EESTI UJUMISE AJALUGU 1910-2010

EESTI UJUMISE AJALUGU 1910-2010

1910 1. augustil peeti Pirital „Kalevi“ korraldatud ujumisvõistlused, kus oli kavas 50 ja 300

meetrised distantsid, viimase distantsi võitis Anton Õunapuu 7.47-ga. Võistlusujumise

ajastu Eesti pinnal oli alanud.

1911 Richard- Aleksander Tiswelt võistles esimese Eesti sportlasena Jaapanis, tulles

Nagasakis 10 km ujumises teiseks.

1912 mais avati Pirital spordiseltsi „Kalev“ maja, mille arhitekt oli Karl Burman. Samuti

valmis 8 meetri kõrgune vettehüppetorn. 22. augustil võitis Tiswelt Kotkas Euroopa

paremikku 50 m distantsil ajaga 29,5.

1913 Anton Õunapuu lõpetas Helsingi Ülikooli Võimlemise Instituudi ja asus tööle

elukutselise võimlemisõpetaja ja ujumise magistrina.

1914 spordiselts Tulevik alustas Viljandis kursuste korraldamist kergejõustikus ja ujumises,

mida juhatas Anton Õunapuu.

1915 toimusid üksikud ujumiskursused.

1916 ujumistegevus oli tagasihoidlik ning puuduvad kirjalikud ülestähendused võiduujumise

kohta.

1917 Karl Kleini juhtimisel korraldati suve jooksul kaks ujumiskursust. Pirita jõele ehitati 25-

meetrine ujula. „Kalevi“ juurde asutati veespordi osakond.

1918 juulikuus Pirita jõe basseinis korraldatud võistlustel ujus Arnold Ernesaks 100 m rinnuli

1.39,2-ga. Esmakordselt demonstreeriti Eestis veepallimängu.

1919 2.–3. augustil peeti esimesed meistrivõistlused Pirita jõele rajatud 50 meetri pikkuses

basseinis. Osales 53 ujujat neljast Tallinna spordiseltsist: Kalevist, Spordist, Valvajast ja

Tallinna Linna Poeglaste Reaalgümnaasiumi spordiringist. Tallinna esimese 25-

meetrise basseini rajasid kalevlased 1918. aastal Pirita jõele ülalepoole silda. Järgmise

aasta kevadel pikendati basseini 50 meetrini.

1920 10.–11. juulil peeti Antwerpeni olümpiamängude katsevõistlused Pirital Kalevi

basseinis. Suvi oli külm ja vihmane ning jõevee temperatuur üle kümne soojakraadi ei

tõusnud. Ujujate ajad olid olümpiale pääsuks nõrgad. Parima tulemuse saavutas

Johannes Eduard Lauba, kes ujus 200 m rinnuli ajaga 3.36,7.

1921 2.–3. juulil peeti meistrivõistlused Pirita jõel Kalevi ujulas, kus veetemperatuur oli 17

kraadi. Lühematel distantsidel toimusid ka eelujumised. „Võistlused midagi huvitavat

ei pakkunud, osavõtjaid oli vähe, tagajärjed nõrgad ja korraldus viletsa poole.

Kaalukam põhjus, miks veesport Tallinnas ei edene, on muidugi harjutamisvõimaluste

puudus ja seni, kuni linnal kõigile kättesaadavat ujumisbasseini ei ole, kiratseb

veesport meil edasi.“ (Eesti Spordileht 23. juulil 1921). Võistkondlik paremusjärjestus:

Tallinna Kalev, Tartu Kalev. Eesti spordiliit kinnitas esimesed Eesti ujumisrekordid.

1922 8.–9. juulil peeti meistrivõistlused Pirital Kalevi ujulas. Osavõtjaid oli 31. „Kõige

huvitavam selle päeva nummer oli 1000 meetri ujumine. [---] Kohe alguses võtsid

vennad Raigid vedamise oma kätte ja terve tee ei lasknud nad kedagi omale ligemale.

Esimesena tuli lõpu Herbert Raig (Tartu Kalev) 21 m. 4,5 sek., teisena Aleksander Raig

(Tartu Kalev) 21 m. 12,9 sek.“ (Postimees 10. juulil 1922). Võistkondlik

paremusjärjestus: Tartu Kalev, Tallinna Kalev, Akadeemiline spordiklubi.

19. detsembril moodustati EKRAVE liit (Eesti Kerge-, Raske- ja Veespordi Liit).

1923 14.–15. juulil peeti meistrivõistlused Pirital Kalevi ujulas. Võistlejad tulid Tallinnast,

Tartust ja Narvast. Võistkondlik paremusjärjestus: Tallinna Kalev, Tartu Kalev, Tartu

veespordi klubi.

1924 26.–27. juulil peeti meistrivõistlused Pirital Kalevi ujulas. Võistkondlik

paremusjärjestus: Tallinna Kalev, Tartu Kalev.

1925 1.–2. augustil peeti meistrivõistlused Pirital Kalevi ujulas. „Võistluste suur crack oli Cita

Tellmann, kes seliliujumise rekordajaga võitis. Tema kardetavam vastane Tresunova

eksis teelt ja ujus basseinist uhaga välja teisele poole kaldale.“ (Eesti Spordileht 6.

augustil 1925). Võistkondlik paremusjärjestus: Tallinna Kalev, Tartu veespordi klubi,

Akadeemiline spordiklubi.

1926 31. juulist 1. augustini peeti meistrivõistlused esimest korda Tartus Emajõe

ujumismajas Weesport, võisteldi 50-meetrises ujulas. Osavõtjaid oli 82. „Paistab silma,

et terve Eesti veesportline tegevus on koondunud kahte seltsi – Tallinna Kalevisse ja

Tartu veespordi klubisse –, kes omavahel õige tihedas konkurentsis. Pikemates maades

on tartlased kindlasti ees, lühemates aga näib Tallinnal rohkem ülekaalu olevat. Täiesti

uute meestena ilmusid esivõistlustele Kristjan Kangro ja Aleksander Sergejev, kes aga

end hästi maksma suutsid panna.“ (Postimees 3. augustil 1926). Võistkondlik

paremusjärjestus: Tallinna Kalev, Tartu veespordi klubi, Akadeemiline spordiklubi.

19. augustil asutati Budapestis (Ungari) Euroopa ujumisliiga (LEN).

1927 juunis astus EKRAVE liit rahvusvahelise ujumisföderatsiooni (FINA) liikmeks. FINA

asutati 19. juulil 1908 Londonis (Inglismaa).

6.–7. augustil peeti meistrivõistlused Tallinnas Pirital Kalevi ujulas. Esimest korda oli

ujujaid üheksast spordiseltsist. Osavõtjate rohkuse tõttu tuli pidada eelvõistlused

meeste 100 m vabalt- ja 100 m rinnuliujumises. Võistkondlik paremusjärjestus:

Tallinna ujujate klubi, Tartu veespordi klubi, Tallinna Kalev.

1928 3. märtsil avati pidulikult V. Voinovi saun-supelasutus Bassein, mis asus endise

kinoteatri Kasino ruumides Aia tänaval. See oli arhitekt Eugen Habermanni projekti

järgi rekonstrueeritud Eesti esimene sisebassein, mõõtmetega 19,2 × 4 meetrit.

5. märtsil moodustati EKRAVE liidu juurde veespordi osakond.

10. aprillil peeti Voinovi ujulas Eesti esimesed sisevõistlused. Evald Ernesaks ujus 50 m

vabalt ajaga 33,8 ja 300 m vabalt ajaga 5.46,8. Tema vend Voldemar Ernesaks ujus

100 m rinnuli ajaga 1.33,4. Boris Pertelson läbis 100 m selili ajaga 1.33,8.

3. juunil avati Tartus 50 meetri pikkune jõe poolt avatud ujula, mis rajati arhitekt

Arnold Matteuse projekti järgi linnast välja ülevoolu Emajõe vasakule kaldale. Hiljem

valmis üldujula kõrvale eraldi 25-meetrine bassein ning 11 meetri kõrgune hüppetorn.

18.–19. augustil peeti meistrivõistlused Tallinnas Pirital Kalevi ujulas. „Osavõtjaid oli

keskmiselt, kuid tagajärjed kujunesid kehvadeks. Muidugi on selles süüdi ka tänavune

ujumisele ebasoodus suvi, kuid ka üldiselt ei taha ujumine saavutuste suhtes kuigi hästi

edeneda.“ (Eesti Spordileht 31. augustil 1928).

1929 Juunis astus EKRAVE liit Euroopa ujumisliiga (LEN) liikmeks.

10.–11. augustil peeti X meistrivõistlused Tartus Emajõe 25-meetrises ujulas, kus

esimest korda selgitati välja paremik ka noorte seas. Osavõtjaid oli 70. „Mitu aastat

õige soigus seisnud ujumissport annab tänavu jälle elumärke. Üldine huvi ujumise

vastu on tõusnud, korraldatakse rohkesti kursusi, ujumisoskus on levinud ja uusi

ujujaid tulnud juurde.“ (Eesti Spordileht 17. augustil 1929). Võistkondlik

paremusjärjestus: Tartu veespordi klubi, Tallinna Kalev, Tallinna ujujate klubi.

1930 2.–3. augustil peeti meistrivõistlused Tallinnas Pirita jõel Kalevi 50-meetrises ujulas,

kus basseini oli jõe poolt täiendatud sillaga ja veeväli oli nööridega jagatud kahe meetri

laiusteks radadeks, nagu see välismaade basseinides oli. Osavõtjaid oli 89. “Noored,

kes läinud aastal veel mingit konkurentsi vanadele ei pakkunud, ei rahuldunud nüüd

vanade saavutuste kordamisega, vaid ületasid neid sarnase kergusega, mis oletada

lubab, et nad oma paremat veel näidanud ei ole.“ (Eesti Spordileht 8. augustil 1930).

Võistkondlik paremusjärjestus: Tallinna Kalev, Tartu veespordi klubi, Akadeemiline

spordiklubi.

1931 28. juunil võitis Euroopa rekordiomanik soomlane Toivo Reingoldt Pirital peetud

ujumisvõistlustel 200 m rinnuliujumise ajaga 3.04,1. Eesti parimana oli Artur Trahov

kolmas (3.21,3). Reingoldt tuli augustikuu lõpus Pariisis esimese soomlasena ujumises

Euroopa meistriks, läbides 200 m rinnuli ajaga 2.52,2.

25.–26. juulil peeti meistrivõistlused esimest korda Elvas Verevi järvele rajatud 25-

meetrises ujulas. Veetemperatuur oli 23 kraadi. Artur Trahov sai juba teist aastat

järjest pr Scheeli poolt parimale ujujale välja pandud eriauhinna. Võistkondlik

paremusjärjestus: Tallinna Kalev, Tartu veespordi klubi, Akadeemiline spordiklubi.

16. augustil alustas pikamaaujuja Aleksander Laas Kalarannast üle Soome lahe ujumist.

Veetemperatuur oli 12–13 kraadi. Ujumise esimene etapp lõppes 13 tunni ja 30 minuti

pärast Naissaarel. Ülejärgmisel päeval jätkas Laas ujumist ning jõudis Porkkala ja Salmö

vahelises väinas asuvale kaljusaarele, läbides 50 km 23 tunniga.

Septembris ilmus Erik Haameri 48-leheküljeline raamat „Crawli ujumine“. Autor

märgib, et raamatu eesmärk on tutvustada asjahuvilistele tolle aja populaarseimat

ujumisstiili – crawl’i – ja püüda äratada asja vastu huvi.

1932 30.–31. juulil peeti meistrivõistlused Tallinnas Pirital Kalevi ujulas. „Osavõtt oli

rõõmustaval viisil elav, eriti noorteklassis võrsub peale lubavaid tulevikumehi Tartust

ja Haapsalust.“ (Eesti Spordileht 1. augustil 1932). Võistkondlik paremusjärjestus:

Tallinna Kalev, Tartu veespordi klubi, Haapsalu Läänela.

1933 23. juulil võitis 21-aastane Erich Hellmuth Mõtlik kolmandat aastat järjest

traditsioonilistel Riia karikavõistlustel 1500 m vabaltujumise (23.31,2) ning talle anti

auhinnaks Riia linna hõbekarikas. Kui muidu oli hõbekarikas rändauhind, siis sel korral

sai Mõtlik selle endale päriseks.

5.–6. augustil peeti meistrivõistlused esimest korda Haapsalu lahele rajatud 50-

meetrises basseinis. Võistlustingimused olid rasked: puhus tugev tuul, oli lainetus ja

sadas vihma. Võistkondlik paremusjärjestus: Tallinna Kalev, Haapsalu Läänela,

Kuressaare spordiring. „Võistluste lemmikuks oli väikene Egon Rosenberg. Võistluste

peakohtuniku Kõppo sõnade järgi olevat ta suurimaid ujumise talente Eestis ja lähema

paari aasta jooksul võimeline lööma kõiki. Rosenbergi 50 m vabaltujumise tagajärg

31,6 on paremaid tänavu kodumaal.“ (Lääne Elu 9. augustil 1933)

1934 15. mail moodustati Tallinnas Eesti veespordi liit. Asutamise koosolekust võtsid osa

Tallinna Kalevi, Tartu veespordi klubi, Tallinna Noorte Meeste Kristliku Ühingu (NMKÜ),

Ülemaalise Eesti Noorsoo Ühenduse (ÜENÜ) Tallinna osakonna, Haapsalu Läänela,

Tallinna politseiklubi ja ÜENÜ Võimlemise Instituudi esindajad.

15.–16. juunil peeti Tallinnas I Eesti mängud. Võistluste ajal oli Pirital õhk jahe ja vesi

jões täiesti külm, nii et ujujad olid veest välja tulles päris sinised. „Laupäeva lõunal peeti

Pirital Kalevi basseinis lõppvõistlused ujumises, mida oli ilmunud jälgima umbes 500

pealtvaatajat. Vaatamata külmale veele saavutati teiste rahuldavate tagajärgede

kõrval veel üks hiigeltagajärg. Egon Rosenberg kattis 100 meetri vabaltujumise ajaga

1.07,9, mis senisest Eesti rekordist 0,6 sek. parem. Senine rekord – 1.08,5 – oli E.

Mõtliku nimel. Reedel eelvõistlusel kattis Rosenberg sama distantsi ajaga 1.08,4.“

(Päevaleht 18. juunil 1934). Maakondlik paremusjärjestus: Tallinn, Tartu, Saaremaa,

Läänemaa, Viljandimaa ja Tartumaa.

4.–5. augustil peeti meistrivõistlused Elvas Verevi järvel. Osavõtjaid oli registreeritud

80. „Haruldaselt ilus ilm tõi Elvasse võistlusi jälgima paartuhat inimest. Pühapäeval

püstitati uus Eesti rekord meeste 400 m vabaltujumises, kus pidasid kõva duelli uus

Haapsalu täht Egon Rosenberg ja vanameister Erich Mõtlik. Võitis Rosenberg ajaga

5.45,2, endine rekord Mõtliku nimel 5.48,7.“ (ajaleht Kaja 6. augustil 1934).

Võistkondlik paremusjärjestus: Tallinna Kalev, Tartu veespordi klubi, Haapsalu Läänela.

12. augustil peeti Pirital Kalevi basseinis esimene Eesti-Soome maavõistlus, mille

võitsid põhjanaabrid punktidega 45 : 25. „Esimene ujumismaavõistlus on põhjalikult

selgitanud meie ujumisspordi nõrgad küljed. Pandagu see kõrva taha ja suunitagu suur

tähelepanu nõrkuste väljaarstimisele.“ (Eesti Spordileht augustis 1934).

1935 5. jaanuaril registreeriti siseministri otsusel Eesti Veespordi Liidu põhikiri.

21. juulil läbis Pirital NMKÜ 25 m basseinis Egon Rosenberg (a-st 1936 Roolaid) 100 m

vabalt ajaga 1.03,1. Selle tulemusega täitis ta esimese Eesti ujujana kuldujuja normi.

Kevadel kinnitas Eesti veespordi liit ujujate ergutamiseks ja silmapaistvate saavutuste

taotlemiseks normid, mille täitmisel antakse ujujale kuldujuja erimärk.

3.–4. augustil peeti meistrivõistlused Pirital Kalevi ujulas. „Esivõistlused, mis nii

tagajärgede kõrguselt kui ka osavõtjate arvult kujunesid seni olnuist suurimaks. Üllatusi

ja häid resultaate tuli kõigil aladel.“ (Eesti Spordileht augustis 1935). Võistkondlik

paremusjärjestus: Tallinna Kalev, Tallinna NMKÜ, Tartu veespordi klubi.

11. augustil peeti Turus teine Eesti-Soome maavõistlus, mille võitsid soomlased

39 : 31. 16-aastane Egon Rosenberg ujus 25-meetrises välisujulas 400 m vabalt ajaga

5.08,9, mis oli Euroopa hooaja edetabelis seitsmes tulemus. Euroopa rekord 4.47,0

kuulus prantslasele Jean Taris’le, ujutud 16. aprillil 1931 Pariisis.

1936 19. juulil kaotas Eesti ujumiskoondis Pirital peetud kolmandal Eesti ja Soome

maavõistlusel põhjanaabritele 34 : 36, kusjuures meeste konkurentsis võitsid kindlalt

eestlased 23 : 17. Egon Roolaid (Rosenbrg) võitis 100 m ja 400 m vabalt ning Ernst-Emil

Volke seliliujumise.

25.–26. juulil peeti meistrivõistlused Pirital Kalevi ujulas. „Võistluse üllatusliku

tagajärjega tuli toime noor tartlanna Hilja Freiman, ujudes 200 m rinnuli uue

rekordajaga 3.27,2, millega ta ühtlasi sai meie esimeseks naiskuldujujaks. Freiman on

seega teine kuldujuja Eestis, kuna teatavasti enne teda on kuldujujaks saanud ainult E.

Roolaid.“ (Postimees 27. juulil 1936). Võistkondlik paremusjärjestus: Tallinna Kalev,

Tartu veespordi klubi, Tallinna NMKÜ.

8.–15. augustini peeti Berliinis (Saksamaa) XI olümpiamängud, kus esimeste Eesti

olümpiaujujatena võistlesid Egon Roolaid ja Boris Roolaid.

8. augustil startis Egon Roolaid esimese Eesti ujujana olümpiarajal. 45 ujuja

konkurentsis jagas ta 100 m vabaltujumises ajaga 1.01,5 20.–21. kohta.

12. augustil võistles Egon Roolaid 400 m vabaltujumise eelujumises. Ta tegi

tugeva ujumise ja lõpetas neljandana. Kahjuks jäi kohtunike süül Roolaidi aeg

ainsana fikseerimata ning nii puudub tema nimi ametlikust lõpuprotokollist.

„E. Roolaidi kaks võistlust Berliini olümpiamängudel olid tema senises

ujumiskarjääris nii tagajärgede poolest kui ka esinemistubliduselt kõige

paremad. Mees kindlasti on tulevikus meil üheks arvestatumaks

olümpialootuseks.“ (Aleksander Antson „Berliini olümpiamängud 1936“).

13. augustil tegi oma olümpiastardi Boris Roolaid. Ta lõpetas 100 m

seliliujumise 29. kohaga, aeg 1.21,1.

16. augustil avati Nõmmel 50-meetrine kuue rajaga välisujula ja kohvikuhoone. Selleks

et ujula vesi oleks vajaliku temperatuuriga, läbis Rõõmuallika vesi neli

eelsoojendusbasseini, kusjuures vee pehmendamiseks ja hapnikusisalduse tõstmiseks

olid rajatud kunstlikud kosed (kokku langes vesi kuuel korral). Projekti koostas arhitekt

Tõnis Mihkelson, kes oli valminud ujulakompleksi omaniku Johan Musta üks peamisi

toetajaid ja julgustajaid. Pidulikul avamisel oli pealtvaatajaid üle 3000.

1937 12. juunil avati Kadriorus noortepargis kolm ujulat, võistlusujula oli 25-meetrine ja

seitsme rajaga. Ujulad lammutati 2007. aastal, säilitati ainult ajalooline liurenn, mille

ette ehitati suur liivakast kui sümbol kunagisest laste sulistusbasseinist.

18. juulil peeti Pirita jõel Kalevi basseinis esimene Eesti-Läti maavõistlus, mille võitsid

eestlased punktidega 59 : 31.

31. juulist 1. augustini peeti meistrivõistlused Haapsalu lahes, kus veetemperatuur oli

17 ja õhusooja vaid 13 kraadi ning lahel tugev lainetus. Võistlusest võtsid osa 130 ujujat

11 organisatsioonist. Võistkondlik paremusjärjestus: Tallinna Kalev, Tallinna NMKÜ,

Haapsalu Läänela.

8. augustil võitis Soome koondis Viiburis peetud IV Eesti-Soome maavõistluse 39 : 31.

Meie meesujujad olid põhjanaabritest paremad punktidega 22 : 18. Kahe alavõiduga

oli meie edukaim Egon Roolaid.

1938 19. juunil lõppes NMKÜ Koitjärve laagris Eesti veespordi liidu korraldatud ujujate

kümnepäevane ühislaager, mida juhendas olümpiavõitja ja mitmekordne

maailmarekordimees Arne Borg Rootsist.

24. juulil lõppes Eesti-Soome V maavõistlus Tallinnas soomlaste võiduga 41 : 29. Kolm

alavõitu saavutas Egon Roolaid.

6.–7. augustil peeti meistrivõistlused Elvas Verevi järvel. Osavõtjaid oli 120. Mitmel alal

oli võistlus õige pinev ja publik elas vaimustatult kaasa. Eriti tasavägine oli võistlus

200 m rinnuliujumises, kui esimest korda Eesti ajaloos ujusid kolm meest selle distantsi

läbi vähem kui kolme minutiga. Oma esimesed Eesti meistritiitlid võitis 15-aastane

tartlanna Nora Neumann (aastast 1950 Kutti), olles kiireim 400 m vabaltujumises ja

100 m seliliujumises. „Meistrivõistluste tagajärjed kujunesid pinevas konkurentsis igal

alal rekordiliseks. Võistlustules olid kõik Eesti neli kuldujujat, kellele lisaks tõusis

pühapäeval viiendaks kuldujujaks Eestis Alma Rennu-Reial (õige on Reier – T.V.), kes

kattis 100 m vabalt ajaga 1.19,8, mis on ühtlasi uus rekord. [---] Võistluste parim oli

Eesti esimene kuldujuja Egon Roolaid, kes püstitas neli Eesti rekordit ja tuli

kolmekordseks meistriks. E. Roolaidi hiilgavaim tulemus on 100 m vabaltujumise aeg

1.01,3, mis on 0,2 sek. võrra parem tema Berliini olümpial püstitatud Eesti rekordist.“

(Päevaleht 8. augustil 1938). Võistkondlik paremusjärjestus: Tallinna Kalev, Tartu

veespordi klubi, Tallinna NMKÜ.

14. augustil peeti II Eesti-Läti maavõistlus Riias Kiši järve basseinis. Eestlased

saavutasid kõik alavõidud ning maavõistlus võideti 66 : 34.

1939 16.–17. juunil peeti Tallinnas II Eesti mängud. Võisteldi Pirital Kalevi ujulas. Kolm

alavõitu sai Egon Roolaid, 100 m vabalt läbis ta ajaga 1.02,4.

23. juulil võitsid Lappeenrannas peetud VI Eesti ja Soome maavõistluse soomlased

45 : 25. Eesti ujujatest võitis ainsana Egon Roolaid, olles ülekaalukalt kiireim 100 m ja

400 m vabaltujumises.

30. juulil võitis Eesti koondis Pirital III Eesti-Läti maavõistluse 64 : 41. Eestlased olid

võidukad kõigil kavas olnud kaheksal distantsil. 400 m vabaltujumise võitis tulevane

laulukuulsus Georg Ots ajaga 5.50,6.

5.–6. augustil peeti XX meistrivõistlused, seekord esimest korda Nõmmel Mustamäe

50-meetrises välisujulas. Võistlustest võttis osa 65 ujujat. „Tagajärjed vaatamata

tasavägisele konkurentsile jäid üldiselt keskpärasteks. Möödunud aastal ületati

meistrivõistlustel kümme Eesti rekordit, kuid tänavu ainult üks rekord väheharrastatud

800 m distantsil, võetuna 1500 m vabaltujumise vaheajana – 12.39,2. Selle rekordi

püstitajaks oli Tallinna NMKÜst Georg Ots, kes tõusmas järglaseks Egon Roolaidile.“

(Päevaleht 7. augustil 1939). Võistkondlik paremusjärjestus: Tallinna Kalev, Tallinna

NMKÜ, Tartu veespordi klubi.

Oktoobris ilmus sarjas „Spordi suurraamat“ 92-leheküljeline „Ujumine“, mille koostas

Ardo Tarem, kaastööd tegid Henry Ambel, Evald Ernesaks, Eduard Hakkaja, Anatoli

Havist, dr Alfred Hirv, Karl Klein, Erich Hellmuth Mõtlik, Herbert Rachmann, Vladimir

Raudsepp, Egon Roolaid, Andrei Sephans ja Ernst-Emil Volke.

1940 1. jaanuaril kuulus Eesti veespordi liidu liikmete nimestikku tegevliikmetena 15 ja

huviliikmetena 13 organisatsiooni.

3.–4. augustil peeti meistrivõistlused Elvas Verevi järvel. Vee soojus järvebasseinis oli

23 kraadi. Võistlustest võttis osa ligi 80 ujujat, kelle tase paranes aasta-aastalt.

Võistluste parim meesujuja oli Euroopa tasemega Egon Roolaid, kes püstitas uued

rekordid 1000 m ja 1500 m vabaltujumises, misjärel kuulusid kõik kaheksa Eesti

vabaltujumise individuaalalade rekordit talle. Vabaltujumise olümpiadistantside

rekordid olid 100 m 1.01,1; 200 m 2.21,4; 400 m 5.06,8 ja 1500 m 22.26,4.

„Teateujumises 4 × 200 m oli äge rebimine Tallinna NMKÜ ja Tallinna Kalevi vahel.

Viimases vahetuses oli kalevlaste ankrumees E. Roolaid stardis 28 m taga, kuid kaotas

võitja meeskonna ankrumehele ainult poole käelöögi võrra. Selles tugevas võistluses

saavutas NMKÜ koosseisus N. Kõrge, V. Arusoo, I. Saarne ja G. Ots uue Eesti rekordi –

10.34,4, endine rekord 10.41,7 oli Tallinna Kalevi nimel.“ (Postimees 5. augustil 1940).

Võistkondlik paremusjärjestus: Tallinna Kalev, Tallinna NMKÜ, Tartu veespordi klubi.

18. augustil peeti Riias IV Eesti-Läti maavõistlus. Egon Roolaid kroolis 100 meetrit ajaga

1.00,0, kuid paraku oli Kiši järve bassein 45 cm lühem kui tarvis. Maavõistluse võitis

Eesti punktidega 66 : 38.

20. augustil peeti Kaunases I Eesti-Leedu maavõistlus, mille võitis Eesti punktidega

66 : 38. See oli Egon ja Boris Roolaidi viimane võistlus Eesti koondises.

24. detsembril läksid Eesti Veespordi Liidu funktsioonid üle Eesti NSV

Rahvakomissaride Nõukogu juurde asutatud Kehakultuuri- ja Spordikomiteele.

24. detsembril natsionaliseeriti Mustamäe supelasutus, mis läks Tallinna Linna

Hotellitrusti haldusse.

1941 22. juunil puhkenud Saksa – Nõukogude Liidu sõda tähendas Eesti muutumist kahe

vaenupoole omavahelise arveteõiendamise tallermaaks. Ajalugu ja saatus on eesti

rahvale andnud karmi ülesande rajada oma kodu ida ja lääne kokkupuutepiirile. Ujujad

valmistusid suvisteks võistlusteks. 12. ja 13. juulil pidid toimuma Viljandis Eesti

meistrivõistlused, kuid sõja tõttu jäid need pidamata ning paljudel noormeestel tuli

siirduda rindele.

27. juulil mobiliseeriti vennad Roolaidid Venemaa tagalasse. Nad surid hiljem

vangilaagris.

1942 1.–2. augustil peeti meistrivõistlused Tartus Emajões. „90 osavõtja seast saavutati

paremaid tagajärgi naiste 200 m rinnuliujumises, kus tartlane Ingrid Lenzius võitis

kuldujuja Ruth Käsnapuu aegadega 3.20,0 ja 3.21,8.“ (Eesti Sõna 5. augustil 1942).

Võistkondlik paremusjärjestus: Tallinna Estonia, Tartu Kalev, Tallinna Kalev.

1943 7.–8. augustil peeti meistrivõistlused Nõmmel Mustamäe välisujulas. Osavõtvaid

organisatsioone oli üllatavalt rohkesti – 10. Võistkondlik paremusjärjestus: Tallinna

Estonia, Tallinna Kalev, Tartu Kalev.

1944 5.–6. augustil peeti meistrivõistlused Tartus Emajõe 25-meetrises ujulas. „Ujujate read

on hõrenenud, paljud on loobunud sportimisest, paljudel puuduvad võimalused

korralikuks treeninguks ja võistlustest osavõtmiseks. Noorte järelkasv, eriti

meesportlaste seas, ei jõua tekkinud lünki täita.“ (Postimees 7. augustil 1944).

Võistkondlik paremusjärjestus: Tallinna Estonia, Tallinna Kalev, Tartu Kalev. Eesti

meistritiitlid võitnud Ingrid Lentsiusele, Georg Vržesnevskile, Viktor Arusoole ja Julius

Kangurile jäid need ujumised Eestis viimaseks, nagu ka varasematele meistritele Ruth

Katharina Käsnapuule ja Gert Vellnerile, kes kõik õige pea Eestist jäädavalt lahkusid.

1945 20. aprillil tuli Peeter Saar esimese Eesti ujujana NSV Liidu meistrivõistlustel medalile,

võites Moskvas 300 m vabaltujumises ajaga 3.58,0 pronksmedali.

30.–31. juulil peeti meistrivõistlused Tallinnas Mustamäe välisujulas. „Tulemused

kujunesid üldiselt keskpäraseks, kuna Mustamäe basseini raske rabavesi takistab

tunduvalt tippsaavutuste püstitamist. Ka on ujula halvas seisukorras. [---] Rida noori

omab eeldusi kujuneda peagi ENSV parimateks.“ (Õhtuleht 31. augustil 1945).

Võistkondlik paremusjärjestus: Dünamo, Kalev.

30. novembril viidi Mustamäe basseinid spordiseltsi Kalev alluvusse.

1946 4. veebruaril anti saunade trusti valduses olnud Aia tänava saunbassein vabariikliku

kehakultuuri ja spordikomitee käsutusse. Ammune unistus – siseujula ujujatele – sai

teoks.

27. veebruaril moodustati Tallinnas Eesti NSV Veespordisektsioon.

14. juulil peeti Kalevi meistrivõistlused Mustamäe välisujulas. Georg Ots võitis 400 m

vabaltujumise ajaga 6.49,8, mis oli tema viimane võistlus veerajal. Edasi pühendas

Georg Ots end lauljakarjäärile.

25.–28. juulini peeti meistrivõistlused Elvas Verevi järvel. Osa võttis 104 ujujat.

Esimesed sõjajärgsed rekordid annavad tunnistust taseme tõusust. Rekordeid

püstitasid dünamolased Hilja-Rosilda Kumm ja Endel Edasi. Mõlemad rekordipüstitajad

olid Elvas omaette klass: 26-aastane Kumm võitis individuaalselt kuus ja 19-aastane

Edasi neli meistritiitlit. Võistkondlik paremusjärjestus: Dünamo, Kalev, Ülikooli

Spordiklubi.

1947 6. juulil peeti pikamaaujumise meistrivõistlused Pirita jõel. Meeste võistlusmaa pikkus

oli 2 km ja naistel 1 km. Meistriteks ujusid end Endel Edasi (32.33,0) ja Elisabet

Võborova (21.34,0).

22.–26. juulini peeti meistrivõistlused Tallinnas Mustamäe välisujulas. Osavõtjaid oli

158. Tulemused olid üldiselt nõrgemad kui eelmisel aastal. Võistkondlik

paremusjärjestus: Dünamo, Kalev.

1948 Märtsis anti käiku Emajõe sauna bassein, tänu millele paranesid tartlaste talvised

harjutamisvõimalused.

27.–29. juulini peeti meistrivõistlused esimest korda Viljandi järvele rajatud 25-

meetrises ujulas. Veetemperatuur oli 23 kraadi, osales 118 ujujat. Võistkondlik

paremusjärjestus: Kalev, Dünamo, Spartak.

Detsembris anti Endel Edasile, Gunnar Päronile ja Endel Pressile esimeste Eesti

ujujatena Nõukogude Liidu meistersportlase tiitel.

1949 1. jaanuarist jõustus FINA määrus, mis kehtis täpselt neli aastat. Sel perioodil startisid

liblik- ja rinnuliujujad küll ühises konkurentsis, kuid kogu võistlusmaa tuli läbida valitud

ujumisviisis. Üleminek ühelt mooduselt teisele tõi kaasa diskvalifitseerimise.

27.–29. juulini peeti XXX meistrivõistlused Elvas Verevi järvel. Õhutemperatuur oli 18

kraadi, vesi 21 kraadi. Kuigi stardipukkidele astus üle kahesaja ujuja, ei olnud

meistrivõistlustel kohal kõiki: puudus oma spordiühingu üleliiduliste võistlustega

seotud dünamolaste ja spartaklaste paremik. Kalevlastele olid niiviisi jäetud vabad

käed. Võistkondlik paremusjärjestus: Kalev, Dünamo.

7. augustil ujus Bakuus Eesti meeskond koosseisus Igor Osipov, Gunnar Mägi, Endel

Press ja Gunnar Päron 4 × 200 vabalt esimest korda alla kümne minuti, aeg 9.47,8.

10. augustil ujus Endel Press Bakuus esimese eestlasena 1500 m vabalt alla 21 minuti,

läbides võistlusmaa ajaga 20.42,5.

24. augustil ujus Endel Press Bakuus uue Eesti rekordi 400 m vabaltujumises (5.01,8),

ületades nii 1938. aastast Egon Roolaidile kuulunud rekordaja 5.06,8.

25. augustil saavutas 20-aastane Endel Edasi esimese Eesti ujujana NSV Liidu

meistrivõistlustel esikoha, võites Bakuus 400 m rinnuliujumise ajaga 5.57,2.

1. novembril avati Tallinnas normaalpikkusega basseiniks (25 m) ümber ehitatud vana

Aia tänava siseujula.

1950 17. märtsil kroolis Gunnar Päron Aia tänava ujulas esimese eestlasena 100 meetrit alla

ühe minuti – 59,9.

19. aprillil tuli 22-aastane Anne Reintam esimese Eesti naisujujana NSV Liidu

meistrivõistlustel kuldmedalile, võites Moskvas 400 m seliliujumise ajaga 6.11,0.

1.–2. mail peeti Aia tänava kitsukeses ujulas esimene ajalehe Noorte Hääl

karikavõistlus.

23.–25. juulini peeti meistrivõistlused Elvas Verevi järvel. Õhutemperatuur oli 24

kraadi, vesi 21 kraadi. Võistkondlik paremusjärjestus: Kalev, Dünamo, Spartak.

1951 14.–16. juulini peeti meistrivõistlused esimest korda Võrus Tamula järvele rajatud 25-

meetrises ujulas. Osavõtjaid oli 150. Võistkondlik paremusjärjestus: Kalev, Dünamo,

Spartak.

30. augustil ujus Gunnar Mägi Kiievis esimese eestlasena 1500 m vabalt alla

kahekümne minuti, saades ajaks 19.56,6.

1952 22. jaanuaril ujus Vilma Laanemaa Tallinnas esimese Eesti naisena 400 m vabalt alla

kuue minuti – 5.59,5.

26. juulist 3. augustini peeti Helsingis (Soome) XV olümpiamängud. Nõukogude Liidu

olümpiaesindusse kuulusid Endel Edasi ja Endel Press.

26. juulil ujus Endel Edasi 100 m vabalt ajaga 59,8, jagades nii 18.–19. kohta.

31. juulil saavutas Endel Press 1500 m vabaltujumises 27. koha ajaga 20.11,7.

5.–6. detsembril peeti meistrivõistlused esimest korda talvel ja siseujulas, sest suvel

olid looduslikud veekogud võistlemiseks liiga jahedad. Võisteldi Aia tänava 25-

meetrises kahe rajaga basseinis, stardis oli 150 ujujat. Võistkondlik paremusjärjestus:

Kalev, Ülikooli Spordiklubi, Dünamo.

1953 1. jaanuarist jõustus FINA otsus lugeda rinnuli- ja liblikujumine erinevateks

ujumisstiilideks.

24.–26. juulini peeti meistrivõistlused Elvas Verevi järvel. Osavõtjaid oli 130. Esimest

korda selgusid Eesti meistrid 4 × 100 m kombineeritud teateujumises. „Noorte

tõeliseks triumfiks kujunesid 1953. aasta Eesti NSV esivõistlused ujumises. Esimest

korda võitsid vabariigi tšempioni austava nimetuse kolmteist ujujat, kellest

noorteklassi kuulus kuus!“ (Kehakultuur 1953, nr 22). Võistkondlik paremusjärjestus:

Kalev, Dünamo.

11. augustil võitis Endel Press Bukarestis (Rumeenia) toimunud IV rahvusvahelistel

noorsoo- ja üliõpilasfestivali spordimängudel 1500 m vabaltujumises hõbemedali (aeg

19.10,1) ja Endel Edasi 100 m vabaltujumises pronksmedali (aeg 58,8).

1954 1. veebruaril avati pärast kapitaalremonti Aia tänava siseujula.

14. märtsil ujus Endel Edasi Aia tänava ujulas 400 m kompleksi ajaga 5.34,5.

Maailmarekord 5.31,0 kuulus rootslasele Jan Andsbergile, ujutud 29. novembril 1953

Lundis (Rootsi).

19.–21. juulini peeti meistrivõistlused Elvas Verevi järve 50-meetrises ujulas.

Osavõtjaid oli 112. Võistkondlik paremusjärjestus: Kalevi I, Dünamo, Kalevi II.

22. augustil lõppes Leningradis esimene üleliiduline koolinoorte spartakiaad. Eesti

tütarlapsed võitsid seitsmest distantsist viis. Ulvi Voog võitis 100 m vabaltujumise

(1.12,0), Mare Lill 100 m seliliujumise (1.24,2) ja Marin Olmari 200 m rinnuliujumise

(3.10,5). Kiiremad oldi ka 4 × 100 m vabaltujumises ja 4 × 100 m kombineeritud

teateujumises.

31. augustist 5. septembrini peeti Torinos (Itaalia) VIII Euroopa meistrivõistlused.

Esimese eestlasena startis Euroopa meistrivõistlustel Endel Press, kes saavutas 1500 m

vabaltujumises ajaga 19.17,6 viienda koha.

24. septembril ujus Minskis Eesti naiskond koosseisus Vilma Laanemaa-Soosaar, Elvi

Naaber, Vaike Strandberg ja Ulvi Voog 4 × 100 m vabalt esimest korda alla viie minuti,

saades ajaks 4.57,4.

1955 23. aprillil ujus Ulvi Voog Moskvas esimese eestlannana 100 m vabalt alla 1.10, saades

ajaks 1.09,8.

28.–30. juulini peeti meistrivõistlused Tallinnas Mustamäe välisujulas. Osavõtjaid oli

98. „Enamiku tagajärgede tase oli tunduvalt kõrgem kõigi varem peetud Eesti NSV

ujumisesivõistluste tagajärgedest.“ (Kehakultuur 1955, nr 16). Võistkondlik

paremusjärjestus: Dünamo, Kalev, Spartak. Võistluste peakohtunik Hans-Otto

Vielhaacki arvamus: „Kuna ujula ei ole sobiv, siis planeerida edaspidi võistlusi mujale.“

1956 4. veebruaril tähistas ujujate aktiiv Tallinna siseujula X aastapäeva. Tähtpäeva puhul

toimunud võistlustel püstitas Endel Press uue rekordi 400 m vabaltujumises – 4.40,7.

5.–8. juulini peeti meistrivõistlused Elvas Verevi järve 50-meetrises ujulas. Ilmad olid

pahurad ja kurjalt külmad ning taevas aina vesistas. „Viimasel ajal iseloomustab meie

paremiku treeningut üldine treeningkoormuse tunduv tõus. Kunagi varem pole kaetud

treeningutel nii palju kilomeetreid kui käesoleval aastal. Tänu sellele on tänavu oma

tulemusi tunduvalt parandanud U. Voog, M. Väljak, E. Kirss, B. Pissarev, E. Uusmees, A.

Roosiorg ja teised. Kuid seejuures pole veel kõik ammendatud.“ (Kehakultuur 1956, nr

15). Võistkondlik paremusjärjestus: Dünamo, Spartak, Kalev.

12. oktoobril ujus Eve Uusmees esimest korda alla kolme minuti, läbides Moskvas

200 m rinnuli ajaga 2.59,7.

1957 1. maist registreeritakse kooskõlas FINA otsusega maailmarekorditeks ainult need

tulemused, mis ujutakse 50-meetrises või 55-jardises ujulas. Samast kuupäevast

annulleeriti lühikeses basseinis ujutud maailmarekordid.

28. juunist 1. juulini peeti meistrivõistlused esimest korda Tõrvas Vanamõisa järvele

rajatud 50-meetrises ujulas. „Esivõistluste kõige meeldejäävamaks ja haaravamaks

sündmuseks oli meeste 100 m vabaltujumise finaal. Heatasemeline, tasavägine ja

pinev oli see võistlus algusest lõpuni. Kuni 80 meetrini ei suutnud ükski võistleja

teistest ette rebida. Lõpuspurt. Marulise tempoga rebis teistest lahti vanameister

E. Edasi. Kuid ülejäänud võistlejad jõudsid finišisse kõige napimate vahedega.“

(Kehakultuur 1957, nr 14). Võistkondlik paremusjärjestus: Dünamo, Spartak, Kalev.

16.–17. juulil peeti Helsingi olümpiaujulas VII Eesti-Soome maavõistlus, mille võitsid

esimest korda eestlased punktidega 85,5 : 67,5.

17. juulil ujus Endel Press Helsingis 1500 m vabalt alla üheksateistkümne

minuti, aeg 18.58,2.

29. juulist 10. augustini peeti Moskvas VI rahvusvahelised noorsoo- ja üliõpilasfestivali

spordimängud. Kolm kuldmedalit võitis Ulvi Voog: ühe kuldmedali võitis ta

individuaalalal, ujudes 100 m vabalt ajaga 1.06,7, ning kaks kuldmedalit NSV Liidu

naiskonnas 4 × 100 m vabaltujumises ja 4 × 100 m kombineeritud teateujumises.

Hõbemedali võitis Eve-Mai Uusmees, ujudes esimest korda pikas ujulas 200 m rinnuli

alla kolme minuti – 2.59,4.

1. augustist kinnitati NSV Liidus üleliidulisteks rekorditeks ainult 50 meetri ujulas

saavutatud tulemused. Sama reeglit järgiti ka Eesti rekordite kinnitamisel.

1.–3. septembrini peeti Pariisis (Prantsusmaa) ülemaailmsed üliõpilasmängud. Ulvi

Voog võitis kaks kuldmedalit, ujudes 100 m vabalt ajaga 1.06,9 ja 400 m vabalt ajaga

5.32,6.

13. septembril ujus Eve-Mai Uusmees Leipzigis (Saksa DV) 200 m rinnuli ajaga 2.56,0,

mis oli sel hooajal maailma kuues tulemus.

14. septembril läbis Eve-Mai Uusmees Leipzigis 100 m rinnuli ajaga 1.21,6 – ainult 0,5

sekundit jäi puudu kaks kuud varem hollandlanna Ada den Haani püstitatud Euroopa

rekordist. Nõukogude Liidu rekordina püsis tulemus 4. aprillini 1963, kui selle ujus üle

tulevane olümpiavõitja Galina Prozumenštšikova. Eesti rekordina püsis see tulemus

1972. aastani.

1957. aasta Eesti parimaks sportlaseks valiti esimese naisena Ulvi Voog, Eve-Mai

Uusmees oli pingereas kolmas. 1967. aastani konkureerisid aasta sportlase

aunimetusele naised ja mehed ühises nimekirjas.

1958 1. jaanuarist registreeriti Eesti NSV rekordeid eraldi 25 m ja 50 m ujulas.

27.–29. juunini peeti meistrivõistlused Tallinnas Pirita jõel. „Suur osa võistlejaid asus

Pirital starti otse siseujula seinte vahelt. Paremas olukorras ei olnud ka korraldajad ja

kohtunikud, sest Tallinna spordimängudeks valminud 50 m pikkuses kuue rajaga ujulas

kõlasid veel haamrilöögid ja vihisesid saed. Vaatamata kesistele tingimustele ületasid

naisvõistlejate tulemused kõigil aladel nii esikoha kui ka kuue esimese tagajärje

keskmises osas möödunud aastal fikseeritud taseme.“ (Kehakultuur 1958, nr 16).

Võistkondlik paremusjärjestus: Tallinna Dünamo, Tallinna Kalev, Tallinna Spartak.

9.–10. juulil Elvas peetud VIII Eesti-Soome maavõistluse võitsid eestlased punktidega

84 : 69. Ulvi Voog kroolis 100 meetrit ajaga 1.06,6.

18.–24. juulini peeti Moskvas XXVII NSV Liidu meistrivõistlused.

23. juulil võitis Eesti NSV naiskond koosseisus Remida Prangel, Eve-Mai

Uusmees, Anne Tippel ja Ulvi Voog 4 × 100 m kombineeritud teateujumises

kuldmedali ajaga 5.10,2.

31. augustist 6. septembrini peeti Budapestis (Ungari) IX Euroopa meistrivõistlused.

31. augustil saavutas Ulvi Voog 100 m vabaltujumises seitsmenda koha ajaga

1.06,4.

2. septembril tuli Eve-Mai Uusmees 200 m rinnuliujumises viiendaks ajaga

2.56,3, mis oli sel hooajal maailma üheksas tulemus.

4. septembril saavutas Ulvi Voog 400 m vabaltujumises ajaga 5.13,8 neljanda

koha ja kuulus 4 × 100 m vabaltujumises viiendaks tulnud NSV Liidu

teatenaiskonda.

5. septembril võitsid 4 × 100 m kombineeritud teateujumises NSV Liidu

naiskonna liikmetena hõbemedalid 21-aastased Eve-Mai Uusmees ja Ulvi Voog

ning eelujumises ujunud 19-aastane Anne Tippel.

1958. aasta Eesti parimate sportlaste pingereas oli Ulvi Voog kolmas.

1959 Jaanuaris loodi Tallinna Kalevi ujumiskool.

18. aprillil läbis 20-aastane Heldur Laurits Moskvas 200 m rinnuli ajaga 2.40,3, mis oli

sel hooajal maailma kolmas tulemus. Euroopa rekord kuulus venelasele Leonid

Kolesnikovile ajaga 2.39,3, ujutud 19. juulil 1958 Moskvas.

11. juulil moodustati Järvakandis Eesti NSV Ujumisföderatsioon.

12.–14. juulini peeti XL meistrivõistlused. Seekord võeti esimest korda mõõtu

Järvakandis vastvalminud eelsoojendusega 50-meetrises kaheksa rajaga välisujulas.

Vesi saadi basseini klaasitehasest, kasutati jahutusvett.

10.–15. augustini toimusid Moskvas XXVIII NSV Liidu meistrivõistlused. Naiste 100 m

vabaltujumise finaalis saavutasid eestlannad kaksikvõidu. Üllatuslikult võitis

kuldmedali Anne Tippel (1.08,0), sama ajaga sai hõbemedali Ulvi Voog.

24.–25. augustini Kotkas peetud IX Eesti-Soome maavõistluse võitsid põhjanaabrid

82 : 71.

31. detsembril avati Balti laevastiku Tallinna spordiklubi 25-meetrine nelja rajaga

siseujula (ujula lammutati 1994. aastal).

1960 9. juulil võitis Ulvi Voog kümnenda ja ühtlasi oma viimase individuaalse NSV Liidu

meistritiitli. Sellega on ta kõige enam NSV Liidu meistritiitleid võitnud Eesti ujuja.

12.–14. juulini peeti meistrivõistlused Järvakandi välisujulas. Võistkondlik

paremusjärjestus: Tallinna Dünamo, Tallinna Kalev, Tartu Dünamo.

16.– 17. juulini peetud X Eesti-Soome maavõistlusel Elvas tuli Eesti ujumiskoondisel

võtta soomlastelt vastu napp 75,5 : 76,5 kaotus, kusjuures meie naisujujad olid

soomlannadest edukamad 40,5 : 30,5. Märkimisväärne oli Verevi järve ujulas Veiko

Siimari ujutud võiduaeg 100 m seliliujumises – 1.03,8.

6. augustil püstitas Moskvas NSV Liidu 4 × 100 m kombineeritud teatemeeskond

Euroopa rekordi (4.14,0), seliliujumise etappi ujus Veiko Siimar.

26. augustist 3. septembrini peeti Roomas (Itaalia) XVII olümpiamängud. Nõukogude

Liidu olümpiakoondisse kuulusid Ulvi Voog, Eve-Mai Maurer (Uusmees) ja Veiko Siimar.

26. augustil startis esimese Eesti naisujujana olümpiamängudel Eve-Mai

Maurer, kes saavutas 200 m rinnuliujumises 22. koha (3.03,1). Samal päeval

tegi oma avastardi olümpiaujulas ka Ulvi Voog, kes kroolis 100 m vabalt ajaga

1.06,7, mis oli 19. tulemus.

31. augustil pääses esimese eestlasena üle kõrge lävepaku, st finaali 18-aastane

Veiko Siimar, kes 100 m seliliujumises saavutas ajaga 1.04,6 kaheksanda koha.

Ka eelujumises ja poolfinaalis oli Veiko Siimari aeg 1.04,6.

3. septembril tuli Ulvi Voog NSV Liidu 4 × 100 m vabalt teateujumise

naiskonnaga kaheksandale kohale.

1961 26.–29. juunini peeti meistrivõistlused Elvas Verevi järve 50-meetrises ujulas.

15.–16. juulini toimus XI Eesti-Soome maavõistlus Riihimäel, kus võidu said soomlased

punktidega 91 : 62.

15. juulil võitis Veiko Siimar 100 m seliliujumise ajaga 1.02,8.

4. septembril ujus Veiko Siimar Moskvas Eesti rekordi 200 m seliliujumises (2.23,1).

1962 24. veebruaril püstitas Moskvas NSV Liidu 4 × 100 m kombineeritud teatemeeskond

uue Euroopa rekordi (4.11,1), avaetapil ujus selili Veiko Siimar.

13. aprillil läbis Veiko Siimar Moskvas 100 m selili ajaga 1.02,2. Euroopa rekord 1.02,1

kuulus ukrainlasele Leonid Barbijerile, kes ujus selle 11. septembril 1961 Moskvas,

maailmarekord 1.01,3 kuulus ameeriklasele Robert Bennettile, ujutud 19. augustil

1961 Los Angeleses (USA). Hooaja lõpul juhtis Siimar Euroopa edetabelit ja oli

maailmas neljas.

30. juunist 1. juulini peeti Järvakandis XII Eesti-Soome maavõistlus, mis lõppes

põhjanaabrite võiduga 80 : 73.

4. augustil ujus Ulvi Indrikson (Voog) Harkivis 400 m kompleksi esimese eestlannana

alla kuue minuti, saades ajaks 5.56,1.

18.–25. augustini peeti Leipzigis (Saksa DV) X Euroopa meistrivõistlused.

21. augustil võitis NSV Liidu 4 × 100 m kombineeritud teateujumise

meeskonnas hõbemedali Veiko Siimar, läbides avaetapi ajaga 1.02,9.

23.–26. augustini peeti meistrivõistlused Elvas Verevi järvel. Võistkondlik

paremusjärjestus: Tallinna Kalev, Tallinna Dünamo, Tartu Dünamo.

1963 Märtsis ilmus 475-leheküljeline raamat „Ujumine. Minevikust tänapäevani“, mille

autorid olid Kristjan Arusoo, Anatoli Org, Peet Soosaar ja Uno Tõnnus. See oli esimene

ulatuslik eestikeelne teos ujumisspordi arengust maailmas, NSV Liidus ja Eestis.

5.–7. juulini peeti meistrivõistlused Elvas. „Nagu paljudel varasematel aastatel, nii

heisati ka tänavu võistluslipp Verevi järve ujulas, mis oma sooja ja kerge veega on olnud

paljude rekordite sünnipaigaks. Kuigi ilmataat oli vett tublisti jahutanud, kanti Eesti

NSV VI spartakiaadi sarjas toimunud esivõistluste protokollidesse siiski üheksa uut

vabariigi tipptulemust, millest kaalukamana väärib nimetamist Ulvi Indriksoni

liblikujumise aeg 1.17,4.“ (Kehakultuur 1963, nr 15).

1964 22.–23. veebruaril peeti Tallinnas esimest korda vabariigi ujumiskoolidevaheline

noortevõistlus, kus rändauhinnaks oli ajakirja Kehakultuur kristallvaas. Võistlused

toimusid Tallinnas laevastiku siseujulas. Võistkondlik paremusjärjestus: Tallinna

Mererajooni spordikool, Dünamo ujumiskool ja Pärnu ujumiskool.

15. juulil peeti Võrus pikamaaujumise võistlus üle Tamula järve, mille võitis Peeter

Kulm. Omanimelise rändauhinna pani välja ja autasustas võitjat 1939. aasta Eesti

ujumismeister 1500 m vabaltujumises tunnustatud ooperisolist Georg Ots. 1938.

aastal võitis Ots esimese ametliku võistluse üle Tamula järve ujumises.

26.–28. juulini peeti meistrivõistlused Järvakandi välisujulas. Võistkondlik

paremusjärjestus: Tallinna Dünamo, Tallinna Kalev, Tartu Dünamo.

1965 2.–4. juulini peeti meistrivõistlused Järvakandi välisujulas.

21. juulil avati Tallinnas Kalevi 50-meetrine kaheksa rajaga siseujula. See oli esimene

rahvusvahelistele nõuetele vastav siseujula Eestis. Ujula arhitektid olid Uno Tölpus,

Peeter Tarvas ja Olga Kontšajeva. Ujula esimene direktor oli Lembit Maurer.

19. detsembril peeti Leedu Televisiooni eestvõttel esimest korda telematš Eesti NSV,

Valgevene NSV ja Leedu NSV ujujate vahel. Leedu kogus 77, Valgevene 53 ja Eesti 46

punkti. Igast liiduvabariigist startis nii naistest kui ka meestest igal alal (100 m

distantsid) kaks võistlejat ühel ja samal ajal oma kodubasseinis. Kui Vilniuses ja Minskis

ujuti 25 meetri pikkuses ujulas, siis Tallinnas võisteldi suvel valminud Kalevi siseujula

50 meetri pikkusel rajal.

1965. aasta parimaks ujujaks tunnistati Eha Lilienthal.

1966 19.–23. veebruaril peeti esimest korda Tallinnas Kalevi siseujulas traditsiooniline

üleliiduline ujumisvõistlus ajalehe Komsomolskaja Pravda auhindadele, võistlus toimus

juba 23. korda. Võistluste läbiviimine oli usaldatud Eesti ujumisaktiivile. Võistluste

peakohtunik oli Anatoli Org ja peasekretär Aleksander Henn Schipai. Oma viimase

stardi üleliidulises konkurentsis tegi Rooma olümpiamängude seliliujumise finalist

Veiko Siimar, kes oma lemmikdistantsil 100 m selili oli ajaga 1.04,6 neljas. Sama

tulemusega saavutas Siimar Rooma olümpiamängudel kaheksanda koha.

6. märtsil ujus Tallinnas Eesti meeskond koosseisus Georgi Tissen, Rein Haljand, Rein

Üts ja Ants Männik esimest korda 4 × 200 m vabalt alla üheksa minuti, aeg 8.56,6.

1. aprillil moodustati Tallinna Dünamo ujumiskool, mis likvideeriti 1. detsembril 1994.

22.–24. juulini peeti meistrivõistlused Sindis Pärnu jõele rajatud 50-meetrises ujulas.

Need olid viimased meistrivõistlused, mis toimusid looduslikku veekogusse rajatud

basseinis. Võistkondlik paremusjärjestus: Tallinna Kalev, Tallinna Dünamo, laevastiku

Tallinna meeskond.

1966. aasta Eesti parimateks ujujateks tunnistati Eha Lilienthal ja Peeter Kulm.

1967 12. veebruaril peeti TV-ujumiskohtumine Tallinna, Minski, Vilniuse ja Riia ujujate vahel.

Tallinnas võisteldi 50 m ujulas, teistes linnades 25 m ujulates.

17.–20. juunini peeti esimest korda meistrivõistlused Tallinnas Kalevi 50-meetrises

siseujulas. Võistkondlik paremusjärjestus: Tallinn, Pärnu, Tartu.

28. juulil püstitas Peeter Kulm Moskvas 200 m rinnuliujumises Eesti rekordi ajaga

2.32,7.

1967. aasta Eesti parimateks ujujateks tunnistati Eha Lilienthal ja Peeter Kulm.

1968 3. aprillil püstitati Kalevi siseujulas esimesed maailmarekordid. NSV Liidu ja Saksa DV

maavõistlusel uuendasid rekordeid Vladimir Kossinski (NSVL) 200 m rinnuliujumises

(2.27,4) ja Andrei Dunajev (NSVL) 400 m kompleksujumises (4.45,3).

11.–14. juulini peeti meistrivõistlused Tallinnas Kalevi siseujulas. Võistkondlik

paremusjärjestus: Tallinna Kalev, Tallinna Dünamo, Pärnu Kalev.

20.–21. juulil peeti Tallinnas Kadrioru 25-meetrises välisujulas XIII Eesti-Soome

maavõistlus, mis lõppes Eesti koondise võiduga 104 : 81. See oli ka ainuke

rahvusvaheline ujumisvõistlus, mis Kadrioru ujulas toimus.

1968. aasta Eesti parimateks ujujateks tunnistati Eha Lilienthal ja Enno Vilbo.

1969 25. jaanuaril peeti järjekordne TV-ujumiskohtumine, kus võisteldi ühel ajal Tallinnas,

Minskis, Vilniuses ja Riias.

19. märtsil ujus Eha Lilienthal Minskis esimest korda 400 m vabalt alla viie minuti,

läbides võistlusmaa ajaga 4.59,0.

6. aprillil ületas Toivo Viilep Tallinnas enam kui seitse aastat Veiko Siimarile kuulunud

rekordi 200 m seliliujumises, aeg 2.19,5.

21.–24. augustini peeti meistrivõistlused viimast korda välistingimustes, kui

Järvakandis võisteldi 50-meetrises eelsoojendusega välisujulas. Need olid ühtlasi

viiekümnendad meistrivõistlused.

30.–31. augustini peeti XIV Eesti-Soome maavõistlus Poris. Eesti koondis ei võistelnud

oma parimas koosseisus, kuna värsketele Eesti meistritele Eha Lilienthalile, Tõnu

Meijelile, Teet-Eerik Poolakesele ja Toivo Viilepile ei antud väljasõiduviisat. Võit kuulus

soomlastele 125 : 61.

1969. aasta Eesti parimateks ujujateks tunnistati Eha Lilienthal ja Toivo Viilep.

1970 5.–7. juulini peeti meistrivõistlused Tallinnas Kalevi siseujulas. Võistkondlik

paremusjärjestus: Kalev, Dünamo, Noorus.

1970. aasta Eesti parimateks ujujateks tunnistati Eha Lilienthal ja Tõnu Meijel.

1971 8. jaanuaril taasavati rekonstrueeritud Aia tänva ujula, mis oli endiselt 25 meetri

pikkune, kuid nüüd kaheksa meetri laiune ja nelja rajaga.

5.–7. juulini peeti meistrivõistlused Tallinnas Kalevi siseujulas. Esimest korda panid

tiitlitega pärjatud 12 Eesti ujujat (Ulvi Voog-Indrikson, Eve-Mai Uusmees-Maurer, Anne

Tippel-Laur, Anne Reintam, Vaike Strandberg, Vilma Laanemaa-Soosaar-Eskola, Endel

Edasi, Gunnar Päron, Endel Press, Veiko Siimar, Heldur Laurits ja Paul Aguraiuja) oma

lemmikdistantsi Eesti meistrile välja igavesti rändavad auhinnad. Võistkondlik

paremusjärjestus: Kalev, Dünamo, Jõud.

1971. aasta Eesti parimateks ujujateks tunnistati Anne Tohver ja Kristjan Vainomäe.

1972 18. juunil ujus Pille Õnnepalu Tallinnas 100 m rinnuli ajaga 1.21,4, parandades 1957.

aastast Eve-Mai Maureri Eesti rekordit 0,2 sekundiga.

5.–7. juulini peeti meistrivõistlused Tallinnas Kalevi siseujulas. Võistkondlik

paremusjärjestus: Kalev, Dünamo.

5. juulil ujus Meelis Schalanski Tallinnas 1500 m vabalt esimest korda alla

kaheksateistkümne minuti, aeg 17.55,1.

25. augustil ujus Katrin Kulbas Kiievis 200 m rinnuli ajaga 2.55,8, parandades 1957.

aastast pärit Eve-Mai Maureri Eesti rekordit 0,2 sekundiga.

1972. aasta Eesti parimateks ujujateks tunnistati Anne Tohver ja Sergei Mjassojedov.

1973 5.–7. juulini peeti meistrivõistlused Tallinnas Kalevi siseujulas. Võistkondlik

paremusjärjestus: Tallinna Kalev, Tallinna Dünamo, Sillamäe Kalev.

22. juulil ujus Eesti NSV naiskond koosseisus Tiia Lerm, Katrin Kulbas, Karmen Braun ja

Krista Saar Rostovis 4 × 100 m kombineeritud teateujumises esimest korda aja alla viie

minuti – 4.55,8.

8. septembril avati Tartus 25-meetrine kuue rajaga eelsoojendusega välisujula.

Järgmisel aastal kaeti ujula liigutatava kilekatusega.

1973. aasta Eesti parimateks ujujateks tunnistati Galina Rjabtšikova ja Igor Filin.

1974 14.–16. juunini peeti meistrivõistlused Tallinnas Kalevi siseujulas. Võistkondlik


15. juunil ujus Igor Filin esimese Eesti ujujana 200 m vabalt alla kahe minuti,

läbides Tallinnas võistlusmaa ajaga 1.59,1.

1974. aasta Eesti parimateks ujujateks tunnistati Galina Rjabtšikova ja Igor Filin.

1975 25.–27. aprillini peeti meistrivõistlused Tallinnas Kalevi siseujulas. Võistkondlik


25. aprillil läbis Marina Šarajeva esimese Eesti naisujujana 800 m vabalt alla

kümne minuti, saades Tallinnas ajaks 9.59,0.

30. novembril ujus Kiievis sillamäelane Andrei Jessin esimese Eesti ujujana 100 m

rinnuli alla ühe minuti ja 10 sekundi, läbides distantsi ajaga 1.08,5.

1975. aasta Eesti parimateks ujujateks tunnistati Marika Rattasepp ja Igor Filin.

1976 12.–14. märtsini peeti Kalevi siseujulas järjekordsed NSV Liidu ja Saksa DV

maavõistlused, kus sakslannad püstitasid neli maailmarekordit.

12. märtsil ujus Ulrike Tauber 200 m kompleksi ajaga 2.18,3.

13. märtsil ujus Antje Stille 200 m selili ajaga 2.13,50.

14. märtsil ujus Ulrike Richter 100 m selili ajaga 1.02,60.

14. märtsil ujus Rosemarie Kother-Gabriel 200 m liblikat ajaga 2.13,60.

14.–16. mail peeti meistrivõistlused Tallinnas Kalevi siseujulas. Võistkondlik

paremusjärjestus: Tallinn, Tallinna Pedagoogiline Instituut, Sillamäe.

5. juunil ujus Artur Tikkerbär Kiievis 1500 m vabalt alla seitsmeteistkümne minuti, aeg

16.47,71.

1976. aasta Eesti parimateks ujujateks tunnistati Liina Kruus ja Sergei Maksimov.

1977 8. veebruaril ujus Margus Kukk Kalevi siseujulas 100 m liblikat esimest korda alla

minuti piiri, tema aeg oli 59,8 sekundit.

26.–28. mail peeti meistrivõistlused Tallinnas Kalevi siseujulas. Võistkondlik

paremusjärjestus: Tallinna Kalev, Tallinna Dünamo, Tallinna Tööjõureservid.

13.–21. augustini peeti Jönköpingis (Rootsi) XIV Euroopa meistrivõistlused.

17. augustil tuli Kaire Indrikson 200 m seliliujumises kuuendaks, aeg 2.21,06.

Eelujumises püstitas ta ajaga 2.19,16 uue Eesti rekordi.

21. augustil võitis Kaire Indrikson noorima eestlasena (16 aasta ja 70 päeva

vanusena) täiskasvanute tiitlivõistlustel individuaalse medali, tulles 100 m

seliliujumises ajaga 1.05,25 pronksmedalile. Samal päeval kuulus Kaire ka NSV

Liidu 4 × 100 m kombineeritud teateujumise hõbemedali võitnud naiskonda,

läbides avaetapi ajaga 1.05,26.

24.–27. augustini peeti Sofias (Bulgaaria) IX universiaad. 20-aastane Liina Kruus võitis

NSV Liidu naiskonnas 4 × 100 m kombineeritud teateujumises hõbemedali.

1. septembril avati Tallinna spordiinternaatkoolis (TSIK) ujumisosakond, treenerina

asus tööle Viio Helm.

4. septembril läbis Kaire Indrikson Leningradis NSV Liidu ja USA maavõistlusel

kombineeritud teateujumise avaetapil 100 m selili ajaga 1.05,06, mis oli sel hooajal

maailma kaheksas tulemus.

1977. aasta Eesti parimateks ujujateks tunnistati Liina Kruus ja Margus Kukk.

1977. aasta Eesti parimaks naissportlaseks valiti Kaire Indrikson, kes oli seni noorim

Eesti aasta sportlaseks valitu.

1978 25. märtsil ujus Ivar Stukolkin esimese Eesti ujujana 400 m vabalt alla nelja minuti,

saades Leningradis ajaks 3.59,14.

27. märtsil ujus Eesti meeskond koosseisus Jüri Derkun, Margus Kukk, Artur Tikkerbär

ja Ivar Stukolkin Leningradis 4 × 200 m vabalt esimest korda alla kaheksa minuti, aeg

7.50,18.

2. aprillil ujus Liina Kruus esimese Eesti naisujujana 100 m vabalt alla ühe minuti,

läbides Kalevi siseujulas võistlusmaa ajaga 59,9.

26.–28. maini peeti meistrivõistlused Tallinnas Kalevi siseujulas. „Tulemuste

kokkuvõtteid tehes näikse statistilise analüüsi kõrval vähemalt samaväärset

tähelepanu väärivat mõned muudki momendid. Noorte (meie ujujate enamik) suhtes

eelkõige see, et neil tuli kanda kahekordset koormust, võiks isegi öelda kolmekordset.

[---] Paraku langes ujumiskoormus kooliaasta kõige pingelisematele päevadele –

kooliaasta lõpetamisele. [---] Polnud vähe neid, kes hommikuse ja õhtuse võistluse

vahel käisid puhkuse asemel eksamil. Rohkem kui kolm-neli leidus neidki, kes üldse ei

jõudnud oma ala starti.“ (Spordileht 2. juunil 1978). Võistkondlik paremusjärjestus:

Tallinna I, Tallinna II, Tallinna Pedagoogiline Instituut.

18.–28. augustini peeti Lääne-Berliinis (Saksamaa LV) III maailmameistrivõistlused.

NSV Liidu koondisse kuulusid Kaire Indrikson ja Ivar Stukolkin. Kaire Indrikson läbis

100 m selili ajaga 1.05,82 (15. koht) ja 200 m selili ajaga 2.23,14 (17. koht). Ivar

Stukolkin kuulus eelujumises NSV Liidu 4 × 200 m vabaltujumise meeskonda.

Valmis režissöör Hans Roosipuu dokumentaalfilm „100 m selili kammerorkestri

saatel“. Ulvi Indrikson treenib oma tütreid Kaja ja Kaire Indriksoni ning elab nendele

võistlustel kaasa. Treening saalis ja ujumisvõistlused. Publiku kaasaelamine ja

osavõtjate pingeline heitlus esikoha pärast.

9.–10. detsembrini peeti Kotkas XV Eesti-Soome maavõistlus, soomlased võitsid

91 : 57.

1978. aasta Eesti parimateks ujujateks tunnistati Liina Kruus ja Margus Kukk.

1979 9. veebruaril uuendas Oleg Labzin Tallinnas 100 m seliliujumise Eesti rekordit, mis

1962. aastast kuulus Veiko Siimarile, saades ajaks 1.02,05,.

7.–10. juunini peeti LX meistrivõistlused Tallinnas Kalevi siseujulas. Esimest korda anti

trükisena välja meistrivõistluste kava, mis sisaldas rikkalikult statistilist materjali Eesti

ujumise kohta. Võistkondlik paremusjärjestus: Tallinna Kalev, Tallinna Dünamo,

Tallinna Tööjõureservid.

30. juunist 1. juulini peetud XVI Eesti-Soome maavõistluse Tallinnas võitis Eesti

koondis punktidega 131 : 99.

29. juulil ujus Ivar Stukolkin Moskvas 400 m vabaltujumises uue Eesti rekordi (3.56,41),

mis oli maailma hooaja edetabeli üheteistkümnes tulemus.

1.–3. septembrini peeti Tōkyōs (Jaapan) esimesed võistkondlikud

maailmakarikavõistlused. NSV Liidu koondisesse kuulus Marina Trofimova.

1. septembril saavutas Trofimova 400 m kompleksujumises ajaga 5.06,55

kuuenda koha.

2. septembril lõpetas Trofimova 200 m kompleksujumise viiendana, aeg

2.24,38.

4.–9. septembrini peeti Mexico Citys (Mehhiko) X universiaad. Liina Kruus saavutas

NSV Liidu naiskonnas 4 × 100 m kombineeritud teateujumises hõbemedali.

1979. aasta Eesti parimateks ujujateks tunnistati Liina Kruus ja Ivar Stukolkin.

1979. aasta Eesti parimate naissportlaste pingereas oli Liina Kruus kolmas.

1980 9. veebruaril püstitas Ivar Stukolkin Pariisis (Prantsusmaa) 25-meetrises ujulas uue

Eesti rekordi 400 m vabaltujumises, ujudes esimese eestlasena selle distantsi läbi alla

3 minuti ja 50 sekundi – 3.49,51.

8. märtsil püstitas Ivar Stukolkin NSV Liidu teatemeeskonna koosseisus Moskvas

peetud võistlustel 4 × 200 m vabaltujumises ajaga 7.25,71 Euroopa rekordi.

2. juunil avati Pirital olümpiapurjespordikeskus, kuhu oli ehitatud ka 25-meetrine kuue

rajaga siseujula.

6. juunil püstitas Marina Trofimova Kiievis 400 m kompleksujumises ajaga 5.00,13 Eesti

rekordi.

20.–22. juunini peeti meistrivõistlused Tallinnas Kalevi siseujulas.

28.–29. juunini peeti Helsingi olümpiaujulas XVII Eesti-Soome maavõistlus, mis lõppes

eestlaste võiduga 62 : 42.

19. juulist 3. augustini peeti Moskvas XXII olümpiamängud. Nõukogude Liidu

koondisse kuulusid ujuja Ivar Stukolkin ja veepallur Mait Riisman.

21. juulil tegi Ivar Stukolkin oma olümpiamängude avastardi, saavutades 200 m

vabaltujumises 12. koha, aeg 1.53,44.

23. juulil võitis 19-aastane Ivar Stukolkin kuldmedali NSV Liidu 4 × 200 m

vabaltujumise meeskonnas, kes püstitas ka uue Euroopa rekordi (7.23,50).

24. juulil tuli Stukolkin 400 m vabaltujumises ajaga 3.53,95 pronksmedalile. See

oli sel hooajal maailma seitsmes tulemus. Maailmarekord kuulus kanadalasele

Peter Szmidtile ajaga 3.50,49, ujutud 17. juulil 1980 Torontos (Kanada).

29. juulil võitis 23-aastane Mait Riisman kuldmedali, kuuludes võidukasse NSV

Liidu veepallimeeskonda. Riisman oli esimene eestlane, kes on tulnud mõnel

pallimängualal olümpiavõitjaks.

1980. aasta parimateks Eesti ujujateks tunnistati Maiu Herzmann ja Ivar Stukolkin.

1980. aasta parimaks Eesti naissportlaseks valiti Marina Trofimova. Meessportlaste

pingereas oli Ivar Stukolkin teine.

1981 4.–5. aprillini peeti Tallinnas XVIII Eesti-Soome maavõistlus, mille võitis Eesti koondis

156 : 106.

23.–25. juunini peeti meistrivõistlused Tallinnas Kalevi siseujulas. Võistkondlik


22. augustil ujus Aivi Liiv Milwaukees (USA) esimese eestlannana 400 m kompleksi alla

viie minuti, tema aeg oli 4.58,31.

7.–12. septembrini peeti Splitis (Jugoslaavia) XV Euroopa meistrivõistlused. Ivar

Stukolkin startis NSV Liidu teateujumise meeskonnas 4 × 100 m ja 4 × 200 m

vabaltujumise eelujumistes.

1981. aasta Eesti parimateks ujujateks tunnistati Marina Trofimova ja Ivar Stukolkin.

1981. aasta Eesti parimate naissportlaste pingereas oli Aivi Liiv teine.

1982 19.–20. juulini Hyvinkääl peetud XIX Eesti-Soome maavõistluse võitsid eestlased

147 : 136.

25.–27. juunini peeti meistrivõistlused Tallinnas Kalevi siseujulas. Võistkondlik


15. juulil püstitas Ivar Stukolkin Kiievis oma viimase Eesti rekordi 200 m vabaltujumises

ajaga 1.51,93. See tulemus püsis rekordina 26 aastat.

1.–7. augustini peeti Guayaquilis (Ecuador) IV maailmameistrivõistlused.

3. augustil võitis Ivar Stukolkin NSV Liidu 4 × 200 m vabaltujumise meeskonnas

hõbemedali.

26.–29. augustini peeti Innsbruckis (Austria) IX Euroopa juunioride meistrivõistlused.

Argo Tammemäe kuulus võidukasse NSV Liidu 4 × 100 m ja 4 × 200 m vabaltujumise

meeskonda.


1983 20. veebruaril võitis Aivi Liiv NSV Liidu talvistel ujumismeistrivõistlustel Moskvas 200 m

kompleksujumises ajaga 2.21,38 kuldmedali. See kuldmedal jäi Eesti ujujate viimaseks

meistritiitliks Nõukogudemaa meistrivõistlustelt.

21. veebruaril püstitas Oleg Labzin Moskvas uue Eesti rekordi 100 m seliliujumises,

saades tulemuseks 59,46.

25.–27. veebruarini peeti Tallinnas Kalevi 50-meetrises siseujulas esimesed talvised

meistrivõistlused.

18. juunil ujus Ivar Stukolkin Roomas (Itaalia) Eesti rekordi 1500 m vabaltujumises, aeg

16.12,85. Selle aja ületas Kregor Zirk 1,10 sekundiga alles 32 aastat hiljem.


18.–19. juulini peeti Tallinnas XX Eesti-Soome maavõistlus, mis lõppes meie ujujate

võiduga 164 : 142.

5.–8. augustini peeti Mulhouse’is (Prantsusmaa) X Euroopa juunioride

meistrivõistlused. Argo Tammemäe võitis 4 × 100 m vabaltujumises NSV Liidu

meeskonnas kuldmedali.

22.–27. augustini peeti Roomas (Itaalia) XVI Euroopa meistrivõistlused.

22. augustil Ivar Stukolkin saavutas 200 m vabaltujumises ajaga 1.52,30

kaheksanda koha.

23. augustil startis Stukolkin NSV Liidu 4 × 200 m vabaltujumise meeskonnas,

kes saavutas viienda koha.

25. augustil lõpetas Ivar Stukolkin 400 m vabaltujumise üheksandana, aeg

3.56,89.

23. detsembril püstitas Aivi Liiv Rostovis Eesti rekordi 1500 m vabaltujumises. Rekord

17.22,40 kehtib praeguseni.


1983. aasta Eesti parimate naissportlaste seas oli Aivi Liiv kolmas.

1984 11. veebruaril püstitas Aivi Liiv Bonnis (Saksamaa LV) 400 m vabaltujumises uue Eesti

lühiraja rekordi ajaga 4.14,40. Seni pole suutnud ükski Eesti naisujuja seda rekordit

ületada.

16. veebruaril ujus Aivi Liiv Moskvas Eesti rekordi 400 m vabaltujumises ajaga 4.15,46.

Eesti rekordina on tulemus püsinud üle 35 aasta.

17. veebruaril uuendas Aivi Liiv Moskvas Eesti rekordit 200 m vabaltujumises, uueks

rekordiks sai 2.03,54.

18. veebruaril läbis Aivi Liiv esimese eestlannana 800 m vabalt alla üheksa minuti,

saades Moskvas ajaks 8.46,32. Eesti rekordina on see aeg püsinud üle 35 aasta.

14. aprillil toimus Eestis esimene masters-ujumise võistlus TOPi ujulas. Tallinna

meistrivõistlustest võttis osa 20 nais- ja 39 meesujujat.

11.–13. maini peeti meistrivõistlused Tallinnas Kalevi siseujulas. Võistkondlik

paremusjärjestus: Kalev, Tööjõureservid, Dünamo.

14.–15. juunini peeti Tamperes XXI Eesti-Soome maavõistlus, kus meie ujujad

saavutasid võidu 175,5 : 125,5.

1984. aasta Eesti parimateks ujujateks tunnistati Aivi Liiv ja Ivar Stukolkin.

1985 20. veebruaril püstitas Moskvas Eesti meeskond koosseisus Allan Kiil, Aivo Liiv, Argo

Tammemäe ja Ivar Stukolkin uue Eesti rekordi 4 × 200 m vabaltujumises (7.44,88). See

oli Ivar Stukolkini viimane Eesti rekord.

24. veebruaril ujus Eesti naiskond koosseisus Merle Ristla, Raily Maalust, Katrin Vigel

ja Aivi Liiv Moskvas uuel naiste võistlusdistantsil 4 × 200 m vabalt esimese Eesti rekordi

– 8.43,68.

24.–26. maini peeti meistrivõistlused Tallinnas Kalevi siseujulas. Võistkondlik

paremusjärjestus: Kalev, Tööjõureservid, Dünamo.

12.–13. juunini peeti Tallinnas XXII Eesti-Soome maavõistlus. Eesti koondis võitis

179 : 127.

24 augustist 5. septembrini peeti Kōbes (Jaapan) XII universiaad.

25. augustil võitis 18-aastane Aivi Liiv 400 m kompleksujumises pronksmedali

ajaga 4.52,04. Eesti rekordina on tulemus püsinud üle 34 aasta. Kuldmedali

võitis Aivi 4 × 200 m vabaltujumises, kuuludes võidukasse NSV Liidu naiskonda.

26. augustil võitis Aivi Liiv teise kuldmedali NSV Liidu naiskonna koosseisus,

seekord 4 × 100 m vabaltujumises.

1985. aasta Eesti parimateks ujujateks tunnistati Aivi Liiv ja Huko Peder.

1985. aasta Eesti parimate naissportlaste pingereas oli Aivi Liiv kolmas.

1986 15.–16. mail toimus Bonnis (Saksamaa LV) Euroopa ujumisliiga kongress, kus valiti LENi

ujumiskomitee liikmeks Rein Haljand. Ta oli selle komitee liige 30 aastat.

29.–31. maini peeti meistrivõistlused esimest korda Tallinnas TOPi 25-meetrises kuue

rajaga siseujulas, kuna Kalevi siseujula oli remondis. Võistkondlik paremusjärjestus:

Dünamo, Kalev, Tööjõureservid.

22. juunil ujus Kiievis Eesti meeskond koosseisus Pavel Maksimov, Kaupo Meier, Aldo

Suurväli ja Argo Tammemäe esimest korda 4 × 100 m kombineeritud teateujumises

alla nelja minuti – 3.57,26.

28.–29. juunini Hyvinkääl peetud XIII Eesti-Soome maavõistlus lõppes Eesti võiduga

164 : 141.

1986. aasta Eesti parimateks ujujateks tunnistati Aivi Liiv ja Argo Tammemäe.

1987 25. aprillil moodustati Meisterujumise U-klubi, mis oli esimene masters-ujumise klubi

Eestis. Klubi ühendab ujujaid, kel on vanust 25 ja enam aastat.

29.–31. maini peeti meistrivõistlused Tallinnas TOPi siseujulas.

21. juunil ujus Triin Kitsel Dnipropetrovskis (Ukraina) 200 m liblikat ajaga 2.18,37, mis

püsis Eesti rekordina enam kui 23 aastat.

19.–20. detsembrini peeti Tallinnas XXIV Eesti-Soome maavõistlus. Eesti koondis võitis

158 : 148.

1987. aasta Eesti parimateks ujujateks tunnistati Triin Kitsel ja Argo Tammemäe.

1988 15. ja 16. märtsil ujuti Kalevi siseujulas seni viimasteks jäänud maailmarekordid. NSV

Liidu ja Saksa DV maavõistlusel püstitas Igor Poljanski (NSVL) kaks rekordit 100 m

seliliujumises aegadega 55,17 ja 55,16.


17.–18. detsembril Tamperes peetud XXV Eesti-Soome maavõistlus lõppes meie

koondise võiduga 160,5 : 145,5.

1988. aasta Eesti parimateks ujujateks tunnistati Triin Kitsel ja Aldo Suurväli.

1989 20.–21. mail peeti LXX meistrivõistlused Tallinnas Kalevi siseujulas.

16. juulil püstitas Huko Peder Moskvas Eesti rekordi 200 m liblikujumises. Rekord

2.04,71 jäi ületamatuks ligi 24 aastaks.

27.–30. juulini peeti Leedsis (Inglismaa) XVI Euroopa juunioride meistrivõistlused.

Indrek Sei võitis 100 m vabaltujumises ajaga 52,29 hõbemedali ja kuulus võidukasse

NSV Liidu 4 × 100 m vabaltujumise teatemeeskonda.

16.–20. septembrini peeti Turus (Soome) masters-ujumise II Euroopa

meistrivõistlused, kus esimest korda võistlesid ka Eesti ujujad. Vanuseklassis 25–29 tuli

Euroopa meistriks Kaire Indrikson (50 m selili ajaga 33,56) ja vanuseklassis 35–39

Kristjan Vainomäe (50 m liblikat ajaga 29,57). Võidutulemused olid meie masters-

ujujate esimesed Euroopa rekordid.

28. oktoobril taastati Eesti veespordi liidu õigusjärglasena Eesti ujumisliidu tegevus.

19. novembril ujus Marko Pachel Tallinnas esimese eestlasena 50 m rinnuli alla 30

sekundi – 29,64.

15.–16. detsembrini peeti Tallinnas XXVI Eesti-Soome maavõistlus, mille Eesti koondis

võitis 176 : 152. See oli eestlaste neljateistkümnes maavõistluse võit.

15. detsembril ujus Indrek Sei esimese eestlasena 200 m kompleksi alla kahe

minuti ja kümne sekundi, saades ajaks 2.09,49.

1989. aasta Eesti aasta ujujaks nimetati Indrek Sei, parimateks ujujateks tunnistati

Jelena Sladzevskis ja Aldo Suurväli.

1990 13.–16. juunini peeti meistrivõistlused Tallinnas Kalevi siseujulas.

15. juunil püstitas Aldo Suurväli 50 m liblikujumise Eesti rekordi ajaga 25,00.

26.–29. juulini peeti Dunkerque’is (Prantsusmaa) XVII Euroopa juunioride

meistrivõistlused. Ilmar Ojase võitis NSV Liidu 4 × 100 m kombineeritud teateujumise

meeskonnas kuldmedali.

6.–13. augustini peeti Rio de Janeiros (Brasiilia) masters-ujumise III

maailmameistrivõistlused. Esimesed maailmameistrivõistluse medalid tõi Eestisse

Toivo Viilep (vanuseklassis 40–44), võites seliliujumises hõbe- ja pronksmedali.

8. detsembril peeti Märjamaa siseujulas Eesti esimesed masters-ujumise meistrivõistlused.

15.–16. detsembrini Vantaas peetud XXVII Eesti-Soome maavõistluse võitsid

soomlased 213 : 168.

15.–16. detsembril peeti Tallinnas esimene Eesti ja Soome juunioride maavõistlus, mis

lõppes soomlaste võiduga 167 : 139.

1990. aasta Eesti aasta ujujaks nimetati Aldo Suurväli, parimateks ujujateks tunnistati

Eve Heikla ja Aldo Suurväli.

1991 1. jaanuariks olid aastatel 1948–1990 NSV Liidu meistersportlase normatiivi täitnud

188 Eesti ujujat. Nende seas oli üks NSV Liidu teeneline meistersportlane (Ivar

Stukolkin) ja kolm suurmeistrit (Kaire Indrikson, Ivar Stukolkin ja Aivi Liiv).

17. jaanuaril ilmus esimene Eesti ujumisliidu aastaraamat „Ujumine 90“, mille koostas

Toivo Viilep.


14. juulil peeti Haapsalus Paralepa lahes Eesti ujumisliidu korraldatud esimesed

avaveeujumise meistrivõistlused, võistlusmaa pikkus oli 5,5 km. Kuldmedalid võitsid

Reet Russov ja Aleksei Kargin.

9. septembril otsustati FINA täitevkomitee büroo istungil Roomas taastada Eesti

ujumisliidu õigused FINAs. Seega taastas Eesti ujumisliit esimesena Eesti olümpiaalade

liitudest oma seadusliku koha rahvusvahelises liidus.

19. oktoobril taastati Eesti ujumisliidu õigused LENis.

6.–8. detsembrini peeti Gelsenkirchenis (Saksamaa) esimesed Euroopa

sprindimeistrivõistlused.

6. detsembril oli Marko Pachel 50 m rinnuliujumises seitsmes, aeg 28,05.

7. detsembril võitis 19-aastane Indrek Sei 100 m kompleksujumises ajaga 55,83

pronksmedali. See oli taasiseseisvunud Eestile esimene tiitlivõistluste medal.

Sinimustvalge lipp lehvis pärast 52-aastast vaheaega taas suurvõistluste

autasustamistseremoonial.

7. detsembril oli Ilmar Ojase 50 m seliliujumises seitsmes ajaga 26,44.

8. detsembril saavutas Eesti meeskond – Ilmar Ojase, Marko Pachel, Aldo

Suurväli ja Indrek Sei – 4 × 50 m kombineeritud teateujumises neljanda koha,

aeg 1.40,88.

14.–15. detsembrini Tallinnas peetud XXVIII Eesti-Soome maavõistlus lõppes

põhjanaabrite võiduga 220 : 161.

14. detsembril püstitas Indrek Sei 200 m kompleksujumises Eesti rekordi ajaga

2.07,88, mille ujus üheksa sajandiksekundiga üle Martti Aljand 26. juunil 2005

Tartus.


Anna Životnjova ja Marko Pachel.

1991. aasta Eesti parimate meessportlaste pingereas oli Indrek Sei kolmas.

1992 14. jaanuaril saavutas Ilmar Ojase Peterburis (Venemaa) maailmakarikavõistluste

etapil 200 m seliliujumises ajaga 2.01,07 kolmanda koha, olles esimene Eesti ujuja, kes

on jõudnud maailmakarikavõistlustel esikolmikusse.

2.–3. maini peeti Espoonlahtis XXIX Eesti-Soome maavõistlus, mille võit 221 : 155

kuulus soomlastele.

2. mail püstitas Eesti meeskond koosseisus Ilmar Ojase, Marko Pachel, Aldo

Suurväli ja Indrek Sei uue Eesti rekordi 4 × 100 m kombineeritud teateujumises

(3.46,71). Sellega kindlustasid nad endale pääsu Barcelona olümpiamängudele.

18.– 20. juunini peeti Tallinnas Kalevi siseujulas meistrivõistlused, kus selgitati välja ka

Eesti juunioride ja noorte medalivõitjad.

26.–31. juulini peeti Barcelonas (Hispaania) XXV olümpiamängud. Eesti

olümpiaesindusse kuulus ka neli ujujat: Indrek Sei, Marko Pachel, Ilmar Ojase ja Aldo

Suurväli.

28. juulil uuendas Indrek Sei Eesti rekordit 100 m vabaltujumises (51,47).

30. juulil ujus Ilmar Ojase 100 m selili ajaga 57,08. See tulemus püsis Eesti

rekordina peaaegu 17 aastat.

21.–22. novembril peeti Espoonlahtis (Soome) II Euroopa sprindimeistrivõistlused.

21. novembril oli Ilmar Ojase 50 m seliliujumises kuues ajaga 26,07.

21. novembril saavutas Aldo Suurväli 50 m liblikujumises ajaga 24,79 kuuenda

koha.

22. novembril võitis Indrek Sei 100 m kompleksujumises ajaga 55,85

pronksmedali.

22. novembril saavutas Eesti teatemeeskond – Ilmar Ojase, Marko Pachel, Aldo

Suurväli ja Indrek Sei – 4 × 50 m kombineeritud teateujumises ajaga 1.41,49

kuuenda koha.

1992. aasta Eesti aasta ujujaks nimetati Indrek Sei, parimateks ujujateks tunnistati Eve

Heikla ja Ilmar Ojase.

1993 28.–30. jaanuarini peeti Tallinnas TOPi siseujulas üheteistkümnendat ja ühtlasi viimast

korda talvised meistrivõistlused. Eesti talvistel meistrivõistlustel on naistest

individuaaldistantsidel kõige enam meistritiitleid võitnud Jelena Sladzievskis (14

kulda), järgnevad Eve Heikla (12 kulda) ning Aivi Liiv, Merle Ristla ja Triin Kitsel (10

kulda). Meestest on Indrek Sei võitnud 18 kulda ning Argo Tammemäe ja Marko Pachel

10 kuldmedalit. Aldo Suurväli on ainsana võitnud kõikidelt talvistelt meistrivõistlustelt

vähemalt ühe medali.

9. veebruaril võitis Indrek Sei Malmös (Rootsi) maailmakarikavõistluste etapil 50 m

vabaltujumise (22,64), olles sellega esimene Eesti ujuja, kes on

maailmakarikavõistlustel saavutanud alavõidu. Indrek Seile kuulus esikoht ka 100 m

kompleksujumises (55,68).

28.–30. maini peeti meistrivõistlused Tallinnas Kalevi siseujulas.

5.–6. juunini peeti Tallinnas XXX Eesti-Soome maavõistlus, mille võitsid soomlased

202 : 179.

3.–8. augustini peeti Sheffieldis (Inglismaa) XXI Euroopa meistrivõistlused.

5. augustil ujus Indrek Sei esimese eestlasena 100 m vabalt alla 51 sekundi

(50,78).

11.–13. novembrini peeti Gatesheadis (Inglismaa) III Euroopa sprindimeistrivõistlused.

12. novembril võitis Indrek Sei 100 m kompleksujumises ajaga 56,07

hõbemedali.

2.–5. detsembrini peeti Palma de Mallorcal (Hispaania) esimesed lühiraja

maailmameistrivõistlused. Püstitati neli Eesti rekordit.

3. detsembril ujus Ilmar Ojase 200 m selili esimest korda alla kahe minuti, tema

aeg oli 1.58,45.

4. detsembril ujus Indrek Sei esimese eestlasena lühirajal 100 m vabalt alla 50

sekundi, läbides distantsi ajaga 49,53. Euroopa rekord 48,33 kuulus rootslasele

Thomas Wernerile, kes ujus selle 19. märtsil 1989 Malmös (Rootsi).

5. detsembril saavutas Indrek Sei 50 m vabaltujumises ajaga 22,32 seitsmenda

koha.

5. detsembril oli Ilmar Ojase 100 m seliliujumise tulemus 55,13.


Evelin Sallaste ja Indrek Sei.

1993. aasta Eesti parimaks meessportlaseks valiti Indrek Sei.

1994 3.–5. veebruarini peeti Tallinnas TOPi siseujulas esimesed lühiraja meistrivõistlused.

23.–24. aprillini Helsingis peetud XXXI Eesti-Soome maavõistluse võitsid soomlased

punktidega 235 : 146.


27. novembril seisis arvukas ujulapere Aia tänava basseini ääres. Olümpiaujuja Endel

Edasi asetas siseujula sillerdavale veepeeglile leinapärja. Põlevad küünlad liuglesid

veepinnal, kui Dünamo ujumiskeskuse direktor Väino Viherpuu avas vee

väljavoolukraani ning basseini veepind hakkas alanema. See oli 66 aastat Eesti ujujaid

teenindanud ujula eksistentsi lõpp.

3.–4. detsembrini peeti Stavangeris (Norra) IV Euroopa sprindimeistrivõistlused.

Esimest korda ujusid tiitlivõistlustel samas finaalis kaks eestlast. Raiko Pachel saavutas

50 m rinnuliujumises ajaga 29,02 kuuenda ja Marko Pachel ajaga 29,35 seitsmenda

koha.

17.–18. detsembril peeti Oslos (Norra) Põhjamaade juunioride meistrivõistlused,

millest võtsid esimest korda osa ka Eesti ujujad.

1994. aasta Eesti aasta ujujaks nimetati Indrek Sei, parimateks ujujateks tunnistati Dea

Oja ja Indrek Sei.

1995 8.–10. veebruarini peeti II lühiraja meistrivõistlused Tallinnas TOPi siseujulas.

28.–30. juunini peeti meistrivõistlused Tallinnas Kalevi siseujulas. Esimese

väliseestlasena võitis Eesti meistritiitli USAs sündinud Brian-August Tomson, kes oli

kiireim kõigil kolmel vabaltujumise pikemal distantsil.

7. oktoobril peeti Tallinnas XXXII Eesti-Soome maavõistlus, soomlased võitsid 116 : 58.

4. novembril peeti esimene Eesti ujumisliidu noortesarja võistlus, mille avaetapp

toimus Sillamäe ujulas. Esimese alana oli kavas 50 vabalt, mille võitis Triin Aljand ajaga

34,06.

15.–17. detsembrini peeti Tallinnas Estami (endise Tõõjõureservide) 25-meetrises

kuue rajaga siseujulas III lühiraja meistrivõistlused. Ujula avati 1973 ja lammutati 2001.

1995. aasta Eesti aasta ujujaks nimetati Aldo Suurväli, parimateks ujujateks tunnistati

Dea Oja ja Indrek Sei.

1996 4. mail peeti Espoonlahtis XXXIII Eesti-Soome maavõistlus, mille võitsid põhjanaabrid

211 : 117. Samas peetud VI noorte maavõistlus lõppes esimest korda Eesti ujujate

võiduga 163 : 158.

8. juunil peeti Tallinnas TOPi ujulas Eesti ujumisliidu noortesarja esimene

finaalvõistlus, mille avaala, 50 m vabaltujumise, võitis Brita Tiik ajaga 32,25, sama

tulemusega oli teine Triin Aljand. Poiste esimese finaalujumise võitis Miko Mälberg,

läbides 50 m vabalt ajaga 31,53. Võistkondlik paremusjärjestus: Kalevi ujumiskool,

Kohtla-Järve Kalevi spordikool ja Narva LNSK.

12.–14. juunini peeti meistrivõistlused Tallinnas TOPi siseujulas.

20.–26. juulini peeti Atlantas (USA) XXVI olümpiamängud. Eesti olümpiaesindusse

kuulus Indrek Sei.

28.–29. novembril peeti Tallinnas TOPi siseujulas IV lühiraja meistrivõistlused.

Osavõtjaid oli 102.

12.–15. detsembrini peeti Rostockis (Saksamaa) esimesed Euroopa lühiraja

meistrivõistlused. Raiko Pachel oli 50 m rinnuliujumises ajaga 28,48 seitsmes.

1996. aasta Eesti parimateks ujujateks tunnistati Dea Oja ja Indrek Sei.

1997 23. jaanuaril saavutas Dea Oja Espoos (Soome) maailmakarikavõistluste etapil 400 m

vabaltujumises ajaga 4.18,62 teise koha, olles esimene Eesti naisujuja, kes on jõudnud

maailmakarikavõistlustel esikolmikusse.

20.–21. juunil peeti meistrivõistlused Tallinnas Kalevi siseujulas.

28.–29. novembril peeti Kohtla-Järvel Kalevi spordikooli 25-meetrises kuue rajaga

siseujulas V lühiraja meistrivõistlused. 1973. aastal avatud ujulas oli stardis 84 ujujat.

1997. aasta Eesti parimateks ujujateks tunnistati Dea Oja ja Indrek Sei.

1998 2.–3. maini Espoonlahtis peetud XXXIV Eesti-Soome maavõistlus lõppes soomlaste

võiduga 54 : 29.

20.–21. juunil peeti meistrivõistlused Tallinnas Kalevi siseujulas.

28.–29. novembril peeti Narvas spordikooli Energia 25-meetrises viie rajaga siseujulas

VI lühiraja meistrivõistlused. Ujula avati 1979. aastal.

11.–13. detsembrini peeti Sheffeldis (Inglismaa) II Euroopa lühiraja meistrivõistlused.

11. detsembril püstitas Indrek Sei 100 m vabaltujumises Eesti rekordi ajaga

49,38.

13. detsembril uuendas Raiko Pachel Eesti rekordit 200 m rinnuliujumises,

saades tulemuseks 2.13,81.

12.–13. detsembril peeti Aalborgis (Taani) Põhjamaade juunioride meistrivõistlused,

kust toodi Eestisse esimesed selle võistluse meistritiitlid. Kahekordseteks meistriteks

tulid 15-aastane Natalia Hissamutdinova rinnuliujumises ja 17-aastane Martin Viilep

seliliujumises.

1998. aasta Eesti parimateks ujujateks tunnistati Natalia Hissamutdinova ja Indrek Sei.

1999 11.–12. veebruaril peeti TOPi siseujulas viiekümnendat ja ühtlasi viimast korda Eesti

Päevalehe (endine Noorte Hääl) karikavõistlused. Aastate jooksul anti välja 282

individuaalset eriauhinda, neist 142 võitis Kalev, 86 Dünamo, 29 Tööjõureservid,

kaheksa Lootos, kuus Spartak, neli välismaalased, kolm TOP ning kaks laevastiku

Tallinna meeskond ja Põhjakotkas. Võistkondlik rändkarikas kuulus Kalevile 34 korda,

Dünamole 14 korda ja Tööjõureservidele kaks korda.

19.–20. juunini peeti Tallinnas Kalevi siseujulas LXXX meistrivõistlused.

12.–15. juulini peeti Esbjergis (Taani) V Euroopa noorte olümpiafestival. Vladimir

Labzin võitis 200 m rinnuliujumises ajaga 2.23,63 hõbemedali.

14.–17. juulini peeti Moskvas (Venemaa) XXVI Euroopa juunioride meistrivõistlused.

17. juulil võitis Natalia Hissamutdinova 50 m rinnuliujumises ajaga 33,45

hõbemedali.

20.–21. novembril peeti Kohtla-Järvel Kalevi spordikooli siseujulas VII lühiraja

meistrivõistlused.

27.–28. novembrini peeti Tallinnas XXXV Eesti-Soome maavõistlus. Võit läks



2000 16.–19. märtsini peeti Ateenas (Kreeka) V lühiraja maailmameistrivõistlused.

18. märtsil oli Indrek Sei 100 m kompleksujumises ajaga 55,06 kuues.

16.–17. juunil peeti meistrivõistlused Tallinnas Kalevi veekeskuse siseujulas. Oma

esimese Eesti meistritiitli võitis 12-aastane Jane Trepp, kuuludes võidukasse Kalevi

4 × 100 m kombineeritud teateujumise naiskonda.

3.–9. juulini peeti Helsingis XXV Euroopa meistrivõistlused, kus Eesti ujujad uuendasid

Eesti rekordeid 15 korral.

4. juulil oli Indrek Sei 50 m liblikujumises ajaga 24,45 seitsmes.

7. juulil püstitas Elina Partõka 200 m vabaltujumises ajaga 2.03,28 uue Eesti

rekordi, parandades Aivi Liivile 1984. aastast kuulunud rekordit 0,26 sekundiga.

9. juulil saavutas Indrek Sei 50 m vabaltujumises ajaga 22,65 viienda koha.

15.–23. septembrini peeti Sydneys (Austraalia) XXVII olümpiamängud. Eesti

olümpiakoondisse kuulusid Jana Kolukanova, Elina Partõka, Indrek Sei ja Raiko Pachel.

22. septembril parandas Jana Kolukanova kaks korda Eesti rekordit 50 m

vabaltujumises. Eelujumises oli tema aeg 25,96 ja poolfinaali pääseja

otsustanud vaheujumises 25,87. Poolfinaalis läbis Kolukanova võistlusmaa

ajaga 26,03, mis andis 16. koha.

10.–11. novembrini peeti Espoonlahtis XXXVI Eesti-Soome maavõistlus. Võit kuulus


23.–24. novembril peeti Tallinnas TOPi siseujulas VIII lühiraja meistrivõistlused.

14.–17. detsembrini peeti Valencias (Hispaania) IV Euroopa lühiraja meistrivõistlused,

kus meie ujujad püstitasid seitse Eesti rekordit.

17. detsembril võitis Indrek Sei 100 m kompleksujumises ajaga 54,22

hõbemedali.

17. detsembril oli Jana Kolukanova 50 m vabaltujumises ajaga 25,41 kuues.

2000. aasta Eesti parimateks ujujateks tunnistati Jana Kolukanova ja Indrek Sei.

2000. aasta Eesti parimate naissportlaste pingereas oli Jana Kolukanova kolmas.

2001 25. jaanuaril saavutas Martin Viilep maailmakarikavõistluste etapil Stockholmis 200 m

seliliujumises ajaga 2.01,02 kolmanda koha, kaotades 0,26 sekundiga tulevasele 23-

kordsele olümpiavõitjale Michael Phelpsile.

24. mail avati Keila tervisekeskuses 25-meetrine kaheksa rajaga siseujula.

30. juunist 1. juulini peeti meistrivõistlused Tallinnas Kalevi veekeskuse siseujulas. Osa

võttis 162 ujujat.

7.–10. juulini peeti Vallettas (Malta) XXVIII Euroopa juunioride meistrivõistlused.

8. juulil võitis Vladimir Labzin 200 m rinnuliujumises ajaga 2.17,72

pronksmedali.

22.–29. juulini peeti Fukuokas (Jaapan) IX maailmameistrivõistlused. Püstati kaks Eesti

rekordit.

26. juulil püstitas Natalia Hissamudtinova 50 m rinnuliujumises 32,96 uue Eesti

rekordi.

29. juulil ujus Margus Saia ajaga 4.36,73 rekordi 400 m kompleksujumises.

1. oktoobril avati Tartus Aura veekeskuses 50-meetrine kümne rajaga siseujula, mis oli

Baltimaade moodsaim.

10.–11. novembrini peeti Eesti-Soome maavõistlus esimest korda Keilas. XXXVII

maavõistluse võitsid soomlased 60 : 42.

23.–24. novembril peeti Keila tervisekeskuse siseujulas IX lühiraja meistrivõistlused.


13.–16. detsembrini peeti Antwerpenis (Belgia) V Euroopa lühiraja meistrivõistlused.

Püstitati 12 Eesti rekordit.

13. detsembril oli Natalia Hissamutdinova 50 m rinnuliujumises ajaga 31,46

viies.

14. detsembril saavutas Natalia Hissamudtinova 200 m rinnuliujumises ajaga

2.27,24 seitsmenda koha.

16. detsembril tuli Jana Kolukanova 50 m vabaltujumises ajaga 24,98

neljandaks.

16. detsembril oli Natalia Hissamudtinova 100 m rinnuliujumises ajaga 1.07,17

seitsmes.

2001. aasta Eesti parimateks ujujateks tunnistati Jana Kolukanova ja Vladimir Labzin.

2002 4.–7. aprillini peeti Moskvas VI lühiraja maailmameistrivõistlused.

5. aprillil saavutas Indrek Sei 50 m liblikujumises ajaga 23,91 seitsmenda koha.

6. aprillil oli Natalia Hissamudtinova 200 m rinnuliujumises ajaga 2.28,82

kaheksas.

29.–30. juunini peeti meistrivõistlused esimest korda Tartus Aura veekeskuse

siseujulas. Osavõtjaid oli 162.

10. juulil avati Nõmmel Pääsküla gümnaasiumi kõrval 25-meetrine kuue rajaga

siseujula.

30. juulist 4. augustini peeti Berliinis (Saksamaa) XXVI Euroopa meistrivõistlused.

1. augustil uuendas Natalia Hissamutdinova kaks korda Eesti rekordit 50 m

rinnuliujumises: eelujumises oli tema aeg 32,92 ja poolfinaalis 32,91.

9.–10 novembrini peeti Helsingis XXXVIII Eesti-Soome maavõistlus. Soomlased võitsid

70 : 44.

22.–23. novembril peeti Keila tervisekeskuse siseujulas X lühiraja meistrivõistlused.

12.–15. detsembrini peeti Riesas (Saksamaa) VI Euroopa lühiraja meistrivõistlused.

14. detsembril saavutas Natalia Hissamutdinova 100 m rinnuliujumises ajaga

1.09,51 kaheksanda koha.


2003 8. märtsil ujus Alytuses (Leedu) Eesti naiskond koosseisus Nele Trepp, Triin Aljand,

Maria Albert ja Elina Partõka 4 × 100 m vabalt esimest korda alla nelja minuti, saades

ajaks 3.58,62. Senise rekordi 4.00,30 ujus naiskond koosseisus Merle Ristla, Eve Heikla,

Raily Maalust ja Jelena Sladzevskis 1987. aastal Moskvas.

28 –30. juunini peeti meistrivõistlused Tartus Aura veekeskuse siseujulas.

20.–27. juulini peeti Barcelonas (Hispaania) X maailmameistrivõistlused. Püstitati

seitse Eesti rekordit.

20. juulil ujus Eesti meeskond koosseisus Danil Haustov, Sven Schneider, Ken

Tomson ja Martin Viilep 4 × 100 m vabalt uue rekordajaga 3.27,42. Avaetapil

uuendas Haustov 100 m vabaltujumise Eesti rekordit ajaga 50,78.

20. juulil ujus uue rekordi Eesti naiskond koosseisus Elina Partõka, Nele Trepp,

Jana Kolukanova ja Triin Aljand 4 × 100 m vabaltujumises, aeg 3.51,43.

23. juulil kroolis Danil Haustov 100 m vabalt ajaga 50,42.

25. juulil uuendas Triin Aljand 50 m liblikujumises Eesti rekordit ajaga 27,54.

26. juulil püstitas Martin Viilep 50 m seliliujumises Eesti rekordi ajaga 26,76.

27. juulil uuendas Vladimir Labzin 400 m kompleksujumise rekordit ajaga

4.33,26.

31. juulist 3. augustini peeti Glasgow’s (Šotimaa) XXX Euroopa juunioride

meistrivõistlused.

3. augustil võitis Jane Trepp 50 m vabaltujumises pronksmedali ajaga 26,37.

1.–2. novembrini peetud XXXIX Eesti-Soome maavõistluse Keilas võitsid eestlased

96 : 54.

22.–23. novembril peeti XI lühiraja meistrivõistlused Sillamäe Kalevi spordikompleksi

25-meetrises kuue rajaga siseujulas. Ujula avati 5. detsembril 1968.

11.–14. detsembrini peeti Dublinis (Iirimaa) VII Euroopa lühiraja meistrivõistlused.


11. detsembril oli Jane Trepp 50 m rinnuliujumises ajaga 31,45 kaheksas.

12. detsembril saavutas Natalia Hissamutdinova 200 m rinnuliujumises ajaga

2.25,54 viienda koha. See tulemus püsis Eesti rekordina ligi 16 aastat.

13. detsembril saavutas Jane Trepp 100 m kompleksujumises ajaga 1.02,90

seitsmenda koha.

14. detsembril viis Elina Partõka esimest korda 200 m vabaltujumises ajaga

1.59,68 Eesti rekordi 25-meetrises ujulas alla kahe minuti.

2003. aasta Eesti parimateks ujujateks tunnistati Natalia Hissamutdinova ja Danil

Haustov.

2003. aasta edukamateks Eesti noorsportlasteks nimetati neidudest Jane Trepp ja

noormeestest Rasmus Kütt.

2004 10.–16. maini peeti Madridis (Hispaania) XXVII Euroopa meistrivõistlused.

13. mail saavutas Jane Trepp 50 m rinnuliujumises ajaga 32,94 kaheksanda

koha. Poolfinaalis ujus Trepp Eesti rekordi 32,71.

2.–13. juunini peeti Ricciones (Itaalia) masters-ujumises X maailmameistrivõistlused.

Esimese eestlasena tuli maailmameistriks Raiko Pachel, kes võitis vanuseklassis 30–34

kõigil kolmel rinnuliujumise distantsil kuldmedali.

15.–18. juulini peeti Lissabonis (Portugal) XXXI Euroopa juunioride meistrivõistlused.

18. juulil kordas Jane Trepp eelmise aasta saavutust, võites 50 m

vabaltujumises ajaga 26,49 pronksmedali.

24.–26. juunini peeti meistrivõistlused Tartus Aura veekeskuse siseujulas.

14.–21. augustini peeti Ateenas (Kreeka) XXVIII olümpiamängud. Eesti

olümpiakoondisse kuulusid Triin Aljand, Jana Kolukanova, Elina Partõka, Jelena

Petrova, Danil Haustov ja Aleksandr Baldin.

19.–20. novembril peeti XII lühiraja meistrivõistlused Keila tervisekeskuse siseujulas.

18.–19. detsembrini peeti Helsingis XL Eesti-Soome maavõistlus, mille võitsid

põhjanaabrid 57 : 45.

2004. aasta Eesti parimateks ujujateks tunnistati Triin Aljand ja Aleksandr Baldin.

2005 28.–29. maini peeti Eesti-Soome maavõistlus esimest korda Tartus. XLI maavõistluse

võit läks soomlastele 107 : 69.

25.–27. juunini peeti meistrivõistlused Tartus Aura veekeskuse siseujulas. Stardis oli

228 ujujat.

26. juunil uuendati meeste 200 m kompleksujumise Eesti rekordit kolm korda:

1991. aasta detsembrist Indrek Seile kuulunud rekordi 2.07,88 ujus üle Martti

Aljand ajaga 2.07,79, millele Martin Liivamägi vastas ajaga 2.07,69 ja finaalis

ajaga 2.07,48.

24.–31. juulini peeti Montréalis (Kanada) XI maailmameistrivõistlused. Püstitati neli

Eesti rekordit.

28. juulil püstitas Jana Kolukanova praeguseni kehtiva Eesti rekordi 100 m

vabaltujumises ajaga 55,81.

29. juulil ujus Triin Aljand 50 m liblikujumises uue Eesti rekordi ajaga 27,31.

31. juulil võistles Jana Kolukanova finaalis, saavutades 50 m vabaltujumises

ajaga 25,56 kaheksanda koha. Poolfinaalis püstitas Kolukanova ajaga 25,28

Eesti rekordi.

22.–23. novembrini peeti XIII lühiraja meistrivõistlused Keila tervisekeskuse siseujulas.

Osa võttis 167 ujujat.

8.–11. detsembrini peeti Triestes (Itaalia) IX Euroopa lühiraja meistrivõistlused.

Püstitati viis Eesti rekordit.

10. detsembril saavutas Martti Aljand 100 m kompleksujumises ajaga 54,53

kuuenda koha.

2005. aasta parimateks ujujateks tunnistati Jana Kolukanova ja Martti Aljand.

2006 27.–28. maini peeti Vantaas XLII Eesti-Soome maavõistlus. Soomlased said napi võidu

45 : 43.

19.–21. juunini peeti meistrivõistlused Tartus Aura veekeskuse siseujulas. Osavõtjaid

oli 262.

6.–9. juulini peeti Palma de Mallorcal (Hispaania) XXXIII Euroopa juunioride

meistrivõistlused.

9. juulil võitis Martin Liivamägi 200 m kompleksujumises hõbemedali ajaga

2.03,67.

8. –9. juulini peeti Malmös (Rootsi) esimesed Põhjamaade noorte meistrivõistlused.

Esimese meistritiitli tõi Eestisse Martin Merimaa.

16. –17. septembrini toimus Kuremaal esimene treenerite sügisseminar, millest võttis

osa 46 treenerit.

16.–17. novembril peeti XIV lühiraja meistrivõistlused Tallinnas Kalevi veekeskuses,

kus 50-meetrine ujula muudeti liigutava vaheseinaga 25 meetri pikkuseks siseujulaks.

Osales 162 ujujat.

7.–10. detsembrini peeti Helsingis (Soome) X Euroopa lühiraja meistrivõistlused.

7. detsembril oli Martin Liivamägi 200 m kompleksujumises ajaga 1.59,28

kaheksas.

10. detsembril ujusid 100 m kompleksujumise finaalis kaks eestlast: Martin

Liivamägi saavutas ajaga 54,92 kuuenda koha ja Martti Aljand ajaga 55,09

kaheksanda koha.

12. detsembril valis Eesti olümpiavõitjate kogu järgmiseks kaheks aastaks oma

presidendiks Ivar Stukolkini.

2006. aasta Eesti parimateks ujujateks tunnistati Natalia Hissamutdinova ja Martin

Liivamägi.

2007 1.–3. märtsini peeti meistrivõistlused Tartus Aura veekeskuse siseujulas. Stardis oli 282

ujujat.

25. märtsist 1. aprillini peeti Melbourne´is (Austraalia) XII maailmameistrivõistlused.

25. märtsil püstitas Eesti naiskond koosseisus Jana Kolukanova, Triin Aljand,

Maria Albert ja Elina Partõka 4 × 100 m vabaltujumise praeguseni kehtiva Eesti

rekordi ajaga 3.47,45.

26.–27. maini peeti Tallinnas XLIII Eesti-Soome maavõistlus. Võit kuulus Eesti

koondisele 100 : 90.

14. juulil sai Triin Aljand Austinis (USA) esimese eestlannana 50 m seliliujumises aja alla

30 sekundi – 29,45.

22.–23. novembril peeti XV lühiraja meistrivõistlused Tallinnas Kalevi veekeskuse 25-

meetrises siseujulas. Osa võttis 197 ujujat.

2007. aasta Eesti parimateks ujujateks tunnistati Triin Aljand ja Martin Liivamägi.

2008 15.–18. maini toimus Tallinnas LENi tehnilise ujumiskomitee aastaistung, millest võttis

osa ka LENi president Nory Kruchten Luksemburgist.

24.–25. maini peeti Espoonlahtis XLIV Eesti-Soome maavõistlus. Napi võidu said

soomlased 94 : 96.

29. juunist 1. juulini peeti meistrivõistlused Tartus Aura veekeskuse siseujulas. Osa

võttis 229 ujujat.

1. juulil püstitas Eesti klubide koondis koosseisus Elina Partõka, Annika Saarnak,

Jane Trepp, Maria Albert 4 × 200 m vabaltujumises praeguseni kehtiva Eesti

rekordi ajaga 8.29,10.

25. juulil ujusid Bruno Nopponen ja Priit Vehm üle Soome lahe, finišeerides Suurupis.

Ligikaudu 60-kilomeetrise teekonna läbis Nopponen 19 tunni ja 13 minutiga. Sellest

ujumisest valmis režissöör Ahti Tubina dokumentaalfilm „Teekond“.

2. augustil ujus Kätlin Sepp Belgradis (Serbia) 100 m selili ajaga 1.04,99, parandades

1977. aastast Eesti rekordina püsinud Kaire Indriksoni tippaega 0,07 sekundiga.

8. augustist 24. augustini peeti Pekingis (Hiina) XXIX olümpiamängud. Eesti

olümpiaesindusse kuulusid Triin Aljand, Elina Partõka, Anna-Liisa Põld, Miko Mälberg,

Danil Haustov, Vladimir Sidorkin, Andres Olvik, Martti Aljand ja Martin Liivamägi.

9. augustil läbis Triin Aljand esimese eestlannana 100 m liblikat alla ühe minuti,

saades tulemuseks 59,43.

10. augustil kroolis Vladimir Sidorkin 200 meetrit ajaga 1.51,27, parandades

0,66 sekundiga 26 aastat Ivar Stukolkinile kuulunud Eesti rekordit.

14. augustil püstitas Miko Mälberg 50 m vabaltujumises ajaga 22,37 uue Eesti

rekordi, mis püsib praeguseni.

20.–21. novembril peeti XVI lühiraja meistrivõistlused Tallinnas Kalevi veekeskuses.

Stardis oli 199 ujujat.

11.–14. detsembrini peeti Rijekas (Horvaatia) XII Euroopa lühiraja meistrivõistlused.

Ujujad püstitasid 18 uut Eesti rekordit.

12. detsembril saavutas Triin Aljand 50 m liblikujumises ajaga 25,57 neljanda

koha.

14. detsembril oli Triin Aljand 50 m vabaltujumises ajaga 24,63 seitsmes.

14. detsembril kroolis Miko Mälberg teateujumise avaetapil 50 m vabalt ajaga

21,54, mis püsis Eesti rekordina 11 aastat.

2008. aasta Eesti parimateks ujujateks tunnistati Triin Aljand ja Miko Mälberg.

2008. aasta Eesti parimate naissportlaste pingereas oli Triin Aljand kolmas.

2009 26. aprillil viis Vladimir Sidorkin Moskvas Eesti rekordi 200 m vabaltujumises esimest

korda alla 1.50 piiri – 1.49,86.

23.–24. maini peeti Tartus XLV Eesti-Soome maavõistlus. Eesti koondis võitis 113 : 103.

19. juunil parandas Anna-Liisa Põld Mission Viejos (USA) ligi 32 aastat Kaire Indriksoni

nimel püsinud 200 m seliliujumise Eesti rekordit kolme sekundiga, aeg 2.16,16.

28.–30. juunini peeti XC meistrivõistlused Tartus Aura veekeskuse siseujulas. Stardis

oli 255 ujujat.

28. juunil läbis Pavel Narõškin 800 m vabalt ajaga 8.35,32, parandades Argo

Tammemäe nimel enam kui 25 aastat püsinud rekordit 1,19 sekundiga.

8. juulil püstitas Vladimir Sidorkin Belgradis (Serbia) 100 m vabaltujumises ajaga 49,84

uue Eesti rekordi, ujudes esimese Eesti ujujana 50 meetri ujulas 100 m vabalt alla 50

sekundi.

26. juulist 2. augustini peeti Roomas (Itaalia) XIII maailmameistrivõistlused. Püstitati

13 uut Eesti rekordit.

26. juulil uuendas Martti Aljand rekordit 100 m rinnuliujumises, aeg 1.00,56.

26. juulil püstitas Triin Aljand 100 m liblikujumises uue rekordi ajaga 59,00.

26. juulil ujus Anna-Liisa Põld 200 m kompleksi rekordilise ajaga 2.19,46.

27. juulil püstitas Jane Trepp rekordi 100 m rinnuliujumises, aeg 1.10,61.

27. juulil ujus Andres Olvik 100 m selili ajaga 56,37, lüües sellega Ilmar Ojase

Barcelona olümpial püstitatud rekordi.

29. juulil viis Martin Liivamägi 200 m kompleksujumise rekordi alla kahe minuti

– 1.59,95.

30. juulil püstitas Andres Olvik uue Eesti rekordi 200 m seliliujumises, aeg

2.02,97.

31. juulil parandas Triin Aljand kaks korda Eesti rekordit 50 m liblikujumises.

Uueks rekordiks sai poolfinaalis ujutud aeg 26,16.

1. augustil läbis Jane Trepp 50 m rinnuli rekordilise ajaga 31,32.

2. augustil püstitas Eesti meeskond koosseisus Andres Olvik, Martti Aljand, Sten

Indrikson ja Vladimir Sidorkin uue Eesti rekordi 4 × 100 m kombineeritud

teateujumises ajaga 3.43,12.

1. septembril avati Audentese spordikoolis (TSIKi ja Eesti spordigümnaasiumi järglane)

uuesti ujumisosakond, vanemtreeneriks valiti Siiri Põlluveer.

8. novembril toimus dokumentaalfilmi „Teekond“ esmaesitlus.

25.–26. novembril peeti XVII lühiraja meistrivõistlused Tallinnas Kalevi veekeskuse

25 m siseujulas. Osa võttis 255 ujujat.

10.–13. detsembrini peeti Istanbulis (Türgi) XIII Euroopa lühiraja meistrivõistlused.


10. detsembril võitis 21-aastane Jane Trepp 50 m rinnuliujumises ajaga 29,82

hõbemedali.

10. detsembril ujus Martti Aljand lühirajal esimest korda 100 m rinnuli alla

minuti, aeg 58,17.

11. detsembril oli Triin Aljand 50 m liblikujumises ajaga 25,44 kuues.

12. detsembril oli Jane Trepp 100 m kompleksujumises ajaga 59,53 viies.

13. detsembril saavutas Triin Aljand 50 m vabaltujumises ajaga 24,11 viienda

koha.

2009. aasta Eesti parimateks ujujateks tunnistati Jane Trepp ja Martti Aljand.

2009. aasta Eesti parimate naissportlaste pingereas oli Jane Trepp teine.

2010 22.–23. maini peeti Vantaas XLVI Eesti-Soome maavõistlus. Soomlased võitsid 122 : 89.

27.–29. juunini peeti meistrivõistlused Tartus Aura veekeskuse siseujulas. Osa võttis

218 ujujat.

11. juulil ületas Anna-Liisa Põld Gainesville’is (USA) enam kui 23 aastat Triin Kitseli

nimel püsinud 200 m liblikujumise Eesti rekordi, läbides võistlusmaa ajaga 2.16,11.

1. augustil täitus Eesti ujumisspordil sajas tegevusaasta.

9.–15. augustini peeti Budapestis (Ungari) XXX Euroopa meistrivõistlused.

10. augustil oli Triin Aljand 50 m liblikujumises ajaga 26,25 viies.

14. augustil püstitas Eesti meeskond koosseisus Andres Olvik, Martti Aljand,

Martin Liivamägi ja Vladimir Sidorkin uue Eesti rekordi 4 × 200 m

vabaltujumises ajaga 7.41,03. Senine rekord 7.44,88 oli ujutud 1985. aastal.

15. augustil saavutas Triin Aljand 50 m vabaltujumises ajaga 25,38 seitsmenda

koha.

18. septembril tähistati pidulikult Eesti ujumisspordi sajandat juubelit Tallinnas

lauluväljaku klaassaalis, kus ligi kolmesaja osaleja seas olid esindatud ka vanimad Eesti

ujumismeistrid: 87-aastane Nora Kutti ja 90-aastane Hans Ilmar Kargaja.

17. novembril oli režissööride Katrin Maimiku ja Triin Ojalo dokumentaalfilmi „Vanad

kalad“ esitlus. Filmi kesksed tegelased on Eve-Mai Maurer, Helle Stukis, Olav Lukin,

Aksel Luige ja Lembit Laht, kellele sport on eelkõige elukvaliteedi parandamise ja elu

pikendamise vahend.

25.–28. novembrini peeti Eindhovenis (Holland) XIV Euroopa lühiraja

meistrivõistlused.

26. novembril võitis 25-aastane Triin Aljand 50 m liblikujumises ajaga 25,90

pronksmedali.

28. novembril oli Triin Aljand 100 m liblikujumises ajaga 58,77 kuues.

15.–19. detsembrini peeti Dubais (Araabia Ühendemiraadid) X lühiraja

maailmameistrivõistlused.

17. detsembril saavutas Jane Trepp 100 m kompleksujumises ajaga 59,85

neljanda koha.

17. detsembril oli Triin Aljand 50 m liblikujumises ajaga 25,61 kuues.

19. detsembril saavutas Triin Aljand 50 m vabaltujumises ajaga 24,16 viienda

koha.

2010. aasta Eesti parimateks ujujateks tunnistati Triin Aljand ja Martin Liivamägi.

2010. aasta Eesti parimate naissportlaste pingereas oli Triin Aljand kolmas.

2011 3.–4. märtsini peeti XVIII lühiraja meistrivõistlused Tallinnas Kalevi veekeskuse 25 m

siseujulas. Stardis oli 160 ujujat.

21.–22. maini Tallinnas peetud XLVII Eesti-Soome maavõistluse võitsid soomlased

130 : 98.


238 ujujat.

9. septembril võitis Eve-Mai Maurer Jaltas (Ukraina) peetud XIII masters-ujumise

Euroopa meistrivõistlustel 200 m rinnuliujumises vanuseklassis 75–79 kuldmedali.

8.–11. detsembrini peeti Szczecinis (Poola) XV Euroopa lühiraja meistrivõistlused.

9. detsembril võitis Triin Aljand 50 m liblikujumises ajaga 25,51 hõbemedali.

9. detsembril oli Martti Aljand 100 m rinnuliujumises ajaga 57,51 neljas.

11. detsembril võitis 24-aastane Martti Aljand 100 m kompleksujumises ajaga

53,37 pronksmedali.

11. detsembril võitis Triin Aljand 50 m vabaltujumises ajaga 24,23

pronksmedali.

19.–20. detsembril peeti XIX lühiraja meistrivõistlused Tallinnas Kalevi veekeskuse

25 m siseujulas. Osales 280 ujujat.

2011. aasta Eesti parimateks ujujateks tunnistati Triin Aljand ja Martti Aljand.

27. detsembril valiti 2011. aasta Eesti parimaks naissportlaseks Triin Aljand.

2012 13.–14. aprillini peeti Espoonlahtis XLVIII Eesti-Soome maavõistlus. Võit läks


21.–27. maini peeti Debrecenis (Ungari) XXXI Euroopa meistrivõistlused. Püstitati

kaheksa Eesti rekordit.

22. mail võitis Triin Aljand 50 m liblikujumises ajaga 25,92 hõbemedali.

27. mail oli Triin Aljand 50 m vabaltujumises ajaga 25,01 neljas.


275 ujujat. Legendaarse spordimehe Erich Hellmuth Mõtliku sajandal sünniaastapäeval

panid tema lapsed välja rändkarika Eesti meistrivõistluste 1500 m vabaltujumise

võitjale. Esimesena sai selle aastaks endale Pavel Narõškin.

28. juulist 4.augustini peeti Londonis (Inglismaa) XXX suveolümpiamängud. Eesti

olümpiakoondisse kuulusid Triin Aljand ja Martin Liivamägi.

22.–25. novembrini peeti Chartresis (Prantsusmaa) XVI Euroopa lühiraja

meistrivõistlused. Püstitati viis Eesti rekordit.

22. novembril oli Martin Liivamägi 200 m kompleksujumises ajaga 1.57,33

kaheksas.

23. novembril võitis Martti Aljand 100 m rinnuliujumises ajaga 57,75

hõbemedali, Martin Liivamägi oli ajaga 58,19 kuues.

23. novembril oli Triin Aljand 50 m liblikujumises ajaga 25,96 kuues.

25. novembril võitis Triin Aljand 50 m vabaltujumises ajaga 24,24 hõbemedali.

25. novembril võitis Martti Aljand 100 m kompleksujumises ajaga 52,92

pronksmedali, Martin Liivamägi oli ajaga 53,57 kuues.

12.–16. detsembrini peeti Istanbulis (Türgi) XI lühiraja maailmameistrivõistlused.

13. detsembril saavutas Martti Aljand 100 m rinnuliujumises ajaga 57,85

neljanda koha, pronksmedalist lahutas teda vaid kaks sajandiksekundit.

20.–21. detsembril peeti XX lühiraja meistrivõistlused Tallinnas Kalevi veekeskuse

25 m siseujulas. Stardis oli 314 ujujat.

2012. aasta Eesti parimateks ujujateks tunnistati Triin Aljand ja Martti Aljand.

2012. aasta Eesti parimaks naissportlaseks valiti Triin Aljand, meeste seas oli Martti

Aljand kolmas.

2013 24.–25. maini peeti Tallinnas XLIX Eesti-Soome maavõistlus, mille võitsid soomlased

126 : 99.

30. mail toimus režissöör Ave Lutteri dokumentaalfilmi „Vette sündinud“ esmaesitlus.

Filmi keskne tegelane on ujuja ja treener Bruno Nopponen.

26.–28. juunini peeti meistrivõistlused Tartus Aura veekeskuse siseujulas. Startis 296

ujujat.

4.–5. juulil ujus Orca Swim klubi ujumistreener, 20-aastane Allan-Kris Malleus

esimesena Emajõe algusest lõpuni läbi. Ta alustas ujumist esimesel päeval kell 16

Emajõe lähtest Jõesuust ning lõpetas ligi 25 tundi hiljem Praagal. Kokku oli distants ligi

100 km pikk.

1.–7. septembrini peeti Eindhovenis (Holland) XV masters-ujumise Euroopa

meistrivõistlused. 90-aastane Nora Kutti võitis seliliujumises vanuseklassis 90–94 kolm

kuldmedalit.

27. septembril võeti Eesti Ujumisliit Põhjamaade Ujumisliidu (Nordic Swimming

Federation – NSF) täisliikmeks Edinburghis (Šotimaa) NSFi erakorralisel kongressil.

Poolt hääletasid Rootsi, Taani, Soome, Island ja Fääri saared, vastu oli Norra.

19.–21. detsembrini peeti XXI lühiraja meistrivõistlused Tallinnas Kalevi veekeskuse

25 m siseujulas. Osavõtjaid oli 331.

2013. aasta Eesti parimateks ujujateks tunnistati Kätlin Sepp ja Martti Aljand.

2014 2.–3. maini peeti Espoonlahtis viiekümnes Eesti-Soome maavõistlus, mis jäi ühtlasi

viimaseks. Võistlus lõppes põhjanaabrite võiduga 138 : 90. Aastatel 1934–2014 võitis

Soome 33 ja Eesti 17 maavõistlust.

25.–27. juunini peeti meistrivõistlused Tallinnas Kalevi veekeskuse siseujulas.


6. juulil võttis 38-aastane Henri Kaarma esimese eestlasena ette La Manche’i väina

ületamise. Veetemperatuur oli 13 kraadi. Paar miili enne Prantsusmaale jõudmist pidi

Kaarma katkestama. Selleks ajaks oli ta ujunud 12 tundi ja 51 minutit.

18.–20. detsembrini peeti XXII lühiraja meistrivõistlused Tallinnas Kalevi veekeskuse

25 m siseujulas. Startis 431 ujujat.

2014. aasta Eesti parimateks ujujateks tunnistati Maria Romanjuk ja Martti Aljand.

31. detsembril nimetas rahvusvaheline avaveeujumise assotsiatsioon (WOWSA) 2014.

aasta maailma parimaks avaveeujujaks meeste seas Henri Kaarma.

2015 27. märtsil toimus Viimsi kooli ujulas praktilise ujumise algõpetust sisaldava raamatu

„Õpime ujuma“ esitlus. Norra keelest eesti keelde tõlgitud raamatusse on kokku

kogutud vajalik ujumisõppe praktika ja harjutusvara kogu maailmast, samuti sisaldab

õpik märgisüsteemi, mis innustab lapsi vees ujumisoskusi õppima.

3. mail ujus 15-aastane Kregor Zirk Riias 1500 m vabalt ajaga 16.11,75, ületades sellega

ligi 32 aastat Ivar Stukolkinile kuulunud rekordi.


327 ujujat.

27.–31. juulini peeti Tbilisis (Gruusia) XIII Euroopa noorte olümpiafestival.

28. juulil võitis Kregor Zirk 100 m liblikujumises ajaga 54,04 kuldmedali.

2.–9. augustini peeti Kaasanis (Venemaa) XVI maailmameistrivõistlused. Püstitati


3. augustil püstitas Maria Romanjuk 100 m rinnuliujumises ajaga 1.09,49 uue

Eesti rekordi, ujudes esimest korda alla ühe minuti ja kümne sekundi.

9. augustil ujus Ralf Tribuntsov 100 m selili rekordilise ajaga 55,03, ületades

sellega seni kehtiva Eesti rekordi.

2.–6. detsembrini peeti Netanyas (Iisrael) XVIII Euroopa lühiraja meistrivõistlused.

Püstitati üheksa Eesti rekordit.

3. detsembril püstitas Martin Liivamägi 200 m rinnuliujumises uue Eesti rekordi

ajaga 2.06,93, lõpetades finaalis seitsmendana.

4. detsembril saavutas Ralf Tribuntsov kaheksanda koha 100 m seliliujumises

ajaga 52,04. Poolfinaalis ujutud ajast 51,12 sai uus rekord.

6. detsembril tuli Eesti meeskond koosseisus Ralf Tribuntsov, Martin Liivamägi,

Daniel Zaitsev ja Pjotr Degtjarjov 4 × 50 m kombineeritud teateujumises uue

rekordiga 1.34,72 kaheksandaks.

6. detsembril ujus Ralf Tribuntsov 50 m selilil ajaga 23,59, mis oli uus Eesti

rekord.

8. detsembril toimus Mait Riismani 496-leheküljelise autobiograafilise romaani

„Veepallur“ esmaesitlus. Romaan on uskumatu ja kaasahaarav lugu ühe Eesti poisi

jõudmisest spordimaailma absoluutsesse tippu – olümpiavõitjaks.

19.–21. detsembrini peeti XXIII lühiraja meistrivõistlused Tallinnas Kalevi veekeskuse

25 m siseujulas. Osa võttis 378 ujujat.

20. detsembril varises 25-meetrises ujulas ligi 36 aastat Ivar Stukolkini nimel püsinud

Eesti rekord meeste 400 m vabaltujumises: 16-aastane Kregor Zirk ujus uueks

rekordajaks 3.48,34.

2015. aasta Eesti parimateks ujujateks tunnistati Maria Romanjuk ja Martin Liivamägi.

2016 22. aprillil kuulutati Tartus Georg Hackenschmidti raamatuauhinna võitjaks Mait

Riismani raamat „Veepallur“.

22. aprillil ujus Tallinnas Eesti naiskond koosseisus Kätlin Sepp, Maria Romanjuk,

Margaret Markvardt ja Kertu Ly Alnek 4 × 100 m kombineeritud teateujumises

praeguseni kehtiva Eesti rekordi 4.16,99.

16.–22. maini peeti Londonis (Inglismaa) XXXIII Euroopa meistrivõistlused.

16. mail püstitas Eesti meeskond koosseisus Ralf Tribuntsov, Andri Aedma,

Kregor Zirk ja Pjotr Degtjarjov 4 × 100 m vabaltujumises praeguseni kehtiva

Eesti rekordi 3.20,52.

21. mail ujus Eesti meeskond koosseisus Kregor Zirk, Andri Aedma, Karl Johann

Luht ja Martin Liivamägi 4 × 200 m vabaltujumises praeguseni kehtiva Eesti

rekordi 7.33,18.

17.–19. juunini peeti meistrivõistlused Tallinnas Kalevi veekeskuse siseujulas. Osa

võttis 369 ujujat.

6.–10. juulini peeti Hódmezővásárhelys (Ungari) XLIII Euroopa juunioride

meistrivõistlused.

6. juulil võitis Kregor Zirk 50 m liblikujumises ajaga 24,02 pronksmedali.

10. juulil saavutas Kregor Zirk 100 m liblikujumises ajaga 52,83 neljanda koha.

Ühtlasi püstitas ta uue Eesti rekordi, mida pole seni lüüa suudetud.

6.–13. augustini peeti Rio de Janeiros (Brasiilia) XXXI olümpiamängud. Eesti

olümpiakoondisse kuulusid Maria Romanjuk ja Martin Allikvee.

8. augustil püstitas Maria Romanjuk 100 m rinnuliujumises Eesti rekordi ajaga

1.09,49.

8. septembril ujus Teet Daaniel esimese eestlasena üle Gibraltari väina Euroopast

Aafrikasse, läbides 18 km nelja tunniga. See oli osa Daanieli plaanist ületada ujudes

seitse maailmameredes raskesti ületatavat väina.

10. septembril võitis Eesti ujuja esimest korda tiitlivõistlustel avaveeujumises

kuldmedali. Rijekas (Horvaatia) peetud XV masters-ujumise Euroopa meistrivõistlustel

avaveeujumises tuli vanuseklassis 70–74 Euroopa meistriks Eha Lilienthal, kes läbis

Aadria meres 5 km ajaga 1.48.19.

17.–19. detsembrini peeti XXIV lühiraja meistrivõistlused Tallinnas Kalevi veekeskuse

25 m siseujulas. Stardis oli 411 ujujat.

2016. aasta Eesti parimateks ujujateks tunnistati Maria Romanjuk ja Martin Allikvee.

2017 4. veebruaril püstitas Nora Kutti Valtus peetud masters-ujumise võistlustel

vanuseklassis 95–99 maailmarekordi 50 m seliliujumises ajaga 1.12,24.

8. aprillil püstitas Martin Liivamägi Tallinnas peetud masters-ujumise meistrivõistlustel

100 m kompleksujumises ajaga 55,13 vanuseklassi 25–29 Euroopa rekordi. Seni on

Eesti masters-ujujad püstitanud individuaaldistantsidel ühe maailmarekordi ja üheksa

Euroopa rekordit ning teateujumistes viis Euroopa rekordit.


374 ujujat.

28. juunist 2. juulini peeti Netanyas (Iisrael) XLIV Euroopa juunioride meistrivõistlused.

2. juulil võitis Kregor Zirk 100 m liblikujumises ajaga 52,98 pronksmedali.

23.–31. juulini peeti Budapestis (Ungari) XVII maailmameistrivõistlused.

24. juulil püstitas Maria Romanjuk 100 m rinnuliujumises ajaga 1.08,81 uue

Eesti rekordi, mis kehtib praeguseni.

23.–25. augustini peeti Indianapolises (USA) VI juunioride maailmameistrivõistlused.

25. augustil võistles Kregor Zirk esimese Eesti ujujana finaalis, saavutades

100 m liblikujumises ajaga 52,99 viienda koha.

11. oktoobril avati Tallinnas multifunktsionaalne Sõle spordikeskus, kus lisaks

spordisaalidele on 25-meetrine kaheksa rajaga siseujula.

17.–18. oktoobril ületas avaveeujuja Teet Daaniel esimese eestlasena Vaikses

ookeanis Santa Catalina väina, läbides 43 km 12 tunni ja 16 minutiga.

2. novembril toimus Tallinnas Tallink City hotelli konverentsisaalis raamatu „Eesti

ujumise lugu“ esmaesitlus. Raamatu peatoimetaja Deivil Tserp oli koos 15 autoriga –

Mati Eliste, Karol Kovanen, Ats Kuldkepp, Mai Laas, Liina Laul, Enn Lepik, Kalle

Liivamägi, Tõnu Meijel, Helle-Iris Michelson, Gunnar Press, Mait Riisman, Nonna

Sarana, Aet Süvari, Mare Vierland ja Toivo Viilep – kirjutanud mahuka, 520-

leheküljelise teose Eesti ujumisest. Deivil Tserp: „Tegelikult võib (ujumise) ajaloo

talletamist võrrelda mosaiigi ladumisega üksikutest kildudest – mõlemad tegevused on

piisavalt keerulised ja iial ei tea, milliseks kujuneb lõpptulemus. Ajaloos saab üht ja

sama sündmust näha väga erinevalt ning seda võib paiguti täheldada ka raamatus.“

13.–17. detsembrini peeti Kopenhaagenis (Taani) XIX Euroopa lühiraja

meistrivõistlused. Püstitati 12 Eesti rekordit.

14. detsembril saavutas Kregor Zirk 200 m vabaltujumises ajaga 1.43,84

neljanda koha.

14. detsembril oli Martin Allikvee 200 m rinnuliujumises ajaga 2.05,95

kaheksas. Eelujumises ujutud ajast 2.05,74 sai uus Eesti rekord.

17. detsembril tuli Kregor Zirk 200 m liblikujumises ajaga 1.53,38 seitsmendaks.

21.–23. detsembrini peeti XXV lühiraja meistrivõistlused Tallinnas Sõle spordikeskuse

siseujulas. Osavõtjate arv oli rekordiline – 438 ujujat. Naiste 200 m rinnuliujumises

võitis pronksmedali 10-aastane Sillamäe koolitüdruk Eneli Jefimova.

2017. aasta Eesti parimateks ujujateks tunnistati Maria Romanjuk ja Kregor Zirk.

2018 24. veebruaril toimus Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks Keila

tervisekeskuse ujulas 100 × 100 m teateujumine, kus sada aktiivset ja sportlikku

inimest läbisid sümboolsed 100 m vabalt valitud ujumisstiilis.

15. aprillil püstitas Kregor Zirk Tartus oma viimase Eesti juunioride rekordi. Kuue aasta

jooksul uuendas Zirk Eesti noorte ja juunioride rekordeid 200 korral.

25.–27. juunini peeti meistrivõistlused Tartus Aura veekeskuse siseujulas. Osavõtjaid

oli 358.

3.–9. augustini peeti Glasgow’s (Šotimaa) XXXIV Euroopa meistrivõistlused.

9. augustil püstitas Eesti meeskond koosseisus Ralf Tribuntsov, Martin Allikvee,

Kregor Zirk ja Daniel Zaitsev 4 × 100 m kombineeritud teateujumises uue Eesti

rekordi 3.40,72, mis on siiani löömata.

22. septembril peeti tervisemess, kus lastevanemate liit kuulutas 2018. aasta

terviseteo auhinna võitjaks Eesti ujumisliidu.

27. septembril ujus 44-aastane Teet Daaniel esimese eestlasena üle La Manche’i väina.

Ligikaudu 60 km läbimiseks Suurbritanniast Prantsusmaale kulus Daanielil 14 tundi ja

6 minutit.

20.–22. detsembrini peeti XXVI lühiraja meistrivõistlused Tallinnas Sõle spordikeskuse

siseujulas. Startis 294 ujujat.

2018. aasta Eesti parimateks ujujateks tunnistati Maria Romanjuk ja Daniel Zaitsev.

2019 12. aprillil ujus 19-aastane Kregor Zirk Stockholmis 400 m vabaltujumises uue Eesti

rekordi ajaga 3.52,78. Seni kuulus rekord ligi 39 aastat Moskva OMil pronksmedali

toonud Ivar Stukolkinile. Õhtuses finaalujumises oli Zirk veelgi kiirem, saades ajaks

3.51,54. Maailmarekord 3.40,07 kuulus sakslasele Paul Biedermannile, kes ujus selle

26. juulil 2009 Roomas (Itaalia).

12. aprillil toimus Tallinnas Sõle spordikeskuse ujulas ujumise algõpetuse e-

õppematerjali esmaesitlus.

14. aprillil ujus Kregor Zirk Stockholmis esimest korda pikas ujulas 200 m liblikat alla

kahe minuti – 1.59,45.

10.–12. maini peeti 100. meistrivõistlused Tartus Aura veekeskuse siseujulas.

Paremusjärjestus selgitati ainult absoluutarvestuses. Startis 279 ujujat. Seni toimunud

meistrivõistlustel on Eesti meistriks tulnud individuaaldistantsidel ja teateujumistes

kokku 640 ujujat: 322 naist ja 318 meest. Individuaaldistantsidel on meistriks tulnud

216 naisujujat ja 228 meesujujat. Naistest on kõige enam meistritiitleid võitnud Maria

Romanjuk (42), järgnevad Elina Partõka (30) ja Eha Lilienthal (29). Meestest on Danil

Haustov ja Indrek Sei võitnud 28 ning Andres Olvik 26 kuldmedalit.

11. mail toimus Tartus 100. Eesti meistrivõistluste puhul ka Eesti meistrite vastuvõtt.

15. mail möödus 85 aastat Eesti veespordi liidu moodustamisest, mille õigusjärglane

on Eesti ujumisliit, kuhu kuulub 47 liikmesklubi.

1. juunil peeti Eesti ujumisliidu XXIV noortesarja finaalvõistlus Keila siseujulas.

Noorujujaid osales 28 spordiorganisatsioonist. Võistkondlik paremusjärjestus:

spordiklubi Garant, Tartu ujumisklubi, TOPi ujumisklubi. Finaalvõistlustel on aastate

jooksul enim individuaalseid esikohti võitnud tütarlastest Jane Trepp (21) ning Nino

Metsar ja Laura-Liis Valdmaa (18), poeglastest Arkadi Kalinovski (20), Martin Liivamägi

(19) ja Ilja Parubtšišen (14). Läbi aegade on võistkondliku rändkarika võitnud Kalevi

ujumiskool üheksa korda, spordiklubi Garant seitse korda, TOPi ujumisklubi kolm

korda, Audentese spordiklubi ja Tartu ujumisklubi kaks korda ning Kohtla-Järve Kalevi

spordikool ühe korra.

26. juunil püstitas Martin Allikvee Budapestis 100 m rinnuliujumises ajaga 1.00,47 uue

Eesti rekordi. Senine rekord 1.00,56 kuulus Martti Aljandile, ujutud täpselt üheksa

aastat ja 11 kuud tagasi maailmameistrivõistlustel Roomas, kui veel nii-öelda

imetrikoode kasutamine oli lubatud.

20.–21. juulil peeti XXIX avaveeujumise meistrivõistlused Viljandi järvel. Võisteldi 5 km

ja 10 km distantsidel. Kõige enam avaveeujumise meistritiitleid on naistest võitnud

Meribel Saar (10), järgnevad Eve Heikla-Virkkunen ja Küllike Mäggi (4). Meestest on

kõige rohkem meistriks tulnud Andres Olvik (5), järgnevad Margus Saia (4) ning Frank

Johan Ojarand ja Sander Paavo (3).

21.–28. juulini peeti Gwangjus (Lõuna-Korea) XVIII maailmameistrivõistlused. Püstitati


21. juulil uuendas Kregor Zirk 400 m vabaltujumise rekordit, aeg 3.51,30.

21. juulil püstitas Daniel Zaitsev 50 m liblikujumises rekordi ajaga 23,26.

22. juulil ujus Kregor Zirk rekordi 200 m vabaltujumises, aeg 1.48,51.

23. juulil püstitas Kregor Zirk 200 m liblikujumises rekordi ajaga 1.58,04.

23. juulil uuendas Martin Allikvee rekordit 50 m rinnuliujumises, aeg 27,79.

24. juulil püstitas Daniel Zaitsev rekordi 100 m vabaltujumises, aeg 49,44.

25. juulil ujus Ivan Štšeglov rekordi 200 m selilujumises ajaga 2.01,19.

5.–6. oktoobril peeti Indianapolises (USA) uue võistlussarja ISL ehk International

Swimming League (rahvusvahelise ujumisliiga) esimene etapp.

6. oktoobril püstitas Energy Standardi võistkonda kuuluv Kregor Zirk lühirajal

400 m vabaltujumises uue Eesti rekordi ajaga 3.44,75.

28. oktoobril möödus 30 aastat Eesti ujumisliidu tegevuse taastamisest Eesti veespordi

liidu õigusjärglasena.

4.–8. detsembrini peeti Glasgow’s (Šotimaa) XX Euroopa lühiraja meistrivõistlused.

Ujuti seitse Eesti rekordit.

4. detsembril püstitas Martin Allikvee 50 m rinnuliujumises uue rekordi ajaga

26,68.

5. detsembril saavutas Martin Allikvee 200 m rinnuliujumises ajaga 2.04,91

kaheksanda koha, eelujumises läbis ta distantsi rekordilise ajaga 2.04,78.

6. detsembril püstitas Daniel Zaitsev 50 m vabaltujumise Eesti rekordi ajaga

21,39, parandades 2008. aastast Miko Mälbergile kuulunud rekordit 15

sajandiksekundiga.

7. detsembril uuendas Daniel Zaitsev kolmel korral 50 m liblikujumise rekordit.

Rekordilise ajaga 22,39 saavutas ta finaalujumises neljanda koha,

pronksmedalist lahutas teda vaid üks sajandiksekund. Euroopa hooaja

edetabelis oli see viies tulemus.

8. detsembril püstitas Maria Romanjuk 200 m rinnuliujumises uue rekordi

2.24,45, parandades 1,09 sekundiga 2003. aastast Natalia Hissamutdinovale

kuulunud rekordit.

7. detsembril peeti XXX masters-ujumise Eesti meistrivõistlused Nõmme siseujulas.

20.–21. detsembril peeti Las Vegases (USA) ISLi finaalvõistlus. Kregor Zirk kuulus

võidukasse Energy Standardi võistkonda ja püstitas 24 tunni jooksul lühirajal kolm uut

Eesti rekordit.

20. detsembril ujus Zirk uued tippajad: 200 m vabalt ajaga 1.43,71 ja 100 m

liblikat ajaga 50,76.

21. detsembril parandas Zirk oma kuu aega tagasi ujutud rekordit, saades

400 m vabaltujumises ajaks 3.42,12.

20.–22. detsembrini peeti XXVII lühiraja meistrivõistlused Tallinnas Sõle spordikeskuse

siseujulas. Osavõtjaid oli 369. Oma esimesed Eesti meistritiitlid võitis 12-aastane Eneli

Jefimova. Ta on saja aasta jooksul olnud kõige noorem individuaaldistantsi kuldmedali

võitja. Eneli oli võidukas 50 m ja 200 m rinnuliujumises ning kuulus ka meistriks tulnud

Kalevi ujumiskooli 4 × 50 m ja 4 × 100 m kombineeritud teateujumise naiskonda.

Naistest on lühiraja meistrivõistlustel individuaaldistantsidel kõige enam meistritiitleid

võitnud Natalia Hissamutdinova (53), järgnevad Maria Romanjuk (49) ja Kätlin Sepp

(30). Meestest on Martti Aljand võitnud 31, Danil Haustov 27 ja Martin Viilep 26

kuldmedalit.

2019. aastal uuendati absoluutseid Eesti rekordeid pikas ujulas 18 ja lühirajal 19 korda.

Individuaaldistantsidel püstitas aasta jooksul Kregor Zirk 13, Daniel Zaitsev seitse,

Martin Allikvee kuus ning Aleksa Merike Gold ja Maria Romanjuk kolm rekordit.

2019. aasta Eesti parimateks ujujateks tunnistati Maria Romanjuk ja Daniel Zaitsev.

Teksti koostas Toivo Viilep

Täiendanud Toomas Kleesment

Documents

EESTI UJUMISE AJALUGU 1910-2010