Põrand. Maja ehitamine. Puumaja,

Lõiküs. Kõrs. Hakid.Rehepeksmine ja vilja

Kõigile maakonna- ja linnakoolivalitsustele.

._ El uute õppekavade lõpulik redigeerimine ja trükkimine aega võtab,õppetöö keskel aga õppekavade põhjalik muutmine soovitav ei oleks,siis palun juurelisatud õppekavasid (ja neid, mis Teile varem kätte antud)Teie koolivalitsuskonnas esialgselt tarvitusele võtta. Muidugi on õppe­kavades muudatused võimalikud, kuid väga suured nad olla ei saa. ­Lõpulikult vastuvõetud õppekavad saadetakse Teile trükitult tarviliselarvul kätte.

Tallinnas, 25. septembril 1919. a. nr. 7145.

Riigikoolinõunik: F. V. Mi kk e I saar.Sekretäär: f\. Ma d i s s 0 n.

Algkooiide õppekavad.Koduloo õppekava.

1. . õ P pea a s t a, 4 tu n d i n ä d ala s.Kod LJ. Minu nimi, isa, ema, vennad, õed. Perekonna liikmete töö

ja kohused. Laste kodused mängud. Teised perekonnad, naabrid ...Talu ... Küla ... Mõis. '. . Maja, korter, tuba.

Tee kodust kooli. Meie kool ja koolimaja. Kooli nimi, asukoht.I<oolituba, Pingid ja muu sissesead. Välimus. Küte. Valgustus. Kooliõue. Teised hooned. Mänguplats.

Maj a. Tuba. Seinad. Lagi.kivimaja. Puhtus majas.

f\ e d. Mis sügisel aiast saab.PÕ II u I. Kuidas vilja põllult koristatakse.

Rõugud. Vedu. Kuidas viljapeast teri saarlakseopuhastamine.

V e s k i I. Tuuleveski, auruveski, vesiveski. Mis veskil tehakse (ja-hud, tangud, püül). -

S ü 9 i s käe s. Lehed langevad, pääsukesed, kured ja teised linnudära läinud. Loomad ja putukad. Marjul. Kartuli võtmine. .

Kuidas rukis ületalve elab. Talu ja selle sissesead. Maja, rehealune,laut, saun jne. Põllutööriistad. Koduloomad.

Hobune - inimese abiline (sõitmine, sõiduriistad, hobuseriistad).Lehm - laste ja \"anade toitja (iüpsmine, piim, või ja juust). Lammas-

meie soendaja. Kits - vaesemehe lehm.· Siga - tuhnija ja kõiksööja.Koer - ustav vahimees ja karjahoidja. Kass - hiirekütt. Kodulinnud.Kana - siblijalg. Part - elav lootsik veel. Tui - teraotsija. Ani.. '

Tal v e tuI e k. Lumi. Jää. Uisutee. Kelk. Tuisk. Tööd talvelkodus ja väljal. (Vill. ketramine. lõng. kudumine. riie).·

Meeste tööd: KUtte valmistamine. vedu jne.Jõulud. Aeg. Kell. tund. minut. päev. - Linnud. loomad. putukad

talvel. Varblane, leevikenl", vares. harakas jne.Ke vad e käe s. Päike soendab. Lumi sulab. Jääminek. Lindude

tagasitulek. Kuklnokk. kägu. lõoke jne, . Lilled: külmaliII. võilill. tulikas.Kevadised aiatööd. Pungade puhkemine. Lihavõtted. Munade värvi­mine. Kiiged. Kevadised põllutööd. Kündmine. Külvamine. Kartulitepanemine. Mets kevadel. Aed kevadel.

Te r v i s h 0 i u al g in õ i s t e d. Jalgade pühkimine. Käte pesemine.Küüned. Ihu puhtus. Õhu puhtus. Haigused. Riiete puhtus. Külme­tamine (palav keha ja külm jook). Sügelised. Suu puhtus. Hammastepuhastamine.

Puuturg.Palgid.

metsavaht.Lauavabrik.

2. õppeaasta. 4 tundi nädalas.Kod u. Küla. Linnajagu. Tänavad.M ä Ie s t u s e d s u v e st. Sõnniku vedamine. _Heina tegemine.

Ristikhein. Suplemine. Kalapüük. Vähjapüük. Paat. Ong. Vedel. Võrk.Mõrd. Kaev. Tiik. Järv. Jõgi. Kaldad. Jooks. Kalad. Haug. Ahven.Räim. - Mälestused karjaskäimisest.

Kuidas päikene käib? IImakaared. Hommik. Lõuna. Õhtu. Päevja öö. Kuidas 'see tekkib. Aja mõõtmine: nädalad, kuud. aastad.

S ü g i s. Ilmad. Päikene. Temperatuuri mõõtmine. Loodus sügisel.Marjul käimine. Marjade hoidmine. Mustikad. Jõhvikad. Palukad. Pih·lakmarjad. Pähklad. Seened (Kõik seened ei kõlba süüa).

Juurevilja aed. Kapsad. Porgandid. Kaalikad. Peedid. (Nendehoidmine).

Turg linnas. Toiduainete muumise puhtus. Liha. Leib. Piim.Tal v. Kuidas riiet valmistatakse. (Villane. linane riie). Rätsep".

Töö ja riistad. Kingsepp. Töö ja riistad.Metsaraiumine. Puuparvetamine. Mets ja

Lauavabrik. ahaspuud: kuusk. mänd. kadak.Tarbepuud.

Loomad: Jänes. Orav. Hunt. Rebane. Loomade värvi muutminetalvel. Karu. Siil. Talveuni loomade juures. Linnud: teder. rähn.

Puusepp. Laudsepp. Nende töö ja riistad.Sepp. Pagar. Kaupmehe juures (poodis). Aptek. Tuletõrjujad.

Tulekahju.Ke vad e tui e k. Puude lehteminek. Kask. JI~ahlalaskrnine. I

Paju. "Paju pill". "Pasun". Lepp. Pärnpuu. Linnud. Kägu. Kurg. Õöpik.lõoke. Kuldnokk. Pääsuke - ehitusmeister.

Suviste pühad. Kevade aasal. Jaani päev. Jaanituli. Surnuaiapüha. Varsakabjad. Kullerkupud. Kanavarvad. Ellerhein. Jaaniuss. MeSI­lased ja nende riik. Sipelgad.

Kevadised tööd aias: Puude istutamine. Pookimine. Õiimete kor·Jamine ja nende kuivatamine tervise ja joogi, otstarbel. Kumelid. Pärnaõilmed. Hoolitsemine taimede ja loomade eest.

Te rv i s h 0 i u ala 1t. Külgehakkavad haigused. Toitmisest. Näri­mine. Toit ja toidu tähtsus.

3. õ p pea a s t a. 4 tu n d i n ä d ala s.. p äi k e s e p ä e vat ee. Taevavõlv: Videvik. Koit. Vari. Sihiajamine.

Ilm~k~~ rtp mMäramine. Kompas. Põhianael. Päevakell.

P I a an i te g e m i n e. Vähemate asjade plaanid, mis p,!beri pealemahuvad. Mõõt. Vähendatud__ moot. Koolituba. Kodutuba. Oue plaan.Ria plaan. Maja oma ümbrusega. Lähemad tänavad. Kirjeldus. Nendeplaan sammude järele. - .

Maa p i n d. Raudkivi ja tema lagumine. Liiv. Kruusa augul. SavI.Telliskivi. Paekivi. Paemurd. Lubjaahi. Lubi: kustutatud ja kustutamata.Krohvimine. Katsed. Muld. Põllupind. Mägi (tipp, kallas, selg). Org.

V e s i. Vee aur õhus. Kaste. Pilved. Vihm. Lumi. Härmatis. Mustvesi. Pehme, kalk vesi. Veetiiga ringjooks.

Läte. Rllikas. Oja. Jõgi. Kaldad. Jõesäng. Kosk. Voolus. Kaldateõõnestamine. "Haua" kohad. Tiik. Järv. Elu järves, jões ja tiigis.Taimed. Loomad. Vesi-Iäätsed, vesiroos, karihein. Järve soonemine.

Kõnts. Ubaleht. Soo ja turvas. Turva lÕikamine. Meri. Kõrge jamadal kallas. Lahe, saar, poolsaar. Neem. Väin, maakitsus. Soolane vesi. .

Ilma d. Tuul (siht, .kiirus, jõud). Tuule tähtsus inimese eluS jalooduses. Pilvitus. Rike.S ü g i s e s e d n ä h t u s e d. Vilu tuul. Udu. Mets kolletab. "asta

ajad. Pööri-päevad.Tal v. Esimene lumi. Tuisatud teed. Torm __ Su la ja tuhkjas lumi.

Hanged. Virmalised_Ke vad e 1. Taevas kõrge ja sinine. Tuul pehme. Pungad puh­

kevad. Mets hiirekõrvul. Veed lahti.S u v e 1. Kuum ilm. Õhk virvendab. Päikene. Äikese ilm. põud.Kai e n d e r. Küünla päev. Jüri päev. Mardi päev. Jaani päev.

VastJa.. j. t. tähtsad päevad.Umb r u s e e Ia n i k u d, n e n de töö j a k 0 m b e d. Usk. Rrv.

Keelemurre. Riided. Töö ia kauplemine. Teed, mis kodukohast väljaviivad. Elatanud puud. Haua ristid. Vanad riistad. Kantsid. Rjaloolisedteated. Varemed. Kivid.

M a-a P i n n a kui t u u rai i n eta rv i-t arni n e. (Põld. Heinamaa)'Lausikmaa. Kiltmaa, madalik. Mäeküngas, Kodukoha plaan.

Ki h e I k 0 n d. L i n n. Ma _a k 0 n d. SelJe piirid. Maapinna kujuja mis sealon. ValJad, külad. Töö ja tegevus Vaimline arenemiue:Seltsid, Ühisettevõtted. Koolid. Kirikud. Haigemajad.

L i i k u m i s e abi nõu d. Laev. Sadam. Teedest: külavahe tee,maantee. Sõiduriistad. Voorimees. Ruto. Reroplaan. Kirjakandja. Post.Radress. Telegraaf. Telefon. Rjaleht. Kuulutus. Kuulutuse tulp. Teatris. Kinos.

Ü'm b r u s e täh ts am a d i s i k u d. Teated ajaloost ja muinas­juttudest. Kangelased. Suur Tõll. Kalevipoeg. Kaval Hans.- Rahvas. Riik.

Te r v i s h 0 i u ala It: külgehakkavad haigused. Rlkohol.

Eesti keele õppekava.1. õ P pea a st a, 6 tu n d i n ä d ala s.

.. 1. Kõneharjutused. lIulugemise- ja kirjutamiseõpetuse algaste.Uksikute sõnade ja lühikeste lausete lugemine ja kirjutamine. Laste_arusaamise-kohaste lühikeste tükkide lugemine. Loetud tüki sisu jutus­tamine küsimuste najal. Jutustamine loetud aine põhjal. Kergete luule­tuste päheõppimine õpetaja abiga. Muinasjuttude vestamine.

2. Kergete sõnade, lausete ja lugemistükkide ärakirjutamine seina­tahvliit ja raamatust. Tähtsamad kirja vahemärgid. Kahe tähe kirjuta­mine. Suure algtähe tarvitamine kõne algul, punkti järel ja pärisnimedes.Nägemis- ja kuulde-diktaat. (kõige lihtsamad tuttavad sõnad).

2. õ p pea a s ta, 6 t u n d i n ä d ala s.1. I~orraliku ja arHsaamisega lugemise harjutamine laste mõistuse­

kohaste jutustuste, muinasjuttude, luuletuste, valmide ja muude najal.Loetud tüki sisu jutustamine küsimuste varal ja ilma küsimusteta. Jutus-

7. õ P pea a S t a, 4 t u n d i n ä d ala s,1. Kirjandustoodete lugemine ja arutamine võimalikult ajaloolise'

järjekorras. f\utorite elukäigu ning nende tähenduse tutvustamine. Nä.1ted kirjanduse vana ajajärgu esitajate töödest (Georg Mülleri - "Jutluskatkust"). Näited esimeste i1maliku kirjanduse esitajate töödest. (0. V.Masingi jutud väljavalikus, J. V. Jannseni-"Uus variseer", "Maatargad,~

"Nurme Liisa"). Rahvusliku kirjanduse esitajad. Uuemad kirjanikud(J. Bergman, Jakob Liiv, E. Bornhöhe, f\. Saal, Jakob Tamm, f\. Kitzber~~

'Ed. Vilde, E. Peterson, f\. Haava, K. E. Sööt, Joh. Liiv, G. Suits, E. Enn,O

tamine läbiloetud aine põhjal ja piltide järele. Kergete luuletuste pähe,õppimine õpetaja abil ja iseseisvalt.

2. Häälikute väited ja nende kujutamine .kirjas. K, p, t sõna algUl.Loetud tüki ärakirjutamine. Nägemis- ja kuulde-diktaat. vabad tööd IIIvastuste kokkuseadmine antud küsimuste peale.

3. õ p pea a s ta, 6 t u n d i n ä d ala s.1. Korraliku arusaamisega ja mõnuga lugemise harjutamine m·itmet.

liiki tükkide varal, kusjuures enne seda tarvidust mööda seletusi antaks.;,Loetud tüki sisu jutustamine. Jutuajamine läbiloetud aine põhjal. Luule!tuste päheõppimine.

2. Sõnatõugude tegelik äratundmine... Tutvustamine (tegelik) pö;;·.. ramisega ja käänamisega. f\lus ja ütlus. f\rakirjutamine. Nägemis· jakuulde-diktaat. Lühikeste tükkide ümberjutustamine kirjalikult. Vaba~tööd. Lihtsamad kirjad.

4. õ p pea a s ta, 5 t u n d i n ä d ala s.1. Mitmesuguse sisuga tükkide lugemine arusaamise ja mõnuga

Loetud tüki sisu jutustamine. Luuletuste päheõppimine. Muinasjutuli':Fählmanni müütosed. •

2. Selle kordamine, mis grammatikast varem läbi on võetuq. Sõnade.käänamine ja pööramine, kusjuures tähelepanu sõna tüvede muutmisepeale juhitakse, niipalju kui see õigekirjutuse pärast tarvilik on. Kokk!'<

. pandud lause. Kirja vahemärkide tarvitamine. Diktaat. Loetud tükI'kirjalik ümberjutustamine ja lühikeste mõttearenduste ning kirjade kokku,seadmine antud või enese valitud ainete üle.

5. õ p pea a s ta, 4 tu n d i n ä d ala s.1. Kunst- ja rahva-luule alalt võetud tükkide, tervete lühikeste kip.

jandustoodete ehk nende osade lugemine ühes nende sisu, jutustamisegilja nende mõtte ning kava äratähendamisega.

Kalevipoja ja Kalevala lugemine. Suur Tõll. Eesti muinaskange.lased. Ki),levipojast tähtsamate kohtade päheõppimine. ... 2. Oigekirjutuse reeglite kordamine ja kokkuvõtmine. Etteütlused.

Umberjutustamised. Kirjalikud mõtteavaldused (jutustavad) antud ainete'põhjal ja vabalt.

6. õ p pea a s ta, 4 tu n d i n ä d ala s.L Parema rahvaluule lugemine ning arutamine ühes rahva elli"

olu ning usuliste arvamiste seletamisega kui ka rahvaluule iseäraldusui

selgitamisega. Teadete andmine tähtsamate kirjanikkude (F. R. Kreutzvaldi, J. V. Jannseni, L. Koidula, M. Veske, f\. Reinvald!, J. Kunderi, c.~,­

Jakobsoni, J. Pärna, J. Hurti) elu ja kirjandusiise tegevuse kohta, nend~

tähtsamate tööde lugemine. Kreutzvald: "Paar sammukest rändamis..teed", Kunderi muinasjutud, Koidula: "Säärane mulk" ja laulud, J. Pärn"Oma tuba, oma luba", Veske laulud. I

2. Lühikese sõnaõpetuse süstemaatiline kokkuvõte. Loetud too·dete sisu kirjalik harutusele võtmine. Jutustava! ja kirjeldavat laad)Hvabad tööd. ',

A. Kallas, V. Grünthal, M. Metsanurk, O. Luts, Fr. Mihkelson) ja nendeparemate tööde lugemine.

2. Lühike_se lauseõpetuse süstemaatiline kokkuvõte ühes lahutus­harjutusega. Oigekirjutuse määruste kokkuvõte. Sõnade tuletamine(peajoontes). Kirjalikud tööd kirjandusliste teemade peale ja tegelise ise­loomuga (kirjad, ärikirjad, aruanded, teadaanded, lepingud, protokollid,palvekirjad j. n. e.).

3. Algaimed esteetikast.

Laulmise õppekava.

1. õ p pea a s t a, 2 tu n d i n ä d ala s.Hääle sünnitamine. Üksikute helide harjutamine (intoneerimine)

laste hääleulatuse piirides. Laulukesed ja harjutused esiteks 1-5 heli­astme ja .pärastpoole oktavi ulatuses. Laulumängukesed kõige lihtsamateja kergemate viisikestega.

2. õ p pea a st a, 2 tu n d i n ä d ala s.Laulukesed ja harjutused duur- ja moll-heliredeli ulatuses ilma mo­

dulatsioonita. Helide nimed. Duur ja moll tooni ka kolmkõla ja' helire­deli laulmine. Laulumängud.

. 3. Õ P pea a s ta, 2 tu n d i n ä d ala s.Hääleulatuse laiendamine (ülespoole e-ni ja allapoole boni) vähe

raskemad ühehäälsed laulud (modulatsioon mitte üle 1. astme suguiuse)ja üleminek kahehäälsete peale. Kahehäälsus peaasjalikult paralleelhäältekäigus. Helide vältuse ja kõrguse äratähendamine nootide abilnoodi joonestikuI. Esialgsed harjutused nootide järele laulmises.

4. õ p pea a s ta, 2 t u n d i n ä d ala s.Kahehäälsed laulud vaheldava häältekäigu ja rütmiga. Pool- ja

tervetoon; kõrgendamise, alandamise ja keelamise märk.· Kaksik- ja kol­mikmõõt; liht- ja IiiUaktid ["(.,'/., "(. ja GIR). Eeltakt. Rütmi harju­tused. Muusikaline diktaat (algaste). Dünaamilised märgid. LiitmisemärJ< (vibu). punkteeritud noodid, fermaate. Laulukeste ja harjutustelilUlmine nootide õbil.

5. õ P pea a s t a, 2 tu n d i n ä d ala s.Duur-heliredeli ehitus (tetrachordid) ja tema peaastmed. MolI heli­

redel (parallelism). C-duur, e-duur, f-duur; a-moll, e-moll ja d-moll.Intervallid terz, sekund, kvint ja sekst (suured, väikesed ja puhtad).Rütmiline ja meloodiline diktaat läbivõetud intervaliide piirides. Kahe­häälsed laulud ja harjutused nimetatud helitõugudes.

6. õ p pea as t a, 2 tu n d i n ä d ala s..Kolmkõlad peaastmetel ja nende ümberpöörded. D-, a-, e-, b-,

es- ja as-duur ja .nende duuride paralleel mollid. Läbivõetud Inter­valIide kordamine.' Intervallid; kvarl, oktav, septim. Vähendatud,suurendatud ja ülemäärsed intervallid ja nende lahendamine. Domi­nantseptakkord. Segamõõdud C'/I ja 7(.). Sünkoopid. Tempo äramää­ramise sõnad. Bassi võti.

7. Õ P pea a st a, 2 tu n d i n ä da las.Kõige läbivõetud aine kordamine, süvendamine, täiendamine ja

kokkuvõte ltihikeseks muusika teooria kursuseks. Lühikesed· teatedmuusika ajaloost.

Õpilaste koor.Peale klassi lauluõpetuse on tarvilik korraldada õpilastest klasside­

vaheline koolilaulukoor. Koori harjutustel seletatakse muu seas käsilole-

vate laulude meloodilist, rütmilist ja harmoonilist kokkuseadu ja tehtaksemuusikaajaloolisi ja esteetilisi märkusi.

Võimlemise õppekava.

1. õ p pea a s t a, 2 tu n d i (4 p 0 0 I t u n d i) ,n ä d ala s.Lihtsamad liikumise mängud. Korrapidamise tarbe selgitus ja kor­

rapidamise harjutus esiteks mängul, siis' teistel harjutustel.fllgastmelised vabad harjutused.Elementaarsed' tasakaalu- ja koordinatsiooni harjutused. Vabalt hin­

gamise harjutused, igasuguste, liigutuste, käigu ja jooksu harjutused(aasta lõpu poole kestvus-jooks mitte' üle li, minuti tütarlastel, 1 minuti,poeglastei). Hüpped koha peal. Käimine ja jooksmine muusika või laulusaatel rütmi tunde arendamiseks.

Viskehärjutused, enne hernekotikestega, siis väikeste pallidega, mõle­maid käsa ühepalju harjutades.

2. õppeaas(a, 2 tundi (4 pooltundi) nädalas.Mängud natuke keerulisemate seadlustega kui eelmises klassis.Kerged korraharjutused, marsid. 'Igakülgsed vabad harjutused.Tasakaaluharjutused (pink, tasakaalupuu).Korrigeerivad harjutused, iseäranis selja ja kõhu musklite jaoks.Viskharjutused märki. ,Vastupidavuse harjutused (mängudes). Jooks (aasta lõpul tütar­

lastell minut, poeglastel 1'/, min.).Kaugushüpped hooga ja hoota. Hüpped koha peal. Rütmilised

harjutused muusika või laulu saatel.

3. õ p pea a s ta, 2 tu n d i (4 p 00 I t u n d i) n ä d ala s.Mängud. Korraharjutused ja marsid. Igakülgsed vabad harjutused.

Tasakaaluharjutused (vabad ja riistadei).Korrigeerivad harjutused, mille sihiks selja sirgeks tegemir e, selgroo

tasakaalus hoidmine, vaheliha ja kopsude väljaarendamine.Mõõdukad telinguharjutused.Ronimine, kaugus- ja kõrgushüpped ja jooksuharjutused tempo

kiirendamisega. Vältus kuni 1'/, min. tütarlastele ja 2 min. poeglastele.Hingamisharjutused. Viskeharjutused mõlema käega silmamõõdu

ja lihastunde väljaarendamiseks; vastupanemise harjutused.Rütmilised harjutused muusika või laulu saatel.

4. õppeaasta, 2 tundi (4 pooltundi) nädalas.Mängud. Raskemad kOrraharjutusep, ma"id. Vabad harjutused.Tasakaalu ja hingamise harjutused. Kergemad ja lihtsamad harju·

tused telinguteJ.Jooks ja hüpped. Visk- ja võitlusharjutused. Rütmilised harjutused

muusika ja laulu saatel.

5. õ p pea a s t a, 2 tu n d i 4 P 0 0 I t u n d i) n ä d ala s.Võistlus-mä ngud. Korraharjutused.,Eelmise klassi harjutuste kordamine, kus juures suuremat rõhku .

. täpipealsuse ja vormipuhtuse peale pannakse ja tarbekorral harjutusedkiiremas tempos ehk raskemas algseisus korratakse.

Kepi ja nuia harjutused. Raskemad tasakaaluharjutused.Jooks ja hüpped. Suuremat rõhku pannakse vormi, kui saavutuste

peale. Rütmilised harjutused muusika ja laulu saatel.

6. ja 7. õppeaasta, 2 tundi (4 pooltundi) nädalas.Eelmiste klasside harjutuste kordamine, pikema kestvuse ja suurema

kiiruse ning täpipealsusega.

Kestvusjooks aasta lõpul mitte üle 2 minuti tütarlastel ja 2' /2 min.poeglastel.

Rütmilised harjutused muusika ja laulu saatel. Stiliseeritud rahvus­Iised tantsud ja ringmängud.

Käsitöö õRpekilva.1. õppeaasta, 2 tundi nädalas.

Üleminek koduelust koolielusse. flsjade ja. sündmuste vaatleminelaste ,elust ja nende lähemast ümbruskonnast, vastuvõetud ja läbitöötatudmaterjaali' väljendamine kujundamise abil: modelleerimine, joonistamine,tikkudega vormimine, paberi voltimine, tikkude panemine, tahvlikestepanemine, herneste panemine, väljalõikamine n. n. e.

2. õ pp e aas t a, 2 tu n d i n ä d a:1 a s.Esimese õppeaasta tööde jatkaminp. laiemal alusel. Tööd paberiga:

mõõtmine, joontetõmbamine, planimeetriliste vormide joonistamine, jaota­mine ja väljalõikamine valg«st ja värvilisest paberist, nende tarvitaminekleepimise abil pindade kaunistamiseks põhivormide alusel, ilu, elu jamatematika vorme kujutades. Tööd mitmevärvilise kartoniga, millelõppeainete õpetamisel praktiline tähendus võib olla. .

Näputöö (tütarlastele). Kudumine kahel vardal; kanevaa la pp pistetejaoks. Kudumine varrastel; pahema ja parema silma tundma õppimine.Sukk. Vahetööna käsitöökoll, leivarätik, tolmulapp kammikoll jne. värvi­lise väljaõmmelusega.

3. õppe aas t a, 2 t ,u n d i n ä d ala s. '..Raskemad tööd selsamal alusel. Kergemad papitööd. Pinnad: üksi·

kud, ühendatud. Kehad: loodiskülgedega, kaldkülgedega. Tarbeasjad,õppeabinõud. I

NäputÖö. Paikamine. Pilu palistus. Rist- ja madalpiste harjutamine.Padjapöör ehk käterät!.

4. õ p pea a s ta, 2 tu n d i n ä d ala s.Raskemad pinna- ja kohatööd. Ürnargused asjad (lahtised, kinnised),

milles ühendatud on mitmesugus.ed küljed (loodis, kaalus ja kallakil,õgvajoonelised ja kõverjoonelised), kuhikutaolised kehad. Tarbeasjad jaõppeabinõud. - I~ergemad noa puutööd..

. NäputÖö. Lanase ja toimse riide nõelumine. Sõrnikinda kuduminekirjaga. Särk.

5. õ p pea a s ta, 2 tu n d i n ä d ala s.Suuremad ja raskemad asjad rohkearvuliste osadega, kõik tehnikad

ja tööviisid isesei,svalt teadvusega võetud, kõik äranägemised olude järeleomavalitud asjade valmistamises ära kasutatud. Noa puutööd.

NäputÖö. Pesulõigete ·joonistamine. Pilutööd. Märkimine.

6. õ p pea a s t a, 2 tu n d i n ä d ala s.Metalltööd: tööd Üaadiga valgest vasest, raudplekiga, plekiga valgest

vasest. Jootmine lambi peal, "iiiimine, ihumine, poleerimine, jootminejoothaamriga süteahju tarvitusel, tagumine, lõikamine. Geomeetrilistevormide kujutamine, tarbeasjad, õppeabinõud. Puutöö nikerdus sae abil.

NäputÖö. flluspihik. Kuub ehk lihtne bluus.

7. õ pp e aas t a, .2 tu n d i n ä d ala s.Tööd vitsrauaga (puurimine, needimine, silumine). Raskemad ja

keerulisemad harjutused traadi ja pleki väänamises ja paenutamises, kru­vide ja mutrite lõikamises. Suuremad ja peenemad tööd kõikide materjaalide­ga iseseisvalt ja võimalikult oma välj~valiku järele. Tarbeasjad, õppeabinõud.

NäputÖö. Heegeldamine. Tikandus. Lihtne suviklei!.

•

Joonistamise, voolimise ja ilukirja. õppekava.

1. õ p pea a s·t a, 2 tu n d i n ä d ala s.Kerged joonistuskatsed. Joonistusabinõude tarvitamine.· Joonistamine

mälestuse ja ettekujutuse järele hariliku ja värviliste pliiatsitega ja kriiti­dega. Lihtsamate tarbeasjade joonistamine. - Asjade värvi tähelepane­mine ja nende jäljendamine vesivärvidega (punane, sinine, kollane).

Lihtsamate' asjade voolimine. '

2. õ p pea a s ta, 2 t u n d i n ä d ala s.Joonistamine märkamise, mä,lestuse, ettekujutuse ja otsekohe asjade

järele. Kontuurjoonistuste katmine. vesivärvidega. Harjutused pins­!iga ilma kontuurita. Põhivärvid ja segatud värvid.. Lihtsate tasa pinna­list.e asjade joonistamine. Nelinurk, kolmnurk, paljunurk" sõõr, enips,munakuju ja nendest tuletatavad asjad: krihvlitahvel, redel,. malelaud,lipud, maja ots, toru, tärnikujud, õun, taldrik, tunnikeII, rippuv lukk, kurk,tammetõru, .Iusikas jne. Eesti laadi kirjad. - Liikumise ülestähendaminejoonekeste abil. - Illustreerimine. - Ilustuste valmistamine värvilistepaberilõigete abil.

. Voolirnine mänguasjade, aia- ja puuvilja järele.

3. Õ p pea a st a, 2 tu n d i n ä d ala s.Joonistarnine ja värviga katmi.ne nagu eelmises klassis. Tarbeasjade

joonistamine (nagu: labidas, saag, kirves, sirp, käärid, mandoliin jne.).Varjutamine pliiatsiga ja vesivärvidega. Lihtsad taimelehed. Värvidetrehvamine mitmevärviliste' riidetükkide, sügislehtede ja linnljsulgedejärele. lIustuskavandid. Lihtne Eesti laadi kirjamine.

Mänsuasjade, tarberiistade, aia- ja puuviljade, seente jne.voolimineja värvimine looduse järele. .

Ilu k i I' i. Kirjutamise peareeglid. Harjutused. Käekirja ravitsemine.

4. õ p pea a s ta, 2 t u n d i n ä d ala s:Näitlik prespektiiv. Õgvajoonelised tasapinnad perspek~iivis·. Mitme­

pinnalised asjad. Lihtsamate asjade joonistamine vabas õhus' (püstaed, .tänav, tee, maja). Lihtne maastik. Asjade kaunistamine tärke- jne.kirjadega. Silueti lõikamine. Stilisatsiooni harjutused pliiatsi tush'i nfngvesivärvidega. - Kunstitööde vaatlemine. - Erikalduvusega õpilastelvoolimistööde jatkamineo .

5. õ p pea a s t a, 2 tu n d i n ä d ala s.Elementaarne perspektiivi õpetus. Kõverjoon.elised kujud. Höörikud.

ja ümarikud kehad (tOOl', ämber, trumm, lähkel', ratas, kera, potid, vaasid jm.).Valgus ja vari. Keerulisemate asjade joonistamine (lilleline vaas, pott lillega,tool, vanker). Asjade krupid. - Stiliseerimise harjutused. Tööde ana­lüüs. - Väljasõidud loodusesse. - Maastik. - Rutulik joollistamine.

Voolimine nagu eelmises klassis.

6. õ I' pea a s ta, 2 t u n d i Il ä d ala s.Raskemate asjade, kruppide, maastikkude j.oonistamine. Gipsi mudel.

Täistopitud loomad ja linnud. - Rutulik joor;istamine. - Stiililiste asjadeanalüüs. Kunstiööde vaatlemine. Väljasõidud loodusesse ja muuseumi­desse. Projektsiooni' mõiste.

Voolimine nagu eelmises klassis.

7. õ pp e aas t a, 3 tu il d i n ä d ala S.

Läbivõetud aine laiendamine ja süvendamine. Elav mudel. Sissejuhatusstiiliõpetusesse ja kunstiajaloosse. Eesti laadist,

Geomeetrilise ja tehnilise joonistamise abinõud, tähtsamad reeglidja võtted. Praktilise tähtsusega tööd ühenduses teiste õppeainetega.

Matemaatika õppekava.

1. õ,p p e'a €I s ta, 4 t u n d i n ä d €I I €I s.Arvud ja konkreetsete asjade lugemine salkade viisi. Arvud. Nende

nimetamine ja kirjutamine. Tehted arvudega JO ja 20 piiris. Ülesandedtõelikust elust. Konkreetne tutvumine mõnede mõõtudega ja rahadega.Tehted kümnelistega. Tutvumine Iihhate murdudeRa, näit., 1/, 1/31/. jm.Arvu tähendamine tähe abil, nä,it., x., küsimuse märgi asemel.

2. õ pp e €I €I S t €I, 6 tu n d i n ä d €I I €I S.

1. A I' V u tea du s. Arvude kirjutamine kümne süsteemis. Nelipõhitehet täisarvudega 100 pij'ris. ' Kasvatamise tabel. Tehted täissadadega1000 piiris. Tutvuse laiendamine meetri ja teiste mõõtudega. Mõõdudja mõõtmine. lihtsamate murdude tutvuse laiendamine. Tähe tarvita­mine harjutuses ots'itava arvu asemel. I-iarjutused ja ülesand~d.

2.. G e 0 m e e t I' i €I eel k u r sus. Ogev ja kõver joon. Ogva joonetõmbamine ja tähitsemin~. Ogva joone siht _ Lood. Nurklaud. Kantlaud.Kompas. Keskpäevajoon. Ogva joone pikkus. Ogvikute võrdlemine. K~ugus.

Mõõdud ja mõõtmine. Mõõtpuu. Siir ja sõõr. Mall. Kaared ja nendemõõtmine. Kraad. Nurk. Nurkade võrdlemine ja mõõ,tmine. Täisnurk.Ristjoon. Nurkade liig.id. Nurkade mõõtmine väljal.

3. õ pp e €I €I S t €I, 6 tu n d i n ä d €I I €I S.

1. A I' V u t ea d us. Arvude nummeratsioon. Nummeratsiooni laienda­mine paremale poole ühest kuni 0,001. Täisarvude ja kümnendmurdudeliitmine jh lahutamine. Resultaatide niuutvuse·seadused. Täisarvude kas­vatamine ja jagamine. Cilesanded protsentidest. Me~tri mõõdustlk (pealeruumi mõõtude) Meetri mõõtude alandamine ja ülendamine. lihtsamad\·õrrandid. Pinna suuruse arvamine.

'2: G e 0 m e e tT i €I e e I kuI' sus. Kõrvi'jooned ja nende joonista­mine, Kolmnurk: Kolmnurga liigid. Kolmnurkade võrdumine. Nurkadesumma. Täisnurkne kolmnurk. Alus ja kõrgus. Kqlmnurkade joonista­mine. , Mõõtmised väljal kolrrmurkade abil. Nelinurk. Kõrvikülgne. Kõrvi­külgse liigid. Paljunurgad. Uhtlane ·paljunurk. Ruutpaber. Pinnasuurus.Pinnamõõdud, Täisnurgelise, ruudu, kõrvikülgse, kolmnurga, trapeetsi,paljul')urga pinnaarvamine. Põllupinna mõõtmine. Ulesanded. Kolmnur­'kade taoius.

4. õppeaasta, 5 tU,ndi nädalas.1. Arv u t e €I d u s. Matemaatilised suurused. ja nende möõtmine.

!Sodumaal tarvitatavad mõõdud, nende võrdlemine Oleetri mõõtudega.Ulesanded, milledes' ette tulevad ka mitmenimelised arvud. Tehted liht­samate harilikkude murdudega. Kümnendmurdude kursus. Ruumi suurusearvamine. Keerulisem x. leidmine arvulisest võrrendist. lihtsamad 'võr-rendid ülesannete arvamise toeks. .

2. G e 0 m e e t I' i €I e el k u r sus. Kandelised kehad. Keha. Pind.Tasapind. Sambad. Kahetahulised nurgad. Kõrvikandeline. Kandik.Kogus. Kogusemõõdud.\Koguse arvamine. Püramiidid. Höörikud. Kehad.Höörsammas. Kuhik. Kera. Graafikud. Koordinaadid. SümmeetriaSümmeetria õgva joane suhtes ja punkti suhtes. Loodimine.

5. õ jo p e €I €I S ta, 6 tu n d i n ä d €I I €I S.

J. A I' V u t e €I d us. Arvude jaga'avus. Jagatavuse tunnused (arvu­dele 2, 5, 4, 25, 3, 9, 10, 8, 125). Arvude algteguriteks lahutamine.Arvude ühine kõige suurem jagaja ja ühine kõige vähem jagatav. liht·murdude kursus. Lihtmurdude kümnendmurdudeks muutmine ja ümber­pöördud. Tutvumine jätkuliste murdudega. ligikaudsed arvamised.

2. G e q m e e t I' i a. Keha, pind, joon,. punkt. Geomeetrilised kuiud.

Geomeetria ja tema jaod. Õgev joond. Õgvikud. Nurk. Nurkade ise­äralised liigid. Geome~trilised laused. Nurkade mõõtmine. Paljunurgad.Kolmnurk. Kolmnurga külgede vastastikune olenemine. Kolmnurga.liigid.Kolmnurkade võrduvus. Kolmnurkade külgede ja nurkade mpned vahe­korrad. Ristjoon ja kaldjoon. Geomeetrilised kohad. Nende tarvitamineüiesannete arendamisel. Kujutusülesannete arendamine. Praktiline geo­meetria: joonte tähitsemine, mõõtmised väljal. Kujutusülesannete aren­damine väljal. Kõrvijooned. Joonte kõrviduse tunnused. Kõrvikülged~ga

ja vastastiku-risti külgedega nurgad. Nurkade summa kolmnurgas. Uht·lased paljunurgad. Nurkade summa paljunurgas. Kõrvikülgne ja trapeets.Kõrvijoonte läbilõikamine teiste õgvate joontega. Paljunurkade pinnamõõtmine. Kujude moondamine ja tükeldamine.

6. õ p pea a st a, 6 tu n d i n ä d ala s.

1. AI g e b rae e I k u r sus. Aritmeetika ~ordamine ülesannete abilja süvendamine kohalikkude nõuete järele. Ulesanded vekslitest. Pro­portsioonid ja täiendavad harjutused propor.tsionaalsest jagamisest. Astmeja juure leidmine. Ligikaudsed arvamised. Ulesannete lahendamine üldiselkujul. Algebraline sümboolika. Algebraliste avalduste teisendamine. Liht­samad esimese astme võrrendid ühe tundmatuga... 2.. G e 0 in e e t r i a. Kujude taoius. Õgvikute vahekorra leidmine.Uhismõõduta õgvikud. Vahekordühtlased Õgvikud. Taoius. i<olmnurkadetaoiuse tunnused. Taoliste kolmnurkade omadused. Paljunurkade taoius.Täisnurkse kolmnurga omadused. Praktiline geom. Nurkade mõõtmineja kujutamine vä!jal. Vähendatud mõõt. Kõrvijoonte tõmbamine väljal.Tarvilised riistad. Ulesannete arendamine väljal kolmnurkade taoiuse alusel.Plaanide joonistamine maatüki järele. I<aardid. Nende mõõt. Kaartidetarvitamine. Siir ja punkt. Siir ja õgev joon. Siir ja nurk. Kaarte mõõt­mine. Siir ja siir. Siir ja paljUilurk. Siiru pikkuse arvamine. Sõõri.pinna arvamine. Praktilised ülesanded.

7. õ p pea a s t a, 6 tu n d j' n ä d ala s.1. AI g e b rae e I k u r sus.. Tehted suhteliste arvudega. Tehted

ühis- .ja hulkliigetega. Hulkliikme algteguriteks lahutamine (lihtsamadjuhused). Murrud. Proportsioonid. Esimes.e astme vÕrrandused ühe jamitme tundmatuga. Suuruste olenevuse kujutamine koordinaatide süstee­mis. Teise astme võrrandus. Logaritmig. Arvamine logaritmidega.

2. G eo m e e t r i a. Stereomeetria. Ogev joon ja tasapind. Projekt·sioonid. Tasapind ja tasapind. Kandelised kehad. Sambad. Kõrvikan­delised omadused. Püramiid: Lõigete omadused. Ühtlased paljunurgad.Höörkehad. Püst höörsammas. l\uhik. Lõigete omadused. Kera. Lõigeteomadused. Kera osad. Kehapinna arvamine. Samba pind. Höörsambapind. Püramiidi ja kuhiku pind. Tömbi püramiidi ja tömbi kuhiku pind.Kera pind. Kogus. Mõedud. Kõrvitahuse koguse arvamine. Sambakoguse arvamine. Höörsamba koguse arvamine. Gavalieri seadus. Püra·miidi. kuhiku. tömbi püramiidi, tömbi kuhiku, kera koguse arvam.ine.Praktiline geomeetria. Kauguse mõõtmine kaldpinnal. Loodimine. Ules­anded. . Graafiline suuruste kujutamine. Suuruste mõõtmine. Arv jaSuuru s. Graafiline kujutus ja suurus. MateIT'aatika ja igapäevase elutarvidused.

Loodusloo ja füüsikaõppekava.4. õ p pea a s t a, 2 tu n d i n ä d ala s.

1. Koduloomad. Lehm, lammas, kass, siga, kana.. Väiksed loo­mad majas ja aias: kärbes, vihmauss, mutt, hiir. Looma ehitus, eluviis,;~ ~sllkoht võimaldavad loor~lale toitmise.

2. Taimed aias ja õues. Ounapuu, kirs'ipuu, marjapõõsad, uba,hernes, moon, päevalili, kartul, porgand, kaalikas,. kapsas, piimnõges,taime kasvatus.

3. Inimese keha tähts~mad osad ja nende talitused. Tervise hoid-mine. .

4. Kehad ja nen.de kolm olekut., Kõige tähtsamad füüsikalised· jakeemilised nähtused: Ohk, vesi, maa.

5. õ p pea a s ta, 4 tu' n d i n ä d ala s.1. Loomad niidul ja nurmel. Õite' külalised. Sipelgas, lõoke ja

teised linnud. Jänes. Taimede ja loomade hool järeltulijate eest.2. Taimed niidul ja nurmel: pääsusilm, võilill, ristikhein, niiduheinad,

'rukis, kae"r, tatar, lina, pajud. Taime ehitus ja elu. Rakud ja koed.Taime osad ja nende ülesanded. Seeme,_ juur, vars, õis, leht, vili.

3. Kehade üleüldised omadused. Ohk, tema omadused ja koosseis.Vesi, ta omadused ja koosseis. Maa. Mineraalid, kivistikud, muld. Täht­samad metallid. Maa pinna muutumine.

6. Õ P pea a s ta, 6 t u u d i n ä d ala s.1. L09mad metsas, soos ja vees. Pärdik. Põder. Rebane. Siil. Hülge.

Kägu, Oöpik. Part. - Konn. Rästik. - Haug. Silk. - põuasitikas.­Vähk. - Amblik. - Paeluss. - Konnakarp. Püdal. - Vamm. '- Infu·zooriad. - Loomade liigilamine.

2. Taimed metsas ja vees. Kask. Haab. Mänd..Maasikas. - Sõna­jalg. - põlldosi. SoosammaI. - Sammalpoolikud. - Kuuseseen. Kärpse·seen. 'Tael. Hallitusseened. Valge vesiroos. Pilliroog. Vesikiud.Bakteeriad ja nende tähtsus looduses. Tähtsamad võõramaa taimed. Tai·mede rändamine. - Taimede olenemine mulla pinna omadustest, õhu­seisusest, valgusest. Taimede olenemine üksteisest. Taimede olenemineloomadest ja inimesest. Taimede liigid. Taimede määramine.

3. Keha ja aine., Flinete lagumine ja ühinemine. Keemilised jafüüsikalised nähtused. Ühendused ja segud, lihtained ja liitained. Täht·samad Iihtained. Flatomid ja moleekulid. .

Fline püsivus. Hapnik. Vesinik. Lämmastik. Kloor. Soolhape. Väävel.Väävelhape. Keemiline kiri. VOSVOl'. Süsinik. Süsiniku ringkäik looduses.Põlemine. Leek. - Räni. \

4. Füüsika eelkursus. - Soo ju s. .I<ehade paisumine. Tempera·tuuri mõõtmine. Soojuse' hulk ja selle mõõtmine. Kah,or. Kehade spo·juse mahutus. Sulanemine ja angumine. Sulanemise soojus. Keemine.Fluramine ja veeidumine. Fluramise soojus. Jahendus auramise taga·järjel. Flur;. küllastud aur. Udu; kaste, hännatis, vihm, lumi, rahe. 'Soo·juse laiaidumine: edasianduvus; seganemine, kiirgamine, Tuuled.

H e I i. Heli tekkimine. Heli laiaidumine ja edasiandumine. Helilained; võrdlemine vee lainlega. Kõne ja kuuldetoru. Heli ja peegeldu·mine. Kaja. Heli kiirus. Heli tugevus. Tooni kõrgus ja selle olenevuskeele ja vile pikkusest. Heli kõla ja kaaskõla (resonanls). Puhk- jakeelpillid. FORograaf ja grammofon. .

Val gus. Valguse laiaidumine ja selle kiirus. Varjud. Kuu· ja päi'kese varjutus. ' Valguse tegevuse ja valgustuse mõõtmine. Valguse pee·geldumine tasa· ja kõverpinnalises peeglis, Pea- ja kõrval- teljed. Tuli­punkt (fookus). Kujutused ja nende tekkimine. Helgiviskaja. Valgusepaiskumine. Valguse murdumine. Murdumine prismades ja läätsades.Nägemine, nägemise puudused ja nende parandamine. Prillid. Stereos­koop. Udupiidi 'latern. Luupe. Teleskoop. Mikroskoop. Binookl. Valgusekiirte lahLitamine. Spekter. Vikerkaar. Kehade värv ja selle mõju kehasoojenemisel. Päevapildistus. Kinematograaf.

V e ~ e I i k u d j aga a si d. Rõhu edasiandmine vedelikkudes. Ve-

nafta-, elektri·Põllutöömasi­

valgustuse sis-

deliku '.raskuse rõhumine. Ühendatud _ anumad. Arhimedese seadus jaselle järeldused. Erikaalu arvamine. Ohu raskus ja rõhumine: Rõhumise'mõõtmine (atmosfäär). _Baromeder (ilmaklaas). Nähtused, mis seletata­vad õhu rõhumisega. Ohu ja vee pumbad. Arhimedese seadus gaasi­des. Boyle·Mariotte seadus. Molekulaarsed jõud vedelikkudes, kindlatesj~ gaaskehades: märgumine, kohäsioen ja adhäsioon. Kapilaarsus.

7. õppeaasta, 6 tu ndi nädalas.

1. Inimese keha ehitus ja talitused. Kondikava. Lihaksed. Veri javere, ringjooksu orgaanid. Hingamisorgaanid. Nõristusorgaanid. Närvi­kava. Elutingimused. Ihukate. Peavari. Tervishoid. Võitlus. külgehakkavatehaigustega. Suguelu. Alkoholism.

Loomade ehitus. Loomade liigitamine ja tähtsamate liikide esitajad.Loomade elutingimised mitmesugustel maadel ja mitmesugustel aegadel.Arenemisõpetus.

2. Taime koosseis. Ained, mis taimed mullast ja õhust omanda­vad. Elu ja muutused mullakorras. Maa harimine ja väetamine. Mit­mesugused väetisained ja nende mõju taimede peale. Katsed ja katse·põllud. Viljavaheldus. Külvikord. Seemned, idanemine, külv. Taimevaenlased. Tööstusained.

3. Metallid. Naatrium ja kaalium. Keedusool, sooda, salpeetrid.Soolade aluste ja hapete vahekord. Kaltsium. Lubi: Gips. Magneesium,tsink, elavhõbe, hõbe, vask, kuld, plaatina. Alumiinium. Maarjajää. Savija savitööstus. Tina ja seatina. Raud. Orgaaniline keemia. Soögaas.Nafta. Taimekeha koosseis. Süsiveed. Tärklis. Suhkur. Käärimine. Piiritus.Äädikahape. Puu ja kivisöe destilleerimine kuival!. Rasvad. Seep.Värvid. Munavalge. Toiduained.

4. Füüsika eelkursus. Elekter ja magnetism. Õerumise elekter.Elektritud kehade omadused. Juhid ja eraldajad. Elektroskoop. Elektripaigutus juhi pinnal ja üleminek teiste juhtide peale. Põnevus. Influents(mõju elekter). Elektrofoor ja elektri masinad. Säde. Kondensaator. Lei­den i riist. '-' hu elekter ja välk. Piksevarras. Loomulikud ja kunstlik.magnee!. . Poolid (nabad). Magneedi jagamine. Induktsioon (mõju mag­netism). Magneedi väli ja jõu jooned. Maakera magnetism. Elektri vool.Galvaani elemendid. Voolu mõju magneedi nõela peale. Elektri takistus.Voolu tugevus. Voolu soojusline tegevus. Hõõglamp. Kaartuli. Kaitse·kork. Elektrolüüs (voolu keemiline tegevus) ja selle tarvitamine. Elektro­magneet ja selle tarvitamine: elektri kell, telegraaf. Induktsiooni voolud.Rumkorfi spiraal. Telefon. .. ,

L i i k u m i n e. Ühtlane liikum·ine. Inertsia seadus. Kiirus. Uhtlu·seta liikumine. Kiirendus. Vaba kukkumine. Liidetud liikumin'e. Jõud.Jõudude liitmine ja lahutamine. Raskus. Raskuse punkt. Kehade kuk­kumine tühjas ruumis. Kehade tasakaal. Liikumine siiru!' Kesktõmbeja ·tõuke jõud ja selle tarvitamine: separaator; regulaator; meevurr. Pen­del ja selle tarvitamine. Jõud ja töö; nende mõõtmine.

Lihtsamad masinad ja nende tegelik tarvitamine. Kang (hoob).Plokk. Kaldpind. Kiil. -Kruvi. Pöörvõll (vinn). Kaalud ja kaaluniine; kaa-lude järelkatsumine. .

Aurumasinad, nende ehitus ja tegevus. Mootorid:mootor. Akkumolaator. Masinate võimsus ja selle mõõt.nad ja riistad. ruumide valgustamine ja kütmine; elektri·seseade; ahjud, keskküte.

,Algmõisted energiast ja selle moondumisest.Füüsikaliste mõõtude ülevaade.

Maadeteaduse õppekava.4. õ p pea a s t a, 2 tu n d i n ä d ala s.

1. Sissejuhatus. Maadeteadusliste põhimõistete kordamine ja ligemselgitamine, lähemast ümbrusest pealehakates. Maadeteadu'sliste nähtu<;tepõhjuste 'otsimine: maakera liikumine - päev ning öö, aastaajad, maa­vööd, päike, planeedid, kuud. Varjutamised. Vesi ja kuivmaa maakerapinnal. Kõrgustikud. Kliima, taimed, loomad. Inimene, rahvad, riigid.

2. Eestlased, nende asupaik ja selle üleüldised iseäraldused. Piirid.Läänemere lahed, väinad ja saared, kaldad, mäed, jõed, järved, sood,maapinna iseäraldused, põllumuld, metsad, loomad, elanikud ja nendetegevus. Maakonnad, linnad ja tähtsamad kihelkonnaq.

3. Eestlaste naabrid: soomlased, rootslased, lätlased, venelased.4. Lihtsamad maadeteaduslised ülesanded (kaardid, plaanid, relje­

fid, mõõtmised, loodimised, tähelepanekud jne.).

5. õppeaasta, 2 tu ndi nädalas.1. Maakera sisemLne kuumus ja sellega ühenduses olevad nähtused.

Maapinna muutumine. Ohkkond, vesikond, elukond kui geoloogilised tegurid.2. Euroopa ülevaade. Suurus, rannad, piirid, poolsaared, saared,

maapind, jõed, järved, kliima, loodus, elanikud.Tähtsamate riikide asukohad, maapind ja piirid, jõed, kliima, saa­

dused, elani~ud, rahva töö ja aineline järg, rahvaharidus, usk, linnad,asumaad. Uksikud riigid: Soome, Rootsi, Norra, Daani, Hollandi, Belgia,Prantsusmaa, Hispaania, Portugaalia, Helveetsia, Itaalia, Balkani riigid,Ungari, Flustria, Saksamaa, Poola, Leedu, Läti, Vene riigid, Inglismaa., 3. Tööd (katsed, tähelepanemised ja joonistamine).

6. õppeaasta, 2 tundi nädalas.I. Päikse süsteem. Päike. Planeedid. Kant-Laplase oletus. Flstro­

noomilised uurimisriistad. Tähed. Ilmaruum.2. Flasia, Flafrika, Flmeerika ja Flustraalia..Suurus, rannad,' piirid, maapind, jõed, järved, kliima, loodus, rahvad,

usk, tööstus, tähtsamad riigid, asumaad, linnad, saadused, mis rahvus­vahelises kaupluses tähtsad on.

7. õ P:P e aas t a, 2 tu n d i n ä d ala s.1. Maakihtidest ja lademetest. Kivistustest. Kodumaa geoloogilised

süsteemid. Tähtsamad kodumaa' imaastiku-tüübid, kodumaa morään·maastikud: Lõuna·Eesti kõrgustikud (Otepää ja Haanja kiltmaa),Põhja­Tartumaa drumlinid. Pandivere kõrgustik. Põhja-Eesti paekallas. Võrts­järve, Emajõe ja Peipsi madalik. Sood ja kinnikasvavad järved. Lääne­Eesti madalik. Saared. Meri jne.

2. Kodumaa põhjalikum ülevaade.Kodumaa seisukoht, suurus, piirid, meri, maapinna ehitus, ilmastlk,

jõed, järved, taimed, loomad, põllumuldja looduslikud rikkused.Elanikud, rahvus, usk, haridus, kultuuraline järg, riikline elu. Töö

ja tegevusharud: põllutöö, karjakasvatus, aiatöö, metsaasjandus, turba­tööstus, põlev kivi, vabriku- ja käsitöö: tsemendi, tellis- ja potikivi töös­

. tus, rauatööstus, masinateehitus, puutööstus, kiutööstus, ka.la- ja mere­asjandus, laevaehitus, raudtee, supeius. ja suvitusasutused.

Ülev'aade kodumaa geograafiliste t<ngimiste mõjust rahva elu peale,majandusline ja haridusIine läbikäimine teiste riikidega. Tööd.

Ajaloo õppekava.4. õppeaasta, 2 tundi nädalas.

S i s s e ju hat u s. Inimkonna võidukäik. Rahvaste pere. EestiIahva elu- ja' ajalugu. '

Mu i s t n e aeg. Kodumaa en nemuistne aeg. Muinasaja leiud ko­dumaal (kiviaeg jne.). Muu maailm muistsel ajal.

Van a aeg. Kauged Idamaa rahvad. India ja Hiina. flssüüria.jaBabiloon.' Egiptlased, Foiniiklased. Israeli rahvas. .

Kreekl~sed. Muistses Mükeenas ja Kreeta saarel. ~ Vanas Troojas.Sparta ja' flteena. Persia sõjad. Uuesti üleseh,itatu'd flteenas. Periklesja tema tegevus. Kreekamaa langemine. Makedoonia ja Kreeka kul­tuuri laialilagunemine (hellenism).

Roomlased. Vanad roomlased. Maailma allaheitmine. Kreeka, kul­tuur Rooma peale mõjumas. Vabariigi lagunemine ja keisrivalitsus.Rooma kultuur. Ristiusu laialilagunemine.

Suur rahvaste rändamine.Eestlaste' paganausu aeg. Soome-Ugri rahvaste rändamine. Eest­

laste tulek Läänemere kaldale. Muistsete eestlaste majandusline ja vaim­line kultuur. Eestlaste lähemad naabrid.

5. õ p pea a st a, 2 tu n d i n ä d ala s.

Ristiusu laialilagunemine Europas. Kiriku korraldus, kloostrid japaavst. Ristiusk Kesk-Euröpas (Karl Suure ajajärk). Keisri ja paavstivahekord. flraablased. Muhamedi usk. Ristisõjad.

Ristiusk. Põhjamaadel. Sakslaste tulek Liivimaale. Esimesed piis­kapid ja Mõõgavendade ordu. Valitsuse ja aadeli võim.

Keskaja lõpp. Riigid keskaja lõpul. Seisused ja linnad. Teadus.Ku nstid. Leid used.

Uue aja lävel.. Suured leidused. Uued voolud vaimuilmas.Usupuhastuse ajajärk. Martin Luther. Karl V. ja paavstid. Inglis­

maa ja Prantsusmaa. Usupuha~tus Eestimaal. Katoliku kirik võitluses.Rootsi aeg Eestimaal.

6. õ p pea a s t a, 2 tu n d i n ä d ala s.

Piiramata ainuvalitsuse õitseaeg. Prantsusmaa. Louis XIV. .Inglisemäss. Oliver Cromvell. Reformid Rootsis XVII. ·aastasajal. Karl XI. refor­mid Eestimaal. Põhja sõda. Peeter Suur ja Karl XII.

'Valgustuse ajajärk. Newton. Voltaire ja Rousseau. Friedrich Suureaeg. Joosep II. ~eg. Katarina (I. aeg.

Rahvavalits' Ise tõus. Rahvavalitsuse algus Inglismaal. Põhja flmeerikavabadussõda. Prantsuse suur revolutsioon. Napooleon. Eestimaa talu~

rahva priius. flleksander I ja flleksander II.Rahvusline ärkamisaeg. O. V. Masing, Fr. Fählmann, Fr. Kreutzvald

ja "Kalevipoeg~'. Keelearendamine. Hornung, flhrens ja Vi<:demann.Saksa ja flmeerika. Saksa-Prantsuse sõda ja uue Saksa riigi sündi­

mine. flmeerika ja Orja sõda.Uuema aja leidused 'ja nende tagajärjed. flur ja elekter. Muuda­

tused tööstuse alal ja tööliste elus. Tööliste liikumine...Uuema aja vaimline elu. Rahva haridustöö. Uhiskondlised edu­

avaldused. Venestamise ajajärk Eestis. flleksander III.Köige uuem ajajärk. Suure ilmasõja algus ja selle käik. Vene re­

volutsioon. Lõuna-Eesti ja Põhja-Eesti ühendamine. Maapäev. Venemaalagunemine. Saksa okupatsioon ,Eestis. Revolutsioon Kesk-Euroopas jailmasõja lõpp. Eesti fljutine Valitsus. flsutav Kogu. Eesli Vabariik.

7, õ PP e aas t a, 2 tu n d i nä da las.

Muistne aeg'. Kodumaa ennelTlUistne aeg. Muinasaja leiud kodu­m;al. Eestlaste paganausu aeg. Uhis Soome·Ugri aeg. Soome sugurahvaste rändamine Läänemere kaldale. Muistne eestlaste majanduslineja vaimline kultuur. Eestlaste 'Iähemad naabrid.

Ristiusu tulek Eestimaale. :Sakslaste tUlek LlIVlmaale. c.slme'eupiiskopid. Piiskop Albert. Mõõgavendade ordu. Vabadusvõitius. Rahvaallaneitmine. Pärisorjuse kordkorraline tekkimine, kujunemine.

Valitsus maal: ordo, peapiiskop, piiskopid, laenumehed, linnad.Võimude omavaheline olukord. Riiud ja sõjad. .Kirik, kloostrid.. Vaimu- ja usuelu:Usupuhastuse ajajärk. Usupuhastus linnades ja maal. Ordu riigi

lagunemine. Läänemere maad mitmesuguste valitsuste all.Rootslased.. daanlased Eestimaal, poolakad Liivimaal, venelased

Tartus ja Virumaal.Rootslased täiesti Eestimaa peremehed. Gustav Adolf. Piiramata

ainuvalitsus Rootsimaal. Reformid Rootsimaal ja meil. •\ Põhja sõda ja selle tagajärjed. Pärisorjus jõuab kulminatsiooni

punktile. Nähtused rahva vain;lUelus.Talurahva isiklik priius. Aleksander I. ja Aleksander II.Rahvusline ärkamisaeg. O. V, Masing, ·Fr. Fählmann.. Kreutzvald

ja "Kalevipoeg". Keele arendamine. Hornung. Ahrens ja Viedemann.Jannsen ja Jakobson.

Aleksander 111. Venestamise aeg. ..Uuema aja elu. Rahva haridustöö: Uhiskondlik elu ja edenemine.Kõige uuem ajajärk. Suure ilmasõjaalgus ja selle käik. Vene re-

volutsioon. Lõuna- ja Põhja.Eesti ühendamine. Maapäev. Venemaa lan­gemine. Saksa okupatsioon Eestis. Revolutsioon Kesk Euroopas. Ilma­sõja lõpp. Eesti Ajutine Valitsus. Asutav Kogu. Eesti Vabariik.

Kokkuvõtiik ülevaade üleüldisest ja Eesti ajaloost.

Ühiskondteaduse õppekava.7. õppeaasta, 2 tundi nädalas.

Küla. Perekond kui ühiskonna aigkuju. Mitmesugused ühiskonnakujud (perekond, hõimkond, suguharu, rahvas j. n. e.). Riik.

Isik ja ühiskond. Kogukond. Vald. Valla omavalitsus. Linn jalinna omavalitsus. Valla ja linna ametnikud. Kogukondlised asutusedvallas ja linnas. .Koolikorraldus. Koolikohustus. Koolivalitsus. Vallaja linna valimised. Maksud.

Maakonna omavalitsus. Maakonna ettevõtted. Koolid. Maakonnakoolivalitsus. Haigemajad j. t. asutused. Maakonnavalitsuse üksikud osad.. Rahva ·suveräniteet. Eesti vabariik. Asutav Kogu. Seadusandlus.Põhiseadus. Vabariigi valitsus. Ministeeriumid. Riiklised asutused ja.ettevõtted. Koolid. Kohus. Riigikaitse. Teed. Post. Telegraaf j. n. e.

Riigikodaniky õigused ja kohused. Valimised. Kohusetunne jaenesearmastus. Oigus ja seadused. Kodanlise- ja kaelakohtuõigusemõiste. Alaealine, täisealine, õigusvõimuline, teguvõimuline, vastutus­võim.uline isik. Lepingud. Testament.

Seaduste valmistamine. Töö ja kapital. Töö jactus. Kapitali vor­mid. Kasu ja kapitali. kasvamine. Tööliste osavõte kapitali kasvamisestja kasust. Seaduste vahetus. Müümine. Hind ja väärtus.

Isiklik ja ühiskonna (ühingu, kogukonna, riigi) varandus. Isiklikudja ühiskonna huvid.

Vene keele õppekava.4. õ p pea a s ta, 4 t u n d i n ä d ala s.

'. Praktiline tutvunemine Vene keelega tegelik-näitliku metoodi järele(tegevus, klassi-- ja eluto"a sisseseade, pildid jne,). Väljarääkimise harj\!­tused. Lugemise- ja kirjutamiseõpetus. Üksikute sõnade, lausete jalühikeste tükkide lugel)1ine. Lihtne jutuajamine. Kergete luuletustepäheõppimine õpetaja abiga.

seina­Siibid.

Kergete sõnade, lausete ja lugemjstükklde ärakirjutaminetahvliit ja raamatust; Täis- ja umbhäälikud, nende jaotamine.Rõhk. Tähtsamad kirja vahemärgid. Kuuldediktaat.

5. õppeaasta, 4 tundi ·nädalas.l\õneharjutused (piltide järele' koduloomad, --aastaajad jne.). Laste­

mõistuse kohaste jutustuste lugemine. Loetud tüki sisu jutustamineküsimuste varal ja ilma küsimusteta. Luuletuste päheõppimine õpetajaabil ja iseseisvalt. )

Rja-, nimi-, omadus-, arvu- ja asesõnade tegelik äratundmine. Tut­I'ustamine pööramise ja käänamisega. Tutvustamine sõnade kokku sea­dega (lüvi, lõpp, _eessilpi. Kokkuliidetud sõnad. Fllus ja ütlus. Ara­kirjutamine. Loetud tükkide kirjallk ümberjlJtustamine. Kirjalikud har­jutused õigekirjutuse reeglite üle. Diktaat. Umberpanekud Eesti keelestVene keelde.

6. õ p pea a s ta, 4 t u n il i n ä d ala s.Kõneharjutused piltide järele (mets, linn, mägestik jne.). Igapäe­

vases elus tarvilise keele harjutamine.Kunst-luule alalt võetud tükkide lugemine ühes nende sisu jutus­

tamisega nin9 kava äratähendamisega. Luuletuste päheõppimine.-Lühike süstemaatiline sõnaõpetus. Otsekohene ja kaudne kõne.

Kirja vahemärkide tarvitamine. Loetud too.dete sisu kirjalik ai'uluselevõtmine klassis läbitöötatud kavade järele. Umberpanekud Eesti keelestVene keelde. Diktaat.

7. õppeaasta, 3 tundi nädalas.Tervete lühikeste kirjandustoodete lugemine ühes nende sisu jutus­

tamisega. Luuletuste päheõppimineTähtsamad kirjanikud (Gogol, Pushkin, Lermontoiv, Turgenev, Gon­

tsharov, Gorkij, ...) Tegelikult tarvilise keele harjutamine.Lühike süstemaatiline lauseõpetus ühes lahutusharjutustega. Loetud

toodele sisu kirjalik ümberjutustam.ine klassis läbitöötatud ja iseseisvaltkokkuseatud kavade järele. Lühikeste kirjade kokkuseadmine. -

T U Il Il i k ava.

3432302825I 22 i 24Kokku.

.. "-_._-_.-. -- ........_-! -- -I --.- Õppeaastad. I

I,

II

- 1. 2. 3. 4. 5. 6. 1:-- -- I IÕppeained. ":-'- -'. , I. ,! !

iI

II

1. Kodulugu 4 4 4I

- - - -2. Eesti keel (emakeel) 6 ! 6 6 5

I4 4 4I

3. Laulmine 2 I 2 2 I 2 2 2 I 2,i4. Võimlemine 2 I 2 2 2 I 2 2 2

5. Käsitöö. 2 2 2 ! 2 i 2 2 ! 26. Joonist. vGolim. ja ilukiri 2 2 3 I 2 I 2 2 I 2,7. Matemaatika. 4 6 6 5 i 6 6 68. Looduslugu ja füüsika - - - 2 I 4 6 6

i I ,2 29. Maadeteadus. - - - 2 2

I10. j\jalugu. - i - - 2 I 2 I

2 211. Uhiskondteadus - i - -- _.

I- - 2

! I12. Filosoofia eelkursus - i - i -. - -i

- -13. Esimene võõras ksel - , - ! - 4 I 4

I

4 2, I .14. Teine võõras keel -

I- I

- - - - -.15. Kolmas võõras keel - -

I -- - , - - -,