AVATUD ELEKTRITURG

Juhan Valtin 2009

SISU

Energiasüsteem – elektriturg Elektrituru avamise põhjused Elektrituru tüübid Hinna kujunemine turul Põhjamaade elektriturg Eesti ja Baltimaade elektriturg Eesti elektrituru võimalikud arengud

ENERGIASÜSTEEM - ELEKTRITURG

Energiasüsteem – kui rõhutatakse objekti tehnilist poolt, “elektronide” pool, (elekter+soojus)

Elektriturg – kui rõhutatakse energiasüsteemi majanduslikku poolt, “kroonide” osa

Temaatika on lai, Eestis aktuaalne lähematel aastatel

ELEKTRITURU OMAPÄRA

Tootmise ja tarbimise tasakaal igal hetkel Elektrienergia ulatusliku salvestamise mittevõimalikkus Elektrienergia laiaulatuslik kasutamine, julgeolek Elektritootmise laiendamise kapitalimahukus Tootmisseadmete pikaealisus Elektritarbimise pidev kasv Tarbimise muutlikkus Suurenevad nõudmised varustuskindlusele Suurenevad nõudmised keskkonnakaitsele Elektri kõrge hinnatundlikkus, tugev konkurents

ENERGIASÜSTEEM

Kütused (kaevandused) Tootmine (elektrijaamad) Ülekandevõrk - Põhivõrk Energiasüsteemi juhtimiskeskus Jaotusvõrgud, Eestis 3 suuremat +37 väiksemat Müük Import – eksport - transiit Vertikaalne integratsioon – monopol

HINNA KUJUNEMINE SULETUD TURUL

Hind = kulud, kulupõhine hinnakujundus Regulaator kontrollib kulusid, investeeringuid Reguleeritakse hinda või kasumit või põhivara Ettevõtte eesmärk: vähendada kulusid, suurendada

põhivara Hind on stabiilne, esinevad keerukad tariifisüsteemid Hinna aeglane kinnitamine regulaatori juures Rahulolematus ühiskonnas:

“paha monopol”, “kõrged hinnad”

ELEKTRITURU AVAMISE EESMÄRGID Ühiskonna kasu saamise suurendamine st

tarbijate ja tootjate summaarse kasu suurendamine

Majandusliku efektiivsuse suurenemine tootjatel Elektri hindade tõusu piiramine, eelkõige

reservtootmisvõimsuste vähenemise kaudu Tarbijatele valikuvõimaluste andmine tootja

valikuks

TAUSTAKS

Reguleerimata monopoolne firma Reguleeritud monopoolne firma Deregulatsioon – konkureerivad firmad Dereguleerimise edusammud mõnedes

majandusharudes maailmas Info- ja sidetehnoloogia areng Turumajanduse prevaleerimine, turu usk

PÕHIIDEE

Elekter + elektri transport + müük Tootmine + edastamine elektrivõrgus + müük Kaup + võrguteenus

Tootmine, müük – konkurents Edastamine – loomulik monopol (madalaim hind ÜHE

ettevõtte puhul)

Kaasnevad organisatsioonide küsimused: ettevõtete lahutamine – restruktureerimine (põhivõrk Eestis), omandiküsimused, ettevõtte suuruse küsimused

ELEKTRITURU TÜÜBID

Ühe ostjaga turg

Kahepoolsed tehingud Elektribörs erinevate ennetusaegadega Bilansiturg

Suletud elektriturg Poolavatud (näiteks 35%) elektriturg Avatud elektriturg

OSALEJAD ELEKTRITURUL

Tarbijad: suured tarbijad, kodutarbijad Tootjad: erinevad elektrijaamad, ka eelistootjad Ülekandevõrk: hulgiturg, turuplats Jaotusvõrk: jaeturg, turuplats lõpptarbijale Süsteemioperaator: energiasüsteemi püsimine Turuoperaator, börsi korraldaja Elektri müüjad ja vahendajad, bilansihaldurid

AVATUD ELEKTRITURU TUNNUSED

Tarbija VÕIB (PEAB) valida tootjat Uutele tootjatele on tagatud pääs elektrivõrku Reguleeritakse võrguteenust

Järk-järguline avamine, näiteks: Suurtarbijatele 40 GWh/a Tarbijatele 2 GWh (kui Tm=4000 h, siis 500 kW) Äritarbijatele avatud turg

AVATUD TURU TINGIMUSED

Aus konkurents (tootjad) Võrdsed tingimused (müüjad) Tarbijad (vaba valik, müüja vahetus ei tohi

tingida lisakulutusi)

SEADLUSANDLUS

Ei saa toimuda ilma adekvaatse normistikuta Euroopa direktiivid Eesti Elektrituru seadus Võrgukoodeks Rakendusmäärused

Eestis Euroopa pikim üleminekuperiood turule (2013), Lätis 2007

HIND BÖRSIL

Hind kujuneb vastavalt pakkumise (tootmise) ja nõudluse (tarbimise) tasakaalule

Mõtlemisviisi muutus – suurim probleem

HIND KUJUNEB TOOTMISE JA PAKKUMISE TASAKAALUST Tootmine:

Erinevate elektrijaamade muutuvkulud

Kütuste hinnad CO2 hind Keskkonna maksud Veeressursside kogus

Tarbimine:

Tarbimise kasv Tarbimise perioodilisus

(päeva, nädala, aasta) Temperatuur Tarbimise juhtimine

LIHTNE NÄIDE

Elektrijaam 1: võimsus 300 MW, muutuvkulu 30 €/MWh Elektrijaam 2: võimsus 200 MW, muutuvkulu 40 €/MWh Elektrijaam 3: võimsus 100 MW, muutuvkulu 50 €/MWh

Kui koormus 400 MW, siis turu hind on 40 €/MWh EJ 1: 300 MW EJ 2: 100 MW EJ 3: 0 MW

Kui koormus 550 MW, siis turu hind on … €/MWh EJ 1: 300 MW EJ 2: 200 MW EJ 3: 50 MW

Turu hinna määrab ära marginaalne tootja (NB) igal tunnil Ka teised jaamad müüvad turu hinnaga

TURU HINNA ISELOOMUSTUS

Üldarvamus: hinna määrab turg (konkurents), seega hind on parim, õiglane, aus

Tegelikult hind ei pruugi kuludele vastata Hind muutub palju, väga suur hajuvus Riskid on suured Turul püütakse kasumit maksimeerida ning

riske juhtida Turu hinnas võib olla subjektiivsust, usku,

lootusi, spekulatsioone

ELEKTRITURUD

Aastatel 1990-2000 elektriturgude avamine Elektriturud igal pool maailmas Inglismaa (UKPX / IPE) Holland (APX) Saksa (EEX) … Lähiturg Nord Pool, parim turg paljude

ekspertide arvates, www.nordpool.com

Allikas: Nord Pool

Nord Pool turutooted

Allikas: Nord Pool

Elektritootmine Nord Poolis 2004

Soome veeressurss

Soome energiasüsteem 04.11.08

Eesti eksport Soome, nov 2008

Tunnihinnad, nov 2008

Päevahinnad, okt-nov 2008

Nord Pooli aasta keskmine hind

Aastate 2000-2008 keskmine elektri hind, €/MWh

12,75

23,1526,91

36,69

28,92 29,33

48,59

27,93

44,23

0

10

20

30

40

50

60

1 2 3 4 5 6 7 8 9

aasta

€/M

Wh

Numbreid

NordPooli tunnihinna kõikumine 2005-08 : 0,5 s/kWh-18 kr/kWh

2007/08 ma müüs EE NordPooli börsile 832 GWh, kahepoolsete lepingutega 667 GWh, kokku keskmise hinnaga 45 €/MWh (börsil 31 €/MWh )

EE eksport Soome kasvas sel aastal 39% Turu laienemine Lätti, praegu EE müüb umbes 5 % Läti

tarbimisest Turu laienemine: Leedu, 1 klient, väga raskelt Erinev seadusandlus Balti riikides

Allikas: www.energiamarkkinavirasto.fi

ELEKTRIHINDADE MUUTUSED SOOMES

75

80

85

90

95

100

105

110

115

120

125

130

135

140

145

150

1/1

997

4/1

997

7/1

997

10/1

997

1/1

998

4/1

998

7/1

998

10/1

998

1/1

999

4/1

999

7/1

999

10/1

999

1/2

000

4/2

000

7/2

000

10/2

000

1/2

001

4/2

001

7/2

001

10/2

001

1/2

002

4/2

002

7/2

002

10/2

002

1/2

003

4/2

003

7/2

003

10/2

003

1/2

004

4/2

004

7/2

004

10/2

004

1/2

005

4/2

005

7/2

005

10/2

005

1/2

006

4/2

006

7/2

006

100 = vuoden 1997 alun hintataso

KotitaloudetKotitaloudet

Keskisuuri teollisuusKeskisuuri teollisuus

Elektri hind Eestis

Tootmine ja müük: 46 s/kWh, 31 €/MWh Edastamine: 40 s/kWh, 26 €/MWh Taastuvenergia toetus: 12 s/kWh (km-ta) Elektriaktsiis: 7 s/kWh (km-ta)

Keskmine kaalutud hind Erinevatel pingetel erinev hind Kodutarbija tariifid, madalpingel

Kodumajapidamise hinnad 1.1.2005

0 5 10 15 20 25

DenmarkItaly

NetherlandsGermany

NorwayBelgium

LuxembourgIrelandAustria

SwedenPortugalSlovakia

FranceGreat Britain

SpainCyprus

HungaryFinland

SloveniaCzech Republic

LatviaPoland

LithuaniaGreeceEstoniaMalta*

Without taxTax

Balti elektriturg

Balti riigid+Venemaa+Valgevene+Soome Sidemed Balti riikide ja Loode-Venemaa vahel

tugevad Eesti Soome ühendus Estlink-1 350 MW, Tulemas Estlink-2 650 MW Elektriliselt oleme koos Venemaaga, Eesti

talitlust mõjutab ka Vene transiit

Elektriühendused turupiirkondade vahel Elektrihindade ühtlustumine Kui on tugevad sidemed, siis hind ühesugune, näiteks

Soome – Rootsi üle 90% ajast Madalamas hinnapiirkonnas hind tõuseb, kõrgemas

langeb Nn pudelikaelad elektrisüsteemide vahel Intensiivne ühenduste kavandamine ja ehitamine NordPoolis üldse 8 turu piirkonda, Soomes üks piirkond

Allikas: Põhivõrk

Eesti ühendused

Allikas: Põhivõrk

Elektriühenduste piirangud

Kommertstarned ja füüsilised vood ei kattu, “elektronid ei lähe otse, vaid kergemat teed pidi”

Elektriühenduste reserveerimine reserviks, näiteks paljude tuulikute puhul

Eesti puhul mõjutab Venemaa transiit Narva –Läti ühendusi

Süsteemioperaatori oluline roll, varustuskindlus süsteemis prioriteetne

Allikas: Põhivõrk

Turu täielik avamine 2013 1.jaanuaril

Eesti turu tegelik osaline avamine 35 % ulatuses 01.04.09, palju kogemusi

Nord Pooli Balti regioon, avatakse 2010 Mis juhtub hindadega??? Hinnad:

Huvitab eelkõige Nord Pooli Balti regiooni börsi hind (ELSPOT), tipuajal ja keskmine

Edastamise hindu reguleeritakse edasi Keskmine kaalutud hind Kodutarbija hind, on edaspidigi fikseeritud tariif

Mida kaldume teadma? Eeldused (1)

Vastu on võetud elektrimajanduse arengukavad Tarbimine kasvab, tipukoormus kasvab Eestis ei ole tootmisvõimsusi tipuajal üle, vt

“Aruanne Eesti elektrisüsteemi tootmis-seadmete piisavusest” OÜ Põhivõrk

NB: tuulikute võimsus ei lähe arvesse Valmis on Estlink 2, 650 MW ? Ei ole valmis ühendused Leedu (Läti) – Rootsi

ja Leedu - Poola

Mida teame? Eeldused (2)

Lätis on võimsuste puudujääk Leedus on tuumajaam suletud, energiat puudu Kokkuvõttes: võimsusi ei ole üle, tipu ajal

marginaaljaamaks (määrab hinna) on Leedu gaasil töötav elektrijaam

Olulisemaks muutub tarbimise juhtimine Oleme targemad, oleme valmistanud ette

spetsialiste (energiakaubandus TTÜ-s) Enamik tootjaid on subsideeritud !!!

Mida ei tea?

Poliitilisi otsuseid, st seaduste muudatusi Majanduse taastumist Euro tulekut, kas riik on hinnad külmutanud? CO2 hinda, ka kvootide müümise korraldust? Kütuste (gaasi) hinda? Vene elektri mõju? Vene riigi arenguid? Keskkonnamaksusid, -tasusid? NordPooli turu keskmist hinda börsil? … …

Kuidas hind muutub?

Hinnad tõusevad kindlalt Väga ligikaudsed hinnangud!!! Keskmine börsihind võiks olla 50 €/MWh Keskmine hind võiks olla umbes 75 €/MWh Kodutarbija keskmine hind võiks olla umbes 110 €/MWh Aga:

Kodutarbija võib valida uue müüja Võib minna ise turule ostma Võib hakata ise elektrit tootma

Mõjud ühiskonnale

Energiamahukad tootmised lahkuvad Energiamahukaid investeeringuid ei tehta Elekter on paljude meelest Eestis põhiline kulude

allikas, ka teiste toodete hindade tõuse on kõige kergem elektri hindade tõusuga põhjendada

Inflatsioon kasvab Avalik arvamus ei pruugi olukorrast aru saada, ühelt

poolt tekib turg, likvideerime monopoli, hinnad on turupõhised ja teiselt poolt hinnad tõusevad

Mõjud jätkuvad

Muutused elektri hindade osas ei vasta ootustele

Peaks siis süüdlase leidma? Võimalikud süüdistused turuosalistele, turu

ebatäielikkus, turu väiksus Oluline on informeeritus ja meedia reageeringud