arengukava kus on püstitatud eesmärgid ja arengud;ning autode hooldus- ja remonditeenust; müüa praktilise töö käigus toodetud puidu-, metalli-, õmblus-, meedia-, kondiitri-

Lisa 1 KINNITATUD haridus- ja teadusministri ………… a käskkirjaga nr ……… Narva Kutseõppekeskuse arengukava 2016-2020 kooskõlastatud kooli nõukogus 03.12.2015, 25.01.2016

NARVA KUTSEÕPPEKESKUS

ARENGUKAVA

2016 – 2020

Narva 2016

2

SISUKORD

1 NARVA KUTSEÕPPEKESKUSE ÜLDISELOOMUSTUS JA JUHTIMISSTRUKTUUR .......................................... 3

2 SISE- JA VÄLISKESKKONNA ANALÜÜS ..................................................................................................... 4

2.1 PIIRKONNA TASAND ........................................................................................................................................ 4 2.2 KUTSEHARIDUSE TASAND ................................................................................................................................ 6 2.3 ÕPETATAVATE ÕPPEKAVARÜHMADE VASTAVATE MAJANDUSVALDKONDADE TASAND ..................................................... 7 2.4 LÕPPENUD PERIOODI ARENGUKAVA TÄITMISE ANALÜÜS ......................................................................................... 8 2.5 SWOT JA RAHULOLU-UURINGUTE ANALÜÜSIDE TULEMUSED KOOLIS ......................................................................... 9

3 MISSIOON, VISIOON JA ÜLDEESMÄRK ARENGUKAVA PERIOODIKS NING SELLE SAAVUTAMIST MÕÕTVAD TULEMUSMÕÕDIKUD ...................................................................................................................................... 12

4 TEGEVUSVALDKONDADE MÄÄRATLUS, STRATEEGILISED EESMÄRGID .................................................. 12

4.1 ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUS KOOLIS .............................................................................................................. 12 4.2 ÕPPE- JA KASVATUSTÖÖD TOETAVAD TUGITEENUSED.......................................................................................... 13 4.3 ÕPPETÖÖVÄLINE HUVITEGEVUS, ÕPILASOMAVALITSUSE TEGEVUS .......................................................................... 14 4.4 SUHTED AVALIKKUSEGA JA KOOSTÖÖPARTNERITEGA .......................................................................................... 14 4.5 PERSONALIARENDUS .................................................................................................................................... 14 4.6 EESTVEDAMINE JA JUHTIMINE ......................................................................................................................... 15

5 EESMÄRKIDE SAAVUTAMISEKS VAJALIKUD RESSURSID, TEGEVUSTE SEOSED KOOLI EELARVE JA MUUDE RESSURSILISTE VÕIMALUSTEGA (EUROOPA LIIDU TÕUKEFONDID, KOOSTÖÖPROJEKTID JM) ............ 15

6 RISKIDE KIRJELDAMINE JA MAANDAMINE .............................................................................................. 17

6.1 ÕPILASTE ARVU LANGUS................................................................................................................................ 17 6.2 KUTSEKESKHARIDUSÕPPES ÕPPIMA ASUVATE ÕPILASTE EBAPIISAV RIIGIKEELEOSKUS ................................................ 18 6.3 KVALIFIKATSIOONINÕUETELE MITTEVASTAVUS ................................................................................................... 18

7 ARENGUKAVA JUHTIMISKORRALDUS, UUENDAMISE JA TÄIENDAMISE KORD ........................................ 19

8 ARENGUKAVAS PÜSTITATUD EESMÄRKIDE TÄITMISE SEIRAMISE PÕHIMÕTTED .................................... 19

LISA 1 ARENGUKAVA TEGEVUSKAVA PERIOODIKS 2016 – 2019 ............................................................... 20

LISA 2 2010-2014 ARENGUKAVA TÄITMINE ............................................................................................... 30

3

1 NARVA KUTSEÕPPEKESKUSE ÜLDISELOOMUSTUS JA JUHTIMISSTRUKTUUR

Narva Kutseõppekeskus moodustati Vabariigi Valitsuse 28. märtsi 2000. aasta määruse nr. 96 (RT I 2000, 26, 152) “Narva Energeetikute Kooli, Narva Kaubanduskooli, Narva Kergetööstuskooli ja Narva Kutsekeskkooli ümberkorraldamine” alusel 1. oktoobril 2000.a. nelja nimetatud Narva kutseõppeasutuse baasil.

15 aastaga on Narva Kutseõppekeskus arenenud nii Eesti kui välismaiste partnerite poolt kõrgelt hinnatud koostööpartneriks. 2015/2016 õa õpib tasemeõppes 1002 õpilast, täiendusõppes osaleb aastas üle 700 õppuri, koolis töötab 101 töötajat. Narva Kutseõppekeskus on Ida-Virumaa juhtiv kutseõppeasutus, kus saab õppida ligi 30 eriala 12 õppekavarühmast. Õpe toimub eesti ja vene keeles, põhi- ja keskhariduse baasil ning nii kooli- kui ka töökohapõhiselt.

Narva Kutseõppekeskus korraldab tasemeõpet järgmistes õppekavarühmades:

meediatehnoloogiad, kaubandus, äriteenused, info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad, energeetika ja automaatika, mehhaanika ja metallitöötlus, transporditehnika, tekstiili- ja nahatöötlus, toiduainetöötlus, ehitus, logistika, turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus.

Narva Kutseõppekeskus hindab kõrgelt koolivälist tagasisidet. Alates 2011.aastast on kooli 10 õppekavarühma Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuuri Kutsehariduse hindamisnõukogu otsusega akrediteeritud 6 aastaks s.t maksimumtulemusega, mis annab koolile õiguse viia läbi kutseõpet 5.tasemel. Kool on sihikindlalt kutsekeskharidusõppes üle minemas eestikeelsele õppele. Tegevuskava 2015-2020 on kättesaadav kooli veebilehel Narva Kutseõppekeskuse kutsekeskhariduse õppekavadel eesti õppekeelele ülemineku kava

Kool korraldab täiendusõpet õppekavarühmades ja võtmepädevuste alal, kus koolil on olemas õppe läbiviimiseks vajalik õppekeskkond ja vajaliku kvalifikatsiooniga õpetajad.

Õppekasvatustöö toetamiseks ning vara otstarbekaks ja säästlikuks kasutamiseks on koolil õigus osutada karjäärinõustamis-, psühholoogia-, majutus-, toitlustus-, raamatupidamis-, trükikoja-, paljundus, konverentsi-, reisikorralduse-, turismikorralduse-, kommunaal-, ehitus-, transpordi- ja puhastusteenust ning autode hooldus- ja remonditeenust; müüa praktilise töö käigus toodetud puidu-, metalli-, õmblus-, meedia-, kondiitri- ja pagaritooteid.

Kool paikneb kahes piisavalt lähestikku paiknevas õppekompleksis. 2005-2015 on investeeritud üle 12 miljoni euro Euroopa Liidu ja Eesti riigi eelarvevahendeid kooli õppekomplekside renoveerimisse, õppelaborite ja seadmete moderniseerimisse. Kool hooned ja seadmed on hooldatud ja hästi hoitud.

Narva Kutseõppekeskus kasutab alates 2009. aastast ERF vahenditega soetatud OÜ Webware paberivaba elektroonset dokumendihaldussüsteemi WebDesktop, 2015.aastal kasutab kool arendaja WebDesktopi 5.versiooni.

Alates 2010.aastast on koolil rahvusvaheline kvaliteedijuhtimise ISO sertifikaat, mille kohaselt Narva Kutseõppekeskuse kvaliteedijuhtimissüsteem vastab ISO 9001:2008 nõuetele. Tulenevalt Ida-Viru maakonna kolme kutseõppeasutuse ühendamise protsessi algatamisest, ei taotle kool 2016.a. mais ISO 9001:2015 sertifikaati ja ISO 9001:2008 sertifikaatide kehtivus lõpeb 21.juulil 2016.

Kool on Eesti Töötukassa 2015. aasta Ida-Viru maakonna parim koostööpartner. SA Archimedes tunnustas 2010.aastal rahvusvahelises koostöös väljapaistvaid tulemusi saavutanud Narva Kutseõppekeskust auhinnaga „Koostöö kuldõun“. Alates 2014.aastast on kooli õpirännete aluseks EL programm Erasmus+, mille üks eesmärke on suurendada kvaliteetset õpirännet ja toetada kutseharidusega seotud organisatsioonide

http://www.nvtc.ee/files/dokumendid/NKOK_kutsekeskhariduse_oppekavadel_eesti_oppekeelele_ulemineku_kava_perioodiks_2015_2020.pdfhttp://www.nvtc.ee/files/dokumendid/NKOK_kutsekeskhariduse_oppekavadel_eesti_oppekeelele_ulemineku_kava_perioodiks_2015_2020.pdf

4

rahvusvahelistumist. 2015.a. septembris andis SA Archimedes esmakordselt Eestis Ida-Viru maakonna kutseõppeasutustest ainsana Narva Kutseõppekeskusele kutsehariduse õpirände harta. Kutsehariduse õpirände harta omanikuna saab kool varasemaga võrreldes lihtsustatumalt esitada perioodil 2016-2020 taotlusi rahvusvahelise õpirände korraldamiseks ja samas on kohustus jätkuvalt panustada õpirände edendamisse ja õpirännete lõimimisse kooli tegevustesse strateegilisel tasandil. Koolil on välja töötatud rahvusvahelistumise strateegia aastateks 2015-2020, mis on kättesaadav kooli veebilehel Narva Kutseõppekeskuse rahvusvahelistumise strateegia 2015-2020

2015.aasta sügiseks on koolil kujunenud vastastikku arendavad ja tulemuslikud koostöösuhted Suurbritannia, Sloveenia, Saksamaa, Prantsusmaa, Hollandi, Portugali, Leedu, Läti, Rootsi, Soome ja Armeenia haridusasutuste ja ettevõtetega. Koolis viiakse alates 2006.aastast regulaarselt läbi õpilaste ja töötajate, koostööpartnerite ja vilistlaste uuringuid. Õpilaste ja töötajate rahulolu on aastatega suurenenud. Partnerid hindavad kooli kõrgelt, vilistlased on kooli soovitajad.

Alates 2014. aasta septembrist rakendatakse haridus- ja teadusministri 09.06.2014 määrusega nr 23 kinnitatud kooli põhimääruse alusel uut juhtimisstruktuuri.

Kooli nõukogu tegi 09.11.2015 kooli omanikule ettepaneku Narva Kutseõppekeskuse põhimääruse § 13 lg 4 muutmiseks järgmises sõnastuses: Üldosakond kuulub direktori haldusalasse. Kooli põhimäärus on uuendamisel.

Joonis 1. Kooli juhtimisstruktuur

Narva Kutseõppekeskus on esimene kutseõppeasutus, kus alates 2016.aasta jaanuarist on avatud

siseterviserada.

2 SISE- JA VÄLISKESKKONNA ANALÜÜS

2.1 Piirkonna tasand

Alates Narva Kutseõppekeskuse moodustamisest 2000.aastal on kooli arengute kavandamisel arvestatud piirkonna tasandiga. Arengukava koostamisel olid tähelepanu all Narva linna, piirkonna ja maakonna järgmised arengukavad (Ida-Viru maakonna arengukava 2014-2020; Narva linna arengukava

http://www.nvtc.ee/files/dokumendid/nvtc_%20rahvusvahelistumise_strateegia_2015_2020.pdf

5

2008-2018; Narva linna kultuuri ja spordi arengukava 2015-2020; Narva noorsootöö arengukava 2014-2020).

Eesti Statistikaameti 2015.a avaldatud kogumikus Rahvastiku areng aastani 2040 koostatud rahvastikuprognoosi kohaselt on Ida-Viru maakonna elanike arvu vähenemine võrdluses teiste maakondadega kõige suurem. Kui 2012. aastal sündis Ida-Viru maakonnas 1259 last, siis prognoos näitab, et aastal 2039 on sündide arv kahanenud 746-ni s.t. sündide arv väheneb järgmine 25 aastaga 41%. Prognoosi kohaselt suureneb 2040.aastaks maakonnas vanemaealiste osatähtsus maakonna rahvastikus 37%, mis võrdluses 2014.aastaga (16%) peaaegu kahekordne suurenemine. Kooli tasemeõppe õpilased ja täiendusõppe õppurid on valdavas enamuses Narva linnast ja lähiümbrusest, kuid oodatud on õppidasoovijad nii Eestist kui välisriikidest. Aastate jooksul on Eesti teistest piirkondades tulnud õppijate arv olnud erinev. Viimasel kolmel aastal on mitmed soovijad sh eesti õppekeelega õppegruppides loobunud õppimaasumisest, kuna majutustingimused Tartu Ülikooli Narva kolledži ühiselamus ei vasta kaasaja nõuetele. Ida-Viru maakondade viie kutseõppeasutuse õpilaste vanus 2014/2015õa (EHIS andmetel) on kooliti erinev. Narva Kutseõppekeskuse õpilastest ligi 75% vanuses kuni 24 eluaastat, samas Sillamäe Kutsekooli õpilastest ligi 40% on vanemad kui 25+.

Kutseõppurid 2014/15. õppeaastal õppeasutuse ja vanuse lõikes

Õppeasutus Kuni 19 20-24 25+ Kokku Kuni 19 20-24 25+

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus

610 172 368 1150 53,00% 15,00% 32,00%

Narva Kutseõppekeskus 564 183 252 999 56,50% 18,30% 25,20%

Sillamäe Kutsekool 376 102 304 782 48,10% 13,00% 38,90%

Allikas: EHIS, Haridus- ja Teadusministeerium

Aasta-aastalt on suurenenud ühes õppegrupis erinevas vanuses õppimaasujate arv, mis nõuab õpetajatelt laialdasi teadmisi ja mitmekesiseid oskusi erineva vanuse ja elukogemusega õpilaste õpetamiseks. Ida-Viru maakonna arengukava kohaselt on maakonna kutsekoolide jaoks tähtis pidev koostöö kohalike ettevõtjatega õppekavade täiendamisel ning õpetajate teadmiste ja oskuste aktualiseerimisel. Tähtis on kutseõppe sidumine ettevõtlikkusega.

Narva Kutseõppekeskus toetab töötajate ja õpilaste ettevõtlikkust. Alates 2011.aastast alanud koostöö JA Eesti õpilasfirmade programmis on 2015.aastaks jõudnud Euroopa tasemele, Narva Kutseõppekeskus on üks neljast Eesti koolist, kes on JA Europe poolt juhitava Erasmus+ programmi õpilasfirmade ICEE projekti partner aastatel 2015-2018. Projektis osalemisega aitab Narva Kutseõppekeskus kaasa projekti eesmärkidele uurida ettevõtlusõppe mõju ja mõista, kuidas saavutada Euroopa suurt eesmärki, et igal noorel peaks kooli lõpetamisel olema praktiline ettevõtluskogemus.

Narva Kutseõppekeskuse eesmärk läbi kõikide tegevusaastate on olnud kutsehariduse edendamine ja maine parandamine, elukestva õppe korraldamine ja ettevõtlikkuse elavdamine, ettevõtluskeskkonna arendamine koostöös omavalitsuste ja tööandjatega. Kool teeb koostööd Narva Linnavalitsuse, piirkonna kohalike omavalitsuste, laste- ja haridusasutustega, organisatsioonide ja ettevõtetega, IVEKi ja Eesti Töötukassaga. Kool on Narva Kevadlaada, Suvelaada ja Talvelaada peakorraldaja. Lisaks korraldab kool koostöös Eesti Autospordi Liiduga Narva Rally´t ning koostöös Narva Linnavalitsusega igal aastal ettevõtluse nädalat. Teenuste pakkumine ühes kohas on tekitanud nn “kobar-efekti” ja koolist on saanud Narva piirkonna üks ettevõtlikkuse arendamise keskusi.

Kool esitas 2015.a. oktoobris omanikule riikliku koolitustellimuse (RKT) 2016-2018 arvestades piirkonna tööturu vajadusi, RKT täitmist, õpilaste arvu õppekavarühmades, kooli võimekust ja väljalangevust. Planeeritavad töökohapõhise õppe õpilased on valdavas osas kavas vastu võtta PRÕM-programmi

6

raames. Koolis on tööandjatega koostöös töökohapõhise õppe korraldamise kogemused alates 2008.aastast.

RKT 2016-2018 taotlus

Narva Kutseõppekeskus Õppekavarühm

RK

T tä

itmin

e 20

15.a

(arv

estu

slik

)

RK

T tä

itmin

e 20

15.a

(arv

estu

slik

)

RK

T 2

015

HT

M 0

8.01

.15

kk n

r

9

HE

V 2

015H

TM

08.

01.1

5 kk

nr

9

RK

T 2

016H

TM

08.

01.1

5 kk

nr

9

RK

T 2

017H

TM

08.

01.1

5 kk

nr

9

Ko

oli

tao

tlu

s p

rog

no

os

2016

sh e

riva

jad

us

2016

sh k

uts

ekes

khar

idu

s 20

16

sh t

öö

koh

apõ

hin

e õ

pe

RK

T

koh

tad

el 2

016

Ko

oli

tao

tlu

s p

rog

no

os

2017

sh k

utse

kesk

harid

us 2

017

sh t

öö

koh

apõ

hin

e õ

pe

RK

T

koh

tad

el 2

017

Ko

oli

tao

tlu

s p

rog

no

os

2018

sh k

utse

kesk

harid

us 2

018

sh t

öö

koh

apõ

hin

e õ

pe

RK

T

koh

tad

el 2

018

Ehitus 62 104%

60 4 75 85 65 5 41 2 82 50 5 91 56 7

Energeetika ja automaatika 128 95%

135 0 160 160 120 55 0 136 60 0 140 57 0

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia 38 96%

40 1 40 40 42 1 44 46

Kaubandus 21 105%

20 0 20 20 18 1 21 3 23 3

Logistika 26 87%

30 0 30 30 32 38 38

Meediatehnoloogiad 95 91%

105 120 120 95 65 118 80 121 81

Mehaanika ja metallitöötlus 112 102%

110 0 120 130 113 68 3 129 73 4 126 78 0

Tekstiili- ja nahatöötlus 27 90%

30 0 30 30 28 8 30 9 30 9

Toiduainetöötlus 64 107%

60 0 80 90 80 51 89 57 91 58

Transporditehnika 95 105%

90 0 100 100 98 84 108 93 100 83

Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus 191 101%

190 12 200 200 197 6 108 9 208 103 9 204 94 9

Äriteenused 65 92%

70 0 65 65 68 82 82

Arengukava koostamise ajal, oktoobri lõpus 2015 teavitas Haridus- ja Teadusministeerium Ida-Viru maakonna kutseõppeasutusi algatatud arutelust Ida-Virumaa kolme kutsekooli ühendamiseks. Plaanis jätkata kõigis kolmes linnas kutseõpet, eesmärk on tagada kutsehariduse kättesaadavus, vajalik õppekohtade arv piirkonnas. Koolide ühendamisega tahetakse paremaks muuta õppetöö kvaliteeti, õpetajate töötingimusi ja töötasu, tahetakse paremini vastata tööandjate ootustele. Ühendkool saab vähendada erialade dubleerimist, kasutada parimal viisil olemasolevat taristut, koondada tugevused ja neid võimendada. 20.01.2016 saatis HTM kooskõlastamisele kolme kooli ühendamise eelnõu.

2.2 Kutsehariduse tasand

Narva Kutseõppekeskus on riigikool ja kooli arengute aluseks on Eesti riigi strateegiad ja arenguprogrammid.

Visioon 2020: Õppimine on eluviis. Märkame arenguvõimalusi ja otsime nutikaid lahendus.

VASTUTUS Inimesed mõistavad, et õppimine ja enesearendamine on nende endi teadlik valik ja vastutus.

VAJADUSED Õpe lähtub õppija huvidest ja võimetest, toetab tema arengut ja arvestab tööturu vajadusi.

7

VÕIMALUSED Elukestva õppe süsteem pakub inimestele kvaliteetseid, kaasaegseid, paindlikke ja õppija erivajadusi arvestavaid õpivõimalusi.

Elukestva õppe strateegia 2020 eesmärgid:

1. Muutunud õpikäsitus. 2. Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning koolijuhid. 3. Elukestva õppe võimaluste ja töömaailma vajaduste vastavus. 4. Digipööre elukestvas õppes. 5. Võrdsed võimalused elukestvaks õppeks ja õppes osaluse kasv.

EÕSi üldeesmärk:

Kõigile Eesti inimestele on loodud nende vajadustele ning võimetele vastavad õpivõimalused kogu elukaare jooksul, et tagada neile isiksusena väärika eneseteostuse võimalused ühiskonnas, töö- ja pereelus.

Narva Kutseõppekeskuse arengut toetab kooli kvaliteedijuhtimissüsteemi arendamine. 2015.a. kevadel uuendati kooli kvaliteedipoliitikat ja eesmärke, mis on ühtlasi kooli arengueesmärgid. Narva Kutseõppekeskuse kvaliteedipoliitika põhieesmärk on luua Eesti elanikkonnale ja välisriikide kodanikele nende vajadustele ja võimetele vastavad kvaliteetsed, paindlikud ja mitmekesiste valikutega kutseõppevõimalused, mis vastavad tööturu arenguvajadustele.

2.3 Õpetatavate õppekavarühmade vastavate majandusvaldkondade tasand

Narva Kutseõppekeskus on õppekavarühmade õppekavade arendamisel lähtunud Narva ümbruse ja Ida-Virumaa majanduskeskkonnast ja selle vajadustest, õppekavarühmade akrediteerimistulemustest, tööandjate ettepanekutest piirkonnas vajalike töötajate koolitamiseks.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Tööjõuvajaduse ja –pakkumise prognoos aastani 2022 kohaselt kasvab hõivatute arv perioodil 2011/13–2022 mõne tuhande võrra, jäädes samas mõnevõrra väiksemaks 2013. aasta hõivatute arvust. Iga aastaga väheneb tööturule sisenevate noorte arv. Prognoosiperioodil tervikuna on tööturule sisenevate inimeste arv mõnevõrra väiksem kui tööturult väljuvate inimeste arv. Hõive jätkuvat vähenemist on oodata põllumajanduses ja rõivatootmises, samuti eeldatakse töökohtade kokkutõmbamist avalikus sektoris. Kiirema kasvuga on aga info ja side sektor ning majutus ja toitlustus.

Majandusstruktuuri muutus kajastub ka harude sees. Kasvab spetsialistide osatähtsus, mõningal määral ka teenindajate roll, samas väheneb lihttööliste arv. Taoline pilt kirjeldab peaaegu kõiki majandusharusid, nõudmised töötajate oskustele muutuvad igal pool.

Vanusest ja teistest teguritest tingituna lõpetab töötamise umbes 12 tuhat inimest aastas. Nö vanemad ja sellest tulenevalt suurema väljaliikumisega harud on näiteks põllumajandus ja kalandus, mäetööstus, energeetika, transport ning kinnisvaraalane tegevus. Kasvavates valdkondades mõjutab tööjõuvajadust ka nõudlus täiendavate töötajate järele. Lisaks eelnevalt nimetatutele on suurem suhteline tööjõu koguvajadus veel info ja side sektoris, majutuses ja toitlustuses, puidutööstuses, keemiatööstuses ja tervishoius.

Suurema tööjõuvajaduse osas tulevad esile eelkõige suurema hõivega ametialad: mootorsõidukite juhid, loodus- ja tehnikateaduste spetsialistid, äri- ja haldusala spetsialistid, erinevate tegevusalade juhid, müüjad, metalli- ja masinatööstuse oskustöötajad, pedagoogika tippspetsialistid, tervishoiu spetsialistid, ehitustöölised, isikuteenindajad. Keskmisest suurem suhteline vajadus iseloomustab aga veel näiteks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia töötajaid, elektri- ja elektroonikatööstuse töötajaid, isikuhooldustöötajaid, samuti on kõrgem vajadus mitmesuguste lihttööliste järele.

8

Mitmetel ametialadel võib tänast olukorda lugeda rahuldavaks, kuid seoses lõpetajate arvu vähenemisega võib tekkida probleeme uute kvalifitseeritud töötajate leidmisel (loodus- ja inseneriteaduste ning tervishoiu keskastme spetsialistid, metalli- ja masinatööstuse oskustöölised, seadme- ja masinaoperaatorid).

2.4 Lõppenud perioodi arengukava täitmise analüüs

Perioodi 2010-2014 kooli tulemused võrdluses Eestiga on kättesaadavad portaalis HaridusSilm. Üksikute näitajate osas (märgitud Bold) on kool tulemuslikum Eesti keskmisest. Tulemusnäitajad

Näitajad Õppeasutus Õppevaldkond 2010 2011 2012 2013 2014

Õppetöö katkestajate osakaal kutsekeskhariduses I aastal, % EESTI KOKKU 23,1 28,1 26,2 25,8 25,6

Õppetöö katkestajate osakaal kutsekeskhariduses I aastal, %

Narva Kutseõppekeskus KOKKU 29,2 36,4 30,6 30,9 22,2

Õppetöö katkestajate osakaal kutseõppes keskhariduse baasil I aastal, % EESTI KOKKU 23,7 22,8 25,3 25,1 26,7

Õppetöö katkestajate osakaal kutseõppes keskhariduse baasil I aastal, %


Õppetöö katkestajate osakaal kutsehariduses kokku, % EESTI KOKKU 18,1 19,5 19,8 20,2 21,8

Õppetöö katkestajate osakaal kutsehariduses kokku, %


Kutsekeskhariduse nominaalajaga lõpetajate osakaal, % EESTI KOKKU 44,4

Kutsekeskhariduse nominaalajaga lõpetajate osakaal, %

Narva Kutseõppekeskus KOKKU 49,0

Kutseeksami edukalt sooritanute osakaal lõpetajatest, % EESTI KOKKU 31,2 39,3 41,9 43,3 42,9

Kutseeksami edukalt sooritanute osakaal lõpetajatest, %


Kutsehariduse lõpetanute keskmine töine sissetulek, eurot keskmiselt kuus EESTI KOKKU 702,4 736,4

Kutsehariduse lõpetanute keskmine töine sissetulek, eurot keskmiselt kuus

Narva Kutseõppekeskus KOKKU 655,1 624,4

Tõhususnäitaja õpilaste ja õpetajate ametikohtade suhtarvu osas Näitajad Õppeasutus Õppevaldkond 2010 2011 2012 2013 2014

Õpilaste ja õpetajate ametikohtade suhtarv kutseõppeasutuses EESTI KOKKU 15,7 16,1 17,1 17,1 16,7

Õpilaste ja õpetajate ametikohtade suhtarv kutseõppeasutuses


2014.a. arenguseminaridel analüüsiti kooli arengukava tegevuskava täitmist, kavandati edasised arengud. 2015.aastal analüüsisid valdkonnad, kooli juhtkond, nõukogu arengukava tegevuskava täitmist 2014.a. Tulemused on esitatud Lisa 2.

Narva Kutseõppekeskuse oluliseks tegevusalaks on täiendõppe kursuste korraldamine. 2010. ja 2011. aastal seoses majanduskriisiga oli kursustel väga palju osalejaid. Narva linna ja piirkonna elanikud kasutavad enim võimalust osaleda tasuta ESF rahastatavatel kursustel, mis on osalejatele tasuta. ESF koolituste osakaalu vähenemisel väheneb oluliselt kursuslaste arv.

9

2010-2015 kursused

Aasta Kursuste arv Osalejate arv (RKT raames)

Osalejate arv (muud kursused/projektid)

Kokku osalejaid

Kursuste maksumus kokku

2010 101 567 1409 1976 267 158,78 eurot

(4 180126,62 EEK)

2011 83 460 528 988 244 964,00 eurot

2012 51 272 394 666 187 150,86 eurot

2013 42 108 388 496 159 894,80 eurot

2014 66 358 429 787 226 798,32 eurot

2015 45 64 348 412 68 000 eurot

16.02.2005.a. astus Narva Kutseõppekeskus e-kutsekoolide konsortsiumisse ja alates 01.07.2005.a. osales kool projektis „E-õppe arendamine ja juurutamine kutseõppeasutustes ja rakenduskõrgkoolides“. Aastatel 2008 – 2013 osales kool EL rahastatud programmis „VANKeR“. Programmi eesmärk oli e-õppematerjalide ja õpetajate koolituse edasiarendamise ning toetava võrgustiku toimimise tulemusena tõusis VANKeR programmis õppijate mobiilsus ja õppeprotsessi kvaliteet kutseõppes. Programmi lõppedes hinnati Narva Kutseõppekeskust tiitlitega „Parim koostööpartner“ ja „Parim utsitaja“.

VANKeR programm

Loodud e-materjalid (õpiobjekt – elektrooniline õppematerjal alates 4 tundi, e-kursus – elektrooniline õppematerjal alates 40 tundi)

Aasta 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Kokku:

Õpiobjektid* 5 6 16 11 13 2 53

e-kursused** 5 10 16 13 23 8 75

e-kursustel osalenud

Aasta 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Kokku:

Osalejate arv 13 29 37 19 21 19 138*

% kooli õpetajate arvust

~23% ~50% ~64% ~33% ~37% ~33%

*-mõned osalesid mitu korda

Pärast „VANKeR“ programmi lõpetamist õpetajad jätkavad uute elektrooniliste õppematerjalide loomist. 2015. aasta alguseks on loodud ~250 e-kursust ja ~340 õpiobjekti. Paljudes õppegruppides toimub nii eksamite ettevalmistamine kui ka eksamikorraldus elektroonselt Moodle keskkonnas.

Aastaks 2015 on e-õpe Narva Kutseõppekeskuses kujunenud erinevate erialade õpetamisel õppeprotsessi lahutamatuks osaks. Erinevatele sihtrühmadele on kättesaadav paindlik ja kvaliteetne kutseharidus e-õppe võimaluste kasutusega.

2.5 SWOT ja rahulolu-uuringute analüüside tulemused koolis

2.5.1 Kooli 2015.a. arenguseminaride kokkuvõte SWOT

Tugevused

Kokkulepitud arengukava visioon ja põhiväärtus – õppurikesksus, on kooli igapäevatöö aluseks.

Kooli töötajate poolt iga-aastane arengukava koostamine ja ülevaatamine on koolikultuuri osa.

Koolis on olulisel kohal kaasamine, tähtsustatud on meeskonnatöö.

Reorganiseeritud struktuur tagab efektiivse juhtimiskorralduse, otsuseid langetatakse operatiivselt.

10

Kaasaegne materiaal-tehniline baas on piisav eesmärkide saavutamiseks, õppekeskkonna edasiarendamine on planeeritud.

Alates 2008.a. töökohapõhise õppe süsteemi arendamine koostöös ettevõtjatega.

Alates 2009.a. kasutusel paberivaba dokumendihaldussüsteem (DHS), info on igapäevaselt kõigile töötajatele kättesaadav, infoliikumine tagab kõigi osapoolte kaasamise.

Alates 2010.aastast kvaliteedijuhtimise ISO 9001:2008 sertifikaat, süsteem toimib ja toetab eesmärkide saavutamist.

Personaliarendamine on süsteemne (eneseanalüüsid, arenguvestlused, koolitusplaan, koolitused, stažeerimine).

Koostöö Keeleinspektsiooniga toetab personali riigikeeleoskuse arendamist, et üle minna kutsekeskharidusõppes 60% ulatuses eestikeelsele õppele.

Õpetatavad õppekavad on alates 2009.a. kättesaadavad kooli veebilehel. Õppekavade arendamisel lähtutakse muutuvast seadusandlusest ja tööturu muutuvatest vajadustest. 2015.a. septembri vastuvõtt kehtivate kutsestandardite ja uute riiklike õppekavade alusel koostatud kooli õppekavadele.

Akrediteerimine on seotud kooli sisehindamise ja kvaliteedijuhtimisega. 10-l õppekavarühmal on täisakrediteering 6 (kuus) aastat.

Väljalangevuse vähendamiseks on kasutusele võetud asjakohased meetmed (õppeedukuse aruanne, grupijuhatajate individuaalne töö, psühholoog, õppekomisjonid, konsultatsioonid, koostöö lastevanematega ja nõustamine kooli Info- ja Karjäärinõustamiskeskuses alates 2011.aastast jne).

Eesti keskmisest suurem põhihariduse baasil lõpetajatest edasiõppijate arv koolis kutsekeskharidusõppes.

Alates 2006.a. on suurenenud õpilaste ja töötajate rahulolu. Uuringute tulemused on aluseks kooli arendamisel.

Väga head võimalused osaleda huvitegevuses.

Tööandjate rahulolu õppijatega, lõpetajad leiavad tööd praktikaettevõtetes.

Koolil on 15-aastane Narva laatade korraldamise kogemus.

Kutsehariduse populariseerimise traditsioonid (iga-aastased meistriklassid lasteaedades, infotunnid üldhariduskoolides, avatud uste päevad, õpitoad, 50+ sihtgrupi täienduskoolitused).

Kool on usaldusväärne rahvusvaheline koostöö partner, tunnustused 2010a. Kuldõun, 2015.a. õpirände Harta.

Mitmekesised õppimis- ja töötingimused (koolipõhine, töökohapõhine, e-õpe) ,kool valiti VANKeR programmi parimaks koostööpartneriks.

Konverentsitehnika võimaldab korraldada õpet internetis.

Interaktiivse kooli reisibussiga korraldatav õppetöö õppereiside ajal Eestis ja välismaal. Koolibussiga korraldatavad õppereisid Eestis ja välismaal.

Erivajadustega õpilastele on loodud liikumis – ja õppimistingimused.

Kool on Eesti Töötukassa koolituskaardi partner, aktiivne osalemine riigihangetel.

Alates 2008.a sooritavad lõpetajad erialaliitude kutsekvalifikatsioonieksami. Kool on tunnustatud kutseeksamite läbiviimise keskusena.

Kooli ajalooraamatu väljaandmine.

Nõrkused

Mitte kõik töötajad ei valda riigikeelt nõutaval tasemel.

Õpinguid alustavad õpilased on madala riigikeeleoskusega, õpingute katkestamine.

Ebapiisav e-õppe võimaluste kasutamine keskhariduse baasil õppijate poolt.

11

Riigikeelt oskavate töötajate vähene arusaam igapäevase suhtluse positiivsest mõjust keeleoskuse arendamisel.

Erinevate õppevormide vähesus (kaug-, tsükli-, jne õpe).

Õppegruppide õpetajate töökohtumised 2015.a. septembrist töösolevate uute õppekavade rakendamiseks ei ole esimese 3 kuuga saanud regulaarseks.

Võimalused

Ettevõtjate suurenev huvi koostööks.

Kutsehariduse õpirände harta annab kindlustunde partneritele. Praktika välismaal ja riigis (õpimotivatsiooni tõstmine). Õpilaste arvu suurenemine, haridustöötajate professionaalsuse tõus.

Narva Tööstuspargi areng ja tööandjate huvi annab võimalusi suurendada töökohapõhist õpet.

Koostöö personali arendamisel tunnustatud ettevõtjatega ja teiste kutsekoolidega läbi stažeerimise.

Õpilaste arvu kasv läbi uute õppekavade, uued erialad.

Kutseõppekeskuse kaasamine kutseõpe gümnaasiumis, põhikoolis läbiviimiseks.

Üldhariduskoolide võrgu korrastamisel õpilaste arvu suurenemine.

Praktika korraldamiseks ettevõtjate ja partnerite võrgustiku olemasolu. Ohud

Õpilaste vähenemine toob kaasa riigi finantseerimise vähenemise.

Uute töötajate ja õpilaste ebapiisav riigikeeleoskuse tase piirkonnas.

Koolil puudub kaasaegne õpilaskodu.

Uute kutseõpetajate ettevalmistamine riigi tasandil ebapiisav.

Kutsekoolivõrgustiku pidev reorganiseerimine raskendab pikemaajalist planeerimist ja eesmärkide saavutamist.

2.5.2 Rahulolu-uuringute tulemused koolis

2.5.2.1 Õpilaste ja töötajate rahulolu-uuringud

Narva Kutseõppekeskus viib alates 2006.aastast iga kahe aasta järel läbi õpilaste ja töötajate rahulolu-uuringu. Alates 2008.a. võrreldakse uuringu tulemusi eelmiste uuringutega ja uuringu läbiviija tutvustab kooli töötajatele tulemusi. Uuringu tulemused on sisendiks kooli arengute kavandamisel.

Viimane uuring viidi läbi 2014.a sügis-talvel. Uuringu läbiviija BDA Consulting esindaja tutvustas töötajatele tulemusi võrdluses eelmiste uuringutega.

Väide 2012 2014

Narva Kutseõppekeskuses on meeldiv õppida 4,36 4,36

Narva Kutseõppekeskuses on meeldiv töötada 3,4 4,55

Õpilaste ja õpetajate vahel on hea läbisaamine (õpilased) 4,21 4,19

Õpilaste ja õpetajate vahel on hea läbisaamine (töötajad) 4,05 4,06

Õpetajad on õpilastele eeskujuks (õpilased) 3,9 3,9

Õpetajad on õpilastele eeskujuks (töötajad) 4,18 4,04

Töötajate arvamusi ja ettepanekuid peetakse oluliseks, nendega arvestatakse (töötajad)

3,71 4,17

2010.a. tegi kooli sisehindamise aruande välisekspert ettepaneku suurendada töötajate kaasamist, arendada kooli juhtimiskultuuri “ohjatud iseregulatsiooni” suunas. Kooli juhtimisel on soovitusi arvestatud, tulemused kajastuvad töötajate antud hinnangute paranemises.

12

3 MISSIOON, VISIOON JA ÜLDEESMÄRK ARENGUKAVA PERIOODIKS NING SELLE SAAVUTAMIST MÕÕTVAD TULEMUSMÕÕDIKUD

Narva Kutseõppekeskuse missioon on inimeste isikliku heaolu parandamise võimaluste suurendamine ja ühiskondliku stabiilsuse kasvatamine läbi kvaliteetse kutsehariduse eri vormide pakkumise ja ettevõtlikkuse arendamise.

Visioon: Õpetame kvaliteetselt kõiki ja kõikjalt

Narva Kutseõppekeskuse põhiväärtus: Õppuri-keskne kool.

Üldeesmärk: Luua Eesti elanikkonnale nende vajadustele ja võimetele vastavad kvaliteetsed, paindlikud ja mitmekesiste valikutega kutseõppe võimalused, mis vastavad tööturu arenguvajadustele.

Vt Lisa 1 Arengukava tegevuskava perioodiks 2016-2019.

4 TEGEVUSVALDKONDADE MÄÄRATLUS, STRATEEGILISED EESMÄRGID

Narva Kutseõppekeskuse tegevusvaldkonnad on õppe- ja kasvatustegevus; õppe- ja kasvatustööd toetavad tugiteenused; õppetööväline huvitegevus, õpilasomavalitsuse tegevus; suhted avalikkusega ja koostööpartneritega; personaliarendus; eestvedamine ja juhtimine sh ressursside juhtimine.

Kool töötab kõikides tegevusvaldkondades Elukestva õppe strateegia kõigi viie strateegilise eesmärgi saavutamiseks:

1. Muutunud õpikäsitus.

2. Pädevad ja motiveeritud töötajad.

3. Elukestva õppe võimaluste ja töömaailma vajaduste vastavus.

4. Digipööre elukestvas õppes.

5. Võrdsed võimalused elukestvaks õppeks ja õppes osaluse kasv.

4.1 Õppe- ja kasvatustegevus koolis

Uue perioodi strateegilised eesmärgid on õpingute katkestamise ja väljalangevuse vähendamine, eesti keele oskuse parendamine, kutsekeskharidusõppes eestikeelsele õppele üleminek, õppijate vastutuse suurendamine ja tööandjatega koostöö parendamine.

4.1.1 Läbivalt kogu koolis

Õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimise aluseks on EHISes kinnitatud ja kooli veebilehel avaldatud õppekavad.

Kooli õppe- ja kasvatustegevust iseloomustab:

täpne õppeaasta planeering ja õpilaste huvidest lähtuv maksimaalne õppekava moodulite õpetamine;

alates 2008/2009õa on õppeprotsessi planeerimisel kasutusel kooli koondtabel Kool kokku, mille aluseks on erialade õppekavad ja mis koondab tervikinfot õppegruppide, perioodide, õpetajate kohta. Koondtabeli alusel koostatakse kooli tunniplaan, mis on kooli veebilehel kasutajale mugavas vaates;

13

eKoolis õppeaasta alguseks on loodud päevikud, uutele töötajatele viidi läbi eKooli koolitused, õpilaste ja vajadusel lapsevanemate nõustamine;

tegevused lähtuvad õppeaasta tegevuskavast, struktuuriüksuste juhtide ülesanne oli jooksvalt märkida täitmine;

dokumendihaldussüsteemi (DHS) kasutamine on igapäevane, uutele töötajatele viiakse esimesel tööpäeval läbi koolitus;

sisekontroll (personaalsed vestlused; õpilaste osalemine õppetöös; tunnikülastused; eKooli päevikute täitmine; iganädalaste konsultatsiooniaegade märkimine kooli veebilehele ja läbiviimine; grupijuhendajate tundide läbiviimine) toetab väljalangevuse vähendamist ja õpetaja professionaalset arengut;

siseauditite läbiviimine toetab kooli kvaliteedijuhtimissüsteemi arengut.

4.1.2 Kutseala valdkondades (õppekavarühmades)

Narva Kutseõppekeskuse õppekavarühmade akrediteeringud 2011-2015:

1. meediatehnoloogiad – 6 aastat;

2. kaubandus – 3 aastat, kordusakrediteerimine 2016.a I poolaastal.

3. äriteenused - 6 aastat;

4. info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad - 6 aastat;

5. energeetika ja automaatika - 6 aastat;

6. mehhaanika ja metallitöötlus - 6 aastat;

7. transporditehnika - 6 aastat;

8. tekstiili- ja nahatöötlus - 6 aastat;

9. toiduainetöötlus - 3 aastat, kordusakrediteerimine 2016.a I poolaastal;

10. ehitus - 6 aastat;

11. logistika - 6 aastat;

12. turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus - 6 aastat.

Hindamisnõukogu poolt tehtud ettepanekute koond Narva Kutseõppekeskuse õppekavarühmade akrediteerimine 2011-2015 on kättesaadav kooli veebilehel Narva Kutseõppekeskuse õppekavarühmade akrediteerimine 2011-2015

4.2 Õppe- ja kasvatustööd toetavad tugiteenused

Uue perioodi strateegilised eesmärgid on õpingute katkestamise ja väljalangevuse vähendamine, koostöö suurendamine õpilastele parimate õppimisvõimaluste loomiseks, kooli rahvusvahelistumise strateegia elluviimine (tööandjad, piirkonna kutseõppeasutused, Rajaleidja keskused, välispraktikate korraldajad).

Alates 2011.aastast on koolil ESF projektiga loodud Info- ja Karjäärinõustamiskeskus, kus töötavad psühholoog ja karjäärinõustaja. Kõikidel õppegruppidel k.a. töökohapõhises õppes on grupijuhendaja. Väljalangevuse vähendamiseks korraldavad kõik õpetajad igal nädalal konsultatsioone. Alates 2015/2016õa seoses uute õppekavade rakendamisega on suurenenud õppegruppide õpetajate koostöö õpilaste arendamisel (ümarlauad, nõupidamised).

http://www.nvtc.ee/files/dokumendid/Narva_Kutseoppekeskuse_oppekavaruhmade_akrediteerimine_2011_2015.pdfhttp://www.nvtc.ee/files/dokumendid/Narva_Kutseoppekeskuse_oppekavaruhmade_akrediteerimine_2011_2015.pdf

14

Kool toetab andekate õpilaste arengut, õppegruppide parimatel õpilastel on võimalus sooritada praktika välismaal.

4.3 Õppetööväline huvitegevus, õpilasomavalitsuse tegevus

Uue perioodi strateegilised eesmärgid on erialaõpet toetava huvitegevuse läbiviimise tõhustamine, õpilasfirmade tegevuse laiendamine, õpilasomavalitsuse koostöö suurendamine eestikeelsete õppeasutustega.

Narva Kutseõppekeskus toetab õpilaste õppetöövälist huvitegevust. Koolis töötavad erinevad spordi-, laulu-, tantsu- ja erialaõpet toetavad ringid. Kooli teater UNDERWORLD on üleriigilistel konkurssidel saavutanud auhinnalisi kohti. Alates 2012.aastast teeb kool koostööd Pille Lille Muusikute Fondiga. Koolis töötab alates 2013.a kooli TV, õpilased salvestavad kooli sündmusi. Kõiki saateid saab vaadata kooli veebilehelt. Kool on alates 2011.a. JA Eesti koostööpartner ja alates 2015/2016õa üks neljast Eesti koolist üle-Euroopalises õpilasfirmade projektis.

Kooli õpilasesinduse tööd koordineerib huvijuht. Töö aluseks on õpilaskonna põhikiri.

4.4 Suhted avalikkusega ja koostööpartneritega

Uue perioodi strateegilised eesmärgid on piirkonnas kutsehariduse populariseerimise tõhustamine, õppimisvõimaluste tutvustamine ja koostööpartneritega tehtava õppekavade arendustöö tõhustamine.

Narva Kutseõppekeskus on kooli moodustamisest 2000.aastast tähtsustanud suhteid avalikkuse ja koostööpartneritega.

Narva Kutseõppekeskus korraldab Narva linna elanikele ja külalistele alates 2000.aastast külastajate seas populaarseid Narva laatasid ja koostöös Eesti Autospordi Liiduga Narva Rallisprinti. Alates 2008.aastast viivad kooli õpilased ja õpetajad Narva linna lasteaedades läbi laste ja õpetajate poolt oodatud meistriklasse. Narva linna üldhariduskoolides viivad õpilasesinduse liikmed läbi infotunde. Kuna Narva linna üldhariduskoolide võrk ei ole 2015.aastaks korrastunud, on koolides kutsehariduse ja õppimisvõimaluste tutvustamise kokkuleppimine keeruline.

Aastatega on suurenenud ettevõtete huvi osaleda õppekavade koostamisel (n 2008.a. soojusseadmete käitja õppekava koostöös Eesti Energia Narva Elektrijaamad).

Alates 2014/2015õa. osalevad ettevõtete spetsialistid praktika kaitsmisel.

Kooli koostööpartnerid on avatud ja valmis meie õpilastele tutvustama töövõimalusi, õpetajad korraldavad õppegruppidele õppekäike ettevõtetesse. Kutseõpetajad lepivad kokku ja stažeerivad ettevõtetes, alates 2013.aastast on eelistatud eestikeelse töökeelega ettevõtted. Kool korraldab igal aastal koostööpartnerite tunnustusürituse ja infopäevi, igapäevaselt toimub koostöö ettevõtete poolsete praktikajuhendajatega. Koolil on väga head kogemused erialaspetsialistide poolt kursuste, loengute, praktikate läbiviimisel. Koolil on kogemused, kus spetsialist on hiljem kandideerinud vabale ametikohale ja töötab täna kutseõpetajana. Kooli mitmed koostööpartnerid toetavad koolisiseste kutsevõistluste korraldamist, pannes välja võitjatele auhinnad. 2015.aastal korraldas kool kutseõppeasutustest esimesena Haridusfestivali, mida külastas päeva jooksul üle Eesti ligi 1000 osalejat alates lasteaialastest kuni pensionärideni.

4.5 Personaliarendus

Uue perioodi strateegilised eesmärgid on muutunud õpikäsituse põhimõtete (iga õppija individuaalset ja sotsiaalset arengut toetav, õpioskusi, loovust ja ettevõtlikkust arendav õpikäsitus kõigil haridustasemetel

15

ja –liikides) rakendamine igapäevases õppetöös, riigikeelenõuetele vastavuse saavutamine, töötajate hindamissüsteemi (eneseanalüüs, õpilaste tagasiside, arenguvestlused) arendamine. Kooli personaliarenduse aluseks on kooli põhiväärtuse – õppurikeskne kool, järgimine. Koolis on väljatöötatud süsteem ohutuse ja turvalisuse tagamiseks sh tervisekaitse ja tööohutuse nõuete täitmiseks. Kooli töökeskkond on kaasaegne, kooli peakorpus on renoveeritud. Koolis osutatakse meditsiinilist teenust. Kooli personali arendust toetavad:

iga-aastased eneseanalüüsid ja personaalsed arenguvestlused toetavad töötajate professionaalset arengut;

planeeritud koolitused (õppekavade koostamine, eesti keel, evakueerumine, individuaalne töö õpilastega väljalangevuse vähendamiseks, kujundav ja kokkuvõttev hindamine, LAK nõustamine, e-kursuse loomine, VÕTA jne);

iganädalane eesti keele klubi töötajatele.

Kooli Info- ja Karjäärinõustamiskeskuse töötajad nõustavad töötajaid.

4.6 Eestvedamine ja juhtimine

Uue perioodi strateegilised eesmärgid on kooli eesmärkide saavutamine ja töötajate vastutuse suurendamine, strateegilise juhtimise kaudu saavutada organisatsiooni valmisolek kohanemiseks kiirete muutustega. Kooli juhtimine toetab kooli arengut läbi ISO kvaliteedijuhtimissüsteemi. Ressursside kasutamise säästlikkuse ja tõhususe tagamiseks on planeeritud tegevused, kooli juhtimine on efektiivne.

5 EESMÄRKIDE SAAVUTAMISEKS VAJALIKUD RESSURSID, TEGEVUSTE SEOSED KOOLI EELARVE JA MUUDE RESSURSILISTE VÕIMALUSTEGA (EUROOPA LIIDU TÕUKEFONDID, KOOSTÖÖPROJEKTID JM)

Narva Kutseõppekeskus on eelarveliselt tulemuslikult juhitud kool. Kooli juhtkond jälgib eelarve täitmist iga-kuiselt. Alates 2010.aastast kooli külastanud välishindajate ühine seisukoht on, et kooli ressursside juhtimine vastab nõutavale tasemele ja tagab jätkusuutlikkuse.

Suuremad kuluperioodid ja ressursside ümberpaigutamised

Aasta

Investeeringud Orienteeruv maksumus

käibemaksuga Allikas

2015 Turismi-, toitlustus- ja majutusteeninduse ning toiduainetetöötluse õppekava-rühmade õppelaborite seadmete soetamine, remonditööd

6 730 Majandustegevusest laekuvad tulud

Transporditehnika õppekavarühma õppelaborite (Raudtee 3) seadmete soetamine

13 480 Struktuuritoetus

Raudtee 3 õppelabori D-108 laiendamine 4 172

Majandustegevusest laekuvad tulud

Kuumköögi, nõudepesu –ja pagariruumi väljatõmbesüsteemid


16

Arvutivõrgu uuendamine, riistvara soetamine

25 200 Riigieelarve

Arvutivõrgu uuendamine, riistvara soetamine


Meediatehnoloogiate õppekavarühma õppelaborite seadmed

3 029 Struktuuritoetus

Meediatehnoloogiate õppekavarühma õppelaborite seadmed


2016

Ehituse õppekavarühma õppelaborite Raudtee 3, E korpuse katuse remont

28 230 Riigieelarve

Turismi-, toitlustus- ja majutusteeninduse ning toiduainetetöötluse õppekava-rühmade õppelaborite seadmete soetamine


Meediatehnoloogiate õppekavarühma õppetarkvarade ja õppelaborite seadmete tarkvara uuendamine uuendused

4 000 Riigieelarve

Mehhaanika ja metallitöötluse õppekavarühma õppelaborite seadmete soetamine

2 637 Riigieelarve

2017 Mehhaanika ja metallitöötluse õppekavarühma õppelaborite (Raudtee 3) ventilatsioon, remonditööd

21 500 Riigieelarve

Arvutivõrgu uuendamine, riist- ja tarkvara soetamine

17 000 Riigieelarve

Meediatehnoloogiate õppekavarühma õppelaborite seadmete tarkvara uuendamine

3000 Riigieelarve

2018 Energeetika ja automaatika õppekavarühma (Kreenholmi 45) õppelaborite seadmete soetamine

15 000 Riigieelarve

Arvutivõrgu uuendamine, riist- ja tarkvara soetamine

15 000 Riigieelarve

Transporditehnika õppekavarühma õppelaborite (Raudtee 3) seadmete soetamine

5000 Riigieelarve

2019 Turismi-, toitlustus- ja majutusteeninduse ning toiduainetetöötluse õppekavarühmade õppelaborite seadmete soetamine, remonditööd


Kaubanduse ning tekstiili- ja nahatöötluse õppekavarühmade (Kreenholmi 45, Raudtee 3) õppelaborite seadmete soetamine

10 000 Riigieelarve

2020 Kooli ühiselamu 500 000 Struktuuritoetus

17

6 RISKIDE KIRJELDAMINE JA MAANDAMINE

6.1 Õpilaste arvu langus

Eesti Hariduse Infosüsteemi alusel koostatud infoportaali HaridusSilm andmetel on Ida-Viru maakonna kutseõppeasutuste õpilaste arv viimasel viiel õppeaastal langenud.

õppeasutus 10/11 11/12 12/13 13/14 14/15 õpilaste arvu vähenemine 2010-2015

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus 1 638 1 537 1 305 1 178 1 150 30%

Narva Kutseõppekeskus 1 445 1 299 1 138 1 077 999 31%

Sillamäe Kutsekool 789 774 780 778 782 1%

Narva Kutseõppekeskuse olulisemad õppetöö katkestamise põhjused on järgmised:

1. Valed erialavalikud. Vaatamata kooli poolt tehtavale teavitustööle (Narva laadad, infomessid, infotunnid Narva linna ja piirkonna üldhariduskoolides, lahtiste uste päevad, meistriklassid, kooli Info- ja Karjäärinõustamiskeskuse spetsialistide töö) ei ole põhikoolide kõik õpilased piisavalt kursis edasiõppimise võimalustega, neil puuduvad piisavad teadmised erialadest ja töömaailmast. Oma võimeid hinnatakse valesti ja tehakse kutseõppesse õppima asudes valesid erialavalikuid.

2. Nõudmiste ja võimete mittevastavus. Narva linnas põhihariduse järgselt Narva Kutseõppekeskuses õppima asuvate noorte keskmine õppeedukus on oluliselt madalam võrreldes gümnaasiumis õpinguid alustanutega, õpilastel puudub nõutav B1 keeleoskuse tase põhikooli lõpetamisel ning puudulike teadmiste, õpioskuste ja -motivatsiooni tõttu on kutsekeskhariduse omandamine paljudele üle jõu käiv. Kool on sihikindlalt kutsekeskharidusõppes üle minemas eestikeelsele õppele, kuid nendel õpilastel, kellel puudub nõutav B1 keeleoskus tase on õppetöö raskendatud ja katkestatakse õpingud lootuses jätkata õpinguid koolis, mille kohta teatakse, et keelenõudmisi ei ole.

3. Majanduslikud põhjused. Töövõimaluse tekkides eelistavad õpilased katkestada õpingud.

Väljalangevuse vähendamiseks on kõikidel õppetööga seotud töötajatel kohustus igal nädalal viia läbi konsultatsioon õpiabi vajavatele õpilastele õppetöö välisel ajal ja kanda eelnevalt planeeritav aeg kooli veebilehele www.nvtc.ee Grupijuhendajate ülesanne on toetada õpilasi. Kord kahe nädala jooksul on grupijuhendajal ülesanne viia läbi grupijuhendajatund, mille toimumisaja kannab töötaja eelnevalt kooli veebilehele www.nvtc.ee

Süsteemse ja sihikindla töö tulemusena on väljalangevus viimasel kolmel õppeaastal vähenenud (õpilaste arv 01.09.-31.08.):

õppeaasta õppegrupid Eesmärk – väljalangevus kuni 10% kooli keskmine

2012/2013 60 17 gruppi s.o. 28% gruppidest 24%



Katkestamise vähendamiseks tõhustavad kooli Info- ja Karjäärinõustamiskeskuse spetsialistid kutse- ja karjäärinõustamist linna ja piirkonna 7.-9. klassides. Õppijaid toetab karjääriõppe ja teiste karjääriteenuste edasiarendamine ning nende kättesaadavuse parandamine koostöös Rajaleidja keskustega Narvas ja Jõhvis.

http://www.nvtc.ee/http://www.nvtc.ee/

18

Väljalangevuse vähendamiseks koolitatakse alates 2013.a õpetajaid lõimitud aine- ja keeleõppe kursusel (LAK õpe) ja korraldatakse õpetajatele igakuiseid nõustamisi eesmärgiga muuta õpiprotsess iga õppija individuaalset ja sotsiaalset arengut toetavaks, õppija õpioskusi, loovust ja ettevõtlikkust arendavaks. Praktikakorraldusel otsivad koolipoolsed juhendajad koos õpilastega praktikakohti eestikeelses keskkonnas, tegevusi toetab Euroopa Liidu ja Eesti riigi poolt finantseeritav PRÕM programm. Töö ja õpingute sidumiseks töökohapõhises õppes jätkab kool tööandjate teavitustegevusi ja koostööd, tegevusi toetab PRÕM programm.

6.2 Kutsekeskharidusõppes õppima asuvate õpilaste ebapiisav

riigikeeleoskus

Kutsekeskharidusõppes õppima asuvate õpilaste ebapiisav riigikeeleoskus raskendab püstitatud eesmärkide saavutamist. Koolis on kokku lepitud, et eesti keele õpetajad ja keelekandjad loovad õpilastele igapäevase suhtlusega keeleoskuse arendamiseks võimalusi.

Kutsekeskharidusõppes õppivad õpilased sooritavad eesti keel teise keelena B2 kohustusliku riigieksami, tabelis on viimase kolme õppeaasta tulemused:

õppeaasta Eksamisooritajate arv Kõrgeim tulemus Madalaim tulemus Kooli keskmine

2012/2013 130 77 10 29

2013/2014 146 86 8 28

2014/2015 149 100 11 30,8

Viimasel kolmel õppeaastal on kooli kõrgeim tulemus oluliselt paranenud, esmakordselt kooli ajaloos saavutas 2015.a. õpilane maksimumtulemuse 100punkti ja 10 õpilast sooritas B2 eksami tulemusega üle 60 punkti.

Keeleoskuse parendamiseks on oluline jätkata sihikindlalt õppe- ja igapäevases tegevuses igakülgset eesti keele kasutamist, lõimitud aine- ja keeleõppe kasutamist, eesti keele õpetajate kui keelekümblusspetsialistide töö tõhustamist, kooli eesti emakeelega töötajate toetust õpilastele keeleõpet toetavate suhtlusolukordade loomisel, projektide koostamist õpilastele eestikeelses keskkonnas praktika sooritamiseks.

6.3 Kvalifikatsiooninõuetele mittevastavus

Narva Kutseõppekeskuse personali arendamise oluliseks tegevusvaldkonnaks on töötajate kvalifikatsiooninõuetele sh riigikeeleoskuse tõstmine. 2016.aasta jaanuaris vastab 60-st õpetajast 21 riigikeele B2 kvalifikatsiooninõuetele ja lisaks on 10 õpetajat sooritanud C1 eksami. Kooli siht on üleminek kutsekeskharidusõppes eestikeelsele õppele, eesmärgi täitmiseks alustas 2015.augustis 13 töötajat õppimist C1 kursusel.

Töötajad planeerivad personaalse arengu, koolis on alates 2014/2015õa toimunud positiivsed muutused töötajate hoiakutes. Iga-aastatel arenguvestlustel analüüsitakse saavutatut ja lepitakse kokku edasised eesmärgid ja töötaja keeleoskustaseme tõstmiseks vajalikud tegevused. Igal õppeaastal koostatakse kõigi töötajate koolitusplaan, mille kinnitab kooli nõukogu. Töötajad osalevad tööandja korraldatud eesti keele kursustel ja koolituse lõppedes vastaval eesti keele tasemeeksamil. Hindame kõrgelt töötajate initsiatiivi saada selgust olemasolevast keeleoskustasemest, et vajadusel sooritada eksam uuesti. Töötajad esitasid 2016.a jaanuaris tööandjale tõendid 2015.a. kokkulepitud eksami sooritamise tulemuste kohta. Eksami negatiivse tulemuse korral jätkuvad õpingud, töötajad on registreerunud eksamile.

Narva Kutseõppekeskus teeb tulemuslikku koostööd Keeleinspektsiooniga.

19

Koolis on planeeritud süsteemsed tegevused (keelekursused, stažeerimised, keeleklubi, üritused) töötajate keeleoskuse arendamiseks. Tulemuslik koostöö Integratsiooni ja Migratsiooni SA Meie Inimesed, eesti õppekeelega kutseõppeasutustega.

7 ARENGUKAVA JUHTIMISKORRALDUS, UUENDAMISE JA TÄIENDAMISE KORD

Narva Kutseõppekeskuses koostatakse tulenevalt eelmise perioodi analüüsist õppeaasta ja eelarveaasta tegevuskava. Kooli arengukava uuenduseks korraldatakse igal aastal arenguseminare, arengukava uuendusvajadused vaadatakse nõukogu poolt üle igal aastal.

8 ARENGUKAVAS PÜSTITATUD EESMÄRKIDE TÄITMISE SEIRAMISE PÕHIMÕTTED

Narva Kutseõppekeskuse arengukavas püstitatud eesmärkide täitmise seire on seotud kooli kvaliteedijuhtimise seire protseduuriga. Seiret rakendatakse kooli tegevuste sisehindamiseks, kontrollimiseks, püstitatud eesmärkide saavutamise ja muude töötulemuste jälgimiseks. Seire käigus saadud andmeid analüüsitakse ning analüüsi tulemusi kasutatakse uute eesmärkide püstitamisel, tegevuskavade/tööplaanide koostamisel ning kvaliteedi parandamisel. Pideva seire ja parendamise protsess loob eelduse püstitatud eesmärkide saavutamiseks.

20

LISA 1 ARENGUKAVA TEGEVUSKAVA PERIOODIKS 2016 – 2019

Üldeesmärk: Luua Eesti elanikkonnale nende vajadustele ja võimetele vastavad kvaliteetsed, paindlikud ja mitmekesiste valikutega kutseõppe võimalused, mis vastavad tööturu arenguvajadustele.

Üldeesmärgi mõõdikud:

Mõõdik Tegelik (alg)tase Sihttase

2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020

1.Õppetöö katkestajate osakaal kutsekeskhariduses I aastal, % 29,2 36,4 30,6 30,9 22,2

24,6 24 23 22 21 20

2.Õppetöö katkestajate osakaal kutseõppes keskhariduse baasil I aastal, % 22,5 24,8 32,7 34,8 31,3

27,9 28 26 24 22 20

3.Õppetöö katkestajate osakaal kutsehariduses kokku, % 17,2 22,7 24,2 22,8 22,1

26,6 22 21 20 19 18

4.Kutsekeskhariduse nominaalajaga lõpetajate osakaal, % 49,0

kasvab kasvab 55 60 kasvab kasvab

5.Kutseeksami edukalt sooritanute osakaal lõpetajatest, % 24,8 30,4 35,0 36,1 37,3

26,1 kasvab kasvab 100 100 100

6.Kutsehariduse lõpetanute keskmine töine sissetulek, eurot keskmiselt kuus 655,1 624,4

kasvab kasvab kasvab kasvab kasvab kasvab

7.Õpilaste ja õpetajate ametikohtade suhtarv kutseõppeasutuses 21,8 23,3 23,2 21,6 19,1

20 20 21 21 22 22

8.Kutsekeskhariduse tasemel õppijate osakaal kõigist keskhariduse tasemel õppijatest (% põhikooli lõpetajatest Narvas)

41 42 43 44 45

9. Eesti keeles toimuva õppe osakaal (%) kutsekeskhariduse õppekavadel (vastaval õa sisseastujatele)

20 20 40 40 60

10.Erivajadustega õpilaste õpetamise süsteem

Arenda-

mine toimib toimib toimib toimib

11. Tööandjate rahulolu praktikantidega

Rahulolu suureneb

Rahulolu suureneb

12. Koolis töötavad õpilasfirmad

8 9 10 10 10

13. Õpilaste rahulolu tõus kasvab kasvab kasvab

14.Töötajate rahulolu tõus kasvab kasvab kasvab

15.Jooksevkulu õpilase kohta kutseõppes (arvutamisel)

16.Kutseõppeasutuste pinnakasutuse indeks m2

õpilase kohta

21

Tegevusvaldkond

Tulemusväljund/ elluviimisperiood

Tegevus 2016 2017 2018 2019 Eelarve/ rahastamise allikas

Vastutaja struktuuriüksus või ametikoht

Primaarne tegevus üleriigilise mõõdiku oodatud tulemuse (1-3 ja 5-7) saavutamiseks märkida x-ga

1. Kutsehariduse populariseerimine (infotunnid, meistriklassid, avatud uste päevad, lahtised kutsemeistrivõistlused, messid, festivalid)

x x x x RE õppeosakond arendus-osakond

x

2.Õppekavade rakenduskavade uuendamine, uute õppekavade (tase 2.-5.) koostamine ja rakendamine

x x x x RE õppeosakond x

3.Eestikeelses keskkonnas praktika sooritamine, õppereiside korraldamine, koostööprojektide läbiviimine

x x x x RE/ESF õppeosakond/arendus-osakond

x

4.Õppekavarühmades õpilasfirmade töö korraldamine, juhendajate koolitamine, ÕF osalemine traditsioonilistel Narva laatadel, Eesti ja Euroopa õpilasfirmade laatadel

x x x x RE/ ESF õppeosakond x

5.Õpilaste ja töötajate rahulolu-uuringu läbiviimine

x x RE õppeosakond x

Tegevusvaldkond õppe-kasvatustegevus

Koolitusalade rühm: Humanitaaria ja kunstid (ISCED)

Tegevusvaldkonna mõõdikud


2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020


32 30 28 26 24 22

2.Õppetöö katkestajate osakaal kutseõppes keskhariduse baasil I aastal, % 11,8 23,5 41,7 39,1

7

22

rahastamise allikas

struktuuriüksus või ametikoht

tegevus üleriigilise mõõdiku oodatud tulemuse (1-3 ja 5-7) saavutamiseks märkida x-ga

1.Õppekavade rakenduskavade uuendamine, uute õppekavade koostamine ja rakendamine

x x x x RE Õppeosak x

2.Tööandjatele töökohapõhise õppe infopäevade, -seminaride korraldamine

x x x x RE/ ESF Õppeosak x

3. e-õppe rakendamine x x x x RE Õppeosak x

4.Õpilasfirmade töö 2 2 3 3 RE Õppeosak x


Koolitusalade rühm: Sotsiaalteadused, ärindus ja õigus (ISCED)



2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020


33,3 30 27 24 21 18


30,5 27 24 21 18 15


26 paraneb paraneb paraneb paraneb paraneb

4.Töökohapõhises õppes lõpetajate arvu suurenemine 10 10 10

20 25 30 35 40 45

Tegevusvaldkond

õppe-kasvatustegevus





1.Õppekavade rakenduskavade uuendamine, uute õppekavade


23

koostamine ja rakendamine

2. Töökohapõhise õppe rakendamine x x x x RE/ ESF Õppeosak x


4.Õpilasfirmad 2 2 3 3 RE Õppeosak x


Koolitusalade rühm: Loodus- ja täppisteadused (ISCED)



2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020

1.Õppetöö katkestajate osakaal kutseõppes keskhariduse baasil I aastal, % 29,4 24,4 37 58,3 35,3

30 28 26 24 22 20


34 31 28 25 22 19


31 kasvab kasvab 100 100 100

4.Töökohapõhises õppes lõpetajate arvu suurenemine 11 10 8

6 5 10 15 20 25

Tegevusvaldkond











24


Koolitusalade rühm: Tehnika, tootmine ja ehitus (ISCED)



2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020


20 18 16 14 12 10


28 26 24 22 20 18


18 16 14 12 10 10




55 kasvab kasvab 90 100 100

6.Töökohapõhises õppes lõpetajate arvu suurenemine 10 15 20 25 30

34 25 30 35 40 45

Tegevusvaldkond











25


Koolitusalade rühm: Teenindus (ISCED)



2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020


18 16 14 12 10 10


24 22 20 18 16 14


18 16 14 12 10 10




93 95 97 100 100 100

6.Töökohapõhises õppes lõpetajate arvu suurenemine 8 10

15 20 25 25 30 35

Tegevusvaldkond






1. Õppekavade rakenduskavade uuendamine, uute õppekavade koostamine ja rakendamine





Tegevusvaldkond õppe- ja kasvatustööd toetavad tugiteenused



26

2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020

1.Info- ja Karjäärinõustamis-keskuse tegevus on professionaalne x x x x

x x x x x x

2.Kvaliteetsete õpirändeprojektide elluviimine, ECVET rakendamine alates 2016.a 2 1 2 2 2

2 2 2 2 2 2

Tegevusvaldkond

Õppe- ja kasvatustööd toetavad tugiteenused





1.Info- ja Karjäärinõustamiskeskuse töötajate konsultatsioonid, nõustamised, osalemine infomessidel

x x x x RE Õppe-osakond

x

2.Grupijuhendajate töö x x x x RE Õppe-osakond

x

3.Iganädalased konsultatsioonid x x x x RE Õppe-osakond

x

4.Õpiränded Harta kokkulepete alusel x x x x EL/RE Arendusosakond

x

Tegevusvaldkond õppetööväline huvitegevus, õpilasomavalitsuse tegevus



2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020

1.Rahulolu õppetöövälise huvitegevusega suureneb x x x x x

x x x x x x

2. Õpilasesinduse tegevus toetab kooli arengut x x x x x

x x x x x x

Tegevusvaldkond

õppetööväline huvitegevus, õpilasomavalitsuse tegevus





1.Koolis töötavad erinevad huviringid (arv) 5 6 6 7 ov Õppe- x

27

osakond

2. Kooli teater UNDERWORLD osaleb üleriigilistel festivalidel

2 2 2 2 ov Õppe-osakond

x

3.Õpilasesinduse juht osaleb kooli nõukogu töös

x x x x RE Õppe-osakond

x

4. Õpilaskonna liikmed on aktiivsed kooliürituste korraldajad, kooli tutvustajad (messide, infoürituste arv)

5 5 5 5 OV Õppe-osakond

x

5.Kooli TV saadete tootmine 10 10 10 10 RE/OV Õppe-osakond

x

Tegevusvaldkond Suhted avalikkusega ja koostööpartneritega



2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020

1.Koostööpartnerite rahulolu ISO

sertifi-kaat; Õpi-rännete Kuld-õun

ISO sertifi-kaat

Õpi-rände Harta

Töötu-kassa Ida-Viru parim koos-töö-partner 2015.a.

Rahul-olu suure-nemine

Rahul-olu suure-nemine

Tegevusvaldkond

Suhted avalikkusega ja koostööpartneritega





1.Ettevõtjate rahuloluküsitlus x x RE üldosakond X

2.Narva laadad 3 3 3 3 OV Arendus-, õppeosak

x

3.Narva Rallisprint 1 1 1 1 OV Arendus-, õppeosak

x

4.Meistriklassid lasteaedades 20 20 20 20 RE Arendus-, õppeosak

x

5.Infotunnid üldhariduskoolides, avatud uste päevad

15 15 15 15 RE Arendus-, õppeosak

x

6.Kooli pressiteadete avaldamine 30 30 30 30 RE Arendus-, õppeosak

x

Tegevusvaldkond personali arendus



28

2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020

1.Töötajate rahulolu x 3,4 4,55

Suure-nemine

Suure-nemine

Suure-nemine

2.Kvalifikatsiooninõuetele (riigikeel) vastavad töötajad % 55 55 55 59 63

66 70 72 75 76 77

3.Kvalifikatsiooninõuetele (riigikeel) vastavad õpetajad %

50 52 54 56 58 60

Tegevusvaldkond

personali arendus





1.Õpetajatele ühtne eneseanalüüsi keskkond ja vestlused kogu personaliga arenguvajaduste määramiseks

x x x x RE üldosakond,õppeosak

x

2.Individuaalset arengut toetav mitmetasandiline täienduskoolitusplaan, töötajate stažeerimine tunnustatud ettevõtetes

x x x x RE/projekt üldosakond

3.Sisekoolituste korraldamine personali ohutuse ja turvalisuse tagamiseks, süsteemne töötajate tervisekontroll

x x x x RE üldosak õppeosak

4.Töötingimuste parendamine x x x x RE, OV üldosakond

5.Töötajate tunnustamine, Aasta Õpetaja konkurss

x x x x OV üldosakond

6.Töötajate rahulolu-uuringu korraldamine x x RE üldosakond õppeosak

Tegevusvaldkond Eestvedamine ja juhtimine sh ressursside juhtimine



2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020

1. Töötajate ja koostööpartnerite rahulolu kooli juhtimisega x x x

Rahul-olu tõus

Rahul-olu tõus

Rahul-olu tõus

Rahul-olu tõus

Rahul-olu tõus

Tegevusvaldkond

Eestvedamine ja juhtimine sh ressursside juhtimine




Primaarne tegevus üleriigilise mõõdiku oodatud tulemuse

29

(1-3 ja 5-7) saavutamiseks märkida x-ga

1.Kooli nõukogu otsuste täitmine x x x x RE üldosakond X

2.Kooli nõunike kogu ettepanekutega arvestamine

x x x x RE üldosakond X

3.Koolijuhtimise info edastamine töötajatele paberivaba dokumendihalduse kaudu

x x x x RE üldosakond x

4.Kooli arengudokumentide avalikustamine veebilehel.


5.Valdkondade koosolekute otsuste täitmise kontrollimine


6.Siseauditite läbiviimine, ISO sertifikaat x x x x RE üldosakond x

7.Lastevanemate koosolekute läbiviimine x x x x RE õppeosak X

8.Kooli partneritega koostöösuhete arendamine

x x x x RE üldosakond, õppeosak

x

9.Kooli eelarve säästlik ja tõhus kasutamine, selle täitmise igakuine jälgimine

x x x x RE üldosakond x

30

LISA 2 2010-2014 ARENGUKAVA TÄITMINE

Arengukava 2010-2013, 2014 täitmine Siht 2014 Täitmine (X täidetud)

Tegevusvaldkond

Kutsekeskhariduse tasemel õppijate osakaal kõigist keskhariduse tasemel õppijatest (% põhikooli lõpetajatest Narvas)

40% Täitmata 31% (põhikooli lõpetajaid Narva linnas kokku 466, neist 144 asus õppima Narva Kutseõppekeskuses)

Täiskasvanute tööalasel koolitusel osalenute arv kutseõppeasutustes(inimesi)

500 787

Õppekavade uuendamine ja vastavusse viimine uuenenud kutsestandartitega (õppevaldkonniti)

Vastavalt õppekavade reformi lepingule

Täidetud

Meediatehnoloogiad X

Kaubandus X

Äriteenused X

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia X

Energeetika ja automaatika X

Mehhaanika ja metallitöötlus X

Transporditehnika X

Puitmaterjalide töötlus -

Tekstiili- ja nahatöötlus X

Toiduainetöötlus X

Ehitus X

Logistika X

Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus X

Eestikeelsete õpperühmade avamine kutsekeskharidusõppes Täitmata

Multimeedia X -

Kokk X -

Autotehnik -

Mehhatroonik -

Osalisele eestikeelsele õppele üleminek Tegevuskava alusel töö

Kaubandus X X

Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus X X

Äriteenused X X

Erivajadustega inimestele õppimisvõimaluste loomine

Koduteenindus Õpet ei ava Õpet ei avatud

Ehitus x X

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia x X

Kokk x X

Õpilaste väljalangevus kutsehariduse tasemeõppes 12% Täitmata kooli keskmine 22%

Kaasajastatud ühiselamukohtade osakaal koolis projekt Koostöö-läbirääkimised Tartu Ülikooli Narva kolledžiga

31

Arengukava 2010-2013, 2014 täitmine Siht 2014 Täitmine (X täidetud)

Tegevusvaldkond

Ühiselamu renoveerimine Projekt Täitmata

Kutseõppeasutuste Kvaliteediauhinna mudeli konkursil osalemine

ISO sertifikaat X

Raamatupidamise teenuse sisseostmine Ei osta sisse, ettevalmistused tsentraliseerimiseks

Ettevalmistus koostöös HTM

Paberivaba dokumendihaldussüsteem x X

Õpetajate vastavus kvalifikatsiooni nõuetele s.h. Täitmata

Üldharidusainete õpetajad Keeleinspektsiooni ettekirjutused. Personaalsed kokkulepped

Ettekirjutused, personaalsed eesmärgid, koolitused

Kutseõpetajad Keeleinspektsiooni ettekirjutused. Personaalsed kokkulepped

Ettekirjutused, personaalsed eesmärgid, koolitused

Uute projektide rakendumine 4 5

Arenguvestluste läbiviimine töötajatega x X

Töötajate ja õpilaste heaoluküsitluse korraldamine x X

Õpetajate osalemine täiendkoolitusel (iga õpetaja vähemalt) 32t Personaalsed kavad

Kutseõpetajad stažeerivad kord kolme aasta jooksul üks kuu x Personaalsed kavad

Kaasajastatud õppepraktikabaaside osakaal koolis 100% X

Kutseõppe lõpetajate rakendumine tööturul 70% 69%

Kutseeksami sooritanud kutseõppeasutuste lõpetajate arv 70% Täitmata kooli keskmine 51%

Kutsemeistrivõistluste süsteemi arendamine

Õpetatavates valdkondades kutsevõistluste korraldamise arv koolis

10 X

Õpetatavates valdkondades kutsevõistluste osalemise arv Eestis ja mujal

3 (Noor Kokk, Noor Teenindaja, Noor Meister 2014, autoerialade kutsevõistlused)

X

Teavitustegevused (kutsehariduse infomessidel osalemine) 2 messi X

Kohalikule kogukonnale suunatud üritused 4 4

Noortele suunatud huvi- ja spordiringid x X

Info- ja Karjäärinõustamiskeskus x X

Töökohapõhise õppe rakendamine 5 Vastuvõtt keskhariduse baasil

erialadel

Documents

arengukava kus on püstitatud eesmärgid ja arengud;ning autode hooldus- ja remonditeenust; müüa praktilise töö käigus toodetud puidu-, metalli-, õmblus-, meedia-, kondiitri-