Kolmapäev, 11. oktoober 2017 Eesti Päevaleht

Estival algab laupäeval, 10. veebruaril 2018. aas-tal avakontserdiga RootsiKuningliku Muusika-kõrgkooli vastavatudõppehoone tipptasemelkontserdisaalis nimegaKungasalen ehk Kuningasaal . Kava loo jaks onEpp Jaansoo, kelle juha-tamisel on möödunud niirootsieestlaste osalusegalaulupeod kui StockholmiEesti Segakoori meelde-jäävad kontserdid.

Tean, et sa pole Rootsis sündinud. Kuna sa siia tulid ja kuidas sai sinust siin tun-tud muusikategelane?

– Ma tulin Rootsi 1999 jaõppisin Komvuxis ja asusin töö-le rootsi kooli ühes Ekerö koha-likus koolis. Igatsusest eesti seltskonna järgi otsisin üles Taave Vahermäe, kelle kaudu sain eesti koori laulma. Jaan Seim oli siis koori dirigent. Nii sain ma eesti seltskonnas osa-leda ja see oli väga tore. Mõne aja pärast Jaan Seim lõpetas seal dirigeerimise ja minust sai Toomas Tuulse kõrval koo-ri dirigent. Poole aasta jooksul asendasin Stockholmi Eesti Koolis hai-gestunud muusika-õpetajat. Sain tut-vuda, kuidas töötab Eesti Kool Stockhol-mis. Et aga töö sai seal otsa, tuli jätkata rootsi koolides õpetamist. Nüüdseks olen ma aga nii Eesti Koolis kui eesti kooris.

– Seoses eelmise Estivali-ga said ülerootsilised eestlaste organisatsioonid kokku, et organiseerida Eesti Vabariigi 95. sünnipäeva tähistamist. Siissattusingi ma selle laeva peale.Minu peale jäi kooride kontser-di korraldamine, mis oli vägaambitsioonikas väljakutse. Kut-susin tookord kõik teadaolevadeesti koorid Euroopast siia esi-nema. Isegi ühe Kanada koori,kes küll sõidu kulukuse tõttuosalema ei tulnud. Meil oli kont-serdil üle 100 laulja. Mure oli, etkuidas kõiki osalejaid lavale äramahutada.

– Eelmist Estivali kontserdikorraldasin ma põhimõtteliselt üksi. Sain muidugi abi siit ja sealt, aga kava ja kogu organi-seerimine oli minu õlgadel. Sa-muti olin ma Estivali peakomi-tee sekretär.

– Kontserdi tegemise käi-gus oli nii tore inimestega tut-tavaks saada. E-kirjade vahe-tamise tihedus oli väga kõrge. Kui kõik kutsutud saabusid, siis oli hästi tore, kui said lõ-puks näo ja nime kokku viia. Tegime tookord proovi ja ei tahtnud hästi Eesti Maja saali ära mahtuda. Aga vaatamata kõigele sai proov ikka ära teh-tud. Ka sellekevadine Amster-damis toimunud üleeuroopa-line koorilauljate kokkusaami-ne hästi tore.

– Tookord kõlas ainultkoorimuusika, lisaks mõned ansamblid ja solistid. See oli laulu peo stiilis koorikontsert, mis toimus Musikaliska aja-loolises saalis. Kontserdiga oli palju tööd ja seekord ma ei tahtnud samasugust asja uues-ti teha. Tuulikkil oli mõte, et teha solistide kontsert. Pärast kevadel Amsterdamis toimunud laulupeo moodi eesti kooride kohtumist sai otsustatud, et me seekord ei laula Estivalil ainult tuntud laulupeolaule. Nii saigi otsustatud, et teema kontser-di, kus osalevad nii koorid kui solistid ja et pakume erinevate muusika stiilidega kirju kava.

Mida Sina dirigeerid sel-lel kontserdil?

– Meil on kavas mõneda cappella laulud, mõned laulud orkestriga. Kontserdil esinevad erineva vanusega esinejad, esi-tatakse muusikat erinevatest aegadest ja erinevates stiilides. Ma dirigeerin Pärt Uusbergi laulu “Kodumaa” ja lastekoori lauludest dirigeerin Mari Kal-kuni laulu “Ütsik täht”, kus Mari ise laulab.

Kui pikk kontsert ajali-selt tuleb?

– Pea kaks tundi muusikat.Pikk kontsert.

Kui palju külalisi on tule-mas?

– Seekord ajame rohkemoma jõududega läbi. Tulevad Göteborgi koor, Eestirootslas-

te koor, kes hiljuti Balti päeval esinesid, siis meie Stockholmi Eesti Segakoor ja kaks koori Eestist: vana hea sõber kam-merkoor Amabile ja Pärnust segakoor Endla.

– Gotlandilt tuleb MirjamTally, Eestist on tulemas Mari Kalkun ja jazzgrupp Jaak Sooääre juhtimisel, samuti flötist Säde Tatar. Arvuliselt kõige suurem külaline on Nõm-me Muusikakooli Sümfoonia-orkester.

Kui nüüd sinu juurte juurde tulla, siis kuidas sai sinust koorijuht ja muusika-pedagoog?

– Kui ma olin laps, siis minuema pani mu muusikakalla-kuga klassi. Koos oma vanema õega laulsime sellest ajast pea-le kooris, alates mudilaskoorist kuni segakoorini välja. Minu kõige suuremaks mõjutajaks oli ilmselt muusikaõpetaja Ene Ah-ven. Temaga käisime me Tallin-nas kõikidel laulupidudel. Hil-jem kohtusime temaga juba kui kolleegid nii minu vanas koolis kui ka laulupidudel.

– Ka siit Rootsist olen laste-ga kaks korda käinud noorte-laulupeol ja täiskasvanute kooriga üldlaulupidudel. Minu jaoks on oluline, et lapsed või ka täiskasvanud saaksid kätte sel-le tohutu ühtekuuluvustunde ja muusikalise elamuse, mis laulu-pidu annab. Need pingutused on seda väärt.

– Minu ema ostis mulle lap-sena abonementpääsme, mille-

ga sai iga kuu külastada ühte kontserti Tartus Vanemuise kontserdisaalis. Mäletan eriti dirigent Neeme Järvit ERSO eesotsas.

– Lisaks pani ema mu laste-muusikkooli. Vanem õde õppis klaverit, mina õppisin akordio-nit. Nüüd mängin põhiliselt klaverit.

– Meil oli kodus vana mustTartu klaverivabriku klaver, mis käis minuga kaasas ka minu esimeses töökohas. Peale konservatooriumi lõpetamist töötasin sundsuunamise tõttu sellises väikeses koolis nagu Põlgaste Põhikool. Veidi enne lõpetamist selgus, et samas koolis oli töötanud minu vana-vanaisa Robert Taba, kes oli seal õpetaja.

– Vanavanaisa Robert elasKoorastes, peres oli 9 last. Nen-de hulgas siis minu vanaisa Rudolf, kes oli ka pedagoog. Eel-miste jõulude ajal kinkis minu isa mulle vanaisa taktikepi. See tähendab mulle palju, kuigi ma vanaisa pole näinud, sest ta sai sõja ajal surma.

– Pere kõige vanemast tüt-rest Hilda Tabast sai peda-googikaprofessor USAs, San Franciscos. Kui ta oli oma dok-toritöö kaitsnud, tuli ta Ees-tisse ja kandideeris professori kohale Tartu Ülikoolis, aga see oli n-ö meeste aeg ja ta ei saa-nud naisena seda kohta. Kuna ta aga väärikat tööd Eestis ei leidnud, läks ta Ameerikasse tagasi.

See on väikese Eesti mure, et ei jagu kõigile andekatele tööd

– Jah, nii see on. Kuna taoli ka noor naisterahvas, siis ei tahetud näha teda siin professo-rina. Seega ta tegi oma pedagoo-gikaalaseid uurimistööd seal. Kirjastus Ilmamaa avaldas vali-ku tema töödest paar aastat ta-gasi. Tema oli meie pere kuulus liige.

– Minu isa oli võimlemis-õpetaja ja treener. Tema kaks õde on arstid. Mul on kaks õde, kellest vanem õde on meditsiini-professor Tartu Ülikoolis ja meie koos noorema õega oleme õpetajad. Nii et meie suguvõsas on seotud meditsiin ja pedagoo-gika. See tuleneb sellest, et väga oluliseks on kogu aeg peetud õppimist ja haridust.

See on nagu eestlastega üldse, et kui me ei ole arvult tugevad, siis oleme vaimult tugevad!

– Just! Mina aga hakkasinmuusika vastu lähemat huvi tundma, läksin konservatooriu-misse ja õppisin muusikapeda-googikat. Sellega koos käib ka koorijuhtimine. Nii ma olengi üle kolmekümne aasta töötanud muusikaõpetajana.

– Kui ma tulin Rootsi, siisma märkasin, et erivajadustega lapsed ei tahtnud pärast muu-sika tundi ära minna. Siis ma hakkasin uurima, millest see

tuleb ja asusin õppima muusika-teraapiat. Selliste laste jaoks on muusika kui suhtlemistee.

Seda nimetatakse alter-natiivkommunikatsiooniks

– Ja selleks on ju parim justmuusika. Muusika on midagi, mis ei vaja teise inimese keelest arusaamist ja see on globaalne. Esinesin Tartus ühel konve-rentsil “Muusika ja inimeseks olemine”. Seal räägiti igakülg-selt nii muusikast kui pedagoo-gikast. Muusika on kui ravi. Muusikaga saab selliseid lapsi väga palju aidata, aga muusika-terapeudina tööd leida ei ole lihtne. Peab ise endale lobi te-gema. Ma töötasin ühes Nacka muusikakoolis muusikatera-peudina, aga kuna mul polnud lihtne oma elukohast nii kauge-le käia, siis jäi see katki.

Milliste mõtete ja tunne-tega lähed vastu EV 100 juu-beliaastale ja Estivali ava-kontserdile?

– Ootused on väga suuredmuidugi. Loodame, et kõik lä-heb hästi. Kontserdi organisee-rimine on keeruline, aga samas ka hästi põnev. Saab uusi ini-mesi kohata ja suhelda.

Sa oled siin juba päris kaua olnud.

– Jah, aga ikka on pärispalju eestlasi, keda ei tunne. Näiteks neid, kes õpivad siin Muusikaakadeemias. Nii tore on neid kaasata. Leidsime ühe viiuli- ja aldimängija, kes samu-ti kontserdil üles astuvad. See kontsert on nagu sild inimeste vahel.

Nii et selle kahetunnise kontserdi oled sina kokku pannud. Võib öelda, et sa oled pea...

– ...vastutaja. Kava on meieteame’i koostöö tulemus. Meie alustame Estivali kontserdiga ja gala on see, mis lõpetab Esti-vali. Kontsert toimub Muusika-akadeemia uues majas, Kunga-salenis. Ma olen seal käinud kontserti kuulamas ja seal on tõepoolest väga hea akustika. Akustika arvestasid välja füü-sikaprofessorid koostöös KMHi spetsialistidega. See maja avati alles eelmise aasta augustis ja on ise vaatamisväärsus.

– Ootan põnevusega meiekontserti selles ilusas hea akus-tikaga Kuningasaalis. Aga enne tuleb kõik laulud selgeks harju-tada.

– Kohtumiseni Estivalil!

vestles ÜLO SIIVELT

Piletid müügil:www.estival.nu jaRELi büroos, tel: 08-21 66 49.

Projekt on kingitus Eesti Vabariigi 100. aasta päevaks.

Epp Jaansoo koostatud Estivali avakontsert ootab kõiki muusikahuvilisi kuulama

Muusikapedagoog ja koorijuht Epp Jaansoo. (Foto: Ü. Siivelt)