Eesti keele foneetikaEesti keele foneetika1. Foneetika ja ortograafia1. Foneetika ja ortograafia2. Häälikusümboolika2. Häälikusümboolika3. Foneetika ajalugu3. Foneetika ajalugu

rannut@tlu.eerannut@tlu.ee

TeemadTeemad Foneetika ja ortograafiaFoneetika ja ortograafia HäälikusümboolikaHäälikusümboolika Eesti foneetika uurimise ajaluguEesti foneetika uurimise ajalugu

Foneetika ja ortograafiaFoneetika ja ortograafiaOrtograafia kui konventsioonOrtograafia kui konventsioonSeos ortograafiagaSeos ortograafiaga Grafeemitasand sisaldab 32 tähte,Grafeemitasand sisaldab 32 tähte, Tähed c, q, w, x, yTähed c, q, w, x, y ainult võõrnimedes, ainult võõrnimedes, f, š, z, žf, š, z, ž

võõrsõnades ja laensõnadesvõõrsõnades ja laensõnades Pikad vokaalid ja konsonandid kahekordselt. Pikad vokaalid ja konsonandid kahekordselt.

ErandidErandid Q2/Q3 vahet ei tehtaQ2/Q3 vahet ei tehta Palatalisatsiooni ei märgitaPalatalisatsiooni ei märgita üü hääldatakse üiüü hääldatakse üi --nknk

HäälikusümboolikaHäälikusümboolika Häälikutega seonduvad nähtusedHäälikutega seonduvad nähtused Probleemsed häälikudProbleemsed häälikud w n w n(k)(k) 1820.aasta paiku tõi Masing eesti keelde 1820.aasta paiku tõi Masing eesti keelde õõ. müra edasiandmiseks. müra edasiandmiseks Tauli 1960: Tauli 1960: HäälikusümboolikaHäälikusümboolika on nähe, mille kohaselt kindlaid häälikuid peetakse on nähe, mille kohaselt kindlaid häälikuid peetakse

nende foneetiliste omaduste poolest teatud tähenduste edastamiseks sobivamaks kui nende foneetiliste omaduste poolest teatud tähenduste edastamiseks sobivamaks kui teisi, põhineb eri meelte aistingute assotsiatiivsusel, nt onomatopoeetilised sõnadteisi, põhineb eri meelte aistingute assotsiatiivsusel, nt onomatopoeetilised sõnad

II väljendab väiksust kilu, teravust kibe, pilge, lühikest kestvust pilk ja vilkuma väljendab väiksust kilu, teravust kibe, pilge, lühikest kestvust pilk ja vilkuma öö on reservvokaal, halva varjundiga on reservvokaal, halva varjundiga öö, öökima, röövöö, öökima, rööv, , lööma, röökima, töötama?lööma, röökima, töötama? r r ebameeldiv kare paha ebameeldiv kare paha ropp, kare, kuriropp, kare, kuri ll sügise ja nukruse kõla Juhan Liivi luulessügise ja nukruse kõla Juhan Liivi luules klusiilid: kõvad löögid, nt klusiilid: kõvad löögid, nt koputama, löökkoputama, löök, katkendlikkust , katkendlikkust katki, hakkima, kitkumakatki, hakkima, kitkuma Suhteline sümboolikaSuhteline sümboolika: sõna ilmekus on määratletud selle häälikulise sarnasusega : sõna ilmekus on määratletud selle häälikulise sarnasusega

teiste, tähenduselt lähedaste (ka võõrkeelsete) sõnade suhtes teiste, tähenduselt lähedaste (ka võõrkeelsete) sõnade suhtes embama embrace embama embrace ümber, ümber,

relv revolver, relv revolver, süüme südametunnistus, süüme südametunnistus, veenma convaincre, convince, veenma convaincre, convince, evima, evitama have, evima, evitama have, ese esine ese esine lünk, lycke, lacuna.lünk, lycke, lacuna. Johannes Aavik 1924 Johannes Aavik 1924 Keeleuuenduse äärmised võimalusedKeeleuuenduse äärmised võimalused: : sõnade tuletamine sõnade tuletamine

nendest printsiipidest lähtudesnendest printsiipidest lähtudes, nt , nt roim, mõrv, laip, siiras, reetma, naasma, roim, mõrv, laip, siiras, reetma, naasma, taunimataunima

Aavik on loonud üle 300 sõna, kirjakeeles üle 30, üldkeeles üle 60, nt hõir-triumf, Aavik on loonud üle 300 sõna, kirjakeeles üle 30, üldkeeles üle 60, nt hõir-triumf, mõuk-mats, nere-ninakas, nõme, õõv-õudne hirmmõuk-mats, nere-ninakas, nõme, õõv-õudne hirm

Veski kasutas Veski kasutas regressiivderivatsiooniregressiivderivatsiooni: : ajend (ajendama), eelis, üte, valk (valge)ajend (ajendama), eelis, üte, valk (valge)

Taive Särg: Eesti prosoodia uurimise Taive Särg: Eesti prosoodia uurimise lugu. 1637 – eks näis.lugu. 1637 – eks näis.

Prosoodia on eesti vanemale keeleteadusele eeskujuks olnud Prosoodia on eesti vanemale keeleteadusele eeskujuks olnud ladinakeelses teadustraditsioonis olnud üks osa grammatikast, ladinakeelses teadustraditsioonis olnud üks osa grammatikast, seetõttu esimesi otseseid teateid eesti keele vanemates seetõttu esimesi otseseid teateid eesti keele vanemates grammatikates. Prosoodia peamiseks ülesandeks oli kirjeldada grammatikates. Prosoodia peamiseks ülesandeks oli kirjeldada silpide omadusi vastavalt poeesia vajadustele, sellepärast esineb silpide omadusi vastavalt poeesia vajadustele, sellepärast esineb keeleõpetustes ka arutlusi värsimõõdu üle, ja vastupidi – keeleõpetustes ka arutlusi värsimõõdu üle, ja vastupidi – olemasoleva luule põhjal tehakse järeldusi keele prosoodiliste olemasoleva luule põhjal tehakse järeldusi keele prosoodiliste omaduste kohta. Kaudset informatsiooni prosoodiliste omaduste kohta. Kaudset informatsiooni prosoodiliste tõekspidamiste kohta saab teha ka kasutatud ortograafia põhjal.tõekspidamiste kohta saab teha ka kasutatud ortograafia põhjal.

Eesti keele kuuldava külje uurimine algas tihedas seoses vaimuliku Eesti keele kuuldava külje uurimine algas tihedas seoses vaimuliku kirjakeele loomisega, mille tingis vajadus kuulutada maarahvale kirjakeele loomisega, mille tingis vajadus kuulutada maarahvale jumalasõna. Seetõttu arenes eesti kirjakeel oma algjärgus kui jumalasõna. Seetõttu arenes eesti kirjakeel oma algjärgus kui avaliku ettelugemise abivahend ning seda püüti juba algusest peale avaliku ettelugemise abivahend ning seda püüti juba algusest peale kujundada tähtsamate Euroopa keelte eeskujul häälduspäraseks.kujundada tähtsamate Euroopa keelte eeskujul häälduspäraseks.

Prosoodia käsitlemise algaegadest Eestis: Wiedemanni (1875: ) ja Prosoodia käsitlemise algaegadest Eestis: Wiedemanni (1875: ) ja Ariste (1939: ) ülevaated. Arnold Kask uurimustes “Võitlus vanema Ariste (1939: ) ülevaated. Arnold Kask uurimustes “Võitlus vanema ja uuema kirjaviisi vahel XIX sajandil” (1958), “Eesti kirjakeele ja uuema kirjaviisi vahel XIX sajandil” (1958), “Eesti kirjakeele ajaloost” (1970), kirjakeel püüti kujundada häälduse põhjal ajaloost” (1970), kirjakeel püüti kujundada häälduse põhjal

Agenda ParvaAgenda Parva Arvatav kolme vältuse esmakordne eristamine Arvatav kolme vältuse esmakordne eristamine

vokaalides leidub 1622. a. Braunsbergis vokaalides leidub 1622. a. Braunsbergis ilmunud lõuna-eestikeelseid tekste sisaldavas ilmunud lõuna-eestikeelseid tekste sisaldavas katoliku käsiraamatus “Agenda Parva”. katoliku käsiraamatus “Agenda Parva”. Saareste (1938): teksti autor on “häälikute Saareste (1938): teksti autor on “häälikute pikkusväldete märkimisel sageli otstarbekas pikkusväldete märkimisel sageli otstarbekas ((nimi, isa, wiide nimi, isa, wiide ‘viie’) ja täpne (‘viie’) ja täpne (kakaââs, kos, koôôlnulnu)”)”

III vältes sõnad III vältes sõnad sasaââb, mab, maââ, e, eêên, ven, veêêl, tiel, tieêêb, b, loloôôya,ya, wwââeseese,, II vältesII vältes sanu, abikasas, mielega sanu, abikasas, mielega

Heinrich Stahl:Heinrich Stahl: Esimene eesti keele grammatika, Esimene eesti keele grammatika, 1637. a. “Anführung zu der Estnischen Sprache” 1637. a. “Anführung zu der Estnischen Sprache”

Stahli grammatika esimene jutustav osa “Von der Stahli grammatika esimene jutustav osa “Von der pronunsiation und ausrede” - hääletooni kõrguse kaudu pronunsiation und ausrede” - hääletooni kõrguse kaudu ilmnev leksikaalne rõhk asub sõna esisilbil: “Iga sõna esimest ilmnev leksikaalne rõhk asub sõna esisilbil: “Iga sõna esimest silpi alati kõrgendatakse (silpi alati kõrgendatakse (wird erhöhetwird erhöhet), ja teised lastakse alla ), ja teised lastakse alla ((niedergelassenniedergelassen), nagu ), nagu armastama armastama ‘lieben’.” (1). Liitsõnades ‘lieben’.” (1). Liitsõnades ((Ein wort, das von zweyen worten zusammen gesetztEin wort, das von zweyen worten zusammen gesetzt) ) kõrgendatakse mõlema sõnaosa esisilpi. Kuigi näitena ei esine kõrgendatakse mõlema sõnaosa esisilpi. Kuigi näitena ei esine liitsõna tänapäeva mõistes, vaid ühendverb liitsõna tänapäeva mõistes, vaid ühendverb wasto_tullemawasto_tullema, , leidub raamatus ka päris liitsõnu: leidub raamatus ka päris liitsõnu: sesammune, meeleperrastsesammune, meeleperrast, ,

Vältuste kohta Stahl midagi ei maini. Stahli käänamistabelite Vältuste kohta Stahl midagi ei maini. Stahli käänamistabelite põhjal võib oletada, et ta peab võimalikuks kaht erinevat põhjal võib oletada, et ta peab võimalikuks kaht erinevat vältust sõna järgsilpide helilistes konsonantides ja sibilantides. vältust sõna järgsilpide helilistes konsonantides ja sibilantides. Seda näitab üsna järjekindel alaleütleva käände lõpu Seda näitab üsna järjekindel alaleütleva käände lõpu -lle-lle ja ja teatud sõnade genitiivse tüve teatud sõnade genitiivse tüve -sse-sse märkimine, märkimine,

Stahli kirjaviisi järgi võib arvata, et ta eristab ainult kaht Stahli kirjaviisi järgi võib arvata, et ta eristab ainult kaht kestust klusiilides. Lühikese rõhulise silbi järel vastanduvad kestust klusiilides. Lühikese rõhulise silbi järel vastanduvad nõrk ja tugev geminaat, näit nõrk ja tugev geminaat, näit gkgk – – ck, dd – ttck, dd – tt jne sõnades jne sõnades sigka, sigka, hackamahackama

1648. a. Johannes Gutslaffi grammatika 1648. a. Johannes Gutslaffi grammatika “Observationes grammaticae circa linguam “Observationes grammaticae circa linguam

EsthonicamEsthonicam Gutslaffi grammatikas alajaotus “Prosodia”, ortograafia peatükk. Gutslaffi grammatikas alajaotus “Prosodia”, ortograafia peatükk. Keskseks prosoodiliseks kategooriaks Gutslaffil on aktsent, eristab kaht liiki: “Eesti Keskseks prosoodiliseks kategooriaks Gutslaffil on aktsent, eristab kaht liiki: “Eesti

aktsendid (aktsendid (accentus) accentus) on akuut ja tsirkumfleks. Tsirkumfleks märgitakse pikkade on akuut ja tsirkumfleks. Tsirkumfleks märgitakse pikkade vokaalide kohale. vokaalide kohale. Mis-tahes rõhku (accent) kannab <alati> esimene silpMis-tahes rõhku (accent) kannab <alati> esimene silp” ” (Fabricius). Akuudi all on Gutslaff silmas pidanud rõhku ning tsirkumfleksiga (Fabricius). Akuudi all on Gutslaff silmas pidanud rõhku ning tsirkumfleksiga tähistanud kirjas pikki vokaale, vastandina lühikestele. tähistanud kirjas pikki vokaale, vastandina lühikestele.

Vokaalid jagab Gutslaff kolme liiki, kuid siin pole tänapäevases tähenduses tegemist Vokaalid jagab Gutslaff kolme liiki, kuid siin pole tänapäevases tähenduses tegemist samaliigiliste kategooriatega. “Vokaalide puhul eristatakse ja tähistatakse kolme samaliigiliste kategooriatega. “Vokaalide puhul eristatakse ja tähistatakse kolme väärtust (väärtust (ValorValor): pikk, tavaline, peenendatud (): pikk, tavaline, peenendatud (grande, commune, tenuegrande, commune, tenue). Nimelt ). Nimelt hääldavad eestlased mõningaid vokaale kas tugevasti venitades, mille märkimiseks hääldavad eestlased mõningaid vokaale kas tugevasti venitades, mille märkimiseks on nad seniajani harjunud kasutama vokaali järel h-tähte; või hääldavad hariliku on nad seniajani harjunud kasutama vokaali järel h-tähte; või hääldavad hariliku tooniga; või heli tugevasti peenendades /---/. Eristamise otstarbel märgitagu pikk tooniga; või heli tugevasti peenendades /---/. Eristamise otstarbel märgitagu pikk vokaal tsirkumfleksiga; peenendatud kahe punktiga; ja tavaline jäägu ilma vokaal tsirkumfleksiga; peenendatud kahe punktiga; ja tavaline jäägu ilma <tähistuseta>.” Vokaalid <tähistuseta>.” Vokaalid grandegrande ja ja commune commune vastavad pikkadele ja lühikestele vastavad pikkadele ja lühikestele täishäälikutele, sõnaga täishäälikutele, sõnaga tenuetenue tähistab G kvaliteedi erinevust (/o/ ja /ö/, /u/ ja /ü/, /a/ tähistab G kvaliteedi erinevust (/o/ ja /ö/, /u/ ja /ü/, /a/ ja /ä/), põhjuseks vokaalharmoonia jälgimine. Kolme välte tähistust ei ole. ja /ä/), põhjuseks vokaalharmoonia jälgimine. Kolme välte tähistust ei ole.

Gutslaff kirjutas esimesena eesti keele häälikute kestussuhetest, nimetades kaht Gutslaff kirjutas esimesena eesti keele häälikute kestussuhetest, nimetades kaht vastanduvat vältust vokaalides ning pikkade ja lühikeste häälikute hääldamisega vastanduvat vältust vokaalides ning pikkade ja lühikeste häälikute hääldamisega seotud toonierinevust vokaalides ja klusiilides (või kõigi konsonantides ??? ). Ta seotud toonierinevust vokaalides ja klusiilides (või kõigi konsonantides ??? ). Ta märkis ka pikemate vokaalide esinemist lõunamurde järgsilpides. märkis ka pikemate vokaalide esinemist lõunamurde järgsilpides.

G püüdis märkida pearõhulisele silbile järgneva klusiili abil teatud tüüpi I ja III vältes G püüdis märkida pearõhulisele silbile järgneva klusiili abil teatud tüüpi I ja III vältes sõnade häälduse erinevust.sõnade häälduse erinevust.

Gutslaffi tähelepanekud prosoodiliste tunnuste seoste kohta on järgmised: Gutslaffi tähelepanekud prosoodiliste tunnuste seoste kohta on järgmised: – tugeva pikendusega kaasneb ka hääletooni muutus, tugeva pikendusega kaasneb ka hääletooni muutus, – (2) intensiivsus osaleb rõhu moodustumisel, ning (2) intensiivsus osaleb rõhu moodustumisel, ning – (3) vokaali kestus ei tarvitse seostuda rõhuga.(3) vokaali kestus ei tarvitse seostuda rõhuga.

Göseken 1660. a. eesti keele käsiraamat Göseken 1660. a. eesti keele käsiraamat “Manductio ad Linguam Oesthonicam, “Manductio ad Linguam Oesthonicam, Anführung zur Öhstnischen SpracheAnführung zur Öhstnischen Sprache

Heinrich Göseken käsitleb 1660. a. ilmunud eesti keele Heinrich Göseken käsitleb 1660. a. ilmunud eesti keele käsiraamatus “Manductio ad Linguam Oesthonicam, käsiraamatus “Manductio ad Linguam Oesthonicam, Anführung zur Öhstnischen Sprache” prosoodia küsimusi Anführung zur Öhstnischen Sprache” prosoodia küsimusi peatükis “Von der Prosodia” (12), kuid tähelepanekuid on peatükis “Von der Prosodia” (12), kuid tähelepanekuid on ka mujal, näiteks mitmetes hääldamisjuhistes ka mujal, näiteks mitmetes hääldamisjuhistes

Kui 2- ja 3-silbilised sõnad kokku pannakse, siis iga sõna Kui 2- ja 3-silbilised sõnad kokku pannakse, siis iga sõna esimene silp öeldakse kõrgema hääletooniga ja esimene silp öeldakse kõrgema hääletooniga ja pikemalt.”, näit pikemalt.”, näit wwāāsto tsto tūūllllĕĕmmăă. .

Göseken toob selgelt esile prosoodiliste kestuste Göseken toob selgelt esile prosoodiliste kestuste tähendust eristava funktsiooni eesti keeles ning kirjeldab tähendust eristava funktsiooni eesti keeles ning kirjeldab vastavaid opositsioone vokaalides ja klusiilides ning vastavaid opositsioone vokaalides ja klusiilides ning ühesilbilise sõna ülipikka hääldust. Oletatavasti püüab ta ühesilbilise sõna ülipikka hääldust. Oletatavasti püüab ta ka ‘gk’ abil tähistada III vältes pika algussilbiga sõnade ka ‘gk’ abil tähistada III vältes pika algussilbiga sõnade erilist hääldust.erilist hääldust.

Göseken seob omavahel rõhu, kestuse ja hääletooni tõusu Göseken seob omavahel rõhu, kestuse ja hääletooni tõusu ning näitab rõhu seoseid keele prosoodilise rütmiga. ning näitab rõhu seoseid keele prosoodilise rütmiga.

Forselius (u. 1660 – 1688)Forselius (u. 1660 – 1688) Bengt Gottfried Forselius on vana kirjaviisi rajaja, kes Bengt Gottfried Forselius on vana kirjaviisi rajaja, kes

ühtlustas ja muutis eestipärasemaks senise ortograafia, ühtlustas ja muutis eestipärasemaks senise ortograafia, vabastades ta võõrtähtedest ja pikendusmärgist vabastades ta võõrtähtedest ja pikendusmärgist hh. . Viimane uuendus võimaldas h-tähe abil hakata märkima Viimane uuendus võimaldas h-tähe abil hakata märkima hh-häälikut – senise -häälikut – senise hhhh ja ja chch asemel. Forseliuse asemel. Forseliuse keelealasest tegevusest on säilinud piiblikonverentsil keelealasest tegevusest on säilinud piiblikonverentsil tehtud protokoll kirjaviisi parandamise ettepanekute tehtud protokoll kirjaviisi parandamise ettepanekute kohta ning arvatavasti tema koostatud aabitsa 2. ja 3. kohta ning arvatavasti tema koostatud aabitsa 2. ja 3. trükk. trükk.

17. saj lõpuks oli tekkinud rahulolematus Stahli 17. saj lõpuks oli tekkinud rahulolematus Stahli kirjaviisiga ning 1686. ja 1687 peeti piiblikonverentsid, kirjaviisiga ning 1686. ja 1687 peeti piiblikonverentsid, kus üheks keskseks küsimuseks oli kirjaviisi probleem. kus üheks keskseks küsimuseks oli kirjaviisi probleem. (Kask 1970: 65)(Kask 1970: 65)

Forseliuse arvates lõppes esimese silbi lühike vokaal Forseliuse arvates lõppes esimese silbi lühike vokaal reaalse geminaadiga, näitab silbitamine geminaadi reaalse geminaadiga, näitab silbitamine geminaadi keskelt: keskelt: tem-ma, wer-ritem-ma, wer-ri (kuid pika vokaaliga silpides: (kuid pika vokaaliga silpides: wi-wi-na, sa-dudna, sa-dud). ).

Hornung (u. 1660 – 1715)Hornung (u. 1660 – 1715) “Grammatica Esthonica”“Grammatica Esthonica”

Johann Hornung, 1693. a. ilmunud keeleõpetuse “Grammatica Johann Hornung, 1693. a. ilmunud keeleõpetuse “Grammatica Esthonica” autor, on Forseliuse tegevuse jätkaja, kes kirjutab head Esthonica” autor, on Forseliuse tegevuse jätkaja, kes kirjutab head eesti keelt, mida ta tunneb lapsepõlvest saati. Hornungi suureks eesti keelt, mida ta tunneb lapsepõlvest saati. Hornungi suureks saavutuseks on II ja III välte vahelduse avastamine mõningate saavutuseks on II ja III välte vahelduse avastamine mõningate sõnade käänamisel. Ta kirjutab peatükis “Deklination”, et teatud sõnade käänamisel. Ta kirjutab peatükis “Deklination”, et teatud tüüpi ühesilbiliste sõnade (näit tüüpi ühesilbiliste sõnade (näit naelnael) puhul on genitiiv ja akkusatiiv ) puhul on genitiiv ja akkusatiiv ühesuguse kirjapildiga ning neid eristab teineteisest ainult esimese ühesuguse kirjapildiga ning neid eristab teineteisest ainult esimese silbi “teravam rõhutamine” (silbi “teravam rõhutamine” (tono tamen acutioritono tamen acutiori) (Hornung 1693: ) (Hornung 1693: 19). Seega kirjeldab ta II ja III välte erinevust sisuliselt aktsendi abil.19). Seega kirjeldab ta II ja III välte erinevust sisuliselt aktsendi abil.

Hornungi silmapaistvaim saavutus oli II ja III välte vahelduse Hornungi silmapaistvaim saavutus oli II ja III välte vahelduse avastamine mõningate sõnade käänamisel, kirjeldades seda aktsendi avastamine mõningate sõnade käänamisel, kirjeldades seda aktsendi abil. Peale Hornungit hakkavad ilmuma eesti kujunevasse abil. Peale Hornungit hakkavad ilmuma eesti kujunevasse keeleteadusse arutlused selle üle, kuidas eristada kirjas keeleteadusse arutlused selle üle, kuidas eristada kirjas konsonantide välteid ning selle probleemi lahendamatus antud konsonantide välteid ning selle probleemi lahendamatus antud kirjaviisi piires on üks peamisi põhjusi, miks tekib 19. sajandil uus kirjaviisi piires on üks peamisi põhjusi, miks tekib 19. sajandil uus kirjaviis. Hornung ühtlustas klusiilide märkimist ning andis võimaluse kirjaviis. Hornung ühtlustas klusiilide märkimist ning andis võimaluse piires edasi nende hääldust, eristades klusiilide kaht vastanduvat piires edasi nende hääldust, eristades klusiilide kaht vastanduvat kestust sõna keskel ja sõna lõpus nii pika kui lühikese silbi järel. kestust sõna keskel ja sõna lõpus nii pika kui lühikese silbi järel.

Helle-GutsleffHelle-Gutsleff Tallinnas sündinud Anthon Thor Helle oli 18. saj. alguse Tallinnas sündinud Anthon Thor Helle oli 18. saj. alguse

silmapaistvaim keelemees, kes lisaks vaimuliku kirjanduse silmapaistvaim keelemees, kes lisaks vaimuliku kirjanduse tõlkimisele koostas eesti keele käsiraamatu “Kurtzgefasste tõlkimisele koostas eesti keele käsiraamatu “Kurtzgefasste Anweisung zur Estnischen Sprache”. Raamatut täiendas ja Anweisung zur Estnischen Sprache”. Raamatut täiendas ja toimetas trükki 1732. a. Johannes Gutslaffi pojapoeg Eberhard toimetas trükki 1732. a. Johannes Gutslaffi pojapoeg Eberhard Gutsleff. Toetub suurel määral eelkäijate materjalile, peatükis Gutsleff. Toetub suurel määral eelkäijate materjalile, peatükis nimega “Nach dem Accent” (1732: 4) korratakse senituntud nimega “Nach dem Accent” (1732: 4) korratakse senituntud väiteid sõnarõhu kohta.väiteid sõnarõhu kohta.

Thor Helle kõneleb esimesena selgesti rõhulise ja rõhutu silbi piiril Thor Helle kõneleb esimesena selgesti rõhulise ja rõhutu silbi piiril asuvate heliliste konsonantide vältest, tõstatades nende asuvate heliliste konsonantide vältest, tõstatades nende märkimise probleemi: näit: märkimise probleemi: näit: lina – linna, mure – murrelina – linna, mure – murre. Väldete . Väldete erinevust iseloomustatakse aktsendi ja hääldamise kiiruse erinevust iseloomustatakse aktsendi ja hääldamise kiiruse (~kestuse) põhjal, kasutades pika vältuse kohta väljendit “teravam (~kestuse) põhjal, kasutades pika vältuse kohta väljendit “teravam hääldus” (hääldus” (schärfere Ausspracheschärfere Aussprache), lühikese kohta “mahe ja nobe” ), lühikese kohta “mahe ja nobe” hääldus (hääldus (sanft und hurtigsanft und hurtig) (Helle-Gutslaff 1732: 3, 4). Helle ) (Helle-Gutslaff 1732: 3, 4). Helle soovitab neid kaht märgi abil eristada. Arnold Kase sõnul ei olnud soovitab neid kaht märgi abil eristada. Arnold Kase sõnul ei olnud aeg niisugusteks uuendusteks küps ja ettepanek läks kasutusele aeg niisugusteks uuendusteks küps ja ettepanek läks kasutusele ainult üksikute kriitiliste juhtude puhul nagu ainult üksikute kriitiliste juhtude puhul nagu mimiñna – minna, linñañna – minna, linña – – lina lina

Eesti vanema perioodi kirjakeel Eesti vanema perioodi kirjakeel 17. saj. lõpust kuni 19. saj. 17. saj. lõpust kuni 19. saj.

keskpaigani keskpaigani eristatakse sõnarõhu asukohta, millele viitavad eristatakse sõnarõhu asukohta, millele viitavad

õiged sõnavahed ja taotlus märkida vokaalide õiged sõnavahed ja taotlus märkida vokaalide kestuste opositsioone eelkõige rõhulises silbis.kestuste opositsioone eelkõige rõhulises silbis.

Kahte kestusastet eristatakse suhteliselt sageli Kahte kestusastet eristatakse suhteliselt sageli klusiilides ja pearõhulise silbi vokaalides, kasutades klusiilides ja pearõhulise silbi vokaalides, kasutades küll mitut erinevat märkimissüsteemi, mõnikord küll mitut erinevat märkimissüsteemi, mõnikord isegi ühes ja samas tekstis. Lühikest vokaali isegi ühes ja samas tekstis. Lühikest vokaali rõhulises silbis märgitakse ladinapäraselt ühe rõhulises silbis märgitakse ladinapäraselt ühe tähega või saksapäraselt ühele tähele järgneva tähega või saksapäraselt ühele tähele järgneva kaksikkonsonandiga: kaksikkonsonandiga: tema, temmatema, temma ‘tema’. ‘tema’. Kaksikkonsonanti ei kasutata enamasti h, j ja w Kaksikkonsonanti ei kasutata enamasti h, j ja w puhul. Pikka ja ülipikka vokaali märgitakse ühe tähe puhul. Pikka ja ülipikka vokaali märgitakse ühe tähe ja sellele järgneva üksikkonsonandiga, kahe sarnase ja sellele järgneva üksikkonsonandiga, kahe sarnase või erineva tähega või mingi pikendusmärgiga: või erineva tähega või mingi pikendusmärgiga: kule, kule, kaes kaes ‘kaas’‘kaas’, keelda, suhre, lo, keelda, suhre, loôyaôya. .

Beiträge zur genauern Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Kenntniss der ehstnischen

SpracheSprache

Foneetika teadusliku uurimise Foneetika teadusliku uurimise ajalugu Eestisajalugu Eestis

19. sajandil teoreetiline arutelu, seotud 19. sajandil teoreetiline arutelu, seotud õigekirja õigekirja reeglistiku väljatöötamisegareeglistiku väljatöötamisega, otsiti teaduslikku ja , otsiti teaduslikku ja süsteemset alust; nt välted (Veske). Mihkel Veske süsteemset alust; nt välted (Veske). Mihkel Veske Eesti Eesti keele healte õpetus ja kirjutuse viiskeele healte õpetus ja kirjutuse viis (1879), üritas muuta (1879), üritas muuta kirjaviisi foneetilisemaks, märkis kolmandat väldet kriipsugakirjaviisi foneetilisemaks, märkis kolmandat väldet kriipsuga

Foneetika kui Foneetika kui eksperimentaalteadus Eestiseksperimentaalteadus Eestis: Lauri : Lauri Kettunen (kümograaf, kunstlik suulagi)Kettunen (kümograaf, kunstlik suulagi)

Peters foneetikalabori rajaja TÜ-s.Peters foneetikalabori rajaja TÜ-s. Ariste õpik. Ilse Lehiste uurimused.Ariste õpik. Ilse Lehiste uurimused. 1960-ndad Georg Liiv rajas KKI-s foneetika. Arvo Eek, Mart 1960-ndad Georg Liiv rajas KKI-s foneetika. Arvo Eek, Mart

Remmel jt.Remmel jt. 1990-ndad Küberneetika Instituut, Einar Meister, Arvo Eek. 1990-ndad Küberneetika Instituut, Einar Meister, Arvo Eek.

Eesti keele kirjeldav foneetika. Babel-projekt.Eesti keele kirjeldav foneetika. Babel-projekt. Praegu kujunemasPraegu kujunemas::

– eesti keele kui teise eesti keele kui teise /võõr/võõrkeele foneetikakeele foneetika. Hääldusnorm: . Hääldusnorm: Einar KrautEinar Kraut

– eesti murrete foneetikaeesti murrete foneetika (võru, mulgi) TÜ foneetika (võru, mulgi) TÜ foneetika