Upload
others
View
1
Download
0
Embed Size (px)
Citation preview
AS ESFIL TEHNO lähteolukorra aruanne
2016
2
Sisukord
1. SISSEJUHATUS ................................................................................. 3
2. KÄITISE TEGEVUSKOHA AJALUGU .................................................. 3
3. KESKKONNATINGIMUSED TEGEVUSKOHAS ...................................... 3
4. MAASTIK JA LOODUSKAITSELISED OBJEKTID ................................... 7
5. AS ESFIL TEHNO KASUTATAVAD, TOODETAVAD JA KESKKONDA
SUUNATAVAD OHTLIKUD AINED ......................................................... 10
6. OHTLIKE AINETE PINNASE JA PÕHJAVEE SAASTAMISE VÕIME MÄÄRAMINE
11
7. OHTLIKE AINETE PINNASE JA PÕHJAVEE SAASTAMISE TEGELIKU
VÕIMALUSE KINDLAKSTEGEMINE ...................................................... 12
8. TEGEVUSKOHA KONTSEPTUAALNE MUDEL .................................... 13
9. LISAANDMETE KOGUMINE .......................................................... 14
10.LÄHTEOLUKORRA ARUANNE .......................................................... 15
10.1 PINNASE LÄHTEOLUKORD. VÕRDLUS LÄHTEOLUKORRAGA KÄITISE
TEGEVUSE LÕPETAMISEL .................................................................. 15
10.2 PÕHJAVEE LÄHTEOLUKORD. VÕRDLUS LÄHTEOLUKORRAGA KÄITISE
TEGEVUSE LÕPETAMISEL .................................................................. 16
KASUTATUD KIRJANDUS .................................................................... 16
3
1. Sissejuhatus
Vastavalt tööstusheite direktiivile (2010/75/EL) ja tööstusheite seadusele peavad
keskkonnakompleksloa kohuslased käitised, mille tegevus on seotud ohtlike ainete kasutamise,
tootmise või keskkonda viimisega (ohtlik aine – kõik ained, mis on ohtlikuks klassifitseeritud vastavalt
EL reeglitele), koostama lähteolukorra aruande. See on käitaja poolt koostatud dokument, milles
esitatakse andmed pinnase ja põhjavee asjakohaste ohtlike ainetega saastatuse kohta käitise
tegevuskohas, et kvantitatiivselt võrrelda aruande koostamise ajal olnud olukorda olukorraga tegevuse
täielikul lõpetamisel.
25.10.2013 avalikustas Keskkonnaamet lähteseisundi aruande koostamise juhendi eelnõu (versioon 1.0
20.09.2013), mille alusel koosneb lähteolukorra aruande koostamise vajaduse kindlakstegemine ning
vajaliku teabe kogumine kokku 8 etapist, kusjuures etappides 1-5 tuleb eelistada olemasolevat
informatsiooni. Juhendist lähtuvalt on koostatud ka käesolev aruanne.
2. Käitise tegevuskoha ajalugu
AS Esfil Tehno territoorium asub Sillamäe kinnistul Tööstuse 6. Kogu territooriumi pindala on 42167
ruutmeetri.
Praegune AS Esfil Tehno on välja kujunenud 1964 aastal töösse antud filtermaterjale tootmise tsehhi
baasil, mida on järk-järgult moderniseeritud ja tehnoloogiliselt täiustatud. Seoses karmistuvate
keskkonnanõuete ja majanduslike vajadustega võttis AS Esfil Tehno 2015a. kasutusele lahustite
taaskasutussüsteemi, mis suunab lahusti tagasi protsessi ja vähendab keskonna säästamist kuni 95%
võrra.
AS Esfil Tehno põhitegevusaladeks on filtermaterjalide tootmine ja müük (EMTAK 13961).
3. Keskkonnatingimused tegevuskohas
Lähtuvalt lähteseisundi aruande koostamise juhendist peab võimaldama selles peatükis esitatud teave
määrata, kuhu võivad käitises kasutatavad asjakohased ohtlikud ained keskkonnas kanduda ja kust
neid otsida. Määratakse võimaliku riski all olevad keskkonnakomponendid ja saaste vastuvõtjad.
Tuleb kindlaks teha, kas ümbruskonnas teostatakse tegevusi, mis põhjustavad sarnaste ohtlike ainete
heidet ning kas ümbruskonnast tulenev heide võib migreeruda käitise tegevuskohale. Kirjeldatakse
topograafiat, geoloogiat, põhjavee voolusuunda, potentsiaalseid saaste leviku teid (näiteks dreene,
rentsleid ja teeninduskanaleid) ja muid keskkonnaspekte, näiteks elustik, liigid, kaitse all olevad alad,
samuti maakasutust.
AS Esfil Tehno asub Sillamäe linna üldplaneeringuga (http://www.sillamaelv.ee) määratletud
tööstusrajoonis AS Sillamäe Sadam tööstusterritooriumil Sillamäe linna lääneservas Tallinn-Narva
maanteest ligikaudu 200 m kaugusel põhja suunas ja Sõtke veehoidlast lääne-loode suunas. AS Esfil
Tehno asendiplaan teiste samas piirkonnas olevate ettevõtete suhtes on toodud joonisel 1. AS Esfil
Tehno territoorium on ümbritsetud tootmismaadega.
AS Esfil Tehno hoonete ja saasteallikate asendiplaanid (katastri nr 73501:001:0145) on toodud
joonisel 2. Saasteallikate asukoht on antud x-y koordinaadistikus, mille y-telg ühtib põhjasuunaga.
4
Sillamäe linna tööstusrajoon on eraldatud linna elamurajoonist Sõtke jõega (veehoidlaga). Nimetatud
elurajoonid asuvad Tallinn–Narva mnt ja Soome lahe vahelisel alal ning jäävad AS Esfil Tehno
tootmisterritooriumist itta. Linn on heakorrastatud ja haljastatud, seal on park, kasesalu, supelrand.
Lähimad elumajad asuvad AS Esfil Tehno tootmisterritooriumist ~950 m kaugusel (Sõtke t, Kesk t,
Tškalovi t). Sillamäe haigla kompleksini (Tallinn–Narva maanteest lõunasse) on ~850 m. Maa-ala AS
Esfil Tehno territooriumist kuni Tallinn–Narva maanteeni ja Tolstoi tänavani on määratletud kui
Sillamäe tööstusrajoon: saasteallikatest kuni tööstusrajooni piirini idasuunal (elamurajoonide suunal)
on ~600 m.
5
Joonis 1. AS Esfil Tehno asend
s
6
Joonis 2. AS Esfil Tehno territoorium ja saasteallikate asukoht
7
4. Maastik ja looduskaitselised objektid
Maastik
Sillamäe linn asub mereäärsel ordoviitsiumi platol. Looduslik maastik on lauge lainjas tasandik, kus
absoluutne kõrgus maapinnast on 21,5 …70,1 m. Enamus tasandikust on kaetud metsaga, osaliselt on
maapinna reljeefi madalamad paigad soostunud. Tasandiku põhjosas on paeklint ja astanguline
merekallas, kõrguste vahe küünib 3,0 kuni 9,0 meetrini.
Seoses viimaste aastate arengutega tööstuspiirkonnas on muutunud selle üldime. Enim on muutunud mere
äärest avanevat vaadet tööstus ja sadama alale radioaktiivsete jäätmete hoidla saneerimine. Üldises
linnapildis ei ole muudatused tootmisalal märgatavad.
AS Esfil Tehno paikneb Sillamäe tööstuspiirkonnas, mille üldpindala on 560 ha ja kus paiknevad kõik
Sillamäe linna suuremad ettevõtted- AS Silmet Grupp, AS Ökosil, AS Polyform, AS Sillamäe SEJ, AS
Ecometal, AS Sillamäe Sadam jt
Looduskaitseobjektid
AS Esfil Tehno asub Sillamäe sadama tööstuspiirkonnas, kus puuduvad looduslikud kooslused sh
kaitsealused taime, looma ja linnuliigid. Lähimad kaitsealuste liikide elupaigad paiknevad ca 2,5 km
kaugusel lõunas, seal kasvavad III kaitsekategooria taimed harilik sügislill (Colchicum autumnale),
laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine), sooneiuvaip (Epipactis balustris).
Lähimaks Natura 2000 alaks ja kaitsealaks on Päite loodusala /maastikukaitseala
(EE0070123/KLO1000206), mille lähim punkt jääb tehase asukohast u 1 km kaugusele loodesse. Kaitse
eemsärgiks on elupaigatüüpide –rusukallete ja jäärakutega metsade (9180) ja lubjakivipaljandite (8210)
kaitse.
Udria loodusala/maastikukaitseala (EE0070110/KLO1000583) jääb 5 km ida poole. Kaitstavateks
elupaigatüüpideks on: esmased rannavallid (1210), merele avatud pankrannad (2180), lunjarikkal mullal
kuivad niidud (6210), lubjakivipaljandid (8210), vanad laialehised metsad (9020), rusukallete ja jäärakute
metsad (9180). Lisaks leidub alal III kategooris kaitsealust taimeliiki-mets-kuukressi (Lunaria rediviva).
Ligikudu 3 km kaugusel kagus asub Langevoja juga (KLO1000513). Langevoja joa kaitseala asub Ida-
Virumaal Sillamäe linna edelaosas ja Vaivara vallas. Paepõhjaline org ja joastik on kaitse alla võetud
1959.a-l Langevoja lõikub Sõtke klindioru äärsesse paeplatoosse 10 meetri laiuse ja 2 meetri sügavuse
kanjoniga. Joastikul on kaks aastangut: 1,5 ja 4 meetrit.
AS Esfil Tehno kinnistul ega selle vahetus läheduses ei paikne EELISe andmebaasi ja Maa-ameti
kaardirakenduse andmetel ühtegi kaitstavat objekti. Samuti ei ole vahetus läheduses vääriselupaiku ega
rohevõrgustiku alasid.
8
Muinsus- ja miljööväärtused, pärandkultuur
Kultuurimälestiste riikliku registri ja Maa-ameti andmetel ei asu AS Esfil Tehno kinnistul ega
lähipiirkonnas kultuurimälestisi. Lähim muinsuskaitse objekt on Lohukivi (arheoloogiamälestis, registri
number 9158), mis asub Päite külas ja jääb tööstuse piiridest u 1,5 km kaugusel edelasse. Lähimaks
pärandkultuuri objektiks on Päite koolimaja, mis jääb u 2 km kaugusele edelasse.
Geoloogia
Sillamäe piirkonna geoloogilises läbilõikes lasub kristalne aluskord 140-240 m sügavusel ning selle
moodustab valdavalt pürokseengneiss1.
Aluskorra murenemiskoorikul 150-144 m sügavusel lasuvad Vendi kompleksi Ediacara ladestu Kotlini
kihistu savid. Savidel lasub ca 27 m paksune peene- ja keskmiseteraliste Ediacara ladestu Voronka kihistu
liivakivide kompleks. Seejärel on Alam-Kambriumi ladestu Lontova kihistu savid, mille paksus on
piirkonnas ca 80 m. Nendel savidel lasub omakorda Alam-Kambriumi ladestu Tiskre kihistu liivsavi,
paksusega 15-20 m. Alam-Ordoviitsiumi ladestiku glaukoniitliivakivid lasuvad ca 25-18 m sügavusel ja
liivakividel lasuvad setted on valdavalt karbonaatsed. Alam-Ordoviitsiumi ja Kesk-Ordoviitsiumi
lubjakivi lubjakivid ulatuvad maapinnast 2 m-ni. Lubjakivi katab valdavalt õhuke pinnakate.
Pinnakatte paksus on Sillamäe linna lääne- ja idaosas väga õhuke, jäädes valdavalt alla 2 m, Sõtke oja
ümbruses ulatub jääjärveliste setete kihi paksus valdavalt 10-15 m-ni, olles oru nõlvadel ka üle 20 m.
Linna põhjaosas, endise Sillamäe ohtlike jäätmete hoidala alal, ulatub saneerimistööde järgne
tehnoloogiliste setete kiht isegi üle 30 m..
AS Esfil Tehno käitise territooriumil on pinnakate ca 2-5 m. Pinnakatteks Võrtsjärve alamkihistu
jääjärvelised setted, milleks on peenliiv - purdsete valdava terasuurusega 0,063...0,5 mm, milles võib
peenemat ja/või jämedamat fraktsiooni leiduda <50 % sette mahust.
Põhjavesi
Sillamäe linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas [4] toodud teabe järgi kujutab piirkond
hüdroloogilisest aspektist ja põhjaveevarude hindamise seisukohalt keerulist hüdraulilist süsteemi, milles
survevabad veekihid vahelduvad survelistega. Piirkonnas eristatakse järgmisi põhjavee-kihte:
Ordoviitsiumi veekompleks;
Ordoviitsium-Kambriumi veekompleks;
Kambrium-Vendi veekompleks, mis omakorda jaguneb:
o Voronka veekiht,
o Gdovi veekiht,
Kristalse aluspõhja põhjavesi.
Ordoviitsiumi veekompleks on esindatud Lasnamäe-Kunda veekihtidega, mida katavad Aseri ja Kunda
lademete lubjakivid ja dolomiidistunud lubjakivid. Veekompleksi paksus on 4-16 m. Alumiseks
veepidemeks põhjaveekompleksile on Latorpi ja Volhovi lademete savikad lubjakivid ja
glaukoniitliivakivid, samuti Pakerordi lademe diktüoneemaargilliit. Ordoviitsiumi veekompleksi
filtratsioonimoodul on madal – kuni 1 m/d. Vesi on mage, üldmineralisatsiooniga kuni 400 mg/l.
1 Eesti geoloogiline baaskaart. Sillamäe 6533 seletuskiri. Eesti Geoloogiakeskis. 2009
9
Veekompleks on hüdraulilises seoses Sõtke jõega. Praktilist tähtsus veeallikana nimetatud kompleks
piirkonnas ei oma.
Ordoviitsium-Kambriumi veekompleks koosneb nõrgalt tsementeerunud peeneteralistest Alam-
Ordoviitsiumi Pakerordi lademe ja Alam-Kambriumi Tiskre kihistu liivakividest. Kompleksi keskmine
paksus on 20 m. Vett-pidavaks lasumiks on Alam-Ordoviitsiumi savikad lubjakivid ja diktüoneema-
argilliit, lamamiks vettpidavad Lükati ja Lontova paksud savikihid.
Veekompleksi deebitid on väikesed – 0,2-0,3 l/s (0,7-0,8 m3/h) 5-10 m alanduse juures,
filtratsioonimoodul 0,3 m/d. Veekompleksi madala deebiti tõttu teda ühisveevarutuses ei kasutata.
Veekompleksi toitumine toimub ülemiste kihtide kaudu, peamiselt kihtide väljasidumise kaudu ja Sõtke
jõe oru baasil.
Kambrium-Vendi veekompleks koosneb Voronka ja Gdovi veekihtidest. Voronka veekiht koosneb kahest
kihistikust: Sirgala ja Kannuka kihistikest, mis erinevad omavahel granulomeetriliselt koostiselt oluliselt.
Sirgala kihistik koosneb õhukesekihilistest savikatest aleuroliitidest, põhiosa moodustab Kannuka kihistik
kvartsliivakivist. Veekihi paksus on vahemikus 20-28 m, keskmiselt 26 m. Veekiht kiildub välja mere
põhjas ligikaudu 12-14 km kaugusel rannikust. Ülemiseks veepidemeks veekompleksile on Lontova-
Lõkati savid, mille paksus küündib kuni 80 meetrini. Tegemist on looduslikult hästi kaitstud veekihiga.
Voronka veekihi alumiseks veepidemeks on Kotlini kihistu savid, paksusega 35-40 m.
Põhjavee loomulik liikumine on põhjasuunaline, 52-aastase tarbimisperioodi tulemusena täheldati veekihi
puhul ulatuslikku depressioonilehtrit, mille tsentris oli veetase aastatega langenud 32 m. Sillamäe linna
piires jääb veekihi staatiline veetase absoluutkõrgustelt vahemikku -29 … -32 m. Voronka veekiht on
Sillamäe ja ümbruse põhiliseks ühisveevarustuse veeallikaks. Veekihi üldmineralisatsioon on ligikaudu
600 mg/l.
Gdovi veekiht on esindatud peeneteraliste liivakividega, mis Sillamäe piirkonnas on savikamad ülejäänud
Eestist. Veekihiti katab pealt eelnimetatud Kotlini savidest koosnev veepide, veekihi lamamiks on
kristalse aluskorra murenemiskoorik. Veekihi paksus on vahemikus 35-40 m, tegemist on survelise veega.
Veekvaliteedilt on Gdovi veekiht oluliselt halvem lasuvast Voronka veekihist – üldmineralisatsioon
küündib 900 mg/l, kloriidide sisaldus on ülenormatiivne – kuni 450 mg/l. [4]
Keskkonnaministri 06.04.2006 käskkirjaga nr 409 “Ida-Viru maakonna põhjaveevarude kinnitamine” on
Sillamäe linna teeninduspiirkonnale kinnitatud põhjaveevarud aastani 2020 kokku 7000 m3/d, mis
jagunevad järgmiselt:
6500 m3/d Voronka veekihist (V2vr);
500 m3/d Gdovi veekihist (V2gd).
Tegelik veevõtt puurkaevudest moodustab vaid ca 2600 m3/d, mis on väiksem kasutatavate puurkaevude
kogutootlikkusest,
Piirkonna põhjavee liikumise suund on kõrgematelt toitealadelt radiaalselt väljeala suunas, st Soome lahe
suunas.
Pinnase ja põhjavee jääkreostus
AS Esfil Tehno territooriumil pinnase ja põhjavee jääkreostus puudub.
10
Pinnase jääkreostus naaberaladel
Kõrvalasuvate objektide tõttu (radioaktiivsete jäätmehoidla ja tuhahoidla) reostunud nii pinnas kui ka
põhjavesinaaberaladel Käesoleval ajal on pinnase reostus Sillamäe tööstusrajoonis kontrolli all, mis ot
tagatud ASi Ökosil poolt korraldavate tegevustega (jäätmehooldus, tuhahoidla haldamine, suletud ja
saneeritud radioaktiivsete jäätmete hoidla seisundi jälgimine jne).
Varasemal perioodil enne 1991.a ja ajavahemikul 1991-1998.a oli pinnase (samuti merevee) reostuse oht
olulisem, kui Sillamäe jäätmehoidlat ekspluateeriti avatud reziimis ja viimane oli väliskeskkonnast
täielikult isoleerimata.
Alates 1999.a on keskkonnatehnoloogia ja jäätmekäitlusega tegelev käitis AS Ökosil realiseerunud olulisi
leevendusmeetmeid Sillamäe tööstuspiirkonna keeruliste jääkreostuse probleemide lahendamiseks. Neist
olulisem on kogu jäätmehoidla konserveerimis ja saneerimisprojekti elluviimine.
5. AS Esfil Tehno kasutatavad, toodetavad ja keskkonda suunatavad
ohtlikud ained
Välisõhku suunatavateks saasteaineteks on tootmises kasutatavate lahustite, s.o lenduvate orgaaniliste
ühendite (LOÜ) aurud – dikloroetaan, atsetoon, etanool või diisopropüülalkohol, dimetüülformamiid või
dimetüülatsetamiid. Põhilised lahustite omadused ja piirväärtused nende sisalduse kohta välisõhus ning
tööruumide õhus on toodud tabelis 1.
Katlamaja suitsugaasiga satuvad maagaasi põletamiselt välisõhku lämmastikoksiidid, süsinikoksiid, LOÜ
ja süsinikdioksiid.
Tabel 1.
Nimetus (lahusti,
LOÜ)
Valem CAS Mol kaal, g/mool
Süsiniku sisaldus C, %
Tööruumide piirnorm
Välisõhu saastatuse taseme piirväärtus, SPV, μg/m3 [4]
Tihedus, kg/l
mg/m3 ppm SPV1 SPV24
Dikloroetaan ClCH2CH2Cl 107-06-02
99 24,2 4 1 3000 1000 1,253
Atsetoon CH3COCH3 67-64-1
58 62,1 1210 500 350 350 ~0,79
Etüülpiiritus
(etanool) C2H5OH 64-
17-5 46 52,2 5000 5000 ~0,79
Isopropüülpiiritus C3H7OH 67-63-0
60 60 350 150 500 500 ~0,79
Dimetüülformamiid HCON(CH3)2 68-12-12
73 49,3 30 10 30 10 1,156 l
N,Ndimetüülatsetamiid C4H9NO 127-19-5
87 55,2 36 10 200* 3600**
0,948
**10% töökeskkonna piirnormist [15], vastavalt Välisõhu kaitse seaduse [2] §45 lg 2.
11
6. Ohtlike ainete pinnase ja põhjavee saastamise võime määramine
Lähteolukorra aruande koostamise juhendi järgi määratakse saastamise võimet ainete füüsikalis-keemiliste
omaduste toksilisuse, liikuvuse, püsivuse ja biolagundatavuse ning teiste karakteristikute kaudu. Kui
ainete rühmal on sarnased omadused, siis võib otsuse teostada terve rühma kohta, kuid eeldusel et
rühmitamine on õigustatud.
Esmalt hinnatakse, kas ptk 1 loetletud ainete hulgas on järgmiste õigusaktidega veekeskkonnale ohtlikuks
määratud aineid:
1. Veekeskkonnale ohtlike ainete ja ainerühmade nimistud 1 ja 2 ning prioriteetsete ainete,
prioriteetsete ohtlike ainete ja nende ainete rühmade nimekirjad (kehtestatud keskkonnaministri
21.07.2010 määrusega nr 32, avaldatud RT I 2010, 51, 318);
2. Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases (kehtestatud keskkonna-ministri 11.08.2010
määrusega nr 38, avaldatud RT I 2010, 57, 373);
3. Ohtlike ainete põhjavee kvaliteedi piirväärtused (kehtestatud keskkonna-ministri 11.08.2010
määrusega nr 39, avaldatud RT I 2010, 57, 374).
Veekeskonnale ohtlike ainete prioriteetsete ohtlike ainete hulka kuuluvab 1,2-dikloroetaan.
Ülejäänud tabelis 1 loetletud ainete potentsiaali pinnase või põhjavee reostuse tekitamiseks on
kokkuvõtvalt analüüsitud Tabelis 2.
Tabel 2. Prioritiseerimata ohtlike ainete ning pinnase ja põhjavee saastamise võime hinnang
Aine Omadused ja käitumine keskkonnas Reostus-
võime?
Atsetoon Kergesti auruv. Vees lahustav. Ei, kuna tegemist on väikse mahutidega,
mis kasutatakse hoone
sees
Etüülpiiritus
Kergesti auruv. Vees lahustav. Ei, kuna tegemist
on väikse mahutidega,
mis kasutatakse hoone sees
Isopropüülpiiritus
Kergesti auruv. Vees lahustav. Ei, kuna tegemist
on väikse mahutidega,
mis kasutatakse hoone sees
Dimetüülformamiid
Aeglaselt auruv. Vees lahustav. Ei, kuna tegemist
on väikse mahutidega, mis kasutatakse hoone
sees N,Ndimetüülatsetamiid
Aeglaselt auruv. Vees lahustav. Ei, kuna tegemist
on väikse mahutidega, mis kasutatakse hoone
sees
12
7. Ohtlike ainete pinnase ja põhjavee saastamise tegeliku võimaluse
kindlakstegemine
Tabelis 1 loetletud materjalides on põhjavee saastamise potentsiaal olemas ainult avarii korral ja seda
ainult vahetul sattumisel põhjavette.
AS-il Esfil Tehno on olemas mahutipark, kus asub 2 mahutit ja üks rekuperatsiooniseadme
kogumismahuti (vahemahuti) (vt Joonis 2 ja Tabel 3). 1,2-dikloroetaan hoitakse lahtises reagentide
hoidlas kahes lekkekindlates tuletõkestiga mahutis ca 23 m3 (saasteallikas nr 003) ja vahemahutis, mille
mahutavus on 5 m3 (saasteallikas nr 004), mis asub rekuperatsiooniseadme platsil. Vahemahutisse
kogutakse rekuperatsiooni seadmelt protsessi tagastatavad lahustid. Mahutipark ja vahemahuti on
varustatud nõuetekohaselt lekkekindla põhjaga, mahutid asuvad betoonvannis. Mahutite vannialal ja ka
pumpamssõlmes puuduvad dreenid, rentslid, teeniduskanalid jms mille kaudu 1,2-dikoroetaan võiks välja
voolata. Seega ei ole suure koguse lahusti sattumine pinnasele tehniliselt võimalik. 1,2-dikloroetaan
tuuakse kohale autotsisternidega 25 t (vastavalt vajadusele) ja pumbatakse mahutisse. 1,2-dikloroetaan
kasutatakse polümeeride lahustina. 1,2-dikloroetaani etteandmine tehnologiliseprotsesissse toimub
maapealsete torude kaudu. Mahuti kontrollimine toimub Tehnokontrolli Keskuse (Inspecta Estonia OÜ)
poolt iga aastal ning torude lekkekontroll toimub igapäevaselt valveelektriku.
Järeldus: 1,2-dikloroetaani reostuse teke ei ole tõenäoline. Juhul, kui laadimistööde käigus tekivad
väiksemad lekked, saab need kiiresti likvideerida ning pinnase ja põhjavee saastumist ei teki.
Tabel 3.
Mahuti nr 003 004
Asukoha koordinaadid
X:6590309
Y:712366
X:6590223
Y:712188
Ehitamise aeg 2006 2015
Maht, m3 46 3
Hoidmisprodukt 1,2-dikloroetaan 1,2-dikloroetaan
Suletud süsteemis kasutatavad torud on kontrollitud üle ja lekkeid ei olnud tuvastanud nii lähteolukorra
koostamise ajal kui varasematel aastatel ettevõtte tegutsemise ajal. Lähteolukorra koostamise ajala toimus
visuaalne kontroll ettevõtte territooriumi, mahuti asukoha ja torude kulgnemise teede üle peatehnoologi
Pyotr Medvedevi poolt. Kontrolli käigus ei olnud tuvastatud lekkekohti ega pinnakatte muutuseid.
2015 a. oktoobril oli teostatud pinnase proovi võtt mahuti 003 ümbritsevast pinnast, mis näitas, et 1,2
dikloroetaani kogus on minimaalne (vt Pilt 1).
13
Pilt 1.
8. Tegevuskoha kontseptuaalne mudel
Kontseptuaalse tegevuskoha mudel on lähteolukorra aruande koostamise etappides 3-5 saadud teabe
esitlusviis, milles sisalduvad nii olemasolevad saastetasemed kui ka võimalikud tulevased saasteallikad.
Mudelid viivad kokku erinevad teabeosad, et paremini mõista olemasolevaid riske keskkonnale ja
inimeste tervisele. Kui tegevuskoha kontseptuaalses mudelis kasutatakse olemasolevat teavet, siis tuleb
hinnata nende andmete usaldusväärsust, täpsust ja sobivust.
AS Esfil Tehno tavapärasest tootmistegevusest ei teki pinnase ja põhjavee reostamise ohtu ohtlike
ainetega. Ka ei ole teadaolevalt esinenud avariilisi juhtumeid, mis oleksid tekitanud pinnase või põhjavee
reostuse.
Käitise tegevuse lõpetamist silmas pidades võib käitise jagada kaheks (vt Joonis 3):
a) Mahutipargi 003 ala: võimaliku reostuse indikaatoriteks on 1,2-dikloroetaan
b) Rekuperatsiooni mahutipargi 004 ala: võimaliku reostuse indikaatoriteks on 1,2-dikloroetaan
14
Joonis 3. Võimaliku reostuse koht
Mõlemal alal ei esine teadaolevalt pinnasereostust indikaatoriks olevate ainetega. Indikaatorainete
sattumine otse põhjavette ei ole AS Esfil Tehno tegevusest võimalik.
9. Lisaandmete kogumine
Lähteolukorra aruande koostamise juhendis viidatakse, et kui etappides 1-6 on kogutud piisavalt teavet
iseloomustamaks tegevuskohta ning lähteolukorra seisundis on võimalik asjakohaste ohtlike ainetega
pinnase ja põhjavee saastatuse taset kvantitatiivselt määrata, saab siirduda etappi 8, st koostada
lähteolukorra aruanne.
Ptk 1-6 toodud teabest võib järeldada, et täiendavate uuringute vajadust lähteolukorra seisundi
kindlakstegemiseks ei ole. Piirkonnas toimiv põhjavee seirevõrgustik on seotud eelkõige suletud
jäätmehoidla seirega ja käesolevas lähteolukorra aruandes ei ole sellest ülevaate andmine põhjendatud.
Pinnasesaaste osas antakse tavaliselt soovitus teha kogu tööstusterritooriumi ülevaatus võimalike
saasteallikate selgitamiseks (nn keskkonnaauditi 1 faas) ning selle käigus kõikide praegu käigus olevate ja
varasemate potentsiaalselt saastavate tegevust asukohtades pinnaseproovide võtmist, et seejärel vastavalt
reostuse ulatusele kavandada vajadusel meetmeid pinnase puhastamiseks. Kuna reostusjuhtumeid teada ei
15
ole, siis ei ole ka uuringute tegemine põhjendatud (nagunii ei ole võimalik võtta proove nt mahutite
alusest).
See ei vabasta käitajat tegevuse täielikul lõpetamisel tööstusheite seaduse § 58 lg 1-3 toodud kohustusest
hinnata pinnase saastatust ning rakendada vajadusel järelhooldemeetmeid, et välistada olulise ebasoodsa
mõju avaldumine keskkonnal, inimese tervisele, heaolulule, varale või kultuuripärandile. Pinnase seisundit
täpsustatakse mahutipargi ehitus- või lammutustööde käigus – potentsiaalsed saastavad objektid
likvideeritakse, olemasolul reostunud pinnasekiht eemaldatakse ja määratakse saastatuse tase allesjäävas
kihis. Sisuliselt koguneb võrdluseks vajalik andmestik nende tööde käigus.
10.Lähteolukorra aruanne
Lähteolukorra aruande koostamise juhendis viidatakse, et siinkohal tuleb koondada etappides 1-7 kogutud
teave lähteolukorra aruandeks ehk ülevaateks pinnase ja põhjavee saastusest. Aruanne peab kirjeldama
tegevusi, mis käitise sulgemise korral võimaldavad teha kvantitatiivse võrdluse.
Tegevuskohad ja ained, mida arvesse võtta:
Tegevuskoht 1: 003 mahutipark:
- 1,2-dikloroetaan
Tegevuskoht 2: 004 rekuperatsiooni mahuti
- 1,2-dikloroetaan
-
10.1 Pinnase lähteolukord. Võrdlus lähteolukorraga käitise tegevuse
lõpetamisel
Lähteolukorrana käsitletakse, et pinnas on ohtlike ainetega saastumata.
Käitises tuleb dokumenteerida kõik juhtumid, kus on toimunud ohtlike kemikaalide või ohtrlike aineid
sisaldavate lahuste leke väljapoole kaitsmata alasid: lekkinud kemikaal, kogus, lekke likvideerimiseks
rakendatud meetmed ja selleks kulunud aeg lekke toimumise hetkest, pinnasereostuse olemasolu lekke
likvideerimise järgselt, sh laboratoorse analüüsi tulemused, täiendavad meetmed reostuse
likvideerimiseks.
Tööstusheite direktiivi artikkel 16-1 sätestab minimaalseks pinnase korrapärase seire sageduseks kord iga
kümne aasta järel. Neid on AS Esfil Tehno territooriumil otstarbekas teha kohtades, kus on toimunid
reostusjuhtum (teadaolevalt selliseid kohti praegu ei ole).
Pinnaseseire käitise tegevuse lõpetamisel
Kui Tööstuse 6 käitis lõpetab tegevuse, hindab käitaja lähteolukorra aruande koostamise järgselt märgitud
tegevuskohtades saastatust ohtlike ainetega. Mahutipargi lammutamisel tuleb veenduda, et mahuti,
laadimissõlme ning betoovannide alune pinnasekiht ei ole saastunud. Täiendavalt saab teostada 1,2-
dikloroetaani sisalduse mõõtmist – pinnaseproov pannakse tihedalt suletavasse kanni ning saadetakse
laborisse.
16
Kui tuvastatakse pinnase reostus, rakendatakse järelhooldusmeetmeid, mille abil viiakse saasteaine
sisaldus vähemalt alla tööstusmaa piirarvu. Meetmete valikul arvestatakse nende tehnilist teostatavust.
10.2 Põhjavee lähteolukord. Võrdlus lähteolukorraga käitise tegevuse lõpetamisel
Tööstuse 6 käitis ei ole põhjavee reostuse allikaks. Arvestades, et piirkonnas toimub põhjavee seire seoses
teiste ettevõtete tegevusega, ei ole siinkohal põhjavee lähteolukorda asjakohane käsitleda.
Kasutatud kirjandus
1). AS Esfil Tehno saasteallikatest välisõhku suunavate saasteainete lubatud heitkoguste projekt. Töö nr.
186-14-esfil Jõhvi, oktoober
2). Lähteolukorra aruande koostamise juhendmaterjal. Keskkonnaamet, Keskkonnaministeerium, 2013.