COACHI BAASKOMPETENTSID (International Coach Federation)

A Aluse rajamine

1. Coachi eetikakoodeks ja baaskompetentsid.

2. Coachingu leping (nõustamiskokkulepped).

B Coaching suhte loomine

3. Usalduse ja avatud õhkkonna loomine.

4. Coachi vahetu „kohalolek“.

C Mõjuv koostööprotsess

5. Aktiivne kuulamine.

6. Tugeva mõjuga küsimused.

7. Avatud suhtlemine.

D Õppimise ja tulemuste saavutamise toetamine

8. Teadlikkuse äratamine.

9. Tegevuste planeerimine.

10. Eesmärkide püstitamine.

11. Arenemine ja vastutuse võtmine.

Allikas: Maria Carlsson ja Christina Forsell

Mõttelaad

TööriistadOskused

COACHINGU ALUSSAMBAD

COACHINGU ALUSSAMBAD

Coachee plaanide aktsepteerimine

Tasakaal erinevate eluvaldkondade

vahel

Teadvustamine ja tegutsemine

Paindlik lähenemine

Usk coachee jõuallikatesse

COACHI JA MENTORI ERINEVUSED

COACH MENTOR

▪ Toetaja/ärakuulaja.

▪ Suunaja (peamiselt küsimuste

abil).

▪ Tagasiside andja.

▪ Info andja/infoallikate juurde

suunaja.

▪ Tegutsemisele ärgitaja.

▪ Toetaja/ärakuulaja.

▪ Suunaja (küsimuste/arvamuste/

kogemustest jutustamise abil).

▪ Tagasiside andja.

▪ Info andja.

▪ Juhendaja.

▪ Eeskuju juhina.

▪ Väärtuste edastaja.

▪ Kontaktide vahendaja,

▪ „uste avaja“.

COACHINGU JÄLGIMISLEHT

Coachi kompetentsid Kommentaarid 1. Suhte loomine.

2. Aktiivne kuulamine ja tõhusad küsimused.

2. Eesmärgi sõnastamine (G).

3. Olukorra kirjeldamine (R).

4. Võimaluste kaardistamine (O).

5. Tegevustes ja ajagraafikus kokkuleppimine (W).

6. Muude meetodite kasutamine (MindMapping, skaalad, jne.)

Tagasiside protsess Küsimused coacheele:

▪ Missugust abi said coachilt? ▪ Mida tunnustad oma coachi juures?

Küsimused coachile: ▪ Mis läks coachina hästi? ▪ Mis ei õnnestunud veel?

Vaatleja tagasiside coachile: ▪ Tunnustus õnnestumiste osas ja tähelepanu juhtimine arengukohtadele. ▪ Kõigi osalejate tänamine!

COACHINGU OLEMUS Juhendamise valikud:

a) Nõu andmine.

b) Coaching.

Mis on coaching?

▪ Coaching on protsess, milles coach toetab inimest võtma kasutusse tema isiklikke

jõuallikaid nii, et ta suudab saavutada oma eesmärgid.

Coachingu erinevad liigid

▪ Organisatsiooniväline coaching.

▪ Organisatsioonisisene coaching.

▪ Business coaching.

▪ Executive coaching.

▪ Karjääricoaching.

▪ Igapäevacoaching.

▪ Enesecoaching.

▪ Life coaching.

▪ Wellness coaching.

▪ Story-telling coaching.

▪ Volition coaching.

▪ Jt.

Coachingu alglätted

▪ Treenimine spordis – eesmärgid.

▪ Humanistlik psühholoogia – tugevused.

▪ Andragoogika - enesejuhtimine.

Coaching tervikuna:

▪ Mõttelaad- mindset (uskumused, väärtused, hoiakud).

▪ Oskused – skillset (meetodite valdamine, oskus valida õigeid meetodeid).

▪ Tööriistad – toolset (meetodid, mudelid).

Coachi hoiakute „Suur viisik“:

1. Eesmärgid.

2. Lahendused.

3. Tugevused.

4. Sisemised jõuallikad.

5. Vastutus.

COACHIV TAGASISIDE

1. Mis oli sinu eesmärk?

2. Kuidas jäid tulemusega rahule? Mis õnnestus?

3. Mis ei tulnud nii hästi välja, kui lootsid?

4. Mida enda jaoks sellest õppisid? Mida teed tulevikus sarnases olukorras teisiti?

5. Mis on sinu järgmised sammud?

6. Missugust abi vajad?

EESMÄRGI SEADMINE Eesmärk

1. Coachingus on vaja eesmärki, et saaks hiljem edenemist hinnata.

2. Eesmärk aitab keskenduda olulistele asjadele.

3. Coachingu fookuses on eesmärgi ja praeguse olukorra erinevus, „the gap“.

4. Selle „gap’i“ ületamiseks vajab mentee ressursse.

5. Eesmärk peab olema kirjeldatav ja mõõdetav.

Eesmärkide liigid

▪ Sisemine eesmärk

Enda muutmine.

Hoiakute ja väärtustega töötamine.

Uskumustega töötamine.

▪ Väline eesmärk

Oskuste arendamine või väliste asjaolude muutmine.

Karjääri planeerimine, töötulemuste parandamine, efektiivsuse tõstmine.

▪ Oskuste arendamine

Oskused, mis aitavad paremini toime tulla.

Suhtlemine, strateegiline mõtlemine, aja planeerimine, otsustamine,

probleemilahendusoskused.

Eesmärgid coachinguprotsessis

1. Pikaajaline eesmärk.

2. Eesmärk konkreetseks coachingukohtumiseks.

Tükelda suur eesmärk väiksemateks osadeks. See aitab motivatsiooni üleval hoida ja

võimaldab tuvastada edasiliikumist.

Hästi sõnastatud eesmärk

▪ Positiivselt sõnastatud.

Mitte kuskilt ära, vaid liikumine millegi poole.

▪ Konkreetselt kirjeldatud.

Detailne kirjeldus olukorrast, kui eesmärk on saavutatud.

▪ Saavutamine sõltub coachitava tegevusest.

Kui tulemus sõltub olulisel määral teistest, tekitab see frustratsiooni.

▪ Ei sisalda vastuolusid.

Kui eesmärgi saavutamine tekitab konflikti mingi veelgi olulisema asjaga, siis jääb

eesmärk pahatihti saavutamata. Sellised võimalikud sisemised vastuolud tuleb enne

eesmärgi sõnastamist tuvastada.

GROW MUDELI KÜSIMUSED

Teema valik

1. Millest tahaksid täna rääkida?

2. Mis on sulle täna oluline/tähtis?

GOAL – Eesmärgi seadmine: Mida tahad saavutada? (Lühike ja pikaajaline eesmärk,

coachingusessiooni eesmärk)

1. Mis on sinu pikaajaline eesmärk selle teemaga seoses?

2. Kui tähtis on see eesmärk sulle skaalal 1-10?

3. Mis on sinu lühiajaline eesmärk selle teema osas?

4. Missugust tulemust sa sellelt kohtumiselt ootad? Kuidas saan sind täna kõige

paremini aidata?

REALITY – Reaalsus: Mis on praegune olukord?

1. Kuidas kirjeldad oma praegust olukorda?

2. Mis on kõige olulisemad olulised mõjutajad selles olukorras?

3. Keda see olukord veel mõjutab?

4. Mis see olukord sinu jaoks tähendab?

5. Mida oled juba teinud olukorra lahendamiseks?

6. Kui palju saad ise soovitud lõpptulemust mõjutada?

7. Kes veel ja kuidas nad mõjutavad lõpptulemust?

8. Mis on võtmeküsimus selles olukorras?

9. Missugused ressursid on sul kasutada (oskused, aeg, isiklik tahe, raha, toetajad, jne)

10. Mis on praeguses olukorras hästi?

OPTIONS – Võimalused: Millised on sinu võimalused eesmärgile jõuda?

1. Missuguseid erinevaid võimalusi näed eesmärgile jõudmiseks?

2. Mida veel võiksid teha? Ja veel? Veel?

3. Mis on nende erinevate võimaluste head ja halvad küljed?

4. Mis /missugused neist võimalustest tunduvad kõige tõhusamad, et eesmärgile

jõuda? Mis toob parima tulemuse?

5. Tahaksid sa kuulda minu ettepanekut?

6. Mis neist võimalustest tõmbab sind kõige rohkem, tundub sulle parimana?

WILL – Tahe, tegevused: Mida sa ette võtad?

1. Missuguseid vaheetappe näed liikumisel oma eesmärgile ja missugune on ajagraafik?

2. Missuguse väljakäidud võimalustest tahad ellu viia?

3. Millal seda teed? Millal sa sellega alustad?

4. Mis kriteeriumide ja mõõdikute abil hindad enda õnnestumist?

5. Kas on mingeid sisemisi piiranguid, mis takistavad selle asja teokstegemist?

6. Skaalal 1-10, mis on sinu valmisolek see väljavalitud asi ellu viia/ära teha?

7. Mis peaks juhtuma, et sinu motivatsioon tõuseks skaalal 10-le lähemale?

8. Millist tuge ja kellelt vajad, et jõuda soovitud lõpptulemuseni?

9. Kas on veel midagi, millest tahad rääkida enne kui lõpetame tänase kohtumise?

KURESSAARE GÜMNAASIUM COACHINGU KOOLITUS 28. august 2018 Kuressaare Gümnaasiumi Osilia Keskus Koolitajad: Tiiu Allikvee ja Piret Jamnes 10.00 – 11.30 Mis on coaching?

Mis on coaching? Coachingu tüübid.

Coachingu alustalad. Coachingu kasutamise võimalused.

Lühike coachiv vestlus - Light touch coaching.

11.30– 11.45 Paus

11.45– 13.15 Coachingu baasmeetodid

GROW mudel.

Coachingu struktuur ja kasutatavad küsimused.

Eesmärgi seadmine.

Skaalad.

13.15 – 14.00 Lõuna

14.00 – 15.30 Praktiline harjutamine

Coaching Lab

Coachingu ja Light touch coachingu harjutamine.

Coachiv tagasiside.

15.30-15.45 Paus

15.45-16.30 Meetodite valimise kunst

Õpistiilide seos coachingus kasutatavate meetoditega.

Visualiseerimine.

Metafooride kasutamine coachingus - pildimetafoorid ja sõnametafoorid.

Päeva lõpetamine.

Autor: Dr. Michael Woody. „Light Touch Coaching“

COACHIV JUHTIMINE

Kuidas aidata töötajatel üles leida ja rakendada oma tugevusi?

Üllatavalt suur hulk inimesi ei tea tegelikult, kes nad on, mis on nende tugevused ja missugused

on tööülesanded, kus nad oma potentsiaali kõige paremini saavad ära kasutada.

Juht saab töötajal aidata hinnata oma tugevusi, leida sõnavara neist rääkimiseks ning aidata teha

teadlikumaid tööalaseid otsuseid. Samuti on tal endal kasulik aru saada, missuguseid ülesandeid

kellele anda ja kuidas ametikohti/rolle kujundada nii, et töötajad saaksid võimalikult palju oma

tugevusi rakendada.

Kui inimesed täidavad tööl neile sobivaid rolle, on nad efektiivsemad ja teevad vähem vigu.

Light Touch Coaching

▪ Vestlus kord nädalas.

▪ Ei pea kulutama palju aega.

▪ Lihtsad küsimused.

▪ Kus on su fookus praegu?

Küsi igalt tiimiliikmelt kord nädalas, millega ta tegeleb ja mis on tema prioriteedid.

▪ Mis sulle eelmisest nädalast meeldis/ei meeldinud?

Uuri igalt tiimiliikmelt, mida talle eelmisel nädalal kõige rohkem meeldis teha ja

missugused tegevused meeldisid kõige vähem. Nii saad aru, kui palju aega tiimiliikmed

tegelesid oma tugevustega haakuvate ülesannetega.

▪ Kuidas edasi?

Anna tagasisidet ja sõnasta praktilised saavutatavad eesmärgid järgmiseks nädalaks.

METAFOORID

Metafoor (kreeka keeles metaphora – ülekanne) on kõnekujund, mille käigus kantakse ühe

inimese, nähtuse või objekti/asja omadused või tunnused sarnasuse alusel üle teisele, nõnda

et põhikujutluse asemele tekib uus - asekujutlus, mis ongi metafoor.

Metafoorid, mida kasutada coachivas mentorluses:

• Sõnametafoorid

Coachingusessioonide ajal toimuvas kommunikatsioonis on sõnametafooride kasutamine väga

tavaline (“mul on sein ees”, “minu elu on nagu Ameerika raudtee”, “jooksen nagu orav

rattas”, “olen nagu siil udus”, “süda oli saapasääres”, jne). Metafoorides toimub lühiühendus,

kus teksti jäetakse alles ainult see, millega midagi võrreldakse.

Metafoor võib olla ühesõnaline, mitmesõnaline, koosneda pikemast tekstilõigust, olla

omadussõnaline või isikustav.

• Pildid.

Mõned näidisküsimused:

Vali siit piltide hulgast üks, mis kirjeldab sinu praegust olukorda.

Missugune oleks sinu jaoks ideaalne olukord (vali pilt)?

Mis on kõige hullem, mis antud olukorras juhtuda võiks (vali pilt)?

Missugune pilt kirjeldab sinu tänast meeskonda (vali pilt)?

Vali pilt, mis kirjeldab sinu suhteid oma juhiga.

Oluline on pärast pildi valimist “pildi sisse minek” ehk teema jätkamine pildil olevat

ärakasutades.

• Kujukesed.

Mõned näidisküsimused:

Kuidas kirjeldad ennast täna juhina (vali kujuke)?

Missugune juht sa tahaksid ideaalis olla (vali kujuke)? Miks just selline? Miks see

sulle kasulik oleks? Mis on esimesed sammud, et sinna suunas liikuda?

Vali 4 kujukest, mis kirjeldavad sinu tiimiliikmeid? Miks just need kujukesed?

• Joonistused.

Võib paluda koostööpartneril joonistada metafoorse pildi endast, enda olukorrast,

tulevikuootustest, vmt ja selle siis pildi abil lahti rääkida. Läbi pildi rääkides võib

inimesel olla ennast tunduvalt kergem avada.

Metafooriline mõtlemine pakub kasuliku mehhanismi, mille abil saame kokku võtta

kompleksse, mitmekihilise olukorra ühe tervikpildina. On öeldud, et inimene saab enda

olukorrast lõplikult aru alles siis, kui ta loob selle kohta metafoori. Metafoorid aitavad meil

asju näha erineval moel, märgata peidetud nüansse, ennast turvalisemalt avada, leida uusi

lahendusi.

Täiendav kirjandus:

Jüri Allik, „Metafoorist psühholoogi pilguga“ – Looming 1981, nr 1, lk 102 – 113

Masako K.Hiraga. Metaphor and Ivonicity, Houndmills: Palgrave Macmillian 2005.

MIND MAPPING – Ideede kaardistamine

Mind Mapping on analüütiline visualiseerimistehnika, mida kasutatakse erinevate

probleemide lahtimõtestamiseks, analüüsimiseks ja lahenduste väljatöötamiseks. Ideekaardi

tehnika on välja arendatud Tony Buzan aastal 1970.

Ideekaardi puhul loetletakse probleemi lahendust käsitlev info algselt segipaisatult, hiljem

see süstematiseeritakse.

Ideekaardi kasutamise võimalused – mentorlus, coaching, karjäärinõustamine, ajurünnak,

rühmatöö, planeerimine, esitlused, kokkuvõtete ja märkmete tegemine, jne.

Üldised põhimõtted ideekaardi koostamisel

1) Üldine teema/probleem/mõiste asetatakse keskele.

2) Harud moodustavad juurestiku.

3) Arendab loogilist mõtlemist, abistab lahenduste leidmisel.

4) Kasutada võib ka märksõnu või pilte.

5) Analüüsimisel luuakse seoseid ning pannakse alternatiivid tähtsusjärjekorda.

SKAALADE KASUTAMINE

Skaalad on nõustamismeetodina kasutusele võetud lahenduskeskse lühiteraapia (Solution

Focused Brief Therapy) terapeutide poolt ja levinud sealt nii coachingusse kui mentorlussse.

Skaalad aitavad hinnata/mõõta mentee olukorda ja edenemist.

Nende abil saab visualiseerida subjektiivseid hinnanguid ja seada eesmärke. Skaalad on

abiks otsustamisel.

Tavaliselt kasutatakse 10-pallist skaalat:

0____________________5___________________10

Skaalat saab kasutada enesetunde, rahulolu, pühendumuse, motivatsiooni, realistlikkuse,

kvaliteedi, edukuse jne mõõtmiseks.

Mõned näidisküsimused:

• Missugune on sinu enesetunne (rahulolu vms) 10-pallisel skaalal, kui 0 on väga

halb/madal ja 10 väga hea/kõrge?

• Missugune oli see kuu aega/aasta tagasi?

• Missugune oli see siis, kui sul seda probleemi/olukorda veel ei olnud?

• Mis takistab sellel allapoole langemast?

• Mis peaks juhtuma, et see tõuseks 1 palli võrra? 2 palli võrra?

• Mis peaks juhtuma, et see tõuseks 10 (5, 8 vms) peale?

• Kuhu see võiks tõusta selle aasta lõpuks?

• Mida selleks saad teha?

• Kuivõrd selle tõusmine sõltub sinust?

• Mitme palli peal sinu enesetunne oli, kui tundsid ennast kõige halvemini?

• Mis mõjutas selle tõusu tasemele, kus see nüüd on?

• Kuhu maksimaalselt sellel skaalal saab see sinu hinnangul tõusta?

• Kui suur on sinu motivatsioon selle teemaga tegeleda/järgmist sammu ette võtta?

• Mille järgi saad aru, et see on palli võrra tõusnud?

• Kuidas ennast siis tunned?

• Kuidas teised saavad aru, et see on tõusnud?

• Jne.

Skaalasid saab joonistada paberile või tahvlile, ette kujutada, visualiseerida käega/kätega

näidates või maapinnal kõndides.

Kui soovid seda teemat lähemalt uurida, vaata:

https://en.wikipedia.org/wiki/Solution_focused_brief_therapy

https://www.sfbta.org/about_sfbt.html

1

Tööleht: ÕPISTIILIDE KÜSIMUSTIK

Juhis: Loe küsimused läbi ning tee märge (tõmba ring ümber tärni) sellesse lahtrisse, mis kirjeldab Sind kõige paremini. Märget võib sobivusel teha ka rohkem kui ühte lahtrisse.

Valik A Valik B Valik C 1. Kui õpid korrutustabelit (vm)

pähe, kuidas Sa vastused meelde jätad?

Vaatad, siis katad tabeli kinni ja püüad seda silme ette manada.

Kordad tabelit valjusti.

Võtad appi sõrmed või käed.

2. Sul on nimekiri sõnadest, mida pead õppima õigesti kirjutama. Mida teed?

Ütled sõnu mitu korda tähthaaval valjusti.

Kirjutad sõnad mitu korda üles.

Vaatad hoolikalt iga sõna ja jätad meelde, kuidas see välja näeb.

3. Õpite ajalootunnis uusi fakte. Mis sobib Sulle kõige paremini?

Video vaatamine.

Lindi või raadio-programmi kuula-mine, mis selgitab seda, mis juhtus.

Osalemine rollimängus ning juhtunu näitlemine.

4. Tahad teada, kuidas äratuskell töötab. Mida teed?

Võtad kella tükkideks ja paned uuesti kokku.

Vaatad diagrammi või pilti.

Kuulad õpetaja seletusi selle kohta.

5. Inglise keele tunnis õpite uut juttu. Kuidas selle meelde jätad?

Räägid seda juttu sõbrale.

Joonistad pildid või skeemi.

Kui lugu endale mõttes jutustad, siis mõtled sinna juurde tegevusi.

6. Tahad õppida spordiala, millega Sa kunagi tegelenud ei ole. Milline on parim viis?

Vaatad demonstratsiooni.

Keegi ütleb juhiseid ja Sa kordad neid järgi.

Lihtsalt lähed ja teed seda.

7. Kehalise kasvatuse tunnis õpite uut liigutust trampliinil. Mis on Sinu jaoks parim?

Lased õpetajal ennast toe-tada iga liigutuse juures, sest siis Sa tunnetad, kuidas seda teha.

Vaatad iga liigutuse kohta pilti/joonist.

Sõber selgitab Sulle, kuidas seda teha.

8. Kunstiõpetuses pead õppima kasutama uut töövahendit. Kuidas seda teeksid?

Kuulad õpetaja selgitusi, kuidas seda kasutada tuleb.

Katsetades.

Vaatad, kuidas keegi teine seda kasutab.

9. Oled enne kellegi abil kooki küpsetanud. Nüüd tahad seda ise teha. Kuidas Sa seda teed?

Järgid retsepti.

Küsid, et keegi ütleks, mida tegema peab.

Hakkad lihtsalt pihta ning tuletad meelde, mida teha koogi tegemise käigus

10. Õpid võõrkeeles arvutamist. Milline on Sinu jaoks parim viis?

Sõnade laulmine.

Vaatad kaarte ja plakateid.

Sõnamängu mängimine.

11. Kui Sul on vaja õppida pähe nimekiri fakte/ järjekord asju, siis mis on lihtsam?

Näitled või tantsid neid õiges järjekorras.

Loed nimekirja mitu korda läbi.

Teed laulu või luuletuse.

12. Õpite bioloogiatunnis lille erinevaid osi. Kuidas Sulle meeldiks seda teha?

Kuulad, kuidas õpetaja neist räägib.

Võtad päris lille osadeks lahti.

Vaatad joonist.

13. Pead telefoninumbri meelde jätma. Mida teed?

Kujutad peas ette numbrite rida.

Kordad numbrit valjusti.

Õpid, millise mustri numbrid telefoniklahvidel teevad.

14. Kuidas eelistad puhata? Tehes mingit füüsilist tegevust (nt. sporti) või jalutades.

Muusikat kuulates.

Vaadates telerit või lugedes.

15. Kui näitad kellelegi teed, siis kuidas?

Joonistad kaardi.

Räägid neile ja kordad juhiseid.

Osutad ja kasutad käsi, et teed näidata.

16. Kui kohtud uute inimestega, kuidas nad Sulle meelde jäävad?

Peamiselt selle järgi, mida nad tegid või kuidas nende seltsis tundsin.

Peamiselt nime või selle järgi, mida nad ütlesid.

Peamiselt selle järgi, kuidas nad välja nägid või mis neil seljas oli.

17. Olles vaadanud filmi või teleprogrammi, mis Sulle kõige rohkem meelde jääb?

Mis juhtus ja kuidas tege-lased end tundsid.

Mis öeldi ja muusika.

Stseenid ja see, kuidas inimesed välja nägid.

18. Kui tahad aru saada, kuidas Su sõber ennast tunneb, siis mida teed?

Kuulad teda.

Vaatad näoilmet.

Paned tähele liigutusi ja kehahoiakut.

19. Kui püüad keskenduda, siis mis Sind kõige enam häirib?

Hääled.

Segamini tuba.

Ümberringi liikuvad inimesed.

20. Kui õpid arvutil midagi uut, siis kuidas eelistad seda teha?

Kuulates juhiseid.

Proovides seda ise teha.

Vaadates, kuidas keegi teine seda teeb.

2

Minu õpistiil on peamiselt ........................................................................................................

Minu õppimist hõlbustab: .........................................................................................................

Veel nippe ladusaks õppimiseks:

• Õpi jaokaupa, jaga mahukas materjal väiksemateks osadeks.

• Avasta, taipa või loo loogilisi seoseid.

• Püüa õpitavas leida mingi naljakas tahk (nt võõrkeele sõnade õppimisel).

• Õpi õpetades ja teistega arutledes.

• Meenuta kuidas varem oled edukalt toiminud.

• Rakenda kujutlusvõimet.

• Kasuta õppides värvipliiatseid ja harilikku pliiatsit.

• Sea endale kindlaid eesmärke.

• Alusta kergematest ülesannetest, et tekiks eduelamus.

• Teadvusta endale, et teadmine on väärtuslik.

• Erguta end iseendaga võistlema (ma suudan, ma vajan!) ja end ületama. Mõtle positiivselt! (ma suudan selle luuletuse pähe õppida!)

• Premeeri, autasusta end sobivalt (kui ma selle ülesande täidan, siis saan tüki šokolaadi või 10 minutit sõbraga MSN-i).

• Loo hea õpikeskkond!

• Järgi oma päevakava! Tee endale ka nädala kava. Planeeri ka puhkepausid!

• Õppimise ajal VAID õpi!

• Ole keskendunud ja virge!

• Usu endasse!

• Anna endast parim!

3

Võti õpistiilide küsimustikule

Valik A Valik B Valik C 1. Kui õpid korrutustabelit (vm)

pähe, kuidas Sa vastused meelde jätad?

Vaatad, siis katad tabeli kinni ja püüad seda silme ette manada. V

Kordad tabelit valjusti. A

Võtad appi sõrmed või käed. K

2. Sul on nimekiri sõnadest, mida pead õppima õigesti kirjutama. Mida teed?

Ütled sõnu mitu korda tähthaaval valjusti. A

Kirjutad sõnad mitu korda üles. K

Vaatad hoolikalt iga sõna ja jätad meelde, kuidas see välja näeb. V

3. Õpite ajalootunnis uusi fakte. Mis sobib Sulle kõige paremini?

Video vaatamine. V

Lindi või raadio-programmi kuula-mine, mis selgitab seda, mis juhtus. A

Osalemine rollimängus ning juhtunu näitlemine. K

4. Tahad teada, kuidas äratuskell töötab. Mida teed?

Võtad kella tükkideks ja paned uuesti kokku. K

Vaatad diagrammi või pilti. V

Kuulad õpetaja seletusi selle kohta. A

5. Inglise keele tunnis õpite uut juttu. Kuidas selle meelde jätad?

Räägid seda juttu sõbrale. A

Joonistad pildid või skeemi. K

Kui lugu endale mõttes jutustad, siis mõtled sinna juurde tegevusi. V

6. Tahad õppida spordiala, millega Sa kunagi tegelenud ei ole. Milline on parim viis?

Vaatad demonstratsiooni. V

Keegi ütleb juhiseid ja Sa kordad neid järgi. A

Lihtsalt lähed ja teed seda. K

7. Kehalise kasvatuse tunnis õpite uut liigutust trampliinil. Mis on Sinu jaoks parim?

Lased õpetajal ennast toe-tada iga liigutuse juures, sest siis Sa tunnetad, kuidas seda teha. K

Vaatad iga liigutuse kohta pilti/joonist. V

Sõber selgitab Sulle, kuidas seda teha. A

8. Kunstiõpetuses pead õppima kasutama uut töövahendit. Kuidas seda teeksid?

Kuulad õpetaja selgitusi, kuidas seda kasutada tuleb. A

Katsetades. K

Vaatad, kuidas keegi teine seda kasutab. V

9. Oled enne kellegi abil kooki küpsetanud. Nüüd tahad seda ise teha. Kuidas Sa seda teed?

Järgid retsepti. V

Küsid, et keegi ütleks, mida tegema peab. A

Hakkad lihtsalt pihta ning tuletad meelde, mida teha koogi tegemise käigus K

10. Õpid võõrkeeles arvutamist. Milline on Sinu jaoks parim viis?

Sõnade laulmine. A

Vaatad kaarte ja plakateid. V

Sõnamängu mängimine. K

11. Kui Sul on vaja õppida pähe nimekiri fakte/ järjekord asju, siis mis on lihtsam?

Näitled või tantsid neid õiges järjekorras. K

Loed nimekirja mitu korda läbi. V

Teed laulu või luuletuse. A

12. Õpite bioloogiatunnis lille erinevaid osi. Kuidas Sulle meeldiks seda teha?

Kuulad, kuidas õpetaja neist räägib. A

Võtad päris lille osadeks lahti. K

Vaatad joonist. V

13. Pead telefoninumbri meelde jätma. Mida teed?

Kujutad peas ette numbrite rida. V

Kordad numbrit valjusti. A

Õpid, millise mustri numbrid telefoniklahvidel teevad. K

14. Kuidas eelistad puhata? Tehes mingit füüsilist tegevust (nt. sporti) või jalutades. K

Muusikat kuulates. A

Vaadates telerit või lugedes. V

15. Kui näitad kellelegi teed, siis kuidas?

Joonistad kaardi. V

Räägid neile ja kordad juhiseid. A

Osutad ja kasutad käsi, et teed näidata. K

16. Kui kohtud uute inimestega, kuidas nad Sulle meelde jäävad?

Peamiselt selle järgi, mida nad tegid või kuidas nende seltsis tundsin. K

Peamiselt nime või selle järgi, mida nad ütlesid. A

Peamiselt selle järgi, kuidas nad välja nägid või mis neil seljas oli. V

17. Olles vaadanud filmi või teleprogrammi, mis Sulle kõige rohkem meelde jääb?

Mis juhtus ja kuidas tege-lased end tundsid. K

Mis öeldi ja muusika. A

Stseenid ja see, kuidas inimesed välja nägid. V

18. Kui tahad aru saada, kuidas Su sõber ennast tunneb, siis mida teed?

Kuulad teda. A

Vaatad näoilmet. V

Paned tähele liigutusi ja kehahoiakut. K

19. Kui püüad keskenduda, siis mis Sind kõige enam häirib?

Hääled. A

Segamini tuba. V

Ümberringi liikuvad inimesed. K

20. Kui õpid arvutil midagi uut, siis kuidas eelistad seda teha?

Kuulates juhiseid. A

Proovides seda ise teha. K

Vaadates, kuidas keegi teine seda teeb. V

4

KOKKU: V (visuaalne) = A (auditiivne) = K (kinesteetiline) =

VISUAALSED ÕPPURID AUDITIIVSED ÕPPURID KINESTEETILISED ÕPPURID

kasutavad väljendeid nagu „ma näen“; „see paistab“

armastavad kirjutada, pilte joonistada

on tavaliselt head õigekirja tundjad

on ilusa käekirjaga

armastavad lugeda

on raskustes, kui antakse suuliseid juhiseid

jätavad nägusid meelde

joonistavad vihiku äärtele

on loomu poolest vaiksed

on välimuselt korralikud

panevad tähele detaile

ei mäleta anekdoote

kasutavad väljendeid nagu „see kõlab tuttavalt“

räägivad valjusti iseendaga

armastavad rääkida

armastavad, et neile ette loetakse

naudivad muusikat

on kergesti häiritud häältest

on ekstravertse loomuga

naudivad tegevusi, mis on seotud kuulamisega

naudivad, kui kuulevad kedagi midagi selgitamas

armastavad ise teistele seletada

kasutavad väljendeid nagu „ma ei jõua järele“

õppimise ajal koputavad pliiatsi või jalaga

armastavad ülesandeid, mis sisaldavad kehalist tegevust

ei armasta eriti lugemist

on valmis proovima uusi asju

kasutavad kõneldes käsi

eelistavad kanda mugavaid

riideid

armastavad meisterdada/ teha asju

võivad lugeda ringi käies

unistavad sageli

TÕHUSAD KÜSIMUSED Oskus saada õigete küsimuste abil teadmine, mis toob coaching-suhtele ja coacheele suurima võimaliku kasu. Küsi selleks, et coachee saaks teada, mitte selleks, et sina saaksid teada. Coachivad küsimused

▪ Heidavad valgust coachee jaoks seni varjatud aladele. ▪ Esitavad väljakutse olemasolevatele mõttemallidele ja tegevustele. ▪ Hoiavad fookuses muutuse ja selle teokstegemise.

Tõhusad küsimused:

▪ Näitavad aktiivset kuulamist ja coachee seisukohtade mõistmist. ▪ Äratavad uusi tähelepanekuid, arusaamu, seoseid ja tegusid. ▪ Avatud küsimused loovad selgust, võimalusi või õpikogemust. ▪ Viivad coachee´d edasi oma soovide suunas, mitte ei pane oma eelnevat tegevust

õigustama ja juba olnule keskenduma. Hea küsimuse 5 tunnust:

1. Algab tavaliselt sõnaga „Mida?/Mis?“. 2. Sisaldab usku coachee õnnestumisse. 3. Keskendub probleemide asemel eesmärkidele. 4. Juhatab tegevuseni. 5. On lühike, lihtne ja selge.

Püüa vältida:

▪ Süüdlast otsivaid küsimusi. ▪ Suunavaid küsimusi. ▪ Liiga keerukaid küsimusi. ▪ Ahelküsimusi (mitu küsimust ühes). ▪ Küsimuste pikka selgitamist. ▪ Valikuvariantidega küsimusi („Kas sa soovisid X või Y?“) ▪ Vastuste pakkumist küsimuse varjus („Kas sa oled mõelnud...?“). ▪ Küsimist ainult küsimise pärast.

Coach ei tohi:

▪ Keskenduda rääkimisele küsimuste küsimise asemel. ▪ Anda ise küsides juba ette vastuseid. ▪ Keskenduda tema enda poolt valitud asjadele, selle asemel, et tegeleda coachee poolt

esiletoodud probleemide või teemadega. „Puhta keele“ (Clean Language) küsimused

▪ Väldi küsimustes omadus- ja määrsõnu („Kuidas sa üldse sellega toime tulid?“). ▪ Eesmärk on välistada coachi isiklikud tõlgendused. ▪ Suunata coachee tähelepanu oma nägemuse erinevatele vaatenurkadele. ▪ Coach võib siiski rõhutada asju, mis on seotud coachee eesmärkidega.

www.rajaleidja.ee

ÕPISTIILID

VISUAALSED ÕPPURID AUDITIIVSED ÕPPURID KINESTEETILISED ÕPPURID

• Kasutavad väljendeid nagu „ma näen“;

„see paistab“.

• Armastavad kirjutada, pilte joonistada.

• On tavaliselt head õigekirja tundjad.

• On ilusa käekirjaga.

• Armastavad lugeda.

• On raskustes, kui antakse suuliseid

juhiseid.

• Jätavad nägusid meelde.

• Joonistavad vihiku äärtele.

• On loomu poolest vaiksed.

• On välimuselt korralikud.

• Panevad tähele detaile.

• Ei mäleta anekdoote.

• Kasutavad väljendeid nagu „see kõlab

tuttavalt“.

• Räägivad valjusti iseendaga.

• Armastavad rääkida.

• Armastavad, et neile ette loetakse.

• Naudivad muusikat.

• On kergesti häiritud häältest.

• On ekstravertse loomuga.

• Naudivad tegevusi, mis on seotud

kuulamisega.

• Naudivad, kui kuulevad kedagi midagi

selgitamas.

• Armastavad ise teistele seletada.

• Kasutavad väljendeid nagu „ma ei jõua

järele“.

• Õppimise ajal koputavad pliiatsi või

jalaga.

• Armastavad ülesandeid, mis sisaldavad

kehalist tegevust.

• Ei armasta eriti lugemist.

• On valmis proovima uusi asju.

• Kasutavad kõneldes käsi.

• Eelistavad kanda mugavaid riideid.

• Armastavad meisterdada/ teha asju.

• Võivad lugeda ringi käies.