ESIMENE MAAILMASÕDA. SÕJA ALGUS...maale sõja, kuna Venemaa ei nõustu mobilisatsiooni lõpe-tama – 1. august 1914 Saksamaa kuulutab sõja Prantsusmaale – 3. august 1914 Saksamaa

KEELEKÜMBLUS

Õpilase nimi ................................................................................................................... Kuupäev ......................................................Ajalugu

ESIMENE MAAILMASÕDA. SÕJA ALGUS

1. Loe tekst läbi.

28. juunil 1914. aastal tagasiteel Austria armee manöövritelt Bosnia mägedes kavatses Austria erts-hertsog Franz Ferdinand koos abikaasaga teha ametliku visiidi Sarajevo linnavalitsusse. Sarajevo oli Bosnia-Hertsegoviina pealinn, provintsi ise olid austerlased oma riigiga liitnud 1908. Asustasid seda lõunaslaavlased – horvaadid ja serblased. Horvaadid ja serblased räägivad üht keelt, kuid horvaadid on katoliiklased ja kasutavad ladina tähestikku, serblased on aga õigeusklikud ja kirjutavad kirillitsas nagu venelased. Horvaadid kuulusid enamikus Ungari koosseisu, serblased olid endale 19. sajandi jooksul välja võidelnud iseseisvuse Türgi impeeriumist. Serbia natsionalistid unistasid kõigi lõunaslaavlaste ehk jugoslaavlaste ühendamisest ühtsesse riiki. Austria-Ungarile tundusid Serbia tahtmised ja isegi lihtsalt Serbia olemasolu ohuna tema ühtsusele. /---/28. juuni oli serblaste rahvuspüha ja serblased nägid selles visiidis tõelist provokatsiooni. Serbia rah-vuslaste terroristlik organisatsioon Must Käsi valmistus andma vastulööki. Üks selle liige, trükitööline Gabrinovic viskas printsi möödasõitvasse tõlda pommi. Ertshertsog viskas pommi oma käega tagasi, kuid lõhkedes vigastas see saatjaskonna ohvitseri. Kuninglik abielupaar jätkas samal ajal teekonda ja saabus linnavalitsusse vastuvõtule. Hüvastijätul nõudis linnapea, et ertshertsog muudaks kavanda-tud marsruuti. Ertshertsog nõudis, et kõik jääks nii, nagu oli plaanitud ning avaldas soovi külastada haavatud ohvitseri haiglas. Pärast väljumist linnavalitsusest tulistas tänavaristmikul abielupaari 19 aastane Gavrilo Princip. Ertshertsog ja tema naine said surma. Jules Schuler, 50 suurt sündmust maailma ajaloos. Tallinn 1999, lk 193-194.

2. Kujutle, et oled politseinik. Oled jõudnud sündmuskohale ja pead läbi viima uurimise. Koosta ülevaade sündmuskohast ja kirjuta üles pealtnägijate tunnistused. Seejärel kirjuta kokkuvõte.

Sündmuskoha kirjeldus

Tunnistaja nr 1 Tunnistaja nr 2 Tunnistaja nr 3

Kokkuvõte

103

KEELEKÜMBLUS


ESIMENE MAAILMASÕDA

1. Vali üks piltidest ja kirjelda 6–7 lausega pildil toimuvat. Püüa hoolega jälgida inimeste näoilmeid, nende meeleolusid, tundeid, mõtteid. Pane pildile pealkiri.

2. Kas Sina oleksid vabatahtlikuna läinud I maailmasõtta? Põhjenda oma vastust suuliselt paarilisele. Kas olete ühel meelel?

104

Fotod: René Viljati erakogust

KEELEKÜMBLUS



1. Võrdle tabelites toodud andmeid omavahel. Selgita, kumb sõjalis-poliitiline liit oli eelolevaks sõjaks paremini valmistunud.

Euroopa suurriikide rahvaarv ja koloniaalvaldusedRahvaarv Kolooniate rahvaarv Kolooniate üldpindala km2

Inglismaa 40,8 miljonit 390 miljonit 27 miljonit km2

Prantsusmaa 39,6 miljonit 63 miljonit 11 miljonit km2

Saksamaa 63 miljonit 15 miljonit 2,5 miljonit km2

Austria-Ungari 59 miljonit Pole PoleVenemaa 139 miljonit Pole Pole

Euroopa suurriikide armeede suurused ja kulutused sõjaväele 1913–1914Riik Sõjaväe suurus Militaarkulutused (mln)

Suurbritannia 750 000 50 000 000Prantsusmaa 1 500 000 40 000 000Saksamaa 8 250 000 60 000 000Austria-Ungari 750 000 22 500 000Venemaa 1 250 000 15 500 000Itaalia 750 000 10 000 000

Saksamaa ja Suurbritannia laevastik 1914Laevatüüp Saksamaa Suurbritannia

Drednoot 17 29Väiksem drednoot 20 40Liiniristleja 9 34Ristleja 41 74Hävitaja 130 167Torpeedolaev 0 49Allveelaev 21 75

2. Vasta küsimustele kirjalikult vihikusse. 1. Kummal liidul oli rohkem kolooniaid? 2. Leia atlasest koloniaalvaldused, mis kuulusid Inglismaale, Prantsusmaale ja Saksamaale. 3. Kirjelda oma sõnadega, mida tähendas sõna “impeerium” aastal 1900. 4. Saksamaa tahtis saada suurriigiks. Mida pidi Saksamaa aastal 1900 selleks tegema? 5. Missugune riik kulutas kõige rohkem oma armee kaasajastamiseks? 6. Võrdle kahe sõjalis-poliitilise liidu kulutusi. Kumb liit kulutas rohkem ressursse sõjaliseks ettevalmistuseks? 7. Kas Inglismaal või Saksamaal oli suurem ülekaal meredel? 8. Kuivõrd tõsiselt võib võtta Suurbritannia kartust kaotada oma ülemvõim maailmameredel? 9. Miks oli laevastik nii oluline suurtele impeeriumitele? 10. Kumb allianss oli paremini valmistunud eelolevaks konfliktiks? Põhjenda.

105

Foto: René Viljati erakogust

KEELEKÜMBLUS

Õpilase nimi ................................................................................................................... Kuupäev ......................................................Ajalugu 106


1. Paiguta kaardid astmestikule vastavalt sündmuste käigule.

2. Järjesta kaardid vastavalt sündmuste käigule

3. Põhjenda, miks iga riik vastava sammu ette võttis. Vajadusel vaata eelnevaid töölehti (nr 99,100,101).

3. Põhjenda suuliselt, kas I maailmasõja puhkemine oli tingitud mõnest sündmusest

KEELEKÜMBLUS


ESIMENE MAAILMASÕDA. POSITSIOONISÕDA

1. Loe tekst läbi.

Kaevikud võimaldasid mõlemal poolel edukalt peatada vastase pealetunge. Kaevikutest said sõja iseloomulikud koostisosad ja 3,5 aasta jooksul muutusid kaevikuliinid vaenupoolte vahel üsna vähe. Liivakotid kaevikute ees kaitsesid sõdureid juhuslike kuulide ja šrapnellide eest, okastraat hoidis ära vaenlase ootamatud rünnakud. Maastik kaevikute vahel oli täis mürsulehtreid ja kuulidest üles küntud. Alles tankide kasutuselevõtt laskis tõhusalt hävitada okastraattõkkeid ja kuulipildujate tulepesi. • Okastraattõkkeid oli keeruline ületada, kuulipildujate tuli ajas segamini vaid korra-pärased tõkked. Läbitungimine tähendas ka meeste hajumist rindejoonel: polnud võimalik vallutada vaenlase kaevikut ühtse tugeva löögina. • Kaevikute põhja rajati laudteed, et kaitsta meeste jalgu pori ja vihma tõttu tekkivate jalahaiguste eest. •Kuulipildujad niitsid mehi maha ega lasknud kiiresti pealetungile minna. • Gaasi kasutamine aeglustas raskes varustuses meeste pealetungi, kuid vastase kae-vikutesse gaasirünnak tavaliselt ei ulatunud. • Hästi ehitatud kaevikud ja punkrid kaitsesid mehi suurtükimürskude kildude eest, kuid otsetabamusest need ei päästnud. Suurtükimürsud pöörasid maapinna pahupidi, hä-vitasid drenaažisüsteeme ja tegid rünnaku alustamise raskeks. • Kaevikutest oli lihtne märgata, kui vaenlane paigutas rünnaku alustamiseks mehi ühest kohast teise . • Kaevikud kaevati siksakkidena, et takistada vaenlase suurtükiväel kogu kaevikuliini hävitamast. • Armee juhtidel polnud kaevikusõja kogemused, seetõttu ei suudetud ka vaenlase kaevikuteliinist pikka aega läbi tungida. • Kommunikatsiooniliinid (raadioside) ühendasid kaevikud suurteks süsteemideks. • Kaevikuliinidele rajati nn umbtänavad, et ajada vaenlane eduka rünnaku puhul segadusse. • Kaevikuliini ette ehitati eelpositsioone mineerijatele ja snaipritele. • Vaenlase positsioonide alla püüti ehitada ka maa-aluseid tunneleid, et panna sinna lõhkeainet ja õhkida vaenlase positsioone. • Kaevikuliinide vahel oli eikellegimaa, milda ületada oli raske, sest seal asusid okas-traattõkked. Maa oli suurtükimürskudest üles küntud, asus snaiprite tule all ja võis olla mineeritud. Mürsulehtritesse kogunes gaasirünnaku järel ka õhust raskem mürkgaas. • Raudteedevõrk võimaldas kiiresti paisata tagavaraüksusi ühest piirkonnast teise. Lennukid ei suutnud tol ajal veel raudteeliiklust oma pommidega häirida.

2. Koosta tabel. Kaevikute tähtsus I maailmasõjas

Sõduritele kasulikud ja turvalised, sest.. Sõdurit ohutusele oli kahjulik ja neile ei meeldinud kaevikute juures...


KEELEKÜMBLUS


ESIMENE MAAILMASÕDA. RELVASTUS

1. Loe õpikust teksti lk 88–89 “Uuendused sõjapidamises”.2. Täida tabel I maailmasõjas kasutusel olnud relvade kohta.

Relvastus Kuidas töötas? Kasutegur lahingutesKuulipilduja Meeskonda kuulus 4–6 meest, tulistas

kuni 400 lasku minutis ja võrdus lahin-gus 100 püssi tulejõuga.

Meeskonda kuulus kuni 12 meest. Need oli erineva kaliibri ja tulejõuga. Kerged ja kiiresti paigaldatavad aga ka raudtee-rongile paigaldatud ja püsivalt mingi piirkonna purustamiseks mõeldud.

Kasutati nii kloorgaasi kui ka sinepigaa-si. Sinepigaas oli surmavam kui kloor-gaas ja püsis kaevikutes kuni 12 tundi. Sinepigaas tekitas nahal ärritust, silma sattudes põhjustas pimedaks jäämist. Kloorgaas oli lenduvam ja tekitas kõris turse, mille tulemusena inimene läm-bus.Kuulusid moodsate relvade hulka. Esi-algu olid need kohmakad ega suutnud ületada kaevikuliine, nende peaedu seis-nes vastastes hirmu tekitamises. Alles sõja lõpul suudeti konstrueerida tõhu-samaid mudeleid, mis liikusid 4 miili tunnis ja tekitasid vaenlastele lahingu käiku mõjutavaid kahjustusi.

Täitsid I maailmasõja ajal õhuruumi. Esialgu olid efektiivsemad tsepeliinid, mis suutsid peale võtta kuulipildujaid ja kuni 4400 naela pomme. Et need olid aeglased ja kehvasti manööverdatavad, olid tsepeliinid head sihtmärgid suur-tükkidele. Lennukid ei suutnud esialgu suurt hulka pomme pardale võtta, kuid sõja lõpul muutusid nad kandvamaks ja varustatuna kuulipildujatega ka karde-tavaks relvaks õhus.

3. Missugune sõjatehnika uuendus oli sinu arvates kõige suurem murrang sõjapidamises? Põhjenda.


KEELEKÜMBLUS


Serbia terroristid tapavad Austria-Ungari troonipärija – 28. juuni 1914

Austria valitsus küsib, kas Saksamaa toetab teda sõjas, kui Venemaa peaks asuma Serbiat kaitsma. Saksamaa va-litsus teatab, et toetab Austria valitsuse mis tahes otsust – 5. juuli 1914

Austria valitsus saadab Ser-biale ultimaatumi – 23. juuli 1914

Serblased tunnistavad ulti-maatumi kõiki punkte, välja arvatud punkt: Serbia politsei peab alluma Austria kontrol-lile. Austria valitsus loeb ulti-maatumi tagasilükatuks – 25. juuli 1914

Austria- Ungari kuulutab Ser-biale sõja – 28. juuli 1914

Venemaa alustab mobilisat-siooni, et hakata kaitsma slaa-vi rahvuskaaslasi – 29. juuli 1914

Saksamaa kuulutab Vene-maale sõja, kuna Venemaa ei nõustu mobilisatsiooni lõpe-tama – 1. august 1914

Saksamaa kuulutab sõja Prantsusmaale – 3. august 1914

Saksamaa kuulutab sõja Bel-giale - 4. august 1914

Suurbritannia kuulutab sõja Saksamaale, sest on 1839. aastal lubanud kaitsta Belgiat kallaletungi eest – 4. august 1914

Austria kuulutab sõja Vene-maale – 6. august 1914

Inglismaa ja Prantsusmaa kuulutavad sõja Austriale – 12. august 1914

109

KEELEKÜMBLUS


ESIMENE MAAILMASÕDA. SÕDA JA MAJANDUS

1. Jagage kuus teksti rühma liikmete vahel (vt ka õpikust lk 88 alateemat).

2. Loe oma tekst läbi. Koostage rühmas ideeskeem probleemidest, mida tekitas sõda igapäevaelus ja majanduses.

Allikas AVilja kokkupanek ja kartulivõtt kestab mõisates ja üksikutes taludes tänini oktoobri keskpaigani. Maakündi on üksikud põllumehed alles alustanud. Tänavu on maakünniga häda; puuduvad adrad kauplustes, puuduvad nende üksikud terad, puudub üleüldse raud ja teras. Mis kulunud, selle asemele enam uut ei saa. Kus kaupluses mõni vana, roostetanud ader järele on jäänud, seal nõutakse selle eest kuulmata hinda, näiteks adra eest, mis varem 20 rbl. maksis, küsiti kusagil 50 rbl., kusjuures see veel katkine ja roostetanud oli.Tallinna Teataja 19. okt 1916, nr 239. Eesti NSV ajaloo lugemik. II köide. Tallinn, 1964, lk 523.

Allikas BTäna kell 12 päeval algas Tartus hobuste võtmine sõjaväe tarbeks. Hobuste omanikud peavad oma töövõimelised loomad /---/ kogumiskohtadesse tooma. /---/ Sündsaks tunnistatud hobuste äraandmine on järgmisel päeval selleks äramääratud paikadel. Hobuste eest, kes nende äraandmise paikadel vastu võetakse, maksetakse: ratsahobuse eest 300 rubla, 1. järgu suurtükiväe hobuse eest 230 rubla ja 1. järgu moonaveo hobuse eest 175 rubla jne.Neid, kes oma hobused ilma mõjuva põhjuseta kogumispaigale viimata jätavad, ootab karistus kuni kahekordse hobuse hinna kõrguses, kusjuures hobuse hind kõrgemat sorti hobuse eest määratakse. Postimees 18. juuli 1914, nr 160. Eesti NSV ajaloo lugemik. II köide. Tallinn, 1964, lk 523-524.

Allikas CPraegu ei ole tõepoolest peale rukkileiva midagi saada. Nimetame mõned toidu- ja tarbeained üksikult. Sealiha ei ole linnas enam ammugi saada. Peale petrooleumi, puude ja suhkru puuduse valitseb Tal-linnas praegu ka jahu nappus. Iga päev ootavad mõne kaupluse ees, kus veel jahu saada, pikad ostjate read. /---/ Sool olla linnast peatselt lõppemas. Tuttav kaupmees peab oma kohuseks sulle head teha ja ta hoiatab sind: muretse omale soola tagavaraks. /---/ Võid, kanamune ei ole turult enam ammugi saada. /---/Tallinna Teataja 16. sept. 1915, nr 212. Eesti NSV ajaloo lugemik. II köide. Tallinn, 1964, lk 529.

Allikas DEile hakati suhkrut hommikul kella 10 ajal müüma. Rahvast oli selleks ajaks murdu kokku kogunenud. Paljud olid juba kella 7 ajal sinna ilmunud ja endid ritta seadnud. Kella 10 ajal ulatas suhkrusaba Mayeri aida eest alates läbi Hollandi, Puškini ja Sadama uulitsate, läbi Sadama ning Uue-Hollandi uulitsa teiselt poolt Mayeri aida juurde välja. Niiviisi sünnitas saba elava rõnga ümber väikese lin-naosa. See saba oli vähemalt poolteist versta pikk. Ootajate hulk võis 6000–7000 olla. Tallinna Teataja 1. okt. 1915, nr 225. Eesti NSV ajaloo lugemik. II köide. Tallinn, 1964, lk 529.

Allikas ERahapuudus on nii tuntavaks läinud, et paljud inimesed enam jalanõusid ei jõua ega saa osta. Tallanaha eest nõutakse juba 6 rbl. 75 kop. Poolsaapad, mis enne sõda 5 rbl. 50 kop. ja 6 rbl. maksid, maksavad nüüd 23–25 rbl. Säärega saapad, mis vähegi jalas kanda kannatavad, maksavad 40–50 rbl.Tallinna Teataja 25. aprillil 1916, nr 92. Eesti NSV ajaloo lugemik. II köide. Tallinn, 1964, lk 530.

KEELEKÜMBLUS


ESIMENE MAAILMASÕDA. SÕDA JA MAJANDUS

Allikas F/---/ Mis puutub naiste ja mõlemast soost alaealiste tööjõu kasutamisse Tallinna tööstusrajooni tehastes, siis selle tõttu, et sõjaväeteenistusse on kutsutud suur hulk meespersonali ning et mõned ettevõtted on oma ühel või teisel tegevusalal edasi arenenud (näiteks mürsuasjanduse areng laevaehitus jt. tehastes), kasutatakse niisugust tööd küllalt suures ulatuses. /---/Väljavõtteid Tallinna tööstusrajooni tegevuse ülevaatest 1. juunist 1916 10. oktoobrini 1917. Eesti NSV ajaloo lugemik. II köide. Tallinn, 1964, lk 520.

I maailmasõja mõju


KEELEKÜMBLUS


VENE REVOLUTSIOON. MIKS KUKUTATI VENEMAAL VEEBRUARIS 1917 TSAARIVÕIM?

I maailmasõda oli Venemaale kurnav ja tekitas riigis palju probleeme. Skeemil on antud nähtus ja tagajärg.

1. Seosta omavahel kaks probleemi ja kirjuta seos kaardile.

2. Võrdle leitud seoseid rühmakaaslaste omadega. Pane kirja 3 peapõhjust, miks 1917. aastal tsaarivõim kukutati.

Põhjused Mõju ühiskonnas N: tsaarivõimu autoriteet langes Rahvas ei uskunud enam tsaari kui isakesse,

kes hoolitseb oma rahva eest; tsaari kui sõja-väe ülemjuhatajat seostati kaotustega rindel, teda peeti Vene armee ebaedu süüdlaseks.

Sõjaline ebaedu Streigid

Rahutused armees Rahulolematus valitsemisega

Toiduainete ja esma-tarbekaupade puudus

Suured sõjakulutused

Tsaarivõimu autoriteet langes Töökäte puudus

Näiteks : Rasputini tegevus tsaariõukonnas viis

keisrivõimu autoriteedi languseni.

Nikolai II

KEELEKÜMBLUS


VENE REVOLUTSIOON. AJUTINE VALITSUS

1. Loe läbi õpiku tekst lk 91 (ka lisatekst). Täida tabel rühmakaaslastega.

Valitsemisala (olukord)

Valitsuse käitu-mine

Valitsuse tege-vuse tulemused

Hinnang viie palli süsteemis Ajutise Valitsu-se tegevusele (1 kõige madalam, 5 kõige kõrgem)

Milliseid soo-vitusi jagaksid Ajutisele Valit-susele?

I maailmasõda ja Venemaa

Venemaa oli kohustatud liitlasena sõda jätkama, ebaedu rindel jätkus

Rahulolematus Ajutise Valitsu-sega

Leida võimalu-si sõjategevust lõpetada ja rahu sõlmida.

Talupojad soovisid saada maad

Toiduainete puudus

Korratused riigis

Demokraatliku ühiskonna üles-ehitamine

Kokkuvõttev hinnang: minu arvates Ajutine Valitsus (tuli toime/ ei tulnud toime)....

2. Arutlege rühmas, kumb seisukoht on õigem. Põhjendage.

A. Ajutine Valitsus seisis silmitsi suurte probleemidega, mida kiiresti ja edukalt lahendada polnud võimalik. B. Ajutine Valitsus ei teinud midagi Venemaa inimeste heaolu tagamiseks ega tegutsenud riigi kui terviku huvides.


KEELEKÜMBLUS


VENE REVOLUTSIOON. ENAMLASTE EDU PÕHJUSED

1. Loe läbi õpiku tekst lk 92–93.

2. Jagage rühmakaaslaste vahel põhjused, mis aitasid enamlastel saavutada kontrolli ühiskonna üle.

• Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogud ning Petrogradi Nõukogu olemasolu/tegevus• Punakaart – olemasolu, moodustamine, tegevus• Edukas strateegia ja partei distsipliin• Realistlikud ja inimesi kaasa tõmbavad eesmärgid• Lenin kui tugev liider

3. Pane kirja võimalikult palju tõendeid oma põhjuse toetuseks.

Punakaardi moodustamine Tõendid: punakaart võimaldas sõjaliselt haarata tähtsamad kohad. Punakaart kui relvastatud üksus osales Kornilovi mässu mahasu-rumisel ja tõestas sellega oma edukust.

4. Järjestage põhjused tähtsuse järjekorras.

Minu rühma järjestus Rühm nr Rühm nr Rühm nr

5. Võrrelge tulemust teiste rühmadega. Mil määral järjestus sarnanes ja mille poolest erines?


KEELEKÜMBLUS


EESTI VABARIIGI LOOMINE. KUULUMINE TEISE RIIGI VOLI ALLA, AUTONOOMIA VÕI ISESEISVUS

1. Jagage rühmakaaslaste vahel alateemad õpikust lk 94–97.

2. Korraldage klassis arutelu, mille poolest toodud valitsemisvormid erinevad.

3. Täida tabel.

Otsustamis-õigus

Eesti kui Vene-maa osa

Autonoomne Eesti

Iseseisev Eesti Okupeeritud Eesti

Valitsemine Vene tsaarivõi-mu esindas ko-hapeal kindral-kuberner, vene ametnikud. Tähtsamaid kü-simusi otsustas tsaar.

Emakeelne asjaajamine. Kohalikke asju otsustab Eesti Maapäev.

Majandus

Kultuuri areng

Inimeste õigu-sed, vabadused ja kohustused

4. Kirjuta kokkuvõte, miks püüdlevad rahvad iseseisvuse poole. ....................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................


Documents

ESIMENE MAAILMASÕDA. SÕJA ALGUS...maale sõja, kuna Venemaa ei nõustu mobilisatsiooni lõpe-tama – 1. august 1914 Saksamaa kuulutab sõja Prantsusmaale – 3. august 1914 Saksamaa