EKA tudengite poolt disainitud moodne telling

Röntgen

Konserveerimine

Uuringud maakirikutes–

MARTNA (19-20 mai 2017)

KARUSE –LIHULA (19-22 juuni 2017)

TÜRI (13-14 oktoober 2017)

KO

OL

I KUNST

KU

NS

TI KOOL

1–24

+ 17 reprot + 24 pilte tutvustavat, ühisele arutelule ärgitavat slaidiprogrammi

KANGELASE KUVAND Kalevipojast ja Tasujast

sõnas ja pildis

Tiina-Mall Kreem, PhD Eesti Kunstimuuseum – Kadrioru kunstimuuseum

tiina-mall.kreem@ekm.ee

AJALUGU PILDIS – PILT AJALOOS KUMUS 16.03 – 05.08.2018

PILDID ja MÄLUPAIGAD

lieu de mémoire, Erinnerungsort, place või realm of memory

Mälupaikade mõiste alla, mis sai populaarseks tänu Pierre Norale (1984–1992), mahuvad lisaks konkreetsetele kohtadele ajaloolised isikud ja sündmused, mälestuspäevad, mitmesugused tekstid ja pildid, kui need pakuvad rahvuse mälu loomiseks vajalikke tugipunkte.

OMAILM Vanemuine ja Kalevipoeg

UUTMOODI AUTENTSUSE OTSINGUD Soome-ugri ja baltisaksa pärand

OMA RIIK JA VABADUS Muistne vabadusvõitlus ja Vabadussõda

SAKSAVIHA JA KLASSIVÕITLUS Jüriöö ülestõus ja Mahtra sõda

REVOLUTSIONÄÄRID 1905. aasta revolutsioon ja 1940. aasta juunipööre

SÕJAKOGEMUSED JA AJALOORASKUS II maailmasõda ja okupatsioon

PROTEST JA VABANEMINE Rahuvõitlus ja enesemääramine

MUUSEUMITUND

KANGELASE KUVAND

7 klass ja gümnaasium

1,5 h tundi Muuseumipedagoog + iseseisev töö

Tööleht: veebist või muuseumist

OMAILM Vanemuine ja Kalevipoeg

SAKSAVIHA JA KLASSIVÕITLUS Jüriöö ülestõus ja Mahtra sõda

VANEMUINE

Laena mulle kannelt, Vanemuine! Kaunis lugu mõlgub meeles, Muistse põlve pärandusest Ihkan laulu ilmutada. Ärgake, hallid muistsed hääled! Sõudke salasõnumida, Parema päevade pajatust Armsamate aegade ilust!

Õpetatud Eesti Selts 1839

Friedrich Ludwig von Maydell (1795 – 1846)

Friedrich Robert Faehlmann (1798 – 1850)

1839?

.

Friedrich Ludwig von Maydell Vanemuise laul. 1840

Repro: Fählmann 1840

Eduard Magnus Jakobson Kaanekujundus väljaandele

„Wanemuine kandle heale“. 1869

Tõnis Grenzstein (1863–1916)

Vanemuise laul. U. 1892 Õli, papil, 184 x 165 cm

Eesti Kunstimuuseum M 358

KALEVIPOEG

Õpetatud Eesti Selts, 1855

KALEVIPOEG 1857 – 1861

Johann Köler Fr. R. Kreutzwald 1864 Õli, 92,5 × 53,5 cm AM G 4499

KALEVIPOEG või SUUR-TÕLL?

Friedrich Ludwig von Maydell Kalevipoja ja sarviku võitlus Sulejoonistus Repro: Kreutzwald 1954: 277

Aleksander Uurits (1888–1918) Kalevipoegade kiviheitmine. U. 1912 Pliiatsijoonistus, 23,3 x 26 cm Tartu Kunstimuuseum TR 236:1 B 51

August Jansen (1881–1957) Kalevi pojad kive heitmas

1914-1916 Guašš 31.2 cm x 65.6 cm

Eesti Kunstimuuseum M 3708

Kalevipoja kivikiske lood: http://www.folklore.ee/rl/folkte/myte/kalev/1.html

Linnade ja kirikute pihta visatud kivid: http://www.folklore.ee/rl/folkte/myte/kalev/6.html

Kalevite vanem venda Seadis sõna sõudevalle, Hakkas nõnda pajatama: "Siin on mõnus katsekohta, Paras liisuheite paika; Hiiest ilmub Taara silma, Vanaisa lahke vaade, Jõesta jumaliku vari. Laskem, vennad, liisku lüüa: Kes meist kolmest vendadesta Kodumaal saab kuningaksi, Isa riigi valitsejaks, Kalli rahva kaitsejaksi? Kes see kaugelt õnnekaupa Võõral maal saab voli võtma, Eluaset ehitama?"

Oskar Kallis (1892–1918) Kalevipoja kroonimine. 1915 Pastell, 45.2 x 50.8 cm Eesti Kunstimuuseum M 5522

Kristjan Raud (1865–1943) Kalevipoja kroonimine. 1935 Süsi Eesti Kunstimuuseum

Kalevipoeg Eesti kangelaseepos

Parandatud ja illustreeritud väljaanne

koolidele 1930

1935

Kristjan Raud Assamalla lahing. 1935 Süsi, 69.9 x 100 TKM B 1709

1942 1946

Alo Hoidre, Richard Sagrits, Ott Kangilaski Assamalla lahing. 1950

Süsi, guašš, leht 31,6 x 41 EKM G 6290

Sõjakulleri sõit (Sõjateadustajad) 1950 Süsi, guašš, leht 31,6 x 41 EKM G 6284.

Leonhard Lapin (sünd 1965) Ornament Kalevipoja ja sarvikuga. 1988

Õli, lõuend. 180 x 90 cm EKM M 6467

Alo Hoidre, Richard Sagrits, Ott Kangilaski Kalevipoeg Pihkavast lauda toomas. 1950

Joonistus, 40.4 x 30.3 cm. EKM G 6285

Oskar Kallis (1892–1918) Kalevipoeg laudu kandmas, 1914 Pastell 42.7 x 41 cm Eesti Kunstimuuseum M 553

… Kui ju kallis lauakoorem Kippus mehel kahanema, Lauad õlalt lõppemaie, Tungisivad sortsi pojad Käredamast′ kere peale, Püüdsid Kalevite poega, Kanget meesta kimbutada. Õnnelt hüüdis õigel ajal Paksemasta põõsastikust Peenikene piripilli, Õrnal helil häälekene: "Servitie, servitie, Kallis Kalevite poega!"

Kalevipoeg, kange meesi, Laskis lodja valmistada, Laeva teha hõbedasta, Kallimasta hõbekarrast, Õhukestest hõbelaudest. Laevalagi hõbedasta, Hõbekarrast laeva põrand, Laevamastid hõbedasta, Hõbekeedest laevaköied. "L e n n u k" pandi laeval′ nimeks, Et ta lendes lõhkus laineid.

Alo Hoidre, Richard Sagrits. Ott Kangilaski.

Lennuk. Sõit maailma otsa.

1950 Leht 32 x 41.5 cm

EKM G 6289

Kristjan Raud Kalevipoja sõit maailma otsa 1935 Süsi, leht 67.8 x 94.3 cm EKM G 1616

Välko Tuul Viikingite laevad. 1915 Tempera, 51 x 71.2 cm EKM M 5942

Elmar Kits Kalevipoja sõit maailma otsa (lõpetamata). 1962 Õli lõuendil 180,5 x 240,5 cm Eesti Kunstimuuseum M 4608

Lennuk 2002

Kristjan Raud Kalevipoja vaim valvel. 1903-13

Pliiats, guašš, 49 x 63 Eesti Kunstimuuseum G 4186

Leonhard Lapin Kalevi kojutulek. 1987 Akrüül, EKM M

Aga ükskord algab aega, kus kõik pirrud kahel otsal, lausa löövad lõkendama, küll siis ...

Kalevipoja õhtud 1870-1872

Sinimustvalge lipu õnnistamine 4. juuni 1884

Vabadussõtta minek 1918

Aleksander Bergmann (Vardi) seinapannoo EÜS majas Tartus. 1938

Hilda Kamdroni akvarellid, 1939? Postkaart. TÜ Kunstimuuseum

Keskel Jakob Hurt Vasakult: Heinrich Rosenthal, Andreas Kurrikoff, Johannes Kerg (Kerge) Hurdast paremal: Martin Wühner, Karl August Hermann, Martin Lipp

Pannoo tervikuna

Tänan tähelepanu eest!