Ameerika filmikultuurKennet KäremaTallinna Prantsuse Lütseum Xb

Filminduse alged

Ameerika filmikultuur – Hollywood

4 erinevat ajalooperioodi

Tummfilmi ajastuKlassikaline HollywoodUus HollywoodKaasaegne periood Ameerika pinnal näidati esimest kinofilmi

New Yorgis, 1896

Filminduse alged

Filmikunst leiutati Euroopa südames

Vennad Lumière´id

Esimene filmikaamera aastal 1880

Aastaid maadeldi filmi realistlikult monteerimisega

Tummfilmi ajastu

Am. Film sündis reformide ajastul

Teemad puudutasid tihti

Ühiskonnaprobleeme

Poliitilisi probleeme

Soolisi eripärasidEsines palju räpast

huumorit

Tummfilmi ajastu

Tummfilmide läbi aegade suurimaks täheks on Charlie Chaplin, kes oli

inglise  komöödiafilmirežis-söör, -stsenarist, -

näitleja ja -produtsent. Ta

on tummfilmiajastu tuntu-maid näitlejaid, kes osales 83 filmis

ja pälvis oma tegevuse eest kolm "Oscarit". Chaplini

tuntuimad filmid on "Kullapalavik",

"Tsirkus", "Suurlinna tuled", "Moodsad

ajad" ja "Suur diktaator".

Tummfilmi ajastu

20ndatel hakati rõhuma moraalitunnetusele

Paljude silmis rikkusid filmid inimkonda

1907 – Chicago Tribune

Filmikunsti keerulised ajad

Isegi New York sulges 1907 ajutiselt kõik kinod

Aastast 1908 hakkasid filmitegijad koonduma läänerannikule

Klassikaline Hollywood Aastad – 20ndad

kuni 1940ndad

Läänerannik oma eelistega tõusis uueks filmimaailma keskmeks

I sealne stuudio – Selig

Aastal 1920 kasutati juba mõistet Hollywood

Hollywood

Hollywood oli tegelikult väike linnake Los Angelese külje all

Teda eraldavad L.A.-st Hollywoodi künkad

D. W. Griffith oli esimene Hollywoodis filminud režissöör

Alates 1911 hakkasid sinna tekkima filmistuudiod

Klassikaline Hollywood Ekraanile toodi

palju glamuuri, kuid inimeste silmis ka ebamoraalsust

Ameerika filmiprodutsentide ja –levitajate organisatsioon (MPPDA)

Kanda kinnitasid ka Euroopa andekad režissöörid

Mõningad näitlejad

Clara Bow

Joan Crawford

Mary Pickford

Bessie Love

Tähtsaim režissöör oligi D. W. Griffith (melodraamad)

Helifilmide teke

Warner Bros tutvustas esimesena helilisi mängufilme, alguses muusikaga, siis dialoogiga

„Džässilaulja“1929ndaks aastaks olid

tuhanded kinod varustatud helisüsteemiga

Tekkisid muusikal-filmid

Helifilmid Hakati nõudma

filmidialooge ka teistes keeltes

Üritati toota ka mitmekeelseid filme

Kunstiline efekt jäi aga tihti kesiseks (dialoogi domineerimine, liikumatu kaamera jms.)

Helifilmid

Pikapeale õppisid režissöörid heli kasutama, kuid paljud ebaõnnestusid

Griffitist sai üleöö kõige vanamoodsam filmitegija

Douglas Fairbanks, Mary Pickford jpt. tegid edutuid katseid

Helifilmile ülemineku elas režissööridest ainsana üle Charlie Chaplin

Klassikaline Hollywood

1930. aasta oli Hollywoodi seni edukaim

Toodeti vesterne ja seiklusfilme

Tõusid esile mitmed suured filmikompaniid(lisaks Warnerile) nagu näiteks:

Columbia

Pictures

20th Century

Fox

MGM

Uus Hollywood

Algas Hollywoodi kuldne ajastu

Välja tuli erakordselt palju filme

Paljud neist on saanud filmiklassikaks

Film-noir (kajastab peamiselt korrumpeerunud, kriminaalset ja vägivaldset maailma

„Võlur Oz“

„Postitõld“

„Ninotscka“

„Tuulest viidud“

Hollywood tänapäeval

Filmid on äärmiselt mitmekesised

20nda sajandi lõpus domineerisid eepilised draamad

Praegu tuuakse enim välja action-/fantaasia-/ulmefilme

Filmide peamised suunad

Mõned mõjukaimad filmilood ajaloos

Suur tänu kuulamast!

http://www.digitalhistory.uh.edu/historyonline/hollywood_history.cfm

http://www.learner.org/resources/series67.html

http://en.wikipedia.org/wiki/Cinema_of_the_United_States

http://et.wikipedia.org/wiki/Charlie_Chaplin

http://www.forbes.com/2010/03/01/most-influential-celebrities-business-entertainment-influential.html