Upload
talbot
View
96
Download
0
Embed Size (px)
DESCRIPTION
Energeetika ja võim Rahvusvaheline konverents 21.-22. august 2008. Riikliku taasiseseisvuse taastamine parlamentaarsel teel aastatel 1990-1992 Arvi Hamburg 1988. Tootiskoondis Eesti Energia, asejuhataja 1990. EV TEM, ministri asetäitja 2000.- AS Eesti Gaas +2006.-Eesti Inseneride Liit. - PowerPoint PPT Presentation
Citation preview
Energeetika ja võim
Rahvusvaheline konverents 21.-22. august 2008.
Riikliku taasiseseisvuse taastamine
parlamentaarsel teel aastatel 1990-1992
Arvi Hamburg 1988. Tootiskoondis Eesti Energia, asejuhataja
1990. EV TEM, ministri asetäitja2000.- AS Eesti Gaas +2006.-Eesti Inseneride Liit
Eesti energeetika/elektroenergeetika aastal 1988
32.1%/25% Eesti NSV tootmispõhifondidest
17,3% kogu tööstustoodangust
Elektri toodang 17,5 TWh s.o. 11.5MWh/elanikule (2 korda üle NSVL keskmise)
Tarbimine 4,5 MWh/elanikule
Elektri (turg) aastal1988
• 51% kogumüügist teistele liiduvabariikidele (7,4 TWh)
Müügihind 1,027 kop/KWh
• 49% kogumüügist müüdi Eestis (7,0TWh) Müügihind 2,285 kop/KWh
• Omahind (müügielektril) 1,301 kop/KWh
• Ajavahemikul 1962-1988 müüdi 67% elektrit teistele liiduvabariikidele
Arengukavad, riiklik planeerimine
1. Kodanikualgatus KW (1988)
IME energeetikakontseptsioon aastani 2005Järeldused:• Koostada elektrijaamade ajakohastamise kava• Eesti energeetika vabariigi alluvusse 01.01.1990.ja
EE-st moodustada eri tegevusliikides ettevõtted • Elektri- ja soojuse majanduslik tariifisüsteem• Elektrisüsteemi arenguprogramm (Viru
kaevandusele ja kolmandale elektrijaamale “EI”• Hinna ja maksupoliitika suunata energiasäästule
Järg 2• Ümberkorraldada dispetserjuhtimine
koostöös Läti ja Leeduga (DC “Baltija”)• Enam teaduse rakendusi energeetikas
(tootmiskuludest 0,19% teadus- ja arendustööd viia 3-6%)
• Suurendada ettevõtete panust koolitusse kvalifikatsiooni omandamisse (lubamatult vähe 0,08%)
• Keskkonnahoid ja väikeenergeetika ausse
• Sama soovitus kõikidele liiduvabariikidele
2. Riiklik planeerimine• Eesti Energeetika Arengu
Üldpõhimõtted aastani 2030 (valmis märts 1990)
Tellija ENSV Riiklik Plaanikomitee (19.09. 1989);
Täitja: Eesti Majandusarengu Instituudi juures ajutine teaduskollektiiv Eesti TA asepresident /Mihkel Veiderma/
* Üldpõhimõtete rakenduskava /EV TEM/
Järeldused
• Kogu kompleks on Eesti võimkonnas
• Orienteeritus turumajandusele
• Riiklik juhtimine
• Seadusandlus
• Eesti teaduspotentsiaal on piisav
• Uurimustööd ökoloogia, majanduse ja tehnilise tase aspektides
Kütesebilanss 1990
• Kogubilanss 99T Wh sellest 41TWh Import;• Import 41%:
Kütteõli 15,5 TWh, maagaas 13,0vedelgaas 1,0kivisüsi 3,5mootorikütus 8,0
Primaarenergia bilanss on negatiivne 0,53 miljardit USD (Soome hinna alusel)
Olukord 1989
• Toiduainete hinnad 3 kordistunud ja pole kättesaadavad,
• 1990/91 pole kütteõli; evakueerimise vajadus,
• Pole valuutat ravimiteks,• Ettevõtted seiskuvad,• Energeetikas energiasäästuprogrammid 2-3
kordne kokkuhoid (A. Vendelin 20. 10. 90.)
Energeetikute nõudmised-streik
Narva energeetikute Töökollektiivi avaldus
29. 08.1990
1. Kindlustada palgapoliitikas prioriteet
(2-3 kordne palgatõus),
2. Üksikisiku tulumaks ümber vaadata -mitte halvendada töötajate olukorda,
3. Peatada toiduainete ja tööstuskaupade hinnatõus
Ahtme ja Estonia kaevanduse streigid 1989-90,
18. Sept. 1990 üldstreik edasilükatud 21-25. Sept.
Energeetikute ja valitsuse dialoog• Ümarlaua arutelud palgast ja sots garantiidest
• Valitsusliikmete isiklik kontakt energeetikute liidritega
• Valitsuse esindatus Narvas
• Narva Eesti seltsi kandev roll
• Kütuste- ja energia hinna avalikud arutelud
• Läbirääkimised ja osalised leevendused Üleliidulistest ministeeriumitest
Streik•Streik kukkus läbi-vaid
Eesti EJ ühe ploki koormise vähenemine 20%;
Tulemus:
1. Eesti tarbijad ei tunnetanud,
2. Valitsuse ja energeetikute ümarlaud toimis ja EV valitsuse koostöö NSVL min.-ga,
3. mõra vabariikliku streigikomiteega (energeetikutel maj.- sots. nõudmised, streigikomiteel käskivad/solvavad, poliitilised)
Blokaad-kütusekriis 1991Ei olnud ulatusliku majanduslikku kahju, sest:1. Maailmapanga laenuga (50 milj USD) ostsime
läbi soome masuuti2. Muuga sadamas ehitasime ajutise terminali
(kolmele autole laadimine)3. Kütusestaap jagas katlamajadele kütust
(temperatuur oli maas kuid külmumist ei olnud)4. Rootsi riigi abi kütuse ostul ja energiasäästu
rakendamisel
Regionaalne koostöö
• Balti Energeetika konverents (1939. a. ärajäänud konverentsi päevakorra alusel);
• Solidaarsusavaldused Balti riikides omariikluse toetamiseks (1990 märts-aprill);
• Eesti-Rootsi ühistöö kavand (Okt. 1991.);
• “EE” ja “IVO” töörühmad (merekaabel 88-90);
• Soome tehnikateaduste Akadeemia ja Eesti TA energeetikaprogramm;
Järg 2• Taani Tööstus- ja energeetika (keskonna) min.
Koostöölepingud;
• Naftakai ja –terminalieeluuringud (Taani, Soome);
• Taani “Elkraft” koostööprojektid;
• Balti elektrisüsteemi ühise juhtimiskeskuse asutamine DC “Baltia”, Balti elektriturg;
• Koostööprotokollid Rootsi, Soome, Poola, Saksa, Taani ja Vene Föderatsiooni ministeeriumitega
Tehnikapoliitika
• Eesti Inseneride Liidu asutamine (10. Dets. 1988.)
• Viisteist käsku IME insenerile (aprill 1989)
Mõtle majanduslikult,
Tõsta töö ja toodangu kvaliteeti,
Õpi tundma rahvusvahelis i kvaliteedinõudeid,Tõsta töökultuuri endas ja enda ümber,
Säästa materjali ja energiat,
Mõtle oma ettevõtluse tulevikule,
järg• Otsi sidemeid teadusega,• Ole sõbralik tarbija vastu,• Arvesta sotsiaalset keskkonda,• Kaitse elukeskkonda,• Otsi uusi tegevusvorme,• Otsi ja arenda välissidemeid,• Otsi ja kasuta uusimat informatsiooni,• Õpi võõrkeeli,• Õpi ja täienda ennast erialal
1. Etapp Rahvusliku ärkamise aeg (aastad 1987-1990 veebruar) Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees (Valitsusjuht) Indrek Toome
Iseloomustus Jrk.nr. Etapi iseloomustus Positiivne tulemus Negatiivne tulemus
1 2 3 4 2 Usk isemajandamisse,
omariikluse taastamisse, ühise eesmärgi püstitus
Motivatsiooni olemas- olu, ideede paljusus, ühiskondlik aktiivsus
Vastasjõudude aktiviseerumine,
Interrinde tegevus
3 Energeetikute konsoli-deerumine ja integreeru-
mine
Läti, Leedu, Eesti ühis-
deklaratsioonid
Suveräänsusdeklarat-sioonid ei võetud
vastu üheaegselt (Eesti edu)
4 Teadlaskonna missioonitunnetus
Kodanikualgatus ener- geetka arengukava
“kW”
1. Etapp Kaksikvõim- omariikluse ettevalmistus (aastad 1990. märts-1991. sept.)
EV 28. Valitsus 03.04.1990 – 30.01.1992 peaminister Edgar Savisaar Tööstus- ja energeetikaministeerium (TEM) minister Jaak Tamm (03.04.1990- sept. 1991) majandusminister Jaak Leimann
Iseloomustus
1 3 3 4 1 Energeetika riiklike
struktuuride loomine, tulevikukavandamine
Ettevõtete “äratulek” NSVL alluvusest
Tippjuhtidel kõrgenda- tud vastutus, psüholoo-
giline pinge
2 Kütuse- ja energia hindade vabastamine
Ettevõtjate, ühiskonna kõrge teavitamise aste
Hinnatõusu kasutati poliitilises laimus
3 Aktiivne välissuhtlus Lepingud Soome, Rootsi,
Taani, Vene , Läti, Leedu
WB masuudiostulaen
Koostöö naabritega, Balti Elektrisüsteemide
koostöö jätkumine 1991.-92 küte toimis
Välismaiste konsuldatsioonifirmade tööotsingud, masuudi- tarnete halb kvaliteet
3. Etapp Omariikluse taasülesehitus (1991. sept. - 1992) EV 28. Valitsus sept.1991 – 30.01.1992 peaminister Edgar Savisaar EV 29.valitsus 30.01.1992 – 21.10.1992 peaminister Tiit Vähi
Tööstus ja energeetikaministri asetäitja ministri ülesannetes Arvi Hamburg (sept. 1991- 30.01.1992) tööstusenergeetika minister Aksel Treimann (30. 01.1992- 21.10. 1992) energeetikeminister Arvo Niitenberg (alates 01.07. 1992) majandusminister Heido Vitsur (30.01.1992- 08.06.1992)
Olari Taal (15.06.1992- 21.10.1992) Iseloomustus
1 2 3 4 1 Käibele võeti Eesti raha Käivitus raharinglus,
kaubal või teenusel on hind
Tarbijatel ringvõlgnevused,
maksujõuetus 2 Tarbimise langus
kordades Energiasääst muutus aktuaalseks
Tööstuse lagunemine, ümberstruktureerimine
3 Naftasaaduste tarnekanalite seiskumine
Tarbijate minimaalne kütusevajadus rahuldati
Tekkis kahtlus importkütuste tarnekindlusest
“Eesti asja”asjaajamine
*Vabariigi Presidendi esinemineRK(27.02.2002.).* Eesti TA Üldkogu otsused (alates dets. 1998.a.).• Eesti TA Energeetikanõukogu otsused.• Kolme energeetikateadlase avaldus.• Eesti akadeemikute avalik kiri.• 160 tuh. “PI” Narva EJ erastamisele.• Keskkonnaorganisatsioonide pöördumised.• VP Akadeemiline Nõukogu (28.02.2006.).Ükski ettevõtmine ei leidnud valitsusepoolset
käsitlust ega kutsunud üles dialoogi.
Eesti energeetika iseloomustus Positiivne Negatiivne Suund, trend 1.Valdav on kohalik kütus 73,2%. 2.Eesti elektrijaamade võimsus ületab sisemaise tarbimise . 3.Põlevkivielektri osatähtsus on 96 % elektri kogutoodangust.
4.Maailma kütusehindade tõus ei avalda kohest mõju elektri tootmishinnale. 5.Energeetika infrastruktuur on väljaarendatud, riikidevahelised vahetusvõimsused on piisavad. 6.Kütuste- ja energia transiidi logistika toimib.
1. Kogu energiakasutuse madal efektiivsus (energia lõpptarbimise suhe primaarenergiasse 54%). 2. Põlevkivienergeetika keskkonnamõjud raskendavad jätkusuutlikku arengut. 3. Elektritootmise kontsentreerumisest tingitud ülemäärased julgeolekuriskid. 4. Põlevkiviressurss on piisav, kuid 78% kaevandamisväärtus on alla keskmise ja 37% ressursist paikneb kaitsealadel.
1.Euroopa Liidu direktiivide rakendamine suurendab kompleksi käitamiskulusid. 2. C02 kaubandus halvendab oluliselt põlevkivienergeetika konkurentsivõimet. 3.Elektrituru avamine toob kaasa elektri hinnatõusu. 4.Avalikkuse surve taastuvelektri tootmismahtude suurendamisele. 5. Energiamahukuse vähenemine on reaalsus.
Põlevkivikütuse kasutamise efektiivsus
TÄNA:
Paekivi vähendamine EJ liinides summa
1,0 - 0,85 x 0,3 x 0,8 = 0,2
PEALE UUENDAMIST 2015. a. max. tulemus:
1,0 - 0,95 x 0,34 x 0,85 = 0,278 miljardit 30 miljardit 12 miljardit
Energia ja maailm (2004/2003(1)
1. Primaarenergia tarbimise juurdekasv 4,3%/aastas (India ja
Hiina üle 10% majanduskasvud?)
1.1. õli 3,4%,
1.2.maagaas 3,3%, 1.3.tuumaen. 4,4%, 1.4.hüdroen. 5,0% Kas ressursi
1.5. süsi 6,3% jätkub?
(2)2. Ressursid paiknevad ebastabiilsetes piirkondades (62% nafta- ja 41% gaasivarudest Lähis-Idas).
3. Tarbimistsentrite ja ressursside paiknemise vahekaugus 2-3 tuh. km.
4. Keskkonnanõuete karmistumine
(Kyoto pr., EL Direkt. –Hinnatõus
Kütusesõda? Varustuskindlus Maksujõud?
Kuidas edasi?
Tulevikuvajadused
• Primaarenergia tootmise, muundamise, ülekande ning kasutamise tervikahela analüüs(tehnoloogiad, kütused, keskkonnamõjud, varustuskindlus, julgeolekuriskid, ressursid, sots.mõju
• Teaduspotensiaali rakendus, üldsuseinformeerimine, osalusdemokraatia.
• Kütuste ja energiatootjate paljusus siin.
Miks täna neid ei ole? Jätkusuutlikkus!!!
Arenguvõimalused, vastutus
1. Ühiskondliku kokkuleppevõimalikkus (huvigrupid, äri, poliitikud)-
stabiilne areng
2. Riigi roll energiapoliitika kujundajana.- vastutus infrastruktuuri toimimise eest
3. Õigusliku regulatsiooni põhjendatus(Üleminekuperioodid EU tururegulatsiooni rakendamisel)