ABIKS TAOTLEJALE 2007

Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa toetus, ebasoodsamate piirkondade toetus, põllumajanduslik keskkonnatoetus.

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet ESTONIAN AGRICULTURAL REGISTERS AND INFORMATION BOARD

1

Sisukord

I OSA. TAOTLEMINE

1. 2007. AASTA MAAELU ARENGUKAVA PINDALATOETUSED......................3

2. TAOTLUSE ESITAMINE ........................................................................................4

3. TOETUSTE ÜLDISED NÕUDED ...........................................................................7

3.1 Taotleja ................................................................................................................7

3.2 Toetusõiguslik põllumajandusmaa.......................................................................7

3.3 Nõuete täitmise 5-aastane kohustus ...................................................................10

3.4. Nõuetele vastavuse nõuded...............................................................................13

3.4.1 Heade põllumajandus- ja keskkonnatingimused, sh püsirohumaade

säilitamine...........................................................................................................13

3.4.2 Kohustuslikud majandamisnõuded .............................................................16

3.5 Üldised keskkonnanõuded .................................................................................17

3.5.1 MAK 2004-2006 kohustuste üldised keskkonnanõuded ............................17

3.5.2 MAK 2007–2013 kohustuste üldised keskkonnanõuded............................19

4. EBASOODSAMATE PIIRKONDADE TOETUSE NÕUDED..............................19

5. PÕLLUMAJANDUSLIKU KESKKONNATOETUSE NÕUDED........................22

5.1 Keskkonnasõbralik tootmine .............................................................................22

5.2 Mahepõllumajanduslik tootmine .......................................................................25

6. NATURA PÕLLU TOETUSE NÕUDED ..............................................................27

7. TAOTLUSEL ESITATUD ANDMETE MUUTMINE VÕI TAOTLUSE

MENETLEMISE LÕPETAMINE...............................................................................27

7.1 Taotlusel esitatud andmete muutmine ...............................................................28

7.2 Taotluse menetlemise lõpetamine......................................................................28

II OSA. ADMINISTREERIMINE

8. TAOTLUSE KONTROLLIMINE..........................................................................29

8.1 Administratiivsed kontrollid ..............................................................................29

8.2 Kohapealsed kontrollid ......................................................................................29

9. TOETUSE VÄHENDAMINE.................................................................................30

9.1 Toetuse vähendamine toetusõiguslikkuse alusel, sh pindalade erinevuse

tõttu...........................................................................................................................30

9.2 Toetuse vähendamine heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste ja

üldiste keskkonnanõuete rikkumise tõttu................................................................ 31

2

9.2.1 Toetuse vähendamine osade heade põllumajandus- ja

keskkonnatingimuste, samuti heade põllumajandus- ja

keskkonnatingimustega sarnaste üldiste keskkonnanõuete korral. ......................31

9.2.2 Toetuse vähendamine MAK 2004-2006 üldiste keskkonnanõuete

rikkumise korral ...................................................................................................33

9.2.3 Toetuse vähendamine MAK 2007-2013 üldiste keskkonnanõuete

rikkumise korral ...................................................................................................34

9.3 Toetuse vähendamine KST nõuete rikkumise tõttu ...........................................35

9.4 Toetuse vähendamine mahepõllumajandusliku tootmise nõuete

rikkumise tõttu .........................................................................................................36

10. TAOTLUSE RAHULDAMINE VÕI RAHULDAMATA JÄTMINE..................36

11. TOETUSE MAKSMINE.......................................................................................38

12. OTSUSE VAIDLUSTAMINE ..............................................................................38

13. VÄÄRAMATU JÕUD ..........................................................................................38

14. TOETUSE TAGASINÕUDMINE ........................................................................39

15. PÕLLUMAJANDUSLIKU KESKKONNATOETUSE SEIRE JA

HINDAMINE ..............................................................................................................40

16. MAKi PINDALATOETUSTE ALUSEKS OLEVAD ÕIGUSAKTID ................42

16.1 Eesti õigusaktid................................................................................................42

16.2 EL Nõukogu ja Komisjoni määrused...............................................................43

16.3 Muud dokumendid...........................................................................................44

Lisa 1. Põllumajanduskultuuride loetelu....................................................................45

Lisa 3. Põllumajandusliku keskkonnatoetuse kohustuse vorm..................................49

Lisa 4. Viljavaheldusplaan/külvikorra sisseviimise plaan .........................................50

Lisa 5. Ebasoodsamate piirkondade toetuse kohustuse vorm....................................51

Lisa 6. Kohustuse asendamise akt .............................................................................52

Lisa 7. Kohustuse asendamise akti põldude loetelu...................................................53

Lisa 8. Kohustuse üleandmise-vastuvõtmise akt .......................................................54

Lisa 9. Kohustuse üleandmise-vastuvõtmise akt põldude loetelu .............................55

Lisa 10. Põllumajandusliku keskkonnatoetuse ja ebasoodsamate piirkondadetoetuse

kontroll-leht..................................................................................................................56

Lisa 11. Nitraaditundliku ala kaart...............................................................................57

Lisa 12. Põllumassiivide kaart.....................................................................................58

Kaanefoto: Jaan Rea

3

I OSA. TAOTLEMINE

1. 2007. AASTA MAAELU ARENGUKAVA (MAK) PINDALATOETUSED 2007. aastal on võimalik taotleda järgmisi maaelu arengukava pindalapõhiseid toetusi: MAK 2004-2006 pindalatoetused:

• ebasoodsamate piirkondade toetus (jätkuvad 5-aastased kohustused) • põllumajanduslik keskkonnatoetus (jätkuvad 5-aastased kohustused)

- keskkonnasõbralik tootmine - mahepõllumajanduslik tootmine

Uusi kohustusi võetakse 2007. aastal MAK 2004-2006 raames vastu füüsilisest isikust ettevõtjatelt või juriidilistelt isikutelt: - keskkonnasõbraliku tootmise puhul (vaid nitraaditundliku ala kohta) - mahepõllumajandusliku tootmise puhul MAK 2007-2013 pindalatoetused:

• ebasoodsamate piirkondade toetus (uus 5-aastane kohustus) • Natura 2000 alal asuv põllumajandusmaa kohta antav toetus - edaspidi Natura

põllu toetus (1-aastane toetus) • poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (1-aastane toetus)

MAK 2007-2013 eelnõu kohaselt rakenduvad järgmistel aastatel:

• 2008. a mahepõllumajandusliku tootmise toetus (uus 5-aastane kohustus) • 2009. a keskkonnasõbraliku majandamise toetus, loomade karjatamise toetus

(uus 5-aastane kohustus) ja kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (1-aastane Sangaste rukki kasvatamise toetus)

“Abiks taotlejale” käesolev osa ei käsitle poolloodusliku koosluse hooldamise toetust, põllumajandusliku keskkonnatoetuse raames makstavat ohustatud tõugu looma pidamise toetust ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika 1. samba toetusi - ühtset pindalatoetust, põllukultuuri kasvatamise ja põllumajanduskultuuri täiendavat otsetoetust ning energiakultuuri toetust. Nende toetuste kohta on koostatud eraldi “Abiks taotlejale” brošüürid, mis on kättesaadavad PRIA kodulehel www.pria.ee ning ka PRIA piirkondlikes büroodes.

4

2. TAOTLUSE ESITAMINE Maaelu arengukava (edaspidi MAK) pindalatoetuste taotlusi võetakse vastu PRIA piirkondlikes büroodes ajavahemikus 9. maist kuni 29. maini 2007. a. Hilinenud taotluste vastuvõtmise aeg on 30. maist kuni 25. juunini 2007. a. Hilinenud taotluste puhul vähendatakse toetust 1% iga hilinenud tööpäeva kohta. Pärast 25. juunit 2007. a esitatud taotlusi menetlusse ei võeta. Posti teel saadetud taotluse puhul loetakse taotluse esitamise ajaks postitempli kuupäev. PRIA taotluste vastuvõtja ülesandeks on taotlusdokumentide ning juhendmaterjali jagamine ning taotluste vastuvõtmine. Toetuse nõuetest arusaamiseks, vajaliku täiendava teabe saamiseks ja individuaalse taotlusvormi täitmisega kaasneva abi vajamisel tuleb pöörduda nõustajate poole. Taotlusdokumentide vorme ja infot pindalatoetuste nõustajate kontaktandmete kohta saate PRIA piirkondlikest büroodest ja koduleheküljelt www.pria.ee. Taotluse esitamisel võtke kaasa isikut tõendav dokument. Kui taotleja eest kirjutab taotlusele alla esindaja, peab ta taotlusega koos esitama taotleja poolt kinnitatud lihtkirjaliku volituse. Soovi korral saab taotluse esitada elektrooniliselt e-posti aadressil toetustaotlused@pria.ee. Elektrooniliselt esitatavad dokumendid tuleb kinnitada digitaalallkirjaga. Viie tööpäeva jooksul pärast seda kui taotlus on elektroonilisel teel PRIAsse jõudnud, saadetakse saatja e-posti aadressile kinnitus taotluse vastuvõtmise kohta. Kui taotluse esitaja ei ole millegipärast saanud tagasisidet elektrooniliselt esitatud taotluse vastuvõtmise kohta, palume pöörduda taotluste vastuvõtmise büroo poole. PRIAle tuleb esitada järgmised dokumendid:

• ühtse pindalatoetuse taotlus (vorm PT50) (lisa 2); • põllumassiivi kaart (lisa 12); • esmakordsel keskkonnasõbraliku tootmise (KST) või mahepõllumajandusliku

tootmise (MAHE) toetuse kohustuse võtmisel põllumajandusliku keskkonnatoetuse kohustus (vorm MT60) (lisa 3);

• esmakordsel ebasoodsamate piirkondade toetuse kohustuse võtmisel ebasoodsamate piirkondade toetuse kohustus (vorm MT 61) (lisa 5);

• kui taotleja andmed ei ole kantud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse, tuleb taotlejal koos taotlusega esitada PRIAle avaldus oma andmete kandmiseks eelpool nimetatud registrisse;

• KST toetuse asendamisel mahepõllumajandusliku tootmise toetusega või KST, mahetoetuse või ebasoodsamate piirkondade toetuse asendamisel poolloodusliku koosluse hooldamise toetusega tuleb esitada kohustuse asendamise akt koos kohustuse asendamise akti põldude loeteluga (lisad 6 ja 7);

• kohustuse ülevõtmisel tuleb esitada kohustuse üleandmise–vastuvõtmise akt koos kohustuse üleandmise–vastuvõtmise akti põldude loeteluga (lisad 8 ja 9).

• kohustuse jätkamisel, üleandmisel või asendamisel põllumajandusliku keskkonnatoetuse ja ebasoodsamate piirkondade toetuse kontroll-leht (lisa 10)

5

Taotleja saab esitada aastas ainult ühe pindalatoetuste taotluse aastas. Taotleja esitab ühe taotluse kõigi oma põllumajandusettevõtete kohta. Kui ettevõte on jagatud osadeks tulenevalt toetusnõuete täitmisest, st on kunstlikult loodud eeldused toetuse saamiseks, siis toetustaotlused liidetakse või jäetakse rahuldamata. Soovitame taotluse isiklikult piirkondlikusse büroosse kohale tuua, et PRIAl oleks võimalik üle vaadata, kas kõik vajalikud dokumendid on olemas. Eelmis(t)el aasta(te)l esitatud taotlusest koopia saamiseks peab taotleja esitama PRIAle avalduse. Koopia dokumentidest saadetakse taotlejale posti teel. Taotlusele tuleb märkida kogu ettevõtte põllumajandusmaa1. Taotleja peab ära näitama ka maa, mille kohta ta toetust ei taotle, sealhulgas ka vähemalt 0,3 ha põllud või põlluosad, mille kohta pindalatoetusi ei taotleta. Välja renditud maad paneb taotlusele kirja maa tegelik kasutaja (rentnik). Taotlusel ja sellele lisatud dokumentidel esitatud andmete õigsuse eest vastutab taotluse esitaja, kinnitades seda oma allkirjaga. Pindalatoetuste taotlus ja sinna juurde kuuluvad dokumendid tuleb täita selgelt ja loetavalt, soovitavalt trükitähtedega. Kõik dokumendid, sh põllumassiivide kaardid, tuleb taotleja poolt allkirjastada ning lisada täitmise kuupäev. Taotlusele tehtud parandusele tuleb lisada alati märkus “parandus õige” ning taotleja allkiri ja kuupäev. Taotluse lisas tuleb märkida loetavalt iga põllumassiivi, põllu ja põlluosa (vajadusel maa-ala) number ning veergudesse 5-14 tuleb teha vastavad märked toetuste taotlemise kohta (vt lisa 2). Taotlusele tuleb märkida kogu maakasutus, st ka need põllud või põlluosad, millele kohta toetust ei taotleta. Kui toetuse taotlemise kohta pole tehtud märget vastavalt kas risti või toetuse märkimise jaoks ettenähtud tähega, siis märketa põldude kohta taotlust ei rahuldata. Kuna niitmise ja karjatamise nõuet 31. juuliks ei pea täitma nende põldude osas, millel kasvatatakse heinaseemet, heintaimi energiakultuurina või mis on mahepõllumajanduses kuni 2-aastane haljasväetiseks sisseküntav rohumaa, tuleb teha vastav märge põldude loetelu veergudesse 13 või 14 (vt lisa 2). Põllumassiivi kaardid, mis taotlusega koos esitatakse, peavad olema samal aastal PRIAst pindalatoetuse taotlemiseks väljastatud. Vanemad kaardid taotlemiseks ei sobi. Põllumassiivide registris teostatakse põllumassiivide piiride korrigeerimist uute ortofotode alusel aastaringselt. Seetõttu võivad varem välja trükitud põllumassiivide kaartidel olevad põllumassiivide piirid (ka tootjatele aprilli lõpus koju saadetavatel põllumassiivide kaartidel) olla taotlemise ajaks põllumassiivide registris muudetud. Kaardile tuleb märkida võimalikult täpselt ainult taotleja poolt kasutatav ja taotletava toetuse nõuetele vastav põllumajandusmaa (vt ptk Toetusõiguslik põllumajandusmaa). Samuti tuleb jälgida, et taotleja poolt taotlusele märgitud pind ei ületaks põllumassiivi pindala. Põllumassiivi kaardile tuleb kanda võimalikult täpselt ja selgelt eraldatava joonega kõigi põldude loetelus olevate põldude või põlluosade piirid ning märkida juurde põldude numbrid. Põldude kandmisel kaardile tuleks vältida topeltjooni ja joonte mahatõmbamist. Soovitame kasutada põldude loetelus ja põlluraamatus ühtset numeratsiooni. Hektarite märkimine kaardile ei ole nõutav, kuid on soovitatav (vt lisa 12).

1 Nõukogu määrus (EÜ) nr 1782/2003 art 22 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 796/2004 art 14

6

Kui ettetrükitud kaartidega võrreldes on taotlemise hetkeks põllumassiivi maakasutuse osas toimunud muudatusi (nt maa on võsastunud või metsastatud), on taotleja kohustatud põllud kaardile kandma vastavalt tegelikule olukorrale. Põllu või põlluosa piiride märkimisel kaardile tuleb jälgida, et:

• põld või põlluosa oleks märgitud õigele massiivile; • põld või põlluosa ei ületaks põllumassiivi piire ja ei paikneks väljaspool

põllumassiivi piire; • üks põld või põlluosa ei oleks korraga mitmel massiivil; • sama numbriga põldu või põlluosa ei oleks ühel massiivil mitmes kohas; • põllul või põlluosal oleks piiritletud mittetoetusõiguslikud 0,01 hektarist

suuremad maa-alad (puude grupid, kivihunnikud jms). Samuti arvatakse toetusõigusliku maa hulgast välja alla 0,01 ha suurused maa-alad, mis moodustavad põllu pinnast enam kui 5%;

• Natura põllu taotleja peab jälgima, et põld või põlluosa, millele Natura põllu toetust taotletakse, asuks Natura 2000 võrgustiku alal.

Ülaltoodud nõuete täitmist kontrollitakse ning puuduste avastamisel kutsutakse taotleja piirkondlikusse büroosse tagasi puudust kõrvaldama. Kui taotleja soovib taotleda Natura põllu toetust põllule, mis asub ainult osaliselt Natura 2000 võrgustiku alal, siis tuleb põllumassiivi kaardil ja taotlusel märkida see põld eraldi põlluosadena ning märkida maa-ala number.

Taotleja on vastutav taotlusel ja selle lisadel esitatud andmete eest. Taotleja võib soovi korral taotlusele kantava maa ise üle mõõta või tellida mõõtmise sellealast teenust osutavalt isikult. Viimasel juhul jääb vastutuse määramine mõõtmise tulemuste eest taotleja ja mõõtmise teinud isiku vaheliseks küsimuseks. Kui taotleja esitab suurema pindala kui ettetrükitud põllumassiivi kaardil, kontrollivad inspektorid erinevuse kohapealse kontrolli käigus üle. Põllumassiivi pindala määramisel arvatakse maha põllumassiivi sees paiknevad üle 0,01 ha suurused maa-alad, kus põllumajanduslik tootmine ei ole võimalik (nt puude grupid, kivihunnikud jne). Samuti arvatakse toetusõigusliku maa hulgast välja alla 0,01 ha suurused maa-alad, mis moodustavad põllu pinnast enam kui 5%. Avaldus taotleja andmete põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kandmiseks tuleb esitada koos pindalatoetuste taotlusega neil taotlejatel, kes ei ole seda varem teinud, näiteks deklareerinud põllumajandusmaad või pärast 1. jaanuari

Näide: kui taotlejal on 0,5 hektari suurune põld, millest Natura 2000 võrgustiku alal asub 0,35 hektarit. Natura põllu toetust on taotlejal õigus taotleda ainult 0,35 hektarile, mitte terve 0,5 ha põllu kohta. Samas on taotlejal õigus taotleda ühtset pindalatoetust ka teisele põllule pindalaga 0,15 ha, kuna see põld moodustab esimese 0,35 ha põlluga koos ühtse maa-ala, mille pind kokku on üle 0,3 ha. Sellisel juhul tuleb taotlusele märkida üks 0,35 hektari suurune põlluosa (mis asub Natura 2000 võrgustiku alal) ja teine 0,15 hektari suurune põlluosa ning märkida kindlasti ka maa-ala number.

7

2002. a PRIAlt toetust või tootmiskvooti taotlenud. Avalduse esitaja peab esitama isikut tõendava dokumendi. Kui taotleja ei esita avaldust ise, siis peab avaldusega kaasas olema ka koopia taotleja isikut tõendavast dokumendist. Äriühingu esindusõigust mitteomav isik ja füüsilisest isikust ettevõtja poolt volitatud isik peab esitama esindusõigusliku isiku või taotleja poolt kinnitatud volikirja ja koopia taotleja või tema esindusõigusliku isiku isikut tõendavast dokumendist. Taotleja kinnitab esitatud andmete õigsust ja annab nõusoleku nende kasutamiseks.

3. TOETUSTE ÜLDISED NÕUDED 3.1 TAOTLEJA Aastatel 2004-2006 võetud ebasoodsamate piirkondade toetust, põllumajanduslikku keskkonnatoetust ning alates 2007. a võetavat MAK 2007-2013 ebasoodsamate piirkondade toetust, Natura põllu toetust saab taotleda põllumajandusega tegelev füüsiline või juriidiline isik, seltsing ning muu juriidilise isiku staatuseta ühendus ning MAK 2004-2006 raames 2007. a võetavat keskkonnasõbraliku tootmise või mahepõllumajandusliku tootmise puhul füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik (edaspidi taotleja), kes harib või hooldab maad õiguslikul alusel, st on maa omanik või omab kehtivat rendilepingut (vt järgmist ptk). 3.2 TOETUSÕIGUSLIK PÕLLUMAJANDUSMAA 1. Toetust saab taotleda vähemalt 1,00 ha toetusõigusliku põllumajandusmaa kohta, kusjuures iga toetusõigusliku põllu pindala peab olema vähemalt 0,30 ha. Natura põllu toetuse puhul on minimaalse toetusõigusliku põllumajandusmaa ja põllu või põlluosa pindala 0,3 ha. 2. Põld, mille kohta toetust taotletakse, peab asuma põllumassiivil, mis on kantud PRIA põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse (edaspidi põllumassiivide register) toetusõigusliku maana. Põllumassiivide registrisse on kantud toetusõiguslikuna põllumajandusmaa, millel kasvatati 30. juunil 2003. a põllumajanduskultuure, mida kasutati püsirohumaana või mis oli ajutiselt põllumajanduslikust kasutusest väljas ja mis oli samal ajal heas põllumajanduslikus korras2. Vastavalt “Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (edaspidi ÜPP)” paragrahvile 77 ei saa alates 2006. aastast uusi põllumassiive registrisse kanda ning põllumassiivi piire ja pindala suurendada. Seega ka toetusõiguslikku maad ei saa lisanduda (v.a energiakultuuri toetuse jaoks, kus toetusõiguslik on ka väljaspool põllumassiivide registrit olev maa). Erandina on peale 30. juunit 2003. a rajatud ajutiste objektide (sõnnikupatareid, põhukuhjad jms.) alust pinda, mis on massiivist välja lõigatud, võimalik taotleja avalduse alusel massiiviga taas liita ning nende alust pinda saab taotleja arvestada toetusõigusliku pinna hulka alles peale taasliitmise toimumist.

2 Nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003, art 143 b p.4

8

3. Maa, millel kasvab puid, loetakse toetusõiguslikuks, kui seal on võimalik teostada põllumajanduslikku tootmist samal viisil, kui sama piirkonna puudeta aladel3. Kooskõlas Euroopa Komisjoni selgitustega on Eestis kehtestatud nelja maakonna osas erand, mis tuleneb selle piirkonna looduskeskkonna tingimustest ja traditsioonilise põllumajandustegevuse erisustest4. Nimelt loetakse Saare, Hiiu, Pärnu või Lääne maakonnas asuv püsirohumaa, millel kasvavad puud ja kadakad ning mis vastab komisjoni määruse 796/2004 artikli 30 nõuetele, heas põllumajanduslikus korras olevaks. Kuigi üldreeglina kehtib jätkuvalt põhimõte, et põllumajanduslik tootmine ei ole võimalik alal, kui sellel kasvavate kadakate ja puude liituvus on üle 0,5. Selle erisuse korral toimub toetusõigusliku pinna osas liituvuse arvestus vaid puudealuse pinna, mitte kogu põllu pinna suhtes. Nt on 5 ha põllu ühes osas ca 0,5 ha ulatuses puudega kaetud ala, millel kasvab 30 puud. Arvestatuna 1 ha peale on sellel alal 60 puud, mistõttu puudega kaetud osa mõõdetakse põllu pinnast välja. Kui sellel pinnal oleks olnud 15 puud, siis arvestatuna 1 ha peale on seal 30 puud ja seda ala välja ei mõõdeta. Liituvuse hindamisel on aluseks 2005. ja 2006. a tehtud ortofotod ja satelliitfotod. Vajadusel kasutab PRIA liituvuse hindamisel ekspertide abi. Maksimaalne toetusõiguslik püsirohumaa pindala on sellisel juhul PRIA väljastatud põllumassiivi kaardil märgitud pindala. Seejuures kohapeal looduslikult eristuvad piirid võivad hõlmata suurema maatüki (sisaldades mittetoetusõiguslike puude ja kadastike gruppe), kuid taotlusele märgitav ja toetusõiguslik pindala ei tohi kindlasti olla suurem kui põllumassiivi pindala. Kõik mittetoetusõiguslikud alad, mis on jäänud taotlejal põllu pindalast maha arvamata, liidetakse üledeklareeritavaks ja vähendamisel arvesse võetavaks pindalaks. 4. Põllu toetusõiguslikust pindalast tuleb välja arvata ka üle 2 meetri laiused kraavid, teed, kiviaiad jms objektid ning üle 0,01 ha suuruse pindalaga kivihunnikud, metsa- ja võsatukad, tiigid, alaliselt liigniisked alad, jms objektid5, kus põllumajandustootmine ei ole võimalik. Samuti arvatakse toetusõigusliku maa hulgast välja alla 0,01 ha suurused maa-alad, mis moodustavad põllu pinnast enam kui 5%. Põllu pindalast tuleb välja mõõta ka eelmisest aastast seisvad heina- ja silopallid, ühel kohal hoitavate põllumajandusmasinate alune maa jmt. 5. Pidevalt liigniiskeid alasid ei loeta toetusõiguslikeks. Liigniiske on ala, millel veerohkuse tõttu mullas ei ole võimalik teha põllumajanduslikke töid agrotehniliselt õigel ajal ja viisil. Liigniisked alad jagatakse järgmiselt:

• pidevalt liigniisked alad; • ajutiselt liigniisked alad.

3 Komisjoni määrus (EÜ) nr 796/2004, art 8 p. 1 4 Komisjoni töödokument AGRI/60363/2005, Maa-ala kohapealne kontroll vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 796/2004 artiklitele 23-32 5 Komisjoni määrus (EÜ) nr 796/2004 art 30

9

Pidevalt liigniisked on alad, millel liigse vee tõttu ei ole võimalik põllumajanduslikku tegevust (rohumaade puhul niitmist või karjatamist, põllukultuuride puhul kultuuri rajamist, harimist ja koristust) läbi viia. Pidevalt liigniisketes tingimustes toimub ka soostumine ning seda on võimalik tuvastada iseloomuliku taimestiku järgi. Põllumajandusmaa hulka ei loeta tiike, soote, mudaseid/soiseid alasid ja kõrkjastikke ja sellised alad kustutatakse põllumassiivide registrist ning pindalapõhiseid toetusi neile ei maksta.

Ajutiselt liigniisked on alad, mida katab üleujutusvesi ainult mingi aja aastast. Selliste alade liigniiskus on varieeruv aastast aastasse. Ajutiselt liigniiskeid alasid ei kustutata põllumassiivide registrist ja nendele võib toetust taotleda. Küll aga tuleb sellistel aladel olla objektiivne pindalapõhiste toetuste taotlemisel. Kui põllumajandusmaad pole võimalik heas põllumajandus- ja keskkonnatingimustes hoida, ei tohi sellele ka toetust taotleda. 6. Metsakultuuride kasvatamine pole toetusõiguslik. Kui taotleja taotleb põllumajandusmaal toetust puukoolile (mille eesmärgiks on hilisem ümberistutamine), ei ole toetusõiguslikud need pinnad, millel kasvatatakse metsakultuure oma tarbeks. Jõulupuude istanduse alust pinda loetakse metsamaa hulka, mis ei ole toetusõiguslik. 7. Natura põllu toetuse puhul peab põld või põlluosa asuma Natura 2000 võrgustiku alal ning ebasoodsamate piirkondade toetuse puhul peab kogu põllumassiiv asuma ebasoodsamas piirkonnas. Ebasoodsamate piirkondade toetuse õiguslikud on kõik 2004. a seisuga riigi maakatastri kaardil olevate haldusüksuste piiride järgsed vallad. Kui põld, mille kohta ebasoodsamate piirkondade toetust taotletakse, asub ebasoodsamas piirkonnas, kuid osa põllumassiivist ei asu ebasoodsamas piirkonnas, siis see põld pole toetusõiguslik toetust selle kohta ei maksta. 8. Põllud peavad olema selgelt piiritletavad. Eriti oluline on põldude piiritlemine siis, kui tegu on ühel põllumassiivil asuvate, kuid eri põllumajandustootjate kasutuses olevate rohumaadega. Kui taotleja või taotleja esindaja viibib kohapealse kontrolli juures, peab ta vajadusel järelvalveametnikule ette näitama põllu piiri. 9. Toetust võib taotleda põllumajandusmaa kohta, mida kasutatakse õiguslikul alusel. Kasutusõigus on maa omanikul, maa rentnikul (põllumajanduslik rendileping, kasutusvaldus) või muul õiguslikul alusel maa kasutajal (tasuta kasutamise leping). Kui taotlejal puudub põllumajandusmaa kasutusõigus, kuid vaatamata sellele hakkab ta maad harima ning taotleb põllumajandusmaa kohta toetust, rikub taotleja omandiõigust.

Rendisuhteid reguleerib “Võlaõigusseadus” (§ 339–360). Seadus ei kehtesta rendi-lepingule kohustuslikku vormi, st rendileping võib olla nii suuline kui ka kirjalik. Suulise rendilepingu puhul tuleb arvestada sellega, et kokkuleppe (lepingu) olemasolu peab tõendama isik, kes tahab lepingualusele maale toetust saada. Vaidluste vältimiseks soovitame lepingud sõlmida kirjalikult, ka lepingute ülesütlemine peab olema kirjalikult vormistatud.

Kasutusvaldust reguleerib “Asjaõigusseadus” (§ 201–228), tasuta kasutamise lepingut “Võlaõigusseadus” (§ 389–395).

10

Lepingusse tuleb kindlasti kirjutada täpsed andmed rendileandja ja rendilevõtja kohta, nende õigused ja kohustused, lepingu jõustumise kuupäev ja kehtivus ning andmed rendile antava maa kohta. Lepingule tuleb lisada katastriüksuse plaan, kus on tähistatud rendileantav maa.

Kui samale maale esitavad toetuse taotluse kaks isikut ja selline vastuolu avaldub PRIA administratiivse kontrolli käigus, siis saadab PRIA mõlemale osapoolele kirjaliku järelepärimise, millega küsitakse omandi- või kasutusõigust tõendavaid dokumente ning nende põllumajandusmaade osas, mille kasutamiseks puudub taotlejal õiguslik alus, jäetakse taotlus rahuldamata. Piisava tõendusmaterjali puudumisel võib jätta mõlemad taotlused rahuldamata.

Maa kasutusõigust kontrollitakse kohapealse kontrolli käigus, kuid kasutusõiguse puudumine võib selguda ka administratiivses kontrollis (enne toetuse määramist või vaidemenetluses või tagasinõuete vormistamise käigus). 3.3 NÕUETE TÄITMISE 5-AASTANE KOHUSTUS 1. Taotleja peab alates kohustuse võtmisest viis aastat täitma toetuse saamiseks kehtestatud nõudeid kohustuse võtmise aastal kindlakstehtud põllumajandusmaa pindala osas. Kohustusega seotud 2007. a MAKi pindalatoetused on:

• põllumajanduslik keskkonnatoetus: - keskkonnasõbralik tootmine; - mahepõllumajanduslik tootmine;

• ebasoodsamate piirkondade toetus. Kohustusaluseks loetakse maad, mille kohta esimesel kohustuseaastal toetust taotleti või mis tehti kohustuse võtmise aastal kindlaks kohapealses kontrollis. Kui kohustuse võtmise aastal tehti kohapealse kontrolli käigus kindlaks taotlusel esitatust väiksem pindala, arvestatakse kohustusaluseks maaks kindlakstehtud väiksem pindala. Kui kohustuse võtmise aastal tehti kohapealse kontrolli käigus kindlaks taotlusel esitatust suurem pindala, arvestatakse kohustusaluseks maaks taotluses esitatud pindala. Kui kohustuse võtmise aastal ei viidud taotleja ettevõttes läbi kohapealset kontrolli, on kohustus selle pindala põhine, mille kohta taotleja toetust taotles. Mahetoetuse taotlejal loetakse kohustusaluseks maaks taotletud, kindlakstehtud ja mahepõllumajanduslikult tunnustatud pindala.

Kui 2004. aastal jäeti mahetoetuse taotlus püsirohumaade kohta rahuldamata loomühikute nõude täitmata jätmise eest, siis ei arvestatud seda püsirohumaad kohustusealuse pindala hulka.

Kui 2005. aastal jäeti mahetoetuse taotlus püsirohumaade kohta rahuldamata loomühikute nõude täitmata jätmise tõttu, siis algas taotlemise esimesel aastal kohustus taotletud, kindlakstehtud ja mahepõllumajanduslikult tunnustatud püsirohumaade kohta (st ka nende rohumaade osas, mille kohta ei peetud nõuetekohasel arvul loomi). Kõigil järgnevatel kohustuseaastatel alates 2005. aastast toimitakse samamoodi.

11

2. Kohustuse suurenemist või vähenemist arvestatakse nende maade osas, mille kohta kohustus algas. Kohustust arvestatakse toetusliigi lõikes, keskkonnasõbraliku tootmise ja mahepõllumajandusliku tootmise kohustuse osas peetakse eraldi arvestust. Kohustuse suurenemist ja vähenemist arvestatakse igal kohustusega hõlmatud massiivil eraldi. Kui üks taotleja annab teisele taotlejale kohustuse täies mahus või osaliselt üle, siis seda ei loeta kohustuse suurenemiseks või vähenemiseks. Kohustuse suurenemine Toetuse taotlemine põllumajandusmaale, mille kohta ei ole vastava toetusliigi kehtivat kohustust. Uute kohustusaluste pindalade lisandumisel tuleb need märkida põldude loetelus taotluste vastuvõtu ajal.

Algse kohustusega võetud toetusalust pindala saab suurendada kuni 30% või kuni 2 hektarit ebasoodsamate piirkondade toetuse või mahetoetuse puhul. Sellisel juhul jätkub varem võetud kohustus (st ei alga uut 5-aastast kohustust). Keskkonnasõbraliku tootmise osas ei maksta toetust suuremale pindalale kui kohustuse võtmise aastal kindlakstehtud pindala.

Kui ebasoodsamate piirkondade toetuse või mahetoetuse algsele kohustusele lisanduv pindala on üle 30% või üle 2 hektari, siis algab uus viieaastase kestusega kohustus (olemasolev kohustus liidetakse uue kohustusega). Ebasoodsamate piirkondade toetuse puhul algab taotlejal siis uus MAK 2007-2013 nõuete kohane kohustus. Mahetoetuse puhul algab uus kohustus MAK 2004-2006 nõuete kohaselt, kuid 2008. aastal peab taotleja üle minema MAK 2007-2013 nõuete kohasele mahetoetuse viieaastasele kohustusele (seega kestab kohustus 1+5 aastat, ehk 6 aastat). Kohustuse vähenemine Selleks loetakse kohustusaluse maa vähenemist maa osas, mille kohta järgnevatel kohustusaastatel nõudeid ei järgita ja toetust ei taotleta. Taotleja võib kohustusalust pindala kohustusperioodi jooksul vähendada kuni 30%. Kui kohustus väheneb üle 30%, siis jääb kohustus endiselt kehtivaks, kuid taotlejalt nõutakse üle 30% vähenenud osa eest eelnevatel kohustusaastatel makstud toetus tagasi. Näide 1. Taotlejal algas 2004. a kohustus 10 hektarile ja ta vähendas 2005. a pindala 4 hektari võrra (40%). Taotlejalt nõutakse tagasi 2004. a toetus 1 ha (10%) eest makstud summa ulatuses.

Näide 2. Taotlejal asub maa kahel massiivil A ja B. 2005. a alustati mahetootmise kohustust 10le hektarile massiivil A. 2006. a läheb taotlejal massiivi A kümnest hektarist välja 2 hektarit maad. Taotleja otsustab massiivile A taotleda 8 hektarit ja massiivile B taotleda 2 hektarit. Seega on kohustus taotlejal vähenenud 2 hektari võrra ning suurenenud samuti 2 hektari (massiivile B lisandus nüüd 2006. a kohustus) võrra.

Kui kohustus väheneb vääramatu jõu korral, ei loeta seda vähenemiseks.

12

3. Kohustuse asendamine Kohustuse asendamiseks loetakse ühe tegevuse või toetuse täielikku või osalist asendamist teise tegevuse või toetusega, ilma et eelnevatel kohustuseaastatel makstud toetust tagasi nõutakse.

Keskkonnasõbraliku tootmise toetuse kohustust võib asendada mahepõllumajandusliku tootmise kohustusega. Sellisel juhul on uue kohustuse-perioodi kestuseks viis aastat. Kui osal ettevõtte põldudel kehtib juba varem võetud mahepõllumajandusliku tootmise toetuse kohustus, on uue kohustuseperioodi kestuseks varem võetud mahepõllumajandusliku tootmise kohustuse kestus. Kui taotleja soovib taotleda poolloodusliku koosluse hooldamise toetust (edaspidi PLK toetus), kuid sellele maale on varem võetud MAK 2004-2006 ebasoodsamate piirkondade toetuse, keskkonnasõbraliku tootmise või mahepõllumajandusliku tootmise toetuse kohustus, siis PLK toetuse õigusliku maa osas varem võetud MAKi kohustus lõpetatakse. Kohustuse lõppemise tõttu toetust tagasi ei nõuta. Kui taotleja taotleb aga PLK toetust maa kohta, mis pole PLK toetuse õiguslik, siis varasem ebasoodsamate piirkondade toetuse või põllumajandusliku keskkonnatoetuse kohustus selle maa osas ei lõpe vaid väheneb. Kui kohustus väheneb üle 30%, nõutakse toetus 30% ületavas osas tagasi. Kohustuse asendamisel tuleb taotlejal pindalatoetuste taotluste vastuvõtuperioodil esitada kohustuse asendamise akt (vt lisa 6).

4. Kohustuse üleandmine-vastuvõtmine Kohustust saab teisele tootjale üle anda või vastu võtta osaliselt või täielikult. Üle anda saab ainult kehtivat kohustust. Kohustust ei saa üle anda kohustuse võtmise aastal, v.a vääramatu jõu korral. Kohustuse vastuvõtmise korral vormistavad kohustuse üleandja ja vastuvõtja kohustuse üleandmise-vastuvõtmise akti, mis tuleb pindalatoetuste vastuvõtuperioodil kohustuse vastuvõtja poolt esitada PRIAle (vt lisa 8).

Kui toetuse taotleja suurendab seoses kohustuse ülevõtmisega põllumajandusmaa pindala, siis loetakse algne kohustus ja ülevõetud kohustus üheks uueks kohustuseks ning selle kohustuse kestus arvestatakse lühemat aega kestnud kohustuse järgi.

Kohustuse osalisel üleandjal on õigus oma allesjäänud kohustust suurendada ja vähendada esialgselt võetud kohustuse osas. Kohustuse üleandmisel ei ole kohustuse ülevõtjal, kellel on juba sama kohustus, õigust suurendada või vähendada oma kohustust ülevõetud kohustuse osas. Näide. Taotleja võttis 2004. aastal kohustuse 10 ha kohta ja 2005. aastal võttis teiselt tootjalt üle 5 ha sama kohustusega maad. Kui ta soovib 2006. aastal suurendada kohustusealust pindala, siis ta saab seda suurendada ainult algse kohustusealuse 10 ha osas. Seega saab taotleja suurendada oma kohustust maksimaalselt 3 ha võrra. Kui kohustuse võtab üle vastavat kohustust mitteomav taotleja, loetakse tema kohustusealuseks pindalaks ülevõetud kohustus, mida ta võib kohustuseperioodi jooksul suurendada ja vähendada vastavalt eelpool toodule (kohustuse suurendamine ja vähendamine) alusel.

13

3.4. NÕUETELE VASTAVUSE NÕUDED Alates 2003. a EL ÜPP reformi järgselt rakendatakse EL toetuste puhul nõuetele vastavuse nõudeid, st toetuste maksmine seotakse põllumajanduslike ja keskkonnakaitseliste, hiljem ka õigusaktidest tulenevate loomade tervishoiu ja heaolu, toiduohutuse ja taimekaitse alaste nõuete täitmisega ning nende nõuete rikkumise või täitmata jätmise korral vähendatakse toetust sõltuvalt rikkumise tahtlikkusest ja tõsidusest. Nõuetele vastavuse nõueteks loetakse häid põllumajandus- ja keskkonnatingimusi, sh püsirohumaade säilitamist ja kohustuslikke majandamisnõudeid. Nõuetele vastavuse nõuded on sätestatud nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklites 4 ja 5 ning III ja IV lisas. Kui muudetakse neid sätteid ning muid asjakohaseid siseriiklike õigusaktidega kehtestatud kohustuslikke nõudeid, millest tulenevad kohustused on toetuse maksmise aluseks olevatest nõuetest ulatuslikumad, vaadatakse võetud MAKi kohustused komisjoni määruse (EÜ) nr 1974/2006 artikli 46 kohaselt üle. Kui selline kohandamine ei ole kohustuse võtnud taotlejale vastuvõetav, siis võetud kohustus lõpeb, ilma et nõutaks tagasimaksu aja eest, mil kohustus kehtis. 3.4.1 Head põllumajandus- ja keskkonnatingimused, sh püsirohumaade säilitamine Häid põllumajandus- ja keskkonnatingimusi peavad järgima 2007. aastal alustavad ebasoodsamate piirkondade toetuse ja Natura põllu toetuse taotlejad. Neid nõudeid ei pea täitma maal, mille kohta taotletakse poolloodusliku koosluse hooldamise toetust. Head põllumajandus- ja keskkonnatingimuste nõuded on kehtestatud nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 lisas IV antud raamistiku alusel nelja teema lõikes ja täpsemalt sätestatud põllumajandusministri 20. aprilli 2007. a määruses nr 57 “Ühtse pindalatoetuse, põllukultuuri kasvatamise ja põllumajanduskultuuri kasvatamise täiendava otsetoetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord”. 1. Kulu ja põhu põletamine põllumajandusmaal on keelatud. Põletamise indikaatoriks on selgete põlemistunnustega taimeosad. Kui kohapealse kontrolli käigus leitakse, et taotleja on põllumajandusmaal kulu põletanud, kuid taotleja väidab, et seda on tehtud tema teadmata, peab tal olema ette näidata avaldus politseile. 2. Põllul tehtavatel töödel tuleb lähtuda muldade harimiskindlusest. Põlluharimist võib läbi viia ajal, kui muld ei kleepu ja kasutatav tehnika ei jäta põllule harimissügavusest sügavaid jälgi. Mulla oluliseks omaduseks on struktuursus, eriti aga selle vastupidavus vee ja masindegradatsiooni mõjule. Moodustunud mullastruktuur võib puruneda juba vähese vee ja mehaanilise surve s.o mullaharimise all. Vastupidav mullastruktuur tekib intensiivse mullaelustiku tegevuse ja säästliku mullaharimise tulemusena. Kohapeal kontrollitakse masinate poolt põllule jäetud roobaste sügavust ja ulatust.

14

3. Kogu kasutataval põllumajandusmaal tuleb rakendada tuulekaera tõrjeabinõusid. Selle nõude täitmise üle teostab järelevalvet Taimetoodangu Inspektsioon (edaspidi TTI). Taotleja kasutuses oleval põllumajandusmaal tuulekaera leviku korral peab olema edastatud TTIle vastavasisuline teatis, millele järgnevad tegevused on sätestatud “Maaelu– ja põllumajandusturu korraldamise seaduse” 6. peatükis. Tuulekaera levikust tuleb TTId teavitada hiljemalt 31. juuliks. 4. Kasutuses oleval põllumajandusmaal peab kasvatama põllumajanduskultuuri, mis on külvatud, maha pandud või istutatud hiljemalt 15. juuniks, kasutades kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid ja vältides seejuures umbrohu levikut, või peab kasutuses olevat põllumajandusmaad hoidma mustkesas. Umbrohtumust kontrollitakse visuaalselt. Vajadusel määratakse umbrohtumuse määr. Umbrohtumuse määr arvestatakse kontrollitava põllu kohta, võttes aluseks umbrohutaimede arvu pindalaühikul väljendatuna protsentides põllukultuuride arvust. Umbrohtumuse määramiseks loetakse arvestuslapil suurusega 50×50 cm kokku umbrohutaimede arv, mille pikkus on vähemalt 3/4 kultuurtaime pikkusest. Kuni 5 ha suurusel põllul määratakse umbrohtumus neljal arvestuslapil, 5–10 ha suurusel põllul kaheksal arvestuslapil ja iga järgneva 10 ha kohta lisaks neljal arvestuslapil. Arvestuslapid, mille keskmise umbrohtumuse järgi arvutatakse põllu umbrohtumus, peavad asuma diagonaalselt üle põllu.

Kui on näha, et kultuur on külvatud liiga hõredalt, ei ole kasutusele võetud meetmeid umbrohu tõrjumiseks ja antud põllult saaki saada ei ole võimalik ning on näha, et vili on külvatud väikse külvinormiga üksnes toetuse saamise eesmärgil (teraviljad külvatud külvinormiga alla 180 kg/ha), siis saab taotleja toetuse vähendamise.

Mustkesa tuleb harida selliselt, et seal kasvavad umbrohutaimed ei kasvaks kõrgemaks kui 5 cm. Erandjuhul tulenevalt ilmastikust aktsepteeritakse mustkesana maad, millel umbrohtude kõrgus ei ületa 20 cm ja taimed ei ole jõudnud õitsemisfaasi. 5. Kasutusest ajutiselt väljas oleval põllumajandusmaal peab taotluse esitamise aasta 1. juuliks olema külvatud, maha pandud või istutatud põllumajanduskultuur või peab seal olema rajatud mustkesa või peab seal 31. juuliks olema tehtud mehhaaniline umbrohutõrje. Ajutiselt kasutusest väljas olevaks loetakse maad, kus toetuse taotlemise aastal ei toimu põllumajandustoodete toomist, kuid mida hoitakse hooldamise kaudu heas korras. Eespool loetletud tegevusi peab tegema viisil, mis võimaldab neid kogu taotlusel märgitud maa-alal visuaalselt tuvastada. Mehhaaniliseks umbrohutõrjeks loetakse maa niitmist, randaalimist, kultiveerimist jms töid, mis hävitavad mehhaaniliselt umbrohtusid ja mis tagavad umbrohtude leviku tõkestamise. 6. Enne taotluse esitamise aastat rajatud rohumaa või looduslik rohumaa peab vähemalt üks kord enne 31. juulit olema niidetud või peab seal olema loomi karjatatud. Hiljemalt 31. juuliks peab niide olema koristatud või hekseldatud. Erandlik niitmise või karjatamise tähtaeg on sätestatud “Looduskaitseseaduse” alusel kaitse alla võetud rohumaade (sh poollooduslike koosluste) suhtes. Neil aladel peab nõue olema täidetud hiljemalt 20. augustiks.

Nõutud tegevusi peab tegema viisil, mis võimaldab neid kogu taotlusel märgitud maa-alal visuaalselt tuvastada. Kui taotleja või taotleja esindaja viibib kohapealse kontrolli juures, peab ta vajadusel järelvalveametnikule ette näitama põllu piiri.

15

Karjamaana kasutataval rohumaal peab olema karjatatud loomi loomkoormusega, mis tagab niitmisega sarnase tulemuse, ning ebapiisava tulemuse korral tuleb rohumaa üle niita. Piisavaks loomkoormuseks tuleks arvestada orienteeruvalt 0,5 loomühikut hektari kohta (see on ca 1 täiskasvanud veis või hobune 2 ha kohta või 1 noorloom ha kohta või neli täiskasvanud lammast või kümme talle 1 ha kohta). Kahtluse korral kontrollib PRIA loomkoormust põllumajandusloomade registrisse kantud loomade kaudu.

Kohapeal kontrollitakse, et niidetud hein oleks põllult ära veetud, hekseldatud, pressitud rullidesse või pandud kuhjadesse.

Heinaseemne, heintaimede energiakultuurina kasvatamisel ning mahepõllu-majanduses kuni kaheaastase haljasväetiseks sisseküntava rohumaa puhul ei kehti niitmise ja karjatamise nõuded. Heintaimede seemnepõlluks loetakse põldu, kui sellel kasvatatakse ühte heintaime liiki puhaskultuurina. Segukülvina on lubatavad vaid:

a) timuti ja ristiku segukülv; b) timuti ja lutserni segukülv.

7. Taotleja peab pidama põlluraamatut. Põlluraamatu vorm ja pidamise kord on sätestatud põllumajandusministri 9. aprilli 2003. a määruses nr 36. Taotlejad, kelle tegevus ei ole seotud “Veeseadusest” tuleneva põlluraamatu pidamise kohustusega (eelkõige taotlejad, kes põllumajandustoodete tootmise asemel kasutavad maad alade hooldamiseks), peavad põllumajandusmaal tehtud tegevuste kohta pidama tegevuste aruannet, mis on kehtestatud põllumajandusministri 20. aprilli 2007. a määruses nr 57 “Ühtse pindalatoetuse, põllukultuuri kasvatamise ja põllumajanduskultuuri kasvatamise täiendava otsetoetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord” lisas 2. 8. Taotleja peab säilitama püsirohumaade pindala. Püsirohumaa on maa, mida kasutatakse kõrreliste või muude rohttaimede looduslikuks kasvatamiseks (isekülvi teel) või harimiseks (külvamise teel), ning mis ei ole põllumajandusettevõtte külvikorraga hõlmatud viie aasta jooksul või kauem. Nõude täitmisel on lubatud püsirohumaad heinaseemnega uuendada (ilma vahekultuurita). Kui säilitamisele kuuluva püsirohumaa asemele külvatakse vahekultuur (näiteks teravili), siis ei loeta seda põldu püsirohumaaks.

Ka PLK toetuse taotleja peab säilitama või suurendama 2005. a pindalatoetuste taotlusel märgitud püsirohumaa pindala. Püsirohumaana käsitletakse kõiki põlde, mille maakasutuse tüübiks on põldude loetelus märgitud pikaajaline rohumaa (PR) ja looduslik rohumaa (LR).

Säilitamisele kuuluva püsirohumaa pindala teatas PRIA taotlejale 1. jaanuariks 2006. a. Kogu Eesti kohta ei tohi taotlusalune püsirohumaa pindala edaspidi väheneda. Püsirohumaa säilitamise kohustus väheneb nende alade osas, mis on põllumassiivide piiride parandamise käigus toetusõiguslike alade hulgast maha läinud.

Kui 2007. a pindalatoetuste menetlemise tulemusena 2007. a lõpul selgub, et Eesti on säilitanud 2005. a püsirohumaa absoluutväärtuse või on säilitanud 2005. a pindala-toetuste taotlustel esitatud püsirohumaa suhte kogu põllumajandusmaasse, on püsirohumaa säilitamise nõue Eesti jaoks täidetud. Antud juhul tuleb taotlejatel jälgida, et nad säilitaksid endi poolt 2005. a pindalatoetuste taotlustega võetud

16

püsirohumaa pindala 2008. a pindalatoetuste taotlemisel. Seega, kui põllumajandustootja säilitab püsirohumaa pindala mahus, mille PRIA teatas 2005. aasta pindalatoetuse taotluse alusel, ei kohaldu temale alljärgnevad tegevused.

Kui 2007. a pindalatoetuste menetlemise tulemusena 2007. a lõpuks selgub, et kogu Eesti taotlustel esitatud püsirohumaa pindala suhe kogu põllumajandusmaasse on võrreldes 2005. a samade näitajatega vähenenud enam kui 5%, teavitab PRIA sellest taotlejaid. Taotlejatel, kes siiski soovivad oma püsirohumaa pindala vähendada, tuleb sel juhul esitada hiljemalt 1. veebruariks 2008. a taotlus järgnevaks kalendriaastaks püsirohumaa pindala vähendamiseks või kasutusotstarbe muutmiseks. PRIA vaatab esitatud taotlused läbi ning otsustab nende rahuldamise, lähtudes võrdse kohtlemise põhimõttest ja Eesti jaoks vajaliku püsirohumaa suhte säilitamisest. PRIA võtab otsused vastu hiljemalt 1. aprilliks 2008. a.

Kui 2007. a pindalatoetuste menetlemise tulemusena 2007. a lõpul selgub, et kogu Eesti taotlustel esitatud püsirohumaa pindala suhe kogu põllumajandusmaasse on võrreldes 2005. a samade näitajatega vähenenud enam kui 10%, tuleb põllumajandustootjal püsirohumaa PRIA poolt määratud ulatuses uuesti rajada.

Püsirohumaa rajamise kohustus hektarites määratakse igale taotlejale 2005. a ja 2007. a taotlustel märgitud püsirohumaa hektarite alusel, lähtudes taotlejate võrdse kohtlemise printsiibist ja riigi tasandil vajaliku püsirohumaa pindala säilitamise kohustusest. Vastava kohustuse teatab PRIA taotlejale hiljemalt 1. aprilliks 2008. a. Kui 2008. a pindalatoetuste taotlemise käigus selgub, et taotleja ei säilita ega raja uuesti PRIA poolt ette nähtud ulatuses püsirohumaad, vähendatakse taotlejale 2008. a pindalatoetuste menetlemisel määratavat toetussummat 20%, kuna rikkumine on tahtlik.

Seega peab taotleja püsirohumaa säilitamise kohustuse täitmiseks riigi tasandil 2007. a:

- säilitama või suurendama enda poolt 2005. a pindalatoetuste taotlusel esitatud või püsirohumaa säilitamise kohustuse üleandmise-vastuvõtmise taotlusega üle võetud püsirohumaa pindala;

- maakasutuse üleminekul teisele põllumajandustootjale teavitama uut kasutajat kaasnevast püsirohumaa säilitamise nõudest;

- maakasutuse üleminekul teavitama PRIAt püsirohumaa säilitamise kohustuse üleminekust teisele põllumajandustootjale mõlemapoolse püsirohumaa säilitamise kohustuse üleandmise-vastuvõtmise taotlusega, mille lisaks on põllumassiivi kaart ja põldude loetelu, kus on toodud üleantavad/ülevõetavad püsirohumaa kohustusega põllud;

- teavitama PRIAt püsirohumaa pindala ülekandmisest enda kasutuses oleva maa piires ühelt põllumassiivilt teisele püsirohumaa säilitamise kohustuse üleandmise-vastuvõtmise taotlusega;

- säilitama püsirohumaa põllul, mis asub sellisel registrisse kantud põllumassiivil, mille kohta ei ole alates 2004. a ühegi põllu kohta pindalatoetust taotletud ja mille 2003. a kasutuseks on teatatud püsirohumaa. 3.4.2 Kohustuslikud majandamisnõuded Alates 2009. aastast rakendatakse MAK 2007-2013 pindalatoetuste suhtes nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 4 ja III lisa kohaseid kohustuslikke majandamisnõudeid. Õigusaktid, mida taotlejad peavad järgima, on toodud MAK 2007-2013 eelnõu lisas 3.

17

3.5 ÜLDISED KESKKONNANÕUDED Üldised keskkonnanõuded koosnevad põllumajandusliku tootmise standarditest (sh keskkonnaalastest standarditest), mida põllumajandustootja peab kogu majandus-üksuses järgima. Nõudeid tuleb täita kogu ettevõtte kasutuses oleval maal (seda ka juhul, kui toetust taotletakse vaid osale ettevõtte maale). Üldiseid keskkonnanõudeid peavad järgima ebasoodsamate piirkondade toetuse, põllumajandusliku keskkonna-toetuse ja Natura põllu toetuse taotlejad. Üldised keskkonnanõuded kehtivad aastatel 2004-2006 võetud MAKi kohustuste suhtes kuni 5-aastase kohustusperioodi lõpuni. Seejuures kattuvad mitmed eelkõige maade hooldamisega seotud nõuded heade põllumajandus- ja keskkonnatingimustega. Hetkest, mil nõuetele vastavuse süsteem on täielikult rakendunud, asenduvad MAK 2007-2013 raames võetud toetuste puhul üldised keskkonnanõuded nõuetele vastavuse nõuetega. 3.5.1 MAK 2004-2006 kohustuste üldised keskkonnanõuded:

1) sõnnikuga võib haritava maa ühe hektari kohta anda keskmisena kuni 170 kg lämmastikku aastas;

2) orgaanilisi ja mineraalväetisi ei tohi laotada 1. detsembrist kuni 31. märtsini; 3) põllumajandusloomade pidamisel, kui peetakse toetuse taotlemise tähtaja

esimese päeva seisuga üle 10 lü loomi, peab sõnnikuhoidla või sõnniku- ja virtsahoidla mahutama vähemalt nende kaheksa kuu sõnniku ja virtsa. Kui sõnnikuhoidla kuulub enne 1. jaanuari 2002 kasutuses oleva loomakasvatushoone juurde ja see asub nitraaditundlikul alal, tuleb nõue täita 31. detsembriks 2008, väljaspool nitraaditundlikku ala tuleb nõue täita 1. jaanuariks 2010. Laudas, kus loomi peetakse sügavallapanul, ei ole sõnniku- ja virtsahoidlat vaja. Pärast 1. jaanuari 2002 kasutusele võetud loomapidamishoonetel, kus peetakse üle 10 loomühiku loomi ning neid ei peeta sügavallapanul, peab kohapealse kontrolli käigus olema ette näidata sõnnikuhoidla või sõnniku- ja virtsahoidla ehitusprojekt, kus on fikseeritud hoidla mahutavus ja mitmele loomakohale on see ette nähtud.

4) väetise laotamine pinnale on keelatud nitraaditundliku ala haritaval maal, mille maapinna kalle on üle 10 protsendi;

5) sõnnikuaun peab veekogust asuma vähemalt 100 m kaugusel; 6) taotleja peab pidama põlluraamatut. Põlluraamatu vorm ja pidamise kord on

sätestatud põllumajandusministri 9. aprilli 2003. a määruses nr 36; 7) reoveesette kasutaja peab kandma andmed sette kasutamise kohta

põlluraamatusse; 8) põllumajanduses on keelatud kasutada töötlemata reoveesetet. Reoveesette

kasutajal peab kasutatava sette kohta olema kohapeal kontrollimiseks kättesaadav sette andja antud dokument, kuhu on märgitud sette töötlusviis;

9) põllul, kus kasvatatakse köögivilja- või marjakultuure ning ravim- või maitsetaimi, on töödeldud reoveesette kasutamine keelatud;

10) taotleja kasutuses olevad taimeakaitsepritsid, v.a uued kuni kolme aasta vanused, käsi- ja selgpritsid ning seadmed, mida kasutatakse teadustöös või näidisena, peavad läbima korralise tehnilise kontrolli iga kolme aasta järel. Uuemate, kuni kolme aasta vanuste taimekaitseseadmete olemasolul kontrollitakse kohapeal taimekaitseseadme originaaldokumenti (pass, ostuarve). Kui taimekaitseseade on üle kolme aasta vana, siis kontrollitakse tehnilise kontrolli läbimist.

18

Kohapeal peab olema ette näidata: - taimekaitseseadme ülevaatusprotokoll, või - taimekaitseseadme korralise tehnilise kontrolli protokoll, või - taimekaitsepritsi kontrollakt.

Vajadusel kontrollitakse taimekaitseseadmel olevat kehtivat kleebist. 11) taimekaitsevahendi turule lubamise otsuses ettenähtud juhul peab

taimekaitsevahendi kasutaja olema läbinud taimekaitsekoolituse ja tal peab olema taimekaitsetunnistus;

12) taotleja peab niitma vähemalt üks kord enne 31. juulit rohumaid või karjatama seal loomi. Hiljemalt 31. juuliks peab niide olema koristatud või hekseldatud. Nõutud tegevusi peab tegema viisil, mis võimaldab neid kogu taotlusel märgitud maa-alal visuaalselt tuvastada. Erandlik niitmise või karjatamise tähtaeg on sätestatud “Looduskaitseseaduse” alusel kaitse alla võetud rohumaade suhtes. Neil aladel peab nõue olema täidetud hiljemalt 20. augustiks. Karjamaana kasutataval rohumaal peab olema loomi karjatatud loomkoormusega, mis tagab niitmisega sarnase tulemuse ning ebapiisava tulemuse korral tuleb rohumaa üle niita. Piisavaks loomkoormuseks tuleks arvestada orienteeruvalt 0,5 loomühikut hektari kohta (see on ca 1 täiskasvanud veis või hobune 2 ha kohta või 1 noorloom ha kohta või neli täiskasvanud lammast või kümme talle 1 ha kohta). Kahtluse korral kontrollib PRIA loomkoormust põllumajandusloomade registrisse kantud loomade kaudu. Kohapeal kontrollitakse, et niidetud hein oleks põllult ära veetud, hekseldatud, pressitud rullidesse või pandud kuhjadesse. Rohumaa rajamise aastal, heinaseemne, heintaimede energiakultuurina kasvatamisel ning mahepõllumajanduses kuni kaheaastase haljasväetiseks sisseküntava rohumaa puhul ei kehti niitmise ja karjatamise nõuded. Heintaimede seemnepõlluks loetakse põldu, kui sellel kasvatatakse ühte heintaime liiki puhaskultuurina. Segukülvina on lubatavad vaid:

a) timuti ja ristiku segukülv; b) timuti ja lutserni segukülv.

13) taotleja ei tohi põletada kulu ja põhku. Põletamise indikaatoriks on selgete põlemistunnustega taimeosad. Kui kohapealse kontrolli käigus leitakse, et taotleja on põllumajandusmaal kulu põletanud, kuid taotleja väidab, et seda on tehtud tema teadmata, peab tal olema ette näidata avaldus politseile;

14) taotleja ei tohi kasutada looduslikul rohumaal taimekaitsevahendeid ega väetisi;

15) loomapidaja peab tagama oma majandusüksuses peetavatele põllumajandus-loomadele sööda ja joogivee kättesaadavuse;

16) loomapidaja peab arvestust loomahaiguste ennetamiseks ja raviks kasutatavate ravimite ja ravimsöötade kohta. Loomapidaja võib need andmed kanda selleks otstarbeks mõeldud vihikusse, raamatusse, tervisekaardile või salvestada elektrooniliselt. Arvestuseks on piisav ka veterinaararstilt saadud kirjalike selgituste ja retseptide kogumine kausta, kui loomapidaja on dokumentidele lisanud kõik loomadele antud ravimite ja ravimsöötade andmed või peab nende kohta eraldi arvestust;

17) loomapidaja peab põllumajandusloomade kohta arvestust (sh registreerib kõik surmajuhud). Loomapidaja võib nimetatud andmed kanda selleks otstarbeks mõeldud vihikusse, raamatusse või salvestada elektrooniliselt. Arvestuseks on piisav ka veterinaararstilt saadud tõendite kogumine, kui taotleja peab nende kohta eraldi arvestust.

19

3.5.2 MAK 2007-2013 kohustuste üldised keskkonnanõuded: 1) sõnnikuga on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta keskmiselt kuni

170 kg lämmastikku aastas; 2) mineraalväetistega on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta

keskmiselt 30 kg fosforit aastas; 3) orgaanilisi ja mineraalväetisi on keelatud kasutada alates 1. detsembrist

kuni 31. märtsini; 4) loomapidamishoonel, kus peetakse üle 10 loomühiku loomi, on sõnniku- ja

virtsahoidla, mis mahutab vähemalt kaheksa kuu sõnniku ja virtsa. Kui sõnnikuhoidla kuulub enne 1. jaanuari 2002 kasutusel olnud loomakasvatushoone juurde ning asub nitraaditundlikul alal, peab see nõue olema täidetud 31. detsembriks 2008. Muul kui nitraaditundlikul alal tuleb nimetatud nõue täita 1. jaanuariks 2010. Laudas, kus loomi peetakse sügavallapanul, ei ole sõnniku- ja virtsahoidlat vaja. Pärast 1. jaanuari 2002 kasutusele võetud loomapidamishoonetel, kus peetakse üle 10 loomühiku loomi ning neid ei peeta sügavallapanul, peab kohapealse kontrolli käigus olema ette näidata sõnnikuhoidla või sõnniku- ja virtsahoidla ehitusprojekt, kus on fikseeritud hoidla mahutavus ja mitmele loomakohale on see ette nähtud;

5) väetist on keelatud laotada pinnale nitraaditundliku ala haritaval maal, mille maapinna kalle on üle 10%;

6) sõnnikuaun peab veekogust asuma vähemalt 100 m kaugusel, kui “Veeseaduses” ei ole sätestatud teisiti;

7) taotleja kasutuses olevad taimeakaitsepritsid, v.a uued kuni kolme aasta vanused, käsi- ja selgpritsid ning seadmed, mida kasutatakse teadustöös või näidisena, peavad läbima korralise tehnilise kontrolli iga kolme aasta järel. Uuemate, kuni kolme aasta vanuste taimekaitseseadmete olemasolul kontrollitakse kohapeal taimekaitseseadme originaaldokumenti (pass, ostuarve). Kui taimekaitseseade on üle kolme aasta vana, siis kontrollitakse tehnilise kontrolli läbimist. Kohapeal peab olema ette näidata:

- taimekaitseseadme ülevaatusprotokoll, või - taimekaitseseadme korralise tehnilise kontrolli protokoll, või - taimekaitsepritsi kontrollakt.

Vajadusel kontrollitakse taimekaitseseadmel olevat kehtivat kleebist. 8) taimekaitsevahendi turule lubamise otsuses ettenähtud juhul on

taimekaitsevahendi kasutaja läbinud taimekaitsekoolituse ja tal on taimekaitsetunnistus;

9) looduslikul rohumaal on keelatud kasutada väetisi ja taimekaitse-vahendeid;

10) loomapidaja tagab oma majandusüksuses peetavatele põllumajandusloomadele sööda ja joogivee kättesaadavuse;

11) loomapidaja peab pidama arvestust oma põllumajandusloomadel ravimite ja ravimsöötade kasutamise üle;

12) loomapidaja peab arvestust oma põllumajandusloomade üle ja registreerib kõik surmajuhud.

20

4. EBASOODSAMATE PIIRKONDADE TOETUSE NÕUDED Aastatel 2004-2006 võetud ebasoodsamate piirkondade kohustused jätkuvad varasemate tingimuste kohaselt kuni 5-aastase kohustuseperioodi lõpuni. Taotlejad peavad iga-aastaselt toetuse taotlemisega kinnitama võetud kohustuse jätkamist. MAK 2007-2013 ebasoodsamate piirkondade toetust võib taotleda põllumajandusega tegelev füüsiline isik, juriidiline isik, seltsing ning muu isikute juriidilise isiku staatuseta ühendus põldude kohta, mis asuvad põllumassiividel, mis jäävad 100% ebasoodsamasse piirkonda. Toetusõiguslikud on kõik 2004. a seisuga riigi maakatastri kaardil olevate haldusüksuste piiride järgsed vallad. Nõuded ebasoodsamas piirkonnas asuva põllumajandusmaa kohta:

• taotleja võtab toetuse esmakordsel taotlemisel kohustuse tegeleda põllumajandusega ebasoodsamas piirkonnas asuval põllumajandusmaal kohustuse võtmise aastal kindlaks tehtud selle põllumajandusmaa pindala ulatuses, mille kohta ta taotleb toetust;

• võtab kohustuse täita toetusega kaasnevaid nõudeid viis aastat; • täidab üldiseid keskkonnanõudeid kogu ettevõttes.

MAK 2004-2006 raames ebasoodsamate piirkondade kohustuse võtnud taotleja peab lisaks:

• kasvatama kasutuses oleval põllumajandusmaal põllumajanduskultuuri, mis on külvatud, maha pandud või istutatud 15. juuniks, või hoiab kasutuses olevat põllumajandusmaad mustkesas. Kui on näha, et kultuur külvatud liiga hõredalt ja antud põllult saaki saada ei ole võimalik ning on näha, et vili on külvatud väikse külvinormiga üksnes toetuse saamise eesmärgil (teraviljad külvatud külvinormiga alla 180 kg/ha), siis saab taotleja toetuse vähendamise.

Mustkesa tuleb harida selliselt, et seal kasvavad umbrohutaimed ei kasvaks kõrgemaks kui 5 cm. Erandjuhul tulenevalt ilmastikust aktsepteeritakse mustkesana maad, millel umbrohtude kõrgus ei ületa 20 cm ja taimed ei ole jõudnud õitsemisfaasi.

• põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas olevale maale peab olema 1. juuliks külvatud põllumajanduskultuur või peab seda maad hoidma mustkesas või peab seal 31. juuliks olema tehtud mehhaaniline umbrohutõrje. Ajutiselt kasutusest väljas olevaks loetakse maad, kus toetuse taotlemise aastal ei toimu põllumajandustoodete toomist, kuid mida hoitakse hooldamise kaudu heas korras. Eespool loetletud tegevusi peab tegema viisil, mis võimaldab neid kogu taotlusel märgitud maa-alal visuaalselt tuvastada. Mehhaaniliseks umbrohutõrjeks loetakse maa niitmist, randaalimist, kultiveerimist jms töid, mis hävitavad mehhaaniliselt umbrohtusid ja mis tagavad umbrohtude leviku tõkestamise.

21

MAK 2007-2013 raames ebasoodsamate piirkondade toetuse taotleja peab täitma ka nõetele vastavuse nõudeid (st täitma alates 2007. aastast häid põllumajandus- ja keskkonnatingimusi ja säilitama püsirohumaade pindala). Ebasoodsamate piirkondade toetuse määr on nii MAK 2004-2006 kui ka MAK 2007-2013 võetud kohustuste puhul 391 krooni hektari kohta aastas. Ebasoodsamate piirkondade loetelu: Maakond Vald Harjumaa Anija, Kernu, Kuusalu, Loksa, Padise Hiiumaa Emmaste, Kõrgessaare, Käina, Pühalepa Ida-Virumaa Avinurme, Maidla, Sonda, Iisaku, Illuka, Lohusuu, Lüganuse,

Tudulinna, Vaivara, Alajõe, Aseri, Kohtla, Toila Jõgevamaa Pala, Kasepää Järvamaa Türi Läänemaa Kullamaa, Oru, Risti, Taebla, Lihula, Martna, Nõva, Vormsi, Hanila,

Noarootsi, Ridala Lääne-Virumaa Vihula, Viru-Nigula Põlvamaa Kanepi, Mooste, Orava, Valgjärve, Vastse-Kuuste, Veriora,

Mikitamäe, Räpina, Värska Pärnumaa Are, Koonga, Vändra, Audru, Häädemeeste, Saarde, Tali, Tõstamaa,

Varbla, Kihnu, Tahkuranna Raplamaa Kohila, Käru, Märjamaa, Vigala Saaremaa Kaarma, Laimjala, Leisi, Lümanda, Muhu, Mustjala, Orissaare, Pihtla,

Pöide, Ruhnu, Torgu, Valjala, Kihelkonna, Kärla, Salme Tartumaa Meeksi, Vara, Võnnu, Alatskivi, Mäksa, Peipsiääre, Piirissaare Valgamaa Karula, Puka, Põdrala, Sangaste, Taheva, Tõlliste Viljandimaa - Võrumaa Antsla, Haanja, Lasva, Mõniste, Rõuge, Sõmerpalu, Urvaste, Varstu,

Meremäe, Misso, Vastseliina KOKKU 101

22

5. PÕLLUMAJANDUSLIKU KESKKONNATOETUSE NÕUDED MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse raames on toetatud/toetatakse järgmisi tegevusi:

1) keskkonnasõbralik tootmine 2) mahepõllumajanduslik tootmine 3) ohustatud tõugu looma kasvatamine 4) kiviaia rajamine, taastamine või hooldamine

Kõigi aastatel 2004-2006 võetud põllumajandusliku keskkonnatoetuse kohustuste puhul jätkuvad MAK 2004-2006 nõuete kohased kohustused kuni 5-aastase kohustuseperioodi lõpuni. Taotlejad (v.a kiviaedade rajamise, taastamise või hooldamise toetuse taotlejad) peavad iga-aastaselt toetuse taotlemisega kinnitama võetud kohustuse jätkamist.

Uusi viieaastaseid ohustatud tõugu looma pidamise toetuse kohustusi võetakse 2007. aastast alates vastu MAK 2007–2013 raames.

Uusi taotlusi kiviaedade rajamiseks ja taastamiseks võetakse MAK 2007-2013 raames vastu 2007. a II poolel.

Toetuse määr aastas: • Keskkonnasõbralik tootmine:

- põllumajanduslikus kasutuses oleva maa eest (k.a lühiajalised rohumaad) 714 kr/ha;

- püsirohumaa eest 331 kr/ha • Mahepõllumajanduslik tootmine:

- püsirohumaa ja loodusliku rohumaa eest 1156 kr/ha; - teravilja, kaunvilja, tehnilise kultuuri, kartuli, söödajuurvilja, mustkesa

ja lühiajalise rohumaa eest 1516 kr/ha; - avamaa köögivilja, ravim- ja maitsetaimede ning puuvilja- ja

marjakultuuride eest 3764 kr/ha. 5.1 KESKKONNASÕBRALIK TOOTMINE Kõigi aastatel 2004-2006 võetud kohustuste puhul jätkuvad MAK 2004-2006 nõuete kohased kohustused kuni 5-aastase kohustuseperioodi lõpuni. Taotleja peab toetuse taotlemisega kinnitama kohustuse jätkamist. Kohustusealust pindala KST taotlejad suurendada ei saa. Taotluse KST toetuse uue 5-aastase kohustuse võtmise kohta saab 2007. aastal esitada vaid füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik, kellel puudub KST kohustus. Toetust võib taotleda põllu kohta, mis asub põllumassiivil, mis tervikuna asub Vabariigi Valitsuse 21. jaanuari 2003. a määrusega nr 17 “Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala kaitse-eeskiri” kehtestatud nitraaditundlikul alal (lisa 11). KST toetuse saamiseks kehtestatud nõudeid peab täitma kogu majandusüksuse nitraaditundlikul alal asuval põllumajandusmaal. Kui taotleja võtab endale 2007. aastal KST toetuse kohustuse, peab ta 2009. aastal võtma endale MAK 2007–2013 raames keskkonnasõbraliku majandamise (edaspidi KSM) või ka mahepõllu-

23

majandusliku tootmise toetuse viieaastase kohustuse. Sellisel juhul kestab kohustus 2+5 aastat ehk kokku 7 aastat. MAK 2007-2013 eelnõuga saab tutvuda Põllumajandusministeeriumi kodulehel www.agri.ee/mak . 1. Taotleja peab täitma üldisi keskkonnanõudeid ja teisi toetuse saamise nõudeid. 2. Taotleja peab koostama kogu ettevõtte keskkonnasõbraliku tootmise plaani, mis koosneb kahest dokumendist: väetusplaanist ja viljavaheldusplaanist. Väetusplaan peab sisaldama andmeid ettevõttes toodetavate orgaaniliste väetiste, sisseostetavate väetiste ning orgaaniliste ja mineraalväetiste kasutamise kohta põldude kaupa. Mineraalväetiste ja sõnnikuga võib aastas kogu haritava maa keskmisena hektari kohta anda 170 kg lämmastikku, millest võib mineraalväetistega anda kuni 100 kg. Haritava maa hulka ei loeta põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas olevat maad ja looduslikku rohumaad. Vormikohane väetusplaan tuleb koostada iga kohustuseaasta 20. juuniks ja see peab olema toetuse taotleja ettevõttes kättesaadav kogu viieaastase kohustuseperioodi jooksul!

Väetusplaanis ei pea ettevõttes sõnniku ja virtsaga toodetava lämmastiku kogust märkima taotleja, kelle ettevõttes peetavate loomade arv on alla 1 loomühiku (lü). Loomühikulist arvestust peetakse järgnevalt: - üle 24 kuu vanune veis, sh ammlehm 1 lü - 6–24 kuu vanune veis 0,6 lü - kuni 6 kuu vanune veis 0,2 lü - emis (sh põrsastega) või põhikarja kult 0,33 lü - vähemalt 2 kuu vanune nuumsiga 0,1 lü - üle 6 kuu vanune hobune või mära koos varsaga 0,7 lü - üle 1 a vanune kits või lammas; kits või utt talledega 0,15 lü - vähemalt 6 kuu vanune munakana 0,01 lü - broiler, part 0,004 lü - vutt, kääbuskana, munakana tibu (kuni 6 kuud) 0,0015 lü - kalkun, hani 0,008 lü - üle 12 kuu vanune jaanalind 0,15 lü - täiskasvanud küülik või üle 3 kg kaaluv küülik 0,03 lü - rebane 0,07 lü - väikeloom (mink, tuhkur jt.) 0,025 lü

Koostatud viljavaheldusplaani (viljavaheldusplaan/külvikorra sisseviimise plaan, vorm MT60A) alusel peab toetuse taotleja järgima taimekasvatussaaduste tootmisel viljavaheldust. Viljavaheldusplaan peab olema taotlejal ettevõttes kohapeal kontrollimiseks kättesaadav. Viljavaheldusplaani võib taotleja muuta, kuid kõik muudatused kultuuride või põllupindade osas peavad kajastuma taotleja ettevõttes olevas viljavaheldusplaanis. Neid muudatusi ei pea taotleja PRIAle saatma.

24

Viljavaheldusplaani koostamisel tuleb arvestada järgmisi nõudeid:

• põllumaal, kus järgitakse viljavaheldust, kasvatatakse igal aastal vähemalt 15% maal liblikõielisi või liblikõieliste-kõrreliste heintaimede segu. Nimetatud heintaimi võib kasvatada ka allakülvina. Põllumaa hulka ei loeta püsirohumaad, looduslikku rohumaad, puuvilja- ja marjakultuuride ning ravim- ja maitsetaimede kasvatamiseks kasutatavat maad ning põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas olevat maad;

• samal põllul ei kasvatata teravilja kauem kui kolmel järjestikusel aastal ja sama liiki teravilja-, kaunvilja-, rühvel-, kiu- ja õlikultuuri kauem kui kahel järjestikusel aastal;

• mustkesa ei loeta põllumajanduskultuuriks ning kultuuride järgnevust see ei katkesta. Viljavaheldusplaani ei pea koostama ja viljavaheldust rakendama:

• vähemalt viie aasta vanusel või vähemalt viie aasta vanuseks planeeritud pikaajalisel rohumaal;

• looduslikul rohumaal; • puuvilja- ja marjakultuuride ning ravim- ja maitsetaimede kasvatamiseks

kasutataval maal; • heinaseemne tootmiseks kasutataval maal; • põldudel, mis on väiksemad kui 0,30 hektarit; • põllumajanduslikust kasutusest väljasoleval maal; • põldudel, mille mulla happesus (pH KCl) on põllu asukohajärgse piirkondliku

maaparandusbüroo väljastatud tõendi või Põllumajandusuuringute Keskuse agrokeemia laboratooriumi väljastatud mullaanalüüside katseprotokolli või mullareaktsioonikaardi kohaselt põllu keskmisena kuni 5,5 (kaasa arvatud). Tõendi saamiseks esitab taotleja piirkondlikule maaparandusbüroole avalduse, näidates põllu asukoha avaldusele lisatud põllumassiivi kaardil või muul viisil. Kui kohustuse võtmise ajal on tehtud mullaproovid, peab viljavahelduse järgmisel arvestama uute andmetega (st kui muld pole enam happeline, peab järgima viljavaheldust). 3. Taotleja peab kasvatama kasutuses oleval põllumajandusmaal põllumajanduskultuuri, mis on külvatud, maha pandud või istutatud 15. juuniks, või hoiab kasutuses olevat põllumajandusmaad mustkesas. Kui on näha, et kultuur on külvatud liiga hõredalt ja antud põllult saaki saada ei ole võimalik ning on näha, et vili on külvatud väikse külvinormiga üksnes toetuse saamise eesmärgil (teraviljad külvatud külvinormiga alla 180 kg/ha), siis saab taotleja toetuse vähendamise. Mustkesa tuleb harida selliselt, et seal kasvavad umbrohutaimed ei kasvaks kõrgemaks kui 5 cm. Erandjuhul tulenevalt ilmastikust aktsepteeritakse mustkesana maad, millel umbrohtude kõrgus ei ületa 20 cm ja taimed ei ole jõudnud õitsemisfaasi.

25

4. Taotleja peab korraldama kolmanda kohustuseaasta 31. detsembriks põllumaa iga põllu kohta mullaproovid akrediteeritud laboratooriumile mulla happesuse ning taimede poolt omastatava fosfori- ja kaaliumisisalduse määramiseks arvestusega, et proov oleks võetud vähemalt põllu iga 5 hektari kohta. Kui põllumassiivi suurus on alla 3,00 hektari, võib võtta ühe keskmise proovi mitme põllu kohta. Mullaproovide analüüsi tulemused peavad olema kontrollimiseks kättesaadavad taotleja juures kohapeal alates neljanda kohustuseaasta 15. juunist.

Taotleja peab korraldama kolmanda kohustuseaasta 31. detsembriks põllumaa iga põllumassiivi kohta mullaproovid akrediteeritud laboratooriumile mulla orgaanilise aine või orgaanilise süsiniku või huumusesisalduse määramiseks. Mullaproovide analüüsi tulemused peavad olema kontrollimiseks kättesaadavad taotleja juures kohapeal alates neljanda kohustuseaasta 15. juunist.

Kui mullaanalüüsid on taotlemisele eelnenud kolme kalendriaasta jooksul tehtud ja seda on võimalik dokumentaalselt tõestada, peab taotleja saatma uued mullaproovid laboratooriumile hiljemalt neljanda kohustuseaasta 31. detsembriks ja analüüsi tulemused peavad olema kontrollimiseks taotleja juures kohapeal alates viienda kohustuse aasta 15. juunist;

5. Taotleja peab niitma vähemalt üks kord aastas 31. juuliks puuvilja- ja marjaaia võraalused ja reavahed.

6. 2007. aastal nitraaditundliku ala kohta KST kohustuse võtnud tootjad peavad osalema vähemalt 6-tunnisel Põllumajandusministeeriumi korraldatud keskkonnasõbraliku tootmise koolitusel 2007. aasta 1. oktoobriks. Lisaks peavad kõik 2004. aastast kohustuse võtnud tootjad osalema 6-tunnisel koolitusel viienda kohustuseaasta 1. oktoobriks. Taotleja asemel võib koolitusel osaleda taotleja majandusüksuse töötaja ning füüsilise isiku puhul täisealine perekonnaliige (perekonnana käsitletakse ühte leibkonda);

7. Taotleja peab karjatama ettevõttes kasvatatavaid lambaid, kitsi, hobuseid, lehmi, härgi või lehmiknoorkarja (alates 2 kuu vanusest) väljas ajavahemikul 17. maist kuni 1. septembrini. Taotleja peab selle nõude täitmist kohapealses kontrollis tõestama, esitades selleks karjatamispäeviku (kus peab olema ära toodud loomagruppide karjatamise ajad ning karjatamisalad (koplid) või tõestades muul viisil. Lisaks hinnatakse kontrollimisel, kas taotlejal on piisavalt karjatatavaid alasid.

5.2 MAHEPÕLLUMAJANDUSLIK TOOTMINE Kõigi aastatel 2004-2006 võetud kohustuste puhul jätkuvad MAK 2004-2006 nõuete kohased kohustused kuni 5-aastase kohustuseperioodi lõpuni. Taotleja peab kinnitama toetuse taotlemisega kohustuse jätkamist. Taotluse mahepõllumajandusliku tootmise toetuse (edaspidi mahetoetus) uue 5-aastase kohustuse võtmise kohta saab 2007. aastal esitada vaid füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik, kellel seni puudub mahetoetuse kohustus või kes suurendab toetusaluse põllumajandusmaa pindala üle 30%. Toetust võivad taotleda ka KST kohustuse võtnud füüsilisest isikust ettevõtjad ja juriidilised isikud, kes soovivad asendada kehtiva kohustuse mahetoetuse kohustusega. Seejuures peab 2007. aastal viieaastase kohustuse võtnud taotleja

26

minema 2008. aastal üle MAK 2007–2013 raames mahepõllumajandusliku tootmise toetuse viieaastase kohustusele. Sellisel juhul kestab kohustus 1+5 aastat ehk kokku 6 aastat. 1. Taotleja peab täitma üldisi keskkonnanõudeid, üldiseid toetuse saamise nõudeid ja KST toetuse saamise nõudeid. 2. Taotleja ettevõte peab olema tunnustatud “Mahepõllumajanduse seaduses” sätestatud alustel. Ettevõte loetakse tunnustatuks ka siis, kui taotleja on esitanud Taimetoodangu Inspektsioonile taotluse ettevõtte tunnustamiseks ja ettevõte tunnustatakse toetuse taotluse esitamise aastal. 3. Taotleja peab osalema toetuse taotlemise (kohustuse võtmise) aastal vähemalt 12 tundi Põllumajandusministeeriumi korraldatud mahepõllumajandusliku tootmise koolitusel kohustuse võtmise aasta 1. oktoobriks. Sellel koolitusel ei pea osalema taotleja, kellele on varem määratud toetus mahepõllumajandusliku tootmise eest. Lisaks peab taotleja osalema vähemalt 18 tundi mahepõllumajandusliku tootmise töötlemise või turustamise koolitusel viienda kohustuseaasta 1. oktoobriks. Taotleja asemel võib koolitusel osaleda taotleja majandusüksuse töötaja ning füüsilise isiku puhul täisealine perekonnaliige (perekonnana käsitletakse ühte leibkonda). Toetust on õigus taotleda mahepõllumajanduslikus kasutuses oleva:

• maa kohta, kus kasvatatakse põllumajanduskultuuri või mida hoitakse mustkesas;

• puuvilja- ja marjaaedade kohta ja maa kohta, millel kasvatatakse lisas 1 toodud ravim- ja maitsetaimi;

• pikaajalise rohumaa kohta, mida kasutatakse loomade karjatamiseks või sööda tootmiseks ja mille hektari kohta peetakse majandusüksuses vähemalt 0,1 loomühikule vastaval hulgal loomi, kellest vähemalt 50% moodustavad mahepõllumajanduslikult peetavad loomad.

Näide: Talunik taotles mahepõllumajanduslikku toetust 100 ha pikaajalistele rohumaadele. Et toetust saada, peab talus olema 10,0 lü loomi, kellest 50% (5,0 lü) peaksid olema mahetunnustatud. PRIA kohapealne kontroll tuvastas 100 ha pikaajalist rohumaad ning Taimetoodangu Inspektsioon tunnustas taotletud 100 ha pikaajalist rohumaad ja 9 mahepõllumajanduslikult peetavat lehma (9 lehma = 9,0 lü). Mahepõllumajandusliku tootmise toetust makstakse sellele pikaajalise rohumaa pindalale, mille osas on täidetud 0,1 loomühiku ja mahedalt peetavate loomade nõue. Seetõttu makstakse talunikule pikaajaliste rohumaade eest mahepõllumajandusliku tootmise toetust 90 hektarile, kuid kohustus jääb 100 hektarile (pindalale, millele toetust taotleti ja mis tunnustati). 2007. aastal mahetoetuse kohustuse võtnud taotlejate puhul makstakse rohumaa kohta toetust vaid juhul, kui ettevõttes peetakse aasta ringi hektari kohta vähemalt 0,3 loomühikule vastaval hulgal maheloomakasvatuse nõuete kohaseid loomi või kui rohumaad kasutatakse heinaseemne kasvatamiseks või mahepõllumajanduses kuni 2-aastase haljasväetisena sisseküntava rohumaana. Mahetoetust ei saa taotleda põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas oleva maa kohta, samuti ala kohta, kust korjatakse looduslikult kasvavaid taimi ja seeni.

27

6. NATURA PÕLLU TOETUSE NÕUDED MAK 2007-2013 raames makstav Natura põllu toetus asendab MAK 2004-2006 raames makstud keskkonnaalaste kitsendustega piirkondade toetust. Toetus on 1-aastane. Toetust võib taotleda põllumajandusega tegelev füüsiline isik, juriidiline isik, seltsing ning muu isikute juriidilise isiku staatuseta ühendus, kes:

• täidab üldiseid keskkonnanõudeid kogu majandusüksuses; • täidab aasta jooksul taotluse esitamise tähtaja esimesest päevast alates

looduskaitseseadusest tulenevaid nõudeid (9. mai 2007 – 8. mai 2008. a.); • täidab häid põllumajandus- ja keskkonnatingimusi kogu põllumajandus-

ettevõtte põllumajandusmaal, välja arvatud maal, mille kohta taotletakse poolloodusliku koosluse hooldamise toetust;

• säilitab püsirohumaa pindala. Põld või põlluosa, millele toetust taotletakse peab tervikuna asuma Natura 2000 võrgustiku alal. Kui Natura piir lõikab põllumassiivi, peab Natura toetust taotletava põlluosa piir olema looduses selgelt eristatav või peab taotleja olema võimeline seda kontrollijatele täpselt ette näitama. Natura põllu toetuse osas kehtivad ka tingimused, mis on toodud toetusõigusliku põllumajandusmaa peatükis, heade keskkonnatingimuste peatükis ja üldiste keskkonnanõuete peatükis. Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004.a korraldusega nr 615-k kinnitatud Natura 2000 alade piiridega kaardid on saadaval PRIA koduleheküljel www.pria.ee.

7. TAOTLUSEL ESITATUD ANDMETE MUUTMINE VÕI TAOTLUSE MENETLEMISE LÕPETAMINE Taotlusel esitatud andmeid võib täiendada või taotluse menetlemise osaliselt või täielikult lõpetada (annulleerida) taotleja kirjaliku avalduse alusel6. Soovituslikud vormid on saadaval PRIA koduleheküljel www.pria.ee ja PRIA piirkondlikes büroodes. Kui olukorra muutustest tulenevalt ei ole põllumajandustootjal võimalik kavandatud tegevusi teha või ilmastikust tulenevalt ei anna need soovitavat tulemust, tuleb esitada sellekohane kirjalik teave, muutes taotlusel esitatud andmeid. Nii on võimalik hoiduda järgnevatest arusaamatustest või toetussumma vähendamisest ja karistavast toetussumma väljaarvamisest7.

6Komisjoni määrus (EÜ) nr 796/2004 art 15 7Komisjoni määrus (EÜ) nr 796/2004 art 51-73

28

7.1 TAOTLUSEL ESITATUD ANDMETE MUUTMINE

• taotlusel esitatud andmeid on võimalik täiendada kuni 15. juunini 2007. a ehk viimase külvikuupäevani;

• taotluse andmeid saab muuta8 kuni kohapealse kontrolli toimumiseni või kohapeasest kontrollist teatamiseni, PRIA poolt leitud vigadest teada andmiseni, ületaotlemiskirja saamiseni või toetuse määramise otsuse tegemiseni. Pärast seda, kui taotleja juures on kohapealne kontroll läbi viidud, võib taotluses olevaid andmeid jälle muuta nende andmete osas, mille osas kohapealses kontrollis rikkumisi ei tuvastatud;

• taotleja peab PRIAt 10 tööpäeva jooksul kirjalikult teavitama pärast taotluste esitamist tekkinud olulistest muudatustest (taotleja asendab taotlusel esitatud põllumajanduskultuuri või vähendab põllumajandusmaa pindala, mille kohta ta toetust taotleb) ja nõuete täitmist takistavatest asjaoludest (näiteks niitmise hilinemine pikaajalise sajuperioodi tõttu jms), kuid mitte hiljem kui 15. oktoober 2007. a;

• taotlusel esitatud andmete muutmiseks peab taotleja esitama vabas vormis või PRIA koostatud soovituslikul vormil muutmise avalduse.

Taotluse muutmiseks on võimalik kasutada taotluse muutmisavalduse vormdokumenti, mida saab PRIA kodulehelt või piirkondlikest büroodest. Vabas vormis esitatud muutmisavaldusel peavad olema järgmised andmed:

• taotleja nimi; • isikukood, äriregistrikood või maksukohustuslaste registrikood; • toetuse nimetus ja/või kohustuse number; • millist esitatud vormi (dokumenti) ja milliseid esitatud andmeid taotleja

soovib muuta, uued andmed; • kuupäev; • taotleja allkiri.

7.2 TAOTLUSE MENETLEMISE LÕPETAMINE (ANNULLEERIMINE) Taotluse võib kirjaliku avaldusega täielikult või osaliselt tagasi võtta igal ajal välja arvatud järgnevatel juhtumitel:

• kohapealsest kontrollist või PRIA poolt leitud vigadest teatamiseni;

• ületaotlemiskirja saamiseni;

• toetuse määramise otsuse tegemiseni. Taotluse annulleerimisel on taotleja samas seisus, kui enne taotluse esitamist, ehk ta saab esitada uue taotluse taotluste vastuvõtmise ajal. Juhul, kui kohapealses kontrollis pole tuvastatud puudusi, siis saab taotlust annulleerida ka pärast kohapealse kontrolli teostamist.

8Komisjoni määrus (EÜ) nr 796/2004 art 15

29

II OSA. ADMINISTREERIMINE

8. TAOTLUSE KONTROLLIMINE Taotluse kontrollimine jaguneb administratiivseks ja kohapealseks kontrolliks. 8.1 ADMINISTRATIIVNE KONTROLL Administratiivselt kontrollitakse:

• kas taotleja iga põld on vähemalt 0,30 ha; • kas ka pärast kontrollimist on nõuetele vastav pindala kokku vähemalt 1,00 ha

(Natura põllu toetuse puhul 0,3 ha); • kas põllumassiiv, mille kohta toetust taotletakse, on kantud PRIA

põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse; • kas kõik põldude loendis kirja pandud põllud on kantud põllumassiivi kaardile

(st ka need, mille kohta toetust ei taotleta); • põllumassiivi pindala ületaotlemist, st võrreldakse põllumassiivi põhiselt

taotlustes kirjas olnud põldude pindalade summat põllumassiivi kogupindalaga. Kui põllupindalade summa on suurem kui põllumassiivi kogupindala, siis saadetakse taotlejale ületaotlemise kiri, mis on kohustuslik täidetult tagastada PRIAsse 10 päeva jooksul. PRIA kontrollib antud põllumassiivil asuvate põldude pindalasid ja vajadusel kasutamise õiguslikku alust kohapeal;

• võrreldakse taotlusel esitatud andmeid sama taotleja poolt eelnevatel aastatel esitatud andmetega. Oluliste erinevuste korral viiakse läbi täiendav kontroll või esitatakse järelepärimine.

Kui administratiivse kontrolli käigus avastatakse märke võimalikust nõuete rikkumisest, viiakse läbi järelkontroll mis tahes teise asjakohase menetluse abil ja vajaduse korral kohapealse kontrolli abil või saadetakse järelpärimine taotlejale9. 8.2 KOHAPEALNE KONTROLL Pindalatoetuste kohapealsed kontrollid algavad juuni lõpus ja kestavad oktoobrini ning vajadusel teostatakse nõuetele vastavuse kontrolli aastaringselt. Kohapeal kontrollitakse kontrollvalimite alusel igas maakonnas vähemalt 5% taotlejatest. PRIA inspektorid kontrollivad kohapeal, kas taotluses esitatud põllumajanduskultuur on ka tegelikult tähtaegselt külvatud, kas maakasutus vastab taotletule ning kas toetuse saamise nõuded on täidetud. Põldude pindala mõõtmiseks kasutatakse kalibreeritud GPS-seadmeid, millega mõõdetakse täpselt mööda põllumajanduskultuuri piiri. Kui samale põllule taotletakse erinevate nõuetega toetusi, mõõdetakse vajadusel põldu mitu korda. Kohapealset kontrolli heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste täitmise üle teostab 1% taotlejate juures PRIA. Mahepõllumajandusliku tootmise toetuse taotlejaid kontrollib mahepõllumajanduse seaduse nõuete täitmise osas Taimetoodangu Inspektsioon. Natura põllu toetuse taotlejaid kontrollivad kohapeal looduskaitseseaduse nõuete täitmise osas Riiklik Looduskaitsekeskus ja Keskkonnainspektsioon.

9 Komisjoni määrus (EÜ) nr 796/2004 art 24

30

9. TOETUSE VÄHENDAMINE

Kui taotlus esitatakse hilinenult ajavahemikul 30. maist 25. juunini 2007. a, vähendatakse toetust 1% iga tööpäeva kohta10.

9.1 TOETUSE VÄHENDAMINE TOETUSÕIGUSLIKKUSE ALUSEL, sh PINDALADE ERINEVUSE TÕTTU 11

Nõude rikkumine Vähendamine Taotlusel esitatud pindala on väiksem kui tegelik kohapealse kontrolli käigus mõõdetud või põllumassiivide registris kindlakstehtud pindala.

Toetus määratakse taotluses esitatud andmete alusel.

Taotlusel esitatud pindala on MAK 2004-2006 toetuste puhul kuni 3% või 2 ha suurem kohapealse kontrolli käigus mõõdetud või põllumassiivide registris kindlakstehtud pindalast.

Toetus määratakse mõõdetud või kindlakstehtud pindala järgi.

Taotlusel esitatud pindala on MAK 2007-2013 toetuste puhul kuni 3% suurem kohapealse kontrolli käigus mõõdetud või põllumassiivide registris kindlakstehtud pindalast.

Toetus määratakse mõõdetud või kindlakstehtud pindala järgi.

Taotluses esitatud pindala on MAK 2004-2006 toetuste puhul üle 3% või 2 ha, kuid alla 20% suurem kohapealse kontrolli käigus mõõdetud või põllumassiivide registris kindlakstehtud pindalast.

Toetus määratakse pindala alusel, mis leitakse kindlakstehtud pindala vähendamisel taotlusel esitatud ja kindlakstehtud pindala kahekordse vahe võrra.

Taotluses esitatud pindala on MAK 2007-2013 toetuste puhul üle 3%, kuid kuni 30% suurem kohapealse kontrolli käigus mõõdetud või põllumassiivide registris kindlakstehtud pindalast.

Toetus määratakse pindala alusel, mis leitakse kindlakstehtud pindala vähendamisel taotlusel esitatud ja kindlakstehtud pindala kahekordse vahe võrra.

Taotluses esitatud pindala on MAK 2004-2006 toetuste puhul üle 20% ja MAK 2007-2013 toetuste puhul üle 30% suurem kohapealse kontrolli käigus mõõdetud või põllumassiivide registris kindlakstehtud pindalast.

Kultuurigrupi* osas jäetakse taotlus rahuldamata.

*kultuurigrupp – ühe toetuse raames sama toetusmääraga toetatavad kultuurid. Näide: Kui taotleja taotles toetust 100 ha kohta, kuid kohapealses kontrollis selgus põlde üle mõõtes selgus, et tegelik pindala on 90 ha, siis leitakse pindalade protsendivahemik järgmiselt: 10/90 x 100 = 11%. Kuna taotlusel esitatud pindala on kontrollimisel selgunud pindalast suurem üle 3%, aga alla 20%, siis vähendatakse toetussummat kindlakstehtud pindalast kahekordse pindalaerinevuse võrra ehk 20 hektari võrra. Toetust ei määrata ka tuvastatud pindala erinevuse 10 ha eest. Seega kui muid toetuse vähendamisi ei ole määratakse tootjale toetus 100 – 30 = 70 ha eest.

10 Komisjoni määrus (EÜ) nr 796/2004 art 21 11 Komisjoni määrus (EÜ) nr 1975/2006 art 16 (MAK 2007-2013 toetuste puhul)

31

9.2 TOETUSE VÄHENDAMINE HEADE PÕLLUMAJANDUS- JA KESKKONNATINGIMUSTE 12 JA ÜLDISTE KESKKONNANÕUETE RIKKUMISTE TÕTTU 9.2.1 Toetuse vähendamine osade heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste, samuti heade põllumajandus- ja keskkonnatingimustega sarnaste üldiste keskkonnanõuete korral. Toetussumma vähendamise suurus sõltub rikkumise raskusest. Kui üksteisele järgneva kolme aasta jooksul on toetust vähendatud ulatusliku rikkumise, raske rikkumise või hooletuse tõttu, siis eelmise aasta vähendamise protsent (3 või 5) korrutatakse kolmega. Põllumajandusmaa heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes hoidmise nõuete puhul hinnatakse leitud rikkumiste korral13, kas tegemist on hooletusest või tahtlikkusest tingitud rikkumisega, raske või ulatusliku rikkumisega või on kergendavaid asjaolusid. Kui taotleja on toetuse saamise nõudeid rikkunud ka eelmisel aastal, on tegemist juba korduva rikkumisega. Toetussummasid vähendatakse vastavalt PRIA peadirektori käskkirjale. Rikkumise raskusest ja ulatusest tulenevalt vähendatakse üldreeglina 1-5% ja tahtliku rikkumise korral üldreeglina 20% toetuse summast. Põllupõhiselt rikkumise hindamine: Nõue Raskusaste Rohumaa põld on olulises osas niitmata või karjatamata (hinnanguliselt 30-100%)

5

Rohumaa põld on osaliselt niitmata või karjatamata, aga hooldamata ala ei moodusta kindlakstehtud pindalast (hinnanguliselt rohkem kui 5-30%).

3

Rohumaa põld on olulises osas niitmata või karjatamata (hinnanguliselt 30-100%), aga hein on väga hõre/kõrs lühike

3

Rohumaa põld on õigeaegselt niitmata või karjatamata, rohumaa on niitmata selliselt, et äärtest/ribad, keskelt/halvasti niidetud (kindlakstehtud pindalast niitmata/karjatamata ala alla 5% )

1

Rohumaa põllul on alla 5% kindlakstehtud pindalast niitmata ja niitmata alad on raskesti hooldatavad alad (liigniisked kohad jms), kuid on näha, et taotleja on omalt poolt kõik teinud

0

Rohumaa põllul on olulises osas niide koristamata (hinnanguliselt 30-100%)

3

Rohumaa põllul on niide koristamata osaliselt, kindlakstehtud pindalast ei moodusta koristamata ala rohkem kui 30%

1

Niide on põllult koristamata, aga niide on väga hõre (kõrs lühike) 0 Kultuur on kogu põllu ulatuses rajamata 5 Kultuur on kogu põllu ulatuses õigeaegselt rajamata 3 Mustkesa on kogu põllu ulatuses rajamata 5 Mustkesa on kogu põllu ulatuses õigeaegselt rajamata 3

12 Komisjoni määrus (EÜ) nr 796/2004 art 66 13 Komisjoni määrus (EÜ) nr 796/2004 art 41, 65

32

Külvatud või rajatud kultuur on umbrohtunud ulatuslikult tuulekaeraga ja TTId ei ole teavitatud

5*

Külvatud või rajatud kultuur on umbrohtunud tuulekaeraga ja TTId ei ole teavitatud

3*

Umbrohtude levik moodustab üle 30% kultuurtaimedest ja need on kasvanud üle kultuurtaime

5

Umbrohtude levik kultuurtaimedest moodustab üle 30%, kuid need jäävad alarindesse (ei ole kasvanud üle kultuurtaimede)

3

Taotlejal puudub põlluraamat ja/või põllumajandusministri 20.04.2007 määruse nr 57 lisas 2 toodud tegevuste aruanne

5% kogu toetusest

Taotlejal on põlluraamat ja/või põllumajandusministri 20.04.2007 määruse nr 57 lisas 2 toodud tegevuste aruanne, aga sinna ei ole sisse kantud kõik põllud või on kanded puudulikud

5% sellest põllust, mille kohta kanded puuduvad/on puudulikud

Põllul on harimissügavusest sügavamad jäljed 5* Põllul on põletatud kulu/põhku 5**

* toodud sanktsioneerimist ei rakendata MAK 2004-2006 võetud kohustustele ** toodud puuduste sanktsioneerimisel lähtutakse määruses toodud vähendamistest

Kui põllule märgitakse raskusaste 5, arvestatakse taotleja selle põllu kindlakstehtud pindala nõuetele mitte vastavaks kogu põllu pindala ulatuses. Kui põllule märgitakse raskusaste 3, arvestatakse taotleja selle põllu kindlakstehtud pindalast 30% nõuetele mitte vastavaks pindalaks. Kui põllule märgitakse raskuaste 1, arvestatakse taotleja selle põllu kindlakstehtud pindalast 5% nõuetele mitte vastavaks pindalaks. Kui taotleja kolmele põllule on märgitud raskusaste 0, leitakse nende põldude keskmine pindala ja arvestatakse 5% sellest keskmisest pindalast nõuetele mitte vastavaks pindalaks. Põldudele märgitud raskusastmete alusel leitakse taotleja kogu nõuetele mittevastav pindala kindlakstehtud pindalast ning pindalatoetuste sanktsioonid arvestatakse vastavalt lisatud tabelile

Nõuete osas rikutud pindala kindlakstehtud pindalast

Sanktsioon toetussummast

0-0,2% 0% 0,21%-3% 1% 3,01%-5% 3% 5,01-10% 5%

Hooletusest tingitud rikkumine

10,01%-20% 15% 20,01%-30% 20% 30,01%-50% 50% 50,01% ja üle selle 100%

Tahtlik rikkumine

33

9.2.2 Toetuse vähendamine MAK 2004-2006 üldiste keskkonnanõuete rikkumise korral

Nõude rikkumine

Vähendamise % rikkumise kindlaks

tegemise aasta toetussummast

Looduslikul rohumaal on kasutatud väetisi või taimekaitsevahendeid. 10% Rohumaad pole hiljemalt 31. juuliks (või määruses sätestatud juhul 20. augustiks) niidetud või karjatatud, niide pole koristatud või hekseldatud.

Sarnaselt headele põllumajandus- ja keskkonnatingimustele

On põletatud kulu või põhku. 10% Põllumajanduses on kasutanud töötlemata reoveesetet või maal, kus kasvatatakse köögivilja- või marjakultuuri ning ravim- ja maitsetaimi, on kasutatud töödeldud reoveesetet. Reoveesette kasutajal ei ole kasutatava sette kohta majandusüksuses kontrollimiseks kohapeal kättesaadav sette kasutamiseks andja antud dokument, kuhu on märgitud sette töötlusviis.

5%

Sõnnikuga on antud haritava maa hektari kohta keskmisena üle 170 kg lämmastikku aastas.

5%

Nitraaditundliku ala haritaval maal, mille maapinna kalle on üle 10 protsendi, on laotatud pinnale väetisi

10%

Orgaanilisi ja mineraalväetisi on laotatud ajavahemikul 1. detsembrist kuni 31. märtsini.

15%

Puudub põlluraamat. 5% Põllu andmeid pole põlluraamatusse kantud. 5% selle põllu eest. Põllumajandusloomade pidamisel ei ole loomapidamishoonel, kus peetakse üle 10 loomühiku põllumajandusloomi, sõnnikuhoidlat või sõnniku- ja virtsahoidlat, mis mahutab vähemalt nende kaheksa kuu sõnniku ja virtsa. Loomapidamishoonetes, kus loomi peetakse sügavallapanul, ei ole sõnniku- ja virtsahoidlat vaja.

5%

Sõnnikuaun asub veekogule lähemal kui 100 meetrit. 10% Üle kolme aasta vanusel taimekaitseseadmel puudub tõend, et taimekaitseseade on läbinud ülevaatuse.

5%

Taimekaitsevahendi kasutaja pole taimekaitsevahendi turule lubamise otsuses ettenähtud juhul läbinud taimekaitsekoolitust ja tal puudub taimekaitsetunnistus.

5%

Loomapidaja pole taganud oma majandusüksuses peetavatele põllumajandusloomadele sööda ja joogivee kättesaadavust.

15%

Taotleja ei pea arvestust loomadel ravimite kasutamise üle. 5% Taotleja ei pea oma põllumajandusloomade kohta arvestust. 5%

34

9.2.3 Toetuse vähendamine MAK 2007-2013 üldiste keskkonnanõuete rikkumise korral

Nõude rikkumine

Vähendamise % rikkumise kindlaks

tegemise aasta toetussummast

Looduslikul rohumaal on kasutatud väetisi või taimekaitsevahendeid. 10% Sõnnikuga on antud haritava maa hektari kohta keskmisena üle 170 kg lämmastikku aastas.

5%

Mineraalväetisega on antud haritava maa 1 ha kohta keskmisena üle 30 kg fosforit aastas.

5%

Nitraaditundliku ala haritaval maal, mille maapinna kalle on üle 10 protsendi, on laotatud pinnale väetisi.

10%

Orgaanilisi ja mineraalväetisi on laotatud ajavahemikul 1. detsembrist kuni 31. märtsini.

15%

Põllumajandusloomade pidamisel ei ole loomapidamishoonel, kus peetakse üle 10 loomühiku põllumajandusloomi, sõnnikuhoidlat või sõnniku- ja virtsahoidlat, mis mahutab vähemalt nende kaheksa kuu sõnniku ja virtsa. Loomapidamishoonetes, kus loomi peetakse sügavallapanul, ei ole sõnniku- ja virtsahoidlat vaja.

5%

Sõnnikuaun asub veekogule lähemal kui 100 meetrit. 10% Üle kolme aasta vanusel taimekaitseseadmel puudub tõend, et taimekaitseseade on läbinud ülevaatuse.

5%

Taimekaitsevahendi kasutaja pole taimekaitsevahendi turule lubamise otsuses ettenähtud juhul läbinud taimekaitsekoolitust ja tal puudub taimekaitsetunnistus.

5%

Loomapidaja pole taganud oma majandusüksuses peetavatele põllumajandusloomadele sööda ja joogivee kättesaadavust.

15%

Taotleja ei pea arvestust loomadel ravimite kasutamise üle. 5% Taotleja ei pea oma põllumajandusloomade kohta arvestust. 5%

35

9.3 TOETUSE VÄHENDAMINE KST NÕUETE RIKKUMISE KORRAL

Nõude rikkumine

Vähendamise % rikkumise kindlaks

tegemise aasta toetussummast

Taotleja ei täida toetuse saamise eeltingimuseks olevaid üldisi keskkonnanõudeid.

Vastavalt üldiste keskkonnanõuete vähendamisele

Põllumaal ei kasvatata igal aastal vähemalt 15% liblikõielisi või liblikõieliste - kõrreliste heintaimede segu. Nimetatud heintaimi võib kasvatada ka allakülvina.

20%

Taotleja ettevõttes ei ole viljavaheldusplaani/külvikorra sisseviimise plaani.

10% ja ettekirjutus puuduse kõrvaldamiseks

Viljavaheldusplaani/külvikorra sisseviimise plaani ei ole kantud kõiki andmeid.

Ettekirjutus

Taotleja ei ole iga kohustuseaasta 20. juuniks koostanud väetusplaani. 10% Väetusplaani ei ole kantud kõiki andmeid. Ettekirjutus Väetist on kasutatud lubatust rohkem. 20% Taotleja ei ole kohustuse võtmise aastale eelnenud kolme aasta jooksul teinud mullaproovide analüüse ja ei ole lasknud teha mullaproovide analüüse viieaastase kohustuseperioodi kolmanda aasta 31. detsembriks ning analüüsi tulemused ei ole majandusüksuses kättesaadavad alates neljanda kohustuseaasta 15. juunist.

Neljanda kohustuseaasta toetussummast 5% ja ettekirjutus.

Taotleja on teinud mullaproovide analüüsid kohustuse võtmise aastale eelnenud kolme aasta jooksul, kuid ei ole lasknud teha mullaproovide analüüse viieaastase kohustuseperioodi neljanda aasta 31. detsembriks ja analüüsi tulemused ei ole majandusüksuses kättesaadavad alates viienda kohustuseaasta 15. juunist.

Viienda kohustuseaasta toetussummast 5% ja ettekirjutus.

2007. a KST kohustuse võtnud taotleja ei ole 2007. a 1. oktoobriks osalenud keskkonnasõbraliku tootmise koolitusel vähemalt 6 tundi.

5%

Taotleja ei ole viienda kohustuseaasta 1. oktoobriks osalenud veel kokku vähemalt 6 tundi keskkonnasõbraliku tootmise koolitusel.

Viienda kohustuseaasta toetussummast 5%

Majandusüksuses kasvatatakse loomi, aga neid ei ole ajavahemikul 17. mai kuni 1. september karjatatud väljas.

20%

Taotleja ei ole 31. juuliks niitnud puuvilja- ja marjaaia võraaluseid ja reavahesid.

20% selle põllu kohta

Poollooduslikul kooslusel (rohumaadel) ei ole määratud tähtpäevaks niide koristatud või hekseldatud või ei ole põllumajandusmaale tähtajaks külvatud kultuur jmt.

Sarnaselt headele põllumajandus- ja keskkonnatingimustele

Hilinenud taotlus, mis on vastu võetud ajavahemikul 30. mai – 25. juuni 2007 .

1% iga hilinenud tööpäeva kohta.

36

9.4 TOETUSE VÄHENDAMINE MAHEPÕLLUMAJANDUSLIKU TOOTMISE NÕUETE RIKKUMISE KORRAL

Nõude rikkumine Vähendamise määr Taotleja ei täida toetuse saamise eeltingimuseks olevaid üldisi keskkonnanõudeid

Vastavalt üldiste keskkonna- nõuete vähendamisele

Taotleja ei täida KST nõudeid Vastavalt KST vähendamisele 2007. a esmakordselt mahetoetuse taotleja ei ole 2007. a 1. oktoobriks osalenud mahepõllumajandusliku tootmise koolitusel vähemalt 12 tundi

5%

Taotleja ei ole osalenud lisaks viienda kohustuseaasta 1. oktoobriks mahepõllumajandusliku tootmise koolitusel vähemalt 18 tundi

Viienda kohustuseaasta toetussummast 5%.

Mahepõllumajanduslikult kasutatav pindala on väiksem taotluses esitatud pindalast

Toetust vähendatakse selle kultuurigrupi kohta, mille kohta taotluses vale pindala esitati.

10. TAOTLUSE RAHULDAMINE VÕI RAHULDAMATA JÄTMINE PRIA peadirektor otsustab MAKi pindalatoetuste taotluste rahuldamise või rahuldamata jätmise hiljemalt 25. jaanuariks 2008. a. Natura põllu toetuse puhul tehakse otsus 9. maiks 2008. a. Toetuse saajate nimed avalikustatakse PRIA kodulehel www.pria.ee 10 tööpäeva jooksul arvates otsuse tegemisest. Toetuse vähendamise või taotluse rahuldamata jätmise otsusest teavitab PRIA taotlejat kirjalikult, saates käskkirja väljavõtte 10 tööpäeva jooksul pärast otsuse tegemist. Väljavõtet ei saadeta taotlejale, kelle toetust ei vähendata. Toetuse rahuldamata jätmise alused on kajastatud EL ÜPP rakendamise seaduse § 45 ja § 457. Taotlus jäetakse rahuldamata, kui:

• taotlusel ja/või taotluse lisadel puudub taotleja allkiri ja taotlejaga ei õnnestu ühendust saada (kehtetu taotlus);

• taotleja andmed ei ole kantud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse ning taotluses esitatud andmete alusel ei ole võimalik temaga ühendust võtta;

• taotlusaluste põldude kogupindala on väiksem kui 1,00 ha14 või kui kontrollimisel selgub, et nõuetele vastavate põldude kogupindala on väiksem kui 1,00 ha (Natura põllu toetuse puhul 0,30 ha);

• taotlus on esitatud pärast 25. juunit 2007. a15; • taotleja ei võimalda läbi viia kohapealset kontrolli16;

14 EL ÜPP rakendamise seadus §12 15 Komisjoni määrus (EÜ) nr 796/2004 art 21 p 1 16 Komisjoni määrus (EÜ) nr 796/2004 art 23 p 2

37

• taotleja on MAK 2004-2006 toetuste puhul taotlusele märkinud tegelikust nõuetekohasest kohapealsel kontrollil mõõdetud pindalast üle 20% suurema pindala või MAK 2007-2013 toetuste puhul 30% suurema pindala17;

• kui MAK 2007-2013 toetuste taotlemisel tulenevad pindalaerinevused tahtlikest nõuete rikkumistest;

• kui taotleja on rikkunud vähemalt kolme üldist keskkonnanõuet. MAK 2007-2013 toetuste puhul jääb taotleja pindalade erinevuse korral üle 50%, toetuse saajate hulgast välja taotlemise aastal ning ka taotlemisele järgneval aastal selles ulatuses, milline oli taotletud ja kindlakstehtud pindalade vahe taotlemise aastal18. Tahtlikul toetuse saamise nõuete rikkumisel jäetakse MAK 2007-2013 puhul taotlus ka järgmisel aastal rahuldamata. MAK 2004-2006 puhul jäetakse tahtlikul valeandmete esitamisel taotlus ka järgmisel aastal rahuldamata. Kui taotleja on tõsise hooletuse tõttu esitanud valeandmeid, jäetakse MAK 2004-2006 taotlus vastaval aastal kogu nõukogu määruse (EÜ) 1257/1999 vastava peatükiga reguleeritud meetmete kohta rahuldamata. Heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste äärmusliku ulatuse, raskusastme või kestvuse korral või kui esineb korduvaid tahtlikke nõuete rikkumisi, jäetakse taotlus ka järgmisel aastal rahuldamata. Natura põllu toetuse puhul jäetakse lisaks eelpool toodud põhjustele taotleja taotlus rahuldamata, kui taotleja on rikkunud Looduskaitseseadusest tulenevat nõuet või kui taotlejale on Looduskaitseseaduse nõuete rikkumise kohta tehtud ettekirjutus või on jõustunud süüdimõistev süüteo otsus. Mahepõllumajandusliku tootmise puhul jäetakse taotlus lisaks eelpool mainitule rahuldamata ja eelmistel aastatel makstud toetus nõutakse tagasi, kui taotleja majandusüksuse tunnustamise otsus tunnistatakse kehtetuks. Taotlejal ei ole järgmisel aastal õigust võtta uut mahepõllumajandusliku tootmise kohustust. Mahepõllumajandusliku tootmise toetuse taotlus jäetakse rahuldamata ka pindala osas, mille kohta ei peeta sätestatud arvul loomühikuid. MAKi taotlus jäetakse rahuldamata põllu (põlluosa) osas, mis:

• ei ole kantud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse või mis on väiksem kui 0,3 ha;

• Natura põllu toetuse puhul ei asu Natura 2000 alal; • ebasoodsamate piirkondade toetuse puhul ei asu ebasoodsamas piirkonnas; • 2007. a võetud keskkonnasõbraliku tootmise toetuse kohustuse puhul ei asu

nitraaditundlikul alal; • ei ole mahepõllumajandusliku tootmise toetuse puhul tunnustatud; • kui põllumajandusliku keskkonnatoetuse taotleja on asendanud taotluses

esitatud taimeliigi teise kõrgema või madalama toetusmääraga taimeliigiga ja ei ole sellest PRIAt õigeaegselt teavitanud.

17 Komisjoni määrus (EÜ) nr 1973/2004 art 138 p 1 18 Komisjoni määrus (EÜ) nr 1973/2004 art 138 p 1

38

11. TOETUSE MAKSMINE MAK 2004-2006 pindalatoetused makstakse välja taotleja poolt põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse esitatud arveldusarvele hiljemalt 30. aprilliks 2008. a. Kui toetuse määramise ajaks on selgunud asjaolud, mis nõuavad täiendavat kontrollimist, siis nende taotluste osas nimetatud toetuse väljamaksmise tähtaega ei kohaldata. MAK 2007-2013 pindalatoetused makstakse välja hiljemalt 30. juuniks 2008. a.

NB! Arveldusarve numbri või -omaniku nime muutumisel tuleb taotlejal koheselt PRIAt teavitada. Vastasel juhul ei ole võimalik toetussummat üle kanda.

12. OTSUSE VAIDLUSTAMINE Kui taotleja ei ole PRIA otsusega nõus, on tal võimalus esitada haldusmenetluse seaduse nõuetele19 vastav vaie PRIA peadirektorile, põhjendades omapoolset seisukohta. Vaie tuleb edastada aadressil Narva mnt 3, Tartu 51009 30 päeva jooksul pärast haldusakti kättesaamist. Vaide põhjal vaadatakse taotlus uuesti üle ja tehtud otsusest teavitatakse taotlejat kirjalikult.

13. VÄÄRAMATU JÕUD Vääramatu jõuna käsitletakse näiteks järgmiseid juhtusid:

a) taotleja surm; b) taotleja pikaajaline töövõimetus; c) põllumajandusettevõtte olulise osa sundvõõrandamine, kui kohustuse võtmise

päeval ei olnud sellist sundvõõrandamist võimalik ette näha; d) raske loodusõnnetus, mis kahjustab tõsiselt põllumajandusettevõtte

põllumajandusmaad; e) õnnetuse tagajärjel loomakasvatushoone hävimine; f) kogu või osa põllumajandustootja karja kahjustav loomataud; g) taotleja ettevõtte ümberkruntimine, kui ümberkruntimine pole algatatud

omanike huvidest lähtuvalt.

Vääramatu jõu olemasolu hindamisel võetakse arvesse üksikjuhtudel ilmnenud asjaolusid. Vääramatu jõud on asjaolu, mida taotleja ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt ei saanud temalt oodata, et ta kohustuse võtmise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Vääramatu jõud peab olema tekkinud kummagi poole süüta. Näiteks kui taotlejal on maa kasutamiseks sõlmitud rendileping ja rendileandja seda rikub, ei ole tegemist vääramatu jõuga. Lepingu rikkumisel saab taotleja oma õiguste kaitseks pöörduda maakohtusse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras.

19 Haldusmenetluse seadus § 71 ja § 75

39

Taotleja surmajuhtumi korral kohustuse jätkamine Kohustust saab jätkata pärija, kaaspärija või muu isik nii täielikult kui osaliselt. Osalise jätkamise korral tuleb näidata milliste pindalade osas kohustust jätkatakse. Kohustuse jätkamise korral tuleb PRIAle esitada järgmised dokumendid:

• kui pärija jätkab kohustust: - koopia surmatunnistuse kohta; - kirjalik avaldus kohustuse ülevõtmise kohta; - koopia pärimisõiguse tunnistuse kohta.

• kui kaaspärija jätkab kohustust: - koopia surmatunnistuse kohta; - kirjalik avaldus kohustuse ülevõtmise kohta; - koopia pärimisõiguse tunnistuse kohta; - avaldus teistelt kaaspärijatelt toetuste loobumise kohta selle maa osas.

• kui muu isik jätkab kohustust: - koopia surmatunnistuse kohta; - kirjalik avaldus kohustuse ülevõtmise kohta; - koopia pärimistunnistuse kohta; - nõusolek pärimisõiguslikelt isikutelt põllumajandusega jätkamiseks ja

toetuse taotlemiseks nendel maadel; - ülevõtmise akt mõlemate osapoolte (ülevõtja ja pärija) allkirjaga.

Kui pärimisõiguse tunnistust pole võimalik koheselt esitada, on vajalik esitada notariaalselt kinnitatud pärandi vastuvõtmise avaldus!

14. TOETUSE TAGASINÕUDMINE

Kui pärast toetuse väljamaksmist selgub, et taotleja on esitanud valeandmeid, kui eelmiste aastate toetus on välja makstud alusetult või kui taotleja loobub 5-aastasest kohustusest enne kohustuse lõppu, peab tootja kõnealuse summa koos intressidega välja maksma. Kui toetuse saajalt nõutakse eelnevatel aastatel makstud toetus tagasi, siis võetud 5-aastane kohustus lõpeb.

Kui toetuse saaja on täitnud võetud viie aastasest kohustusest vähemalt kolme järjestikuse aasta kohustused ja lõpetab põllumajandusliku tegevuse, siis eelnevatel aastatel makstud toetust tagasi ei nõuta. Kohustus(t)e lõpetamisest seoses põllumajandusliku tegevuse lõpetamisega tuleb PRIAt teavitada vabas vormis esitatava avaldusega taotluste vastuvõtmise perioodil 9. – 29. mai 2007.

Kui toetuse saaja vähendab kohustuseperioodi jooksul algse kohustusega võetud pindala üle 30%, siis toetust ei määrata selle maa osas, mille puhul taotleja ei jätka võetud kohustust. Üle 30% vähenenud pindala osas nõutakse eelnevatel aastatel makstud toetus tagasi. Kui kohustus väheneb kontrolli tõttu, nõutakse toetus kohustuse vähenemise osas tagasi.

ÜPP seaduse alusel võib PRIA otsustada alla 100 euro suuruseid toetussummasid ilma intressideta mitte tagasi nõuda20.

20 Komisjoni määrus (EÜ) nr 796/2004 art 73

40

Tulenevalt kehtivast põllumassiivi identifitseerimissüsteemi ajakohastamise nõuetest (kord 5 aasta jooksul tehakse uued ortofotod) ja kohapealse kontrolli valimi suurusest (5% taotlejatest), on kehtestatud alusetult väljamakstud toetussummade tagasinõudmiseks kuni 10-aastane tähtaeg. Tagasimaksekohustust ei kohaldata, kui ajavahemik toetuse maksmise kuupäevast kuni kuupäevani, mil pädev asutus toetuse saajat esimest korda teavitab, et makse oli alusetu, on pikem kui kümme aastat.

15. PÕLLUMAJANDUSLIKU KESKKONNATOETUSE SEIRE JA HINDAMINE Euroopa Liidu (EL) maaelu arengukavasid on kohati kritiseeritud nende suhteliselt nõrga tulemuslikkuse pärast. Põllumajanduslikku keskkonnatoetust on ELs MAKi kohustusliku meetmena rakendatud tänaseks juba 15 aastat ning selle aja jooksul peaks saadud kogemus võimaldama riikidel nüüdseks rakendada vaid hästitoimivaid ja keskkonnale kasutoovaid meetmeid. Paraku on antud protsess olnud vaevaline ja sageli ka väheste tulemustega. Selleks, et hinnata toetuste tulemuslikkust ja tõhusus, on vaja paralleelselt toetuste maksmisega läbi viia ka toetuse seiret ja hindamist. Seire ja hindamise eesmärgiks on koguda infot arengukava rakendumise ja efektiivsuse kohta. Selleks kogutakse andmeid tegevuse läbiviimiseks kasutatud sisendite (toetusteks makstav raha), väljundite (huvi toetuste vastu, nt sõlmitud lepingud, toetustealune pindala jmt), tulemuste ja mõju kohta keskkonnale, põllumajandusele ning maaelu arengule tervikuna. Ühtlasi hinnatakse toetuste tulemuste ja mõju kokkulangevust MAKi koostamisel seatud eesmärkidega. Saadud andmeid kasutatakse rakendatud meetmete parandamiseks, uute meetmete väljatöötamiseks ning spetsiifiliste toetusmeetmete vajaduste (sh toetussummade) põhjendamiseks. Seire- ja hindamissüsteemiga seotud peamised asutused Eestis on Põllumajandusministeerium, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA), Põllumajandusuuringute Keskus (PMK) ning erinevad andmekogujad. Põllumajandusliku keskkonnatoetuse (PKT) hindamise koordineerimine on PMK põllumajanduskeskkonna seire büroo ülesandeks. PMK juhtimisel alustati PKT hindamiseks vajaminevate andmete kogumist osaliselt juba 2004. aastal. PKT kohustusperioodi alg- ja lõppandmete fikseerimine (kohustuse esimesel ja viimasel aastal) on väga oluline, kuna siis on võimalik välja tuua näitajate tegelik muutus perioodi jooksul. Hindamise andmeid kogutakse 5 teemavaldkonna kohta – mullastik, vesi, bioloogiline mitmekesisus, maastik ja sotsiaalmajandus. Andmeid saadakse erinevatest allikatest – PRIA registrist, statistilistest andmebaasidest jne. Lisaks peab hindamisel koguma andmeid põllumajandusmaal toimuvate keskkonnaga seotud muutuste kohta ning selleks viiakse läbi spetsiaalseid uuringuid ka tootjate maadel.

41

Väljavalitud tootjate juures kogutakse PMK koordineerimisel andmeid järgnevate näitajate ehk indikaatorite kohta:

• põllumajandusmaastike linnud, kimalased, taimed, vihmaussid; • mullaviljakus ja orgaaniline aine; • toiteelementide kogubilanss, pestitsiidide kasutuskoormus; • mahetootjatel mahedana müüdud mahetoodete osa, ettevõtjatulu,

keskkonnateadlikkus; • põllumajandusmaastike struktuurimuutused punkt-, joon- ja pindelementides,

talude heakord. Põllumajandusettevõtted, kes hindamises osalevad, on välja valitud erinevate printsiipide alusel – kui aktiivselt piirkonnas on PKTd taotletud, millised on konkreetse näitaja hindamiskriteeriumid jmt. Valim peab esindama ka erinevaid tootmissuundi (taimekasvatus, loomakasvatus, segatootmine), tootmistüüpe (mahetootmine, tavatootmine) kui ka tootmissuurusi (väiketalud, suurtootmised). Ka on võrdlusena valimisse võetud tootjad, kes ei ole võtnud PKT kohustust.

PKT seires osalejaid on kogutavate indikaatorite lõikes tänaseks hetkeks kokku üle 1000 (sh 700 tootjat, kes osalevad keskkonnateadlikkuse postiküsitluses). Seoses MAK 2007-2013 rakendumisega laiendatakse ka seiret ja hindamist. Lisaks võib erinevatel põhjustel tekkida vajadus asendada mõned praegu valimis olevad tootjad teistega – seega on kõigil põllumajandustootjatel ka edaspidi võimalus seire- ja hindamisprotsessis osalemiseks.

Andmete kogumise sagedus sõltub sellest, millisesse seirevalimisse tootja kaasatakse: paljude indikaatorite kohta kogutakse andmeid igal toetuse taotlmise aastal või teatud arvul järjestikustel aastatel. Mõne indikaatori kohta kogutakse andmeid programmi esimesel ja viimasel aastal ning mitme indikaatori kohta kindlaksmääratud ajavahemiku tagant (nt üle aasta). Isik, kes andmete kogumist läbi viib, teavitab sellest eelnevalt tootjat. PMK teavitab bioloogilise mitmekesisuse seirevalimis olevaid tootjaid planeeritavatest seiretest ka kirjalikult. Teavitamise osas tuleb aga mõistev olla - alati ei saa seda päeva täpsusega öelda, sest tihti on ilm takistavaks teguriks, mis võib andmete kogumise aega edasi lükata.

Põllumajandusliku keskkonnatoetuse hindamise kohta (sh uuringute aruandeid) saab pikemalt lugeda PMK kodulehelt aadressil www.pmk.agri.ee/pkt.

42

16. MAKi PINDALATOETUSTE ALUSEKS OLEVAD ÕIGUSAKTID 16.1 EESTI ÕIGUSAKTID:

• “Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus”; • Põllumajandusministri 20. aprilli 2007. a määrus nr 57 “Ühtse pindalatoetuse,

põllukultuuri kasvatamise ja põllumajanduskultuuri kasvatamise täiendava otsetoetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord”.

• Põllumajandusministri 5. septembri 2003. a määrus nr 89 “Põllumassiivi piiripunktide määramise, põllumassiivi kaardi koostamise ning põllumassiivile numberkoodi andmise ja pindala määramise kord ning põllumassiivi kasutamise kohta esitatavad andmed ja nende esitamise kord”;

• Vabariigi valitsuse 30. aprilli 2004. a määrus nr 162 “Põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri pidamise põhimäärus“;

• Põllumajandusministri 9. aprilli 2003. a määrus nr 36 “Põlluraamatu vorm ja põlluraamatu pidamise kord”;

• “Veeseadus”; • “Looduskaitseseadus”; • “Haldusmenetluse seadus”; • “Loomakaitseseadus”; • “Taimekaitseseadus”; • “Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadus”; • “Ravimiseadus”; • “Loomatauditõrje seadus”.

MAK 2004-2006 võetud kohustuste puhul lisaks:

• “Eesti maaelu arengukava 2004-2006”; • Põllumajandusministri 13. aprilli 2007. a määrus nr 51 “2007. aastal “Eesti

maaelu arengukava 2004–2006” alusel antavad Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitikaga kaasnevad maaelu arengu toetused”;

• Põllumajandusministri 20. aprilli 2004. a määrus nr 51 “Põllumajandusliku keskkonnatoetuse saamiseks esitatavad täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise kord”;

• Põllumajandusministri 20. aprilli 2004. a määrus nr 49 “Ebasoodsamate piirkondade toetuse saamiseks esitatavad täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise kord”.

MAK 2007-2013 pindalatoetuste puhul lisaks:

• “Eesti maaelu arengukava 2007-2013" eelnõu; • Põllumajandusministri 13. aprilli 2007. a määrus nr 52 “2007. aastal “Eesti

maaelu arengukava 2007–2013” alusel antavad Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitikaga kaasnevad maaelu arengu toetused”;

• Põllumajandusministri 20. aprilli 2007. a määrus nr 60 “Ebasoodsamate piirkondade toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord aastateks 2007–2013”;

43

• Põllumajandusministri 20. aprilli 2007. a määrus nr 63 “Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antava toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord”;

• Põllumajandusministri 20. aprilli 2007. a määrus nr 62 “Poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord.

• Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldus nr 615-k “Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri”;

16.2 EL NÕUKOGU JA KOMISJONI MÄÄRUSED:

• Nõukogu määrus (EÜ) nr 1782/2003, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks ning muudetakse määruseid (EMÜ) nr 2019/93, (EÜ) nr 1452/2001, (EÜ) nr 1453/2001, (EÜ) nr 1454/2001, (EÜ) nr 1868/94, (EÜ) nr 1251/1999, (EÜ) nr 1254/1999, (EÜ) nr 1673/2000, (EMÜ) nr 2358/71 ja (EÜ) nr 2529/2001;

• Komisjoni määrus (EÜ) nr 796/2004, millega kehtestatakse nõukogu määruses (EÜ) nr 1782/2003 ette nähtud täiendavate tingimuste, toetuse muutmise ning ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi rakendamise üksikasjalikud reeglid;

• Komisjoni määrus (EÜ) nr 1973/2004, millega sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV ja IVa jaotises sätestatud toetuskavade rakendamiseks ja tootmisest kõrvaldatud maa kasutamine tooraine tootmiseks;

• Komisjoni määrus (EÜ) nr 1444/2002, millega muudetakse komisjoni otsust nr 2000/115, mis käsitleb omaduste määratlusi, määratlustest erandite kehtestamist ning piirkondi ja alasid põllumajandusettevõtete struktuuri käsitlevates vaatlustes;

• Nõukogu määrus (EÜ) nr 1290/2005 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta.

MAK 2004-2006 võetud kohustuste puhul lisaks:

• Nõukogu määrus (EÜ) nr 1257/1999 Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuste kohta maaelu arendamiseks ning teatavate määruste muutmise ja kehtetuks tunnistamise kohta;

• Komisjoni määrus (EÜ) 817/2004, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad nõukogu määruse (EÜ) nr 1257/1999 (Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks) kohaldamiseks.

MAK 2007-2013 pindalatoetuste puhul lisaks:

• Nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta;

• Komisjoni määrus (EÜ) nr 1974/2006, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 (Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta) kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad;

• Komisjoni määrus (EÜ) nr 1975/2006, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 rakendamise üksikasjalikud eeskirjad

44

kontrollimenetluse rakendamise ja maaelu arengu toetusmeetmete nõuetele vastavuse kohta (ELT L 368, 23.12.2006, lk 74–84);

• Komisjoni määruse (EÜ) nr 1320/2006, millega kehtestatakse nõukogu määrusega (EÜ) nr 1698/2005 sätestatud maaelu arengu toetusele ülemineku eeskirjad (ELT L 243, 06.09.2006, lk 6–19).

16.3 MUUD DOKUMENDID:

• Komisjoni töödokument AGRI/60363/2005, maa-ala kohapealne kontroll vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 796/2004 artiklitele 23-32;

• European Commission working document AGR 49533/2002, On the concept of obvious error according to Art 12 of Commission Reg. (EC) No 2419/2001 (kättesaadav ainult inglise keeles);

• European Commission working document DS/2006/24-REV 1, On increases in the percentages of area aids applications to be checked where significant irregularities are found (kättesaadav ainult inglise keeles);

• European Commission discussion document JRC IPSC/G03/P/SKA/ska D(2004)(2575) , Implementation of IACS-GIS, Reg. 178272003 and 796/2004 (kättesaadav ainult inglise keeles);

• European Commission working document DS/2006/25- REV 1, Working document on increases in the percentages of farmers to be checked in the context of cross- compliance when a significant degree of non-compliance is found (kättesaadav ainult inglise keeles);

• Komisjoni töödokument VI/10535/99 - EN Rev. 7, nõukogu määruse 1257/1999 kohaste maaelu arengukava meetmete menetlemine, kontroll jmt.

• PRIA peadirektori käskkiri heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste rikkumiste kohta.

Eesti õigusaktidega saab tutvuda Riigi Teataja kodulehel www.riigiteataja.ee. Euroopa Liidu õigusaktidega saab tutvuda kodulehel www.legaltext.ee ja http://europa.eu.int/eur-lex/lex/et/index.htm. Eesti maaelu arengukavaga 2004-2006 ja Eesti maaelu arengukava 2007-2013 eelnõuga saab tutvuda Põllumajandus-ministeeriumi kodulehel http://www.agri.ee/index.php/14284/. Eesti maaelu arengukava 2007-2013 pole veel Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud. Muude toetuse menetlemisel aluseks olevate dokumentidega PRIA kodulehel www.pria.ee. NB! Erinevuste korral käesoleva juhendi ja õigusaktide vahel tuleb järgida õigusakte.

45

Lisa 1. Põllumajanduskultuuride loetelu Alljärgnevas loetelus on iga kultuuri juurde märgitud sobiv maakasutustüüp. Mitme maakasutustüübi korral, tuleb valida neist üks. P – põllumajanduskultuurid ja lühiajaline rohumaa PK – püsikultuur PR – pikaajaline rohumaa LR – looduslik rohumaa Arbuus P Arooniad PK Artišokk P Aruhein, harilik P Aruhein, lamba- P Aruhein, punane P Aruhein, roog- P Astelpaju PK Baklažaan P Dekoratiivtaimed PK Esparsett, harilik P Festulolium P Haljaskesa P Heintaimed P, PR, LR Heintaimed, liblikõielised ja kõrrelised P, PR, LR Heintaimed, liblikõielised P, PR, LR Hernes P Kikerhernes, harilik P Hiirehernes P Hiirehernes, põld- P Hirss P Humalad PK Jõhvikas PK Kaalikas P Kabatšokk P Kaer allakülviga P Kaer P Kanep, Beniko P Kanep, Bialobrzeskie P Kanep, Cannacomp ___ P Kanep, Carmagnola P Kanep, Chamaeleon P Kanep, CS P Kanep, Delta 405 P Kanep, Delta-Llosa P Kanep, Dioica 88 P Kanep, Epsilon 68 P Kanep, Fasamo P Kanep, Fedora 17 P

Kanep, Felina 32 P Kanep, Felina 34 – Felina 34 P Kanep, Ferimon - Ferimon P Kanep, Fibranova P Kanep, Fibriko TC_________P Kanep, Fibrimon 24 P Kanep, Futura 75 P Kanep, Juso 14 P Kanep, Kompolti__________P Kanep, Kompolti hibrid TC_ P Kanep, Lipko_____________P Kanep, Red Petiole P Kanep, Santhica 23 P Kanep, Santhica 27 P Kanep, Silesia____________ P Kanep, Tiborszàllàsi______ P Kanep, Uso 31 P Kanep, UNIKO-B_________P Kapsas P Kartul P Karusmari PK Kastehein, harilik P Kastehein, roomav P Kastehein, soo- P Kastehein, suur- P Kastehein, valge- P Kasteheinad P Keerispea P Kerahein, harilik- P Kirsipuud PK Kitsehernes, ida (galeega) P, PR Kurk P Kõrvits P Köögivili P Küüslauk P Lilled PK Lina P Lupiin, magus- P Lupiinid P Lutsern, harilik P

46

Lutsern, humal- P Lutsern, hübriid P Lääts, harilik P Maapähkel, harilik PK Maasikas PK Magunad P Mais P Mais, hübriid- P Mais, suhkru- P Mesikas P Meslin P Murakas PK Murel PK Mustikad PK Mustjuur, aed- P Mustkesa P Naeris P Naeris, õli- P Nisu allakülviga P Nisu P Nisu, kõva P Nurmikas, aas- P Nurmikas, harilik- P Nurmikas, salu- P Oad P Oder allakülviga P Oder P Paprika P Pastinaak (moorputk, aed-) P Peakapsas P Peet P Petersell P Pirnipuud PK Ploomipuud PK Porgand P Pohl PK Porrulauk P Puukool (täpsustada kultuuri) PK Puuvill P Põldhein P Põldmari PK Põlduba P Päideroog P Päevalill P Püsikluste, ohtetu P Rabarber PK Raihein P Raihein, hübriid P Raihein, itaalia P Raihein, karjamaa- P

Raihein, üheaastane- P Raikaerik, kõrge- P Raps P Ravim- ja maitsetaimed PK Redis P Ristik, aleksandria P Ristik, kahkjaspunane P Ristik, kroon-magus- P Ristik, punane- P Ristik, pärsia- P Ristik, roosa P Ristik, valge- P Ristiku, valge- (varieteet Giganteum) P Ristikud P Rukis allakülviga P Rukis P Rõigas P Rüps P Salat P Segatis P Segavili allakülviga P Segavili P Seller P Sibul P Sinep P Sojauba P Sorgo, tera- P Sorgod P Spinat P Sõstar, must- PK Sõstar, punane- PK Sõstar, valge- PK Söödajuurviljad P Tatar P Timut, mugul- P Timut, põld- P Tomat P Tritikale allakülviga P Tritikale P Tubakad P Tuder, põld- P Tuder, õli- P Vaarikas PK Vikid P Vikk, suvi- P Viljapuud ja marjad PK Õlilina P Õunapuud PK

47

PINDALATOETUSTE TAOTLUS vorm PT50 1.1 Taotleja üldandmed 1.2 Täidab PRIA

Eesnimi: Perekonnanimi: Isikukood:

Taotluse number: 1 1 0 0 7

Ärinimi: Registri kood:

Kinnitan, et olen teinud enne taotluse registreerimist kõik tööeeskirjades ettenähtud kontrollid.

Esindaja nimi: Taotluse lehtede arv: Taotluse vastuvõtja allkiri: Kontakttelefon:

Esmasisestaja nimi: Topeltsisestaja nimi:

2. Ühtne pindalatoetus (ÜPT) Taotlen ühtset pindalatoetust põldude loetelu veerus 8 sümboliga „X“ märgitud põldude kohta.

3. Põllukultuuri kasvatamise täiendav otsetoetus Taotlen põllukultuuri kasvatamise täiendavat otsetoetust põldude loetelu veerus 9 sümboliga „T“ märgitud põldude kohta.

4. Põllumajanduskultuuri täiendav otsetoetus Taotlen põllumajanduskultuuri täiendavat otsetoetust 2006. aastal põllumajanduskultuuri kasvatamise taotluse menetlemise käigus kindlaks määratud hektarite alusel ja kinnitan, et tegelen põllumajandusliku tegevusega. JAH EI

5. Ebasoodsamate piirkondade toetus (LFA) ja põllumajanduslik keskkonnatoetus (PKT) 5.1 Taotlen ebasoodsamate piirkondade (LFA) toetust põldude loetelu veerus 10 sümboliga „X“ märgitud põldude kohta. Taotleja, kes võtab kohustuse esmakordselt, esitab ebasoodsamate piirkondade toetuse kohustuse vormi (MT61). 5.2 Taotlen põllumajanduslikku keskkonnatoetust (PKT) põldude loetelu veerus 11 sümboliga „K“ või „M“ märgitud põldude kohta või ohustatud tõ ugu loomade loetelus toodud loomadele. Taotleja, kes võtab kohustuse esmakordselt, esitab lisaks taotlusele põllumajandusliku keskkonnatoetuse kohustuse vormi (MT60).

6. Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antav toetus

Taotlen Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antavat toetust põldude loetelus veerus 12 sümboliga „X“ märgitud põldude kohta.

7. Energiakultuuri toetus Taotlen energiakultuuri toetust, näidates põldude loetelu veerus 14 saagikoristuse aasta. Esitan koos taotlusega kinnituse esmatöötlejaga või kokkuostjaga lepingu sõlmimise kohta või töötlemisdeklaratsiooni.

8. Pindalatoetuste taotlusega koos esitan allkirjastatud ja samal aastal PRIAst pindalatoetuse taotlemiseks väljastatud põllumassiivide kaardi.

9. Taotleja kinnitus Kinnitan oma allkirjaga, et vastan toetuse saamiseks esitatavatele nõuetele ja olen teadlik kohustusest säilitada minu 2005. a pindalatoetuste taotlusel esitatud või püsirohumaa säilitamise kohustuse üleandmis-vastuvõtuaktiga üle võetud püsirohumaa pindala. Kinnitan taotlusel esitatud andmete õigsust ning võimaldan esitatud andmeid kontrollida. Annan nõusoleku kasutada minu isikuandmeid toetuse määramisel ja maksmisel Kuupäev: Allkiri: Lk nr 1 Põldude loetelu lehel

Lisa 2

Füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood

Juriidilise isiku ärinimi ja registrikood

Juriidilise isiku puhul ettevõtte esindaja ees- ja

perekonnanimi

Taotlus kehtib vaid siis, kui sellel on taotleja allkiri ja täitmise kuupäev

Märkige, mitmel lehel on põldude loetelu

kokku

Märkige sümbol “X” lahtrisse JAH, kui soovite nimetatud toetust taotleda ja

toetuse taotlemise nõuded on täidetud. Juhul kui te nimetatud toetust ei taotle,

märkige sümbol “X” lahtrisse EI või jätke punkt 4 taotlusvormil täitmata.

48

Põldude loetelu Taotluse lisa

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14

Jrk nr

Põllumassiivi number

Põl

lu n

umbe

r

Maa

-ala

num

ber

1

Põl

lu p

ind

(ha)

Maa

kasu

tuse

tüüp

(P

, PR

, LR

, PK

, M)2

Kas

vata

tav

põllu

- ku

ltuur

(ig

a põ

llu

koht

a ük

s põ

lluku

ltuur

)

Tao

tlen

ÜP

T to

etus

t (X

)3

Tao

tlen

põllu

kultu

uri

kasv

atam

ise

täie

ndav

at

otse

toet

ust

(T)4

Tao

tlen

LFA

toet

ust

(X)5

Tao

tlen

PK

T to

etus

t

(K v

õi M

)6

Tao

tlen

Nat

ura

toet

ust

(X)7

Põl

lu p

H k

uni 5

,5 v

õi

hein

asee

mne

põl

d

(P ja

/või

S)8 võ

i ha

ljasv

äetis

eks

kasu

tata

v ro

hum

aa (

H)

9

Tao

tlen

ener

gia-

ku

ltuur

i toe

tust

(s

aagi

koris

tusa

asta

)10

*Kokku taotletud hektarit:

Kinnitan, et käesolevas loetelus esitatud andmed on õiged: Taotleja nimi Kuupäev: Allkiri

Lk nr Põldude loetelu …...… lehel

¹ Maa-ala number (veerus 4) – sama maa-ala number tuleb märkida põldude kohta, mis asuvad ühel põllumassiivil ja moodustavad ühtse ja tervikliku maa-ala, mille pindala kokku on suurem kui 0,3 ha. 2P (veerus 6) – põllukultuurid (k.a mustkesa, lühiajaline rohumaa, heinaseeme jne); PR (veerus 6) – pikaajaline rohumaa; LR (veerus 6) – looduslik rohumaa; PK (veerus 6) – püsikultuurid (viljapuu- ja marjaaiad, ravim- ja maitsetaimed jne); M (veerus 6) – põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas olev maa. 3ÜPT (veerus 8) – ühtne pindalatoetus; 4T (veerus 9) – põllukultuurid; 5LFA (veerus 10) – ebasoodsamate piirkondade toetus; 6PKT (veerus 11) – põllumajanduslik keskkonnatoetus; K (veerus 11) – keskkonnasõbralik tootmine; M (veerus 11) – mahepõllumajanduslik tootmine; 7Natura (veerus 12) – Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antav toetus; 8P (veerus 13) – märgitakse, kui põllu pH kuni 5,5; S (veerus 13) – märgitakse kui põllul kasvatatav heintaimede kultuur koristatakse heinaseemneks; 9H (veerus 13) –märgitakse kuni 2-aastane haljasväetiseks kasutatav rohumaa; 10 saagikoristusaasta (veerus 14) – märgitakse saagikoristusaasta energiakultuuride põllult, mitmeaastaste kultuuride puhul esimene saagikoristusaasta Veerus 6 tähistega PR ja LR tähistatud põlde käsitatakse püsirohumaana; *kokku taotletud hektarid - täitmine vabatahtlik

Märkige põllumassiivi

number, millel põld

asub

Ühel massiivil asuvad põllud peavad olema

erinevate numbritega

Märgitakse Ühtse

pindalatoetuse taotlemisel

vastavalt vormi alumises osas

toodud juhistele. Märkige maakasutuse

tüüp, vastavalt vormi alumises

osas toodud juhistele

Põllu pind peab olema märgitud

kaks kohta peale koma

Märkige põllul kasvatatav kultuur.

Juhul kui hoiate põldu mustkesas, kirjutage veergu "mustkesa" ja

maakasutuse tüübi "M" korral jätke

veerg tühjaks.

Märkige sümbol "X" põldude

juurde, mille kohta taotlete ühtset pindalatoetust. Jätke veerg 8

tühjaks, kui põllule toetust ei soovi.

Põldude kohta, millele taotlete põllukultuuri

kasvatamise täiendavat otsetoetust, märkige

täht "T”. Jätke veerg 9 tühjaks, kui põllule

toetust ei taotle.

Märkige sümbol "X" põldude

juurde, mille kohta taotlete toetust ning

mis asuvad ebasoodsas

piirkonnas. Jätke veerg 10 tühjaks kui põld ei asu

ebasoodsas piirkonnas.

Põldude kohta, millele taotlete põllumajanduslikku

keskkonnatoetust, märkige keskkonnasõbraliku tootmisega

seotud põllu korral "K" või mahepõllumajandusliku

tootmisega seotud põllu korral "M". Jätke veerg 11 tühjaks, kui

põllule toetust ei taotle.

Märkige sümbol "X" põldude

juurde, millele taotlete Natura toetust. Jätke

veerg 12 tühjaks, kui põllule toetust

ei soovi.

Märkige sümbolid "P";

“S” või “H” vastavalt vormi alumises osas

toodud juhistele

Füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi või juriidilise isiku ärinimi

Taotlus kehtib vaid siis, kui

sellel on taotleja allkiri ja täitmise

kuupäev

49

Lisa 3. Põllumajandusliku keskkonnatoetuse kohustuse vorm

PÕLLUMAJANDUSLIKU KESKKONNATOETUSE KOHUSTUS (vorm MT60)

1.1 Taotleja üldandmed 1.2 Täidab PRIA Eesnimi: Perekonnanimi: Isikukood:

Ärinimi:

Registrikood:

Taotluse number:

Taotluse vastuvõtja allkiri: Esindaja nimi: Esmasisestaja nimi:

Kontakttelefon:

Topeltsisestaja nimi:

2. Põllumajandusliku keskkonnatoetuse andmed

A. Võtan kohustuse järgida ettevõttes järgmisi põllumajandusliku keskkonnatoetuse tegevuse nõudeid viie aasta vältel.

1. Keskkonnasõbralik tootmine 2. Mahepõllumajanduslik tootmine 3. Ohustatud tõugu looma kasvatamine Kasti märkige loomade arv ja täitke ohustatud tõugu loomade loetelu vorm MT60B.

3.1 Taotlen toetust nõuetekohase eesti hobuse kasvatamise eest. 3.2 Taotlen toetust nõuetekohase tori hobuse kasvatamise eest. 3.3 Taotlen toetust nõuetekohase eesti raskeveohobuse kasvatamise eest. 4.4 Taotlen toetust nõuetekohase eesti maatõugu veise kasvatamise eest.

3. Taotleja kinnitus

B. Olen tutvunud põllumajandusliku keskkonnatoetuse saamise nõuetega ja VÕTAN KOHUSTUSE täita neid alates toetuse taotlemiseks sätestatud tähtpäevast VIIE AASTA JOOKSUL.

C. Kohustun täitma kõiki kehtestatud üldisi keskkonnanõudeid kogu põllumajandusettevõttes. D. Lisateave:

1. Olen esitanud avalduse põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kandmiseks. 2. Olen nõuetekohaselt täitnud ja esitanud pindalatoetuste taotluse (vorm PT50). 3. Olen nõuetekohaselt täitnud ja esitanud põllumassiivi kaardi(d). 4. Olen esitanud ohustatud tõugu loomade loetelu (vorm MT60B). 5. Olen täitnud ja esitanud viljavaheldusplaani/külvikorra sisseviimise plaani (vorm MT60A).

Viljavaheldusplaani/külvikorra sisseviimise plaani ei ole vaja esitada juhul, kui taotlete toetust ainult ohustatud tõugu looma kasvatamise eest.

Kinnitan oma allkirjaga, et võtan kohustuse järgida üldisi keskkonnanõudeid ja valitud põllumajandusliku keskkonnatoetuse tegevuse nõudeid viie aasta vältel, kinnitan kohustusel esitatud andmete õigsust ning võimaldan esitatud andmeid kontrollida. Annan nõusoleku kasutada minu isikuandmeid toetuse määramisel ja maksmisel.

Kuupäev:

Allkiri:

50

Lisa 4. Viljavaheldusplaan/külvikorra sisseviimise plaan

Viljavaheldusplaan/külvikorra sisseviimise plaan Täidab PRIA

vorm MT60A Taotluse number: Taotluse esitamise kuupäev:

1 1 0 0 7 Vastuvõtja: Sisestaja nimi: Topeltsisestaja nimi:

Viljavahelduses/külvikorras olevad põllud

Jrk. nr

Põllumassiivi number Põllu number

Põllu pindala (ha)

Kohustuse võtmise aastal kasvatatav põllukultuur

Kohustuse võtmise aastale järgneva 1. aasta põllukultuur

Kohustuse võtmise aastale järgneva 2. aasta põllukultuur

Kohustuse võtmise aastale järgneva 3. aasta põllukultuur

Kohustuse võtmise aastale järgneva 4. aasta põllukultuur

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

13.

14.

15

Kinnitan, et käesolevas loetelus esitatud andmed on õiged Taotleja nimi: Kuupäev: Allkiri: Lk nr

1 Plaan kokku lehel

51

Lisa 5. Ebasoodsamate piirkondade toetuse kohustuse vorm EBASOODSAMATE PIIRKONDADE TOETUSE KOHUSTUS

(vorm MT61)

1.1 Taotleja üldandmed 1.2 Täidab PRIA

Eesnimi: Perekonnanimi: Isikukood:

Ärinimi:

Registrikood:

Taotluse number: 1 1 0 0 7

Taotluse vastuvõtja allkiri: Esindaja nimi:

Esmasisestaja nimi:

Kontakttelefon:

Topeltsisestaja nimi:

2. Taotleja kinnitus

A. Olen tutvunud ebasoodsamate piirkondade toetuse saamiseks esitatud nõuetega ja VÕTAN KOHUSTUSE täita neid alates toetuse taotlemiseks sätestatud tähtpäevast ja VIIS AASTAT ALATES ESIMESEST TOETUSE VÄLJAMAKSEST. B. Kohustun täitma kõiki kehtestatud üldisi keskkonnanõudeid kogu

põllumajandusettevõttes. C. Lisateave:

1. Olen esitanud avalduse oma andmete põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kandmiseks.

2. Olen esitanud pindalatoetuste taotluse koos põldude loeteluga (vorm PT50).

3. Olen nõuetekohaselt täitnud ja esitanud põllumassiivi kaardi(d). Kinnitan oma allkirjaga, et võtan kohustuse järgida esitatud nõudeid alates taotluse esitamisest ja viis aastat alates esimesest toetuse väljamaksest. Kinnitan kohustusel esitatud andmete õigsust ning võimaldan esitatud andmeid kontrollida. Annan nõusoleku kasutada minu isikuandmeid toetuse määramisel ja maksmisel.

Kuupäev:

Allkiri:

52

Lisa 6. Kohustuse asendamise akt Kohustuse asendamise akt Kandenumber

1.1 Kohustuse asendaja andmed 1.2 Täidab PRIA

Eesnimi: Perekonnanimi: Isikukood:

Ärinimi:

Registrikood:

Taotluse number: 1 1 0 0 7

Kinnitan, et olen teinud enne taotluse registreerimist kõik tööeeskirjades ettenähtud kontrollid.

Esindaja nimi: Taotluse lehtede arv: Taotluse vastuvõtja allkiri:

Kontakttelefon: Sisestaja:

2. Kohustuse asendamine

Asendan keskkonnasõbraliku tootmise (KST) kohustuse mahepõllumajandusliku tootmise (MAH) kohustusega

2.1 TÄIELIKULT 2.2 OSALISELT

Asendan ebasoodsamate piirkondade (LFA) kohustuse poollooduslike koosluste kohustusega

2.3 TÄIELIKULT 2.4 OSALISELT

Asendan keskkonnasõbraliku tootmise (KST) kohustuse poollooduslike koosluste kohustusega

2.5 TÄIELIKULT 2.6 OSALISELT

Asendan mahepõllumajandusliku tootmise (MAH) kohustuse poollooduslike koosluste kohustusega

2.7 TÄIELIKULT 2.8 OSALISELT

Märkige kasti sümbol “X” ja lisage kohustuse asendamise akti põldude loetelu.

3. Kohustuse asendaja kinnitus

3.1 Tean ja täidan toetuse taotlemiseks kehtestatud nõudeid ja võtan kohustuse täita neid kogu kohustuse perioodi jooksul. 3.2 Olen nõuetekohaselt täitnud ja esitanud kohustuse asendamise akti. 3.3 Olen nõuetekohaselt täitnud ja esitanud kohustuse asendamise akti põldude loetelu.

Kinnitan oma allkirjaga kohustuse asendamise aktil esitatud andmete õigsust ning võimaldan esitatud andmeid kontrollida. Annan nõusoleku kasutada minu isikuandmeid toetuse määramisel ja maksmisel. Nimi: Allkiri: Kuupäev:

53

Lisa 7. Kohustuse asendamise akti põldude loetelu

Kohustuse asendamise akti põldude loetelu Täidab PRIA

Taotluse number: Taotluse esitamise kuupäev:

1 1 0 0 7 Vastuvõtja allkiri: Sisestaja:

Põldude andmed

1. jrk nr

2. Põllumassiivi number 3. Põllu

number

4. Põllu pind (ha)

5. Keskkonnasõbraliku tootmise kohustuse

mahepõllumajandusliku tootmise kohustusega (X)

6. Ebasoodsamate piirkondade kohustuse

poollooduslike koosluste kohustusega (X)

7. Keskkonnasõbraliku tootmise kohustuse

poollooduslike koosluste kohustusega

(X)

8. Mahepõllumajandusliku tootmise kohustuse

poollooduslike koosluste kohustusega (X)

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18

Kinnitan, et käesolevas loetelus esitatud andmed on õiged:

Nimi: Kuupäev: Allkiri: Lk nr 1 Põldude loetelu kokku lehel

54

Lisa 8. Kohustuse üleandmise-vastuvõtmise akt Kohustuse üleandmise-vastuvõtmise akt Kandenumber

1.1 Kohustuse ülevõtja andmed 1.2 Täidab PRIA

Eesnimi: Perekonnanimi: Isikukood:

Ärinimi:

Registrikood:

Taotluse number: 1 1 0 0 7

Kinnitan, et olen teinud enne taotluse registreerimist kõik tööeeskirjades ettenähtud kontrollid.

Esindaja nimi: Taotluse lehtede arv: Taotluse vastuvõtja allkiri:

Kontakttelefon: Sisestaja:

1.3 Kohustuse üleandja andmed Isikukood: Eesnimi: Perekonnanimi:

Registrikood: Esindaja nimi: Ärinimi:

Kontakttelefon:

2. Kohustuse üleandmine-vastuvõtmine

Annan üle/võtan vastu ebasoodsamate piirkondade kohustuse (LFA)

2.1 TÄIELIKULT 2.2 OSALISELT

Annan üle/võtan vastu keskkonnasõbraliku tootmise kohustuse (KST)

2.3 TÄIELIKULT 2.4 OSALISELT

Annan üle/võtan vastu mahepõllumajandusliku tootmise kohustuse (MAH)

2.5 TÄIELIKULT 2.6 OSALISELT

Annan üle/võtan vastu ohustatud tõugu looma kasvatamise kohustuse (OTL)

2.7 TÄIELIKULT 2.8 OSALISELT

Märkige kasti sümbol “X” ja lisage kohustuse üleandmise-vastuvõtmise akti põldude ja/või loomade loetelu.

3. Kohustusest üleandja ja kohustuse ülevõtja kinnitus

3.1 Tean ja täidan toetuse taotlemiseks kehtestatud nõudeid ja võtan kohustuse täita neid kogu kohustuse perioodi jooksul. 3.2 Olen nõuetekohaselt täitnud ja esitanud kohustuse üleandmise-vastuvõtmise akti. 3.3 Olen nõuetekohaselt täitnud ja esitanud kohustuse üleandmise-vastuvõtmise akti põldude ja/või loomade loetelu.

Kinnitan oma allkirjaga kohustuse üleandmise-vastuvõtmise aktil esitatud andmete õigsust ning võimaldan esitatud andmeid kontrollida. Annan nõusoleku kasutada minu isikuandmeid toetuse määramisel ja maksmisel.

Kohustuse üleandja Allkiri:

Kohustuse ülevõtja Allkiri:

Kuupäev: Kuupäev:

55

Lisa 9. Kohustuse üleandmise-vastuvõtmise akt põldude loetelu

Kohustuse üleandmise-vastuvõtmise akti põldude loetelu Täidab PRIA

Taotluse number: Taotluse esitamise kuupäev:

1 1 0 0 7 Vastuvõtja allkiri: Sisestaja:

Põldude andmed

1. jrk nr

2. Põllumassiivi number 3. Põllu number

4. Põllu pind (ha)

5. Ebasoodsamate piirkondade kohustus (X)

6. Keskkonnasõbraliku tootmise kohustus (X)

7. Mahepõllumajandusliku tootmise kohustus (X)

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15

Kinnitan, et käesolevas loetelus esitatud andmed on õiged: Üleandja nimi: Kuupäev: Allkiri:

Ülevõtja nimi: Kuupäev: Allkiri: Lk nr 1 Põldude loetelu kokku lehel

56

Lisa 10. Põllumajandusliku keskkonnatoetuse ja ebasoodsamate piirkondadetoetuse kontroll-leht

- kes annavad või võtavad kohustusi üle; - kes asendavad ühe kohustuse teisega

Jrk. nr. JAH EI

1.1.1.1.2.1.3.

2.2.1.2.2.2.3.

3.3.1.3.2.3.3.

4.4.1.4.2.4.3.

5.5.1.5.2.5.3.5.4.

1 PLK - poolloodusliku koosluse hooldamise toetus

Põllumajandusliku keskkonnatoetuseja ebasoodsamate piirkondade toetuse

kontroll-leht

Mahepõllumajandusliku tootmise toetus (MAH)

Ebasoodsamate piirkondade toetus (LFA)

Kuupäev: Allkiri:

LFA kohustuse olen asendanud PLK1 kohustusegaKST kohustuse olen asendanud PLK1 kohustusegaMAH kohustuse olen asendanud PLK1 kohustusega

Antud vormi täidavad ja esitavad taotlejad:

KST kohustuse olen asendanud MAH kohustusega

Keskkonnasõbraliku tootmise toetus (KST)Mahepõllumajandusliku tootmise toetus (MAH)

Kas olete sellel aastal võtnud teiselt tootjalt üle maad, millel on 5 aastase kohustusega toetusi?(kui olete teiselt tootjalt võtnud üle kohustusi, siis märkige vastava toetuse järele tulpa "JAH" rist. Veenduge et olete kohustuse üleandjaga vormistanud kohustuse üleandmise-vastuvõtmise akti)

Kas asendate mõne kehtiva kohustuse teise kohustuse ga?(kui asendate, siis märkige vastavate toetuste asendamise järel tulpa "JAH" rist. Veenduge et olete täitnud ja esitate ka asendamise kohta kohustuse asendamise akti)

Ebasoodsamate piirkondade toetus (LFA)Keskkonnasõbraliku tootmise toetus (KST)

Ebasoodsamate piirkondade toetus (LFA), vorm MT61Keskkonnasõbraliku tootmise toetus (KST), vorm MT60Mahepõllumajandusliku tootmise toetus (MAH), vorm MT60

Kas annate sellel aastal üle maad, millele on varem võetud 5 aastaseid kohustusi?(kui olete kohustusi andnud üle teisele tootjale, siis märkige vastava toetuse järele tulpa "JAH" rist. Veenduge et olete kohustuse ülevõtjaga vormistanud kohustuse üleandmise-vastuvõtmise akti)

Eesnimi:

Perekonnanimi:

Ärinimi:

Isikukood: - kes omavad kehtivaid kohustusi;

Keskkonnasõbraliku tootmise toetus (KST)Mahepõllumajandusliku tootmise toetus (MAH)

Kas võtate uusi 5 aastase kohustusega toetusi?(kui võtate, siis märkige vastava toetuse järel tulpa "JAH" rist ja kontrollige kas olete ka täitnud vastava kohustuse võtmise vormi)

Võetud kohustuste ja nendega tehtud toimingute kont roll küsimused

Registri kood:

Kas omate kehtivaid 5 aastaseid kohustusi?(kui teil on kehtivaid kohustusi siis märkida vastava toetuse järel tulpa "JAH" rist)

Kontrollitav tingimus

Ebasoodsamate piirkondade toetus (LFA)

- kes võtavad uusi kohustusi;

57

Lisa 11. Nitraaditundliku ala kaart

58

Lisa 12. Põllumassiivide kaart

Toetuse tüüp: Asutus: PRIA Mõõtkava: Taotleja: Trükkija: Kuupäev: …………2007 Maakond: Amet: e-mail: Lehekülg1/1 Allkiri: Põllud nr 1 ja 2 asuvad tervikuna Natura 2000 alal ja neile saab taotleda Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antavat toetust.