantidelt ningnende intervjueerijatelt.Tööd on oodatud 10. novembrini 2011.amärksõnaga „KONKURSS „Elust uuelkodumaal““ aadressile:spiras@iom.int või postiaadressil:IOM Tallinn, Jõe 9/Ahtri 12, 10151 Tallinn.Palun lisage enda võistlustööle järgmisedandmed: ees- ja perenimi, vanus, e-postiaadress ja aadress. Võistluse tulemusedselguvad detsembris. Täpsustavadküsimused palume saata meiliaadressilespiras@iom.int

4 EESTI HÄÄL 15. oktoober 2011

E E LS E I S VA D ÜR I T US E D VIINA- JATALVEKUU