ESTONIAN NEWS - eestlaste ajaleht Inglismaal

Nr. 2307 10. september 2011 asutatud detsember 1947

Head kaasmaalased siin lauluväljakul ja kodudes.

Kaks korda viimase sajandi jooksul on Eestirahvas vaadanud saatusele silma ja öelnud: jah,me teame, mida me tahame.

Me tahame elada oma elu nii, nagu meie sedaõigeks peame. Me tahame oma riiki, oma Eestit.Me tahame vabadust.

Nii selge tahe muudab maailma. Me saime omaEesti. Täna kakskümmend aastat tagasi mevõtsime oma Eesti tagasi.

Me oleme nende kahe aastakümnega läbinudtee, milleks paljudel teistel riikidel ja rahvastel onkulunud terve eluiga.

Olgem sellega täna päris rahul – üsna vähestelepõlvkondadele on antud võimalus oma riiki täiestiuueks luua.

Olgem täna uhkedki, sest veelgi vähematel onsee välja tulnud paremini kui meil. Olgem ometiuhked!

Me oleme jõudnud kaugele. Me oleme jõudnudsamas ka uskumatult kaugele ära ja eemalesellest, kus vabadus kehastas loomuliku olekuasemel kas ammust aega või kättesaamatuttulevikku.

Täna on meie seas veel enamuses need, kes iseteavad ja mäletavad, mida see tunne tähendab.Järelikult teab ka enamus seda, mida me tagasiei taha.

Kui päev vabana mõjub sekundina, siis päevvangis olekut igavikuna. Siis muutub iga helgusehetk, iga vabaduse üürike sähvatus nii tähtsaks jajääb meelde.

Eesti rahvas mäletab seda. Mäletaböölaulupidude magusat joovastust, sedavabaduse koidikut siinsamas lauluväljakul, merahva südame kodus.

Eesti rahvas mäletab ärevaid hetki, mil võõrasvägi tegi viimase katse seda vabadusekättejõudmist meilt võtta.

Ja rahvas mäletab rõõmu, kui vabadus sai lõpuksme vaba riigi kuju.

Hoidkem seda tunnet, mu kallid kaasmaalased,sest siis jääb me Eesti alati alles ja vabaks.

Mõtleme hetkeks tänulikult neile, kes aitasidkaasa meie vabaduse tagasitulekule.Mõtleme tänulikult neile, kes me püüdlusitoetasid. Ja ka neile, kes pole täna veel vabad.Mõtleme neile ja ütleme endamisi või pärisvaljusti: Elagu Eesti! Elagu vabadus!

Austatud daamid ja härrad, head sõbrad!Tervitan teid kõiki, kes te olete täna siiakogunenud, Eesti saatkonna poolt, et ühiselttähistada Eesti iseseisvuse taastamise 20.aastapäeva.Sellistel tähtpäevadel mõtleme Eestiminevikule, olevikule ja tulevikule.20. augustil 1991. aastal olid Eesti rahva pilgudsuunatud Toompeale. Ootused olid vägakõrged ja mitte ainult Eestis. Ka mujal oodatiolulist otsust, mis taastaks kaotatudiseseisvuse. Toona oli võimalik vaid üks valik,millele ei olnud alternatiive. Meil kõigil on omalugu rääkida, kus oldi või mida tunti, kui Eestitaastas iseseisvuse.20 aastaga on Eesti teinud suure arengu jamuutunud kaasaegseks demokraatlikuksriigiks. Iseseisvuse taastamine tõi Eesti tagasimaailmakaardile ja muutis kõigi meie elusidtuues kaasa nii uusi väljakutseid kui võimalusi,millest ei osatud unistadagi. Riigi ülesehitaminenõudis pingutusi kõigilt Eesti elanikelt. Meievanem põlvkond mäletas veel, milline oli elusõjaeelses Eestis ja noorem põlvkond võttiseeskuju kaasaegsest maailmast.Täna saame uhkusega öelda – jah, sellist Eestime tahtsime. Eesti edukasse olevikku onpanustanud eestlased nii koduses Eestis kuikaugemal. Pagulaseestlastel siin Inglismaal kuimujal oli suur osa Eesti Vabariigi järjepidevuse

ja vabaduse vaimu edasikandmiselokupatsiooniaastatel. Teil oli oma roll ollaelavaks meeldetuletuseks, et Eesti on olemas.Eestlaste rikkuseks on meie keel ja kultuur, misrikastab maailma kirevat kultuuri. Viivi Luik onöelnud, et keeleta pole verel väärtust. Ka siin onpagulaseestlased hoolt kandnud eesti keele jakultuuri eest, mille kinnituseks on täna lõpetavjärjekordne eesti lastelaager siin Inglismaal.Üles on kasvanud terve põlvkond noori inimesi,kes on sündinud vabas Eestis. Täna on meileenesestmõistetavad Eesti vabadus jaomariiklus. Kuid me ei tohi unustada, etvabadust tuleb kaitsta ja hoida. Ajalugu on meileandnud valusa õppetunni ja me ei saa endalelubada uuesti vabaduse kaotamist, sest me eitea, kas meile on antud ka kolmas võimalus.Neile vähestele, kelle on antud kakssünnipäeva, mõistavad elu haprust ja seepäraston oluline, et Eesti seisaks hea selle eest, et 23.augusti sarnased lepped ei korduks.Meist sõltub, milline on Eesti 20 aasta pärast,sest meie oleme oma iseolemise loojad jasuunaseadjad. Selleks, et Eesti riik kestaks jasaaks veel paremaks, selleks tuleb meil kõigilühiselt tegutseda.Soovin teile saarlase kombel röömsat pidu jaEestile – kolm korda elagu.Karmen Laus, Asejuht Eesti SuursaatkonnasÜhendatud Kuningriigis.

11. augustil Tallinnas Kaitseministeeriumi toimustulistamine. Kell 15.08 sai politsei korrapidaja teate,et Kaitseministeeriumi hoonesse (Sakala tn 1) tungistundmatu meesterahvas püstoliga, millest ta tulistas.Majja visati ka suitsupomm. Esialgse informatsioonikohaselt võttis mees kaks inimest pantvangi, keshiljem pääsesid. Politsei piiras hoone ümber, juhtumiuurimine anti üle kaitsepolitseile. Kaitseministeeriumitöötajad evakueeriti majast ‚Estoniasse‘, kogu hooneümbrus, seal hulgas ka Solarise keskuse ja NO99Teatri ümbrus oli ümber piiratud ja liiklus ümbersuunatud.

Kaitseminister Mart Laar tulistamise hetkel hoones eiolnud. Ta saabus ministeeriumi ette tund aega hiljem.

Siis sisenes Kaitseministeeriumi kümmekond kilpideja maskide ning muu erivarustusega politseinikku.Majast kõlasid paugud ja kiirabitöötajad olid kohalkäepärast. Kaitsepolitsei pressiesindaja kinnitas, etkaitseministeeriumi tulistajaga toimus tulevahetus,

mille käigus tulistaja hukkus.Mees oli kandnud halli ülikonda ja oli pealtnägijatesõnul väga närviline. Tal õnnestus tungida esimesekorruse turvatsooni, kus asusid personali- ja haldus-osakond ning sekretariaat. Mart Laari sõnul tulistajaloli kaasas sadakond padrunit ja kandekottlõhkepakettidega. Lisaks oli tal kaasas gaasimask.Hiljem avaldati, et hukkunud mees oli ArmeeniasJerevanis 1954. a sündinud Karen Drambjan. Tal olikõrgem juriidiline haridus Kaliningradi Ülikoolist ja taloli Maardus endanimelist õigusbürood. Eestikodakondsuse sai ta 1990. aastate alguses.Eestimaa Ühendatud Vasakparteisse astusDrambjan 1. jaanuaril 2009; aastatel 2002 kuni 2007kuulus ta Rahvaliitu. Drambjani kandideeris 2007.aasta valimistel Konstitutsioonierakonna ridades.2009. aasta valimistega seoses andis ta välja lehte,mis kandis aga venekeelsete valijate seasebapopulaarseid, näiteks gümnaasiumiharidusemuutmine eestikeelseks

KAITSEMINISTEERIUMIS TOIMUS TULISTAMINE

Elagu Eesti!Elagu VabadusEesti uudised

Toimetaja veergIntervjuu - Aili Nurk

Eesti uudised

Laste suvelaager

Rahvapidu

Lastelaagri päevikudRannavolley LondonisSummary in English

Retsept

In MemoriamPurjelaevad Glasgows

Sport

TeatedEelseisvad üritused

Tagasivaated

PRESIDENDI KÕNE ISESEISVUSETAASTAMISE AASTAPÄEVALTALLINNA LAULUVÄLJAKUL

S Õ N A V Õ T T R A H V A P E O L - 2 0 . a u g u s t i l

1

2

3-4

5

7

8

Järgmine Eesti Hääl ilmub15. oktoobri kuupäevaga.Kaastööd ja kuulutused

palume hiljemalt7. oktoobriks

Kirjasaatjad: Mare Rahkema,Õie Rosenberg-Jakubowski,Lea Kreinin, Mari-LiisGraumann.Fotod: Lea Leitaru, LeaKreinin, Mark Pritchard,Toomas Ojasoo ja LondoniEesti Gild.Korrektuur: Tiina KõivEesti Hääle väljasaatjad jaabilised: Endla Hopkins, IdaLemsalu, Adelies Beerman,Asta Rank, Leida Laumets,Artur Sepp.

Statistikaameti hinnangul kasvasEesti sisemajanduse kogutoodangteises kvartalis 8,4 protsenti.Eesti majandus jätkas laiapõhjalistkasvu, töötus vähenes kiiresti,palgatulu kasvas enamikul tegevu-saladel suurenenud töömahu tõttu.Konjunktuur on hea ning Eestimajandusekspertide hinnangul olidtulevikuväljavaated kõikide aegadehelgemad.Tarbijate kindlustunne püsis teiseskvartalis kõrgel ning elanikekulutuse kasv ületas oluliseltpalgatalu kasvu. Osalt oli seetingitud kriisi ajal edasi lükatudpüsikaupade ja eriti autode ostmisehoogustumisest ning seetõttu võib

palgatalu ületav tarbimine ollaajutise iseloomuga.Toidukaupade kiire hinnatõussundis neile kulutama oluliseltrohkem raha, et säiliatada toidureaalse tarbimise taset. Ekspordikasv jätkus kiires tempos ningmahud olid senise ajaloo suurimad,teatas Eesti rahandusministeerium.Eesti panga ökonomist PeeterLuikmel ennustab aga teiselpoolaastal majanduskasvu aeglus-tumist. Kuna üleeilmne riskikart-likkus on taas tõusnud, siis võibmajanduse edasine kasv kulgedaebakindlamatel alustel.2011. aasta majanduskasvuksprognoosib Eesti Pank 6,3%.Kalev Vilgats, Eesti Päevaleht Rootsis

EESTI MAJANDUS KASVAS 8,4%

6

2 EESTI HÄÄL 10. september 2011

T O I M E T A J A V E E R GI N T E R V J U U - A I L I N U R KKallid lugejad!Mul on suur rõõm teile teatada, et niiInglismaa eesti laste suvelaager kui ka üleInglismaa eestlaste Rahvapidu toimusidjällegi vägagi edukalt..Suvelaagris oli lapsi Inglismaalt, Eestist jaSaksamaalt ja praegu paistab, et laste arvEestist ning ka teistest Euroopa riikidestvõib veelgi tõusta! Laagrinädala jooksulvalitseb alati ühine positiivne vaim nii laste,noorte kui ka kasvatajate vahel. Sellineharmooniline koostöö on eeskujuks meilekõikidele, kes töötavad eesti ühiskonnaheaks Inglismaal.Rahvapeol oli näha ootamatult paljututtavaid ning ka uusi nägusid ja üldinemulje oli, et rahvas jäi päevaga vägagirahule. Korraldajatel tekib eriti hea tunne kui

tehtud töö kannab vilja ja vastukaja tõendabseda, et on taas midagi head ja olulistInglismaa eestlaskonnale pakutud.Suured tänud kuuluvad veel külalisteleEestist, Saksamaalt, Soomest ja mujaltEuroopast, kes võtsid vaevaks nii kaugeltmeie pidustustele tulla ja, kes toetasid meidnii moraalselt kui ka meiega koos esinedes.Septembrikuu on saabunud ja uuedüritused ootavad juba ees. Palju jõudu jaenergiat just eriti nendele, kellele eestlusealalhoidmine Ühendatud Kuningriigis onsüdamelähedane. Tegutseme edasi!Ja veel – armsad pealtvaatajad - ilma teietaei toimu midagi ! Palun tulge ikka meieüritustele ja toetage meid!Reet Järvik, Toimetaja

Londoni Eesti Kooli esimees Aili Nurk olilahkelt nõus sel kuul meie küsimustelevastama.

Palun kirjelda meie lugejatele natukeneenda lapsepõlve ja noorust.Olen pärit Hiiumaalt Kassarist, pisikesestmereäärsest talust. Seega läbi ja lõhkimaatüdruk. Ja mu lapsepõlv oli ka vastav –suved olid täis heinategu ja rohimist, ujumistja lakas heintes magamist. Talvel tuli agahommikuti läbi sügava lume üle kilomeetribussipeatusesse sumbata, et koolibussilejõuda. Eelistasin lugemist väljas ringijooksmisele, sooja ilmaga oli eriti hea võttaKaabik ja ronida vana tamme otsa, kuhunooremad õde ja vend ei saanud tullasegama.Kuidas tundus elu nõukogude režiimi all?Pean tunnistama, et olin esimesest klassistpeale aktiivne oktoobrilaps ja pioneer. Mindvaliti isegi malevanõukogu esimeheks enneveel kui 14-aastaseks sain, aga sügiseksolid uued ajad ja polnud enam malevat midajuhtida. Samas, nagu ikka lapsed, ei näinudme selles midagi poliitilist, lihtsalt tahtsimekoos igasugu asju teha. Kindlasti mõjutasseda apoliitilisust ka see, et elasin Hiiumaalja saarel on ikka saare elu, olgu see võimmissugune tahes. Huvi poliitika (eritirahvusvahelise poliitika) vastu tekkis paljuhiljem.Räägi meile natukene enda haridusest jakarjäärist enne kui saabusid Inglismaale.Kuni keskkooli lõpuni elasin Hiiumaal, siisläksin Tartu Ülikooli õigusteadust õppima.Valik oli tegelikult politoloogia ja juura vahelja otsus puhtjuhuslik – juura sisse-astumiseksamid olid päev varem ja malihtsalt ei viitsinud järgmisel päeval uuestikirjandit kirjutama minna. Läks õnneks jasain juurasse sisse. Nii saigi minust jurist jamitte poliitik. Ülikooli lõpus sain tööleTallinnasse Rahandusministeeriumi maksu-poliitikaosakonda ja hakkasin tegelemamaksuseadustega. Jälle oli tegu juhusega,mu sõbranna töötas seal ja neil oli inimesivaja, mina aga otsisin just tööd. Kuigi mulpuudus siis igasugune huvi maksundusevastu, arvasin et paar aastat ministeeriumistöötamist on karjäärile hea algus. See oli1998 aastal. Nüüd olen maksunduse alaltöötanud juba 13 aastat. Lisaks ministeeri-umile proovisin vahepeal kaks aasta kätt kaerasektoris, PricewaterhouseCoopersimaksuosakonnas.Millal ja mis põhjusel Sa Inglismaale tulid?Kuidas tundus alul elu Inglismaal?Londonisse tulin viis aastat tagasi japeamiseks põhjuseks oli lähetusRahandusministeeriumist HM Treasurysse,kus pakuti huvitavat tööd ja arengu-võimalust. London oli vaga suur! Agakohanemine läks üllatavalt kergelt, aitassee, et mul oli algusest peale olemastöökoht ja stabiilne sissetulek. Tütar Annetteoli üheksa-aastane ja läks siin viiendasse

klassi. Annettel läks umbes pool aastat, etuued sõbrad leida ja end kodusemalttundma hakata. Keeleprobleemi meilkummalgi ei olnud, mis aitas kindlasti kakohanemisele kaasa. Tugevat koduigatsustmul ei olnud. Ehk seepärast, et kuigi olinaastaid Tallinnas elanud, ei olnudLasnamäe üürikorter kunagi päris koduksmuutunud. Ja Hiiumaa-igatsus oli Londonissama mis Tallinnaski.

Palun jutusta meie lugejatele endapraegusest tööst HM Treasury juures.

HM Treasury on UK majandus- jarahandusministeerium ning minu töö on siinolnud üsna sama mis EestiRahandusministeeriumis - olen käibe-maksuekspert. Peamiseks erisuseks onsee, et tegelen nüüd üksnes rahvusvahelisekäibemaksuga. Minu põhitööks on ELkäibemaksuarutelude jaoks UK positsiooniettevalmistamine ja Brusseli koosolekutelUK esindajana läbirääkimistel osalemine.Vajadusel nõustan ka Ministrit. Brusselisistun ümarlauas Eesti esindajaga kõrvuti.See tekitas algul teistes palju segadust, etkumba maad ma siis nüüd esindan. Eksolengi olnud ka veidi topeltagent, kui vaja.

Oled Londoni Eesti Kooli esimees. Palunräägi meile natukene Eesti Kooliasutamisest, sihtidest ja esimesest kahestõppeaastast ning ka tuleviku plaanidest.

Londoni Eesti Kooli osa minu elus on koolipaari tegevusaasta jooksul oluliseltkasvanud. Kooli asjadega tegelemine võtabsuure osa mu töövälisest ajast. Aganüüdseks on tekkinud ka väga tugev sidelaste, lastevanemate ja õpetajatega, millestoleks juba väga raske loobuda. Kooliasutasime 2009 aastal koos Kaidi jaTriinuga, kes mind poole asutamise pealtlihtsalt kaasa haarasid, lubades et esimeheroll on puht esinduslik ja ma ei pea mitte kuimidagi tegema!! See osutus muidugipuhtaks valeks, aga olen neile andeksandnud.

Sel sügisel alustab kool oma kolmandatõppeaastat ja arvan, et praeguseks on jubategu positiivses mõttes rutiiniga. Õpetamelastele eesti keelt, seda nii keeletundides kuika läbi muusika ja kunsti-käsitöö. Eesti Koolipeamiseks eesmärgiks on pakkuda lastelekeele- ja kultuurikeskkonda. Aga on tore, etkool on ka lapsevanemaid ühendanud ninget koolil on nüüdseks selge koht siinseseesti kogukonnas. Peamine tulevikueesmärk on tagada, et Eesti Kool oleksstabiilne ja jatkusuutlik.

Oled ka LES Segakoori liige, Londoni EestiMaja juhatuse liige ning aktiivne teiste eestiorganisatsioonide tegevuses. Kuidas sasuhtud eestlaste tegevusse Inglismaal?Kuidas paistab Sulle eesti organisatsioonidetulevik Suurbritannias?

On jah kuidagi niimoodi juhtunud, et olenigasugu erinevate eesti asjadega seotud.Eestlaste organisatsioone on siin juba pärispalju ja eesti kogukond muutub järjesttugevamaks ja aktiivsemaks.

Organisatsioonide suur arv ei pea sugugitähendama seda, et kogukond olekskillustunud. Oluline on eelkõige see kuidaskõik need tantsijad ja lauljad ja ärimehedomavahel koostööd teevad ja läbi saavad.Viimase aja ühisüritused on aga selgeltnäidanud, et saame küll omavahel läbi jaehk peitubki ühtne jõud nende erinevateoskuste ja tugevate külgede õigeskasutamises, ikka ühistes huvides.

Kui tihti Sa Eestis käid ja milline tunne on sulkui viibid taas kodumaal?

Püüan tütrega käia Eestis igal suvel, etHiiumaal ema juures paar nädalat vaikusesloodust ja merd nautida. Tihedamaltkäimiseks ei ole enamasti aega. Hiiumaa..on lihtsalt paradiis. Need paar nädalatEestis annavad mulle terveks aastaks jõuduja energiat.

Mida tähendab Sulle eestlus?Eestlus on minu jaoks midagi sügavaltisiklikku ja emotsionaalset. See kurguskipitav tunne ja pisar silmanurgas, mis tekibsini-must-valget lippu või laulupidu nähesvõi teiste eestlastega koos Ärkamisaegalauldes. Kummaline on see, et Eestis eladesei olnud see tunne pooltki nii tugev. Vahelpaistavad mõned olulised asjad kaugemaltpalju selgemalt.Kas tunned ennast nüüd juba põliseLondonlasena?Tunnen end Londonis mugavalt ja vist tõestinäen end juba londonlasena. Heaks testikson see, et linnast rääkides kasutanilmakaari ja metroopeatusi – Green Parkistlõunasse, teine paremale, kolmas vasakuleja paremat kätt kitsast käigust sisse. Niijõuate muuseas Red Lionisse, ehk Londonieestlaste kõnepruugis Reinu pubisse.Kas üritad enda tütart üles kasvatada eestivaimus?Ma ei tea kuidas seda ’eesti vaimu’defineerida, mõned asjad on lihtsalt niiloomulikud ja iseenesestmõistetavad. Minutütar on eestlane ja uhke selle üle. Jaolenemata sellest kus maal ta oma eluotsustab veeta, jääb ta alati eestlaseks.

Kuidas Sa veedad vaba aega?Tantsin salsat, kui vähegi võimalik siis lausamitu korda nädalas. Annettega on alati torekoos olla. Lugeda ja laulda meeldib ka väga.Inglismaal on raadio saade „Desert IslandDiscs“. Kui Sa oleksid sellises olukorras s.t.üksinda kusagil kenal saarel – milliseraamatu, millise CD ja millise luksuse (ainultüks on lubatud) Sa võtaksid endaga kaasa?Ohh.. lemmikraamatuid on nii palju. Aga onüks, mis on eluaeg kõikjal kaasas käinud -Tove Jannsoni Muumitroll. Minu kapsaksloetud helesinise kaanega vana raamat onvoodilähedases riiulis alati käepärast.Muusika.... peamiselt laulaksin ise, aga kuijust peab CD võtma, siis ehk Sade.Luksus.... kas tütre võib kaasa võtta?Annette on mu parim sõber, ja tõeliselt heasõber on suurim luksus.... Aga kui tedaennast ei või, siis ehk pildi.Kas on midagi veel, mida sa sooviksid meielugejatele öelda?Sooviksin kõigile rohkem positiivsust,optimismi, avatust ja head huumorimeelt.Aitäh, Aili, huvitava ja põhjaliku vestluseeest. Soovime Sulle ja ka Eesti Koolile tööri-kast ning edukat aastat.Reet Järvik

Eurobaromeetri uuringust selgub, et 51protsendi Eesti kodanike hinnangul liiguvadEesti riigis asjad õiges ja 26% vales suunas.Euroopa Liidus on Eestit enam riigiarenguga rahul vaid Rootsi kodanikud.Eestis on Euroopa Liidu riikide seas kõigevähem kodanikke, kelle hinnangul liiguvadasjad vale suunas.Euroopa liidus keskmiselt liiguvad asjad28% kodanike hinnangul õige ja 51%

hinnangul vales suunas.Eestist enam on asjade arenguga rahulRootsi kodanikud, kellest 56 protsendihinnangul on Rootsi riigi arengud õiged.Sarnaselt Eestiga leiab 51% Luksemburgikodanikest, et asjad liiguvad õiges suunas.Euroopa Liidu riikides seas on aga kõigevähem arengutega rahul Sloveeniakodanikud, kellest vaid kaheksa protsentileiab, et asjad liiguvad õiges suunas.

71 protsenti Eesti kodanikest toetabEuroopa ühisraha eurot, selgub värskestEurobaromeetri uuringust.Mais läbiviidud ja augustis avaldatuduuringust selgub, et Eesti kodanikest toetabeurot 71 protsenti, vastu on 25 protsenti janeli protsenti ei osanud oma seisukohtaöelda.Võrreldes aastataguse ajaga on Eestistoetus eurole oluliselt tõusnud. Mullu juunisläbiviidud küsitluse ajal toetas eurot 57protsenti ja mullu novembris 63 protsenti

Eesti kodanikest.Euroopa Liidus keskmiselt toetab eurot 56 jaon vastu 37 protsenti kodanikest.Kõige suuremad euro toetajad on Slovakkiaja Belgia kus eurot toetab 82 protsentikodanikest, Sloveenia (81%) jaLuksemburgi (80%).Euro vastased on ülekaalus neljas riigis, misüksksi ei kuulu euroalasse - Suurbritanniason euro vastu 73, Tšehhis 68, Rootsis 62 jaPoolas 50 protsenti kodanikest.

EESTLASED ON RIIGI ARENGUGA RAHUL

EESTLASED TOETAVAD EUROT

Eestist lahkus mullu üle 5000 inimeseEestist välja rännanute arv suurenes mulluoluliselt - kui 2009. aastal oli rändesaldoveel pisut alla 800 inimese, siis mullu oli seejuba ligi 2500 inimest.Viimastel aastatel stabiilsena püsinud välis-rände puhul suurenes 2010. aastal nii sisse-kui ka väljaränne. Statistikaameti andmetel

immigreerus mullu Eestisse 2810 ja Eestistemigreerus 5294 inimest.Väljarände suurenemise üks põhjuseid olikindlasti tööturu aeglane taastumine majan-duslangusest ja pikaajaline tööpuudus, mispani inimesi tööd otsima välismaal. Samalpõhjusel vähenes ka sisseränne.delfi

EESTIST LAHKUS ÜLE 5000 INIMESE

10. september 2011 EESTI HÄÄL 3

L A S T E L A A G E R

Tulime pühapäeval laagrisse koos omalastelaste Laura-Marii ja Emily-Mirelle’igaLeicesteri linnast, kus olime paar päeva ennelaagrit veetnud. Sel päeval toimusregistreerimine ja lapsed jaotati tubadesse.Laagrisse tõi meid väga lahke kohalik eestiabiellupaar Juhan ja Tiina – väga meeldivad jakenad inimesed. Tänud nendele selle eest, etnad meie eest nii hästi hoolitsesid.Esmaspäeval oli laagriesimene päev. Peanütlema, et päev oli vägahästi sisustatud. Hommikuläratus kell 8.00 jahommikusöök 8.30. Lapsedkogunesid kõik koos uksejuurde, kus kasvatajadootasid neid ja viisid sööma.Hommikusöögi järgi algasidtunnid – kunstiõpetus, kusiga päev tehakse erinevatkäsitööd. Peale kunsti oliväikene paus ja siis olideesti ja inglise keele tunnid.Inglise keelt õpetas minulastelastele õpetaja Laura.Tunnid olid väga huvitavad,kuna õpetati samal ajalinglise ja eesti keelt. Lapsedolid jagatud kahte rühma – algajad jaedasijõudnud. Õpetaja andis ülesanded japärast kontrollis üle. Tunni lõpus olid lastel veelmängud, mis koosnesid inglise ja eesti keelest.Lapsed olid väga õnnelikud, et neil oli nii toreõpetaja.Enne lõunasööki oli veel laulmine, midajuhatasid Karin ja Astrid. Klaveril saatis lauleAlexander. Lapsed ja täiskasvanud laulsidkoos. Laulud olid kõik valitud eesti keeles jakava oli hästi läbi mõeldud. Dirigendid jaklaverisaatja tegid väga intensiivset tööd.Peale lõunasööki algasid mängud. Iga päevolid erinevad mängud – näiteks pallimängud jametsas aarete otsimine ning sellele lisaks veelujumine ja vibulaskmine. Alati oli midagi uut jahuvitavat. Noored kasvatajad juhendasidmänge. Laura-Marii ja Emily-Mirelle’il oli vägapõnev, kuna nad olid esimest korda laagris.Fantastiline oli jälgida kuidas lapsed olidvaimustuses.

Kell 17.30 toimus õhtusöök. Söömise ajalistusid kasvatajad lastega koos laudades jasöömine lõpetati üheaegselt ning lauad tehtikorda.Peale õhtusööki algas rahvatants.Juhendajaks oli Ly, kes oli väga energiline jatore õpetaja. Lapsed ja täiskasvanud tantsisidkoos ja eraldi veel tantsis suuremate jatäiskasvanute rühm. Lapsed särasid tantsides.

Siis toimusid veel mängudja kell 21.00 oli väikestelöörahu ja suurematel kell22.00.Iga päev erines teistest.Kesknädalal oli grillimiseõhtu, kus kõik nautisidlooduses veedetud õhtutja tundsid end õnnelikuna.Neljapäeval oli lõkkeõhtu.Vihmase ilma tõttu oli seesees aga ikkagi huvitavaltkorraldatud. Lastelekorraldati laulu- ja tantsumänge, et kõigil olekslõbus olla. Sai isegikommi ja limonaadi osta.Laulude ja mängudejuhendajateks olid

kasvatajad. Tantsuõpetaja Ly’l oli palju vahvaidlaule ja mänge. Kõik kasvatajad nii noored kuivanemad tegid südamest tööd.Üks vanematest meeskasvatajatest Johnkorraldas ka vibulaskmist ja teisi huvitavaidmänge.Laager oli väga hästi korraldatud niikasvatajate, organiseerijate kui kapeakorraldajate poolt.Suured südamlikud tänud kõikidelekasvatajatele, et lastelastel Laura-Mariil jaEmily-Mirelle’il oli võimalus osa võtta sellestfantastilisest laagrist! Erilised tänud kuuluvadlaagrijuhile Kristy’le kui ka Reedale, Karinile jaToomasele organiseerimise vaeva eest.Veel kord tuhanded tänud teile! Kindlastitulevad lapsed nii toredasse laagrisse tagasi!!Õie Rosenberg-Jakubowski Soomest, kesviibis laagris koos lastelaste Laura-Marii jaEmily-Mirelle Eestist

Inglismaa Eestlaste SuvelaagerSel suvel tulime kaksikõega esimestkorda Catthorpe Manor’isse eestilaste suvelaagrisse Inglismaal. Igapäev oleme koos eesti päritolunoortega ning veedame aega eesti jainglise keele tundidega, toredatemängudega, eesti rahvatantsuga jatraditsiooniliste eesti lauludega.

Eriti hea mulje jätsid meile keelt allaviivad toidud, mängud metsas,näiteks ‘Capture the flag’ja lõbusajaviide basseinis. Veel õppisime mehea meelega eesti vanu traditsiooneläbi laulude ja rahvatantsu. Kõigilelisaks on inimesed väga avatud janendega on alati tore aega veeta.Kindlasti oli see nädal igatinautimisväärne ja me ootame jubaväga järgmist aastat, et siia tagasitulla.Magda ja Johanna, 15 Tallinnast

Estonian Children’s Summer CampEstonian Children’s Camp has beenrunning for 62 years and the agerange this year was from 2 to 16.A typical day at camp includes lots offun activities as well as learning theEstonian language, Estonian songsand practising Estonian folk dancing.

Camp is a really enjoyable experiencewhere everyone is part of one bigfamily. The location of the camp atCatthorpe Manor is really beautifulas it is set in the midst of the Englishcountryside.We really treasure the friendshipsthat we make, and, when we part, wewait for the next year so thateveryone can look forward to seeingeach other again.Cecilia 12 and Cettrin 15 from London

4 EESTI HÄÄL 10. september 2011

This is my fourth year atcamp and it never failsto be good. It’s great tosee younger and olderkids of all ages havingfun together andlearning about theirheritage. (Max – 15)My favourite thing aboutcamp is making newfriends and just hangingout with everyone.(Cecilia – 12)The best thing aboutcamp is meeting all the

new people but I also enjoyed the swimming.(Khobi – 12)

LAAGRIS OLITORE OLLA!Loe lähedamalt nii

laste kui kakasvatajate

kommentaare!Mul on hea meel näha, et lapsed Eestist ja kaSaksamaalt on nii vaimustatud, et nadtulevad juba teist ja kolmandat korda meielaagrisse. Need noored räägivad ka teisteleedasi, kui tore on Inglismaa eestlastelastelaager. Lapsed tunduvad olema eritivaimustatud laagri tihedast programmist jategevusest mis toimub vahetpidamatahommikust õhtuni.Astrid Edwards

Mul onväga hea meel, et meie

järelkasv (s.t. nooredkasvatajad vanuse piirides 16 kuni

27) on nii huvitatud lastelaagrist ja löövadnii entusiastlikult igati pidi kaasa! On tore

näha, et põlvkondade vaheline koostöötoimub nii harmooniliselt ja sõbralikult. Praegupaistab Inglismaa eestlaste lastelaagritetulevik küll olema väga roosiline.

Kristy Sheldon – lastelaagri juht

I enjoyed swimming, crabfootball and the food! (Toomas –13) I’ve really enjoyed most of theactivities especially swimming, football,sleeping lions and the food! (Alfie – 12)Mulle meeldisid jalgpall, rahvastepall, lõkketuli ja toit! (Olari – 9)

It was a really fun week again. Iespecially enjoyed playing thegames and the treasure hunt wasexcellent! Jessica Kull

Minu lemmik asi laagris oli kuime mängisime kulla otsimistja kui me tegime lõkketuld.See laager on maailma kõigeägedam. Soovitan kõigile.(Leini – 11)Capture the flag was myfavourite but I also reallyenjoyed the treasure hunt.(Joel – 12)

I like playing games, goingswimming, making newfriends, singing, dancingand learning Estonian.(Lucy T-S – 12)Mulle meeldisid eriti inglisekeele tunnid.(Laura-Marii – 8)

Kord aastas tulevad kokku kolm põlvkonda, kes töötavad kooslastelaagri heaks kordaminekuks. On tore kogeda, kuidas meüheteisega nii positiivselt suhtleme. Karin Blakeley

My favourite thing atcamp was playing Capturethe Flag. (Lucy W – 10)The thing I liked mostwas Capture the Flagbecause the challenge isto find all the bottles andthen the flag. (Stefan – 8)My favourite thing atcamp was playing Capturethe Flag. (Lucy W – 10)

I have been coming to campsince I was a very small childand, every year, I enjoy it more.As a leader, I have been happyto see everyone joining in all theactivities and trying theirhardest. Martin Kull

Noored kasvatajad on eriti loomingulised ja on mõelnud välja vägahuvitavaid mänge ning tegevusi lastele. Aardemäng ehk kulla otsimisemäng sai erilist menu osaliseks ja haaras kõiki põlvkondi kaasa. LapsedEestist tundusid olevat eriti vaimustatud sellest mängust. Tiiu Kajando

Olivaga lõbus laager.

Minu meelest on kasvatajaroll veel lõbusam kui laagris

osalemine lapsena. Mulle vägameeldib väikeste eest

hoolitseda. Eimi Kajando-Clifford

I enjoyed practicallyeverything at camp – thegames, swimming, free timeand the treasure hunt inparticular. (Olivia – 10)One of my favourite thingsat camp was playing dodgeballbut the treasure hunt wasthe best game I have everplayed in my life! (Isaac – 8)

Oli vägatore nädal. Lapsed Inglismaalt ja

Eestist (ning ka Saksamaalt!) olid nii tublid!Iga laps ja kasvataja hoiab Eestimaad enda

südames. Keegi ei tahtnud koju minna!Laura Bekeris Key

I have been coming tocamp as a leader forthree years now and,although, I am notEstonian by birth, I feelso welcome andimmersed in Estonianculture. I can’t imaginenot returning year onyear. Ben Harwood

This year has been my first time as a junior leaderrather than a camper and I have really enjoyedhelping the children. I have also learnt a lot from theother more senior leaders and I am aiming todevelop my skills as a camp leader further in the nextcouple of years. Kristian Edwards

Mulle väga meeldis kullaotsimise mäng. (Emily-Mirelle – 10)

I enjoyed playing dodgeball. I have to ad-mit that this was the favourite thing at

camp for me. (Aleksander – 11)

One of myfavourite things wasswimming. (Arun – 11)I enjoyed swimming,games, archery, thetreasure hunt, seeing allmy mates and alsosleeping and eating. (Jordan – 13)

I had such a good time at camp this year! Highnumbers of children and adults made theactivities great - the kids were so involved as werethe leaders! The concert, as usual was a greatending to the week, and I really enjoyed takingpart. I wish I didn't have to wait a year to do it allagain! Bethany Sheldon

Mulle meeldivad väga mängud! (Karin – 11)My favourite part of camp is playing all the games.

(Eliis – 12)

Camp, as usual, was a greatsuccess! This year marked myseventeenth Summer Camp -I hope to mark myseventieth when itarrives!Alexander Edwards

Camp is a great opportunity tomeet new people and friendsfrom the UK and also Estonia.It keeps the Estonian culturestrong in the UK by teachingthe children singing, dancingand making them aware ofEstonian culture. Jade Hogg

10. september 2011 EESTI HÄÄL 5

j a R A H V A P I D UInglismaa eestlaste Rahvapidu on midagi erilist. Saan sedataas tõdeda. Euroopa Eestlaste Kooriga olime ka 2007. ja2010. aastatel esinejate ja piduliste hulgas.

Inglismaa eesti laste suvelaagris, mis toimub nädal enneRahvapidu, oli seekord 34 last Inglismaalt, Eestist jaSaksamaalt. Üks lastelaagri eesmärke ongi ju tugevdadasidemeid kodumaa ja mujal üleskasvavate eesti laste vahel.Lisaboonuseks ühtedele parem eesti keel ja teisteleperfektne inglise keel.

Rahvapidu algas lippude sissetoomisega ja lauldi„Kaunistagem eesti kojad“. Sellele järgnes lühikene palvusEELK konsistooriumi liikme Virge James’i poolt. Ta tõitervitusi oma venna piiskop Andres Taul’i poolt kõikideleeestlastele Inglismaal ja eriti nendele, kes mäletavad tedasellest ajast kui ta oli Inglismaa Põhja-Inglismaa koguduseõpetaja. Inglismaa Eestlaste Ühingu esimees ToomasOjasoo tänas Virget avasõnas ja palus pealtvaatajaid ollarõõmsad sel tähtpäeval. Sündmused kakskümmend aastattagasi võimaldasid tihedamate sidemete loomist Inglismaaja kodumaa eestlaste vahel. Üks näide sellest on lastesuvelaager, millest osalevad lapsed eesti päritolugaInglismaal kui ka need kes on iseseisvas Eestis sündinud.Karmen Laus, uus asejuht Eesti Vabariigi SuursaatkonnasLondonis, kõneles pikemalt sel teemal (Tema sõnavõtt onära toodud lk 1.).

Kui sõnavõtud olid läbi, marssisid lavale suvelaagri lapsed‚Kungla Rahva’ helidel ja algas eeskava.

Sain vaid väikse kadedusega pead vangutada ja taasimestada – mida on kasvatajad suutnud nädalaga lasteleselgeks õpetada! Ja millise lusti ja säraga lauldieestikeelseid ja eestimeelseid laule ning ka hiljem tantsitieesti rahvatantsu!

Kontserti jätkas lauludega Londoni Eesti Seltsi Segakoor.Esimesena rahvalike lugude popurii, „Istsõ ma maailmaveerekese pääle“, „Virulaste tants“ ja „Kungla Rahvas“,mida oli seadnud dirigent Reet Kromel. Teisekspakkumiseks lauldi Gustav Ernesaksa „Kõige ilusam luule“mida dirigeeris Lii Carr.

Edasi sai sõna Haaslava Meeskoori topeltkvartett „VäikePunt“, dirigendiks Kalev Lindal.Väike Punt on koos musitseerinud juba üle 20 aasta ningesinetud on nii Eestis kui mitmetes Euroopa riikides.Repertuaari kuulub ligi 150 lugu – klassikast jajoomalauludest kuni lembe- ja unelauludeni.

Kogu väga hästi ettevalmistatud ja kõlanud peo puhul olisee etteaste ehk peo naelaks. Fantastiline kõla,laiaulatusklik repertuaar, atraktiivne ja kaasahaarav esitus– kõik kokku oli väga nauditav.

Kontsertosa lõpetuseks laulis ühendkoor, kus said oma„noka lahti“ teha ka Euroopa Eestlaste Koori kohalolnudliikmed. R.Eespere Ärkamise aeg sellise suure kooriesituses pani nii mõnestki silmapaarist poetatud pisaratpühkima.

IES Tuleviku esinaine Karin Blakeley tänas kõiki esinejaidja laste suvelaagri kasvatajaid, ilma kelleta oleks olnudvõimatu sellist üritust korraldada. Aga pidu sellega veel eilõppenud ......

Pidu jätkus rahvatantsudega vabaõhus. Vihm jäi ära ja,nagu tellitud, paistis päike rahvatantsijate peale! Tantsiti viisrahvatantsu – Neljäpuari, Kaera-jaan, Tõmba Jüri, MaruPolka ja Oige ja vasemba – pillimehe Peeter Sheldoni javiiuli mängija Ruth Williamsi saatel.

Rahvatantsus osalesid koos laagrilaste ja –täiskasvanutega ka Londoni Eesti Seltsi taasasutatudrahvatantsu rühma liikmed.Tagasi saali tulles kõlasid ühislaulud ning loositi väljasuperloterii võidupiletid. Tänu Estonian Airile esimeseauhinna eest - 2 edasi tagasi lennupiletit London – Tallinn.Hiljem, veel öötundidelgi kõlas ühine laul ja muusika, lööditantsu ja räägiti juttu. Noorem generatsioon sai allesaovalgel peolt koju.See fantastiline õhkkond, see mõnus suhtlemine laagrilasteja täiskasvanute vahel, see lust koostegemisest, seemitmete põlvkondade ühispidu läks igati korda. Tublid olete,Inglismaa Eestlaste Ühing ja IES Tulevik!

Mare RahkemaEuroopa Eestlaste Koori presidentKölni Eesti Rahvuskoondise esinaine

Väike Punt - Ilmar Vatsar, Ülo Annamaa, Hanno Kurvits, Kalle Helendi, Keiji Rohusalu, Jüri Karja,Juhan Undrits, Tõnu Muru. Kalev Lindal (dirigent) puudub pildilt.

SponsoridIES Tulevik tänab allnimetatud sponsoreid nii üksiknisikuid kui kaorganisatsioone, kelle helded annetused on võimaldanud jällegikorraldada eesti laste suvelaagrit Inglismaal.

Kalju Ellik; Sirje ja Eino Ilmari; Lydia Järvik; Tiina Kõiv; EllenMänd; Heino Poopuu; Leo Rand; Gunnar ja Maarja Reiman; TedSheldon; Bruno Toomeoks abikaasaga; Bradfordi Eesti KoduKlubi; Bradfordi Naisring; Eesti Abistamise Komitee Londonis;Estonian Air; Eesti Suursaatkond Londonis; Põhja InglismaaKogudus; Viru Õlu; EV Haridus- ja Teadusministeerium.

Kadunud prossHobe pross oli umbes 10 -11 cmlabimooduga,mille peal oli suurviikingitelaeva ornament. Ornament oliringikujuline ning laevakuju olidomineeriv.

Leitud pross ehk sõlgKas keegi kaotas ära prossi ehk sõleRahvapeol?Palun võtta ühendust Kristy SheldonigaTel: 07581 514 775 võikristysheldon@hotmail.com

Kadunud ja leitud – Lost and Found at Rahvapidu

Superloterii - Estonian Air piletite võitjad olid Heiki ja Helga Olle.

JÄRGMISEL AASTAL TOIMUB IESTULEVIKU LASTE SUVELAAGER

12. KUNI 18. AUGUSTINI ;RAHVAPIDU 18. AUGUSTIL

6 EESTI HÄÄL 10. september 2011

The first dayMy first day in my first English campwas good. We walked round Catthorpe,played in the garden and finally we atecookies and cakes. Then we went tosleep. Good night!!The second dayMy second day in camp was also good.We woke up and brushed our teeth andthen we went to breakfast. Afterbreakfast we went to our art lesson.Then we went to our English lesson andafter that we had a music lesson wherewe sang Estonian songs. Then we wentoutside to play games. In the evening wehad a meeting together and then wewent to sleep.

Eestist tulnud lapsed kirjutavad inglise keeles ja Inglismaal elavad lapsedkirjutavad eesti keeles. Nii õpivad kõik lapsed keeleliselt midagi uut!

The first dayMy first day was the same as always– we walked round Catthorpe, hadour evening meal, played some gamesand then we had cake, cookies andjuice in the evening. Then we wentto bed but I couldn’t sleep becauseeveryone was talking. Lucy gave mesome sweets. I was still up at 23.00and didn’t go to sleep until 23.05. Iwoke up at 6.30. It was reallyexhausting!The third dayI woke up at 6.30 and I didn’t wantto get up but I did. During the daywe played football and some othergames. Our room was the tidiest.Tomorrow I am going to do archery.In the evening, we got cakes,cookies and juice again like always.Then we went to sleep.

Minu lastelaagri nädalEsimene päevMa ärkasin ülesse ja sõin krõbinaid.Siis ma panin riidesse ja minu emmesõbranna tuli ja me sõitsime eestilastelaagrisse. Me läksime jalutamaja õpetaja näitas meile kus tohib jakuhu ei tohi minna. Peale seda meläksime sööma ja siis mängisime ra-hvaste palli ja jalgpalli (crab foot-ball). Siis oli aeg minna magama.Teine päevEile oli tore päev. Ma käisin ujumasja ma tantsisin rahvatantsu. Hom-mikul meie laulsime ka. Mulle meeldibujumine kõige paremini.

TeisipäevEile meie mängisime lipu mängu. Siisme läksime ujuma. See oli hästi lõbus.Ma ujusin koos Leilaga. Siis me kõikläksime sööma. Ma sõin makaroonejasalatit. Peale seda me kõik läksimetantsima. Siis ma läksin mängima. Tänama ei taha minna ujuma – ma tahanteha vibu laskmist !KolmapäevMa ärkasin ülesse kell 7.15. Ceci jaLucy olid juba üleval. Ma panin riidessekell 7.30 ja koristasin kõik ära. Siisma läksin suurte tüdrukute tuppa jame läksime sööma. Mina sõin muna javõileiba. Peale seda olid eesti keeletunnid. Pärast lõunasööki memängisime mänge. See oli lõbus. Õhtuloli grillimine ja see oli ka hästi lõbussellepärast, et peale sööki me saimekiikuda.

E E S T I R A NNA V ÕR KP A LLUR I D M Ä NGI S I D LOND ONI S

IN THE EESTI HÄÄL THIS MONTH

This month we report on events,both in Estonia and here,associated with the 20thanniversary celebrations of theregaining of Estonianindependence. The front pagecarries speeches by the President,Toomas-Hendrik Ilves, at the songfestival grounds in Tallinn and byKarmen Laus, the recentlyappointed Deputy Head of Missionat the Estonian Embassy atCatthorpe. Both toasted longevityto Estonia.Also of interest is news whichmade the headlines in the SundayTimes of shootings at the EstonianDefence Ministry in Tallinn by alawyer of Armenian descent. Hetook two hostages, who managedto escape, and was later shot deadby the police. His motives areunclear, but he was a member of aleftist political party. The DefenceMinister, Mart Laar, was not in thebuilding at the time. A few dayslater he had a meeting with hiscounterpart British DefenceMinister and fellow conservative,Dr. Liam Fox.This month’s interview is with AiliNurk, who is the managementhead of the Estonian School inLondon, as well as sitting on thecommittee of the Estonian Housein London. By profession she is alawyer and came to England towork in the government TreasuryDepartment. She is a member ofthe London Estonian mixed choirand has one daughter.Estonian news reported on page 2is, in the main, good news! MostEstonians are satisfied with thedevelopment of Estonia; over 71%have accepted the Euro as theircurrency. However, during lastyear 5300 people emigrated fromEstonia while immigration was justunder 3,000. The reasons citedwere the economic downturn andthe lack of job prospects.The centre spread concentrates onevents at Catthorpe - the children’ssummer camp and the extremelysuccessful end of summer‘Rahvapidu’, which coincided withthe 20th anniversary of Estonianre-independence. The camp wasattended by 34 children, mostlychildren of Estonian descentwhose parents have grown uphere, but also a number of childrenfrom Estonia and one fromGermany, where Estonian

children’s camps have fallen by thewayside over the years.You can read all about summercamp from the viewpoint of thechildren - their comments, andextracts from daily diaries (aboveon this page); from the campleaders - all of whom were bornhere; and an overall impression bythe grandmother of two of thechildren who came from Estonia tocamp. There are comments in bothlanguages which make for easyreading. The ‘Rahvapidu’ write-upis by Mare Rahkema, who isPresident of the EstonianEuropean Choir, and has visitedCatthorpe previously. She iseffusive about the event, about thesinging and dancing by thechildren, and most notably aboutthe male octet ‘Väike Punt’ fromEstonia who provided the star turn.This page includes an article by anEstonian Beach Volleyball paringwho were invited to compete in theLondon Olympics test event, heldon Horseguards Parade in August.Notices of forthcoming events,obituary notices, including one ofthe editors of the Swedish EstonianPaper ‘Eesti Päevaleht’, sportsresults from the World Athleticsand the World RowingChampionships, and a look back atreports 50 and 25 years ago are onpages 7 and 8.Happy reading!

Olime Londonis ning üldse Inglismaal esimest korda.Kohalikud ütlesid, et Blackpool ei lähe arvesse, kunasee ei ole üldse tüüpiline Inglismaa linn. Meile vägameeldis Londonis. Vastuvõtt oli super, korraldajad,vabatahtlikud ja inimesed olid ülimalt sõbralikud ningväga abivalmid. See oli üks parimaid võistlusi, kus mekäinud oleme, nii korralduse kui asukoha mõttes. Niikesklinnas pole me ennem mänginud (Tartu Raekojaplats ei lähe arvesse).Kuna meil endal treenerit kaasasei olnud, siis vabatahtlikud aitasid meid nii trennideskui soojenduse ajal ning võimas tunne oli mängidaLondoni kesklinnas, mida ümbritsesid valituse hoonedning kuninganna loss. Samuti oli taamal näha LondonEye ning Big Beni torn ning peaareen, kus kõikmängud toimusid oli täielikult välja müüdud. Sellisepubliku ees oli väga hea mängida ning nii mõneskimängus elati meile tormiliselt kaasa.Kesk-London meeldis väga, kindlasti tahame järgmiselaastal tagasi minna. Mängugraafiku tõttu (1 mängpäevas õhtusel ajal) ei saanud linnaga väga põhjalikulttutvuda. Ühel päeval ei julgenud ka rahutuste tõttuhotellist välja minna, politsei sireene kuulsimevahetpidamata. Kuid mõned jalutuskäigud siiski

tegime ning nähtud on Big Ben, Westminister Abby, St.Pauli Cathedral, Oxford Street, Soho ning Chinatownlinnaosad. London Eye’d nägime kaugelt võistlustepeaväljakult. Rahvast oli seal tõesti palju, tagasiTallinnas tekkis tunne nagu linn oleks välja surnudKõik rääkisid kui odav Londonis shopata on. Läksimeka Oxford Street’le, kuid seal oli ikka rahvast vägapalju ning meil ei olnud piisavalt kannatust, etproovikabiinide ning kassa järjekordades seista ningpiirdusime raamatupoest tehtud ostudega. Eestikeelset kirjandust sportlastest ja reisimisest meil niihead ei ole kui seal. Kuigi see võistlus ühtegimaailmakarika ega euroopa punkti ei andnud, siispõhirõhk oli meil ikkagi võistlemisel ning heademängude saamisel ning selle eesmärgi me ka sealtäitsime.Kohtusime ka eestlasi Londonis. Tuttavad eestlasedkäisid mänge vaatamas. Kõik muidugi tänufacebookile, kus saab väga lihtsalt infot vahetada.Londonis elab üks minu (Mari-Liis) kunaginetrennikaaslane, kes küll enam võrkpalli ei mängi, kuidselle üritusega jäi väga rahule.Vahetult enne Londonisse tulekut selgus, et muklassiõe vend töötab Eesti Suursaatkonnas Londonisning ta sai piletid meie võistlusele. Ta elas vägahäälekalt meile kaasa ning pärast käisime mitmel õhtulkoos söömas. Muidu ehk poleks Soho ja Chinatownipiirkonda sattunud, nendel väikestel tänavatelkaardiga seigelda poleks kõige meeldivam tegevusolnud.Rahutused segasid meie võistlust esimeselmängupäeval, kui mängud tõsteti varasemaks. Meilpidi olema mäng 18.20, kuid kui kell 16.00võistluspaika jõudsime, siis öeldi et poole tunni pärastpeame mängima, et pealtvaatajad turvaliselt ennepimedat koju jõuaks.9.-11 septembril toimub olümpiakvalifikatsiooni 2.Etapp Kopenhaagenis, kus anname endast parima etedasi pääseda ja siis juba järgmisel suvel tahameosaleda turniiril kus jagatakse olümpiapileteid.Anname endast parima et järgmisel aastal Londonisosaleda, kuigi kerge see kindlasti ei saa olemaMari-Liis Graumann ja Anu Ennok

LASTELAAGER - KATKENDID LASTE PÄEVIKUTEST

Flybe and Finnair to opennew routes in the Baltic

Flybe Nordic, a joint venture ofthe British airline Flybe andFinland’s national carrier Finnair,plans to open new routesopening from 30th Octoberonwards. The cheapest one-wayfares will be EUR 39. The newairline has started to sell ticketsonline.Tickets at that price will beavailable on routes from Helsinkito Tallinn and Tartu. The newcompany will hire 100 newpeople, 60-70 of whom will be inFinland, and 40-50 in Estonia.Starting 30th October:Helsinki – Tartu 6 times per weekTampere – Tallinn (17)Tallinn – Stockholm Bromma (17)Starting 14th NovemberTurku – Tallinn (12)Vaasa – Tallinn (6)Oulu – Tallinn (6)

Mahlane ploomikookMahlane ploomikook, mille tainasees on ka toorjuustu. Kasutatumedaid punaseid ploome -nendega jääb kook efektsem.Kogus: kaheksale kuni kümnele.Koostis:

3 dl nisujahu1 tl küpsetuspulbrit4 suurt muna2 dl suhkrut1 dl hapukoort180 g maitsestamata toorjuustu400 g küpseid ploomedemerara pruuni suhkrutpealeraputamiseks

Valmistamine:Eralda munakollased muna-valgetest.Sega jahu ja küpsetuspulber.Klopi suures kausis munakollased1,5 dl suhkruga vahule, siis klopijuurde hapukoor ja toasoe toorjuust.Sega juurde küpsetuspulbrigasegatud jahu.Vahusta munavalged kõvaksvahuks, lõpufaasis lisa 0,5 dlsuhkrut. Sega munavalgevahtettevaatlikult ülejäänud koogitainahulka.Määri 25 cm koogivorm võiga võivooderda küpsetuspaberiga. Kalla

tainas vormi.Poolita ploomid ja eemalda kivid.Laota ploomid koogile, lõikepindülal. Puista peale natuke (demerara)suhkrut.Küpseta 175kraadise ahju keskosasumbes 45 minutit, kuni kook onkerkinud ja pealt kuldne.Enne serveerimist lase koogilvähemalt veerand tundi jahtuda.Retsept on 100 rooga sarjaraamatust "Kirsi- ja ploomikoogid",aga instruktsioone on veidimuudetud ja ka retsepti täiendatud.Allikas: Nami-nami retseptikogu

R E T S E P T

10. september 2011 EESTI HÄÄL 7

KE R GE JÕUS T I KGerd Kanter tõi Eestile Daegus toimuval

kergejõustiku MMil hõbemedali, heites omaparimal katsel 66.95. Märt Israel sai 65.20-ga suurepärase neljanda koha. Kuldmedalisai sakslane Robert Harting, kelle parimakstulemuseks oli 68.97.

Kanter alustas võistlust tagasihoidliku62.79-ga, kuid hõbemedali toonud tulemussündis juba teisel katsel. Suurepärasevõistluse tegi ka Märt Israel, kelle 65-meetrine heide sündis viiendal katsel.Varem augustikuus Märt sai kuldmedali“Universiade” (Maailma Ülikoolide võistlus)tagajärjega 64.07m.

Võistluse järel oli Kanter oma hõbeda ülesilmanähtavalt õnnelik - Eesti lipugaposeerinud vägilase nägu kaunistasnaeratus!

Seitsme- ja kümnevõistlustes eiõnnestunud Eesti sportlastel nii hästi.

Naiste seitsemevõistluse viimases alas800 meetri jooksus tuli kahjuks GritŠadeiko katkestada enne lõppu. Teda viidistaadionilt kanderaamil ära. Tema alustasvõistlust isiliku rekordiga 100mtõkkejooksus ajaga 13.44 sek; hüppas1,74m kõrgushüppes; tõukas kuuli 11,46 mja viimases alas esimesel päeval jooksisisikliku rekordiga 200m 24,39sek. Alustasteist päeva kaugushüppega ning sai kirja6.28m. Odaviskes jäi ta oma grupis 42.84m‘iga eelviimaseks. Maailmameistrikskrooniti venelanna Tatjana Tšernovapunktisummaga 6880. Hõbeda saiSuurbritannia esindaja Jessica Ennis 6751punktiga. Vaatamata viimase alakatkestamisele sai Šadeiko lõppkoha kirja -26. koht (5190 punkti).

Mikk Pahapill sai kümnevõistluses 9.koha. Pahapill kogus 8164 punkti, mis temalootusi ei rahuldanud. "Arvasin, et kuiteeksin võistluse 8300 punkti lähedale,oleks väga hea, aga samas enamvähemteadsin, mis seisus olen – paraku jättis pikkvigastusest tingitud treeningpaus oma jälje.Ei taha kunagi alla anda, võitlesin lõpuni.Positiivsema emotsiooni andis ehkteivashüpe, kus sain täitsa okei tulemuse."Punktisumma 7982 kogunud ja 15. kohasaanud Andres Raja kommentaaris: "Veelnädala eest tundsin, et füüsiline vorm onväga hea, aga MM-il ei õnnestunud sedahästi realiseerida."

Eesti sportlaste tagajärjed MMiltAnna Iljuštšenko, kes saavutas

“Universiadi” võistlustel kõrgushüppespronksmedali, tulemusega 1,94m, ja kelleisilik record on 1,96, hüppas MMilkvalifikatsioon ringis 1,95, et pääsedafinaali. Finaalis ta piirdus 1,89-aga ja jäi 12naise konkurentsis viimaseks.

Marek Niit - 200m avaringis 5nda kohaajaga 20,90sek.

Maris Mägi - 400m avaringis 52.93; pool-finaalis 7nda koha ajaga 53.27.

Mihkel Kukk piirdus odaviskekvalifikatsioonis 76,42-ga. “Universiadil”saavutas Mihkel 5nda koha (77,93) ükskoht Risto Matase järel, kes viskas oda78,99.

“Universiadil” Tiidrek Nurme pidi leppima4. kohaga 5000 m jooksus tulemusega14.05,03.

JALGRATTA SPORT“Universiadil” Maaris Meier võitis

hõbemedali jalgratta maastikukrossis.2008. aasta üliõpilaste maailmameisterMaaris läkski rajale numbri all 1. Sõideti neliviiekilomeetrilist ringi. Teisel ringil saivenelanna Ksenia Kirillova Maarise eesjuba pea pooleminutilise edu ning suurendasseda ka ülejäänud ringidel. Teisena jõudisfinišisse Meier, kes kaotas võitjale 1.47.

T E NNI SEesti esireket Kaia Kanepi alistas US

Openi naisüksikmängu avaringis TamatineTanaugarn Tailandist 6-4; 6-3. Kahjuksteises ringis head mängu näidata ei

suutnud ning kaotas maailma edetabelis141. kohal paiknevale Silvia Soler-Espinosale 4-6,2-6. Kanepi alustas mängukindlalt ning vormistas esimesed kolmservigeimi punktideks. Kanepi servigeimilsai hispaanlanna aga punkti kätte ningasus juhtima 4-3. Sealt edasi Kanepi mänglagunes. Teises setis ei suutnud Kanepienam hispaanlannale vastupanu näidataning kaotas kindlalt 2-6.

S ÕUD M I NETaimsoo ja Raja tõid riigile olümpiapiletiEesti paarisaeruline kahepaat koosseisus

Allar Raja ja Kaspar Taimsoo võitis Bledistoimuvatel sõudmise maailmameistri-võistlustel B-finaali, mis tähendas 7. kohtaning Londoni olümpiapääsme tagamist.Kuigi nad jäid teravast tipust eemale ja eipääsenud A finaali medaleid nõudma, säilisneil suurepärane võimalus Eestileolümpiapääset lunastada.

Kuigi Taimsoo ja Raja alustasid hiilivaltneljandalt positsioonilt, tõusid nad viimasel500 meetril võimsalt esile, seljatades ajaga6.20,02 kõik konkurendid. Teisenalõpetasid norralased Hoff-Borch (6.21,60)ja kolmandana argentiinlased Suarez-Rosso (6,21,98).

B finaali võit ja kokkuvõttes 7. kohttähendas kohe ka piletit Londoniolümpiamängudele.

Ühepaadil on teinud tublit töödpärnulanna Kaisa Pajusalu, kes püsibolümpiakoha konkurentsis. Avaringis tulineljandale kohale ja pääses vahesõidule,mille võitis inglanna Houghton ajaga7.42,55. Talle järgnesid leedulannaVistartaite ning Pajusalu (7.47,90). Kaisasai poolfinaalis viienda koha ajaga 7.48,44ja pidi leppima B-finaaliga, kus kahjuks ta eisuutnud kolme esimese hulgas lõpetada jajäi Londoni olümpiamängude pääsmeta. Takustus täielikult viimasel 500 meetril jalõpetas viimasena aeglase ajaga 7. 58.41.

Eesti jaht ‘St. IV’ võitis esikohaavamereregatil -

‘The Tall Ships races 2011’.Regati rändkarikas Angela Cup kiireimale

C-klassi avamerejahile on taaseestlaste valduses - Eesti NoortePurjeõppeseltsi purjejaht St. Iv sairahvusvahelise regati üldvõidu omavõistlusklassis ja võitis ka regatikolmanda võidusõidu StavangeristHalmstadi. Kõikide võistlusklassideüldarvestuses saadi teine koht.

The Tall Ships Races 2011 regatttoimus Iiri merel, Atlandi ookeanis jaPõhjamerel. Võistluste käigus läbitiüle 1500 meremiili. Regatil osaleskokku üle seitsmekümne aluse13 riigist. St. Ivi meeskond esindasEestit väärikalt Euroopa suurtemereriikide seas, hoides kõrgel Eestilippu ja Eesti kui mereriigi mainet.

Võistluse ajal randusid purjelaevadka kahes Šotimaa sadamas:Greenockis ja Lerwickis. Greenockisvõõrustati laeval kohalikke eestlasi.Kapten Margus Zahharov (pildil) jameeskonnaliikmed tutvustasid laevaning vastasid huviliste küsimustele.Lea Kreinin

Lahkunud kauaaegset sõpra

LEMBIT OLDE’tsündinud: 12.05.1927 Viljandimaalsurnud: 06.08.2011 Nottinghamis

mälestavad

Heino SalumetsHilla Vares

Helen ja KaljoKalev Epro

Bridie ja HeinoVerner Vahter

Kauaaegset liiget

LEMBIT OLDE’tmälestab

I.E.Ü. Nottinghamiosakond

Armast abikaasat, isa ja vanaisa

ÜLO SILD’asündinud: 05.06.1927 Viljandimaal

surnud: 05.08.2011 Stockton-on-Teesmälestavad sügavas leinas

SheilaStephen, Gillian ja poja-pojad

Peter ja Cora

Kauaaegset sõpra

ÜLO SILD’amälestavad leinas

Marjorie ja Aleks

Ülo Ignats in memoriam11. augusti õhtul lahkus meie hulgastvabadusvõitleja ja ajakirjanik Ülo Ignats. Tasündis 22. aprillil 1951 Stockholmis, õppis eestialgkoolis, Västertorpi gümnaasiumis, aja-kirjandus- ja kaubandusülikoolis. Aastatel 1972– 1976 töötas Ülo Ignats Rootsi ajalehe„Expressen“ toimetuses, seejärel oli Rootsisilmuva „Eesti Päevalehe“ toimetuse liige jaalates 1994. aastast peatoimetaja kuni raskehaiguse avastamiseni möödunud aasta lõpus.Ülo Ignatsi südameasjaks oli varajasestnoorusest alates Eesti iseseisvuse taastamine.Ajakirjanikuna ta mitte ainult ei kajastanudvabanemise protsessi, vaid osales ise sellessuure innuga. 1980. aastal oli Ülo Ignats nendehulgas, kes protestisid Moskva olümpia-mängude purjeregati korraldamise vastuokupeeritud Eestis. 1985. aasta suvel aitas takaasa Balti vabadusristlemise korraldamiseleLäänemerel.

Ta on olnud tegev mitmetes pagulas-organisatsioonides, olles valitud nendeesimeheks või juhatustesse. 1990. aastal valitita Eesti Kongressi liikmeks.Olles sündinud ja kasvanud Rootsis, on temategevuse üheks oluliseks tahuks olnudrootslaste järjekindel teavitamine Eestist jaeestlaste püüetest. 1990. aastal asutas taStockholmis Eesti Informatsioonikontori,millest kujunes Eesti iseseisvuse taastamiselEesti Vabariigi suursaatkond. Ülo Ignats ei olehea seisnud vaid pelgalt „Eesti asja eest“, vaidon näinud Eesti toimuvaid protsesse üheosana Ida-Euroopast. 1999. aastal annetasEesti Vabariigi President Ülo Ignatsile eestlusehoidmise eest Rootsis Valgetähe III klassiteenetemärgi.Sõbrad mäletavad Ülo Ignatsit heahuumorimeelega kaaslasena, kelle hubaseskodus Huddinges oli alati tore viibida.Peep Pillak

Leinateateid teistest eesti ajalehtedestEesti Päevaleht (Rootsi)Verner Põllupüü *25.07.1919; † 11.07.11Juta Soe (Tupits) *29.10.1921 Tallinnas; † 14.07.11 SolnasKarl Vaher *16.01.1930 Kihelkonnal; † 16.07.11 HelsinborgisElvine Mänd *8.08.1912 Hiiumaal; † 24.07.11 GöteborgisLtn Remi Milk † 5.08.11 RootsisTaivo Tarandi *5.08.1921 Vergis; † 9.08.11 LidingölÜlo Ignats *22.04.1951; † 11.08.11Margot Lehiste (Üksi) *5.11.1912 Eestis; † 20.08.11 StockholmisEesti Elu (Kanada)Tõnu Mägi *10.01.1936 Tallinnas; † 28.06.11 TorontosHjalmar Kuld *21.01.1921 Kihelkonnas; † 29.06.11 TorontosAlma Prost (Lang) *13.06.16 Võrumaal; † 3.07.11 TorontosLeelo Roman (Kalm) *15.05.1926 Tallinnas; † 7.07.11 TorontosHeinrich Meiusi *3.12.1919 Hiiumaal; † 18.07.11 TorontosHeino Luik *27.09.1923; † 29.07.11Ellen Sunne *8.09.1925; † 28.07.11Lydia Anelin (Metsküll) *8.06.1914 Tallinnas; † 2.08.11 TorontosLydia Sild (Laar) *14.08.1918 Viljandimaal; † 7.08.11 TorontosUrmas Kalm *6.10.1937 Tartus; † 07.08.11 GravenhurstisSalme Kapp *28.03.1918 Kihelkonnas; † 8.08.11 TorontosHans Riiv *21.03.1919 Tarvastus; † 17.08.11 TorontosHelju Suitso (Muul) *2.11.1923 Pullapääl; † 20.08.11 TorontosArmilda Aleve *3.08.1918 Peterburis; † 22.08.11Vaba Eesti Sõna (USA)Paul Endel Lüdig *23.06.55 Buffalos; † 27.06.11 JamaicasAavo Soobert *3.06.30 Tartus; † 7.07.11 VirginiasErika Anniko *11.08.1922 Rakveres; † 12.07.11 MarylandisFlorida Mets *6.02.1917 Tallinnas; † 21.07.11 New YorgisHelga Lindemann *19.08.1925 Valgas; † 24.07.11 Long IslandisErna Laidver (Kaver) *19.08.11 Võrus; † 1.08.11 MarylandisMiriam Ederma *10.08.1928 Pärnus; † 4.08.11 North CarolinasHelga Poola (Sikk) *31.10 1925 Tallinnas; † 8.08.11 ConnecticutHarita Müürsepp (Paljas) *30.8.1921 Läänemaal; † 12.08.11 NYÕp. Em Priidu Kiive *28.8.1923 Tallinnas; † 15.8.11 MinneapolisHeino Karm *20.09.1925 Tallinnas; † 24.08.11 ConnecticutisMeie Kodu (Austraalia)Hugo Köster *4.07.16 Hiiumaal; † 2.06.11 CampbelltownLydia Trett *10.10.15 Tallinnas; † 8.08.11 AdelaideisHans Ollino *8.05.1934 Pärnus; † 12.08.11 DarwinisHeldur Juske *20.02 31 Toris; † 2 2.08.11 AlpineisRaimond Nõgeste *13.06.1928; Narvas † 22.08.11 MelbourneisHeino Pank *26.11.1921 Tartus; †24.08.11 Pictonis

††

† †

S P O R T

Hää lapsevanem!Eesti Kool Londonis alustab10. septembril jubakolmandat õppeaastat ningkutsub uusi lapsi endamesilasperega liituma. Tunnidtoimuvad üle nädala laupäevitiChiswick Community School’iruumides (W4 3UN).Koolipäeva pikkus on 2,5tundi ning see aegsisustatakse lastel eesti keele,käsitöö ja muusikatunniga. Vanemad saavad samal ajal kaunistChiswicki parki nautida. Lisainfo:www.eestikoollondonis.co.ukKohtumiseni eestikeelses koolis

8 EESTI HÄÄL 10. september 2011

ESTONIAN NEWS / EESTI HÄÄL - Published by the Association of Estonians in Great BritainToimetaja: Reet Järvik; Talitaja: Toomas Ojasoo; Kuulutuste esindajad: Bradfordis - Lydia Järvik; Leicesteris - Juhan ja Tiina Parts; Londonis - Ida Lemsalu

Vaated Eesti Hääles avaldatud artikleis ei tarvitse alati ühtuda toimetuse seisukohtadega. Iga artikli eest vastutab allakirjutanu. Toimetaja võib teha muudatusi ilma autori loata.Tellimishind: £21 aastaks; Välismaale £25. Leinakuulutuse hinnad - £1.50 per cm veerul; Müügikuulutused ja reklaamid - £2.00 per cm veerul; Ühiskuulutus - £4.00 nime eest.

Tseki saajaks märkige “Estonian News”. Aadress: 4 Briar Gate, Long Eaton, Nottingham. NG10 4BL. Telefon: 0115 877 6877; e-mail: eestihaal@ntlworld.comPrinted by Polprint, 63 Jeddo Road, London. W12 9EE.

Eesti Hääl soovib sünnipäeva lastele õnne15. september Erich Naur (juubilar)16. september Nora Morley-Fletcher (juubilar)17. september Lya Leppik20. september Laine Gornik23. september Tiina Kõiv25. september Tiina Metsmaa-Petersons25. september Helle Unnuk27. september Vello Vahter27. september Eha Veebel29. september Tiina Sanfourche29. september Heldur Blande29. september Linda Silber2. oktoober Leida Kao7. oktoober Verner Vahter8. oktoober Heikki Lomp10. oktoober Leili Meenov (juubilar)13. oktoober Ede Stevenson15. oktoober Aleksander Saaremäe

Tähtpäevad21. september 1217 Madisepäev; Paala lahing, Lembitu langes22. september 1944 Tallinna vallutamine28. september 1994 „Estonia“ laevahukk29. september MihklipäevSündinud18. september 1910 Bernhard Kangro23. september 1851 K A Hermann7. oktoober 1913 Raimond Valgre7. oktoober 1920 Kalju Lepik11. oktoober 1894 Julius Kuperjanov14. oktoober 1914 Aleksis Rannit15. oktoober 1864 Anna HaavaSurnud25. september 1980 Marie Under25. september 1944 Johan Pitka1. oktoober 1942 Ants Piip

E E LS E I S VA D ÜR I T US E D

MIHKLI- JA VIINAKUU

BRADFORDI EESTI KODUS8 Clifton Villas, Bradford BD8 7BY.

Tel: 01274 544221

Põhja-Inglismaa kogudusePerekonnaõhtu

pühapäeval 25. sept. kell 14:00Kavas - Jumalateenistus (teenib

õp. Valdo Lust), tervitused,muusika ja laulud. Kohvilaud

Olete kõik väga oodatud!

29. oktoober - Seltskondlikkoosviibimine. Kõik teretulnud- nii noored, keskealised kui kaeakamad. Eriti oodatud onendised sõjamehed.

18. detsember - JõulupiduEesti Kodu baar on avatud:

E: 20:00 - 24:00;K: 11:45 - 14:15 ja 18:00 -24:00;R: 18:00 - 24:00;L: 12:00 - 14:00; 17:00 - 24:00;P: 13:00 - 17:00 ja 20:00 - 23:00Müügil: Saku Õlu, A le Coq, Kiss, Fizz;Viru Valge; Saaremaa ja Vana Tallinn

LEICESTERI EESTI MAJAS366 Fosse Road North, Leicester LE3 5RS

Tel: 0116 251 6727Kirev Õhtu

17. september, kell 17:00Kõik endised Leicesteri segakoori

lauljad, rahvatantsijad ja külalised,on lahkelt kutsutud kokkusaamisele.

Kavas on muusika, laul ja tants.Võimalus vanade sõpradega kokku

saada ja juttu ajada.Einelaud. Baar avatud.

Kesk-Inglismaa koguduseJumalateenistus

laup. 24. septembril, kell 14.30Teenib õp. Valdo Lust

15. oktoober - Klubi aastapäev26. november - Sõdurite õhtu - esineb uus REE koor17. detsember - Jõulupidu

Baar on avatud reedeti 18.00 kuni22.00 ja pühapäeviti 12.00 kuni 15.00.

Müügil: Viru Õlu (£30 kast), ViruValge; Saaremaa ja Vana Tallinn.

T A G A S I V A A T E D

ABISTAMISE KOMITEEkutsub teid Eesti Majja Londonis pealesuve puhkust ja palub teie lahket

osavõttu lõunasöögist pühapäeval25. septembril, kell 13:00 kus saate

jälle maitsta eestipärast toitu jaomavahel vestelda sõpradega.

Lõunasöögi hind £7.00 (kuni 10-avanustele tasuta)

Osavõtust palutakse teatada pr IdaLemsalule - 020 8893 3816

Toimub ka loterii ja annetusedloteriivõitudeks on oodatud.

Lastele uus mängunurk avatud.Järgmised lõunad toimuvad 23.

oktoobril; 20. novembril ja Jõululõuna11. detsembril

Ees t i Ma ja London i s ,18 ChepstowVillas, London W11 2RB

PAKKIDE SAATMINEEESTISSE

Võimalus saata pakke sugulastele jasõpradele! Pakke võetakse vastu -

Bradfordi Eesti Kodus, 8 Clifton Villas,Bradford, BD8 7BY.

reedel, 4. novembril.algusega kell 10:00

Leicesteri Eesti Majas, 366 Fosse RoadNorth, Leicester, LE3 5RS.

laupäeval, 5. novembril.algusega kell 10:00

Londoni Eesti Majas, 18 ChepstowVillas, W11 2RB.

pühapäeval, 6. novembril.algusega kell 11:00 kuni 13:00.

Kes on pakisaatmisest huvitatud,palun teatada ligikaudne pakkidekogukaal aadressil:Mrs. H. Vare, 36 Queens Road,Bradford, West Yorks. BD8 7BT

Euroopa Eestlaste Koori laululaager jaühislaulmine toimuvad 29. ja 30. septembrilTallinnas.Kõik Rahvuskaaslaste Programmi II Konverentsiosalevad ja laulda armastavad osavõtjad onoodatud osalema koori laululaagri tööpäeval,ühisel ülesastumisel konverentsi avamisel ningreedeõhtusel kontserdil RahvusraamatukogusTallinnas.Alustame avatud kooriprooviga neljapäeval, 29.septembril kl 12 Tallinnas Rahvusraamatukogus.Repertuaar saab huvilistele. Dirigentideks onKalev Lindal ja Lauri BreedeProjektkoor Euroopa Eestlaste Koor tegutseb2007. aastast. Koos laulavad eestlased (jaestofiilid) Saksamaalt, Belgiast, Hollandist,Inglismaalt, Soomest, Luxemburgist, Shveitsist,

Prantsusmaalt, Tsehhist, Austriast jm. 2009.a.Üldlaulupeol Tallinnas olime 100 lauljaga.Koos käime koorilaagrites ca 4 korda aastas,lisaks väiksemad kokkusaamised. Olemekoorilaagreid pidanud ja üles astunudSaksamaal, Inglismaal, Luxemburgis, Rootsis,Belgias, Eestis, Tsehhis ja Kanadas. EuroopaEestlaste Koori tegevust toetab EestiKultuuriministeerium.Anna oma osalemissoovist teada hiljemalt 15.septembriks.Koorilaagris osalejad saavad täpsema infokoorilaagri kohta koos repertuaariga.Mare Rahkema, Euroopa Eestlaste Koorpresidentwww.eestikoor.eu; e-mail: mare@eestikoor.euTel.: 0049 17623881272

Uus Rahvusvaheline EestlasteEksperimentaalkoor

kutsub lauluhuvilisi osalemaajavahemikus 25. – 27. november

laulalaagris Catthorpe’i Mõisas, Rugbylähedal.

Lauldakse tavapärasest veidi erinevat-muusikat ning õpitav kava onjõuluteemaline kristlikhingelinegospelkava “Kasvada lapseks”.

Dirigent – Reet KromelKülalissolist – Siiri KändSõnaline osa – Reet Järvik

Tutvustav lingiaadress:www.eksperimentaalkoor.co.uk

Kõik tekkivad küsimused palun saatadirigent Reet Kromeli meiliaadressile:reet10nov@hotmail.comkoor@eksperimentaalkoor.co.ukTel.:07747 170643

Rahvusvaheline Eestlaste Eksperi-mentaalkoori tekke mõte sai alguse kuiosalesin laulja ja dirigendinaerinevates euroopa eestlastekoorilaagrites.Eestlaste hulgast on kostnud hääli, etlaulaks veel ja veel. Ja, et laulakspõnevat, eri-stiilset muusikat: jazzitöötlusi, sving muusikat, kaasaegsemahelikeelega eesti uudisloomingut ja kahingesoendavat rahvalikku muusikat.REE-koor on üks suurepärane võimalusmõned korrad aastas kokku tulla ningühislaulmisest rõõmu tunda jakontserte anda! Riigipiire mittetundevkoor pakub lauluelamust neile, kestahavad laulda ning musitseerida niienda kui teiste rõõmuks.Kohtumiseni Catthorpe Manoris!Reet Kromel

50 aastat tagasi - september 1961Bradfordis toimunud 1961.a InglismaaEestlaste Suvipäeva majanduslik aruanneavaldati Eesti Hääle lugejatele.Tulud:Piletite müügist kontserdile £171.10s.-Piletite müügist tantsule £ 15.10s.-Kulud:Suvipäeva orkester £ 18.0s.-Sõiduraha tegelastele £ 51.11s.6dÜürid £ 23.14s.7dTrükikulud £ 10.16s.6dMälestusmedalid ja lilled £ 19.6s.4½dKoristus, transport £ 7.10s.-Noodid, post jt £ 10.11s.0½dKuulutused £ 3.0s.-Suvipäeva puhastulule lisandus BradfordiNaisringilt nende samal ajal toimunud loteriipuhastulu £40, millised ka Suvipäevatoimkonna poolt rahuldati.. Seega tuliüldsumma £82.10s.- jagamisele ja see jaotatijärgmiselt:Saksamaa Invaliidide Kodu Ehitusfondi£40.-IEÜ Haridus Toimkonnale £14.10sBradfordi Koolinoorsoo toimkonnale £15.-Eesti Abistamise Komiteele Londonis £13.-

Eestlane kes on lasknud 500 elevanti13. aastaselt noorim sõdur Eesti Vabadus-sõjas, võideldes kapten Irve soomusrongides,II-ses maailmasõjas inglise vabatahtlikeülemana Soomele appi minnes, võideldesAbessiinia sõjas, parashüteeritud vaenlaserinde taha Lõuna Prantsusmaale ja Italiasse,dekoreeritud vapruse eest Military Cross’iga,tõustes inglise koloneli auastmesse, 1957 a.alates inglise sõjaväe ataschee Etiopias,Addis-Abbebas kuni möödunud aastalpensioni ea saavutamiseni – need on ainultüksikud etapid Tartust pärit eestlase inglisekol. Karl Nurga põnevast ja huvitavastelakäigust, kes praegu elab koos abikaasagaja väikese pojaga Londonis.“1924 a. otsustasin seiklema minna laiamaailma ja sõitsin Prantsusmaale. Sealkohtusin Evald Märksiga ja otsustasime läbiSahara kõrbe jalutada. Sahara ületamisejärele jäin mina Kesk-Afrikas elevante jahtima.Kuid mind huvitas väga jaht. 1934 a. hakkasinTanganykas jälle elevante jahtima.” “Ja paljuelevante olete omas elus maha lasknud““Ümmarguselt 500 elevanti.”Intervjuu Gert Helbemäega

IEÜ Koosolek BradfordisHaridustoimkonna esimees hr. E. Sirel andisülevaate ja majandusliku aruande IEÜ lastesuvekodust Hothorpe Hallis, millest 3-menädala jooksul 50 last osa võttis. Suvikodujuhatjaks oli pr. E. Tulp ja õpetajateks pr-dReiman, Brady, Kasela, prl. Taul ja hr. J.Tikerpäe. Laste osavõttu toetas jällemajanduslikult Eesti AbistamisekomiteeLondonis. Aruandja märkis aga, etarusaamatusi oli Hothorpe Halli lätlasestasejuhatajaga, kes nõudis, et eesti lapsedpeavad osa võtma ingliskeelsetestjumalateenistustest ja palvetest, kuigi varemoli kokkulepitud, et kõik toimub eesti keeles.

15 aastat tagasi - september. 1996Uus Suursaadik Londonis Raul Mälk jõudiskohaleRaul Mälk on teeninud juhtivatel kohtadelmajanduse alal ja välisministeeriumis. Viimatioli Eesti delegatsiooni juht Vene-Eestipiirikomisjonis, samuti Läti-Eesti piirikokulepesaavutamisel. Raul Mälk valdab eesti, inglise,vene, soome ja saksa keelt.Viljandis avati Salme Pruudeni ausammasJärel ESTO üristusena peeti Viljandis mulkidekokkutulek, mille raames avati ViljandisKöhleri puiesteel mälestussammas SalmePruudenile.Köhleri fond on võtnud endale südameasjakspikka aega Inglismaal elanud Salme Pruudeni(1896-1993) mälestuse jäädvustamise.Salme Pruuden on Viljandi külje all Männatalus sündinud ühiskonnategelane japedagoog, kes oli ka kodutütarde esimenepeavanem.Euroministeri sõnul saab Eesti EuroopaLiit aastal 2002Eurominister Riivo Sinijärv ennustab Eestiühinemist ELiga aastal 2002. Sinijärv rääkisELiga liitumise eetevalmistustest jaajagraafikust Koonderakonna seminarilPühajärvel.Koonderakonna peasekretäri Märt Kubo sõnulkavatseb hakata tegema laiemat selgitustöödELiga ühinemise tähtsusest. “IntegreerumineEuroopasse annab meile investeeringuid jaturgu ning parandab julgeolekut”.Eesti-Läti uus merepiirAlates 6. sept kehtib Eesti ja Läti vahelametliku uus merepiir. Piirivalvurid pidid uueskohas jälgima hakkama !

E u r o o p a E e s t l a s t e K o o r . T u l e k o o r i l a a g r i s s e l a u l m a !