Upload
others
View
11
Download
0
Embed Size (px)
Citation preview
Eesti keel teise keelena
1. 1.klass (2 tundi nädalas)
1.1. Õpitulemused
1. klassi lõpetaja:
1) eristab eesti keelt teistest keeltest;
2) oskab kuulata eesti keelset kõnet;
3) teab 1. klassi ainekavas esitatud temaatika piires sõnu;
4) oskab kirjutada joonis- ja kirjatähti ning õpitud sõnu ja lauseid;
5) oskab nimetada esemeid;
6) oskab veatut ärakirja õpikust ja tahvlilt.
1.2. Kujundava hindamise kriteeriumid:
Õpitulemused
1.kl lõpul õpilane: Kujundava hindamise kriteeriumid
1. tase 2. tase 3. tase
1. eristab eesti keelt teistest
keeltest;
1-1. Eristab eestikeelseid
sõnu teistest keeltest.
1-2. Eristab eestikeelseid
fraase ja lühilauseid
teistest keeltest.
1-3.
Eristab eestikeelset
kõnet teiste keelte
kõnest.
2. oskab kuulata ja saab aru eesti
keelset kõnet;
2-1. Saab aru eestikeelsetest
sõnadest.
2-2. Kuulab ja saab aru
lihtsatest igapäevastest
väljenditest ja
lühikestest lausetest.
2-3.
Kuulab ja saab aru
erinevatest väljenditest ja lausetest.
3 teab 1. klassi ainekavas
esitatud temaatika piires sõnu;
3-1. Teab ainekavas esitatud
sõnu.
3-2.
Teab ainekavas esitatud
sõnu ja kasutab neid
sõnaühendites.
3-3. Teab ainekavas esitatud
sõnu ja kasutab neid
lausetes.
4. oskab kirjutada joonistähti
ning õpitud sõnu ja lauseid;
4-1. Tunneb joonistähti.
4-2. Oskab kirjutada
joonistähti ja sõnu.
4-3.
Oskab kirjutada
joonistähti ning õpitud
sõnu ja lauseid.
5 oskab nimetada ja kirjeldada
esemeid;
5-1. Oskab nimetada
esemeid.
5-2. Oskab nimetada ja
kirjeldada esemeid.
5-3.
Oskab kirjeldada
esemeid ja vastata õpetaja küsimustele.
6.oskab veatut ärakirja õpikust ja
tahvlilt;
6-1. Oskab tähtede veatut
ärakirja õpikust ja
tahvlilt.
6-2. Oskab sõnade veatut
ärakirja õpikust ja
tahvlilt.
6-3.
Oskab sõnaühendite ja
lausete veatut ärakirja
õpikust ja tahvlilt.
Keeleoskuse tasemed 1.klassi lõpus:
Kuulamine Lugemine Rääkimine Kirjutamine
rahuldav õpitulemus A 1.1 A 1.1 A 1.1 A 1.1
hea õpitulemus A 1.1 A 1.1 A 1.1 A 1.1
väga hea õpitulemus A 1.2 A 1.1 A 1.2 A 1.1
1.3. Hindamine
Hindamine toimub vastavalt riiklikule õppekavale ning Ahtme Gümnaasiumi kodukorrale.
1. klassis hinnatakse põhiliselt õpilase kuulatud tekstist arusaamist ja suulist väljendusoskust.
Hinnates kasutatakse suuliseid sõnalisi hinnanguid, mis toovad esile õpilase tugevused ja
edusammud. Puudustele juhib õpetaja tähelepanu taktitundeliselt. 1. klassis on ainult sõnaline
hinnang: “tubli” , “hea”, “püüa veel”.
Õpilased on informeeritud, mida ja kuidas hinnatakse.
1.4. Õppetegevused. Meetodid ja võtted
1. klassis on kõigi osaoskuse võrdne arendamine. Tunnis suheldakse peaasjalikult eesti keeles.
Õpetaja julgustab õpilasi kasutama eesti keelt aktiivselt ka keelekeskkonnas. Õpetaja suunab
õpilast lugema lühemaid tekste. Kirjutamisoskuse arendamiseks kasutatakse erinevat liiki
loovtöid. Õpetaja ergutab õpilast huvi tundma eesti kultuuri vastu.
Üldpädevuste kujundamine toimub õpetaja suunamisel läbi klassi tööreeglite, rühmatööde,
teemade ja erinevate tööülesannete nii klassiruumis kui ka väljaspool selleks, et õpilane õpiks
nägema oma rolli kollektiivis ja mõistma oma vastutust talle antud ülesandes.
Osaoskuste arendamiseks sobivad näiteks järgmised metoodilised võtted:
1) teatud sõnale või fraasile reageerimine (nt käetõstmine, püstitõusmine, esemele või pildile
osutamine);
2) loetelus sobimatu sõna äratundmine;
3) dialoogide, laulude ja luuletuste esitamine;
4) häälega lugemine;
5) rääkimine pildi alusel;
6) jutustava teksti, laulu ja luuletuse kuulamine ning nende põhjal ülesande lahendamine;
7) ärakirja tegemine ning mudeli järgi kirjutamine;
8) laulu-, sõna-, laua- ja liikumismängude mängimine.
1.5. Õppesisu
Kõnearendus-, lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisteemad
1.5.1. MINA JA TEISED
Mina. Minu nimi on.
Minu välimus.
Inimese kehaosad.
Perekond
Sünnipäevad
Kodu. Koduesemed. Kodutööd.
1.5.2. KODU JA LÄHIÜMBRUS
Isikuandmed, elukoht, aadress, telefoninumber, kool, klass.
Kodu- ja metsloomade, lindude nimetused.
Puude ja lillede nimetused.
Aastaajad.
Värvide nimetused.
1.5.3. IGAPÄEVAELU.ÕPPIMINE JA TÖÖ
Riietusesemed.
Nädalapäevad, kuud.
Kellaaeg, täis-, pool- ja veerandtund.
Arvude loetlemine 10 piires.
Toiduainete nimetused.
Toidunõud
Pood
Meie klass.
Koolitarbed.
Haige
1.5.4. VABA AEG
Mängud.
Mänguasjad.
1.5.5. EESTI
Eesti sümboolika: rahvuslind, -lill, -puu, lipu värvid
Kadri- ja mardipäev.
Jõulud.
Emadepäev.
Isadepäev.
Keeleteadmised
1.Ainsus ja mitmus.
2.Arvsõnad 1-10.
3.Tegusõna eitavas ja jaatavas vormis.
4.Eesti tähestik, joonis- ja kirjatähed.
5. Tähtede ühendamine.
1.6. Läbivad teemad
Elu
kes
tev
õp
e ja
kar
jäär
i
pla
nee
rim
ine
Kes
kk
on
d j
a jä
tku
suu
tlik
are
ng
Ko
dan
iku
alg
atu
s ja
ett
evõ
tlik
ku
s
Ku
ltu
uri
lin
e id
enti
teet
Tea
bek
esk
kon
d
Teh
no
loo
gia
ja
inno
vat
sio
on
Ter
vis
ja
oh
utu
s
Vää
rtu
sed
ja
kõ
lblu
s
Mina. Minu nimi on.
+
Minu välimus. +
Perekonnaliikmed +
Sünnipäevad +
Kodu. Koduesemed.
+
Isikuandmed, elukoht, aadress,
telefoninumber, kool, klass.
Kodu- ja metsloomade, lindude
nimetused.
+
Puude ja lillede nimetused. +
Aastaajad.
Värvide nimetused.
Riietusesemed. +
Nädalapäevad, kuud.
Kellaaeg, täis-, pool- ja
veerandtund.
Arvude loetlemine 10 piires.
Toiduainete nimetused. +
Meie klass.
Koolitarbed. +
Mängud.
Mänguasjad.
Inimese kehaosad.
+
Rahvuslind, -lill, -puu. + +
Kadri- ja mardipäev. + +
Jõulud. + +
Emadepäev. + +
Isadepäev. + +
1.7. Lõiming
Lo
od
usõ
pet
us
Inim
ese
õp
etu
s
Mu
usi
ka
Ma
tem
aa
tik
a
Keh
ali
ne
ka
sva
tus
Ku
nst
Tö
öõ
pet
us
Mina. Minu nimi on. 4 8,
Minu välimus. 8 1,2
Perekond 4 8
Sünnipäev 8
Kodu. Koduesemed. Kodutööd. 8
Isikuandmed, elukoht, aadress, telefoninumber, kool,
klass.
4 8,10
Kodu- ja metsloomade, lindude nimetused. 6,7
Puude ja lillede nimetused. 6,7
Aastaajad. 5, 6,7
Värvide nimetused. 2 3
Riietusesemed.
Nädalapäevad, kuud. 5 10 2
Kellaaeg, täis-, pool- ja veerandtund. 10 2
Haige 9
Arvude loetlemine 10 piires. 10 1,2
Pood. 1,2
Toidunõud. 12
Toiduainete nimetused. 12
Meie klass. 8
Koolitarbed. 8
Mängud. 8,10
Mänguasjad. 8,10
Inimese kehaosad. 9
Eesti – mu kodumaa 6 10 15
Eesti sümboolika- rahvuslind, -lill, -puu. 10 10 15 13
Kadri- ja mardipäev. 6,10 13,16 14 13
Jõulud. 6,10 16 13
Emadepäev. 6,10 16
Isadepäev. 6,10 16
1.1.1. arvutamine
1.1.2. mõõtmine ja tekstülesanded
1.1.3. visuaalse kompositsiooni elemendid
1.1.4. inimene
1.1.5. ilm
1.1.6. Eesti on minu kodumaa
1.1.7. aastaajad
1.1.8. mina
1.1.9. mina ja tervis
1.1.10. aeg ja asjad
1.1.11. Eestimaa
1.1.12. kodundus
1.1.13. rahvusmotiivid
1.1.14. tantsuline liikumine
1.1.15. laulmine
1.1.16. muusikaline liikumine
2. 2.klass (2 tundi nädalas)
2.1. Õpitulemused
2. klassi lõpetaja:
1) saab aru lihtsamatest väljenditest ja lühikestest lausetest;
2) kasutab õpitud väljendeid ja lühilauseid oma vajaduste väljendamiseks ning oma
3) lähiümbruse (pere, kodu, kooli) kirjeldamiseks;
4) reageerib adekvaatselt lihtsatele küsimustele ja korraldustele;
5) on omandanud õppekava raames esmased teadmised Eestist ja eesti kultuurist;
6) suhtub positiivselt eesti keele õppimisesse;
7) kasutab esmaseid õpioskusi võõrkeele õppimiseks;
8) oskab õpetaja juhendamisel töötada nii paaris kui ka rühmas
9) teab läbitud teemade sõnavara;
10) teab kõiki kirjatähti;
11) oskab kasutada suulises kõnes ja kirjalikes töödes läbitud grammatikat;
12) oskab esitada lihtsamaid küsimusi ja vastata neile;
13) teab numbreid.
2.2. Kujundava hindamise kriteeriumid:
Õpitulemused
2.kl lõpul õpilane: Kujundava hindamise kriteeriumid
1. tase 2. tase 3. tase
1. eristab eesti keelt teistest
keeltest;
1-1. Eristab eestikeelseid
sõnu teistest keeltest.
1-2. Eristab eestikeelseid
fraase ja lühilauseid
teistest keeltest.
1-3.
Eristab eestikeelset
kõnet teiste keelte
kõnest.
2. oskab kuulata ja saab aru
eestikeelsest kõnest;
2-1. Saab aru eestikeelsetest
sõnadest.
2-2. Kuulab ja saab aru
lihtsatest igapäevastest
väljenditest ja
lühikestest lausetest.
2-3.
Kuulab ja saab aru
erinevatest väljenditest
ja lausetest.
3 teab 2. klassi ainekavas
esitatud temaatika piires sõnu ja
väljendeid;
3-1. Teab ainekavas esitatud
sõnu.
3-2.
Teab ainekavas esitatud
sõnu ja kasutab neid
sõnaühendites.
3-3. Teab ainekavas esitatud
sõnu ja kasutab neid
lausetes.
4. oskab kirjutada kirjatähti ning
õpitud sõnu ja lauseid;
4-1. Tunneb kirjatähti.
4-2. Oskab kirjutada
kirjatähti ja sõnu.
4-3.
Oskab kirjutada
kirjatähti ning õpitud sõnu ja lauseid.
5 oskab nimetada ja kirjeldada
esemeid;
5-1. Oskab nimetada
esemeid.
5-2. Oskab nimetada ja
kirjeldada esemeid.
5-3.
Oskab kirjeldada
esemeid ja vastata
õpetaja küsimustele.
6.oskab teha veatut ärakirja
õpikust ja tahvlilt;
6-1. Oskab tähtede veatut
ärakirja õpikust ja
tahvlilt.
6-2. Oskab sõnade veatut
ärakirja õpikust ja
tahvlilt.
6-3.
Oskab sõnaühendite ja
lausete veatut ärakirja
õpikust ja tahvlilt.
Keeleoskuse tasemed 2.klassi lõpus:
Kuulamine Lugemine Rääkimine Kirjutamine
rahuldav õpitulemus A 1.1 A 1.1 A 1.1 A 1.1
hea õpitulemus A 1.1 A 1.1 A 1.1 A 1.1
väga hea õpitulemus A 1.2 A 1.2 A 1.2 A 1.1
2.3. Hindamine
Hindamine toimub vastavalt riiklikule õppekavale ning Ahtme Gümnaasiumi kodukorrale.
Õpilased on informeeritud, mida ja kuidas hinnatakse.
2. klassis hinnatakse põhiliselt tekstist arusaamist ja suulist väljendusoskust.
Hinnates kasutatakse nii suuliseid kui ka kirjalikke sõnalisi hinnanguid, mis toovad esile õpilase
tugevused ja edusammud. Puudustele juhib õpetaja tähelepanu taktitundeliselt.
Õpilane õpib õpetaja juhendamisel ise oma tööle hinnangut andma. Õppimise ajal analüüsib
õppija õpetaja juhendamisel:
1) oskusi ja teadmisi, mida ta on enda arvates hästi omandanud,
2) oskusi või teadmisi, mille omandamiseks peab ta veel tööd tegema
Igal õppeveerandil saab õpilane tagasisidet kas suulise või kirjaliku sõnalise hinnangu või hinde.
Kujundav hindamine
Kujundav hindamine keskendub eelkõige õpilase arengu võrdlemisele tema varasemate
saavutustega. Tagasiside kirjeldab õigel ajal ja võimalikult täpselt õpilase tugevaid külgi ja
vajakajäämisi ning sisaldab ettepanekuid edaspidiseks tegevusteks, mis toetavad õpilase arengut.
Õppetunni vältel või lisatunnis (vajadusel või õpilase soovil) võib õpilane saada suulist või
kirjalikku sõnalist tagasisidet oma teadmiste ja oskuste kohta.
Õpilane kaasatakse enese ja kaaslaste hindamisse.
Õpilast hinnatakse diferentseeritult – tema võimetest lähtuvalt.
Ülesannete täitmisel ei hinnata mitte ainult töö tulemust vaid ka protsessi.
Kokkuvõttev hindamine
Õpilase ainealaseid teadmisi ja oskusi võrreldakse õpilase õppe aluseks olevas ainekavas toodud
oodatavate õpitulemustega ja tema õppele püstitatud eesmärkidega. Ainealaseid teadmisi ja
oskusi võib hinnata nii õppe käigus kui ka õppeteema lõppedes.
Suulise vastuse hindamisel arvestatakse:
vastavust teemale
sõnavara tundmist
grammatilist õigsust
Kirjalike tööde hindamisel arvestatakse:
vastavust teemal
õpitud grammatika korrektsust
Hindamisel võetakse aluseks järgmine protsendiskaala:
90 – 100 % punktide arvust hinne “5”
75 – 89 % punktide arvust hinne “4”
50 – 74 % punktide arvust hinne “3”
20 – 49 % punktide arvust hinne “2”
0 – 19 % punktide arvust hinne “1”
2.4. Õppetegevused. Meetodid ja võtted
2. klassis toimub eesti keele õppimine põhiliselt suuliselt. Loetakse ja kirjutatakse peamiselt
seda, mis on suuliselt juba omandatud. 2. klassis kujundatakse õpilase oskust kuulata eestikeelset
kõnet, ise kõneleda, lugeda ja kirjutada. 2. klassis õpitakse keelt valdavalt tegevuse ja mängu
kaudu. Tunnis töötavad õpilased nii paaris kui ka rühmas.
Tähelepanu keskmes on hääldusnormide omandamine ja häälega lugemine ning loetu ja
pildimaterjali põhjal küsimustele vastamine, vestlemine ning jutustamine.
Üldpädevuste kujundamine toimub õpetaja suunamisel läbi klassi tööreeglite, rühmatööde,
rollimängude, teemade ja erinevate tööülesannete nii klassiruumis kui ka väljaspool selleks, et
õpilane õpiks nägema oma rolli kollektiivis ja mõistma oma vastutust talle antud ülesandes.
Metoodiliste võtete valikul lähtutakse eakohasusest. Osaoskuste arendamiseks sobivad näiteks:
1) teatud sõnale või fraasile reageerimine (nt käetõstmine, püstitõusmine, esemele või pildile
osutamine);
2) loetellu sobimatu sõna äratundmine;
3) dialoogide, laulude ja luuletuste esitamine;
4) häälega lugemine;
5) rääkimine pildi alusel;
6) jutustava teksti, laulu ja luuletuse kuulamine ning nende põhjal ülesande lahendamine;
7) ärakirja tegemine ning mudeli järgi kirjutamine;
8) laulu-, sõna-, laua- ja liikumismängude mängimine
2.5. Õppesisu
2.5.1. MINA JA TEISED
Enese tutvustamine;
Pereliikmetest rääkimine;
Kaaslaste ja sõprade tutvustamine ning kirjeldamine;
Viisakusväljendid;
2.5.2. KODU JA LÄHIÜMBRUS
Koolitee;
Emadepäev;
Sünnipäev;
Jõulud;
Metsloomad ja koduloomad;
Tore tööpäev;
2.5.3. EESTI
Vastlapäev;
Mardipäev;
Kadripäev;
Jõulud;
Emadepäev;
Eesti kaart;
Aastaajad;
2.5.4. IGAPÄEVAELU. ÕPPIMINE JA TÖÖ
Haigustest rääkimine;
Apteegis;
Koolipäev;
Koolitee;
Kool ja klass;
Koolitarbed;
Riided;
Juurviljad ja puuviljad;
Söögid ja joogid;
Arvud;
Kellaaeg;
2.5.5. VABA AEG
Talvine koolivaheaeg maal ja linnas;
Talvised tegevused.
Keeleteadmised
1. HÄÄLDUS. Rõhuasetus.
2. KÄÄNDSÕNA. Mitmuse vormi moodustamine.
3. PÖÖRDSÕNA. Tegusõna ajad: oleviku ja lihtmineviku jaatav ja eitav vorm; käskiv kõneviis.
4. SÕNAMOODUSTUS. Liitsõnade moodustamine.
5. LAUSEÕPETUS. Sõnade järjekord lauses; lihtlause koostamine.
6. ÕIGEKIRI. Olulisemad kokku- ja lahkukirjutamise juhud; kirjatähtede õigekiri.
2.6. Läbivad teemad
Elu
kes
tev
õp
e ja
kar
jäär
i
pla
nee
rim
ine
Kes
kk
on
d j
a jä
tku
suu
tlik
are
ng
Ko
dan
iku
alg
atu
s ja
ett
evõ
tlik
ku
s
Ku
ltu
uri
lin
e id
enti
teet
Tea
bek
esk
kon
d
Teh
no
loo
gia
ja
inno
vat
sio
on
Ter
vis
ja
oh
utu
s
Vää
rtu
sed
ja
kõ
lblu
s
Enese tutvustamine
Pereliikmetest rääkimine +
Kaaslaste ja sõprade tutvustamine
ning kirjeldamine
+
Viisakusväljendid +
Koolitee +
Emadepäev + +
Sünnipäev +
Jõulud + + +
Metsloomad ja koduloomad + +
Tore tööpäev + + + +
Vastlapäev + + +
Mardipäev + + +
Kadripäev + + +
Eesti kaart + +
Aastaajad +
Haigustest rääkimine +
Apteegis +
Koolipäev
Kool ja klass +
Koolitarbed
Riided
Juurviljad ja puuviljad +
Söögid ja joogid +
Talvine koolivaheaeg maal ja linnas + +
Talvised tegevused +
Arvud +
Kellaaeg +
2.7. Lõiming
Em
akee
l
Mat
emaa
tik
a
Lo
od
usõ
pet
us
Tö
öõ
pet
us
Joo
nis
tam
ine
Mu
usi
ka
Inim
eseõ
pet
us
Keh
alin
e k
asv
atu
s
Enese tutvustamine +
Pereliikmetest rääkimine + + + +
Kaaslaste ja sõprade tutvustamine ning
kirjeldamine
+ +
Viisakusväljendid + +
Jõulud + + + + +
Metsloomad ja koduloomad + + + + + + +
Tore tööpäev +
Vastlapäev + + + + +
Mardipäev + + + +
Kadripäev + + + +
Emadepäev + + + +
Sünnipäev + + + +
Eesti kaart + + + + +
Aastaajad + + + + + + +
Haigustest rääkimine + + + +
Apteegis + +
Koolipäev + + + + +
Koolitee + + + + +
Kool ja klass + + + + +
Koolitarbed + + + + +
Riided + + +
Juurviljad ja puuviljad + + + + + +
Söögid ja joogid + + + + + +
Talvine koolivaheaeg maal ja linnas + + + +
Talvised tegevused + + + + + +
Arvud + + + + +
Kellaaeg + + +
3. 3.klass (2 tundi nädalas)
3.1. Õpitulemused
3. klassi lõpetaja:
1) saab aru lihtsamatest väljenditest ja lühikestest lausetest;
2) kasutab õpitud väljendeid ja lühilauseid oma vajaduste väljendamiseks ning oma
1) lähiümbruse (pere, kodu, kooli) kirjeldamiseks;
2) reageerib adekvaatselt lihtsatele küsimustele ja korraldustele;
3) on omandanud õppekava raames esmased teadmised Eestist ja eesti kultuurist;
4) suhtub positiivselt eesti keele õppimisesse;
5) kasutab esmaseid õpioskusi võõrkeele õppimiseks;
6) oskab õpetaja juhendamisel töötada nii paaris kui ka rühmas
7) Teab läbitud teemade sõnavara;
8) Teab kõiki kirjatähti;
9) Oskab kasutada suulises kõnes ja kirjalikes töödes läbitud grammatikat;
10) Oskab esitada lihtsamaid küsimusi ja vastata neile;
11) Teab numbreid.
3.2. Kujundava hindamise kriteeriumid:
Õpitulemused
3.kl lõpul õpilane: Kujundava hindamise kriteeriumid
1. tase 2. tase 3. tase
1. eristab eesti keelt teistest
keeltest, reageerib adekvaatselt
eestikeelsele kõnele;
1-1. Reageerib adekvaatselt
lihtsatele eestikeelsetele
väljenditele.
1-2. Reageerib adekvaatselt
fraasidele ja
lühilausetele.
1-3.
Reageerib eestikeelsele
kõnele.
2. oskab kuulata ja saab aru
eestikeelsest kõnest;
2-1. Saab aru eestikeelsetest
sõnadest.
2-2. Kuulab ja saab aru
lihtsatest igapäevastest
väljenditest ja
lühikestest lausetest.
2-3.
Kuulab ja saab aru
erinevatest väljenditest
ja lausetest.
3 teab 3. klassi ainekavas
esitatud temaatika piires sõnu ja
väljendeid;
3-1. Teab ainekavas esitatud
sõnu.
3-2.
Teab ainekavas esitatud
sõnu ja kasutab neid
sõnaühendites.
3-3. Teab ainekavas esitatud
sõnu ja kasutab neid
lausetes.
4. oskab kirjutada õpitud sõnu,
lauseid ja lühitekste;
4-1. Oskab kirjutada õpitud
sõnu.
4-2. Oskab kirjutada õpitud
sõnu ja lauseid.
4-3.
Oskab kirjutada õpitud
sõnu lauseid ja lühitekste.
5 oskab nimetada ja kirjeldada
esemeid;
5-1. Oskab nimetada
esemeid.
5-2. Oskab nimetada ja
kirjeldada esemeid.
5-3.
Oskab kirjeldada
esemeid ja vastata õpetaja küsimustele.
6.oskab teha veatut ärakirja
õpikust ja tahvlilt;
6-1. Oskab tähtede veatut
ärakirja õpikust ja
tahvlilt.
6-2. Oskab sõnade veatut
ärakirja õpikust ja
tahvlilt.
6-3.
Oskab sõnaühendite ja
lausete veatut ärakirja
õpikust ja tahvlilt.
Keeleoskuse tasemed 3.klassi lõpus:
Kuulamine Lugemine Rääkimine Kirjutamine
rahuldav õpitulemus A 1.1 A 1.1 A 1.1 A 1.1
hea õpitulemus A 1.2 A 1.1 A 1.2 A 1.1
väga hea õpitulemus A 1.2 A 1.1 A 1.2 A 1.1
3.3. Hindamine
Hindamine toimub vastavalt riiklikule õppekavale ning Ahtme Gümnaasiumi kodukorrale.
Õpilased on informeeritud, mida ja kuidas hinnatakse.
3. klassis hinnatakse põhiliselt tekstist arusaamist ja suulist väljendusoskust.
Hinnates kasutatakse nii suuliseid kui ka kirjalikke sõnalisi hinnanguid, mis toovad esile õpilase
tugevused ja edusammud. Puudustele juhib õpetaja tähelepanu taktitundeliselt.
Õpilane õpib õpetaja juhendamisel ise oma tööle hinnangut andma. Õppimise ajal analüüsib
õppija õpetaja juhendamisel:
1) oskusi ja teadmisi, mida ta on enda arvates hästi omandanud,
2) oskusi või teadmisi, mille omandamiseks peab ta veel tööd tegema
Igal õppeveerandil saab õpilane tagasisidet kas suulise või kirjaliku sõnalise hinnangu või hinde.
Kujundav hindamine
Kujundav hindamine keskendub eelkõige õpilase arengu võrdlemisele tema varasemate
saavutustega. Tagasiside kirjeldab õigel ajal ja võimalikult täpselt õpilase tugevaid külgi ja
vajakajäämisi ning sisaldab ettepanekuid edaspidiseks tegevusteks, mis toetavad õpilase arengut.
Õppetunni vältel või lisatunnis (vajadusel või õpilase soovil) võib õpilane saada suulist või
kirjalikku sõnalist tagasisidet oma teadmiste ja oskuste kohta.
Õpilane kaasatakse enese ja kaaslaste hindamisse.
Õpilast hinnatakse diferentseeritult – tema võimetest lähtuvalt.
Ülesannete täitmisel ei hinnata mitte ainult töö tulemust vaid ka protsessi.
Kokkuvõttev hindamine
Õpilase ainealaseid teadmisi ja oskusi võrreldakse õpilase õppe aluseks olevas ainekavas toodud
oodatavate õpitulemustega ja tema õppele püstitatud eesmärkidega. Ainealaseid teadmisi ja
oskusi võib hinnata nii õppe käigus kui ka õppeteema lõppedes.
Suulise vastuse hindamisel arvestatakse:
vastavust teemale
sõnavara tundmist
grammatilist õigsust
Kirjalike tööde hindamisel arvestatakse:
vastavust teemal
õpitud grammatika korrektsust
Hindamisel võetakse aluseks järgmine protsendiskaala:
90 – 100 % punktide arvust hinne “5”
75 – 89 % punktide arvust hinne “4”
50 – 74 % punktide arvust hinne “3”
20 – 49 % punktide arvust hinne “2”
0 – 19 % punktide arvust hinne “1”
3.4. Õppetegevused. Meetodid ja võtted
3. klassis toimub eesti keele õppimine põhiliselt suuliselt. Loetakse ja kirjutatakse peamiselt
seda, mis on suuliselt juba omandatud. 3. klassis kujundatakse õpilase oskust kuulata eestikeelset
kõnet, ise kõneleda, lugeda ja kirjutada. 3. klassis õpitakse keelt valdavalt tegevuse ja mängu
kaudu. Tunnis töötavad õpilased nii paaris kui ka rühmas.
Tähelepanu keskmes on hääldusnormide omandamine ja häälega lugemine ning loetu ja
pildimaterjali põhjal küsimustele vastamine, vestlemine ning jutustamine.
Üldpädevuste kujundamine toimub õpetaja suunamisel läbi klassi tööreeglite, rühmatööde,
rollimängude, teemade ja erinevate tööülesannete nii klassiruumis kui ka väljaspool selleks, et
õpilane õpiks nägema oma rolli kollektiivis ja mõistma oma vastutust talle antud ülesandes.
Metoodiliste võtete valikul lähtutakse eakohasusest. Osaoskuste arendamiseks sobivad näiteks:
1) teatud sõnale või fraasile reageerimine (nt käetõstmine, püstitõusmine, esemele või pildile
osutamine);
2) loetellu sobimatu sõna äratundmine;
3) dialoogide, laulude ja luuletuste esitamine;
4) häälega lugemine;
5) rääkimine pildi alusel;
6) jutustava teksti, laulu ja luuletuse kuulamine ning nende põhjal ülesande lahendamine;
7) ärakirja tegemine ning mudeli järgi kirjutamine;
8) laulu-, sõna-, laua- ja liikumismängude mängimine
3.5. Õppesisu
3.5.1. MINA JA TEISED
Enese tutvustamine;
Pereliikmetest rääkimine;
Kaaslaste ja sõprade tutvustamine ning kirjeldamine;
Viisakusväljendid;
Minu õpetaja;
3.5.2. KODU JA LÄHIÜMBRUS
Koolitee;
Kodu;
Tegevused kodus;
Emadepäev;
Sünnipäev;
Perepäev;
Jõulud;
Metsloomad ja koduloomad;
Linnud;
Lemmikloomad;
3.5.3. KODUKOHT EESTI
Vastlapäev;
Mardipäev;
Kadripäev;
Jõulud;
Emadepäev;
Eestimaa;
Eesti sümboolika;
Eestimaa loodus;
Eesti kaart;
Aastaajad;
Ilm
Otepääl;
3.5.4. RIIGID JA NENDE KULTUUR
Eesti naabrid
3.5.5. IGAPÄEVAELU. ÕPPIMINE JA TÖÖ
Haigusest rääkimine;
Koolipäev;
Koolitee;
Minu õpetaja;
Kool ja klass;
Koolitarbed;
Tunnis;
Riided;
Juurviljad ja puuviljad;
Söögid ja joogid;
Poes;
Loomakliinikus;
Nädalapäevad;
Arvud;
Kellaaeg;
3.5.6. VABA AEG
Talvine koolivaheaeg;
Talvised tegevused;
Suvine koolivaheaeg;
Mere ääres;
Mängud toas ja õues.
Keeleteadmised
1. HÄÄLDUS. Rõhuasetus.
2. KÄÄNDSÕNA. Mitmuse vormi moodustamine. Käänete lõppe õpitakse seoses konkreetse
situatsiooniga mängulises vormis.
3. PÖÖRDSÕNA. Tegusõna ajad: oleviku ja lihtmineviku jaatava ja eitava vormi pöördelõpud;
kõneviisid: kindel ja käskiv kõneviis, ma- ja da-infinitiivi kasutamine.
4. SÕNAMOODUSTUS. Liitsõnade moodustamine.
5. LAUSEÕPETUS. Sõnade järjekord lauses; lihtlause koostamine. Liitlause ühendsidesõnadega
(ja, sest, et).
6. ÕIGEKIRI. Olulisemad kokku- ja lahkukirjutamise juhud; kirjatähtede õigekiri.
Kirjavahemärgid lause lõpus.
3.6. Läbivad teemad
Elu
kes
tev
õp
e ja
kar
jäär
i
pla
nee
rim
ine
Kes
kk
on
d j
a jä
tku
suu
tlik
are
ng
Ko
dan
iku
alg
atu
s ja
ett
evõ
tlik
ku
s
Ku
ltu
uri
lin
e id
enti
teet
Tea
bek
esk
kon
d
Teh
no
loo
gia
ja
inno
vat
sio
on
Ter
vis
ja
oh
utu
s
Vää
rtu
sed
ja
kõ
lblu
s
Enese tutvustamine
Pereliikmetest rääkimine +
Kaaslaste ja sõprade tutvustamine
ning kirjeldamine
+
Viisakusväljendid +
Koolitee + +
Kodu +
Tegevused kodus +
Emadepäev + +
Sünnipäev +
Perepäev +
Jõulud + + +
Metsloomad ja koduloomad + + +
Vastlapäev + + +
Mardipäev + +
Kadripäev + +
Eestimaa + + + +
Eesti sümboolika + +
Eesti loodus + +
Eesti kaart + +
Aastaajad +
Ilm +
Otepääl +
Eesti naabrid + +
Haigustest rääkimine +
Koolipäev
Kool ja klass +
Minu õpetaja +
Koolitarbed
Tunnis
Riided
Juurviljad ja puuviljad +
Söögid ja joogid +
Poes +
Loomakliinikus +
Nädalapäevad
Arvud
Kellaaeg
Talvine koolivaheaeg maal ja linnas + +
Talvised tegevused +
Suvine koolivaheaeg + +
Mere ääres + +
Mängud toas ja õues +
3.7. Lõiming
Em
akee
l
Mat
emaa
tik
a
Lo
od
usõ
pet
us
Tö
öõ
pet
us
Joo
nis
tam
ine
Mu
usi
ka
Inim
eseõ
pet
us
Keh
alin
e k
asv
atu
s
Enese tutvustamine + + + + +
Pereliikmetest rääkimine + + + + + +
Kaaslaste ja sõprade tutvustamine ning
kirjeldamine
+ + + +
Viisakusväljendid + + +
Koolitee + + + + + +
Kodu + + + + + +
Tegevused kodus + + + + + +
Emadepäev + + + + +
Sünnipäev + + + + + + +
Perepäev + + + +
Jõulud + + + + + + +
Metsloomad ja koduloomad + + + + + + +
Tore tööpäev + + + + + +
Vastlapäev + + + +
Mardipäev + + + +
Kadripäev + + + +
Eestimaa + + + + + + +
Eesti sümboolika + + + + + + +
Eesti loodus + + + + + + +
Eesti kaart + + + + +
Aastaajad + + + + + + +
Ilm + + + + + +
Otepääl + +
Eesti naabrid +
Haigustest rääkimine + + + + +
Koolipäev + + + + + + + +
Kool ja klass + + + + + +
Minu õpetaja + + +
Koolitarbed + + + + + +
Tunnis + + + + + + + +
Riided + + + + + + + +
Juurviljad ja puuviljad + + + + + + + +
Söögid ja joogid + + + + + + + +
Poes + + + +
Loomakliinikus + + + + +
Nädalapäevad + + + +
Arvud + + +
Kellaaeg + + + + +
Talvine koolivaheaeg maal ja linnas + + + + +
Talvised tegevused + + + + + +
Suvine koolivaheaeg + + +
Mere ääres + + + + + + +
Mängud toas ja õues + + + +