COMMEDIA DELL ARTE

COMMEDIA DELL ARTETPL2012

XVI sajandi keskpaiku tekkis Itaalias omalaadne ja alguprane rahvalik teater - commedia dell arte (it. k kunstikomdia) , mis kasvas vlja laadapalaganist ja kevadistest karnevalidest, levis rndteatritega Madridist Peterburini ning oli vga populaarne.anri on nimetatud ka improvisatsiooniliseks komdiaks, maskikomdiaks, seekomdiaks , itaalia komdiaks jne.Erinevalt keskaegsest teatrist, kus nitlejad olid asjaarmastajad (tsunftitlised, lipilased), koosnesid commedia dellarte nitetrupid elukutselistest nitlejatest. Nimetus ise (sna-snalt `kunstikomdia`) rhutas teatri kutselisust, professionaalsust.

Peamine eripra oli selles, et nidendi valmistekst puudus, olid vaid kavad ehk canavacciod. Kogu tekst ise oma varjundirikkuses improviseeriti nidendi kigus. Thtis oli knekoomika.

Dialoog, pantomiimilised naljad, sooloetteasted, rohked tantsu-, muusika- ja tsirkusenumbrid (klounaad, bufonaad) esitati improviseeritult.

LazziDellarte koomika kandjaks olid lazzid jantlikud trikid, mida esitasid koomilised teenrid ehk zannid.Lazzi oli meldud kehaosavuse ja akrobaaditehnika demonstreerimiseks (anda jalaga krvakiil vi pigelda selle eest krvale, teha tagurpidi salto vi kukerpall, vett tis klaas kes).Esimestes stsenaariumites lazzisid veel kirjeldati, hiljem anti ainult nimetus, nt lazzi kastiga, lazzi jahuga, mille deifreerimine pole tnapeva uurijatele jukohane.Mni pikem tekst oli kll ka varem valmis meldud ja phe pitud neid vidi kohandada peaaegu igale olukorrale. Olid olemas spetsiaalsed kogumikud, mis sisaldasid tekstiniteid abistamaks nitlejaid. Nitlejad pidid olema rmiselt vimekad: suutma hendada tantsija, laulja, akrobaadi, komdiandi, miimi ja pantomiimi vahendid vleda vaimuga, olema kiire taibuga, leidlikud ja snaosavad.

Franois Bunel (16. saj), Commedia dellarte nitlejad. Pilt kujutab nitetruppi Navarra Henri ukonnas. Maskiga zanni teeb Pantalonele sarvi.Itaalia artistid rhutasid korduvalt oma erilist seisundit teiste maade kolleegide ees. Itaalia ja prantsuse nitlejaid vrreldes kirjutas kuulus dellarte nitlejanna Isabella Andreini, et prantslane on tehtud samast materjalist, mis papagoigi, kes oskab rkida vaid phetuubitud snu. Itaallane seisab neist mneti krgemal, sest erinevalt prantslasest viks teda vrrelda bikuga, kes toob oma trillerid kuuldavale hetkemeeleolu ajel. Itaalia nitlejad olid osavad improviseerijad, ent ka lauljad, tantsijad ja akrobaadid.

Commedia dellarte iseloomulikemaks tunnuseks ning koomika peamiseks allikaks olid maskid kindlad tegelastbid, kes kordusid nidendist nidendisse ja kuulusid igasse commedia dellarte truppi.Mask thendas eelkige kindlat sotsiaal-pshholoogilist tpi.Tegelastbid prinesid Itaalia erinevatest osadest, mistttu commedia dellartel oli lai ldrahvalik alus.

Commedia dellarte tegelased jagunevad kolme rhma: armastajapaarid, koomilised vanamehed ja teenrid.Tegelased, vlja arvatud armastajapaar, kandsid maske, mida publik hsti tundis, teades juba ette, mida helt vi teiselt tegelaselt oodata. Nitleja mngis tavaliselt kogu elu ht ja sama osa, st kandis ht ja sama, nt Arlekiini vi Pantalone maski, tiustades ja lihvides oma oskusi. Mask prandati petajalt pilasele. pilane kopeeris oma petajat vimalikult tpselt. MaskidIga mask kuulus kindlalt eristatavasse gruppi ning hest teise lemineks oli peaaegu meldamatu. Erandiks olid vaid noored armastajad (amorozi, laval ainsana maskideta), kes nooruse ja ilu kahanedes ning mne koomilise detaili lisandudes visid saada koomiliseks teenriks (zanni).

Sageli muutus roll eluaegseks maskeeringuks. Nitleja sulas rolliga niivrd hte, et loobus oma nimest tegelase nime kasuks, samastudes rolliga ning loobudes oma identiteedist. Komdia pealiini moodustasid noorte armastajate kohtumis- ja abiellumispded, kuigi need tegelased ise polnud eriti huvitavad.Kangelanna oli tavaliselt Rosetta- vi Colombina-nimeline teenijatdruk vi sbranna. Kangelanna isa, abikaasa vi valvur, kes pdis alati tema pgenemist takistada, oli veneetslane Pantalone.Koomilised vanamehedKige veneetsiaprasem mask on kahtlemata Pantalone vana ja rikas kaupmees. Pantalone tegelaskuju koomika tulenes tema suurest sisemisest vastuolust helt poolt oli ta rmiselt ihne, arvestav ja ettevaatlik, teiselt poolt aga naiivselt usaldav ja heatahtlik ning naeruvrselt armunud mnesse nooresse tdrukusse. Mistagi ji ta armuasjades kaotajaks.Veneetsia kaupmeeskonda esindas vana himur sarvekandja Pantalone.

PantaloneVeidi eraldunud tegelaskujuks oli arg, kuid hooplev sdur Il Capitano. Tavaliselt lisas ta endale mne klava tiitli, nagu Spezzaferro, Spavento da VallInferno, vi Matamoros (tlkes surm mauridele).Il Capitano oli harilikult hispaanlane ja selle maski kaudu vljendasid itaallased oma suhtumist hispaanlastesse, kes kontrollisid sel ajal suurt osa Itaaliast.Traditsiooniliselt tutvustas ta end snadega: Mina olen Kapten Hirm Prguorust, tuntud kui saatanlik mees, veristaja ja tapja, universumi valitseja, maavrisemise ja piksenoole poeg, surma sugulane ja kuradi enda lhedane sber!

Capitanol oli pikk kver nina ja tohutud vurrud. Teenrid narrisid Capitanot, paljastades tema argust.

Tartaglia kuju sndis suhteliselt hilja, 17. sajandi esimeses pooles. Enamasti oli ta he armunu isa, kuid vis pidada erinevaid ameteid: jurist, apteeker, kohtuametnik vmt. Teda iseloomustavaks jooneks olid kokutamine ja rmine lhingelikkus.

Dottore ehk Doktor esindas rumalat ja ennast tis pseudoerudiiti. Enamasti oli ta jurist, vahel arst. Teda iseloomustasid pikad ja jaburad monoloogid, mis olid tis snamnge, absurdseid mttekike ja ootamatuid jreldusi. Sageli kasutas ta naljakat ladina keelt.Pantalonel ja tema vanemal sbral, Bologna kohtunikul Il Dottorel nimega Graziano, olid koomilised meesteenrid ja mnikord ka riiakad majahoidjad.

Arlecchino Pantalone Il DottoreZannidIsandatele sekundeerisid koomilised teenrid, tuntuimad ja armastatuimad kigist maskidest. Termin zanni on tuletatud eesnimest Giovanni ja viitab vaesele talupojale, kes on tulnud linna nne otsima. See tegelastp tekkis 15. saj Phja-Itaalias. Algne zanni kandis talupoja vi lihttlise riideid rbaldunud, vrvimata kangast srki ja pkse. Ta oli harimatu knepruugiga, tahumatu ja retult vaene ning pideva nlja tttu toiduotsingul.Zannide lesandeks oli publikut naerma ajada ning nad olid osavad akrobaadid, lauljad ja pillimehed. Enamasti olid zannid nitemngus teenrid ja esinesid laval kahekesi.ZanniZannidel oli lubatud nidendi phiintriigist krvale kalduda tingimusel, et nad tid tegevuse ettekirjutatud skeemi juurde tagasi, kust lugu vis edasi hargneda. See nudis suurt oskust ja kiiret taipu.Zannisid oli kige arvukamalt ning nad olid kige mitmepalgelisemad.

Zannide tembutused moodustasid suurema osa etendusest. Nende nali oli eesktt visuaalne ning phines koomilistel vtetel (lazzi) ja mingit vempu sisaldavail pikemail stseenidel (burle). Tavaliselt on igas stsenaariumis vhemalt kaks koomilist teenrit: ks kiire taibuga linlane Zanni, Brighella, Scapino , et tegevus ei seiskuks, teine aga maalt prit tobu: Arlecchino, Pulcinella, Pedrolino, Truffaldino, Burattino, Mezzetino, Scaramuccia.Colombina, teenijanna, suutis lahendada keerulisi olukordi.

Kirjudes riietes (viitab vaesusele ja ihnsusele) mustas poolmaskis esines Arlecchino veiderdav juhmard ja narr, kes ilmus teatrisse suhteliselt hilja: XVI saj lpus XVII saj alguses. Temast on tulnud ldnimi arlekiin.

Picasso Paul Arlekiinina 1924Arlecchino ja PedrolinoBrighella ja Pulcinella olid nutikad ja kavalad intriigipunujad, niisamuti Scapino ja Scaramuccia.

Pulcinella suur kht ees, suur kr seljas, suuremat osa nost katmas suur kongus nina; kannab valget avarat rivastust ja krget teravatipulist mtsi;Coviello paariline;Itaalia komdia ks populaarsemaid ja etteaimamatumaid maske;Pulcinella tegelaskuju nagu ka Arlecchinot ja Truffaldinot iseloomustab laiskus, ahnus, argus, kombeltvus ja pidev nlg, aga samas pilvitu optimism.

Pedrolino muutus aja jooksul ige palju: naiivsest, edutust armastajast sai Watteau elegantne Pierrot, siis 19. sajandi Pariisi armuvalus vaevlev, ksildane ja kurblik Pierrot ning viimaks inglise lbus Pierrot.

Antoine WatteauPedrolino/Pierrot

Scapino

Antoine WatteauMezzetino1718

ScaramucciaEriline lavastaatus on Scaramuccial (tlkes riiukukk, tlinorija);on teenri ja Kapteni vahepealne tegelane: kas rmuseni marginaliseeritud kapten vi kriminaliseerunud teener.htaegu tlinorija ja argpks, jultunud riiukukk kui oma vimetes ebakindel nahahoidja.

Brighella nimi tuleb itaaliakeelsest snast brigare, mis thendab riidu kiskuma, tli norima. Erinevalt Arlecchinost ja teistest tahumatutest teenritest on Brighella nutikas ja oportunistlik intriigimeister.

Algselt olid Brighella iseloomujoonteks salakavalus, julmus, laiskus ja lbus, nt tema nppamisfilosoofia: varastada thendab leida midagi enne, kui keegi on kaotanud. Ajapikku tema tegelaskuju pehmenes.

Brighella lunapoolne paralleel oli pika linnuninaga tige, rumal ja rplev kelm Coviello.

Truffaldino Argo Aadli;Brighella Priit VigemastTallinna Linnateatri etenduses RonkLisapilte:http://www.linnateater.ee/et/lavastused/minevik/2006/ronk.html#

Arlekiin ja PierrotPierrot

Zanni naissoost analoog on lbus teenijanna, kes prineb samuti madalamast rahvakihist.Tema nimeks vib olla Smeraldina, Colombina, Arlecchina vms. Esialgu lihtsameelne talutdruk, jme ja ninakas, hiljem peen linnasubrett.Srtsaka ja aktiivse tegelasena annab ka teenijatdruk oma panuse intriigi arengusse. Sageli flirdivad temaga nii teenrid kui vanamehed, edu saavutab alati ks zannidest.Colombina, siit ka nimi kolombiin lbusa koketeeriva toaneitsi vastena.

Naisarmastajate osi hakkasid itaalia teatris titma naised.Esimesed naisnitlejad olid Flaminia (oli nii populaarne, et paljud vtsid lavanimeks tema nime), ja tema konkurent Vincenza Armani, kes suri 28-aastaselt (mrgitati armu- vi lihtsalt kadedusest).Tuntud nitlejanna oli Isabella Andreini, kes oli 16-aastaselt abiellunud endast 14 aastat vanema nitlejaga ja suri 42-aastaselt oma karjri tipul.

Isabella Andreini

Isabella Andreini (?) Colombinana, Muse Carnavalet, Paris

Kolm hrrasmeest ja Pierrot Claude Gillot

Commedia dellarte on teatraalseim nhtus teatriloos. Kik sltus nitlejast. Commedia dellarte kasvatas oma mngijad, li hustiku, reisides kogu vara ja lavaga. Vhem kuulsad trupid esinesid klades ja vikelinnades, tuntumad aadlisaalides ja kuningalossides.Esituse atraktiivsus, rmsameelsus, vaba vaim ning muusikalised numbrid tegid commedia dellarte armastatud vaatemnguks.

Jacques Callot, 1592-1635

Arlekiin, Capitano, Isabella

Prantsuse komdiais tegutsevad lugematud Scapinid ja Scaramouchid. Maskid mjutasid nii Carlo Gozzit, Carlo Goldonit, Molirei kui ka Shakespearei. Commedia dellarte tegelastpe on farsis, pantomiimis, nukunidendis, operetis, balletis... Charlie Chaplini hulkur on kahtlemata nende hingesugulane.Commedia dellarte mju Euroopa teatrile on mratu. Ehkki commedia dellarte ise teatrivormina hbus 18. sajandil, tegutsesid selle karakterid muutununa edasi. Niteks Pulcinellast sai prantsuse Polichinelle, inglise Punchinello ja lpuks hpiknukk Punch oma naise Judyga.

20. sajandil tekkis commedia dellarte laadis mngu vastu taas huvi, mis pole kadunud senini.

Stseene Elmo Nganeni lavastatud C. Gozzi nidendist Armastus kolme apelsini vastu:http://www.youtube.com/watch?v=Pu0A3pO-Bf0 Kasutatud allikadItaalia maskid commedia dellarte mber. Tallinn 2006;Maailmakirjandus. Antiik. Keskaeg. Renessanss. Avita 2010.Jri Talvet, Maailmakirjandus I. Koolibri. Tallinn, 2001.Reet Neithal, Mis on mis kirjanduses. Koolibri. Tallinn, 1999.Phyllis Hartnoll, Lhike teatriajalugu. Eesti Raamat. Tallinn, 1989.Googlei pildiotsing.

59