Projektijuhi ja Soomaa Sõprade Seltsi juhi Tiina Kortsu sõnul ajendas neid projekti läbi viima tõdemus, et Soomaa arengut takistab terviklahenduste puu-dumine.

„Ametkondlikud arengud on kohati olnud väga head, näiteks keskkond, aga need ei kata kogu arenguvajadust,” selgitab Korts, tuues näiteks keskkonnakait-seliste tööde korraldamise rah-vuspargis, millega kohalikest elanikest mööda minnakse, selle asemel, et neid olemasoleva töö-jõuna ära kasutada.

„Esimestel aastatel pärast rahvuspargi loomist 1993. aas-tal andis rahvuspark tööd ka kohalikele – nad niitsid luhtasid, puhastasid kraave võsast jms,” selgitab ta. Praegu aga tehakse kõik hooldustööd suurte han-gete tulemusena, millel on niisu-

Kohalik tahab tegemistele käed külge lüüa

Kristiina Viiron gused nõudmised, et kohalikud neil ei kvalifitseeru.

„Ometi on siin inimesed ole-mas, kes seda tööd teha saaks, vajalik tehnika on neil samuti. Kui hooldusobjektid oleks eraldi, mitte ühes suures hankes koos, saaks kohalikud elanikud ka hooldustöödes kaasa lüüa. Väär-tustada tuleks ka kogukonda. Ainult majanduslik arvestus ei ole piisav,” märgib Korts.

Asjad liiguvad Analoogsest näitest lähtudes otsustaski Soomaa Sõprade Selts kaardistada piirkonna arengut takistavad probleemid, pakkuda välja võimalikud lahenduskäi-gud ning edastada need vasta-vatele ametkondadele. KÜSK-ist saadud toetuse abiga korraldas selts piirkonnas mitmeid sõna- ja töötalguid, vastavasisulise küsitluse ning tegi vastavad kok-kuvõtted.

„Saime pildi Soomaa piir-

naamet on ka sama meelt olnud ja sellest aastast töötabki sel alal uus spetsialist.”

Mõelgem kogukonnaleKuivõrd Soomaa on rahvuspark, saab üks kindel ametkondadele edastatav ettepanek olema, et erinevate otsuste tegemisel piirkonnas ei lähtutaks vaid küsimusest: kuidas see mõjutab keskkonda, vaid ka küsimusest: kuidas see mõjutab kogukonda.

Tiina Korts märgib meeldiva tõdemusena, et kohalikud ela-nikud polnud probleeme välja tuues sugugi enesekesksed. „Mõeldi terve Soomaa peale, ka turistide tasandil,” sõnab ta.

Näiteks kehva mobiillevi tõttu ei saa turismiettevõtjad paha-tihti oma gruppidega ühendust – ei leita, kus on toitlustaja, kus on kanuud jms.

„Suur probleem on bussiliik-lus, mis on jäänud väga hõredaks,” tõdeb Korts. „Näiteks Viljandi poolt tuleb Tipu külla buss vaid kord nädalas, mis tähendab, et kohalikud ei saa oma asju Viljan-

disse bussiga sõites ajama minna. Aga see probleem tõsteti üles

ka turistidest lähtudes, sest kõik turistid ei sõida autoga, vaid liigu-vad ka ühistranspordiga. Sooma-ale neil aga pääs puudub. Lahen-dusena pakume, et läbi Soomaa võiks käia Pärnu–Viljandi buss.”

Veel nimetati, et viidad võiks olla eesti keele kõrval ka võõr-keeles; et oleks rada, kus saaks ratastooli ja lapsevankriga lii-kuda vms. Viimatimärgitud tõdemusest haaras Kortsu ütlust mööda kinni Tipu looduskool, kes kavandab koolimaja juurde sellise raja luua.

Projektiga seotud küsitlusel ja talgutel ei koorunud aga välja üksnes probleemid. Näiteks kiideti Eesti Posti tööd Soomaa piirkonnas.

„Me ei ootagi, et homme asjad muutuma hakkaks,” rõhu-tab Soomaa Sõprade Seltsi juht. „Aga asjad on hakanud liikuma ning loodame projekti tulemu-sena veel midagi käima lükata. Koostöö loob võimaluse ühtse arengu jaoks.”

kevad 2011

Foto: Soomaa Sõprade Seltsa

KÜSK-i tegevusvõimekuse programmist rahatuge saanud Soomaa Sõprade Selts peab oluliseks piirkonna kogukonnaelu terviklahendusi.

konna probleemidest ette, aga aeg on näidanud ka seda, et mida rohkem rahvas problee-midest teada annab, seda enam hakkavad asjad liikuma,” vastab Korts küsimusele, millist kasu projekt neile eelkõige tõi.

Ta tõdeb, et viimase aja aren-gud on olnud üpris lootustand-vad. „Kahe maakonna maava-nemad Soomaa koostöökogu kaudu on otsustanud algatada ühises koostöös Soomaa piir-konna planeeringu,” toob ta näi-teid. „Tutvustades uuendamisel

olevat Soomaa kaitsekorraldus-kava, nimetas keskkonnaameti esindaja ühe riskina ka koha-likku elanikku, kes on kadumas. See kõik annab tunnistust, et ametkonnad on hakanud prob-leemidele tähelepanu pöörama. Vaja on aga veelgi rohkem koos-tööd. Soomaa Sõprade Selts on viimasel kahel aastal Soomaa koostöökogu kaudu teinud ette-panekuid keskkonnaametile, et võiks võtta tööle ametimehe, kelle ülesandeks oleks ka info-vahetus kohalikega. Keskkon-

Signe Kalberg Kolme aastaga on Kodaniku-ühiskonna Sihtkapital (KÜSK) oma peamises ja suurimas, tege-vusvõimekuse programmis nii piirkondlikele kui ka üleriigilis-tele ühendustele avanud 12 taot-lusvooru. Nendest kahe viimase taotluste vastuvõtt toimus just märtsikuus ja taotluste menetle-mine käib. Sihtasutuse nõukogu otsustega on senini eraldatud toetusi kokku pisut üle 40 mil-joni krooni. Tulenevalt KÜSK strateegiast aastateks 2009–2013 on sihtkapitalis käivitatud kolm programmi. (www.kysk.ee)

KÜSK taotlusvoorud on mõel-dud Eestis registreeritud ja vähe-malt ühe aasta tegutsenud nii kohaliku kui ka üleriigilise tasan-diga MTÜ-dele ja sihtasutustele, kes ei tohi olla riigi või kohaliku omavalitsuse valitseva mõju all.

Kuna riigi poolt sihtkapitalile eraldatud summa toetusteks on piiratud, siis on ka taotlus-voorude teemad ja tegevused konkreetselt piiritletud. Taotleja selle läbi vaid võidab, sest sihtka-pital teavitab arusaadavalt oma võimalustest ja ootustest. Nii ei pea taotleja lihtsalt igaks juhuks massiliselt projekte tootma ootu-ses, et ehk see sobib KÜSK tingi-

Signe Kalberg

•• On palju avalikes huvides tehtavat, mida on otstarbe-kas ellu viia vabaühenduste kaudu. Selleks on ministee-riumites avatud mitmed sot-siaal-, haridus-, kultuuri- ja maaelu meetmed. Kodani-kuühiskonna sihtkapitali juht Agu Laius, miks on vaja veel vabaühenduste tegevust ja arengut toetavat sihtkapi-tali?

Nende valdkonda edenda-vate meetmete kõrval on väga oluline toetada vabaühen-dusi olla dialoogipartneriks avalikule võimule, algatada ühiskonnas arutelusid, olla kaasatud ja osaleda otsuste tegemise protsessis, võtta kanda uusi rolle ning olla ideede generaatoriks ühis-konnas.

•• Millele panete kõige enam rõhku?

Üle poole riigilt saadud ressursist suunab KÜSK oma peaeesmärgi – vabaühen-duste tegevussuute kasvata-mise projektide – rahastami-seks. Teised KÜSK-i program-mid on olulised peaeesmärgi toetamiseks.

Vabaühendustele ulatab abikäe sihtkapital 10 taotlusvooru jooksul on mittetulundusühingud ja sihtasutused esitanud üle 330 taotluse, neist 155 on saanud projektitoetust.

muste alla. Kümne taotlusvooru jooksul on ligi pooled taotlejatest saanud positiivse tulemuse.

„Laekunud taotlused lähevad esimese etapina tehnilisse kont-rolli, mis tähendab, et nõuetele mittevastavad taotlused lange-vad välja. Siiani on olnud ainult kaks taotlusvooru, mille tehnilise hindamise puhul on kõik taotlu-sed olnud korrektsed. Tavapära-selt esineb siiski vigu, mis võivad tuleneda sellest, et taotleja pole vooru tingimuste ja korraga pii-savalt tutvunud,” märkis prog-rammide juht Kaja Kaur.

„Näiteks esineb sageli puu-dus, et taotleja ei vasta vooru tin-gimustele, esitades üleriigilise ühenduse taotluse piirkondlike ühenduste vooru ja vastupidi.

Esineb ka seda viga, et taotleja pole oma kodulehel teatud doku-mente avalikustanud, kuigi ta ise väidab, et näiteks tema põhi-kiri, majandusaasta aruanne ja eetilise tegevuse põhimõtted on sealt leitavad. Meie jaoks on olu-line ühenduste nähtavus ja tege-vuse läbipaistvus.”

Tehnilise vooru läbinud taot-lused lähevad sisulisse hinda-misse, kus kolm eksperti anna-vad pingerea kujunemiseks projektidele hinded. Tugevamad ja hästi läbimõeldud projektid, kus eesmärgid ja nende elluvii-mise teed on selged, koguvad suurema punktisumma. Mada-lamad skoorid lähevad neile, kus projekti ettevalmistustöö olnud nõrk, projekt on pealiskaudne, eesmärgid on liiga üldised ja laia-livalguvad, tegevuskava kahvatu. „Mõnikord on näha, et taotleja peamine rõhuasetus on mõnele toredale hobitegevuse rahasta-misel. Ära on unustatud, et KÜSK saab siiski toetada avalikkuse huvisid teenivate eesmärkide saavutamisel. Enamasti on edu-kad need projektid, kus taotluse ettevalmistamisel on osalenud organisatsiooni liikmed ühiselt, mitte need, kus koostajaks ja hil-jem ka tegevuskava elluviijaks on vaid üks inimene,” selgitas Kaur.

Dialoogipartner avalikule võimule – vabaühendusKÜSK on asutatud 2008.a. regionaalministri valitsemisalas sihtotstarbelise riigieelarvelise eraldise kasutamiseks.

Tihti on ühendustel mõtteid, mis ei mahu taotlusvoorude raa-midesse, kuid on ühiskonnas või hulgale ühendustele olulised. Selleks oleme avanud heade ideede konkursi, mille kaudu nutikas idee saab nõukogu otsu-sel toetuse. Aastate jooksul on välja kujunenud mitmed vaba-ühendustele olulised ettevõt-mised, näiteks EMSL-i suvekool, ajakiri Hea Kodanik, Kodukandi külaliikumise maapäev, vaba-tahtlike üleriigiline tunnusta-misüritus jt. Neid toetame eraldi programmi kaudu.

•• Ku i suu r on iga-a a s-tane KÜSK-i antav toetuste summa?

Seni eraldas valitsus riigi-eelarve kaudu KÜSK-ile igal aastal 1,1–1,2 miljonit eurot. Järgnevateks aastateks prog-noosime eraldatud vahendite kasvu. Mitme aasta jooksul on KÜSK ette valmistanud Šveitsi–Eest i koostööprog-rammi vabaühenduste fondi, mis käivitub sel aastal. Sealt lisandub aastas ligi 0,4 miljonit eurot täiendavaid vahendeid.

•• Mis on KÜSK-i eripära?Või me om a er ip ä r a k s

lugeda ühendusesõbralikkuse ja uuendusliku meelelaadi. Sihtkapitali töötajad on ise ühendustes töötanud ja tea-vad hästi rahastamise köögi-poolt. Vähendamaks mõttetut bürokraatiat, kasutame väga taotlejasõbralikke taotlus- ja aruandevorme.

Meile saab taotlusi esitada digiallkirjastatult ega pea neid mitmes eksemplaris paberil kohale tooma. Paberit säästvalt käib veebikeskkonnas taotluste hindamine ning veebis on ka kogu KÜSK-i arhiiv. Usun, et taotlejasõbralik on ka KÜSK-i koduleht. (www.kysk.ee)

Agu Laius

Foto: Priit Simson

Talgutel löövad kaasa nii suured kui ka väiksed

Foto: erakogu

Kaja Kaur

Erilehe koostas Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond. Projektijuht: Terje Kõrm, terje.korm@epl.ee, tel 680 4514. Toimetaja: Signe Kalberg, tel 680 4408.

2

Põllumajandus – tugev maaelu telg nüüd ja edaspidi

Signe Kalberg

Põllumehi-toidutootjaid on Eestisse alles jäänud suhteliselt vähe. Põllumajanduses töötab statistikaameti andmetel vaid 17 400 inimest ehk 2,9% kogu-hõivest. Kuid koguekspordist kümnendiku hõlmav toiduai-nete ekspordi maht näitab Eesti toidu tootjate ja töötlejate kon-kurentsivõimet.

•• Maapiirkonnas tegutse-vad põllumajandustootjad pole pidanud olema üksi oma probleemidega. Ligi 21 aastat tegutsenud Eestimaa põlluma-jandustootjate keskliit (EPK) on andnud oma liikmetele nõu ja koolitust, esindanud põllu-meeste huve seadusloomes.

EPK president, mahetootja Juhan Särgava, milline oli liit 20 aastat tagasi ja nüüd?

Algusaastatel koondas liit üle tuhande põllumajanduset-tevõtte ja talu, eesmärgiks oli põllumajanduse jätkuarendus reformijärgses ühiskonnas, tootjate koolitamine, elujärje parandamine. Kuna Põllu-meeste arv on vähenenud, siis ka liikmeskond, kuid tootlik-kus seevastu on oluliselt suure-nenud. EPK liikmed toodavad praegu hinnanguliselt üle 70 protsendi Eesti põllusaadustest ja toidutoormest.

Lisaks talunikele moodusta-vad meie liikmeskonnast ligi 60 protsenti põllumajanduslikud ettevõtted. Otseliikmeteks on 12 maakondlikku organisatsiooni, liikmeskonda kuuluvad ka kaks erialaliitu – Viru Lihaühistu ja Eesti linnukasvatuse selts. (www.eptk.ee)

•• Miks on sellist liitu vaja?Põhieesmärgid on tagada

põllumajandustootjaile konku-rentsivõimeline majanduskesk-kond, varustada kohalikud tar-bijad kodumaise toiduga ning teha seda keskkonnasäästlikult. Selle saavutamiseks tuli ja tuleb aktiivselt osaleda põllumajan-duspoliitikas, seda eelkõige eri-ala vajadustest lähtudes, mitte erakonnapoliitilistel põhimõ-tetel. Liidu üks eesmärke on tut-vustada ka kodumaist toitu.

•• Kuidas kaitseb EPK oma liik-mete huve?

EPK tegevus on tõstnud põl-lumajanduse mainet tervikuna. Osaleme aktiivselt seadusloo-mes, „lobistame” kõigi era-kondade poliitikutega, teema-konverentsidel ja oma ajalehes teeme avalikku selgitustööd põllumajandusliku tootmise eripäradest, osaleme EL-i põllu-meeste organisatsiooni COPA/COGECA töös.

•• Mida on suutnud EPK muuta Eesti põllumajanduspoliiti-kas?

Põllumeeste jätkusuutlikkus on seotud eeskätt haritusega, teadmistega, kuid samuti konkurentsitingimustega, kus oluline osa on avalikkuse toetustel.

Usume, et meie eestveda-misel on muutunud positiivses suunas poliitikute ja avalikkuse arusaam põllumajanduse olu-lisusest, samuti põllumajan-dustoetuste vajalikkusest ja ka teatud mõttes paratamatusest ning konkurentsivõime tingi-muste ebavõrdsusest võrreldes vanade liikmesriikidega. See on väga oluline, sest toetused on avaliku sektori – maksumaksja – raha, mille kasutamine peab olema arusaadav ja heaks kiide-tud. Positiivsena võiks märkida ka seda, et meie partnerid nii rii-gikogus kui ka valitsusasutustes tunnistavad meid professionaal-sete toidutootjate esindajana.

kodumaise toidu eelistamise – kui põllumajanduspoliitikud selle selgelt välja ütlevad ja ka ise seda järgivad, tuleb ka rohkem rahvast kaasa, seda jõukamaks muutub ka maaelu.

•• Millest sõltub põllumeeste jätkusuutlikkus?

See on seotud eeskätt haritu-sega, teadmistega, kuid samuti konkurentsitingimustega (toe-tustega). Paari viimase aasta jooksul on põllumajandusest lahkunud mõnisada piimatoot-jat ja põllumajandus ilma jää-nud tuhandetest lehmadest. See on ka eluline põhjus, miks vii-tame võrdsemate konkurentsi tingimuste vajadusele. Eeskätt võrreldes vanemate euroliidu naaberriikidega. Siseriiklike toetustega on ümaralt lähene-des nii, et iga miljon otsetoetusi aitab säilitada või lisandada ligi kolm töökohta. Üks töö-koht põllumajanduses tähistab tinglikult kümmet lehma või paarikümmet hektarit harita-vat maad.

•• Uuringute järgi oleks põllu-majanduses vaja 1900 oskus-töölist ja 1700 juhti-spetsia-listi. Viimase nelja aastaga on põllumajanduserialadel lõpe-tanud vaid 287 noort, neis tööle suundub põllumajandusse vaid 30–40 protsenti. Miks?

Ühest küljest mõjutab lõpe-tanute vähest motivatsiooni si i rduda põl lumaja ndusse

Iga miljon otsetoetusi aitab säilitada või lisandada ligi kolm töökohta. Üks töökoht põllumajanduses tähistab tinglikult kümmet lehma või paarikümmet hektarit haritavat maad.

selle valdkonna keerukus ja raskus. Samuti ei meeldi palju-dele väljavaade siduda oma elu maapiirkonnaga. Konkurentsi positsioon ehk investeeringu-teks ja palgatuludeks järele jääv osa pärast kohustuste kandmist on üldjuhul madalam võrreldes teiste elualadega.

Ilmastik ja suured hinnakõi-kumised lisavad küll mänguilu, samas ka kaotusvalu. Seadus-andluski muutub sageli kiire-mini, kui taim või loom kasvab ja umbrohu kombel kipuvad kasvama erinevad arusaamad tootja ning PRIA vahel.

Lisaks ei ole ka palk alati kõige konkurentsivõimelisem. Maale on vaja regionaalpoliiti-kat – paremat taristut, sideühen-dusi, avalikku teenindust. See aitaks noori spetsialiste maale elama tulema. Konkurentsivõi-met edendav riiklik toetuspo-liitika saab siinkohal vajalikku hoogu juurde anda.

•• Kui suur on riigipoolne lisa-makse otsetoetustele ja mis sel-lest saab edaspidi?

Toetuste üldeesmärk on tagada kulutuste hüvitamine põllumajandusettevõtluses, mida tarbija ei peaks ise vahe-tult kandma: keskkonnanõu-ded, loomade heaolu, maastiku-line mitmekesisus, toiduohutus jne. Seega tagavad toetused kva-liteetse ja keskkonnasäästlikult toodetud toidutoorme/toidu. Alates liitumisest EL-iga saa-vad ka Eesti põllumehed struk-tuurfondidest toetusi (ÜPP). Kuna liitumisjärgselt ei saa uute liikmete põllumehed samal tasemel otsetoetusi (hektaripõ-hised otsemaksed), on lubatud siseriiklikult kompenseerida seda vahet. Selle täiendava otse-makse (top-up) suurus on eri aastatel isesugune, tulenevalt ette antud arvutustest.

•• Kas Eesti riik on selle vahe kompenseerinud?

Ligikaudseks arvestuslikuks täiendava lisamakse suuruseks perioodil 2004–2013 on 346 mil-jonit eurot. 2011. aasta seisuga on riigil eri põhjustel jäänud panustamata sellesse toetusse üle miljardi krooni ehk üle 70 miljoni euro. See kõik on mõju-tanud negatiivselt meie konku-rentsivõimet, sest oludes, kus otsetoetuste vahe on keskmiselt 3–4 korda väiksem võrreldes EL-i keskmisega, on täiendavatel otse-toetustel suur roll põllumeeste jätkusuutlikkuse toetamise.

•• Kui palju aitaks jätkusuut-likkust tõsta ühistegevus?

Ühistegevus toimib, ehkki aeglaselt. Hästi on see käima läinud teraviljasektoris Kevili nime all, samuti piimanduses, kus juba aastaid on piirkondli-kud ühistud edukalt toimeta-nud piima koosmüüki. Loodud on piimaühistuid koondav kesk-ühistu EPIKO TÜ, mille töös osaleb 12 ühistut. Põllumajan-dusministeeriumi poolt on käi-vitatud ka vastavad meetmed, et hoogustada põllumeeste koon-dumist tulundustegevusse. Koostegevus aitab vastu seista globaliseerumismõjudele, tur-gude survele. Siiski ei ole ühiste-gevus mingi imerohi ja eesmärk omaette. Ühistegevuses peab selle liige olema majanduslikult paremas seisus kui üksi tegut-seja ja kui see põhimõte ei tööta, siis peab leidma mõne muu ühisväljundi.

EEsti põllumEEstE kEskliitJ. Vilmsi 53g10147 tallinn 600 8616, 600 85616info@eptk.eewww.eptk.ee

Foto: Arno Mikkor

•• Toidu tootmine, selle kvali-teet ja hind pole üksnes põllu-mehe mure. Kuidas ja kas Eesti põllumees suudab ära toita Eesti rahva?

Eesti põllumeest suudab toita Eesti rahva. Praegu on meie ise-varustuse tase piima puhul 140%, liha ja teravilja osas küll alla saja protsendi, kuid arene-mas. Praegu on nii, et ekspordi esirinnas on piima- ja kalatoo-ted, joogid. Kogumina impor-dime ligi 30% toiduaineid. Ees-märk võiks olla, peakski olema tasakaal impordi ja ekspordi vahel. See annaks iseseisvuse ja täiendava julgeoleku kindluse kogu rahvale.•• Mida saavad omalt poolt teha põllumajanduspoliitikud?

Euroliit annab meile suure-mastaabilise ühise põllumajan-duspoliitika raamistiku. Meie põllumajanduspoliitikutel lasub kaks keerukat ülesannet. Esiteks saavutada võimalikult võrrel-davad konkurentsitingimused naabermaadega, sealhulgas vanade liikmesriikidega. Ja tei-seks rakendada välja kaubeldud „toetusümbrik” parimal viisil meie põllumeeste ja maaelu tegelaste vahel nii, et see maa-elust rõõmu annaks ja ühtlasi Eesti toidulaua ära kataks kva-liteetse toidupoolisega. Kõr-valülesanne võrreldes teiste maailmajagudega on seegi, et põhjavett ei saastataks ja üldse tootmine oleks loodussääst-lik. Veel kord võiks ära mainida

tähElEpanu EEsti toidulE

•• Eesti põllumeeste keskliit (Epk) koos Eestimaa talupida-jate keskliidu (Etkl) ja Eesti põl-lumajandus-kaubanduskojaga (Epkk) algatas kampaania, mille eesmärk on teha Eesti toidutoot-jad tarbijatele nähtavamaks.•• trükiti ja levitati kleebiseid kirjaga „toodame Eesti toitu”, mille saavad põllumehed oma autode väljapaistvatele kohta-dele paigaldada.•• neid kleebised võivad kasu-tada ka talupere liikmed ja põllu-majandusettevõtete töötajad.

Kuna põllumees suudab toota rohkem piima kui siseturg vajab, siis ei pea ka laudakiisu tühja kõhtu kannatama.

3

Maaelu Edendamise Sihtasutus parandab maaelu mainet ja toetab ettevõtlust

Kristiina Viiron

Maal elamisest kõneledes veereb jutt tavaliselt ikka tõdemuseni: elaks maal küll, aga mis ma seal peale hakkan, tööd ju ei ole. Mui-dugi pole selles tõdemuses alati täit tõtt, sest ka maapiirkonda-des on edukaid ettevõtteid.

Toetamaks maal asuvate ette-võtete toimimist, pakub Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) ettevõtjatele vajadusel n-ö lae-nuõlga. MES-i juhatuse esimees Raul Rosenberg märgib, et siht-asutuse tegevuse peamine suund on maal tegutsevate ettevõtete rahaliste võimaluste paranda-mine, käendades krediidiasutu-sele ettevõtja võetavat laenu või andes laenu krediidiasutustele, kes seda soodustingimustel oma-korda ettevõtjaile laenavad.

Igal aastal tunnustab MES ka parimat lihakarja- ja piimakar-jakasvatajat ning parimat maa-majanduseriala õpilast ja õpeta-jat ning maksab maamajanduse eriala õpilastele õppetoetust.

Eelmise aasta algusest on MES-i koordineerida ka Eesti põllu- ja maamajanduse nõuan-deteenistus.

Käendab laenu„MES-i põhitegevus on eelkõige ettevõtja pangalaenu tagamine,” märgib Raul Rosenberg. „MES tuleb ettevõtjale appi siis, kui näiteks ettevõtja rahavoog pole korrapärane või on tema enda laenutagatis pangale liiga väike. MES käendab kuni 80% laenata-vast summast, maksimaalselt 2,5 miljonit eurot.”

Eelmise aasta algusest on MES-i koordineerida ka Eesti põllu- ja maamajanduse nõuandeteenistus.

MES-i garantiiportfell on 32,3 miljonit eurot, aastas sõlmib sihtasutus umbes 300 lepingut, keskmine tagatissumma on 63 912 eurot.

Laen panga vahenduselTeine MES-i oluline tegevusvald-kond, laenamine, on samuti ette-võtete rahalise seisukorra paran-damisega seotud. „Sihtasutus laenab pangale ja pank laenab meie raha omakorda ettevõt-jale,” selgitab Raul Rosenberg, märkides, et eriti hoogustus sel moel raha laenamine masu ajal, ent on päevakohane praegugi. Sel moel laenamise kasuks rää-gib kaks asjaolu: laen väljasta-takse kinnitatud intressiga kuni kümneks aastaks, erandjuhtu-del ka kauemaks. Samuti ei võta pank MES-i raha välja laenates kliendilt üsna arvestatavas suu-ruses lepingutasu.

Lisaks annab MES otselaenu nn Leader-tegevusgruppidele ja kalandusega seotud tegevus-gruppidele.

Toetus õppuriteleEt ettevõtlus maal säiliks, et jätkuks tööjõudu ja eestveda-jaid, toetab MES juba aastaid ka maamajanduse eriala õppureid. „Käesoleva aasta alguses näiteks laekus meile toetustaotlusi 127 õpilaselt,” märgib MES-i juha-tuse liige Thea Kaurla ja lisab, et aastast 2003 on MES-il toetustele kulunud 83 085 eurot, toetust on makstud 1700 õpilasele. Toe-tuse suurus on maksimaalselt 64 eurot kuus ning seda saavad taotleda õpilased, kes õpivad päevases õppevormis. Muidugi

peavad toetuse saajal hinded korras olema.

AunimetusedMeie loomakasvatajate tunnus-tamiseks annab MES igal aastal välja aunimetuse parima piima-karja ja parima lihaveisekarja kasvatajale. Tänavu antakse parima piimakarja kasvataja aunimetust välja 11. korda, liha-veisekarja oma aga viiendat.

Veelgi staažikam on parima maamajanduseriala õpetaja ja õpilase tunnustamine, koostöös põllumajandusministeeriu-miga annab MES seda aunime-tust välja 1998. aastast. „Parima maamajandusõpilase ja -õpetaja aunimetuse tiitliga kaasneb ka rahaline auhind, kummalegi 10 000 krooni,” märgib Kaurla.

NõuandeteenistusMöödunud aasta jaanuarist kooskõlastab MES ka maaette-võtjatele ja talupidajatele suu-natud nõuandeteenistust, igas maakonnas töötab oma nõuan-dekeskus. Selle tegevuse eelarve tänavu on 543 249 eurot ning selle tarvis eraldab raha riik.

„Nõuandeteenistuse ees-märk on eelkõige hoida maa-ettevõtjaid ja põllumehi kursis riigiteabega: erinevate seaduste ja määrustega, mis puudutavad nõuetele vastavust, tööohu-tust ja töötervishoidu, säästva

majandamise ja muu asjakoha-sega,” selgitab Thea Kaurla. „Riik tagab, et põllumehel peab olema võimalik nõuannet saada, kui ta seda tahab ja vajab.”

Näiteks tahab põllumees keskkonnasõbralikult majan-dada, aga kui ta hästi seda teha ei oska, saab ta nõuandekesku-sest sellealast nõu küsida. Või vajab talupidaja näiteks loo-made söötmisalast teavet – loo-mad saavad justkui hästi süüa, aga piima ei tule piisavalt ning loomad lähevad hoopis rasva. Pöördudes nõuandekeskusesse, analüüsib konsulent, milles asi võib olla, ning teeb vajadusel söödaratsiooni ringi.

Tasuta nõuannet on maaette-võtjail ning põllumeestel aastas õigus saada kahe tunni ulatu-ses, samuti on võimalik taotleda PRIA-st kuni 2558 euro ulatuses nõustamistoetust. Ka on võima-lik nõuannete eest ise tasuda.

Kaurla märgib, et MES näeb edaspidi nõuandeteenistust maaettevõtjate ja põllumeeste enda organisatsioonina, mis võiks ideaalis realiseeruda 2013. aasta lõpuks.

mEs•• maaelu Edendamise sihtasu-tuse tegevuse algusajaks võib pidada 19. juulit 1993. aastal, kui valitsuse otsusega moodustati põllumajanduse ja maaelu kre-diteerimise Fond. Fond ühines 2001. aastal maaelu Edendamise sihtasutusega. Ühinenud sihtasu-tuse kapitaliks kujunes 516 miljo-nit krooni.•• maaelu Edendamise sihtasutus on isemajandav eraõiguslik juriidi-line isik ja ühinemise hetkest riigi-eelarvelisi vahendeid sihtkapitali suurendamiseks antud ei ole.•• ajalooliselt on kujunenud, et kõige enam kasutavad mEs-i lae-nukäendust ja laene põllumajan-dusega tegelevad ettevõtted.

EEsti põllu- Ja maamaJandusE nõuandEtEEnistuskreutzwaldi 64, 51014 tartutel 731 3652, 731 3651, 731 3650Faks 731 3652info@nouandeteenistus.eewww.nouandeteenistus.eewww.pikk.ee; www.mes.ee

tasuta nõustamine tootjatele on tegutsevale või alustavale põllu-majandustootjale, keda nõusta-takse kuni kahe tunni ulatuses kalendriaasta jooksul. indivi-duaalnõuanne on tootjatele, keda toetatakse nõuandetee-nuse ostmisel kuni 80% ulatu-ses, kuid mitte rohkem kui kuni 1279 eurot, ettevõtja kohta aas-tas. täiendav toetus nõuetele vastavuse ning töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas kuni 80% ulatuses ning kuni 1279 eurot ettevõtja kohta aastas.maaet tevõt ja in fopor t aa l www.pikk.ee on maaettevõtja ja põllumehe igapäevane abimees tegevuste kavandamiseks ja korraldamiseks.

Aasta parimat konsulenti vali-sid põllumajandusnõustajad mullu endi seast esimest korda. Pärnumaa talupidajate nõu-andekeskuse juhti Olavy Süllat peetakse Eesti üheks tugeva-maks finantsnõustajaks põllu-majanduses.

Hea konsulent ei anna ainult nõu, vaid seisab ka kliendi õiguste eest. Olavy Sülla on oma klientide õiguste kaitseks riigi isegi kohtusse andnud. Kolm keskuses koostatud taot-lust said PRIA-st eitava vastuse, kuna tuludeklaratsiooni E-vor-mil oli neil ettevõtjatel kasumi asemel kirjas miinus. Äripro-jekti koostades võttis Sülla kasumiandmed mitte E-vor-milt, vaid ettevõtja tulude-

kulude koondist. Kohus tegi otsuse põllumeeste kasuks.

Hea nõuanne maksabLigi seitse aastat tagasi Pärnu-maa talupidajate liidu juurde loodud OÜ Pärnumaa Talupida-jate Nõuandekeskus pole mõel-dud ainult põllumeestele, siit on abi saanud ka näiteks kalurid, külaseltsid, muu valdkonna ette-võtjad, suurtööstused.

Individuaalnõustamise kõrval omab sama suurt osakaalu raa-matupidamisteenuse osutamine. „Meie juurde on koondunud üle 50 põllumajandusettevõtte, nende seas nii osaühinguid kui ka füüsilisest isikust ettevõtjaid, kelle raamatupidamist peame korras,” sõnas Sülla.

Tähtsaim tegevusharu on siiski individuaalnõustamine, mida 75 protsendi ulatuses toe-

tab põllu- ja metsamajandu-sega tegelejate puhul riik. Sülla 15-aastane nõustamiskogemus tuleb kasuks mitte ainult amet-nikega suhtlemisel, vaid ka sea-dusandluse tundmisel ja oma klientide huvide eest seismisel.

„Viimased kolm aastat olen aidanud FIE-del osaühingut teha, kuna siiani pole korda, kuidas FIE saab oma vara üle anda teisele isikule. Üks lahen-dus, mida vähe veel kasutatakse

ja mida ma soovitanud olen, on prokuristi ehk rokuura võima-lus,” sõnas Sülla, kes ei hoia oma teadmisi koolitustel vaka all.

See aeg on möödas, kus toe-tuste küsija võetud kohustustele eriti hoolikalt ei mõelnud. Kuid nõudeid, mida toetuse saaja peab täitma, on mitte üks-kaks, vaid mitukümmend. Uue tee-nusena tahabki nõuandekeskus pakkuda nõuetele vastavuse kontrollimise teenust. Põlluma-jandustootmist käsitleva reeg-listiku täitmisest sõltub saadava toetuse suurus. „Kui mõni ele-mentaarne nõue on täitmata, saame anda nõu puuduste kõr-valdamiseks ja nii ei pea põllu-majandustootja kartma karistust valdkonna järelevalveasutuselt,” selgitas Sülla.

Paljud ei teagi, et esmast abi ehk kaks tundi kõneaega saab konsulendilt tasuta. „Päris palju noori inimesi, kes tahavad maale elama tulla ja hakata siin põllu-majandusega tegelema, on tul-nud tasuta nõu küsima,” rääkis Sülla.

Põhjalikum abi, näiteks äri-

Konsulent juhib põllumeest seadusterägastikusMullu aasta konsulendiks pärjatud Olavy Sülla julgustab põllumehi nõu küsima ja oma õiguste eest seisma.

Signe Kalberg

plaanide koostamine või taot-luste vormistamine investee-ringutoetuste saamiseks algab ikkagi enam kui 600 eurost ja ettevõtjal tuleb nõustamisraha kohe konsulendile ära maksta. Alles hiljem saab ta PRIA kaudu 75% rahast nõuandetoetusena tagasi. PRIA-s on aega raha-taotlust menetleda aga kuni 50 päeva. Sülla sõnul vajaks selline kohmakas raharinglus lihtsusta-mist.

pärnumaa talupidaJatE nõuandEkEskus oÜp. kerese 4, pärnukontakt: 443 0923, 5660 5964e-post: info@nouanne.eewww.nouanne.ee

1. veebruari 2011. aasta seisuga oli kutsetunnistust omavaid konsulente 215 (sh finantsma-janduses 51 loomakasvatuses 24, taimekasvatuses 26 ja teis-tes maaelu puudutavates vald-kondades 25 ning metsanduses 89).

allikas: www.pikk.ee

Olavy Sülla

„Ütlus: põllumees põline rikas, kehtib muidugi,” kinnitab MTÜ Ida-Virumaa Talupidajate Liidu direktor-konsulent Arvo Aller veendunult. „Kui sellega toidab ära pere ja saab igal aastal ka toot-misse investeerida, siis ma leian küll, et see ütlus on õige.”

Ida-Virumaa Talupidajate Liit, mis aastast 2005 on Ida-Viru nõu-andekeskus, ühendab paarisadat põllu- ja maamajandusega tegele-vat liiget. Suurem osa neist tegeleb põllumajandusliku tootmisega: teravilja- ja loomakasvatusega. Aga liitu kuuluvad ka turismita-lud, aiandustalud jms.

Et talupidajate liit on Ida-Viru-maal ainus põllumajanduslikku nõustamisteenust pakkuv orga-nisatsioon, on maaettevõtjail tihti põhjust nõuandekeskuse uksest sisse astuda.

Alleri sõnul soovivad ettevõtjad põhiliselt finantsmajanduslikku, erinevate toetuste, taimekasva-tuse, maaelu suundumuste jms nõuandeid. „Oleme nii nõuande kui ka teenuste osutajad,” märgib Aller. „Kui küsimus on näiteks toe-tuse saamises, aitame ka toetus-taotluse PRIA-le ära esitada.”

Nõuandekeskus teeb päris pal-judele Ida-Viru maaettevõtjatele raamatupidamist, abi vajatakse näiteks ka äriplaanide koostami-sel ja teistes finantsküsimustes.

„Infomaht on suur ning tootja jaoks võib olla keeruline seda

Ida-Virumaa Talupidajate Liidu juht usub, et põllumajandus jääb püsima

selekteerida. Investeeringud, toe-tused – kuidas neid asju kajastada finantsiliselt, et seadusega mitte vastuollu minna,” täpsustab Aller.

Agronoomia alal pöörduvad tootjad keskuse poole enamjaolt väetiste ja taimekasvatuse asjus nõu ja teenuseid saama. „Võtame mullaproovi ja selle põhjal selgub, kuidas optimaalselt väetada,” sel-gitab talupidajate liidu direktor-konsulent.

Ida-Virumaa eripära ning põl-lumajandustootjate probleem on põlevkivikaevanduste tõttu vajunud maa. „Külvata ja taime-kaitsetöid on keeruline teha, sest kallak on nii suur. See vähendab ka mulla- ja veerežiimi ning pär-sib taimede kasvu,” tõdeb Aller. Vaatamata sellele, kinnitab ta, on põllumajandusel Ida-Virumaal tulevikku. „Põllumajanduslik tootmine ei kao kuhugi, küsimus on, mis hinnaga see toimub.”

Möödunud aastal tunnustas Maaelu Edendamise Sihtasutus Viru nõuandekeskust parima nõuandekeskuse tiitliga. „Oleme head tööd teinud, kliendid on rahul, kolleegid on rahul,” tähel-dab Aller. Lisaks tuli tunnustus ka täiesti praktilisel põhjusel – mullu 25. novembril kolis Ida-Virumaa Talupidajate Liit uude majja – nemad on muide Eestis ka ainus taluliit, mis omab oma isiklikku maja.

Thea Kaurla

Foto: Rene Suurkaev

Mullu sügisel kolis Ida-VirumaaTalupidajate Liit uude majja

Foto: erakogu

Foto: Signe Kalberg

4

Signe Kalberg

Ka need, kes pole majandust õppinud, mõistavad, et toidu hind ei sõltu üksnes kvalitee-dist, Eesti ilmast, siinse põl-lumehe küsitud hinnast või kaupmehe lisatud juurdemak-sust.

•• Eesti maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi direktor Rando Värnik, kui suur on olnud viimastel aastatel toidu hinna tõus?

Viimase aastaga on toiduai-nete hinnad tõusnud maailmas ligikaudu 25 protsenti, seda nii teravilja-, suhkru- kui ka liha- ja toiduõli osas.

Maailma toidu- ja põllu-m a ja nd u s or g a n i s a t s io on i FAO arvutatava maailma toi-duhinna indeksi kohaselt olid hinnad eelmise aasta lõpuks saavutanud 2008. aasta kesk-paiga kõrgtaseme. Indeksi baasaastate (2002–2004) hin-dadega võrreldes on toit maa-ilmas nüüd üle kahe korra kallim. Suhkru puhul on tõus olnud isegi enam kui nelja-kordne, õlid ja rasvad ning teravili on kallinenud üle kahe ja poole korra. Piima hind on baasaastatega võrreldes üle kahe korra kal lim. Üksnes liha on selle ajaga kallinenud vähem kui kaks korda – jaa-nuari seisuga 66 protsenti.

Toidu hinna üle nurisedes vaata maailmaJärjekordselt kallinenud toidu üle nurisedes ei mõtle tarbija, et selle põhjuseks on ka ikaldus Venemaal või sõda Liibüas.

•• Millised globaalsed tegurid mõjutavad põllumajandussaa-duste ja toidu hinda?

Kõigepealt ei tohi me unus-tada, mida toob endaga kaasa globaalsel turul olemine. Eesti on liiga väikene, et maailmaturu hindu mõjutada, kuid oleme ise maailmaturul toimuvast väga mõjutatud. Me peame tajuma, et maailma eri piirkondades toimuv mõjutab otseselt ka meid siin Eestis.

Austraalia on maailmas nel-jas oluline nisu eksportöör ning sealsetel üleujutustel on kind-lasti mõju maailma nisutoodan-gule ja hindadele. Nafta hinda tõstab sõda Liibüas. Osaliselt on hinnad tõusnud Venemaa otsuse tõttu kehtestada riiki tabanud ikalduse tõttu vilja väljaveole ajutine keeld, mis puudutab nisu, otra, rukist, maisi ja jahu.

Toidu ja põllumajandussaa-duste hinnad sõltuvad saagist, kvaliteetse põllumajandusmaa pindalast, ilmastikust, too-dangu ja sisendite hindadest. Põllumajandussaaduste puhul tähendavad sisendid näiteks mineraalväetiste, kütuse või elektri hinda. Ainuüksi mine-raalväetistes sisalduva fosfori hind on viimase 20 aastaga ker-kinud 274 dollarit tonni kohta.

•• Uue saagi ootused mõjutavad samuti hinda?

Kui on oodata head saaki, siis

metatud biokütuste tooraineks.Rahvastiku kasv mõjutab

vajatava toidu koguhulka, hea-olu suurenemise tagajärjel muu-tuvad ka tarbimisharjumused ning -eelistused. FAO prognoo-side kohaselt peaks maakera rahvaarv jõudma 2050. aastaks ligi üheksa miljardini.

Kui aastatel 1997–1999 tarbiti maailmas ühe elaniku kohta ühes päevas toitu keskmiselt 2803 kcal jagu, siis FAO prog-noosi järgi kasvab see 2015. aastaks 2940 kcal-ni ning 2030. aastaks 3050 kcal-ni. Seega kas-vab nõudlus toidu järele isegi suhteliselt enam kui maailma rahvastik. Kui praegu peab üks hektar põllumaad ära toitma nelja inimest, siis aastal 2050 ligi 6,5 inimest.

•• Mis aitaks toidu hinda alan-dada?

Toidu hinda oleks võimalik alandada käibemaksu kaudu. Toiduainete madalam käibe-maks võib positiivselt mõju-tada nii põllumajandust kui ka toiduainetetööstust, hoides töökohti ja andes raha ka inves-teeringuteks. Tegemist on ole-tusega, mida on vaja erinevaid tegureid arvestades põhjalikult analüüsida. Ainult seitsmes Euroopa Liidu riigis pole toidu-ainetel käibemaksuerisust. Kui Suurbritannias ja Iirimaal on toiduainete käibemaks 0 prot-

senti, Itaalias Hispaanias vaid 4, Prantsusmaal 5,5 ja Saksamaal 7 protsenti, siis Eestis on toidu-ainete käibemaks oma 20 prot-sendiga Euroopa kõrgeimaid.

Aga kas siis ei teki oht, et kaup-mehed pistavad tekkiva vahe-raha ikkagi oma taskusse ja hinnad ei lange?

See võimalus on muidugi olemas, kuid tark kaupmees peab mõtlema ka oma käibele ja turuosale. Madalam hind loob selleks kindla võimaluse. Tihe-nenud konkurents, liiga palju kaubanduspinda on kukutanud käibenumbreid. Valiku teeb ikkagi tarbija ja üha enam on ta hakanud eelistama eestimaist ka siis, kui kodumaise toote hind on mõnevõrra kõrgem jae-keti omatoodangu ehk private label’i hinnast, kus toote ano-nüümsus on tootjale plussiks, tarbijale miinuseks.

Ühe lahendusena näen ma põllumajandussaaduste tootjate ja töötlejate ühistulist tegevust. Kui tootja on ühistulise tegevuse kaudu osaline ka töötlemises ja toote müümises, dikteerib ta ise õiglase hinna.

hinnad alanevad ja vastupidi. Kuna maailm on avatum kui kunagi varem, on teave maa-ilma eri paigus toimuva kohta kohe kõigile kättesaadav. See kajastub senisest kiiremini ka toodete hindades.

•• Mis mõjutab nõudlust toidu-

ainete ja põllumajandussaa-duste järele?

Nõudlust toiduainete ja põllumajandussaaduste järele veavad kolm peamist tegurit: maailma rahvastiku kasv, toidu tarbimise kasv keskmiselt ühe elaniku kohta ning põllumajan-dussaaduste kasutamine niini-

EMÜ majandus- ja sotsiaalinstituudi direktor Rando Värnik pakub ühe lahendusena alandada toidukaupade hinda käibemaksu vähendamise kaudu.

Foto: Signe Kalberg

Kristiina Viiron

„Väga paljusid olulisemaid Eesti vilju ja marju oleme siin uurinud,” mä rg ib maaü li-kooli veterinaarmeditsiini ja looma kasvatuse inst ituudi toiduhügieeni osakonna pro-fessor va nemteadu r Tõnu Püssa. „Meie põhiline huvi on niinimetatud funktsionaalsed toidud – üritame toidule, näi-teks lihale, lisada häid aineid, mis tõstaks toidu tervislik-kust ja pikendaks ka säilitus-aega.” Mõiste „häid aineid” ei tähenda siinkohal sünteetilisi lisaaineid, vaid looduslikke. „Uurime, kuidas erinevaid looduslikke toiduaineid kom-bineerides saada häid tulemusi – antibakteriaalset toimet, antioksüdantset toimet, head maitset,” täpsustab Püssa. Samuti uurivad nad koostöös Tervisliku Piima Biotehno-loogiate Arenduskeskusega taimsete lisaainete mõju fer-menteeritud piimatoodetele ehk keefirile, jogurtile, kohu-piimale vms. Uuringu märk-

Tervislik toit maitseb hästi ja säilib kauaEesti maaülikooli toiduhügieeni osakon-nas on võimalik ühe analüüsiga tuvastada mitmesaja pestitsiidi sisaldus marjades või juurikates.

sõnad on jällegi tervislikkus ja säilivus, aga ka maitseoma-dused.

Püssa juhendamisel on Piret Raudsepal valmimas liha ja taimsete lisandite koosmõju käsitlev doktoritöö „Taimsete polüfenoolide mõju uurimine liha rasvhapete oksüdatsioo-nile funktsionaaltoitudes”.

Tõnu Püssa märgib, et toi-dust tulenevate ohtude pinge-reas ongi esimene just nimelt bakteriaalselt riknenud toidust tekkivad mürgistused. See on ka põhjus uurimistöö läbivii-miseks, leidmaks häid lahen-dusi liha säilitamiseks. Samal ajal otsitakse teid ka teise suure probleemi – liha küllastamata rasvhapete oksüdeerumise e liha rääsumise – pidurdami-seks.

Astelpaju ja tumedad marjadVäga hea mikroobidevastase ja antioksüdantse mõjuga mari on Tõnu Püssa sõnul astelpaju. „Astelpaju on väga tänuväärne lihalisand, pidurdades liha

rasvade rääsumist,” selgitab Püssa. „Samuti on liha lisan-dina, näiteks marinaadis head tumedad marjad – mustikad, must sõstar. Mida tumedam mari, seda parem.”

Läbi ja lõhki on toiduhü-gieeni osakonna laboris uuri-tud tomatit, mis on samuti tugev antioksüdant, eriti tomati koor. „Kõigis viljades on tema

parimad omadused koores ja seemnetes,” sõnab Püssa vahe-lepõikena.

Parim on tomatit tarvitada kuumtöödeldult, näiteks ket-šupina, siis omastab organism tomatis sisalduv lükopeeni paremini. „See ei tähenda mui-dugi, et toores tomat tuleks söömata jätta,” täheldab Püssa. Liharoogade koostisosana on

tomat kui tugev antioksüdant samuti igati omal kohal.

Tavatomat ja mahetomatParajasti on doktorant Dea Anto-nil Püssa juhendamisel pooleli uuring „Tomati viljade keemi-lise koostise võrdlus erinevates kasvatustingimustes ja koostise muutus viljade valmimisel”, mis peaks andma vastuse küsi-

musele, kas nn tavatomatil ja mahetomatil on ka mingi vahe. „Teeme analüüse veel, uuring põhineb mitme aasta saagil, aga vastus kisub sinnapoole, et tavatomatil ja mahetomatil kee-milise n-ö makrokoostise poo-lest suurt vahet ei ole,” avaldab Püssa, rõhutades, et mõõtmised siiski veel käivad. „Küll aga võib olla erinevusi mõningate olu-liste mikrokomponentide osas, mida saame hästi uurida uhiuue kromatograaf-mass-spektro-meetriga.”

Hiljuti soetas toiduhügieeni osakond uue kromatograafilise analüüsi aparaadi, mis võimal-dab ühe analüüsiga määrata uuritavas köögiviljas, puuvil-jas, lihas või mujal paljusid eri-nevaid aineid ja kindlaks teha nende üliväikeseid koguseid. Näiteks on võimalik ühe ana-lüüsiga tuvastada mitmesaja pestitsiidi sisaldus marjades, juurikates vms. „Tahamegi hakata marju ning puu- ja köögivilju uurima pestitsiidi-jääkide suhtes. Liigub igasugu jutte, et lõunamaised puuvil-jad on pestitsiide täis, tahame kangesti seda kontrollida,” põhjendab Püssa. „Aparaat on nii tundlik, et kui me mõne pes-titsiidi ka kusagilt avastame, ei pruugi selle kogusel olla mingit toksikoloogilist tähtsust. Mür-gisus sõltub ikka aine reaalsest hulgast, mida inimene toiduga manustab.”

Foto: Kristiina Viiron

Professor vanemteadur Tõnu Püssa demonstreerib kromatograaf-mass-spektromeetrit, mis võimaldab ühe analüüsiga määrata uuritavas köögiviljas, puuviljas, lihas või mujal paljusid erinevaid aineid.

5

Nii mõnigi väike- ja mahetootja on kurtnud, et tema tegevusele on saanud piduriks tapamaja puudus. Ise nõuetele vastavat tapamaja ta ei suuda ehitada, mahetoodetud liha töötlemiseks aga tavaline tapamaja ei sobi. Eestis on praegu 113 lihakäitle-misettevõtet ja neist enam kui pooltel on ka tunnustatud tapa-maja. Tunnustatud maheliha töötlejaid on vaid kaks – Märja-maa ja Saaremaa lihatööstused.

Põl lumajandusministee-rium tellis Eesti maaülikoolilt uuringu, mille ülesandeks oli selgitada välja liikuvtapamaja majanduslik otstarbekus ja lahendada selle kasutuselevõ-tuga seotud tehnoloogilised ja hügieeniohutuse probleemid.

Uuring näitas, et liikuvta-pamaja rakendamine Eestis on võimalik, kõige enam vajavad sellist teenust lambakasvatajad

Liikuv tapamaja toob maheliha toidulaualeEestis käivitatav pilootprojekt, väike- ja mahetootjatele mõeldud liikuvtapamaja muutub täiendavaks, kuid väga oluliseks lüliks mahetoidu tooteahelas.

Signe Kalberg ja lihaveisekasvatajad. Samal ajal vajaks liikuvtapamaja kat-setamist reaalsetes tingimustes pilootprojekti kaudu.

Maheliha tootmisahel katkebEesti maaülikooli toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia osa-konna juhataja Lembit Lepa-salu sõnul on liikuvtapamaja sobilik eelkõige mahe-, väike- ja nišitootjale. „Oleme seisus, kus maheliha tootmine küll kasvab, kuid ahel katkeb edasise töötle-mise puudumise tõttu ja mahe-toode tarbijani ei jõua. Näiteks 2010. aastal toodeti maheliha ligi tuhat tonni, kuid mahelihana töödeldi vaid 50 tonni. Seda olu-korras, kus nõudlus mahetoo-dete järele suureneb pidevalt,” sõnas Lepasalu.

Ta lisas, et paljud Eesti maakonnad või nende osad on regionaalarengu seisukohast üsna täbaras seisus. Põlluma-janduse areng on toimunud

suuresti moodsatele intensiiv-tehnoloogiatele üleminekuga ja see on oluliselt vähendanud vajadust tööjõu järele, mis omakorda on kaasa aidanud ääremaastumisele. „Tradit-siooniliste, maapiirkonnale omaste tootmisviiside uuesti kasutusele võtmine muudaks

olukorda põhja l ikult, sest maale sobilikke uusi ettevõt-luse valdkondi on aga vähe ja need vajavad investeeringuid, oskusteavet, toimivaid turus-tamise kanaleid jne,” selgitas Lepasalu.

Mahetootmiseks on olemas vajalik inim- ja maaressurss

ning elanikkonna nõudlus mahetoodete järele. Tarbijate hulk, kes peab mahetooteid tervislikumaks, värskemaks ja päritolult määratletumaks, kasvab aasta-aastalt nii Euroo-pas kui ka Eestis. Liikuvtapa-maja rakendamine vähendaks oluliselt loomade transpordiga

Neli aastat on Eesti maaülikooli endise peahoone 0-korrusel tegutsev mikromeierei võõrus-tanud mitte ainult tudengeid, vaid uksed on avatud ka piiman-duse asjatundjatele tootearen-duse edendamiseks, samuti on oodatud siia ka kõik oma meie-reid kavandavad talunikud.

Mikromeierei juhataja, põl-lumajandusmagister Hannes Mootse selgitas, et ainulaadses laboris olevad seadmed või-maldavad sooritada peaaegu kõiki piimatoodete tootmisega seotud tegevusi (separeerimist, pastöriseerimist, fermenteeri-mist, kontsentreerimist, kui-vatamist, ultra- ning nanofilt-ratsiooni jms). Näiteks on seal multifunktsionaalne seade, mis on mõeldud keefiri, jogurti, hapukoore ning jäätisesegu val-mistamiseks. Ega paljud teagi, et maaülikooli piimandustead-lased on kaitsnud patendiame-tis mikromeiereis väljatöötatud mahejäätise kasuliku mudeli.

Kes on mõelnud piima- ja lihatoodete või puu- ja juurvilja kvaliteetsest kuivatamisest sublimatsioonkuivatuse teel, kus külmutatud tootest eemal-datakse vesi vaakumiga, võib mikromeiereis enne tootmise alustamist oma idee toimimist katsetada.

„Me nõustame tooteid välja-töötavaid talunikke, õpetades

neile tootmise tehnoloogiaid ja kasulikke võtteid toodete tööt-lemisel, samuti oleme abiks suurtööstusele tootearenduses,” märkis Mootse. Nii on siit abi käinud otsimas näiteks Dessert, Tere piimatööstus ja Maag, Tar-tumaa talumees ja lehmapidaja Aigar Brett, kes tõi turule ehtsa eestimaise sinihallitusjuustu Breti Blue.

Peale koolituse pakub mik-romeierei häid võimalusi tea-duse ja tootmise lähendami-

seks teineteisele, leida toodete tehnoloogiale uusi innovaati-lisi lahendusi, süvitsi tegeleda kindlate toodete või nende töötlemises esinevate kitsas-kohtade kõrvaldamisega. Labo-ris töötavatele teadlastele on abiks tudengid ja teadustöösse on kaasatud doktorandid. See-juures toetavad labori tegevusi kogu maaülikooli toiduvald-konnaga tegelevad teadlased.

Maaülikooli veterinaar-meditsiini ja loomakasvatuse instituudis on mikromeierei eeskujust lähtudes käivitatud programm, mille raames lisan-duvad mikromeiereile liha ja lihasaaduste tehnoloogialabor ning taimesaaduste tehno-loogialabor, kus muu hulgas tegeldakse ka pagaritoodete, jookide ja konserveeritud too-dete tehnoloogiatega. Samuti koondatakse tehnoloogiala-borite juurde toiduainete ana-lüüsilaboratoorium, kus on füüsikalis-keemilisteks, mikro-bioloogilisteks ning struktuuri ekspressanalüüsideks vajalik kompetents ja aparatuur.

mikromEiErEikreutzwaldi 64 51014 tartujuhataja: hannes mootse hannes.mootse@emu.ee tel 503 4510 ht tp://vl.emu.ee/struktuur/toiduainete-tehnoloogia-osa-kond/mikromeierei/

Kuna tootearendust ei saa eden-dada ainult teoreetilise nõu-ande- ja koolitustegevusega, siis käivitus 2009. aasta mais Eesti maaülikooli ja Eesti– Läti pro-jekti GoodFruit toel puuviljade ja marjade tootearenduskeskus. „Oluline oli luua aiasaaduste pilootne tootearenduskeskus, mille kaudu pakkuda tuge ette-võtlussektorile. Põllumajandus-tootmise arengu seisukohast on oluline kohaliku tooraine kasu-tamine ja selle kõrgema väär-tusega turustamine. Toodangu parem säilimisvõime koos too-tearendusega tagavad koosmõ-jus turundustegevustega prae-gusest oluliselt suurema lisand-väärtuse loomise töötaja kohta,” selgitas Ave Kikas, Polli aiandus-uuringute keskuse juhataja.

Ta lisas, et hoiustamisvõi-maluste, mitmekesise tööt-lemis- ja tootearenduse ning turustuskanalite puudus tuleb lugeda üheks olulisemaks kodu-maiste põllumajandussaaduste tootmist takistavaks teguriks. „Seepärast on kodumaiste aia-saaduste tootmise ja konkurent-sivõime parandamiseks üha enam hakatud tähelepanu pöörama aiasaaduste säilitus-tingimuste parandamisele ja toodangu ümbertöötlemisele,” ütles Kikas.

Eesti maaülikooli Polli aian-dusuuringute keskuse vanast hoidlakompleksist on saa-nud tootearenduskeskus. Siin pakutakse nõuande-, koolitus- ja arendustegevust, tehakse puuviljade ja marjade säili-vusuuringuid ja valmistatakse väikesemahulisi tootepartiisid

katsetuseks ja turu testimiseks. „Polli katsekööki on kasutanud väga paljud väikeettevõtjad nii Eestist kui ka Lätist. Koos-töö ettevõtjatega on aktiivne ja ühises arenduses selguvad edasised vajadused. Katseköö-gis on valmistatud erinevaid puuvilja- ja marjamahlu ning püreesid, samuti saab siin kat-

•• projekt „GoodFruit” ehk „Eesti ja läti toidutööstuse kon-kurentsivõime tõstmine koha-liku puuvilja- ja marjade toote-arenduse edendamise kaudu” (Eesti–läti programm (interreg), 2008–2011). projekti eesmärk on selle käi-gus loodud Eesti–läti part-nervõrgustiku toel parandada puuviljade ja marjade säilitus-tingimusi, kasutades tänapäe-vaseid uuenduslikke säilitus-meetodeid.samuti arendada ja tugevdada toiduainete töötlemise sektorit,

sidudes omavahel terviklikult teoreetilised uuringud, raken-dusuuringud ja katsetootmise.**toiduketialase kompetent-sikeskuse väljaarendamine ( t h m - b a a s f i n a n t s e e r i n g , 2008–2012). Eesmärk on EmÜ põllumajandus- ja keskkonna-instituudi (pki) ning veterinaar-meditsiini ja loomakasvatuse instituudi (Vli) koostöö tõhus-tamine aiandus- ja piimandus-saaduste interdistsiplinaarse tootearenduse kaudu, uuringute käivitamine ja tootearendusliku võrgustiku väljaarendamine.

seotud stressi, parandaks liha kvaliteeti ja suurendaks mahe-toodete ökonoomsust.

Liikuvtapamaja – puuduv lüli ahelas „Mahetoidu tooteahela käivita-misel on kandvaks ideeks piir-konna seisukohast otstarbekate mahetoiduainete valmistamine kohapealses mahetöötlemiskes-kuses ning nende turustamine linnadesse või välismaale ühtse tootebrändina. Liikuvtapamaja võiks olla üheks lüliks selles ahe-las,” ütles Lepasalu.

Liikuvtapamaja käivitamine ei ole Lepasalu sõnutsi otstarbe-kas eraldiseisva üksusena, kuna ta on ahelas tootja töötleja turus-taja üheks osaks. Kõige tulemus-likumalt käivituks projekt, kui liikuvtapamaja liituks sellise toidutootmise ahelaga. Mõistlik on luua selline organisatsiooni-line struktuur, mis katab kogu tooteahelat liha tootmisest kuni tarbijani.

Põllumajandusministeerium on uuringu heaks kiitnud. Juhul kui projekt käivituks, saaks esi-mese katse teha ära juba poole aasta pärast. Põhiliseks takistu-seks võib Lepasalu sõnul saada aga väike- ja mahetootjate vähene investeerimisvõime.

Mikromeierei jagab küsijale teadmisi ja oskusiMikromeierei seadmed on tööstustes kasutatavate seadmete minikoopiad, mistõttu uusi piimatooteid on võimalik toota vaid 10 liitri piimaga.

Signe Kalberg

Polli pakub tuge puuvilja- ja marjatootjale

Signe Kalberg

polli tEadus- Ja arEndusproJEktid

setada kuivatatud tooteid,” sõnas Kikas. Kuna Polli aiandusuuringute keskuse puuviljade ja marjade sortiment on väga rikkalik ja vii-maste aastate aretustöö tulemu-sena on keskuse juurde saanud palju uusi sorte, siis tööpuudust tootearenduskeskuses ei ole karta. http://polli.emu.ee.

Katseköögis valmib astelpajupüree

Hannes Mootse

Kõige enam vajavad liikuvat tapamaja lambakasvatajad, kes ei pea siis enam ise turul liha müüma.

Foto: Priit Simson

Foto: Kristiina Viiron

Foto: Signe Kalberg

6

Eesti tegutseb 26 kohalikku tegev usgruppi, kel le tege-vuspiirkond kokku moodus-tab 99,9 protsenti Eesti maa-piirkonnast. Tegevusgrupid korraldavad oma piirkonnas Leader-meetme projektitoe-tuste taotluste vastuvõttu stra-teegia elluviimiseks. Maaelu arengukava 2007–2013 Leader-meetme abiga on tehtud palju toredat ja vajalikku. Nende tut-vustamiseks ja projektide taga olevaid tublide maapiirkonnas tegutsevate ettevõtjate, ühen-duste ja kohalike omavalitsuste tunnustamiseks kuulutab Maa-majanduse Infokeskus välja konkursi.

Konkursile võib välja pak-kuda juba lõpetatud projekte. Esitada võivad neid kohalikud omavalitsused, piirkondlikud arenduskeskused, erialaliidud, nõustajad, kohalikud tegevus-grupid, piirkonna ettevõtjad ja elanikud.

Konkursile saab vastaval vor-mil esitada projekte kuni selle aasta 30. aprillini. Vormid on esitamiseks saadaval veebilehel maainfo.ee/leader/konkurss. Projektide esitamise vormile tuleb märkida ka esitaja nimi ja kontaktandmed. See on vajalik, et loosida auhinnad projektide esitajatele.

Vormi täitmine pole Maama-janduse Infokeskuse osakon-najuhataja Krista Kõivu sõnul sugugi keeruline ega aeganõu-dev. Vajalik on aga teada projekti sisu, mõju kohalikule arengule ja koostööle erinevate sektorite

Tublid tegijad väärivad tunnustamist

Signe Kalberg vahel. „Kindlasti näeme tun-nustuse saajate tegevuses ins-pireerivaid näited loovusest ja ettevõtlikkusest Eesti maapiir-konnas, millest saavad eeskuju võtta teisedki,” ütles Kõiv.

Konkursil osalevad MAK Leader meetme raames toetust saanud projektid viies kategoo-rias: parim põllumajanduspro-jekt, parim maaettevõtluspro-jekt, parim keskkonnaprojekt, parim noorteprojekt ja parim koostööprojekt. „Üks projekt võib kandideerida parima tiit-lile ka mitmes kategoorias. Näi-teks noorte keskkonnateadlik-kuse tõstmise projekt võib esi-tada konkursile nii noorte kui ka keskkonnaprojektide osas,” täpsustas Kõiv.

Kõik konkursile laekuvad projektid vaatab üle maaelu-võrgustiku töögrupp, kes valib välja igast kategooriast neli silmapaistvamat. Väljavali-tud projektidest valib igasse kategooriasse parimad Eesti maaeluvõrgustiku koostöökoja liikmetest moodustatud hinda-miskomisjon.

Parimad MAK Leader pro-jektid igas kategoorias kuuluta-takse välja ja võitjaid autasusta-takse juuli keskel üle-eestilisel Leaderi Suveseminaril. Parim projekt saab lisaks auhinnale ka tutvustuse trükises. Plaanis on trükimeedias ilmuvad artiklid ja telemeedias videolood pro-jektide tutvustamiseks. Tun-nustust väärinud projektidest saab lugeda maaeluvõrgustiku veebilehel www.maainfo.ee/leader/konkurss ja põllumajan-dusministeeriumi ja PRIA vee-bilehtedelt.

Konkurss „Märka Leaderit” tahab tunnustada maaelu arengukava 2007–2013 Leader-meetme kaudu toetust saanud 3000 projekti seast parimaid.

L eader-lä henem i ne ja k a Leader-meede on kõigi teiste võimalike toetusskeemidega võrreldes er i l ine ja a inu-laadne. See on piirkonnapõ-hine lähenemine, mis toetub tegevuspiirkonna ja selle ela-nike vajadustele, võimalustele, ressurssidele. Nimetatud eel-duste põhjal on, kaasates nii palju sihtgruppe ja inimesi kui võimalik, koostatud piirkonna arengustrateegia ja meetmed strateegia elluviimiseks ja piir-konna arendamiseks.

Leader-meetme eesmärgid on laiaulatuslikud: kohaliku algatuse edendamine, põllu-majanduse ja metsanduse kon-kurentsivõime parandamisele kaasaaitamine, maapiirkonna elukvaliteedi parandamine, majandustegevuse mitmeke-sistamine. Kuna otsustusõigus on antud kohalikule tasandile Leaderi kohalike tegevusgrup-pide kaudu, siis on ka meetmed ja rakendatavad projektid väga erinevad.

Nii et konkursil „Märka Leaderit” on päris mitu ees-märki: tutvustada ja teadvus-tada Leader-programmi ja tema võimalusi, tunnustada huvitavate, uuenduslike ja nuti-kate projektide teostajaid ning innustada ja julgustada maaelu edendajaid, inspireerida nende ettevõtlikkust ja loovust.

Ja ma väga loodan, et kon-kurss ja parimate projektide tutvustamine ja tunnustamine aitavad Leaderit märgata ja paremini tundma õppida ka riigi tasandil otsustajatel. Et see on üks väga uuenduslik ja edu-kas lähenemine ning Leader-lähenemist võiks maaelua-rengu toetusskeemina oluliselt laiendada.

1991. aastal käivitunud LEADER (prantsuse keeles Liaison entre Actions de Developpement de l’Economie Rurale) – seosed maa-majanduse arengu eri tegevuste vahel – on Euroopa Liidu algatus-programm, mis edendab koha-likku elu maapiirkonnas koha-liku tasandi koostöö kaudu.

Leaderi põhimõteteks on see, kohalikud inimesed moo-dustavad avaliku ja erasektorite esindajatest kohalikud partner-lused, kes kaardistavad kohali-kud probleemid, koostavad selle alusel oma piirkonna maaelu arengustrateegiaid ja hakkavad selle elluviimiseks heaks kiitma projektitaotlusi. Üks põhimõt-teid on ka see, et otsuste tegemi-sel peab omavalitsuste osakaal jääma alati alla poole.

Leader on läbinud Euroo-pas juba kolm perioodi: Leader I, Leader II ja Leader+. Eestis alustati kohalike tegevusgrup-pide moodustamist ja aren-gustrateegiate loomist 2006. aastal. Praegu rakendatakse Leader meedet maaelu aren-gukava 2007–2013 kaudu. Eesti maaelu arengukava 2007–2013 Leader-meetme eesmärkideks on kohaliku algatuse edenda-mine, põllumajanduse ja met-sanduse konkurentsivõime parandamisele kaasa aitamine, maapiirkonna elukvaliteedi parandamine, majanduste-gevuse mitmekesistamine ja otsustusõiguse andmine koha-likule tasandile Leaderi koha-like tegevusgruppide kaudu.

Leader-meetme kaudu on

riik otsustanud jagada kuni 10% maaelu arengukava eelar-vest. See on 85,6 miljonit eurot, mis teeb keskmiselt aastas üle 12,8 miljoni euro tegevusgrup-pide kaudu jaotatavaid toetusi. Võrreldes teiste 2004. aastal lii-tunud liikmesriikidega on see osakaal suurem ja tänu sellele Leader Eesti maapiirkonnas saanud väga oluliseks arendus-meetodiks.

Täpsem teave ja kontaktid kohalike tegevusgruppide kohta asub Maamajanduse Infokes-kuse kodulehel www.maainfo.ee/leader. Eesti maaelu aren-gukava 2007–2013 kohta lähe-malt põllumajandusministee-riumi veebilehelt www.agri.ee/mak ja Leader-meetme kohta www.agri.ee/leader/

Leader edendab elu maalmida on toonud maapiirkonnas kaasa lEadEr?

•• piirkondlikud ja sektorivaheliste kontaktide võrgustiku.•• Eestis ligi 3000 projekti, mis nüüdseks on juba tehtud.•• hulka raha, mida kohalik tegevusgrupp oma piirkonnas kasutab teenuste ostmiseks.•• 26 korda X konkurentsivõimelist töökohta, mis on loodud tegevusgruppide juurde.•• hästi sõnastatud kohalikud vajadused.•• teadlikkuse tõus meie maapiirkondade vajadustest.•• meie-tunne.•• Ühtne ja valla piiridest laiemas visioonid ja kavad.•• koos strateegia loomisega ka läbimõtestatud arengukavad lähiaastateks.•• kasvanud piirkonna identiteet.•• tekkinud paralleelne demokraatia lisaks omavalitsustele.•• maainimeste oskused on tõusnud osalemaks otsustuse protsessis.•• maainimeste hääl on kuuldav.

maamaJandusE inFokEskusJäneda, tapa vald, 73602 lääne-Virumaa tel: 511 2562, 515 6412 | või 384 9728konkurss@maainfo.ee | www.maainfo.ee/leader/konkurss

kommEntaar

toomas kEVVaipõllumajandusministeeriumi maaelu- ja kalanduspoliitika asekantsler

Leader-programmi tähtsus Eesti maaelule on kolmetine. Esiteks ja peamiseks on, et on tekkinud kohalikud tegevus-grupid kuhu kuuluvad nii piir-konna ettevõtjad (sealhulgas põllumajandusettevõtjad), mittetulundusühingute esin-dajad kui ka kohalike omava-litsuste esindajad ning nad on saanud võimaluse töötada välja strateegiad oma piir-

konna arenguks. Ning samuti reaalsed finantsvahendid oma strateegia elluviimiseks. Selles valguses võib Leaderit nime-tada üheks oluliseks ja reaalselt toimivaks kodanikuühiskonna projektiks.

Teine oluline eesmärk, on see, et siduda põllumajan-dussektori areng (Leaderit finantseeritakse ju Ühise Põl-lumajanduspoliitika vahen-ditest) senisest enam laiema maapiirkonna arenguga. Sel-leks on paljud kohalikud tege-vusgrupid ka esimesi samme astunud.

Kolmas ja ehk kõige oluli-sem tulemus on see, et Leader-

lähenemine annab võimaluse ja võib ehk isegi öelda stiimuli koostööks aktiivsete inimeste vahel, mille tulemuseks võiks ol la pi irkonna ident iteedi tugevnemine ning tugevam usk oma kodukoha arenguvõi-malustesse.

Lõpetuseks on ka oluline, et Leader-lä henemine või-ma ldab M A K-i va hendeid kasutada loodetavast i eel-kõige sellistele projektidele, millest piirkonna inimesed kõige enam puudust tunne-vad. Kuna need vajadused on piirkonniti väga erinevad, siis just kohalik otsustus on siin võtmetähtsusega.

kommEntaar

karl õmblus Võrtsjärve Ühenduse tegevjuht ja leader Foorumi eestkõneleja

Foto: erakogu

Suveseminarid toovad kokku palju tegusaid inimesi

7

Signe Kalberg

Kõige alguses ehk aastal 1997 loodi mittetulundusühing Eesti Kartul. Kuid üsna pea sai selgeks, et MTÜ ei suuda oma liikmete huve turustamisorganisatsioo-nina täita. Ta oli küll riskivaba mudel koostööks, kus puudus liikmevastutus, kuid ühiselt ja korduvalt investeerida sellesse polnud võimalik. Ühiselt oma toodangut turustada tundus olevat mõistlikum, kui püüda läbi lüüa üksinda. Kes vähegi uuris ühistegevuse eesmärke, sel sai selgeks, et ühistus on võr-reldes üksiüritajaga väiksemad toodangu töötlemise, müügi ja logistika kulud. Lisaks väikse-matele kuludele võib ühistu liige aga pühenduda oma peamisele eesmärgile ehk kartuli kasvata-misele. Nüüdseks ei mõtle tulun-dusühistu Talukartul liikmed enam sellele, kas ühise mütsi all tegutsemine on kasulik või mitte. Plusse võib üles lugeda kahe käe sõrmedel ja appi võtta varbadki. Neid uksele koputajaid, kes soo-vivad toimivasse ja tugevalt jalul seisvasse ühistusse liituda, on aga mitmeid.

Alguses olid kõhklusedEt Talukartuli asutajaskond oli nii suur ja huvi loomise vastu aitas üle saada ka kõhklustest, oli mitu määravat põhjust. „Nimelt läks kartulit kokku ostnud riiulfirma pankrotti ja paljud kartulikasva-tajad said seetõttu suurt kahju. Kuna suurim kartuli pakendaja

Põllumees otsib kindlustunnet ühistegevusestTulundusühistu Talukartul edukus ei ole tulnud kergelt, vaid kümne aasta pikkuse järjepideva töö ning oma liikmete koolitamise järel.

maksis toona kasvatajatele eba-õiglast hinda, pöörasid nad oma-korda lootusrikka pilgu ühistu kui ühe võimaliku väljapääsu poole,” selgitas Peeter Rostin, ühistu esi-mene juhatuse esimees.

Tegemist oli ikkagi paraja julgustükiga, sest mitte keegi ei osanud siis veel öelda, kas ühistu suudab konkureerida olemasole-vate turuliidritega, kas liikmes-kond on valmis vastu võtma ühi-seid kohustusi. Juhatus oli aga veendunud, et kõik raskused on ületatavad, et ühistu liikmeid on võimalik panna ühte jalga käima ja ühtemoodi mõtlema. Ikka sel-les suunas, mis lõppkokkuvõttes kõigile kasulik.

Algus oli raske, puudu oli käi-bekapitalist, selleks tõstis ühistu omakapitali suurust. Rostin meenutas, et kuna ühistus oli nii suuri kui ka väiksemaid tootjaid, siis erinevate arusaamiste lahen-damisel tuli kõvasti vaeva näha. See tähendas ka selgitada isepäi otsustama harjunud liikmetele ühistu toimimise põhimõtteid.

TÜ Talukartul juhatuse esi-mees Gustav Põldmaa, kes ise kasvatab kartulit Väike-Maarja ja Laekvere vallas ütles, et ühistu alustades oli tootmine praegu-sega kordades väiksem, tulemus-likkus on saavutatud investee-ringute kaudu. „Ühistut ühistu nime pärast pole mõtet teha. Pseudoühistuid pole vaja, kes loodavad saada riigilt toetust ja sellega asi piirdubki.”

Talupidaja Kalle Hamburg ütles, et kui algusaastatel vaa-tasid pangad ühistule viltu, siis

praegu juba tehakse uksed ise lahti. „Esimesed aastad käisin ühistu finantsjuhina pangas, müts näpus ja lõpuks oli see müts nii ära hõõrutud, et ei kõlvanud enam pähe pannagi. Nüüd on hakanud pangad ühistule teisiti vaatama. Talukartuli puhul pole ükski projekt raha puudumise tõttu ellu jäänud viimata.”

Otsused saavad elujõu ühel häälelKartulikasvatajad Leho Meltsa Vinni vallast ja Mati Mere Väike-Maarja vallast on tulundusühistu liikmed selle asutamisest peale. „Meeldib, et ühistu liikmed kõik

võrdsed, kogu tegevus lähtub ikkagi meie vajadustest. Enne me laua tagant ei tõuse, kui kõik on läbi arutatud ja ühel häälel otsus vastu võetud. Oleme koostöö-partnerid, mitte konkurendid. Ühistust saame ka kartuli kohta kasvatusinfot, oleme kursis uute tehnoloogiatega, rääkimata kogemuste vahetamist,” ütlesid Meltsa ja Mere.

Saksamaa kartuli sordiare-tusfirma Solana esindamine oli ühistu jaoks strateegiline ettevõtmine. Kartuli puhul on seemne valik võtmeküsimuseks. Need liikmed, kes ise seemet ei kasvata, saavad seda osta kol-

mandiku kuni poole võrra oda-vamalt. See tähendab ka tule-muslikumaid investeeringuid, kuna tootmismahud on suure-mad. Ühiselt põllumajandus-sisendeid ostes maksab ühistu üksikostjast soodsamat hinda. Ühine tootearendus ja reklaam tuleb ühistule kordades odavam kui üksiküritajal.

„Ühistu poolt tagatud turg annab julguse investeerida, sest väiketootjat ei võta kaubandus-kett kui võrdväärset partnerit, küll aga suure tootmismahu ja tagatud tarnetega ühistut,” mär-kis Talukartuli müügijuht Priit Siimon.

TÜ TALUKARTUL Allikjärve küla,

Roosna-Alliku valdkontakt: 53 029 729

(Aet Eensaar)info@talukartul.eewww.talukartul.ee

tÜ talukartul arEnG

•• 1997 kartulikasvatajaid ühen-dav mtÜ Eesti kartul•• 2000 tulundusühistu asuta-mine 16 kartulikasvataja poolt•• 2000 tootmisbaas roosna- allikul rendipinnal•• 2000 sortimise, pesemise ja pakendamise liini soetamine•• 2003. aastaks 70% pestud ja pakendatud kartuli turust•• 2004 hoidla ostmine•• 2004 saksa sordiaretusfirma solana kartulisortide esinda-mine•• 2005–2008 hoidla renoveeri-mine•• 2006 seemnekartuli abso-luutne turuliider (loobusime riikli-kest sordivõrdluskatsetest, ühis-tul oli võimekus ise katsetada ja otsustada sortide perspektiiv-suse üle)•• 2009 nõmme turu kartulikau-bamaja avamine•• 2011 liikmeteks 10 kartulikas-vatajat üle Eestiallikas: tÜ talukartul

Signe Kalberg

Roosna-Alliku liinilt tulev kar-tul pakendatakse kilekotti, millel peal suur kiri „Talukar-tul”. Igal kotil on ka kleeps, mil-lel peale sordi ja koguse kirjas, millisest talust koti sisu pärit on. Tulundusühistu Talukartul tootmisjuht Aet Eensaar näitab kartuli teekonda laost kuni sel-leni, et pakitud kartul on valmis sõitma kauplusesse. Eelnevalt sorteeritud kartul siirdub pese-mise ja pakendamise liinile. Peale pesu toimub viimane ja põhjalik inspekteerimine, mille käigus eraldatakse igasuguse defektiga kartul.

Kui tootmisliini käivitamise algusaastatel soovisid kaup-lused saada rohkem pesemata kartulit, siis enne majandus-langust nõudis ostja peamiselt pestud kartulit, kuigi selle hind on pesemata omast mõnevõrra kõrgem. „Pestud ja pesemata kartuli nõudlus on suhteline, see sõltub nii aastast kui ka ini-

Võimas tootmisbaas hoiab ühistu tugevalt jalul10 aastat tagasi aprillis Roosna-Alliku kartulihoidlas tööd alustanud tootmisliin võimaldab sorteerida, pesta ja pakendada kuni 1000 tonni kartuleid kuus.

meste ostujõust. Täna on see umbes pooleks,” ütles Eensaar.

Kuigi Talukartul pakub Eesti tarbijale kümmet maitsvat Solana kartuli sorti, eelistab perenaine ikka kollast ja mure-dat kartulit. „Aga eks see ole-neb ka sellest ,mida parasjagu süüa teha tahetakse, kas putru või salatit. Näiteks kui salatit, siis sobib Princess, sest see sort segamisel ei lagune. Satinast saab aga kergema vaevaga ja palju maitsvama pudru või püreesupi,” soovitas Eensaar.

Tu l u n d u s ü h i s t u p e a b tagama, et vanast saagist jagub uue ülesvõtmiseni. Ühistusse kuuluvad kartulikasvatajad too-davad aastas keskmiselt kokku 8000 tonni head söögikartulit, sellest Roosna-Alliku hoidlasse mahutab 5000 tonni, kuid igal liikmel on kodus ka oma hoidla. „Meil on arvestatud ligikaudsed kogused, mida meie lepingulised kliendid vajavad ja mis üle jääb, selle müüme nii-öelda vabale turule. Oleme kartulit müünud

ka Soome, Läti, Venemaale,” sel-gitas tootmisjuht.

Kuigi eelmise aasta ikal-dus tõstis kartuli hinda Vene-maal ja sealsed ülesostjad on koputanud vist iga Eesti kar-tulikasvataja uksele, pole TÜ Talukartul suurema tulu nimel oma saaki sinna maha müü-nud. Ta on truuks jäänud sise-turule, hoides hinna stabiil-sena ja tagades, et poes oleks kartul olemas. Üle-eelmisel aastal Nõmme turul avatud Kartulikaubamajas müüakse umbes viis protsenti toodan-gust. „Turu kliendil on suurem valik valida kartulit vastavalt maitsele, menüüle või kasva-tajale. Nõmme turult ostja on kindlasti teadlikum ja on oma lemmiku leidnud. Mõni nõuab ainult teatud kasvataja kasva-tatud kartulit ja määrav polegi sort. Meie püüame tagada ost-jatele nende lemmikud ja kas-vatada vahelduseks ka midagi uut. Nii on ka kasvatajal põne-vam,” selgitas Eensaar.

Foto: Signe Kalberg

Talukartuli tootmisjuht Aet Eensaar vaatab pakitud kartuli enne poodi saatmist üle.

kommEntaar

kaul nurm Eesti talupidajate keskliidu peadirektor

TÜ Talukartul on üks pare-maid näiteid põllumajandus-likust ühistegevusest, kus ühistute töö põhimõtted ja juhtimise printsiibid on täiel määral rakendatud. Ühistud on maailmas tuntud demo-kraatia põhimõtetest lähtuv ettevõtluse vorm, mis teenib oma liikmeskonna huve ja lahendab nende probleeme. On oluline märkida, et ühistu kasum jaotatakse liikmete va hel propor tsionaa lselt nende osalusele ühistu käi-bes ehk majandustegevuses, mitte sissepaigutatud kapi-tali järgi nagu aktsiaseltsides ning üldkoosolekul on igal liikmel üks hääl.

K a hj u k s p ole E e s t i s majanduslik ühistegev us väga laialt levinud. Kuigi talupidajad teadsid läänes tegutsevatest ühistutest, aga ka sõjaeelse Eesti ühistege-vuse kogemustest juba ühek-sakümnendate alguses, ei arenenud ühistegevus Eestis kuigi jõudsalt. Põhjuseid sel-leks leidub mitmeid. Rahvas uskus kapitali võimu rohkem kui ühistegutsemise edusse, kuid puudusid ka ühistute juhtimise oskused ja koge-mused.

Nüüdseks on asjad juba nihkunud pisut positiivse-

masse suunda. Posit i ivsed näited ühistegevuses, nagu TÜ Talukartul, aga ka TÜ E-Piim, on julgustanud talupidajaid asutama uusi ühistuid. Tek-kimas on üldine arusaamine sellest, et koos tegutsedes on võimalik edu saavutada ning saaduste töötlemise ja turus-tamise protsessis toodetud lisandväärtus ühistute kaudu tagasi suunata tootmise esma-tasandisse ehk ta l lu. Koos tegutsedes on võimalik luua turvatunne ja teineteist kaitsta ärimaailmas peituvate riskide eest.

Ühistegev us vajab suu-remat poliitilist tuge. Senini pole ühistegevus kui eriline ettevõtlusvorm olnud riikliku poliitika osa. Mitmed polii-tikud pole teadvustanud, et ühistegev ust saab eduka lt rakendada rahvusliku majan-duse kasvatamise eesmärgil. Kuid oluline on see, et ühistud võiksid pakkuda probleemi-dele lahendusi ja teenida liik-mete huve ka muudel elualadel kui põllumajandus.

Foto: Signe Kalberg

Pakkija Õnne Opivalovi käest käib läbi iga kartulipakk, mis poodi viiakse

8

Katri Klettenberg: hobused on meie pere elustiilRuudi-Jaani talus kasvatatakse ja õpetatakse välja väga häid sporthobuseid, pakutakse boksiteenust ja ratsutatakse palju.

Kristiina Viiron

Kümmekond silmapaari pöör-dub uudishimulikult sissetuli-jaid uudistama, kui Katri Klet-tenberg sporthobuste talli ukse avab. „Temal on täna tähtis päev,” osutab Katri noorele, kol-meaastasele täkule. „Ta läheb esimest korda paaritama.”

Kolme siinset hobust – Ulrike R-i, Bingot ja Agadezi – kodus ei ole, nemad on pereisa Gunna-riga Varssavis takistussõidu MK-finaalil. Enne võistlust aga tegid kõik neli kuu aega Hollandis trenni. „Hobune on vaja sama-moodi vormi viia nagu sportla-negi,” täheldab Katri. „Keegi ei võta hobust boksist ega vii otse võistlustele.”

Sama innukalt kui sportho-busedki, pöördub tulijate poole järgmine seltskond hobuseid koplis: paar poegimishakul mära, sälud ja ka üks vanur – tema on Klettenbergide tallu too-dud kostile oma vanaduspäevi veetma. Kokku elab Ruudi-Jaani talus Viljandi külje all 30 hobust. Oma talus elavad Klettenbergid kuuendat aastat, enne seda toi-metasid nad hobustega Vana-Võidus rendipinnal.

„Pead viis ühes tegema,” tõdeb perenaine Katri talu tegemistest kõneldes. Viis ühes tähendab hobuste, eelkõige väga heade sporthobuste kas-vatamist ja väljaõpetamist, boksiteenuse pakkumist teis-tele hobuseomanikele, ratsa-spordiga tegelemist – ratsuta-des ise ja õpetades noori rat-sasportlasi. Viimatimärgitule saab peagi senisest rohkem pühenduda, sest PRIA toega on kohe-kohe valmimas maneež, millest on Klettenbergid kogu aeg puudust tundnud. Lisaks hõlbustab maneež arvestavalt pereisa elu, kes praegu – siis kui ta muidugi võistlemiste vahelt kodus on – paneb viis-kuus hobust autole ja sõidab Heim-talisse treenima.

„Siis saame ka noori hobuseid paremini õpetada,” lisab Katri.

Maneeži valmimist ootavad nad tõesti pikisilmi.

Kõrgeim eesmärkKatri kinnitusel on hobused nende pere elustiil. Nii tema kui ka Gunnar on mõlemad lapsest saadik sadulas ja ehkki Katri on ülikoolis õppinud proviisoriks ja Gunnar loomaarstiks, on hobu-sed nende elus jäänud A-ks ja O-ks. Veterinaarina on Gunnar töötanud oma elus kolm kuud, Katri käib aeg-ajalt apteegis pro-viisoritele puhkepäevi andmas, et kutset mitte kaotada.

Kui ilm lubab, ratsutab Katri ise ka iga päev, sest hobused ei või jõude seista. Noored hobu-sed aga vajavad väljaõpet. „Ole-neb sellest, kas Gunnar ja Kertu (pere vanim tütar – toim) on kodus, sõidan kas kolme... viie... seitsme hobusega,” kirjeldab Katri ja tõdeb, et noore hobuse saduldamine ei ole kerge töö – äkilise iseloomuga tegelaste talt-sutamiseks on appi kutsutud ka vastavate kogemustega mehi.

Talus on lisaks pererahvale hobustega toimetamas tavaliselt veel kaks inimest. „Üks neist on meiega olnud 17 aastat – tema loeb juba Gunnari mõtteid ka,”

muheleb Katri, rõõmustades, et on saanud omale abiks tõeliselt head inimesed.

Müügiks on läinud hobused, kes nii oma talus sündinud ja üles kasvanud kui ka n-ö toori-kud ehk noored hobused, keda Klettenbergid on teistelt kasvata-jatelt ostnud ja välja koolitanud. Viimatimärgitud variant on Katri sõnul mõttekamgi, sest ostes kolm-neli aastat vana hobuse, võid talle juba peale vaadates aimata, kas temas on perspek-tiivi või ei. Oma talus sündinud varss tuleb aga nii ehk naa sadul-dada ja kui temast sporthobust ei saa, on võimalus müüa teda ehk hobihobuseks, mis aga pole nii äratasuv.

„Et kasvatada üks tõeliselt hea hobune, tähendab, et samal ajal kasvab kõrval ka palju teisi hobuseid,” tõdeb Katri, lisades, et eesmärk peab muidugi alati olema kõrgeim.

Auväärt sugupuuHobusega võistlusel osalemine teenib ühtlasi ka tema turunda-mise eesmärki – võistlustel on ju asjaosalistele kõige paremini näha, milleks hobu suuteline on.

Väga tähtis on ka hobuse

sugupuu. „Hobuseinimesed” juba teavad sugupuud, uurides, mille poolest üks või teine pas-siomaniku esivanem silma on paistnud.

Katri nendib, et vahel on aga hea hobune nagu loteriivõit ka, nagu näiteks Novesta, kellega Gunnar võitis maailmakarika finaalis 12. koha, ent algul ei paistnud temas suurvõistluste perspektiivi olema. Siiski on ja oli temas meeletu hing ja taht-mine hüpata.

Enamik Klettenbergide juu-res väljaõppe saanud ja seejä-rel ära müüdud hobuseid on ostetud Soome, mõnevõrra ka Venemaale. Eestisse müüdi vii-mane hobune kolm-neli aastat tagasi.

Eesti hobusekasvatajate murekohaks on arstiabi lünklik-kus. „Meie õnn, et meie lähedu-ses on Eesti kõige suurema koge-musega hobuste seemendaja ja günekoloog Ulvi Martin,” ütleb Katri. „Aga hobuste lonkamist Eestis diagnoosida ei osata.” Kohati on ravi välismaal Eesti omast soodsamgi, lisaks plussina veel sealsete arstide kogemused. Näiteks käis Gunnar sel põhju-sel kolmeaastase hobuse jalast luukildu välja võtmas hoopis Soomes.

Kevadsuvine aeg kulub pere-isal Gunnaril võistlemisele, kodus on ta siis harva käimas. Eesti rahvuskoondis kavatseb tänavu osa võtta kuueetapili-sest rahvuste karikast, mistõttu läheb Gunnari suvega tänavugi nii nagu alati.

Katri ise ei võistle, mis ei tähenda, et ta võistlustest üle-üldse kõrvale jääks. Võistlejaid – lisaks Gunnarile võistleb ka pere vanim tütar Kertu – on vaja ju saata, kaasa elada, toetada jne. „Hobused on kasvatanud kohu-setunde hästi suureks,” tõdeb ta. „Laiskus võib ju peal olla, aga ikka lähed ja teed. Eelmisel lau-päevalgi (19. märts – toim) tõu-sime kell kuus ja sõitsime võist-lustele.”

Hobused ON Klettenbergide elustiil.

hobukasVatus EEstisEesti ratsaspordi liidu peasekre-täri siim nõmmoja sõnul on Ees-timaal ligi 10 000 hobust. „hobusekasvatus annab tööd paljudele, mitte ainult neile, kes ratsutavad või tallis töötavad, aga ka näiteks heinategijatele, ürituste korraldajatele jne,” mär-kis nõmmoja. tulu annab tema sõnul eelkõige ratsaspordiga seotud tegevus. „see on üks alternatiivne tegevus maal,” tõdeb ta. „päris paljud on leidnud selles väljundi.”••„hobusekasvatus on sellest madalseisust, kuhu langesime üheksakümnendate keskpaigaks välja tulnud,” tõdeb Eesti hobu-sekasvatajate seltsi tegevdirektor krista sepp. „olukord on niisu-gune, et hobusekasvatusega on võimalik tegeleda, kui sa oled ette-võtlik, tunned aretust ja hobustega majandamist ning oskad oma hobuseid väärtustada.”•• ka sepp kinnitab, et ainuüksi aretustöö või ainult hobuste müü-giga rikkaks ei saa. „tuleb olla mitmekülgne ja rakendada või õpetada hobuseid oma oskustega teenima,” märgib ta. „ratsaspor-dis on muidugi nii, et mida lähe-male tipule jõuad ja mida paremad on tulemused, seda suuremad on panused, mida hobuste eest küsi-takse ja ka makstakse. Julgustan kõiki oma võimete kohaselt hobu-sekasvatusega tegelema ja kui ka kohalikele tõugudele makstavate toetustega arvestada, on võimalik maarjamaalgi häid tõuhobuseid kasvatada.”

••31.märtsilkell10Tartuskoolitus:noorkarjatervishoiukorraldamineveisekarjas http://avatudylikool.emu.ee/taiendope/tahtis••4.aprillilkell9PKIEerikaõppehooneauditooriumisC208aianduseosakonnateadusseminar••5.aprillilIda-VirumaalKirderannikukoostöökogu:Leader-meetmeinfopäev••7.aprillilToilavallamajasKirderannikukoostöökogu:Leader-meetmeinfopäev••7.–8.aprillilkell10Kuressaareskoolitus:piimakvaliteeditagaminelüpsikarjas http://avatudylikool.emu.ee/taiendope/tahtis/••8.aprillilkell10Pärnumaalinfopäev:metsa-japuidumõõtmine,harvestermõõtmine http://avatudylikool.emu.ee/taiendope/tahtis/••8.aprillilTallinnasinfopäev:piimaperioodivasikatetervishoid http://avatudylikool.emu.ee/taiendope/tahtis/••8.aprillilkell10Tartusinfopäev:toidusensoorneanalüüs http://avatudylikool.emu.ee/taiendope/tahtis/••8.aprillilTartuskell10infopäev:mesindushttp://avatudylikool.emu.ee/taiendope/tahtis/••8.aprillilkell11EMÜMetsamaja(Kreutzwaldi5,Tartu)ruumis1A5tulevikuenergiasihtkapitali projektilõpuseminar.Osalemissoovistandateadaaadressilelis.vollmer@emu.ee••12.aprillilJõhvisKirderannikukoostöökogu:Leader-meetmeinfopäev••11.–18.aprillilEestikodanikuühiskonnanädalhttp://kodanikuuhiskond.ee/kava••13.aprillilBaerimaja:(Veskitn4)maaülikoolikolmapäevaõhtud.ÜloNiinemetskutsubkaasa mõtlemateemal„Kuidastaimede„keel”mõjutabkliimat?”••14.–15.aprillil2011TartusLeader-foorum••14.aprillilkell10Pärnusinfopäev:praktilinemetsakasvatus http://avatudylikool.emu.ee/taiendope/tahtis/••15.aprillilkell9PKIEerikaõppehooneauditooriumC208aianduseosakonnateadusseminar

••15.aprillkell10Rakveresinfopäev:loomakaitseseaduserakendaminetapalindudekäitlemisel http://avatudylikool.emu.ee/taiendope/tahtis/••20.aprillilkell10.30Pollisinfopäev:puuviljadejamarjadetöötlemisseadmedväikeettevõtjale http://avatudylikool.emu.ee/taiendope/tahtis/••27.–29.aprillilVõrusjaJärvseljalkoolitus:endistepõllumaademetsastamine– ökonoomilisedjametsakasvatuslikudaspektidhttp://avatudylikool.emu.ee/taiendope/tahtis/••28.–29.aprillilRakvereskoolitus:piimakvaliteeditagaminelüpsikarjas••5.mailkell10Tartusinfopäev:tööohutuspõllumajandusettevõttes http://avatudylikool.emu.ee/taiendope/tahtis/••5.–6.mailPärnumaalkoolitus:riskijuhtimisepõhimõteterakendaminekarjatervise programmideshttp://avatudylikool.emu.ee/taiendope/tahtis/••5.–13.mailJärvamaal:koolituserametsaomanikele http://avatudylikool.emu.ee/taiendope/tahtis/••6.–8.mailEestiNäitustemessikeskusesmessAiandus2011••11.mailkell17Baerimaja(Veskitn4)maaülikoolikolmapäevaõhtud.RandoVärnikkutsub arutlemateemal„MaaeluvõimalikkusEestis?”.••12.–13.mailTartusmaaülikoolitehnikainstituudijataastuvenergiakeskusekoostööstoimub konverents„BiosystemEngineering”.http://bse.emu.ee/••12.mailTartuskell10infopäev:metsahindamisearvutusmetoodikadjahindamismudelid http://avatudylikool.emu.ee/taiendope/tahtis/••13.mailkell10Võrusinfopäev:piimaperioodivasikatetervishoid http://avatudylikool.emu.ee/taiendope/tahtis/••13.mailVõruskell10infopäev:lüpsilehmadepoegimiseelneja-järgnetervishoid http://avatudylikool.emu.ee/taiendope/tahtis/••19.–20.mailTartusjaJärvseljalkoolitus:metsadehooldaminejahooldusraied http://avatudylikool.emu.ee/taiendope/tahtis/••20.mailJärvseljalkell10infopäev:praktilinemetsakasvatus http://avatudylikool.emu.ee/taiendope/tahtis/

Sündmuste kalender

Elu Maal väljaandmist toetavad:KodanikuühiskonnaSihtkapital,EestiPõllumeesteKeskliit,MaaeluEdendamiseSihtasutus,EestiMaaülikool,EestiRatsaspordiLiit,EestiHobusekasvatajateSelts,EestiSporthobusteKasvatajateSelts,EestimaaTalupidajateKeskliitjaMaamajanduseInfokeskus.

•• sepa sõnul on hobuste arvu-kus viimastel aastatel Eestis suu-renenud, kuid hobukasvatus on otseselt peegelpildiks majanduse käekäigule. kui Eesti majandus on tõusuteel, elavneb hobuste turg ja neid noori peresid, kes oma lastele eesti või tori hobuse ostavad, on järjest rohkem. •• Ehs-l on viis haruseltsi:Eesti hobusekasvatajate haru-selts; tori hobusekasvatajate haruselts; Eesti raskeveo hobu-sekasvatajate haruselts; tra-keeni hobusekasvatajate haru-selts; araabia hobusekasvatajate haruselts.•• Eesti sporthobuste kasvata-jate selts ühendab hobusekas-vatajaid, kes püüavad kasutada järeltulijate saamiseks ka rah-vusvahelist genofondi (impor-tides välismaised täkkusid või nende spermat). Eshks kuulub ka maailma sporthobuste kas-vatajate Föderatsiooni. „rohkem kui kolmandik Eestis sündinud varssadest on sport-hobuste tõuraamatus,” tõdeb Eshks-i juhatuse esimees raigo kollom. •• kollomi sõnul on selts seisu-kohal, et kogu hobustega seotu Eestis peaks olema üks hobuma-jandus, mis ei elatu toetustest, vaid tasub tulevikus ilma nende-tagi ära. „püüame pidevalt tõsta hobuste kvaliteeti ja võita seeläbi turgu,” täpsustab kollom. „hobusekas-vatuse eesmärk peab olema vas-tata turu nõudmistele.”

www.ratsaliit.eewww.estsporthorse.ee www.ehs.ee

Foto: erakogu

Hea hobune on nagu loteriivõit