Upload
kaitsevaegi
View
234
Download
5
Embed Size (px)
DESCRIPTION
Â
Citation preview
2015a a s t a r a a m a t
1
2015a a s t a r a a m a t
2
3
Sisukord
Eessõna Riho Terras 5
NATO sõjalise komitee esimehe kindral Petr Paveli intervjuu 9
Mõtteid heidutusest Neeme Väli 17
Venemaaga seonduvad julgeolekualased ja sõjalised arengud aastal 2015 Kaupo Rosin 23
Tagasivaade Siilile Aron Kalmus 31
Siili välisosalejatest Toomas Peda 39
Siil tõi reservväe kokku 41
Kevadtormi kogemus aitas korraldada NATO suurt õppust Aivo Vahemets 47
Sõjaväelogistikud tõestasid oma oskusi ja võimekust Kalev Koidumäe 55
2015. aasta pani õhuväelaste pulsi kiiremini lööma Jaak Tarien 61
Aasta jooksul kordasaadetu on vundament tulevikuks Sten Sepper 67
ÜRO pehmest jõust Liibanonis on kasu ka Eestis Roland Murof 71
Sotsiaalmeedia sõjapidamises Uku Arold 79
Venemaa psühholoogiline sõda Heigo Sooman 85
Märkmeid Ukraina sõjast Igor Kopõtin 89
Soomusmanöövervõime arendamine 1. jalaväebrigaadis Vello-Veiko Palm 97
2. jalaväebrigaad – arengud ja proovikivid Eero Rebo 103
„Ajateenistuses on kõik võrdsed“ ehk tütarlapse meenutused ajateenistusest Kristel Leola 107
Langevarjurite ühisdessandid Eestis Mihkel Haug 113
Sõjateaduse roll Eesti sõjalises võimekuses Sten Allik 119
Väikese riigi tugevus seisneb tarkuses Sverre Lasn 125
Kaitseväe sportlaste edulugu jätkub Heino Märks 129
2015. aasta kronoloogia 134
4
5
Kaitsevägi ja riigikaitse laiemalt oli 2015. aastal
väga tuntavalt tähelepanu keskmes. Eesti riigi julge-
olekust ning selle kindlustamisest räägitakse ning
kirjutatakse jätkuvalt rohkesti, selle üle arutletak-
se. Oluline on siin rõhutada, et seda kõike tehakse
laiemas plaanis ühtse ning aktsepteeritud arusaa-
ma pinnalt, mis mõtestab julgeolekut kui tervikut
ning näeb sõjalise riigikaitse toimemehhanismide-
na võrdselt olulisena nii iseseisvat kaitsevõimet kui
ka kollektiivkaitset. Nii võib ka tinglikult tõdeda, et
läinud aasta oli meie riigikaitsemudeli kinnistamise
või süvendamise aasta, sest toimetati ja pingutati nii
selle nimel, et mõõta meie reservarmee toimimist,
kui ka selle nimel, et liitlaste kohalolek Eestis oleks
jõulisem, nähtavam ja alalisem.
Kõige toimuva taga on julgeolekupilt, mis kahe
aasta jooksul on kasvanud läänemaailma tabanud
üllatusest igapäevaseks fooniks ning taustsüstee-
miks. Neile, kes ei soovi ega taha tekkinud olukorda
võrrelda uue külma sõjaga, võib paremini sobida
paralleel kliimamuutusest, sest pelgalt ühekordse
halva ilmaga me Putini riigikorra agressiivset käi-
tumist võrrelda ei saa. Võib ka otsida võrdlusainest
meditsiinist, sest Venemaad valitsevat režiimi ise-
loomustab korduv käitumine, mis sarnaselt sund-
häirega tõukab selle kandja läbi käima samu rutiine –
üha uuesti ja uuesti. Olgu sellega, kuidas on, kuid
kaitseväe ning riigikaitse ülesanne laiemalt on neid
signaale õigesti tõlgendada ning kasvatada, arenda-
da ja ehitada meie kaitsevõimet tugevama heidutuse
ja suurema võitlusvõime eesmärgil.
Me elame üha kahanevas maailmas, mis tä-
hendab, et meie piiridest esmapilgul kaugel toimuv
mõjutab meid otseselt ja iga päev. Sarnaselt Vene-
maa käitumisest tekkinud fooniga peame tõdema,
et plahvatusohtlikkus Euroopa südames on ka osa
meie igapäevaelust. Pariisis toimunu süvendas ini-
mestes hirmu fundamentaalse islamiterrorismi ees
ning endiselt on laiemas Lähis-Idas toimuv oluline
ebakindluse ja mure allikas. Ulatuslik pagulaste
voog, mis Euroopa riike ja rahvaid on lõhestamas,
on kindlasti üks olulisemaid ning eripärasemaid
julgeolekuriske. Eesti ülesanne on kindlaks jääda
oma väärtustele ning selleks, et olla paremini mõis-
tetud, mõistma ka meie liitlaste ja sõprade muresid,
sest need on väga mastaapsed ja sügavad.
NATO peakorteris ning sõjalistes staapides on
pärast Walesi tippkohtumist mõistetud ja jagatakse
meiega ühist arusaama ümbritsevast julgeolekupil-
dist. On tunnistatud, et praegune heidutusmuster
ei ole kooskõlas ohuhinnanguga ja me peame ühes-
koos selle arendamisega jõuliselt tegelema. Sellest
tulenevalt vaadatakse ümber planeerimist ja kaitse-
plaane ning realiseeritakse heidutushoiakut. Eelmi-
sel aastal loodi Eestisse ja Ida-Euroopa riikidesse
NATO staabielemendid (NFIU), mille ülesanne on
asukohariikide ning NATO vahel koostööd kor-
raldada ning paljud liitlasriigid on neisse saatnud
oma esindajad. Lisaks tuleb kindlasti märkida meie
võimsaima liitlase Ameerika Ühendriikide inves-
teeringuid Eestisse, et tagada laialdane koostöö nii
maal kui ka õhus. 2016. aastal toimuva NATO Vars-
savi tippkohtumise eel on meie ootused seotud eel-
kõige heidutushoiaku tugevdamisega, mis tähendab
liitlaste laiemat kaasatust NATO idatiiva kindlusta-
misel ehk siis rohkem ja kiiremini reageerivat jõudu.
Liitlaste pingutused meie toetamisel olid 2015.
aastal sisulised ja enamikele Eesti inimestest sel-
gesti nähtavad ja arusaadavad. Ämari lennubaasist
pidevalt toimuv lennutegevus, 29 laeva kaasanud
Eessõna
RIHO TERRASkindralleitnant
kaitseväe juhataja
6
õppus BALTOPS Läänemerel ja maaväe üksuste
väljaõppetegevus on olnud selgelt aktiivsem võrrel-
des eelnevate aastatega. Erilisi jõupingutusi on tei-
nud kõik ohvitserid, allohvitserid ja sõdurid, kes on
oma planeeritud tegevuste kõrvalt taganud liitlas-
tega tulemusliku ning sujuva koostöö. Hispaanias
Scoutspataljoni juhitud Balti pataljoni osalemine
NATO suurõppusel Trident Juncture on ehk Eesti
avalikus ruumis vähem tähelepanu saanud, kuid oli
tegelikult väga julge ning mahukas ettevõtmine. Ta-
gasivaates võime tõdeda, et tegu oli väga erilise ja pi-
kalt ettevalmistatud kaitseväe kõigi aegade suurima
logistilise operatsiooniga, kus me näitasime, et kui
tahame, siis suudame võrdväärselt suurte riikidega
vägesid liigutada.
2015. a esimene poolaasta oli väga tugevalt
mõjutatud kaitseväe suurõppuse Siil ettevalmistu-
sest ning läbiviimisest. Kõik asjassepuutuvad teavad
väga hästi, et õppusest saadud teadmiste ja kogemus-
te koondamine ja analüüs kestis praktiliselt aasta lõ-
puni. Suurõppuse moto oli „Iga okas loeb“. Seda tu-
leb mõista just iga üksiku okka teravuse ning vastu-
pidavuse võtmes – tugevad oleme siis, kui meid on
palju ning kui igaüks on sarnaselt kaasvõitlejaga
sama hästi välja õpetatud, relvastatud ja varustatud.
Õppuselt saime kinnituse, et valitud riigikaitsemu-
del toimib ja on kestlik. Me ise uskusime seda, kuid
kuna keegi ei olnud veel näinud jalaväebrigaadi
täies koosseisus ja varustatuses, oli seda ettevõtmist
vaja just Eesti inimestele ja ka skeptikutele. 26 tun-
niga formeeritud ja kolme päevaga täielikult lahin-
guvalmidusse seatud kahe brigaadi ja Kaitseliidu
lahinguüksused näitasid, et eestlased tahavad oma
riiki kaitsta ja on võimelised seda tegema. Seisin pä-
rast kordaläinud õppust lõpurivistusel ja see oli ülev
tunne. Kaitsevägi näitas ka ühiskonnale, et paljude
aastate jooksul investeeritud sajad miljonid eurod
on läinud asja ette. Tulemuseks on jõud ja tahe ning
kindlustunne inimestele, et oleme valmis vastu
seisma mistahes ründele. Kogesime ka õppuse ajal
ühiskonna laialdast toetust meie ettevõtmistele –
alates riigipeast, kes õppust külastades kohtus ka
oma reservohvitserist pojaga, kuni memmeni, kes
särasilmselt jälgis binokliga liitlaste lahingutanki
manöövreid Erra asulas Virumaal, toetati õppust
üksmeelselt ja südamega. Peame seda hindama ja
tulevikuski oma tööd hinge ja südamega tegema.
Mul on veel selle üle väga hea meel, et ka Eesti töö-
andjad asusid Siili taha, toetades oma tegevusega
õppust ja seal osalenud reservväelasi. Üks märki-
mist väärt näidetest oli AS Tallinna Lennujaam, kes
oma töötajatele reservõppekogunemisest tingitud
palgaerinevuse kompenseeris. Rahvaväele on kogu-
konna toetus äärmiselt oluline, sest see näitab, et me
oleme täitnud inimeste ootusi.
Teame, et kaitsevägi panustab uue ja mood-
sa soomusmanöövervõime arendamisse rohkesti
energiat ja raha. Peame täielikult võtma kasutusse
2015. aasta lõpul juurutatud kolmanda põlvkonna
tankitõrjesüsteemi Javelin. Kevadtorm 2016 ei ole
plaanitud nii suure õppusena kui Siil, sest vajame
ka veidi hingetõmbeaega, et analüüsida suurõppuse
kogemust, kuid selge on see, et Siili juurde tuleme
veel tagasi.
Kaitseväe jaoks on üks olulisemaid märgu-
sõnu valmidus. Meie valmisolekust sõltub väga pal-
ju ning paljuski on meie endi teha see, kui hästi me
oma ülesandeiks valmis oleme. 2015. aasta on näi-
danud, et oleme küll, kuid olgem realistid – maailm
ei seisa paigal. Nii ka meie, me liigume edasi.
EESSÕNA
7
8
9
26. juunil 2015 asus NATO sõjalise komitee uue
esimehena ametisse Tšehhi kaitsejõudude juhataja
kindral Petr Pavel, kes vahetas välja kolm ja pool
aastat sellel ametipostil töötanud kindral Knud
Bartelsi.
NATO on küllaltki vana organisatsioon ning
on läbinud palju muutusi. Ühe niisuguse muutu-
se tulemusena olete teie esimene sõjalise komitee
esimees, kes valitud ametisse uuematest liikmes-
riikidest, mis organisatsiooni algusaastatel kuu-
lusid vastasleeri. See on selge ja märgiline muutus.
Kui suur on see muutus ja kas teil on teist leeri
näinuna mõni lisaeelis?
Minu jaoks on toimunu olnud imeline areng
ning küsin endalt tihti, kas teine pool oleks võtnud
vastu vastasleeris olnud riike. Kas oleks oldud nii
avatud, et kõigest viisteist aastat pärast liitumist
oleks valitud nende esindaja sõjalise komitee esime-
heks? See on märkimisväärne areng, mis räägib kõ-
nekalt NATO-st kui institutsioonist ja väärtustest,
millel ta põhineb.
Teisest küljest ei näe ma, et mu päritolu ühen-
duse idaosast oleks eriline eelis päevakajalisema-
te probleemide, eriti Venemaaga toimuva mõist-
misel. Minu teadmised Vene sõjaväest pärinevad
kolmekümne aasta tagant ja tõenäoliselt ei ole too-
nased leitnandid ja kaptenid enam teenistuses ...
Praegune Vene sõjavägi erineb palju sellest, mida
mina tundsin, aga loomulikult annab mu varasem
kogemus teatavad teadmised vene mõtteviisi kohta.
Püüan rohkem näha praeguseid probleeme ka nen-
de silmade läbi, et paremini mõista põhjuseid Vene-
maa otsuste taga.
Praegu on meil 28 liikmesriiki ja kutse on
saanud veel üks – Montenegro. NATO-s on ot-
suste tegemisel vaja üksmeelt, seega peab olema
konsensus 28, õige pea 29 riigi vahel. Sõjalisest
vaatenurgast on see väga keeruline. Kas sedavõrd
paljude riikide NATO-sse kuulumine ja püüe võt-
ta arvesse kõikide huvisid muudab otsustamise
keeruliseks ja kas peaksime otsustamisprotsessi
kuidagi muutma?
Ütleksin, et üksmeele saavutamine on alati ja
kõikidel tasanditel keeruline, olgu see siis sõjali-
ne, poliitiline, majanduslik või diplomaatiline ta-
sand. Kõikjal, kus on suveräänsed osapooled oma
huvidega, on üksmeelt keeruline saavutada, kuid
meie organisatsioon rajaneb kultuuril, kus olulis-
tes küsimustes leitakse üksmeel ning sellisena on
see harjunud suuremate ja olulisemate eesmärkide
nimel vaidlema ja kompromisse tegema. Alliansi al-
gusaastatel suutsid riigid saavutada üksmeele kahe-
teistkümne ja hiljem, pärast mitut laienemislainet,
üha suurema arvu osaliste vahel, mis nüüdseks on
kasvanud kahekümne kaheksani. Olen veendunud,
et NATO suudab konsensuse saavutada ka siis, kui
ühenduse liikmete arv taas suureneb.
Oluline on hoida ühise eesmärgi kultuuri,
ühiste väärtuste kultuuri, mis põhineb võimel saa-
vutada üksmeel. See annab meie otsustele suure-
ma legitiimsuse, kuna tegu on kogu ühenduse su-
veräänse ja vaba otsusega. Protseduuriliselt on see
loomulikult keeruline ning selle ühtlustamine ja su-
juvamaks muutmine nõuab suuri pingutusi. Oleme
otsustamisprotsessis juba teinud ja teeme ka edas-
pidi arvukalt muudatusi ning anname endast pa-
rima, et muuta see võimalikult sujuvaks ka liitlaste
arvu kasvades.
NATO viljeleb jätkuvalt avatud uste poliiti-
kat – tal on palju partnereid, kellest mõni soovib
liikmeks saada ja mõni mitte, mõni on paremini
valmis ning mõnel on rohkem probleeme. Eesti
tunneb suurt huvi oma piirkonna naabrite vastu.
Tegu on küll pisut spekulatsiooniga, kuid millal
NATO sõjalise komitee esimehe kindral Petr Paveli intervjuu
10
teie arvates võiksid Soome ja Rootsi NATO liik-
meks saada?
Kõigepealt soovin öelda, et viitame küllaltki sa-
geli avatud uste poliitikale ja mõnikord kasutatakse
terminit laienemine. Mina näen laienemist kui mi-
dagi väga aktiivset, mis võib nii mõnegi arvates tä-
hendada seda, et NATO otsib ja veenab laienemise
püüdluses aktiivselt riike liikmeks astuma. Omaen-
da riigi kogemusest pean ütlema, et NATO ei laiene,
vaid muutub suuremaks mõlema poole tahtel. Igal
riigil on suveräänne õigus otsustada (seda tagab
ÜRO enesemääramist sätestav harta), on vabadus
valida, kuhu ta soovib kuuluda ja missuguseid suh-
teid hoida. Seega on alati tegu rahva poolt NATO-le
avaldatud vaba ja suveräänse tahtega. NATO huvi
uus kandidaat vastu võtta peab olema üksmeelne ja
seeläbi on tegu kahepoolse protsessiga. Ka Soome
ja Rootsi puhul on tegu nende rahvaste ja valitsuste
suveräänse otsusega. Mainitud kaks riiki kuuluvad
NATO väärtuslikemate partnerite kategooriasse,
neil on suur koostöövõime ja tehniliselt on nad liit-
lastega peaaegu samal tasemel, aga loomulikult on
NATO liikmeks astumise või mitteastumise otsus
poliitiline.
Soome ja Rootsi on väga stabiilsed riigid,
kuid meil on ka partnerriike (Georgia, Ukraina),
kus olukord ei ole kaugeltki rahulik. Need riigid
on olnud konfl iktide keskmes ja osa nende terri-
tooriumist on okupeeritud. Kui NATO-l on mõ-
lemaga partnerlusprogramm, siis kuidas saaks
NATO neid riike abistada ja toetada saavutamaks
praegusest stabiilsem olukord?
NATO on korduvalt nii poliitilisel kui ka sõja-
lisel tasandil väljendanud, et seisab Ukraina ja
Georgia selja taga, ning nii see ka jääb. Praktilises
mõttes ei anna partnerlus NATO-le loomulikult
mandaati sõjaliseks tegevuseks, et toetada neid
püüdlustes territoriaalset terviklikkust saavutada
või taastada, kuid teisest küljest saab NATO seista
kindlalt nende kõrval ja väljendada poliitilisel ta-
sandil igal võimalusel oma toetust, samuti aidata
sõjalisest seisukohast luua kaitsevõimekust, pa-
randada nende valmisoleku taset, aidata neil välja-
õppe, nõuannete ja ka materiaalse toetuse abil oma
standardeid tõsta. NATO-l on nii Georgia kui ka
Ukrainaga eriline suhe. Mõlema riigi puhul on väga
konkreetsed ja üksikasjalikud tegevuskavad, mida
jälgitakse ja arendatakse pidevalt mõlema poole va-
jaduste järgi, nii et ilmselt just niiviisi jääb NATO
nende kahe partneri kõrvale. NATO toetab neid
püüdlustes taastada territoriaalne terviklikkus ja
riiklik suveräänsus.
Viimase kahekümne aasta jooksul on NATO
valdavalt tegelenud kriisireageerimisoperatsioo-
nidega. Kui edukas on NATO teie hinnangul ol-
nud oma vastutusalast väljaspool tegutsedes?
Väljaspool alliansi territooriumit toimuvad
operatsioonid olid suureks probleemiks külma sõja
järel, siis kui NATO otsis oma identiteeti. Tegelikult
on see üpris loogiline. NATO tuumfunktsioon on
kollektiivkaitse, just sellel põhjusel NATO loodigi.
Ühendusel on veel kaks põhiülesannet. Üks neist
on kriisiohjamine ja teine julgeolekukoostöö. Aega-
del, mil kollektiivkaitse jäi külma sõja järgsel ajal pi-
sut tagaplaanile, tõusis tähtsaimaks kriisiohjamine.
Selle operatsioonide valdkonna loogika oli üpris sel-
ge ja on arusaadav ka tänapäeval – tegelegem krii-
sidega nende toimumiskohas ja ärme laseme kriisil
meie juurde tulla ning kasvada kollektiivse kaitse
küsimuseks. See on odavam ja vähendab ka inim-
kaotuste arvu nii kriisi tekkeriikides kui ka meie
endi koduriikides.
NATO on nende kahe aastakümne jooksul
olnud tihedalt seotud mitme kriisipiirkonnaga
peamiselt Afganistanis, Iraagis ja Balkanil. Need
operatsioonid on andnud NATO-le ja tema liikmes-
riikidele palju väärtuslikke õppetunde. Võtaksin
kokku vaid mõne neist. Esimene ja ilmselt kõige
olulisem oli koostegutsemisvõime ja mitte ainult
ühenduse sees, vaid ka paljude partneritega eri ta-
sanditel. See oli partnerluse üks esimesi õppetunde.
Teine oluline õppetund oli see, et ei ole olemas im-
porditud või pealesunnitud kauakestvaid lahendusi.
Kui soovime kriisipiirkondades saavutada kestvaid
tulemusi, tuleb tugineda kohalikele lahendustele ja
kohalikele jõududele. See toob mind küsimuseni,
mida nüüd üha enam arutatakse – kohalike vägede
kaitsevõimekuse kasvatamine, olgu see Afganista-
nis, Lähis-Idas või Põhja-Aafrikas. Arvan, et see on
õige tee.
Kolmas õppetund, mis on minu hinnangul
üks olulisimaid, on ajafaktor. Ühtegi lahendust ei
saa saavutada mõne kuuga. Põhilahingu suudame
ilmselt võita paari kuu või isegi nädalaga, kuid pü-
NATO SÕJAL ISE KOMITEE ES IMEHE K INDRAL PETR PAVEL I INTERVJUU
11
sivaks tulemuseks peab kaasamine alati olema tun-
duvalt pikaajalisem ning tarvis on palju strateegilist
kannatlikkust ja vahendeid, loomaks vastupidavaid
lahendusi.
Kõikidest jõupingutustest hoolimata ei ole
kriis Süürias, Iraagis ja Liibüas ikka veel lõppe-
nud, vaid näeme terrorismi kasvu – Daesh päri-
neb peamiselt nendest piirkondadest ja ka tegut-
seb seal. Mainisite strateegilist kannatlikkust ja
loomulikult lisavahendeid soodustavat kliimat.
Nüüdseks on kriis laienenud ja jõudnud nii pa-
gulaskriisi kui ka terrorirünnakute kujul Pariisi
ning mujale Euroopasse. Mida võiks NATO veel
Süürias teha, et aidata probleemi selles piirkon-
nas lahendada ning missugune võiks olla NATO
panus koduses Euroopas kohalike julgeoleku-
probleemide lahendamisele?
Igal kriisil pole sõjalist lahendust. Õigupoolest
on üpris sageli – kui mitte alati – mistahes kriisi
lahendus mitmetasandiline ja paljude soodusta-
vate asjaoludega ning kaasatud peab olema palju
asjaosalisi. Sõjavägi saab anda vaid mõne tööriista
lahenduseks vajaminevasse üldisesse tööriistakasti.
Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika olukord on palju keeruli-
sem, sest sealset kriisi mõjutavad paljud tegurid. Pa-
gulastevool on neist vaid üks ja Euroopa elanikele
kõige nähtavam. Neis piirkondades tegutseb arvu-
kalt kohalikke, sageli vastandlike huvidega grupee-
ringuid, ja lisaks ka palju välismaiseid mängureid,
kellele need alad ja seal toimuv huvi pakuvad. Li-
saks eelnevale seisame silmitsi religioosse lõhega
sunnide ja šiiitide, eri vähemuste vahel ning seetõt-
tu on need piirkonnad olnud alati keerulised paigad.
Niisuguse kriisi lahendamiseks on tarvis tõeliselt
kõikehõlmavat lähenemist, palju head tahet ja oht-
ralt ruumi järeleandmistele ja kompromissidele.
Meil on platvorm, tänu sellele saavad kõik need
osalised omavahel suhelda – pean siin silmas Viini
ja Genfi protsesse. Toimuvad kõrgetasemelised koh-
tumised näiteks Ameerika Ühendriikide ja Venemaa
välisministrite vahel. Samuti laiendatud formaat, mis
hõlmab ka Daeshi-vastast koalitsiooni, ning toimu-
vad kõnelused NATO, EL-i, ÜRO ja Aafrika Liidu
vahel. Kõikidel nimetatud pooltel on kriisi lahenda-
mises oma roll. NATO on institutsioon, mis kriiside
lahendamises otseselt ei osale ega ole Daeshi-vastase
koalitsiooni liige – seda on NATO riigid.
Allianss panustab institutsioonina võimekuse
T õ n u N O O R I T S , N e e m e V Ä L I
26. juunil 2015 toimunud pidulikul tseremoonial andis kindral Knut Bartels oma ametiposti üle NATO sõjalise komitee uueks
esimeheks valitud Tšehhi kaitsejõudude juhatajale kindral Petr Pavelile.
12
loomisse Iraagis, Jordaanias ja ka Põhja-Aafrikas
Tuneesias, just selles rollis näen NATO-t saavu-
tamas suuremaid tulemusi. Oleme märke sellest
näinud ka hiljutisel ministrite tippkohtumisel siin
Brüsselis, kus NATO liikmesriikide välisministrid
väljendasid organisatsiooni tahet panustada roh-
kem probleemi tekkepõhjustega tegelemisse, seda
ilmselt kaitsevõimekuse laiendamise teel, kuid seda
küsimust tuleb veel arutada.
Pärast Walesi tippkohtumist langetatud ot-
suseid on NATO üha enam tegelenud kollektiiv-
kaitsega ja pööranud tähelepanu sellele, mis vara-
sema kahekümne aasta jooksul unarusse jäetud.
Oleme jõudnud olukorda, kus oht tuleneb lisaks
mitteriiklikele organisatsioonidele ka teatud rii-
kidelt. Ma viitan Venemaa Föderatsioonile ja selle
tegevusele. Samuti on oht nüüd NATO piiridele
lähedal, kui vaatame idasse või lõunasse. Esmalt
Krimm – kuidas hindate praegust julgeolekuolu-
korda Musta mere piirkonnas?
Põhjus, miks NATO on läinud kriisiohjamiselt
üle kollektiivkaitsele, peitub maailma üldise julge-
olekuolukorra dramaatilises muutumises. Selle on
põhjustanud taastunud Venemaa püüdlused olla
tunnustatud olulise tegijana, kahjuks koos märki-
misväärse sõjalise võimekuse kasvatamisega ja sõja-
listel vahenditel tugineva suureneva agressiivsusega.
Võime isegi öelda, et sõjaväest on tehtud tänapäeva
Venemaa välispoliitika põhivahend. Need on põh-
jused, mis on viinud sündmusteni Georgias, Ukrai-
nas, Krimmis ja Ida-Ukrainas.
Oleme olnud tunnistajad laiaulatuslikele, nii
ulatuselt kui ka osavõtjate arvult enneolematutele
õppustele ning loomulikult tekitavad need sündmu-
sed palju muret mitte ainult Venemaa piiririikides,
vaid ka kõikides teistes NATO liikmesriikides. Pea-
me sellele reageerima, keskendudes lisaks kollektiiv-
kaitsele ka iseenda ja oma vägede valmisolekule seis-
ta vastu Venemaa igasugusele vaenulikule tegevuse-
le. Selles suhtes on sõjalise jõu koondamine Krimmi
vaid üks kohtadest, kus Venemaa nüüd oma sõja-
list võimekust loob ja suurendab. Venemaa suudab
Krimmi paigutatud relvasüsteemidega kontrollida
kogu Musta mere regiooni ning niisugune olukord
põhjustab täiesti mõistetavalt muret kõikides piir-
konna naaberriikides alates Türgist, sealt edasi Bul-
gaarias, Rumeenias ja mööda Balti riike Vene piiri
pidi põhja poole. Niisugustele arengutele peame
21. novembril 2015 osales NATO sõjalise komitee esimees Halifaxis rahvusvahelisel julgeolekufoorumil.
NATO SÕJAL ISE KOMITEE ES IMEHE K INDRAL PETR PAVEL I INTERVJUU
13
vastama oma ettevalmistuse ja valmisoleku seisu-
kohalt väga veenvate meetmetega.
Pärast Walesi tippkohtumist on paljusid meet-
meid juba rakendatud, paljud on veel töös ja val-
mistatakse ette Varssavi tippkohtumise ajaks. Me
ei räägi ainult kõrgvalmidusega vägedest, vaid ka
sellistest struktuuriüksustest nagu NATO staabiele-
mendid, mille eesmärk on hõlbustada kriisiolukor-
ras vägede võimalikku juurdetoomist idapoolsetele
liitlastele. Samuti räägime õppuste arvu ja ulatuse
suurendamisest ja paljudest muudest pikaajalis-
test meetmetest, mille eesmärk on toetada NATO
kaitsehoiakut.
Türgi on lõunas asuv NATO liige, keda seal-
se piirkonna julgeolekuolukord vahetult mõjutab.
Lisaks valitsevale terrorismiohule toimus seal ka
intsident, kus Türgi õhujõud tulistasid alla Vene
sõjalennuki. Mida teeb NATO oma liitlase kait-
seks?
Olukord Türgis on praegu väga kriitiline, seda
mitte ainult geograafi a tõttu, vaid ka otsese konfl ik-
ti kaasatuse tõttu, kuna võitlejad liiguvad Süüriasse
üle Türgi piiri. See on äärmiselt keerukas piirkond.
Türgi on mitu korda esitanud NATO-le palveid
osaleda rohkem, sekkuda rohkem. NATO ei vas-
tanud mitte ainult deklaratiivselt, toetades Türgit
kui liitlast ja seistes kindlalt tema kõrval, vaid vas-
tas ka konkreetse julgustuspaketi väljatöötamisega.
Sellesse kuuluvad õhu-, maismaa- ja merevahendid.
Õhus on peamiselt tegu lennupõhise eelhoiatus- ja
juhtimissüsteemiga (AWACS) ja õhuturbega, maa-
pinnal asuvad arvukad tugirajatised. Ida-Vahe-
merel on suurendatud nii merepatrull-lennukite
kui ka aluste kohalolu ning täidetakse ülesandeid,
näiteks külastatakse sadamaid, et näidata NATO
kohalolekut regioonis. Samuti on piirkonnas arvu-
kalt vaatlusvahendeid vahejuhtumite vältimiseks.
NATO on Türgi toetamiseks ette võtnud hulga
meetmeid ja loomulikult on üks olulisimaid võima-
liku vahejuhtumi vältimiseks rakendatud abinõud.
T õ n u N O O R I T S , N e e m e V Ä L I
Argipäev – kindral Petr Pavel töölaua taga 7. jaanuaril 2016 kell 9.59.
14
Üks Venemaa retoorika sambaid on tuuma-
relvastus. Kasutatakse strateegiliste pommitaja-
te demonstratiivseid ülelende. Uuendatud julge-
olekustrateegia loeb NATO tegevust ohuks Vene-
maale. Kui tõsiselt peaks NATO seda võtma?
On väga kahetsusväärne, et 21. sajandil kasu-
tab üks riik tuumasõnavara teiste riikide ähvarda-
miseks. Viimased kaks aastakümmet on NATO sel-
lise terminoloogia kasutamist vältinud. Ent seistes
silmitsi Venemaa niisuguse narratiiviga, ei jää meil
muud võimalust kui võtta seda ka omalt poolt väga
tõsiselt ning esmalt analüüsida põhjalikult Venemaa
uusi strateegilisi dokumente ja kogu tuumasõna-
vara kasutust Venemaa tipp-poliitikute kõnedes
ning samal ajal võtta omalt poolt kasutusele meet-
med selle võimaliku ohuga silmitsi seismiseks. Seda
võetakse ülitõsiselt ja NATO rakendab ka proport-
sionaalselt vastavaid meetmeid, samas olukorda
mitte eskaleerides.
Kas saate öelda midagi kaitseplaanide kohta?
Ilmselt saate aru, et kaitseplaanide paljasta-
mine ei ole parim asi, mida üks sõjaväelane teha
võib. Võin vaid öelda, et NATO-l on väljatöötatud
kõikvõimalikud plaanid alates erakorralistest ja lõ-
petades alaliste kaitseplaanidega. Kõiki neid plaane
vaadatakse pidevalt läbi ja kohandatakse julgeoleku-
olukorrast olenevalt. See peegeldab ka praegust olu-
korda, kus kõiki plaane nüüdisajastatakse, mõne
puhul saab see tehtud Varssavi tippkohtumiseks ja
mõne puhul hiljem.
Ja viimane küsimus… Eesti on üks vähestest
NATO liikmesriikidest kus on kohustuslik ajatee-
nistus, mida toetab küllaltki suur osa elanikkon-
nast. Üks niisuguse süsteemi eelistest on asjaolu,
et see tagab küllaltki suure reservväe. Suurem osa
NATO liikmesriikidest kasutab palgaarmeesid.
Kas kollektiivkaitse ja ulatuslike operatsioonide
stsenaariumi valguses on teie hinnangul NATO-l
piisavalt vägesid, et tagada oma ambitsioonidele
vastav vägede hulk?
Avalikkusel võib olla vaid murdosakest NATO
vägedest, õppustest ja olekust näinuna arusaam, et
NATO-l ei ole piisavalt valmisolekus vägesid. Loo-
mulikult on 28 liitlase peale suur hulk eri valmis-
olekuastmes vägesid, need on NATO kaitseplaneeri-
mise alusel üles ehitatud nii, et nad suudaksid NATO
ambitsioone täita. Alliansil on piisaval hulgal väge-
sid, et katta kõik võimalikud stsenaariumid. Palga-
11.–13. septembrini 2015 toimus Istanbulis NATO sõjalise komitee konverents.
NATO SÕJAL ISE KOMITEE ES IMEHE K INDRAL PETR PAVEL I INTERVJUU
15
armee ja kohustusliku ajateenistuse küsimus on ol-
nud arutlusel paljudes riikides. Mu enda koduriik
loobus ajateenistusest alles 10 aastat tagasi ning mõ-
lemal süsteemil on oma head ja vead. Tšehhi kait-
sejõudude ülemana seisin korduvalt silmitsi avalik-
kuse teatud osa murega, et riigikaitse ja rahvastik
on teineteisest võõrdunud. Loomulikult hoiab nii-
sugust sidet väga hästi alles ajateenistus. Lisaks Ees-
tile saan nimetada näiteks Norrat, millel on väga
hea kogemus väga motiveeritud noortega, kes paku-
vad end vabatahtlikult kodumaa teenistusse, luues
samal ajal reservväge. Palgaarmeed kasutavad rii-
gid peavad reservväe looma aga muude vahendite
abil. Eri riigid maadlevad üldjoontes samade prob-
leemidega, kuid üldiselt võin öelda, et NATO käsu-
tuses oleva armee suurus on mis tahes operatsiooni
jaoks piisav.
Aitäh!
Küsitlesid Tõnu Noorits, Neeme Väli.
Sõjalise komitee esimees kindral Petr Pavel ja peasekretär Jens Stoltenberg NATO kaitsevägede juhatajate töökohtumisel
Brüsselis 21. jaanuaril 2016.
T õ n u N O O R I T S , N e e m e V Ä L I
16
17
Tõenäoliselt algas heidutuse kui põhimõtte või
ka strateegia ajalugu sellest hetkest, kui inimesed
leiutasid sõja. Päises toodud väljavõte Vegetiusele
omistatud tekstist on kõigile hästi tuttav.1 Sun Zi
aegumatust raamatust „Sõja seadused“ leiame tõde-
muse, et parim on vastane alistada ilma võitluseta. 2
Clausewitz leidis, et sõda on oma tahte pealesuru-
mine vastasele eesmärgiga teha ta võitlusvõimetuks.
Kusjuures meie tahte täitmine peab vastasele näima
soodsam teistest valikutest.3
Need sõjandusklassikute mõtted sobivad suure-
päraselt ka tänapäeva ning on vahetult seotud hei-
dutuse olemusega. Parim viis oma eesmärkide saa-
vutamiseks on võimaliku vastase mõjutamine sel-
liselt, et temapoolne jõu kasutamine kaotab mõtte.
Heidutuse sisu ongi vastase veenmine, et rünnak ei
vii soovitud eesmärgini ja iga temapoolne agressiiv-
ne samm toob kaasa kahju, mis mitmekordselt üle-
tab eeldatava kasu.
Klassikaliselt jagatakse heidutust karistavaks
(deterrence by punishment) ja tõkestavaks (deter-
rence by denial). Esimese puhul kaasneb ründe-
ga vältimatu ja purustav vastulöök, teise puhul ei
anna jõu kasutamine soovitud tagajärge. Oluline
on mõista, et mõlemad variandid tuginevad veen-
misel ehk heidutusefekt peab olema nii usutav, et
vastane ei kahtle selle tagatiseks olevate meetmete
toimimises praktikas. Kui vastane sellest hoolima-
ta siiski ründab, on heidutus läbi kukkunud ja seda
ka juhul, kui ründe tagajärjed on vastasele jätkuvalt
ebasoodsad. Huvitaval kombel on just usutavus see,
mida heidutuse puhul kõige sagedamini küsimärgi
alla seatakse ja see teeb usutavusest heidutuse oluli-
sima elemendi.
1 Tegelikult on tekst pisut teistsugune: Igitur qui desiderat pacem, prae-
paret bellum. Epitomae Rei Militaris, Publius Flavius Vegetius Renatus.2 Hence to win one hundred victories in one hundred battles is not
the acme of skill. To subdue the enemy without fi ghting is the sup-
reme excellence. Sellepärast, sajast lahingust saja võitmine ei ole
oskuste tipp. Ülim oskus on alistada vastane ilma lahinguta. (au-
tori tõlge) ISBN 7-80021-512-1/E·409, Peking 1993.3 Vom Kriege, esimese raamatu esimene peatükk. ISBN 3-427-
82019-X, Bonn 1991.
Heidutus ja NATO
Vegetiuse sõnastatud printsiibi võib pea sõna-sõnalt
välja lugeda Põhja-Atlandi lepingu artiklist kolm.
Heidutus on olnud NATO olemuse alus organisat-
siooni loomisest peale. Detailsemalt saab heidutu-
sest lugeda sõjalise komitee 16. jaanuari 1968 doku-
mendist MC 14/3.4 Dokument sätestab, et alliansi
territooriumi kaitse tugineb usutaval heidutusel.
Usutava heidutuse peamine tagatis on liitlaste relva-
jõud, mis on suutelised läbi viima kõiki vajalik-
ke tegevusi, alates varjatud operatsioonidest kuni
täiemahulise tuumasõjani. Vägede võimekus pidi
külma sõja aegse vastase Varssavi lepingu organi-
satsiooni viima järeldusele, et nendepoolse rünna-
ku puhul on edu saavutamise tõenäosus väga väike
ning rünnak toob kaasa eksistentsiaalsed riskid nei-
le endale.
Heidutus kui kontseptsioon tugines kolme-
le printsiibile. Esiteks, nähtav resoluutsus kaits-
ta ennast iga agressiooni vastu. Teiseks, liitlaste
kindlakstehtav võime vastata efektiivselt igale
võimalikule ründele. Ja kolmandaks, paindlikkus
vastumeetmete rakendamisel, et vastane poleks
võimeline neid omapoolsete sammudega ennetama.
Külma sõja aegsest heidutusest rääkides ei pääse
mööda ka tuumarelva rollist. Kui konventsionaalse
4 www.nato.int/archives/strategy.htm
Mõtteid heidutusestSi vis pacem, para bellum
NEEME VÄLIkindralmajor
NATO rahvusvahelise
sõjalise staabi ülema
asetäitja, poliitika
ja võimete osakonna
direktor
<30. mail peatus Muuga sadamas Saksa allveelaev U34, mis saabus toetama NATO 2. mereväegrupi
operatsioone Läänemerel.
18
heidutuse puhul võib veel mängida mõttega, et hoo-
limata konfl iktiga kaasnevatest tagajärgedest võib
ühiskond (riik) siiski jätkata funktsioneerimist, siis
tuumarelva isegi piiratud kasutamise puhul eelda-
ti vältimatut eskalatsiooni, mille tagajärjel muutus
küsitavaks elu jätkumise võimalused Maal. Tuuma-
võimeid arendati mõlemal poolel selliselt, et ka en-
netava tuumalöögi korral oldi suutelised andma pii-
savalt purustavat vastulööki (second strike capabi-
lity). Selleks loodi täiendavalt muudele meetmetele
näiteks nn tuumatriaad, paigutades tuumarelvad
lisaks maismaale ka lennukitele ja laevadele.
Tuumaarsenali arendamise tagajärg on tuntud
lühendina MAD.5 Paul Bracken nendib tagasivaates
külmale sõjale, et kuigi tuumasõda ei toimunud, ka-
sutati tuumarelva iga päev.6 Seda just nimelt tuuma-
relvaga kaasneva tugeva heidutussõnumi konteks-
5 Mutually Assured Destruction6 Th e Second Nuclear Age, lk 60. ISBN 978-0-8050-9430-5, New
York 2012.
tis. Tuumarelvaga seondub ka laiendatud heidutus
(extended deterrence). NATO liikmesriikidest on
tuumarelvad kolmel – USA-l, Ühendkuningriigil ja
Prantsusmaal. Eksistentsiaalse ohu puhul antakse
need alliansi käsutusse ja nii laieneb tuumaheidu-
tus kõikidele liikmesriikidele, sealhulgas ka Eestile.
Tõe huvides tuleb märkida, et Prantsusmaa tuuma-
poliitika NATO-s erineb USA ja Ühendkuningriigi
omast. Prantsusmaa ei osale alliansi tuumaplaneeri-
mises, kuid sellegi poolest annavad nad oma panuse
laiendatud heidutusse. Prantsusmaa panuse jätku-
mist rõhutas Hollande riigi tuumapoliitika põhi-
mõtete kõnes7 2015. a veebruaris, mida president
vastavalt traditsioonile peab üks kord oma valitse-
misaja jooksul.
7 www.elysee.fr/declarations/article/discours-sur-la-dissuasion-
nucleaire-deplacement-aupres-des-forces-aeriennes-strategiques-
istres-3
Hetk poliitika ja võimete osakonna direktori kabinetinõupidamiselt: vasakult mereväekapten Oyvin Larsen Norrast,
kindralmajor Neeme Väli Eestist ja kolonel Jaroslav Rybak Poolast.
MÕTTEID HE IDUTUSEST
19
Heidutus muutunud julgeolekukeskkonnasBerliini müüri langemisega saabunud külma sõja
lõpp tõi kaasa võidujooksu rahudividendide realisee-
rimiseks. NATO jaoks algas välisoperatsioonide ajas-
tu, kus vastane oli alati sõjaliselt nõrgem. Isegi Geor-
gia–Venemaa sõda tundus pigem mööduva tööõnne-
tuse kui tugevneva Venemaa uue, julgeolekupoliitili-
se modus operandi’na. Heidutus oli jätkuvalt alliansi
strateegia osa. Kehtiv, NATO 2010. aasta tippkohtu-
misel kinnitatud strateegiline kontseptsioon8 pühen-
dab sellele terve peatüki. Paraku tundus paljudele, et
võimalik riikidevaheline vastasseis on jäädavalt mi-
nevik ja seoses sellega on heidutus kui põhimõte oma
olulisuse minetanud. Strateegilise kontseptsiooni
paragrahv seitse sätestab, et euro-atlantilises ruumis
8 www.nato.int/nato_ static_ f l2014/assets/pdf/pdf_ publica-
tions/20120214_strategic-concept-2010-eng.pdf
valitseb rahu. Nüüd, pärast Krimmi annekteerimist
ja terrorirünnakuid Pariisis, tundub see avaldus üle-
määra optimistliku, et mitte öelda mugava enese-
pettusena. Allianss peab ennast kohandama, et olla
jätkuvalt relevantne ning esimesed sammud selleks
tehti eelmisel aastal Walesis. Walesi tippkohtumisel
vastu võetud deklaratsioonis9 tõdetakse, et julgeoleku-
keskkond on muutunud ja muutused on pikaajali-
sed. Deklaratsioonist leiame viited heidutusele, seda
näiteks ka seoses meetmetega, mida rakendatakse
valmiduse tegevuskava10 raamides. Siiski märkab
tähelepanelikum lugeja, et heidutuse osas piirdub
tippkohtumise deklaratsioon pelgalt strateegilise
kontseptsiooni teksti peaaegu sõnasõnalise kopeeri-
misega. Kuigi liitlaste praktiliste sammude tagajärjed
on juba praegu nähtavad, kas või Eestis alaliselt asu-
vate liitlasüksuste ja õhuturbes osalevate lennukite
9 www.nato.int/cps/en/natohq/offi cial_texts_112964.htm?selected-
Locale=en10 Readiness Action Plan (RAP)
30. aprillil 2015 näitasid lahinglaskmistel kaitseväe keskpolügoonil oma tulejõudu Ameerika Ühendriikide tankid
M1A2 Abrams.
N e e m e V Ä L I
20
suurenenud arvu näol, võtab heidutuse ümbermõtes-
tamine ja kohandamine muutunud olukorrale siiski
rohkem aega.
Miks on heidutust vaja kohandada? Põhjuseid
on palju, toon siinkohal vaid mõne näite. 2013. a
oktoobris NATO transformatsioonistaabi koosta-
tud tuleviku-uuring11 ennustas, et jõudude tasakaal
maailmas on muutumas ja ühe globaalse võimukes-
kuse asemele tuleb mitu regionaalset, kes kõik üri-
tavad oma mõjuala laiendada. Huvitav on märkida,
et Venemaa värske julgeolekustrateegia12 tuleviku-
suundumusi kirjeldav tekst on kohati peaaegu nagu
NATO dokumendist kopeeritud. Samuti ennustati,
et ka mitteriiklike struktuuride tegevused mõjuta-
vad meie julgeolekut järjest tugevamini. Islamiradi-
kaalide organisatsiooni Daeshi13 terroriteod võivad
11 www.act.nato.int/images/stories/events/2012/fc_ipr/sfa_security_
implications.pdf12 http://static.kremlin.ru/media/events/fi les/ru/l8iXkR8XLAtxeilX-
7JK3XXy6Y0AsHD5v.pdf13 Al-Dawla al-Islamiya al-Iraq al-Sham
Eestist vaadatuna tunduda kaugetena, aga paljuski
selle tegevusest tingitud migratsioonilaine on juba
jõudnud meieni ning põhjustanud muuhulgas tõ-
sise ühiskondliku debati. Olgu sallivusega kuidas
on, aga julgeoleku vaatenurgast kerkib küsimus, kas
terrorismi peamise tööriistana kasutavaid fanaati-
kuid on võimalik heidutada. Kas näiteks teadmine,
et igaüks neist võib olla järgmine täppisõhulöögi
sihtmärk hoolimata ajast ja kohast mõjutab orga-
nisatsiooniga liitujaid või hoopis motiveerib neid,
kes jumala juurde kiirustavad? Kas meil õnnestuks
ära hoida enesetapurünnakuid delegitimeeriva hei-
dutuse (deterrence by delegitimization) abil, kui po-
tentsiaalseid ründajaid veenda, et enesetapp on ka
islamiusu järgi pühadust teotav tegu?
Järgmine küsimuste ring on seotud hübriid-
sõjapidamisega, mille olemust kirjeldas põhjali-
kult juba eelmine aastaraamat. Vaadates Ukrainas
toimuvat torkab silma Venemaa-poolne laialdane
mittesõjaliste vahendite kasutamine. Ühest küljest
4. november 2015. (vasakult paremale) Hispaania kaitseminister Pedro Morenes, NATO peasekretär Jens Stoltenberg ja
NATO sõjalise komitee esimees kindral Petr Pavel jälgivad õppuse Trident Juncture demolahingut San Gregorio harjutusalal
Hispaanias.
MÕTTEID HE IDUTUSEST
21
on eesmärk hoida konfl ikti võimalikult kaua vä-
hese intensiivsusega, et see ei kasvaks kohe klas-
sikaliseks sõjategevuseks, sest viimase puhul on
väga raske varjata oma osalemist konfl iktis. Teisest
küljest tähendab see ka seda, et sihtmärk pole ai-
nult relvajõud, vaid ühiskond tervikuna kõigi oma
valdkondadega. Järelikult on taolise rünnaku puhul
oluline mitte ainult oma relvajõudude lahinguvõi-
me, vaid ka ühiskonna kui terviku vastupanuvõime,
mis peab samuti olema osa heidutusest (deterrence
by resilience). Meie jaoks ammu avastatud laiapind-
ne riigikaitse on NATO-le üsna uus teema ja mitte-
sõjaliste aspektide osas vaadatakse enamasti Euroo-
pa Liidu poole. Kahe organisatsiooni julgeolekuala-
ne koostöö on küll hoogustunud, kuid seni kahjuks
enamasti mitteformaalsel tasandil. Partnerlust re-
guleeriva Berliini kokkuleppe raamid on ajale sel-
gelt jalgu jäänud, ilma nende laiendamise või uue
õigusliku aluseta jääb formaalne koostöö kiratsema.
Loomulikult on heidutusega seotud problee-
mide ring laiem siintoodust. Alliansi kohandami-
ne jätkub ja Eestile on oluline aktiivselt panustada
heidutusega seotud aruteludesse. Regionaalses kon-
tekstis peaksime saavutama olukorra, kus NATO-le
väljakutse esitamine on Venemaa strateegilistest kaa-
lutlustest välja lülitatud kui saavutamatu eesmärk.
Sõjalise jõu kasutamise võtmes ei ole ükski Balti riik
eraldi ega ka Balti regioon tervikuna Venemaale stra-
teegiline prioriteet. Küll aga võib Venemaal tekkida
kiusatus diskrediteerida olemasolevat julgeoleku-
arhitektuuri eesmärgiga demonstreerida selle nõr-
kust ja ühtlasi ka enda tugevust. Venemaa uus julge-
olekustrateegia nimetab NATO-t otseselt ohuks ning
sellest leiab piisavalt viiteid Venemaa ambitsioonile
olla globaalne suurvõim ja domineerida oma lähi-
naabruses olevate riikide üle. Seega on heidutus meie
jaoks väga oluline teema ja Eestile algab see kõigepealt
sellest, et me ei tohi olla alliansi nõrgim lüli. Kindlas-
ti tuleb heidutus kõneks järgmisel, 2016. a juulis Vars-
savis toimuval NATO tippkohtumisel. Aga sellest ehk
juba järgmises aastaraamatus.
Maist kuni septembrini valvasid Eesti, Läti ja Leedu taevast Ämaris paiknenud Ühendkuningriigi hävitajad Eurofi ghter
Typhoon.
N e e m e V Ä L I
22
23
Venemaa Föderatsiooniga (VF) seonduvatest julge-
oleku- ning sõjalistest arengutest väärivad 2015.
aasta kontekstis esiletõstmist kolm kaalukamat
suundumust.
Esiteks jäi muutumatuks Venemaa juhtkonna
strateegiline kurss, mille sisu on välispoliitilises
plaanis teadlik vastandumine Läänele ning sõjalise
võimekuse eelisarendamine võrreldes teiste riigi-
elu valdkondadega. On tähelepanuväärne, et aasta
viimasel päeval, 31. detsembril president Vladimir
Putini ukaasiga jõustatud Venemaa uus julgeoleku-
strateegia nimetab NATO-t ja USA-d otsesõnu Ve-
nemaa peamisteks julgeolekuohtudeks.
Teiseks jätkas VF möödunud aastal Ukrai-
na-vastast sõda vaatamata Venemaad ennast ta-
banud tõsistele majandusraskustele ning rahvus-
vaheliste sanktsioonide üha tuntavamale mõjule.
Moskva poliitikakujundajad ei ole seni olnud val-
mis sisulisteks järeleandmisteks või kompromissiks
isegi olukorras, kus seistakse silmitsi märkimis-
väärse rahvusvahelise mittesõjalise survega.
Kolmas tähelepanuväärne sündmus on VF ot-
sus sekkuda avalikult ja sõjaliselt Süüria kodusõtta
Bashar al-Assadi režiimi poolel. Selle otsuse val-
guses tuleb tõdeda, et muutumatuks on jäänud ka
Moskva poliitikakujundajate valmisolek kasutada
konventsionaalset sõjalist jõudu oma välispoliiti-
liste eesmärkide saavutamiseks. Seda ka juhul, kui
sõjalise jõu kasutamise raamistikku võib hinnata
avantüristlikuks; on olemas reaalne oht sõjaliseks
kokkupõrkeks NATO liikmesriigiga (meenutagem
Türgi õhupiiri rikkumistele kaasuvaid asjaolusid)
ning üheks Moskva piirkondlikuks sõjaliseks liitla-
seks on rahvusvaheline terroristlik organisatsioon
(Hezbollah).
VF relvajõududega seonduvad arengudVaatamata üha süvenevatele majandusraskustele
olid sõjalised kulutused VF juhtkonna jaoks eelmi-
sel aastal endiselt prioriteet. Föderaaleelarve esialg-
ses versioonis eraldati sõjalisteks kulutusteks ca 3,3
triljonit rubla ehk pea kolmandiku võrra enam kui
aastal 2014.1 Mainitud summat hiljem, aasta esimes-
tel kuudel küll kärbiti. Kuid kui teisi föderaaleelarve
valdkondi tabas majandusraskuste tõttu 10-prot-
sendiline „lõige“, siis sõjalisi kulutusi vähendati vaid
viis protsenti ehk ca 150 miljardi rubla võrra.
Rohkem kui pool Vene sõjalisest eelarvest ku-
lub seejuures relvastuse- ja tehnikahangetele. Käi-
masoleva laialdase ümberrelvastumisprogrammi
senine ametlik eesmärk on olnud 70-protsendilise
uue või moderniseeritud tehnika-relvastuse osakaa-
lu saavutamine aastaks 2020. See eesmärk jäi amet-
1 Vene eelarveliste kulutuste esitamine näiteks USA dollarites võib
selguse loomise asemel külvata sootuks segadust – seda seetõttu,
et rubla vahetuskurss on alates 2014. aasta lõpukuudest drastili-
selt muutunud. Kui 2015. aasta föderaaleelarve esimese versiooni
koostamise ajal näiteks oktoobris 2014 oli 3,3 triljonit rubla võrd-
väärne umbkaudu 82,5 miljardi USA dollariga (USD), siis 2015.
aasta lõpukuudel oli asjaomane dollariekvivalent vaid 50–55 mil-
jardit dollarit. Möödunud aasta viimastel päevadel, mil rubla-dol-
lari vahetuskurss oli vajunud tasemele 72-73 rubla dollari eest,
oleks VF algse sõjalise eelarve suuruseks olnud dollariväärtuses
arvestuslikult aga „vaid“ ca 45-46 miljardit USD-i.
KAUPO ROSIN kolonelleitnant
kaitseväe luurekeskuse
ülem
Venemaaga seonduvad julgeoleku-alased ja sõjalised arengud aastal 2015
< Vene piloodid suundumas lahinglennule Hmeimimi õhuväebaasis Süürias 22. oktoobril 2015.
24
likult muutumatuks ka 2015. aastal. Kuid Ukraina
ja Lääne poolt VF suhtes kehtestatud sanktsioonid,
pingestunud eelarveolukord ja tehnoloogilised ras-
kused sundisid varasemaid plaane mõnevõrra siiski
korrigeerima. Nii lükati edasi kolme seni plaanis
olnud Grigorovitš-klassi fregati ning kolme Gorš-
kov-klassi fregati ehitus, kuna nendele alustele
mõeldud jõuseadmete importimine osutus sankt-
sioonide tõttu keerukaks; õhuvägi saab selle küm-
nendi vältel vaid 12 uue põlvkonna hävituslennukit
T-50 (tuntud ka kui PAK FA) algselt planeeritud 60
masina asemel jne.
Kuid kärbetele vaatamata kasvas VF relvajõu-
dude lahinguvõime siiski jätkuvalt, sest puudujää-
gid uue relvastuse välja töötamise, tootmise ja ka-
sutuselevõtu osas kompenseeritakse olemasolevate
relvasüsteemide moderniseerimise ja parendatud
relvade tootmisega.
Seejuures säilis muutumatuna tuumatriaadi
prioriteetne roll VF relvajõudude arendamisel ning
lahinguvalmiduse tagamisel. Nii jätkas strateegili-
ne raketivägi mandritevaheliste ballistiliste raketti-
de õppelaskudega, strateegiline lennuvägi aga jätkas
intensiivset lendamist rahvusvahelises õhuruumis.
See on VF viis signaliseerida välismaailmale, et
Moskva näol on tegu arvestatava sõjalise jõuga ka
globaalses mastaabis. Samal ajal intensiivistati ka
VF tuumaallveelaevade patrulle maailmameredel.
Maaväe osas väärib märkimist 1. tankiarmee
formeerimine Lääne sõjaväeringkonnas. Tegu on
konventsionaalse sõja tingimustes toimuvate ründe-
operatsioonide läbiviimiseks mõeldud väekoondi-
sega, mille loomine ja paigutus iseloomustab VF
kõrgema juhtkonna julgeolekukäsitlust. Balti rii-
kide kontekstis tasub osundada ka kaugulatusega
õhutõrjeraketisüsteemide S-400 paigutamist Peter-
buri lähistele.
Kolme Balti riigi lähipiirkonnas toimus ka osa
VF relvajõudude suvise väljaõppeperioodi kont-
rollõppustest augustis ja septembris. Need suure-
Vaatamata tõsistele majandusraskustele ja rahvusvahelistele sanktsioonidele jätkas Venemaa 2015. aastal Ukraina-vastast
sõda.
VENEMAAGA SEONDUVAD JULGEOLEKUALASED JA SÕJAL ISED ARENGUD AASTAL 2015
25
mastaabilised õppused olid:
– Vzaimodeistvije 2015
– Bojevoje Sodružestvo 2015
– Štšit Sojuza 2015
– Tsentr 2015
Õppused toimusid küll geograafi liselt eri paika-
des, kuid ajaliselt kattusid omavahel osaliselt. Siiski
võib õppusi vaadelda osadena tervikust, seda eriti
arvestades strateegilist juhtimistasandit. Õppus-
te stsenaariumitel oli sarnaseid jooni: iga järgneva
õppusega kasvas mastaap ja mängiti läbi mittekon-
ventsionaalselt alanud konfl ikti areng täiemahuli-
seks rahvusvaheliseks konfl iktiks. Õppustele olid
kaasatud osalejad kollektiivse julgeolekulepingu
organisatsiooni (KJLO) liikmesriikidest. Venemaa
püüab sellega näidata välismaailmale valmisolekut
kaitsta oma mõju oma satelliitriikides.
Ukraina konflikt2015. aasta algas Ukraina idaosas möllavas sõjas
ränkade lahingutega. Kuni 21. jaanuarini kestsid
intensiivsed lahingud Ukraina valitsusvägede vastu-
panu sümboliks muutunud Donetski lennujaama
hoonete ümber. 21. jaanuaril õnnestus VF relvajõu-
dude regulaarüksuste toel rünnanud separatistidel
rusudeks muutunud lennujaamahooned lõpuks val-
lutada. Paralleelselt sündmustega Donetski lennu-
jaama juures toimusid lahingud ka pea kogu
Ida-Ukrainat läbival rindejoonel, alates jaanuari lõ-
pust muutus seejuures uueks tulipunktiks Debaltse-
ve raudteesõlme ümbritsev maaala.
Lahingud Debaltseve ümber jätkusid ka pärast
nn Minsk-2 lepete sõlmimist, mille kohaselt oleks
vaherahu kogu Ida-Ukrainas pidanud jõustuma
alates 15. veebruarist. VF regulaarüksuste ja sepa-
ratistide tugeva surve alla jäänud ning ümberpii-
ratud Ukraina üksused said 18. veebruaril Ukrai-
Langenud Moskva-meelsete nimetud hauad Donetski lähistel.
K a u p o R O S I N
26
na presidendilt Petro Porošenkolt käsu taganeda.
20. veebruariks oli Debaltseve lahing lõppenud, Uk-
raina üksused kaotusi kandes piiramisrõngast välja
murdnud ning Debaltseve ise – oluline transpordi-
sõlm, mis võimaldas taastada raudteeühenduse
separatistide valduses olevate Luganski ja Donets-
ki oblastite piirkondade vahel – koos ümbritseva
maastikuga VF relvajõudude ning separatistide ük-
suste kontrolli all.
Donetski ja Debaltseve ümber toimunud lahin-
gud jäid eelmise aasta viimasteks suurteks lahingu-
operatsioonideks Ida-Ukrainas. Ülejäänud aasta
vältel jätkus aga VF ja separatistide pidev sõjaline
ning asümmeetriline surve Ukraina relvajõudude-
le ja riigile tervikuna. Tooni andsid aeg-ajalt raugev
ja seejärel taas intensiivistuv kaudtuli Ukraina po-
sitsioonide ning rindejoone lähistel asuvate asulate
pihta. Üle rindejoone tungisid VF ja separatistide
luure-diversioonigrupid, kes kas ründasid Ukraina
üksuste positsioone või mineerisid nende vahetusse
tagalasse jäävaid tagalaalasid. Ukraina linnu tabas
pea terve aasta väldanud pommiplahvatuste seeria,
mille puhul inimohvrite arv jäi küll minimaalseks.
Samal ajal vahistas Ukraina julgeolekuteenistus SBU
aasta jooksul Ukraina suuremates linnades mitu di-
versiooniakti planeerinud diversioonigruppi.
VF jätkas samal ajal Ida-Ukrainas juba 2014.
aasta lõpus alustatud kampaaniat, mille eesmärk oli
tuua separatistide erinevad relvaüksused ühtse juh-
timise alla. Selle käigus sunniti Ukraina territooriu-
milt kas lahkuma või hävitati füüsiliselt „allumatud“
separatistide välikomandörid. Aasta lõpuks olid se-
paratistide erinevad üksused Luganski ja Donetski
„rahvavabariikide“ aladel koondatud kahte armee-
korpusesse, mille juhtimine oli juba otseselt alluta-
tud VF relvajõudude kaadriohvitseridele.
Rahvusvaheliste läbirääkimiste tulemusena
lepiti 29. augustil küll kokku juba nn reaalse relva-
rahu jõustamises, kuid tegelikult jätkusid separa-
tistide ja neid toetavate VF relvajõudude rünnakud
Ukraina positsioonidele ka pärast seda.
Alates Minsk-2 lepete sõlmimisest 15. veebrua-
ril 2015 kaotasid Ukraina relvajõud ja teised julge-
olekujõud kokku 383 inimest langenutena ning
1686 inimest haavatutena. Alates nn reaalse relva-
rahu jõustamisest augusti lõpus olid Ukraina poole
kaotusteks 52 langenut ning 261 haavatut.
Sekkumine SüüriasSamaaegselt käimasoleva Ukraina-vastase sõjalise
operatsiooniga käivitas VF 2015. aasta augustis-sep-
tembris sõjalise operatsiooni otseseks sekkumiseks
Süüria konfl ikti. Sekkumise tõenäoliseks ajendiks
sai Bashar al-Assadi režiimi positsioonide märki-
misväärne nõrgenemine 2015. aasta esimesel poolel.
Mässuliste edusammud olid tekitanud olukorra, mil-
le puhul ilma aktiivse, ka kvalitatiivselt uuel tasemel
toimuva välise sekkumiseta oleks al-Assadi režiimi
langemine olnud tõenäoliselt vaid aja küsimus.
Pärast viis ja pool kuud kestnud lahingope-
ratsioone andis Vene president Vladimir Putin
14. märtsil 2016 käsu alustada Süürias paikneva
Vene relvajõudude „peamise osa“ tagasitoomist ko-
dumaale. Samas osundas Putin, et Süüria Vahemere-
rannikul asuvad Vene sõjaväebaasid Tartusis ja
Hmeimimis jätkavad oma tavapärast tegevust. Vene
vägede operatsioonid al-Assadi režiimi toetamiseks
21. oktoobril 2015 ründasid Süürias baseeruvad Vene
sõjalennukid mässuliste positsioone Harastas, Damaskuses.
VENEMAAGA SEONDUVAD JULGEOLEKUALASED JA SÕJAL ISED ARENGUD AASTAL 2015
27
jätkusid ka pärast Putini korraldust. Lisaks on Vene
relvajõududel olemas võimalus ja võimekus siirata
lühikese ettehoiatusajaga Süüriasse lisaüksuseid ju-
hul, kui riigi kõrgeim juhtkond peaks vastava kor-
ralduse andma. Kokkuvõttes võib tõdeda, et vaata-
mata president Putini korraldusele vägede osaliseks
väljaviimiseks pole Vene relvajõudude Süüria-suu-
naline võimekus tegelikult kahanenud.
Putin põhjendas oma korraldust seejuures asja-
oluga, et Vene relvajõudude esialgsed eesmärgid
Süürias on saavutatud. Teatud määral vastab see
tõele. Esiteks on oht al-Assadi režiimi kokkuvari-
semiseks mässuliste sõjalise surve all kõrvaldatud.
Teiseks on Damaskuse positsioon tugevnenud pii-
savalt selleks, et pidada USA-juhitud koalitsiooni ja
mässulistega läbirääkimisi lähtudes vähemalt võrd-
väärselt, kui mitte jõupositsioonilt.
Kuid Vene juhtkonna otsusel sekkuda avali-
kult Süüria kodusõtta oli olemas ka oluliselt laiem
taustsüsteem ning motiivid, mis ei seondunud ot-
seselt ja vahetult Damaskuse peremehe käekäiguga.
Regionaalsel tasandil nägi Moskva tõenäoli-
selt ka võimalust taastada oma keskne positsioon
Lähis-Ida regioonis üldisemalt. Süüria konfl iktis
osalemisega on Moskva näidanud, et ta suudab en-
diselt mõjutada sündmuste arengut Lähis-Idas ning
tõestanud, et Moskva ei hülga oma praeguseid ja tu-
levasi liitlasi kriisiolukordades.
Kõige olulisemaks peab Moskva aga tõenäo-
liselt kasu, mis on kerkinud Süüria sõjalisest ope-
ratsioonist globaalsel tasandil. Süüria operatsioon
on osaliselt aidanud Venemaal välja tulla Ukraina
kriisi järgsest isolatsioonist ja avanud ukse taasta-
maks Moskva positsiooni maailmapoliitikas. Ees-
märk on jätta mulje, et Ukraina konfl ikt on lahene-
mas või jahtumas ning selle asemel keskendutakse
koostööle rahvusvahelise kogukonnaga Süüria sõja
lahendamisel ning terrorismiga võitlemisel. Süüria
konfl iktile diplomaatilise lahenduse otsimisel on
Venemaa püüdnud saada „kosjasobitajaks“, kellega
17. novembril sooritasid ajutiselt Mozdokis baseeruvad strateegilised pommitajad Tu-22M3 õhurünnaku sihtmärkidele Süüria
idaosas.
K a u p o R O S I N
28
tahavad ja peavad läbi rääkima kõik konfl ikti osa-
pooled.
Moskva näitab end avatuna erinevatele lahen-
dustele Süüria konfl ikti lahendamisel seni, kuni la-
hendus sünnib läbi diplomaatilise protsessi. Vaata-
mata näiliselt diplomaatilisele lahendusele suunatud
hoiakule on suure tõenäosusega Moskva tegelik ees-
märk aga olukord, kus igasugune „diplomaatiline“
lahendus saab sündida vaid Damaskuse ja Moskva
tingimustel – läbirääkimiste pidamisel on peamine
faktor Süürias valitsevat jõudude tasakaalu muutev
reaalne VF ja Iraani sõjaline jõud. Sõjaline sekku-
mine ei ole seejuures suunatud terroristliku Daeshi
vastu võitlemisele, vaid igasuguse al-Assadi režiimi
vastustava opositsiooni tasalülitamisele.
Venemaa Föderatsioon lõikab sõjalistest ope-
ratsioonidest Süürias ka praktilist kasu – konfl iktis
saavad Vene relvajõud katsetada uusima lahingu-
tehnika toimimist reaalses lahinguolukorras. Selle
eesmärgi olulisusest annavad tunnustust Venemaa
poolt aasta viimasel paaril kuul korraldatud kaug-
pommitajate ning tiibrakettide löögid Süüriasse.
Lisaks Süüria kodusõja kasutamisele relvapolü-
goonina on suure maa tagant antud täppislöögid ja
kaugpommitajate operatsioonid väga tõenäoliselt
olnud kantud ka soovist demonstreerida VF sõja-
list võimekust USA-le ja NATO-le – tegu on olnud
strateegilise sõnumiga heidutamaks lääneriikide
juhtkonda silmas pidades võimalikku Vene–NATO
sõjalist vastasseisu. Sest nimelt NATO ja USA, mitte
aga Daesh või rahvusvaheline terrorism, on VF julge-
olekustrateegia kohaselt Moskva silmis peamised
julgeolekuohud.
I raakI raak
Türg i
Jordaan ia
n
SÜÜRIA
Quneitra
Latakia
TartousHoms
Hama
Aleppo
Idlib
Ar Raqqah
Damaskus
As SuwaydaDeraa
Hasakah
Deir ez-Zor
Süüria mõõduka opositsiooni kontrolli all olev maa-ala
Daeshi kontrolli all olev maa-ala
Alad, mida kontrollivad nii Daesh, Jabhat al-Nusra kui ka mõõdukas opositsioon
Kaardilegend
Al-Assadi režiimi kontrolli all olev maa-ala
Süüria kurdide kontrolli all olev maa-ala
Jabhat al-Nusra kontrolli all olev maa-ala
Hezbollah`kontrolli all olev maa-ala
10 mi20 km
Kontroll Süüria territooriumi üle seisuga 23.12.2015
VENEMAAGA SEONDUVAD JULGEOLEKUALASED JA SÕJAL ISED ARENGUD AASTAL 2015
29
VF 2015. aasta suvise väljaõppeperioodi kontrollõppuste lühiülevaade
Vzaimodeistvije 2015Aktiivne faas: 25.–28. august. Osalejad: VF, Ar-
meenia, Kasahstan, Kõrgõzstan, Tadžikistan,
Valgevene. Õppuste fookuses oli erivägede ja
kiirreageerimisjõudude tegevus. Osalesid ka
õhuväe üksused.
Bojevoje sodružestvo 2015Aktiivne faas: 7.–10. september. Osalejad: VF,
Armeenia, Kasahstan, Kõrgõzstan, Tadžikistan,
Usbekistan, Valgevene. Tegu oli iga-aastase õhu-
vägede õppusega, mis toimus VF ja Kasahstani
territooriumitel. Harjutati lahinglaskmisi hävi-
tus-, ründe- ja pommituslennuväe platvormidelt
õhk-õhk- ja õhk-maa-relvadega. Harjutati ka
ühiseid lahinglaskmisi õhutõrjerelvadest.
Štšit Sojuza 2015Aktiivne faas: 10.–16. september. Osalejad VF ja
Valgevene. Õppusel osalesid õhu-, maa- ja mere-
väe üksused. Ametliku info kohaselt võideldi
ebaseaduslike relvaformeeringute vastu liitriigi
territooriumil.
Tsentr 2015Aktiivne faas: 14.–20. september. Osalejad: VF
ja Kasahstan. Õppuse ametlik stsenaarium oli
sarnane Štšit Sojuzaga. Õppusele olid kaasatud
eri väeliigid. Palju spekuleeriti osalejate arvuga,
mis analüütikute hinnangul võis küündida kuni
100 000-ni, sealhulgas reservväelased.
Bassel al-Assadi nim. lennujaam
Shayrati õhuväebaas, Süüria
İncirliki õhuväebaas, Türgi
Erkileti rahvusvaheline lennujaam, Türgi
Konya õhuväebaas, Türgi
Akrotiri, Suurbritannia õhuväebaas, Küpros
Kuningas Husseini õhuväebaas, JordaaniaMuwaffaq Salti õhuväebaas, Jordaania
Prints Hassani õhuväebaas, Jordaania
Al-Assadi õhuväebaas, Iraak
Diyarbakiri õhuväebaas, Türgi
Malatya Erhaç`i õhuväebaas, Türgi
Iraak
Georgia
Türgi
Jordaania
SyriaSyria
Saudi A rabiaEgiptus
Vahemeri
Base M ap Co pyright @ Free Vector M aps.com
10
1
3
6
8Vene ja al-Assadi režiimi õhuväebaasid
USA ja koalitsiooni õhuväebaasid
Vene õhutõrjesüsteemi
S-400 tõrjeulatus Süürias
ja lähipiirkonnas
Ar-RaqqaAr-Raqqa
Deir ez-Zour
HaifaHaifa
Tel AvivTel Aviv
2
12115
Damascus
By Daniel Urchick
4
79
Rahvusvahelise koalitsiooni õhuväebaasid
MosulMosul
RamadiRamadiBagdadBagdad
AleppoAleppo
AmmanAmman
AlexandriaAleksandria
CairoKairo
BeirutBeirut
AdanaAdana
AnkaraAnkara
IstanbulIstanbul
11
12
9
7
8
10
1
2
3
4
5
6
Kaardilegend
K a u p o R O S I N
Türgi
Süüria
Türgi F-16
Vene SU-24
24. novembril 2015 tulistas Türgi hävitaja F-16 Süüria –
Türgi piiril alla Türgi õhupiiri rikkunud Vene pommitaja SU-
24. Türgi väitel hoiatati eelnevalt vene piloote kümnel korral
viie minuti vältel. Radaripildil on hästi jälgitav mõlema lennuki
liikumismarsruut.
30
31
Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba
alanud... Selline lause iseloomustab suurepäraselt
hetke, mil 1. jalaväebrigaad liitus suurõppuse Siil
planeerimisega. Kuigi kaitsevägi tervikuna oli juba
varakult end Siili-lainele häälestanud, polnud 1. jala-
väebrigaadi jaoks Siil sugugi ainus prioriteet.
Nimelt veedab kaitseväe peamine manööver-
üksus kolmandiku aastast kas õppustel või õppusi
planeerides. 2014. aasta augustis rakendus aga li-
saks eelmainitule veel uus riigikaitse arengukava,
mille kohaselt läksid 1. jalaväebrigaadi koosseisu ka
endise Kirde kaitseringkonna Tapa ja Jõhvi linna-
kutes paiknenud üksused ning lisaks siirdus Taara
linnakust Tapale luurekompanii, andes niimoodi
1. jalaväebrigaadi rahuaegsesse struktuuri juurde
neli pataljoni ja kaks kompaniid. Nii üksuste kui
ka tegevväelaste kolimisega seonduv oli meie jaoks
suuremahuline logistiline ja personali nõustamisa-
lane operatsioon, millesse tuli panustada pea kõigil
1. jalaväebrigaadi ja Kirde kaitseringkonna teenistu-
jatel.
Samuti saabus 2014. aasta aprilli lõpus Eestisse
esimene Ühendriikide kompaniisuurune üksus. Nen-
de vastuvõtmise, majutamise ja väljaõppesse integ-
reerimise ülesande sai samuti 1. jalaväebrigaad. Kõik
eelmainitud katsumused pidime lahendama olemas-
olevate ressursside ja inimestega, koormates veel juba
niigi tööga hõivatud ohvitsere, allohvitsere ja töötajaid.
Ninanips kriitikutele
Siili õnnestumises mängisid olulist rolli kaks tegurit:
meie reservväelaste kaitsetahe ja kaitseväe suutlikkus
reservväelased läbi formeerimispunktide oma üksus-
tesse suunata. Kui alati on leidunud reservarmee suh-
tes kriitilisi inimesi, siis Siil näitas neile väga selgelt
koha kätte: nii mõnegi kriitiku arvamus, et reserv-
väelaste huvi on kasin, ei vastanud tõele.
Loomulikult oli neid, kes õppusele tulla ei
saanud ning 1. jalaväebrigaadi toonase ülemana on
mul nende inimeste põhjendustest väga hea ülevaa-
de. Enamjaolt sooviti õppekogunemine vahele jät-
ta õpingute tõttu, sest kolm kuni viis aastat tagasi
ajateenistuse läbinud noormehed olid oma haridus-
teega jõudmas fi nišisse ning soovisid edukalt oma
nähtud vaeva ja omandatud teadmised kehtivaks
diplomiks muuta. Kuna Eesti on avatud maailma-
le, on suurenenud ka välismaal õppivate tudengite
hulk. Nii näiteks taotles õppekogunemisest vabas-
tust Iirimaal õppiv tuumafüüsika doktorant... ja sel-
le ta loomulikult ka sai.
Reservväelaste kõrge tase
Siili (nagu ka teiste õppekogunemiste) puhul paistis
silma meie reservväelaste professionaalsus. Näiteks
polnud viimased aastad Austraalias veetnud kokk
unustanud seda, kuidas oma kaaslastele kvaliteet-
set lõunasööki teha, samuti olid väga kõrgel tase-
mel meie tehniliste erialade esindajad. Suurtükiväe-
pataljon polnud pärast taasiseseisvumist kordagi
korraldanud pataljonitasemel lahinglaskmisi, ent
Siilil tegid meie reservväelased selle teoks. Pioneerid
polnud unustanud ajateenistuses õpitut ning meie
õhutõrjujad mäletasid endiselt, kuidas õhutõrje-
kahuri või raketikompleksiga ümber käia.
Nähtu annab taaskord tunnistust meie reserv-
armee baas- ja erialaõppe kvaliteedist. Reservväe-
Tagasivaade Siilile
ARON KALMUSkolonel
kaitseväe peastaabi
operatiivosakonna
ülem
1. jalaväebrigaadi ülem
2012–2015
32
laste teenistust Siili ajal kaedes jõudsin ülemana
tihti tõdemuseni, et elukutselised üksused on reserv-
üksustest teatud määral professionaalsemad vaid
pideva kokkuharjutamise tõttu.
E-tiiger peab jõudma ka linnakutesseKindlasti andis Siil meile mõned väärtuslikud õppe-
tunnid, mida ja kuidas paremini teha. Näiteks sel-
gus, et muus osas kõrgeid hüppeid teinud e-tiiger
on kõhtupidi linnaku aia peale kinni jäänud: for-
meerimispunktides isiku tuvastamine ning tema
terviseandmete kontrollimine võiks ja peaks olema
tänapäevasem. Loomulikult peame olema valmis
töötama paberi ja pliiatsiga, kuid efektiivsuse ja
reservväelase aja säästmise ning üksuse lahingu-
valmiduse saavutamise huvides peaksime formeeri-
mist senisest enam digilahendustega toetama.
Täpsemalt tuleks mõtiskleda, analüüsida ja see-
järel ka praktilisemaid lahendeid leida kontakti hoid-
miseks meie reservväelastega. On kahetsusväärne,
et ligi viissada reservväelase kutset tuli tagasi, kuna
reservväelase elukoha andmed ei vastanud tegelik-
kusele. Inimesed on elukohta vahetanud, välismaale
kolinud jne. Kuna Eestis sissekirjutuse nõuet kui sel-
list ei eksisteeri ning vaba kodanike liikumine ei ole
erand ega privileeg, siis seisame ka tulevikus korral-
datavate õppekogunemiste korral selliste katsumuste
ees. Teisalt on meil igaühel oma panga- või ID-kaart,
e-posti aadress või Facebooki konto, seega tänapäeva
tehnoloogia valguses võimalusi ja vahendeid olukor-
ra parandamiseks justkui oleks.
Samuti ei tea me sageli, mis meie reservväe-
lastest pärast ajateenistuse lõppu saanud on. Kui
laskuri ametikohal teeninud reservväelane on vahe-
peal õppinud näiteks meedikuks, ei jõua info sellest
meieni ning nii rakendamegi teda edaspidi ikka ja
jälle laskurina. Mis siis, et samas on meil meediku-
Suurtükiväelased Siilil tegutsemas. 12. mai 2015.
TAGASIVAADE S I IL ILE
33
test puudus ning inimene võiks kaitseväele hoopis
teisel ja paremal moel kasulik olla.
Kindlasti peame mõtlema ka sellele, mil moel
saab reservväelane end kaitseväes või Kaitseliidus
toimuvaga kursis hoida. On meil ju näiteks ILIAS-e
õppekeskkond, e-riigi keskkond ja muud e-võima-
lused, mida saaksime kasutada oma aktiivsete re-
servväelaste e-õppe korraldamisel.
Siilist saab normaalsus
Tegelikult ei olnud meil korraldusliku poole pealt
kahtlustki, et Siil õnnestub. Oleme ju aastaid reserv-
väelaste õppekogunemisi ja Kevadtorme korralda-
nud. Seekord olid lihtsalt mastaap ja sellega kaas-
nev või antav sõnum suuremad. Siil andis 1. jala-
väebrigaadi meeskonnale kinnituse, et jõustunud
riigikaitse arengukava ja reformi kontekstis võetud
arengusuund töötab ka praktikas.
Olgugi, et Siil kinnitas valitud suuna õigsust,
ei jää mullune Siil viimaseks. Organisatsiooni n-ö
enesekontroll ja sõnum ühiskonnale Siili-taoliste
suurõppuste kaudu on oluline nii kaitseväele endale
kui ka julgeolekukeskkonda arvestades hädavajalik
avalikkusele. Samuti ootab oma kontrollõppust nii
Kaitseliit kui ka laiapindne riigikaitse käsitlus ter-
vikuna.
Seega saame kindlasti veel üksteisele õlale pat-
sutada ja öelda: Siilil näeme!
1. jalaväebrigaadi ülem kolonelleitnant Aron Kalmus suurõppuse Siil lõpurivistusel Tapal 13. mail 2015.
A r o n K A L M U S
34
Formeeritud üksused suunduvad paiknemisaladele.
4. mai 2015.
Õppusel osalejad relvastuvad. 4. mai 2015.
Linnalahingu õppuse käigus vabastati Võrtsjärve-äärne Rannu alevik vastase haardest. 7. mai 2015.
Reservväelased saabuvad Siili formeerimisele.
4. mai 2015.
Riidelaos – kas saapad sobivad? 4. mai 2015.
TAGASIVAADE S I IL ILE
35
Kaitseliit osales Siili esimeses faasis, mis toimus 4.–8. maini. Pildil on Kaitseliidu Kirde maakaitseringkonna
kaitseliitlased pärast võidukat lõpulahingut 8. mail 2015.
President Toomas Hendrik Ilves kohtus poja Luukas
Kristjaniga, kes täitis õppusel õhutõrje raketipatarei ülema
asetäitja kohuseid. 9. mai 2015.
Liitlased tegutsesid õppusel koos 2. jalaväebrigaadi patal-
joniga 1. jalaväebrigaadi vastu. 11. mai 2015.
1. jalaväebrigaadi intensiivne lahingtegevus Aseri–
Sonda–Tudu joonel 11. mail 2015.
9. mail 2015 kohtus Siili külastanud vabariigi president
lisaks Eesti üksustele ka õppusel osalenud liitlastega.
A r o n K A L M U S
36
Suurtükiväelased lahinglaskmistel Läsnal kaitseväe keskpolügoonil 12. mail 2015.
Poola hävitus-pommituslennukite SU-22 lahingpaar siirdub
Ämari lennubaasist harjutuslennule. 11. mai 2015.
Ameerika Ühendriikide tankirühm tegutses õppusel
rahvusvahelise üksuse koosseisus 1. jalaväebrigaadi vastu.
10. mai 2015.
Siili teises, kokkuharjutamise faasis jagus pinget ja tihedaid
töötunde ka meedikutele. 11. mai 2015.
Kaitseväe keskpolügoonil Läsnal demonstreeriti 12. mail
Siili demopäeva külalistele suurtükiväe tulejõudu.
TAGASIVAADE S I IL ILE
37
Esimest korda taastatud kaitseväe ajaloos oli rivis üle 4000 kaitseväelase – 13. mail 2015 toimus Tapal Siili lõpurivistus
1. jalaväebrigaadile.
14. ja 15. mail toimus 1. jalaväebrigaadis varustuse
hooldus ja üksuste lahku formeerimine.
Järgmisel Siilil näeme! 15. mai 2015.
Siinne pildivalik hõlmab vaid murdosa Siil 2015
käsitlevast materjalist. Rikkaliku pildivaliku leiad
www.mil.ee/et/mil-fotod albumist Siil 2015, kus on
1026 kaitseväe teavituskeskuse fotot mullusest õp-
pusest. Ulatusliku videomaterjali leiad Youtube’st –
www.youtube.com, kus märgusõnadele „õppus Siil
2015“ vastab 387 kirjet.
Mõned lingid:
www.youtube.com/watch?v=obitztSfwp0
www.youtube.com/watch?v=VWLG0ix9ark
A r o n K A L M U S
38
39
Kuigi Siil 2015 näol oli teadaolevalt tegu suurima
rahvusliku mobilisatsiooniõppusega Läänemere re-
gioonis viimase 20 aasta jooksul, ei saa mööda minna
faktist, et osalesid ka seitsme liitlasriigi kaitseväela-
sed. Ekslikult arvasid paljud, et selle mastaapse õp-
puse tingis Venemaa 2014. aasta veebruaris alustatud
vaenutegevus Ukrainas: Krimmi annekteerimine ja
ebastabiilsuse süvendamine riigi idaosas. Tuleb siis-
ki öelda, et suure mobilisatsiooniõppuse toimumine
2015. aastal otsustati juba 2012. aastal ning et üldise
Euroopa julgeolekuolukorra halvenemine ei tulnud,
vähemalt kaitseväele, erilise üllatusena.
Liitlaste arv kõikus erinevate õppuse etappide
lõikes 700 ümber. Kaasatud olid nii kerged jalaväe-
üksused, tankid kui ka erinevad lennu- ja õhutõrje-
vahendid. Suurimad panustajad olid ameeriklased
jalaväekompanii ja tankirühmaga ning Ämaris
viibis ka neli ründelennukit A-10 Th underbolt. Tei-
ne suurem osaleja oli Ühendkuningriik, kes osales
kerge jalaväekompanii ning kahe õppehävitajaga
Hawk. Kolmas suur panustaja oli Poola oma nelja
SU-22 hävitaja ja õhutõrjesüsteemiga SA-8 Geko.
Saksamaa osales õhutõrjepatareiga Ozelot. Belgia
oli traditsiooniliselt kohal õhutõrje raketirühmaga,
mille relvastus on Eestiski kasutusel olev lühimaa
õhutõrjesüsteem MISTRAL ning kuhu oli integree-
ritud ka sihtmärkide üleslennutamise meeskond.
Oma ülesandeid täitsid edukalt veel Läti psühho-
loogiliste operatsioonide meeskond ja õhuväe staa-
pi integreeritud Hollandi staabiohvitserid. Leedu
seekord ei osalenud, küll aga saatis koostöös Lätiga
oma vaatlejad jälgima meie formeerimismeeskon-
dade tööd. Peab ütlema, et ei Lätis ega Leedus ole
sarnast õppust varem läbi viinud ning seetõttu tuldi
just meie kogemustest õppima. Külalistele avaldas
muljet meie üksuste ettevalmistuse tase, varustatus,
tehnikapark, aga ka see, kuidas üksuste formeeri-
mine ilma suuremate tõrgeteta ellu viidi. Samuti jäi
Läti ja Leedu vaatlejatele silma meie reservväelaste
hea motiveeritus ja tahe isiklikult õppuse õnnestu-
misele kaasa aidata.
Kuna juba õppuse planeerimise algetapil sai
selgeks, et osalejate arv tõuseb üle 13 000 (tegelik-
kuses pea 14 000), siis vastavalt relvastuskontrolli
reguleeriva Viini dokumendi sätetele kutsus kaitse-
vägi õppuste aktiivset faasi jälgima kõigi OSCE
liikmesriikide vaatlejad. Vaatlejad 16 riigist tunnus-
tasid kaitseväge avatuse ja läbipaistvuse eest ning
nentisid oma lõppraportis, et õppused vastasid välja-
kuulutatud eesmärkidele ja et meie tegevused ei ku-
jutanud ohtu teistele riikidele.
Mitte ainult liitlased, vaid ka Venemaa näitas
Siili vastu üles kõrgendatud huvi. Selleks saatsid
idanaabrid lisaks kutsutud vaatlejatele veel Viini
dokumendi usaldusmeetmete alusel kolmepäevase
etteteatamisega neljaliikmelise inspektorite grupi
meie tegevusi jälgima. Tõsi küll, nad saabusid Ees-
tisse päeval, mil õppuse aktiivne faas oli läbi saamas,
kuid sellest hoolimata anti neile põhjalik ülevaade
toimunust.
Suure õppuse Siil õnnestumine andis liitlastele
kindla signaali, et Eesti üksused on koostöövõime-
lised ja saavad hästi hakkama nii maa- kui ka õhu-
operatsioonide juhtimisega. Seda tõestab ilmekalt
teadmine, et 2015. aasta novembri lõpuks on 2016
Kevadtormil osalemisest teada andnud üheksa riiki
koos kokku üle 1100 kaitseväelasega. Esmakordselt
kaaluvad 2016. aasta Kevadtormil osalemist ka Soo-
me ja Rootsi kaitsevägede esindajad.
Siili välisosalejatest
TOOMAS PEDAkolonelleitnant
kaitseväe peastaabi
analüüsi- ja planeeri-
misosakond
< Ründelennuki A-10 Thunderbolt hooldusmeeskond tööhoos Ämari lennubaasis 8. mail 2015.
40
41
Kaitseväe seni suurim reservõppekogunemine Siil
tõi kokku ligi 7000 Eesti reservväelast kogu maail-
mast. Kaugemalt saabujad olid näiteks Lõuna-Aaf-
rika vabariigist ja Kanadast. Siili okkakasuka moo-
dustanud reservväelased on tsiviilelus väga erineva-
tel ühiskondlikel positsioonidel. Kolm neist vastasid
meie küsimustele.
Ülo Isberg: Ameeriklastele avaldas muljet meie võitlejate visadus
Ravimifi rma Globalpharma juhatuse liige major
Ülo Isberg osales õppusel Siil CIMIC-ohvitserina.
Olin õppusel USA üksuste juurde määratud
CIMIC-u (tsiviil-militaarkoostöö) ohvitser. USA
üksused koosnesid neljast Abramsi tankist ja 60-st
Humvee soomusmasinast. Suurem osa Humveedest
tegutses eraldi, olles meiega vaid raadiokontaktis.
Meie juures olnud Humveed tegutsesid luureüksu-
sena. Mina ja seersant Hannes Reinomägi koos oma
maastikuautoga olime liidendatud tankiüksuse
juurde. Meie ülesanne oli hinnata ameeriklaste lii-
kumisplaanide sobivust reaalsetes oludes, s.o veen-
duda, et kõik plaanitavad alad oleksid läbitavad ja
liikumised kooskõlastatud kinnivara- ja maaoma-
nikega. Kogu õppuse vältel olime valmis olukorra
kiireteks muutusteks ja uuteks kooskõlastusteks.
Samuti kuulus meie ülesannete hulka võimalike
maastiku- ja teedekahjustuste fi kseerimine ja läbi-
rääkimised omanikega kahjude likvideerimise osas.
Millist rolli täitis nende ülesannete täitmisel
sinu päritolu – Kanadas sündinud eestlane?
Kindlasti tuli kasuks minu kui Kanada eest-
lase sünnipärane inglise keele oskus. Tundus, et
ameeriklased pahatihti unustasid, et olen Eesti sõ-
dur ja nad käsitlesid mind ühena omadest, avades
kõik oma mured ja oletused ning muutes sellega
koostöö märgatavalt efektiivsemaks.
Omaks võeti ka seersant Reinomägi, keda
kutsuti Hannese asemel ameerikapäraselt Hankiks.
Kahtlemata kergendas minu Põhja-Ameerika pärit-
olu ülesande täitmist, kuid õppuse puhul tervikuna
oli üks eesmärk professionaalse ja sujuva koostöö
arendamine liitlastega ning seda ma ka kõigi eest-
laste ja ameeriklaste kontaktide puhul nägin – USA
ja Eesti üksuste koostöö toimis hästi.
See oli esimene kord, kui tankid ja Humveed
osalesid Eesti kaitseväe õppusel. Kui hästi nad
meie maastikul toimisid ja kuidas Eesti üksused
nende vastu tegutsesid?
Humveede meeskonnad teenivad praegu Saksa-
maal ja on sarnase maastikuga tuttavad, kuigi neil
puudus eelnev kogemus tegutsemiseks metsades ja
väikestel avatud aladel. Tankimeeskonnad lenda-
sid õppusele USA lõunapiirkonnast ja nemad olid
harjutanud suurtel tasandikualadel, seega oli Eesti
maastik neile midagi täiesti uut. Arvan, et nii eest-
lased kui ka ameeriklased õppisid Siili käigus palju.
Õppuse käigus hävitati mõlemalt poolt palju liiku-
vat lahingutehnikat. Abramsi tankid olid õppuse al-
gusest peale pideva rünnaku all, iga paari kilomeet-
ri järel olime vastakuti uue ründegrupiga ja eest-
lased tegutsesid äärmiselt efektiivselt. Õnneks olid
hävitatud tankid rivist väljas vaid lühikest aega ja
liitusid uuesti õppusega, andes ka teistele üksustele
võimaluse tegutseda nende vastu. Viimane päev oli
eriti raevukas – Eesti Paside rünnak jättis õppuse
lõpuks rivvi vaid ühe Abramsi.
Tankid ja Humveed pole Eestis just igapäeva-
ne nähtus. Milliseid emotsioone tekitas kohalike-
le elanikele nende nägemine?
Kõikjal kuhu läksime, tulid kohalikud tanke
ja kummalisi soomusmasinaid vaatama. Tuleb mai-
nida, et meie töö CIMIC-ohvitserina oli väga kerge,
sest enamik eestlasi toetas meie sealviibimist. Kord
peatusime olukorra hindamiseks nelja Abramsiga
põllu serval oleval künkal ja läksime eemaltpaist-
vasse majapidamisse nende maal viibimiseks luba
küsima. Sattusime aga maaomaniku vanaema 85.
Siil tõi reservväe kokku
<Taaskohtumine Siilil: USA armee Euroopa kontingendi ülem kindralleitnant Ben Hodges ja major Ülo Isberg
Kanadast. 12. mai 2015.
42
sünnipäevale, kes oli ülirõõmus, et USA tankid tu-
lid tema sünnipäevale. Kutsusime vanaema tanke
vaatama ja tegime palju pilte. Kindlasti oli see tal
üks mälestustväärivamaid sünnipäevi. Teisel puhul
rünnati meid väikese küla serval otse lasteaiakooli
taga. Märgates, et mõned lapsed jälgisid lahingut
kooli värava tagant, haarasime maast mõned raske-
kuulipilduja hülsid ja viisime neile suveniirideks.
Kümne minuti jooksul kogunesid kogu kooli õpila-
sed koos vanematega lahingut vaatama. Õnneks oli
pikk lahing ja hülsse jagus kõigile.
Mida ameeriklased arvasid õppusest ja Eesti
kaitseväest?
Ameeriklased, kellega koos töötasin, ütlesid,
et see oli suurepärane õppus, mille käigus neil oli
võimalus uuel maastikul harjutada erinevates takti-
kalistes olukordades. Eesti kaitseväe puhul avaldas
neile muljet eriti meie võitlejate visadus ning, nagu
üks tankist tunnustavalt mainis: „Nad, põrgulised,
võitlevad hästi ja lõpuni, ei anna kunagi alla.“
Oma esimesel välismissiooni Iraagis töötasin
ma meediaohvitserina USA koloneli alluvuses, hil-
jem Afganistanis oli ta brigaadikindral ja siis oli meil
võimalus taas koostööd teha, nüüd on ta USA armee
Euroopa kontingendi ülem – kindralleitnant Ben
Hodges. Ta külastas õppust Siil ja mul oli võimalus
talle toimuvast rääkida. Hodgesit huvitas väga meie
üksuste koostöö ja sellest rääkides ei lahkunud nae-
ratus hetkekski ta näolt. Ta ütles, et see on alles algus
ja selliste õppustega nagu Siil, kus saame koos har-
jutada, õppides teineteise edust ja vigadest, suudame
üles ehitada ühtekuuluva ja koostoimiva jõu ning kui
kunagi peaks rasked ajad tulema, saaksime liitlastega
ühise jõuna vaenlase vastu astuda. Sellise võimekuse-
ga ei peaks Eesti kunagi ühtegi vaenlast kartma.
Hendri Parrol: Reservõppekogunemisel näed, et kaitsevägi areneb
Tsiviilelus müügimehena töötav nooremseersant
Hendri Parrol osales õppusel Siil 2. jalaväebrigaa-
di jalaväekompanii miinipildujarühma arvestus-
meeskonna ülemana.
Major Ülo Isberg oli õppusel Siil USA üksuste juurde määratud CIMIC ohvitser.
SI IL TÕ I RESERVVÄE KOKKU
43
Et viibisin ajateenistuses aastatel 2013-2014
ning juba ajateenistuse ajal andsid tegevväelased
mõista, et 2015. aastal toimuvale reservõppekogu-
nemisele kutsutakse ka meid, siis ei tulnud kutse
saamine üllatusena. Võtsin selle heal meelel vastu.
Oli vahva aastase pausi järel õpitud oskusi meel-
de tuletada ning end proovile panna. Huvitav oli
näha, kuidas kogu formeerimisprotsess välja kuju-
neb ning kui palju minu ajateenistuskaaslasi kogu-
nemisele jõuab. Nagu ikka, on kõik üle Eesti laiali,
kes õpib, kes töötab. Seega omavahel me väga tihti
kokku ei saa. Küll aga muljetatakse ühiselt sotsiaal-
meediakeskkonnas, hoides ühiselt silma peal vanas
väeosas toimuval ja üksteise tegemistel.
Töö tulemuslikkus miinipildujate rühma
arvestusmeeskonnas eeldab kiirust ja head koos-
tööd. Kui kiiresti sai meeskond õppusel õige sõ-
duritunde kätte?
Ajateenistuses saime esimeste Eesti ajateeni-
jatena väljaõppe USA 81 mm miinipildujatel M252,
seetõttu oli see väljaõpe uus ja huvitav mitte ainult
ajateenijatele, vaid ka tegevväelastele. Ning meie
ajateenistuseaegse tegevväelasest rühmaülema leit-
nant Karl-Erik Kirschbaumi jaoks oli eeskujuliku
soorituse võimalikult KIIRESTI tegemine ülimalt
oluline. Seetõttu saime lõppkokkuvõttes üllatavalt
hea vilumuse selles, mida oma relvadega tegema pi-
dime.
Lühike paus ajateenistuse ja reservõppekogu-
nemise vahel õnneks suurt kahju neile õpitud os-
kustele ei teinud. Kiire arutelu koos oma üksusega
teooria üle ja ajateenistuse jooksul käe sisse kulu-
nud liigutused tulid välja pea sama kiiresti kui aja-
teenistuses.
Reservõppekogunemiselt tulijate kõige suu-
rem pettumus on tavaliselt see, kui ei saa korra-
likult lahingut pidada ja pauku teha. Kas teil õn-
nestus oma torud soojaks lasta?
Miinipildujaüksusele omaselt pidime meie ka
seekord piirduma eesliinist tahapoole hoidmisega
ning minul isiklikult ei õnnestunud seekord ühtegi
lasku sooritada ei automaadist ega ka miinipildujast.
Hoolimata sellest said kõik manöövrid korralikult
kaasa tehtud. Kindlasti oleks kõigile motiveerivalt
mõjunud, kui oleks saanud oma erialaseid oskuseid
täielikult uuesti proovile panna.
Hendri Parroli arvates oli vahva ajateenistuses õpitud oskusi meelde tuletada ja end proovile panna.
I v a r J Õ E S A A R , T õ n u N O O R I T S
44
Osa reservi arvatud ajateenijatest jätkab oma
sõdurioskuste täiendamist Kaitseliidus. Millest
on ära tunda, et see või teine kamraad on ka õp-
puste vahelisel ajal käinud metsas oma laigulisi
tuulutamas?
Paljud õppusekaaslased olid juba enne ajatee-
nistust Kaitseliidu liikmed. Võimalik, et mõni liitus
ka pärast ajateenistust. Eks kaitseliitlaseks olemise
tunneb ka selle järgi ära, kellel kuidas miski meeles
on. Esimene asi, mis paljudel tsiviilis ära ununeb,
on relva lahtivõtmine ja kokkupanek. Need, kes
vahepeal Kaitseliiduga õppustel käinud, ei ole seda
oskust unustanud.
Kaitseliit on reservväelase võimalus oma os-
kuste alalhoidmiseks. Soovitan tähelepanu pööra-
ta sellele, kuidas reservväelasi pärast ajateenistust
Kaitseliiduga liituma motiveerida ja sealse välja-
õppega siduda nii, et ajateenistuses omandatud
oskused ei ununeks ning pidev enesetäiendamine
riigikaitse alal jätkuks. Kindlasti tuleks leida viis
Kaitseliidu üksuste võimalikult motiveerivaks ja
mitmekesiseks väljaõppeks koostöös kaitseväega.
Riigikaitse ja kaitsevägi on pidevas arengus.
Kas reservõppekogunemise ajal jäi silma ka mi-
dagi sellist, mida teie ajateenistuses olles veel ei
olnud?
Hea oli näha, et ajateenistuseaegses väeosas
olid lõpuni jõudnud meie ajal alustatud laiendused.
Kindlasti oli üllatus ka see, et paljude jaoks kardetult
ei pidanud me leppima õppusel vanema või vähema
varustusega kui seda ajateenistuse ajal oli. Näiteks
sidevahendite osas oli märgata tubli edasiminekut.
Arvan, et kõigile õppekogunemisele tulijatele oli po-
sitiivne näha, et kaitsevägi jätkab oma arengut, mis
võib-olla igapäevaelus kõigile silma ei hakka.
Siili-aegsetest mälestustest jäävad ilmselt
meelde ka ülipikk järjekord ja lõputu ootamine for-
meerimisel. Kindlasti tasub väljaõppe läbiviijatel
suuremat rõhku panna õppuse paremale ja sisuka-
male ajaplaneerimisele. Palju oli lühikesi tegevuse-
ta hetki, kus tuli niisama istuda ja oodata, samas
puhata/magada ei lastud või ei olnud see võimalik.
Ajateenistuse ajal võimaldati väljaõppeajal piisavalt
ka puhkeaega, kuigi alati ei olnud võimalik seda pii-
savalt efektiivselt ära kasutada.
Alo Aasma: Regionaalpoliitikal on ka riigikaitseline aspektJärva maavanem ja Kaitseliidu Järva maleva ma-
levapealiku abi Alo Aasma osales õppusel Siil
jaoülemana.
See oli minu esimene ametlik õppus, esimene
ehtne RÕK (reservõppekogunemine). Metsas oma
Kaitseliidu üksusega on saadud küll ja veel harjuta-
da, kuid Siil pani ikka omajagu vastutustunnet. An-
dis võimaluse näha ja kogeda, mis toimub rühma ja
kompanii tasemest ka ülevalpool.
Maavalitsusele tähendab selline õppus enne-
kõike selgitustööd, miks kõike seda on vaja teha.
Tuleb ikka ja jälle selgitada, et ennetus ja heidutus
on meie vahedaimad relvad.
Sellistel õppustel tunnevad end kõige kodu-
semalt need reservväelased, kes moel või teisel
puutuvad riigikaitseküsimustega kokku ka mitte-
töiselt. Kuidas te sõnastaksite enda kui kodaniku
suhte Eesti riigikaitsega?
Selles suhtes olen ma ilmselt üsna eeskujulik
kodanik. Eelmist aastat pole kokku löönud, kuid
üle-eelmisel pühendasin Kaitseliidule ja riigikaitse-
le kokku 860 tundi. Seda nii lumes, poris, rivis kui
ka rahvusvahelistel langevarjurite võistlustel Eestit
esindades.
Olen patrioot ja kannan oma pintsaku ning
sama moodi mantli õlavarrel sinimustvalget. Rõ-
hutan oma sõnavõttudes tihti, et hümni laulmi-
ne ja lipu heiskamine on vähim, mis iga kodanik
oma riigile teha saab, kuid see on alusmüür, millele
sinimustvalge Eesti on ehitatud. Kui sõdur on rin-
del ja peab sööstma vaenlase suunas, seades ohtu
oma suurima vara, oma elu ja tuleviku, siis on tal
palju kergem seda teha teadmises, et ta pole üksi.
Et tema taga on tema küla, alev, linn, maakond ja
kogu riik, kes vähemalt sinimustvalget heiskab ning
hümni laulab.
Väljaspool tööaega olete ka Kaitseliidu Järva
maleva malevapealiku abi. Milline oli teie roll õp-
pusel Siil?
Siilil tahtsin ma olla koos oma meestega n-ö
eesliinil, mitte asjatada kusagil staabis. Olin õppusel
jaoülem ning pidime 26 tundi vihmas passides varit-
sust korraldama. Kuuldavasti olla kaitseväe juhataja
paari niiti tõmmanud ning pärast seda meie 26 tundi
SI IL TÕ I RESERVVÄE KOKKU
45
kestnud non-stop-valmisolekut varitsus korraldada,
kuhu vaenlane ei jõudnudki, saime viimases faasis
ikka ehtsa lahingukogemuse ka. Mis seal salata, ise-
gi varuelusid oli vaja kasutada. Nii et lõpp läks väga
intensiivseks.
Kaitseliidus jätkub rakendust kõigile ning
sageli tuuakse oma tsiviiltöö ja -oskused üksuses-
se kaasa. Kuidas leiavad kõige paremat ärakasuta-
mist riigiametniku teadmised?
Meil jäi DAF meeletus vihmasajus sildade
peale kinni. Kaks kiiret kõnet läbi maavanema ja
vallavanema ning metsaveotraktor tuli ja sikutas
meid välja. Lisaks on alati suureks abiks kogemus
ja oskus inimesi juhtida. Enda puhul olen veel mär-
ganud, et on tekkinud oskus näha mitu käiku ette.
See võimaldab toimetada mitte üksnes operatiivselt
või taktikaliselt, vaid suudan samal ajal hoida silme
eest ka n-ö strateegilist pilti.
Teistpidi vaadates on õppustel saadud kogemu-
sed andnud mulle oskuse mängida peas läbi olukor-
di, mis võivad ette tulla. Õpetanud, kuidas kriisiolu-
korras käituda ja kas või näiteks kommunikatsiooni
juhtida. Siis, kui vesi päriselt ahjus on, pole enam
aega harjutada, sest olukord ikka hoopis teine.
Töökohad ning olme-eelised meelitavad Eesti
rahvastikku üha enam ühte põhjaranniku tõmbe-
keskusesse kokku. Kuidas saavad võimaliku kriisi
korral hakkama maapiirkonnad, kust noorem ja
hakkajam põlvkond on ära kolinud?
See on üpris masendav, et riigis tõsiseltvõetavat
regionaalpoliitikat ei ole. Ja kui te poleks küsinud,
ma poleks julgenud arvata, et keegi selle peale riigi-
kaitselisest aspektist vaadanudki oleks. See on küll
paras võllanali, kuid Kaitseliit on sisuliselt ainuke
üleriigiline organisatsioon, mis on säilitanud ka
oma maakondlikud formaadid ja kohaloleku, seal-
hulgas juhtimis- ja otsustuspädevuse. Kaitseliit saab
aru, et seda piiri, kustmaalt riigi tekk inimesi katab,
ei saa tõmmata ainult üle Tallinna, Tartu, Narva ja
Pärnu, vaid see peab ulatuma üle kogu maa ja rahva.
Maksud on kõigil võrdsed, rindel oleme kõik võrd-
sed, kuid riigi pakutavad teenused…
Küsisid Ivar Jõesaar, Tõnu Noorits.
Järva maavanemale ja aktiivsele kaitseliitlasele Alo Aasmale oli Siil esimene ametlik reservõppekogunemine.
I v a r J Õ E S A A R , T õ n u N O O R I T S
46
47
NATO viimase kümnendi suurim õppus Trident
Juncture 2015 toimus mullu 21. oktoobrist kuni
6. novembrini Hispaanias, Portugalis ja Itaalias 16
eri piirkonnas ning Atlandi ookeanil ja Vahemeres
alliansi 27 liikmesriigi osavõtul. Õppus oli mastaap-
ne: osales rohkem kui 36 000 inimest, 140 õhusõi-
dukit ja 60 laeva, nende hulgas ka üle 500 Eesti kait-
seväelase ja mereväe miinijahtija Admiral Cowan.
Lisaks olid kohal ka NATO partnerriigid Austraalia,
Austria, Bosnia, Makedoonia, Rootsi, Soome ja Uk-
raina ning kaasatud mitu suurt rahvusvahelist or-
ganisatsiooni – Euroopa Liit, Aafrika Liit, OSCE ja
rahvusvaheline Punase Risti komitee.
Õppuse eesmärk oli kontrollida 2014. a NATO
Walesi tippkohtumise otsuste põhjal loodud väga
kõrge valmidusega ühendsihtjõu (very high readi-
ness joint task force) valmisolekut.
Eestlastele andis Trident Juncture võimaluse
viia läbi üks suurimaid logistilisi operatsioone kaitse-
väe ajaloos, harjutada koostööd liitlastega ning osa-
leda pataljonisuuruse üksusega NATO reageerimis-
väe koosseisus.
Enamik õppusel Trident Juncture osalenud
Eesti kaitseväelastest kuulus Balti pataljoni koos-
seisu. Kolme Balti riigi ühine jalaväepataljon, mille
juhtüksus oli meie Scoutspataljon ja mis koosnes
neljast manööverüksusest – kaks Eestist, üks Lätist,
üks Leedust – ning riikide ühisest logistikaelemen-
dist, tegutses Hispaania brigaadi koosseisus. Kokku
kuulus sellesse väeüksusesse ligi tuhat Balti riikide
kaitseväelast ning 250 ühikut tehnikat. Eesti kon-
tingendi pataljonis moodustasid Scoutspataljoni
võitlejad, kes osalesid õppusel oma soomukitega
Sisu XA-188.
Lisaks scoutidele, staabiohvitseridele ning lo-
gistikaelemendi kaitseväelastele osales õppusel Tri-
dent Juncture ka Eesti mereväe miinijahtija Admiral
Cowan koos ligikaudu 40-liikmelise meeskonnaga,
mis tegutses NATO 1. miinitõrjegrupi koosseisus
Vahemerel.
Õppuse isikkoosseis viidi Eestist Hispaaniasse
õhutranspordiga, kaitseväe 150 sõidukit ja 40 mere-
konteinerit varustuse ja tehnikaga liikusid aga õp-
puse piirkonda ja tagasi mereteed pidi kaubalaevaga.
Trident Juncture’il osalemise logistilist poolt korral-
das kaitseväe toetuse väejuhatus ja nende jaoks oli
see ajaloo suurim transpordioperatsioon.
Balti pataljoni põhiüksused harjutasid Hispaa-
nias Zaragoza linna lähedal asuval San Gregorio
harjutusalal. Esimestel õppusepäevadel tehti maas-
tikuluuret ning harjutati sõitu mägistel ja vihmast
libedatel teedel, seejärel alustati üksusesisese välja-
õppega ning harjutati erinevate lahinguülesannete
täitmist harjutusala lagedal ja mägisel maastikul.
Samaaegselt eestlastega tegutsesid harjutusalal ka
Läti, Leedu, Hispaania ja Ameerika Ühendriikide
üksused.
San Gregorio harjutusväljal paiknev keeru-
line Casas Altase linnalahinguala võimaldas Balti
pataljoni sõduritel harjutada linnalahingu taktikat
üksikvõitleja tasemest kuni rühma tasemeni välja.
Kuna linnalahingu spetsiifi ka erineb oluliselt meile
nii tavapärasest metsalahingust, tuli selle lahingu-
liigi harjutamine scoutide võitlusvõime arendami-
sele kindlasti kasuks.
Pärast linnalahingu harjutust sai Balti pataljon
võimaluse pidada kaitselahingut tankide ja soomu-
kite vastu. Vastast etendas Hispaania mehhaniseeri-
tud üksus jalaväelahingumasinate ja tankidega Leo-
AIVO VAHEMETSleitnant
mereväe teabeohvitser
Kevadtormi kogemus aitas korraldada NATO suurt õppust
48
pard 2A5. Tugevama üksuse vastu tegutsemiseks oli
pataljonil lisaks oma tankitõrjerelvadele, MILAN-i
ja Javelini raketisüsteemidele kasutada ka Ühend-
riikidelt õhutuletoetuseks saadud ründehelikopter
Apache.
Kaitselahingu lõppedes algas pataljonil brigaa-
di väljaõppefaas, kus Hispaania brigaadi koosseisus
harjutati katkematu mitmepäevase rünnakuoperat-
siooni käigus erinevate lahinguülesannete täitmist
kuni Trident Juncture 2015 lõpuni välja.
Balti pataljoni ülema kolonelleitnant Andrus
Merilo sõnul jäädi õppusega igati rahule, sest oli
võimalus harjutada väga palju taktikalisi tegevusi
oma liitlasüksustega ja kasutada vahendeid, mida
Eestis kasutada ei saa. Kolonelleitnant Merilo pidas
silmas eeskätt õhutoetus- ja kaudtulevahendeid, aga
ka erinevaid manöövreid toetavaid elemente, mille
liitlaste üksused olid pataljonile allutanud.
Üksustevaheline kommunikatsioon sujus,
üksteisest saadi aru ja standardprotseduurid kat-
tusid. Seega suudetakse koos kõigi liitlasüksustega
ülesandeid efektiivselt täita.
NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles Tri-
dent Juncture 2015 lõppedes, et sellised õppused
näitavad NATO tugevust ning kinnitavad, et al-
liansi võimekused on reaalsed ja valmis tegutsemi-
seks. „Ehkki meie eesmärk oli väljaõpe ja harjutada,
saadame me selge sõnumi kõigile meie rahvastele
ja ka võimalikele vastastele. NATO ei otsi konfron-
tatsiooni, kuid me oleme valmis kaitsma kõiki oma
liitlasriike,“ lisas Stoltenberg.
Brigaadikindral Sirel: Kevad-tormi kogemus aitas korral-dada NATO suurt õppustNATO Brunssumi ühendväejuhatuse väljaõppeosa-
konna ülem brigaadikindral Indrek Sireli sõnul ai-
tas Eestist saadud Kevadtormi korraldamise koge-
Õppusel osalenud Eesti kontingendi baaslaager asus Zaragoza linna lähedal San Gregorio harjutusalal. 20. oktoober 2015.
KEVADTORMI KOGEMUS A ITAS KORRALDADA NATO SUURT ÕPPUST
49
mus teda NATO õppuse Trident Juncture ligikaudu
poolteist aastat kestnud ettevalmistamisel ja läbivii-
misel. Õppuse tulemustega jäi ta rahule ja kinnitas,
et pärast Afganistani operatsiooni lõppu tulebki
alliansil suurte õppuste läbiviimisele keskenduda,
säilitamaks ja arendamaks liitlaste koostöövõimet.
Brigaadikindral Indrek Sireli sõnul on Eestis
igaaastane 3000–4000 osalejaga traditsiooniline
Kevadtormi õppus andnud talle ja kõigile teistele
Eesti kaitseväelastele väärt kogemuse, mis tuleb ka-
suks ka NATO juhtorganites teenides. See hõlmab
oskusi nii selles, kuidas korraldada õppuste etappe
ja juhtorganeid, kui ka võimet reageerida õppusel
ette tulevatele ootamatustele.
„Tänu sellele tundsin ennast kindlalt ja jäin ka
oma meeskonna tööga rahule. Kindlasti saab selle
kirja panna minu sõjaväelise karjääri tippsaavutu-
sena,“ ütles brigaadikindral Sirel, kelle ülesanne oli
NATO Brunssumi ühendväejuhatuses Trident Junc-
ture’i planeerimine ning õppuse staabi korraldus- ja
Mereväe miinijahtija Admiral Cowani komandör vanemleitnant Tanel Leetna (seljaga) kätlemas Norra mereväe miinijahtija
Hinnoy komandöriga 28. oktoobril 2015 Hispaanias Cartagena sadamas.
Merevägi osales õppusel Trident Juncture miinijahti-jaga Admiral Cowan
Suurel õppusel Trident Junture osalenud Eesti mere-
väe miinijahtija Admiral Cowan baseerus Cartagena
sadamas ja osales koos teiste NATO 1. miinitõrje-
grupi laevadega õppuse merelises operatsioonifaasis.
Admiral Cowani põhiülesanne sellel õppusel oli His-
paania rannikul Rota sadama lähedal asunud ope-
ratsiooniala miinidest puhastamine, et vabastada tee
suurtele dessantlaevadele.
„Meie põhiülesanne siin õppusel on miinijahtimine,
et teha suurtele laevadele meredessandi tegemiseks
tee miinideks vabaks,“ rääkis miinijahtija Admiral
Cowani komandör vanemleitnant Tanel Leetna.
A i v o V A H E M E T S
50
kontrollelemendi juhtimine. „Kogusime informat-
siooni, kuidas kulgeb õppe-eesmärkide saavutami-
ne. Pöörasime tähelepanu, et koostöö oleks võimali-
kult mitmeriigiline ja riigid saaksid oma eesmärgid
täidetud,“ lisas ta.
Kevadtormilt ammutatud kogemuste rakenda-
mist oli tema sõnul märgata ka Trident Juncture’il
osalenud ja Balti pataljoni kuulunud Scoutspataljo-
ni kaitseväelaste tegutsemises, näiteks kui väljaõppe
tihendamiseks organiseeris pataljoni ülem kiiresti
oma üksustele nii vastaseid mänginud jõud kui ka
vahekohtunikud. Nii võib öelda, et üle kümneaasta-
ne kogemus kompanii, pataljoni ja brigaadi tasemel
õppuste korraldamisel, kuhu on kaasatud eri väelii-
gid, on kasuks tulnud ja kulub Eesti kaitseväelastele
ära, ükskõik kuhu teenima minnakse.
Trident Juncture oli viimase kümne aasta suu-
rim NATO õppus ja brigaadikindral Sireli sõnul tu-
leb sarnaste õppuste korraldamist kindlasti jätkata.
Sõjaline operatsioon Afganistanis oli aastaid koht,
4. november 2015 kell 17.12. Ühispilt NATO peasekretäri Jens Stoltenbergiga San Gregorio harjutusalal.
Kaitseminister: Eesti sõdureid on suisa uhke vaadata siinNATO suurt õppust Trident Juncture külastanud Ees-
ti kaitseminister Hannes Hanso jälgis Hispaanias San
Gregorio harjutusalal läbi viidud näidislahingut ja kohtus
seejärel õppusel osalevate Eesti sõduritega. Kaitsemi-
nistri sõnul annab suurõppus Eesti kaitseväelastele või-
maluse oma kogemuste ja oskuste arendamiseks ning
harjutamiseks nii Balti pataljoni siseselt kui ka koos
teiste NATO liitlaste ja partneritega. Oluline ja vajalik on
kaitseväele ka saadud logistikaalane kogemus.
„Me ei saa julgeolekut ainult tarbida, vaid peame
ka ise panustama,“ ütles kaitseminister Hanso. „Kui
liitlasvägede kohalolek Eestis on meile oluline, siis
tuleb anda ka omapoolne panus ja näidata kõikidele
NATO liikmesriikidele, kaasaarvatud Lõuna-Euroopa
riikidele, et ka nende katsumused on meile tähtsad.“
KEVADTORMI KOGEMUS A ITAS KORRALDADA NATO SUURT ÕPPUST
51
mis pani eri riikide kaitsevägesid koos tegutsema,
kuid kuna see on nüüd suuremas mahus lõppenud
ja operatsioonide tempo vähenenud, peab suurte
väliharjutuste osakaal kasvama. Väljaõpe on ai-
nukene vorm, mille abil tagatakse võime vajaduse
korral ühiselt tegutseda. Trident Juncture’ilt saadud
kogemuste analüüs saab aluseks ka põhjalikuma
NATO väliõppuste (LIVEX) korraldamise juht-
dokumendi koostamisele, mis praegu hõlmab vaid
paari lehekülge.
„Staabiharjutusi võib teha lõpmatuseni, aga
mitte miski ei asenda reaalset tegutsemist maasti-
kul. Ma arvan, et tänavune õppus tekitas isu nende
korraldamisega jätkata,“ ütles brigaadikindral Sirel.
Trident Juncture’i esmaanalüüsid kinnitavad
õppuse eesmärkide saavutamist nii strateegilisel
kui ka operatiivsel tasemel. Allianss tõestas oma
võimekust koondada suurt väeüksust ja korralda-
da nende ühisoperatsioone. NATO reageerimisvägi
läbis hindamise ja on võimeline ülesandeid täitma.
Põhjalikum hindamisprotsess õppetundide ja järel-
duste tegemiseks alles käib ning loodetavasti paran-
davad need protseduure.
Brigaadikindral Sirel külastas õppuste käigus
korduvalt ka San Gregorio harjutusala, kus tegutses
Scoutspataljoni juhitud Balti pataljon. Ehkki patal-
joni hindamine ei kuulunud Indrek Sireli ülesanne-
te hulka, hoidis ta eestlastel silma peal ja tundis ka
kohapeal nende käekäigu vastu huvi. Hinnangud
Balti pataljonile olid positiivsed, väljaõppeüritused
viidi läbi kõrgel tasemel ja püstitatud eesmärgid said
täidetud. Märgiti pataljoni initsiatiivi väljaõppe-
kava täiendamisel ning sidealases töös.
Õppust külastanud kaitseväe juhataja asetäitja
brigaadikindral Artur Tiganiku arvates oli kaitse-
väe osalemine Trident Juncture’il väga oluline nii
väljaõppe kui ka kogemuse poolest. See oli esimene
kord, kui nii suur hulk inimesi, varustust ja tehni-
kat Eestist nii kaugele toodi. „Oluline on ka sõnum
meie liitlastele, et mitte ainult nemad ei tule meie
1. november 2015. (vasakult paremale) Kindralmajorid Luis Nunes da Fonseca ja Dean J. Milner, kindral Hans-Lothar
Domröse ja brigaadikindral Indrek Sirel jälgivad õppuse kulgu Santa Margerida sõjaväebaasis Portugalis.
A i v o V A H E M E T S
52
juurde harjutama ja meile appi, vaid ka meie oleme
võimelised vajadusel oma liitlaskohustusi täitma ja
neid aitama,“ märkis brigaadikindral Tiganik.
Brigaadikindral Artur Tiganik:Väga uhke on! 36 000 inimest on siia tulnud. Või-
mas harjutus – soomustehnika, sõdurid, lennukid,
helikopterid, et see kõik koos tööle panna, on raske
ülesanne. Ja see toimib. Vahet ei ole, mis üksused,
vahet ei ole, mis riigist nad on. Nad suhtlevad oma-
vahel. Muidugi oli ka raskusi – keelelised problee-
mid, sidealased probleemid, aga siiamaani on nad
selle kõik lahendanud ja võitlevad.
Saatkond aitas kaitseväge õppuse ettevalmistamiselEesti suursaadik Hispaanias Rasmus Lumi külastas
NATO õppusel Triden Juncture osalevaid Eesti kaitse-
väelasi, tutvus Balti pataljoni tegevusalaga ning lo-
gistikaelemendiga. Eesti saatkonna töötajad andsid
olulise panuse kaitseväe ettevalmistustel osalemiseks
suurel õppusel Hispaanias.
„Suursaadik ja tegelikult kogu saatkond on aida-
nud selle õppuse ettevalmistamisele märkimisväärselt
kaasa. Ilma nende abita oleks olnud väga raske kõigi
teenuste tagamist korraldada,“ ütles Eesti rahvusliku
toetuselemendi ülem kapten Magnus-Valdemar Saar.
Juba eelmisel aastal alanud ettevalmistuste käigus
otsiti kapten Saare sõnul abi mitmest kohast, kuid
enim saadi abi saatkonnast. „Suursaadiku külaskäik
on meie tagasihoidlik viis tänada saatkonda koostöö
ja abivalmi suhtumise eest,“ lisas kapten Saar. Za-
ragoza läheda asunud Eesti rahvuslik toetuselement
tagas õppusel Trident Jucture osalevate kaitseväelas-
te tagalatoetuse. Koos eestlastega paiknesid samas
laagris ka Läti ja Leedu toetuselemendid.
San Gregorio harjutusväljal paiknev keeruline Casas Altase linnalahinguala võimaldas Balti pataljoni sõduritel harjutada
linnalahingu taktikat erinevatel tasemetel. 24. oktoober 2015.
<
Keemilise, bioloogilise või radioktiivse rünnaku tõrje harjutamine õppusel Trident Juncture. 26. oktoober 2015.
KEVADTORMI KOGEMUS A ITAS KORRALDADA NATO SUURT ÕPPUST
53
54
55
2015. aasta oli toetuse väejuhatusele (TVJ) ja selle
teenistujatele parimas mõttes oma oskuste ja võime-
kuse tõestamise aasta. Lõviosa tähelepanust ja pin-
gutusest sai endale loomulikult suur õppus Siil 2015,
siinviibivate liitlasüksuste toetamine ning TVJ
üksuste alalistest asukohtadest ümberpaiknemine,
kuid oluline oli samal ajal ka katkematult täita oma
igapäevaseid ülesandeid teiste kaitseväe üksuste va-
jaduste tagamisel.
Suur õppus Siil
TVJ jaoks algas Siil lahinguüksustest tükk aega va-
rem ning kestab tegelikult veel siiani. Õppuse logis-
tiline tagamine nõudis pikka ettevalmistust – tuli
välja arvestada kõikvõimalike ressursside kulu, teha
vajalikud hanked, täiendada üksusi kõikvõimalike
materjalidega ning teha vedusid, samuti tuli täita
oma õppuse stsenaariumi kohaseid ülesandeid. Sii-
lil osalenud liitlasriikide üksustele vastuvõtva riigi
toetuse pakkumine oli samuti TVJ üks ülesanne.
Kui lahinguüksused said õppuse lõpusignaali
järel taas oma rutiini sukelduda, algas meie jaoks
vastutusrikas õppuse järelfaas – kogu kasutatud va-
rustuse, relvastuse ja tehnika hooldus, remont, kon-
serveerimine ja ladustamine ning kokkuvõtete tege-
mine. Ainuüksi maismaasõidukeid konserveeritak-
se ligi 900 ühikut. Kaitseväe jaoks on tegu mitmes
mõttes uue protsessiga – esiteks pole kunagi varem
sellises mahus niisuguseid asju tehtud, teiseks kasu-
tatakse uuendusliku lähenemisena tehnika konser-
veerimise juures renditööjõudu. Enne konservee-
rimist ja ladustamist hooldatakse ja remonditakse
kõik sõidukid, seega peaks kokkuvõttes paranema
masinapargi kasutusaeg ja valmisolek.
Siilil oli ca 13 000 osavõtjat ning sarnaste mas-
taapidega polnud me varem kokku puutunud. Siiski
sujus õppus TVJ jaoks suuremate probleemideta. Üks
on igal juhul kindel – Siili korraldamine on viinud
toetuse väejuhatuse ja kaitseväe uuele tasemele ning
andnud väärtuslikke kogemusi tuleviku tarbeks.
Vastuvõtva riigi toetus liitlasteleÜks oluline ülesanne TVJ-le on Eestit külastavate
liitlaste üksustele vastuvõtva riigi toetuse (host na-
tion support või lühidalt HNS) tagamine.
2015. aasta kevadel Eestit väisanud Hollandi
kontingendi abil saime väärtuslikke kogemusi jala-
väe lahingumasinatega üksuste vastuvõtmisel ja
toetamisel. Suveperioodil tegid keskpolügoonil eri-
nevaid ehitustöid TVJ-le allutatud USA 15. inseneri-
pataljoni kompaniid 120 pioneeriga, kelle varustus-
se kuulus ca 100 ühikut erinevat pioneeri rasketeh-
nikat ning just TVJ ülesanne oli nende igakülgne
toetamine üksuste Eestis viibimise ajal. Suure-
mahulise projektina rajasid pioneerid keskpolügoo-
nile 4,5 km pikkuse tankitee.
Kõikide Eestisse saabuvate liitlaste üksuste ja
tehnika transporti koordineerib ja korraldab TVJ
liikumise- ja veoteenistus. Saime seeläbi ka esime-
sed kogemused rasketehnika raudteeoperatsioo-
nidest – sel aastal viidi raudteel läbi kaheksa USA
rasketehnikaga seotud operatsiooni, lisaks tegeleti
eskortülesannetega, sadamaoperatsioonide ja isik-
koosseisu transpordiga.
KALEV KOIDUMÄEkolonelleitnant
toetuse väejuhatuse
ülem
Sõjaväelogistikud tõestasid oma oskusi ja võimekust
56
Võib öelda, et TVJ on esimene, kes meie liit-
lased vastu võtab, ja viimane, kes ära saadab. Sinna
vahepeale jääb veel üksuste kohapealse viibimise
toetamine – nii majutuse, toitlustuse kui ka erineva-
te vajaminevate materjalide ja ressurssidega täien-
damine.
Oma üksuste kolimine
Oma struktuuriüksuste kolimine ja uutes asupaika-
des sisseseadmine oli kahtlemata TVJ jaoks üks 2015.
aasta märgusõna. Asukohta vahetasid logistika-
pataljon, logistikakool, tervisekeskuse meditsiini
väljaõppekeskus, osa liikumis- ja veoteenistusest
ning väejuhatuse staap.
Ühe kõige pikema ootuse lõpetas logistika-
pataljoni kolimine, kelle lahkumisest Tallinna Mar-
ja tänava linnakust oli erinevatel tasanditel juttu ol-
nud juba üle kümne aasta. Pikk ooteaeg sai väärilise
tasu täiesti uute kasarmutega kaasnevate moodsate
töö- ja teenistustingimuste näol Ämari lennubaasi
territooriumil. Logistikapataljoni ajateenijatele on
loodud ühed kaitseväe nüüdisaegsemad elutingi-
mused ja väljaõppevõimalused. Boonusena saavad
nad erinevalt teistest Eesti ajateenijatest oma silma
ja kõrvaga vahetult tajuda Eesti liitlaste panust meie
riigi õhukaitsesse – seda Ämaris baseeruvate NATO
hävitajate näol.
Ämarisse kolisid Marja linnakust ka logistika-
kool ja varem Rahumäel paiknenud meditsiini väl-
jaõppekeskus, kes jagavad koos logistikapataljoni
staabiga ühte kahest uuest kasarmust. Nii logisti-
kakooli kui ka meditsiini väljaõppekeskuse jaoks
tähendas kolimine igapäevatöö tingimustes kaht-
lemata suurt hüpet edasi ning võimaldab rohkem
väljaõppe kvaliteedile keskenduda. Samalt terri-
tooriumilt kolis ära seal osaliselt paiknenud liiku-
mis- ja veoteenistus, mis asub nüüd täies koosseisus
Suur-Sõjamäel.
NATO õppusel Trident Juncture 2015 osaleva Eesti kontingendi tehnika laadimine transportlaevale Paldiski Põhjasadamas
9. septembril 2015.
SÕJAVÄELOGIST IKUD TÕESTASID OMA OSKUSI JA VÕIMEKUST
57
Nende kolimiste lõppedes kirjutati kaitseväe
ajalukku pikalt pataljonile ja koolile koduks olnud
Marja tänava territoorium, mis anti üle riigi kinnis-
vara aktsiaseltsile.
Oluline on märkida, et kolimised Ämarisse
toimusid TVJ jaoks ühel kõige kiiremal perioodil
kevadel, märtsis-aprillis – vahetult enne suurt õp-
pust Siil. Iseenesest mõistetav, et toimiva ja pidevalt
tegevuses oleva üksuse täies mahus ümberpaikne-
mine ei ole lihtsamate killast ülesanne, kuid pinge-
lisest graafi kust hoolimata võivad sõjaväelogistikud
seista sirge seljaga, sest ükski õppustega, teiste ük-
suste või liitlaste tagamisega seotud ülesanne üm-
berpaiknemisest mõjutatud ei saanud ning kõik te-
gevused said läbi viidud plaanipäraselt.
Lisaks eelmainitutele koondati väejuhatu-
se materjaliteenistuse riide- ja erivarustuse toe-
tusgrupp kolmest asukohapunktist – Suur-Sõja-
mäelt, Jõgevalt, Tartust – kokku uude laokompleksi.
Rohkem kui 6000 ruutmeetril paikneval pinnal on
loodud nüüdisaegsed ladustamistingimused, mis
tagavad materjalide nõuetekohase ladustamise ja
see pikendab nende eluiga, ühtlasi tsentraliseerib ja
muudab see efektiivsemaks materjalide käitlemis-
protsessi.
Sel aastal viidi ellu ka riigikaitse arengukavast
tulenenud plaan väejuhatuse staabi ümberpaikne-
miseks Tallinnast Pärnu linna piirile Eametsa, endi-
se lennubaasi kinnistule, kus asub mõni aasta tagasi
renoveeritud staabihoone. Pärast kolimist toimu-
nud kohtumised Pärnu linnapea ja maavanemaga
sisendasid positiivsust – meie üksuse saabumist ter-
vitati igati ning avaldati lootust, et tulevikus areneb
osapoolte vahel välja edukas koostöö. Väejuhatuse
staabi ümberpaiknemist tunnustati omavalitsus-
te poolt märgina Pärnumaa olulisusest riigikaitse
seisukohalt, samuti usutakse, et see samm sisendab
kogukonnale veel enam turvatunnet.
Logistikapataljoni uus kasarmu Ämari lennubaasi territooriumil.
K a l e v K O I D U M Ä E
58
Kaitseväe ajaloo suurim transpordioperatsioonEhk ühe selle aasta silmapaistvama saavutusena
viisime läbi kaitseväe ajaloo suurima transpordi-
operatsiooni, kui korraldasime NATO sügisesele
suurele õppusele Trident Juncture pataljonisuuruse
üksuse tehnika ja isikkoosseisu siirmise ja naasmise.
Kuigi õppuse kogumastaabis – ca 35 000 osavõtjat –
ei pruugi pataljon väga suure üksusena tunduda, oli
ca 1000 inimese ja nende tehnika ning varustuse lii-
gutamine meie jaoks suur ja esmakordne ettevõtmi-
ne. Varasematest välismissioonidest on kahtlemata
kogunenud head vajalikku teavet, aga seekordse
operatsiooni mastaap ja eripärad nõudsid ka palju-
de uute praktikate väljatöötamist.
Hispaaniasse ja tagasi transporditi tellitud
tšarterlaevaga ca 250 ühikut tehnikat, lisaks üle 70
merekonteineri varustusega. Pataljoni isikkoosseisu
transport tagati 12 tšarterlennuga. Kohapeal toetas
Balti pataljoni TVJ kokku pandud rahvuslik toetus-
element ligemale 50 inimesega.
Igal juhul oli see meile väärtuslik kogemus,
mis kinnitas, et oleme võimelised ise planeerima ja
organiseerima ka kompaniist suurema üksuse liigu-
tamist pikemate vahemaade taha.
Proovikivid on ka uuel aastal
Jalaväe lahingumasinate saabumisega kaasnevad
TVJ-le uued ülesanded ja proovikivid soomus-
manöövervõime tagamisega – alates tehnika Eestis-
se transportimisest, selle elutsükli tagamisest ja va-
jalike harjutusalade ning taristu ettevalmistamisest.
Prioriteet on jätkuvalt liitlastele vastuvõtva rii-
gi toetuse tagamine, näiteks suuremahulise õppuse
Saber Strike raames.
Riigikaitse investeeringute keskuse loomisega
Toetuse väejuhatuse relvatöökojas hooldatakse ja remonditakse Siilil kasutatud relvi.
SÕJAVÄELOGIST IKUD TÕESTASID OMA OSKUSI JA VÕIMEKUST
59
toimuvad ettevalmistused kaitseväe hanketeenis-
tuse ja haldusteenistuse kinnisvarajaoskonna üles-
annete üleandmiseks loodavale ametile. Meie jaoks
on kõige olulisem see, et üleminekuperioodil oleks
kaitseväel vajalikud teenused ja materjalid katke-
matult olemas.
Uuel aastal jätkub väejuhatuse struktuuri-
üksuste ümberpaiknemised ja taristu arendamine –
Rahumäe linnakust lahkub kaitseväe tervisekeskus
ning materjaliteenistusele valmib uus laskemoona-
depoo, mis tähendab meile tänapäevase laskemoo-
na käitlemise võimekuse loomist.
Proovikividest ja uutest ülesannetest hoolima-
ta võivad kõik olla kindlad, et järeleandmisi ei hak-
ka toetuse väejuhatus oma igapäevategevuste juures
tegema ning kaitsevägi on materjalide ja teenustega
varustatud!
Relvatöökoja tehnik, veebel Mati Evart raskekuulipildujat
hooldamas. 20. november 2015.
TVJ 2015. a numbrites:
■ isikkoosseis koos ajateenijatega – üle 1000
inimese
■ hanketeenistusel kokku 377 hankeme-
netlust. 215 hanget, 162 minikonkurssi
■ haldusteenistuse haldusalas on 82 terri-
tooriumi. Kaitseväe kasutatavaid hooneid
508
Detsembri alguse seisuga:
■ Toitlustamine:
– Toitlustatakse 8 toitlustuskomplek-
sis. 2015. aastal on valmistatud ca:
– 675 000 hommikusööki
– 760 000 praadi
– 730 000 suppi
– 650 000 õhtusööki
– kuivtoidupakke on väljastatud üle
200 000
■ Varustuse käitlemine:
– üksustele väljastatud pea 1,3 miljo-
nit ühikut varustust
– vastu võetud enam kui 760 000 ühi-
kut varustust
– riidevarustusest TVJ-is parandatud
üle 3000 elemendi
■ Erasektoris:
– parandatud enam kui 13 500 riide-
varustuse elementi
– hooldatud pea 7000 paari jalanõusid
– pestud pesumajades kokku enam
kui 185 000 kg pesu
■ Liikumis- ja veoteenistus:
– ca 5000 tonni jagu kaitseväe varus-
tuse, tehnika ja kaupade vedu rah-
vusvaheliselt
– ca 2500 reisija vedu rahvusvaheliselt
■ Kaitseväe orkester:
– üle 200 esinemise/tseremoonia
■ Logistikakool:
– 19 kursust, üle 500 osaleja
K a l e v K O I D U M Ä E
60
61
Nüüdseks juba üle-eelmine, 2014. aasta oli õhu-
väele murranguline: kõik ülesanded, milleks olime
aastaid valmistunud, tuli täita varem ja suuremas
mahus, kui keegi oodata oskas. Pärast sellist suurt
aastat ei osanud me 2015. aasta alguses enam mi-
dagi uut ja suuremat lähiajal oodata. Uskusime, et
kui senise kibekiire tempoga hakkama saame, ole-
me hästi teinud. Eksisime! 2015. aasta pani õhu-
väelaste pulsid veel kiiremini lööma ning tegevuste
maht kõigis valdkondades jätkas kiiret kasvu. Kuigi
väljapoole paistavad õhuväe tegemistest silma pea-
miselt Ämarist opereerivad liitlaste lennuvahendid,
siis selle silmailu käigus hoidmiseks pidi kogu Eesti
õhuväe üle 400-liikmeline meeskond uusi ja põne-
vaid proovikive ületama. Õhuseiredivisjonile langes
senisest suurem koormus õppuste ja õhuoperatsioo-
nide juhtimisel, õhutulejuhid said pea kogu aasta
vältel polügoonil liitlaste lennukite lahinglaskmisi
juhtida ning lennubaasi meeskond tagas seninäge-
matu hulga lende, paljude juba nähtud, aga ka veel
seni nägemata lennuvahendite omi.
2015. aasta sündmuste keskpunktiks sai Tapal,
kaitseväe keskpolügoonil paiknev õhk–maa laske-
ala. Juba rohkem kui viis aastat arendamisel olnud
laskeala koos sihtmärkide süsteemi, vaatlustornide,
tulejuhtimispunktide ja toimivate protseduuridega,
kasutati 2015. aasta jooksul tihedalt. Nii kaitseväe
suure õppuste Siil ja Sabre Strike, kui ka USA õhu-
väe kolme pikema väljaõppesiirde käigus visati laske-
alale eri tüüpi lennukitelt õppe- ja lahingumoona.
Varasematel aastatel on meie õhuväe tulejuhid pida-
nud kvalifi katsiooni hoidmiseks otsima välisriiki-
des harvu võimalusi lahingulennukite tule juhtimi-
seks, 2015. a jooksul käisid Eestis õppustel kogemusi
omandamas üle kümne riigi tulejuhid.
Kui USA president Barack Obama 3. septemb-
ril 2014 Tallinna külastades lubas suurendada USA
õhuväe üksuste kohalolekut piirkonnas ning mär-
kis, et Ämari lennubaas oleks hea kodubaas rahvus-
vahelistele õppustele, sai juba mõni kuu varem ala-
nud planeerimine kindla fookuse ning 2015. a tõi ka
reaalsed tulemused. 20. märtsil maandusid Ämaris
neliteist F-16 hävitajat. 510. eskadrill „Th e Buzzards“
oli oma Aviano kodubaasist Itaalias saabunud
Ämarisse ajaloolisele esimesele, kuu aega vältavale
õppusele. Nagu juba eespool mainitud, oli nende
väljaõppe keskpunkt Tapa õhk–maa polügoon. Ees-
ti ornitoloogiaühingu 2015. aasta linnu viu nime
kandev eskadrill oli kaasa võtnud kogu oma aasta
väljaõppe lahingumoona ehk hulga 500-naelaseid
pomme Mk-82, lisaks veel kordades rohkem lõhke-
aineta õppemoona, seal hulgas ka täppisrelvi. Viud
käisid harjutamas ka õhuvõitlust Soome ja Rootsi
õhuvägede hävitajatega. Lendudelt Ämarisse naas-
nud ameerika piloodid läksid kohe järelbriifi ngule –
videokonverentsil arutati toimunu soome ja rootsi
kolleegidega üksikasjalikult läbi. Kasu oli suur kõi-
kidele pooltele. Soome ja Rootsi lähedus ning nende
õhuvägede soov ühisharjutusi korraldada on väga
oluline lisaväärtus Ämari harjutuskeskusele.
Järgmised USA õhuväe harjutussiirded tõid
Ämarisse väljaõppele nimekad rindepommitajad
Fairchild A-10 Th underbolt II-d hüüdnimega Hog.
Augustis-septembris olid siin Missouri rahvuskaar-
di kaheksa A-10-t ning septembri lõpus saabusid
meile Georgia osariigi Moody õhuväebaasist 12
Hogi. Ämari lennubaasi meeskonna pakutav toe-
tus ning suurepärane õhk–maa polügoon osutusid
nii headeks, et Moody õhuväebaasi 74. eskadrill jäi
JAAK TARIENkolonel
õhuväe ülem
2015. aasta pani õhuväelaste pulsi kiiremini lööma
<Eesti õhuväe tulejuhtide ja ründelennukite A-10 Thunderbolt II koostööharjutus kaitseväe keskpolügoonil
28. oktoobril 2015.
62
Eestisse algselt kavandatud kahe kuu asemel neljaks
ning Ämari muutus selleks ajaks eskadrilli tugibaa-
siks Euroopas. Lennuki A-10 iseloomust tulenevalt
oli tegevuse keskpunkt muidugi ikka Tapa õhk–maa
polügoon, meie tulejuhid ning arvukalt tulejuhte
paljudest liitlasriikidest.
Liitlaste üksuste pea alalise viibimisega Äma-
ris on kaasnenud ka üks inimlik traditsioon – teha
head. 2014.-2015. a jooksul on Eesti, Ameerika
Ühendriikide, Hispaania, Saksa, Ühendkuningriigi
ja Taani õhuväelaste osavõtul toimunud üle kümne
heategevusprojekti. Nädalavahetuse talgutena on
korda tehtud Ämari lähikonna koolide-lasteaedade
rajatisi, puhastatud ja korrastatud staadione ning
2015 . AASTA PANI ÕHUVÄELASTE PULSI K I IREMIN I LÖÖMA
USA õhuväe 510. eskadrilli hävitaja F-16 pommitab kaitseväe keskpolügooni õhk-maa laskeala. 25. märts 2015.
63
matkaradu, tehtud haljastusöid kirikuaias, veede-
tud aega lastekodulastega, annetatud neile spordi-
varustust ja veel palju muudki.
Lisaks harjutussiirete sarjale toob president
Obama suunis Ämarisse ka lisainvesteeringuid.
USA kaitse-eelarves on praegu ette nähtud 25 mil-
jonit dollarit Ämari taristu laiendamiseks. Praegu-
ne Ämari lennubaasi taristu tundus veel kaks aastat
tagasi mõnele ehk liigagi suur. Nüüdseks on kõigile
väga selge, et baas vajab laiendamist ja heade liitlas-
te abiga saavad esimesed rajatised, mis õppuste tõ-
husamaks läbiviimiseks esmavajalikud, juba 2016.-
2017. a jooksul ehitatud.
Kaitseväe 2015. a tähtsündmus, suurõppus
Siil, oli ka õhuväele suurim ning mitmekülgseim
väljaõppevõimalus. Lisaks NATO Balti õhutur-
bemissioonil olevatele ja Eesti õhuväe enda len-
nukitele saabus Siilile lisalennukeid veel Poolast,
USA-st ja Suurbritanniast. Saksa ja Poola õhuvägi
saatis siia õhutõrjeüksused, mis harjutasid Ämari
lennubaasi kaitset õhurünnakute vastu. Väga tihe-
da õhutegevuse haldamiseks käivitasime õhuope-
ratsioonide keskuse (AOC – air operations centre),
mis planeeris ja haldas kümneid lende päevas. Siilil
viis õhuseiredivisjon kaks radarsüsteemi oma tava-
positsioonidelt ära maastikule, harjutamaks tege-
vust kriisi ja sõjaaja tingimustes. Info kogumine,
selle reaalajas töötlemine ning edastamine, planee-
rimine ja juhtimine – need kõik on võtmetähtsusega
ülesanded Eesti õhuväele nii rahu, kriisi kui ka sõja
ajal. Ammu on möödas ajad, kui piloot lendas oma
põlvel oleva kaardi alusel lahinguülesandeid täitma.
Liitlaste võime pakkuda Eestile lahingutoetust õhu-
ruumis sõltub Eesti õhuväe võimest varustada neid
missiooniks vajaliku info ja muu olulise toetusega.
Just info kogumise, töötlemise ja õhuoperat-
sioonide juhtimisega tegeleval õhuseiredivisjonil on
seljataga tegus aasta. Tihti jäävad nemad nähtama-
tuteks sõduriteks, valju ja efektse lahingulennundu-
se varju, aga valdkonnaga veidigi tuttavad inimesed
„Tere tulemast!“ – 2. juuni pärastlõunal maandus esimest korda Ämari õhubaasis NATO eelhoiatus- ja juhtimissüsteemi
AWACS luurelennuk Boeing E-3 Sentry.
J a a k T A R I E N
64
teavad inglisekeelse lühendi C2 olulisust tänapäeva
õhusõjas (C2 – command and control – eesti keeles
lihtsalt juhtimine). 2015. a alguses avati Tõikamäel
viies õhuväe radarpost. Kolmest keskmaaradarist,
Ämaris paiknevast lähiradarist ja passiivseiresüs-
teemist koosnevat radarkattemudelit soovitas Eesti-
le juba 2000. aastal NATO analüüsimeeskond. Koos
Soomega ühishankes soetatud Th ales-Raytheon
GM403 radari käivitamine Tõikamäel oli pika ja
visa arendustöö kroon. Uus radar annab Ämaris
paiknevale õhuoperatsioonide juhtimiskeskusele
(ÕJK) NATO nõudeid täitva radarkatte kogu Eesti
ja ümbritsevast õhuruumist. ÕJK on toiminud osa-
na NATO ühtsest õhukaitsesüsteemist alates Eesti
NATO-ga liitumise päevast. Tihe liitlaste õhuõppus-
te graafi k ning Ämaris alaliselt paiknevad NATO
õhuturbemissiooni hävitajad on 2014.-2015. a jook-
sul ÕJK koormust mitmekordistanud. Loomuli-
kult annab oma panuse ka Venemaa Föderatsiooni
sagenenud lennutegevus Läänemere piirkonnas.
Eesti riigipiiri rikkumiste arv õhuruumis õnneks
sel aastal vähenes. Oluliselt on aga sagenenud nn
pimelennud ehk VF militaarõhusõidukite lennud
rahvusvaheliste vete kohal, tsiviillennuliiklusega
samas õhuruumis, kasutamata enda nähtavakstege-
miseks transponderit või tulemata sidesse piirkon-
na eest vastutava tsiviillennujuhiga. VF näitas oma
hoolimatust inimeludesse, varustades Ida-Ukraina
terroriste õhutõrjesüsteemidega, mis päädis 2014.
aasta 17. juulil 298 inimese surmaga, kui tulistati
alla Malaisia lennufi rma lend MH17. Loodetavas-
ti ei lõpe pimesikumäng Läänemere kohal millegi
traagilisega, kuid mõõduka ohuga situatsioonidest
on lennuliiklusjuhid eri riikidest ümber Läänemere
juba avalikkusele teada andnud. Oma roll võimalike
riskide maandamises on siin jällegi õhuseiredivis-
joni ÕJK-l. Kui õhuväe militaarradarid tuvastavad
pimelennu, siis annavad ÕJK spetsialistid tekkinud
ohusituatsioonist kohe teada ka Lennuliiklusteenis-
tuse AS-i tsiviillennujuhtidele, kes saavad piirkon-
nas viibivad reisilennukid ümber suunata.
Kirss aasta 2015 sündmuste tordil oli õhuväe
jaoks maailmas ainsa viienda põlvkonna hävitaja-
te, Locheed F-22 Raptorite külaskäik Ämari lennu-
baasi 4. septembril. Need lennukid on endiselt sa-
laduselooriga kaetud ning maanduvaid ainult väga
hoolikalt valitud kohtades. See on suur kompliment
Eesti õhuväele, meie inimestele nii lennubaasis kui
ka õhuseiredivisjonis, et kogu Euroopas külastatud
kolmest baasist oli üks ka Ämari.
Liitlaste toetus Eestile ja tänapäeva sõjas oluli-
sima, õhukomponendi, sage viibimine Eestis annab
meile turvatunde, kuid me ei tohi tõsta pilku ärevalt
julgeolekusituatsioonilt maailmas. Olulised sünd-
mused on toimunud Süürias ja teistel ISIS-e hõiva-
tud aladel. Siirdades õhulahingugrupi väga lühikese
ajaga Süüriasse, näitas VF, et õhukomponent on en-
diselt tänapäeva sõjategevuse A ja O. Kodubaasidest
väga kaugel paikneva üksusega on suudetud mitme
kuu vältel säilitada üsna kiire operatsioonide tem-
po, rünnates keskmiselt üle 50 sihtmärgi ööpäevas.
Mida suudaks VF õhuvägi siis teha oma kodubaasi-
de läheduses? Eesti peab siit väga selged järeldused
tegema ja koos liitlastega detailselt läbi mõtlema,
kuidas hoida kontrolli Eesti ja meie Balti naabrite
õhuruumides ka kriisi ja sõja ajal. Maapeal võitlev
sõdur või tank on vaenlasele väga lihtne sihtmärk,
kui vastane saab õhuruumis kartmatult tegutseda.
Tänapäevane õhutõrjesüsteem on kallis, kaotused
ilma selleta on veel kallimad.
Ka liitlaste õhuoperatsioonid on kestnud ISIS-e
kontrollitavatel aladel juba pikemat aega. Kui tihti
on tõstatunud debatt, kas ISIS-t on võimalik võita
ilma maavägedeta, siis õhukomponendi kohta seda
arutelu ei kuule – kõigile on selge, et ilma arvesta-
tava panuseta õhuväe poolt seda vastast ei võideta.
Liitlaste õhulöögid terroristide sihtmärkide pihta
on olnud väga tõhusad ja aidanud Iraagi valitsus-
vägedele tagasi vallutada mitu olulist tugipunkti.
Kindlasti liitlaste õhulöögid ISIS-e terroristide pih-
ta jätkuvad.
Meie oma õhuväe tulevikust rääkides ei saa
üle ega ümber meie lennunduse praegusest haprast
seisust. Ollakse juba harjunud mõttega, et lahingu-
lennundus on väikese Eesti jaoks liiga kallis ja seda
teevad meie eest liitlased. Veidi vähem mõistetakse,
miks Eesti õhuvägi lendab õppehävitajate, helikop-
terite ja kergetranspordilennukitega. Ilma oma len-
nundusalase oskusteabeta ei saaks meie õhuvägi teha
koostööd ka liitlaste lahingulennuüksustega. Ämari
lennubaas ei oleks olnud valmis võõrustama liitlas-
te üksuseid, kuna inimestel puuduksid pädevused
kütust käidelda, juhtida lennukeid ruleerimisalal
või lähiõhuruumis, tagada vajalik päästevõime, len-
2015 . AASTA PANI ÕHUVÄELASTE PULSI K I IREMIN I LÖÖMA
65
nundusmeditsiin jpm. Ilma meie oma lennunduseta
ei oleks võimalik välja koolitada ja pädevatena hoi-
da ÕJK spetsialiste, kes liitlaste lennukeid suunavad
ja sihitavad. Ilma lennunduskogemuseta ÕV staabis
ei saaks me planeerida liitlaste õppuseid Eestis ega
ka selleks vajalikku õhuruumi. Lihtsalt öeldes, meie
lennunduskomponent annab meile elementaarse
kirjaoskuse, olemaks võimelised suhtlema, plaane
kirjutama ja liitlaste õhuvägedega koostööd tegema.
Loen ise jätkuvalt Eesti õhuväe tuleviku jaoks op-
timaalseimaks USA Euroopa ÕV kõrgetasemelise
töögrupi poolt 2009. aastal loodud kontseptsioo-
ni kolme Balti riigi õhuvägede koostööks kergete
ründe-rekkelennukite (LAAR – light attack, armed
reconnaisance) opereerimisel, kirjutasin sellest veidi
pikemalt 2014. a aastaraamatus.
Kakskümmend aastat on lühike aeg. Selle aja-
ga on Eesti õhuvägi saanud mõnekümneliikmelisest
lennuklubi-laadsest sõpruskonnast tõsiseltvõeta-
vaks sõjaliseks organisatsiooniks, mis täidab koos
liitlastega pidevalt riigikaitselisi ülesandeid. 2014.-
2015. aastad tõid maailma julgeolekuolukorda äre-
vad ajad, kuid Eesti õhuväe valmisolek võimaldas
liitlastel kiiresti reageerida ning meie riigi julgeole-
ku tagamiseks piisavad heidutusmeetmed rakenda-
da. NATO õhuturbemissioon ning USA ja teiste liit-
laste väljaõppesiirded jäävad Ämarisse nähtavaks
lähitulevikuks. Meie õhuvägi täiustab oma radareid,
lennuväljatehnikat, sidesüsteeme ning taristut, ole-
maks veel parem partner liitlastele. Meie lennun-
dus on liim, mis hoiab meie õhuväge koos, see peab
saama senisest kindlama arengusuuna. Meie kahe-
kümneaastase eduloo võtmetegija on olnud Eesti
õhuväelane. Lihtne Eesti inimene ja patrioot, hästi
haritud ning pädeva väljaõppega, tunneb nii oma
tööd kui näeb ka laia julgeolekupilti maailmas, on
valmis meie riigi kaitseks ööpäeva läbi tööd tegema
radarpostidel, lennubaasis, juhtimiskeskustes Äma-
ris, Uedemis, Ramsteinis või välismissioonidel. Mul
on au olla selle tööka meeskonna liige.
J a a k T A R I E N
Hävitajate F-22 Raptor visiit Ämari lennubaasi 2. septembril 2015 kinnitas liitlastele, et Ameerika Ühendriikidele on tähtis
Euroopa julgeolek.
66
67
Möödunud 2015. aasta oli Eesti mereväele edukas
tulevikku vaatav aasta, mille jooksul korda saadetu
jääb ilmestama nii möödunud perioodi kui ka vun-
damendiks mereväe edasiste plaanide teostumisel.
Mereväe üheks suuremaks õnnestumiseks
2015. aastal võib pidada mais toimunud miinitõrje-
operatsiooni Open Spirit, millest kujunes ajaloo
edukaim miinitõrjeoperatsiooni Balti riikides. 15.
kuni 29. maini kestnud rahvusvahelisel miinitõrje-
operatsioonil võõrustas Eesti tänavu kokku üle 700
mereväelase 14 riigist. Operatsioonil osales 18 laeva
ja 7 tuukrimeeskonda.
2015. aastal täitus kakskümmend aastat rah-
vusvahelisest miinitõrjekoostööst Balti riikides.
Esimesena ulatasid Balti riikidele oma abistava
käe Rootsi mereväelased, kes 1995. aastal Paldiskis
koostöös Eesti mereväega esimese ühise miinitõrje-
operatsiooni läbi viisid.
Miinitõrjeoperatsiooni Open Spirit 15 etteval-
mistamise ja läbiviimisega oli seotud pea terve Eesti
mereväe isikkoosseis. Operatsioonil osalesid lisaks
miinituukritele kolm mereväe laeva – miinijahtijad
Admiral Cowan, Sakala ning tuukri- ja toetuslaev
Tasuja. Lisaks ligikaudu sajale Eesti mereväelasele
võttis miinitõrjeoperatsioonist osa ka kümmekond
Tallinna maleva meredivisjoni kaitseliitlast, kes and-
sid oma panuse staabiohvitseridena operatsiooni-
staabis, laevaohvitseridena mereväe laevadel ning
läviohvitseridena liitlaste laevadel.
Miinitõrjeoperatsioon Open Spirit on osu-
tunud igakordseks katsumuseks ka mereväebaasi
meeskonnale. Laevade ja tuukrimeeskondade edu-
kas võõrustamine ja nende toetamine operatsiooni
vältel on üks märkimisväärne osa saavutatud tule-
mist. Kahtlemata peame tunnustama ka meie koos-
tööpartnerite head tööd – veeteede amet, toetuse
väejuhatus, laevaagendid, sadamad ja lennujaamad
ning läviohvitserid Kaitseliidu meredivisjonist.
Kokkuvõttes kaeti operatsiooni käigus üle
500 ruutkilomeetri Eesti mereala, leiti 210 lõhke-
keha ja hävitati neist 66. Selle kõige saavutamiseks
identifi tseeriti merepõhjas 2000 kontakti. Lisaks
leitud ja kahjutuks tehtud lõhkekehadele on operat-
siooni oluliseks tulemiks ka põhjalikud merepõhja-
andmed, mis tõstavad Eesti mereväe olukorratead-
likkust ja võimaldavad vajadusel kiiresti andmeid
kontrollida.
On tähelepanuväärne, et esimest korda juhtus
miinitõrjeoperatsiooni Open Spirit täielikult Eesti
merevägi. Saime olulisi õppetunde oma igapäevatöö
arendamiseks ja kõike seda on aeg korrata juba 2018.
aastal, kui Open Spirit toimub taas Eesti vetes.
Juba kümme aastat on Eesti merevägi panusta-
nud NATO 1. alalise miinitõrjegrupi töösse. Miini-
jahtija Admiral Cowan osales 2015. aasta augus-
tist detsembrini miinitõrjegrupi töös ja sai sel-
le aja jooksul osaleda kahel suuremal õppusel –
Northern Coasts ning Trident Juncture. NATO
kümnendi suuremasse õppusesse Trident Junctu-
re panustas merevägi lisaks miinijahtijale Admiral
Cowan ka miinituukrite ja staabiohvitseridega. Mii-
nijahtijaga panustame grupi töösse edaspidigi, kuid
mereväe ambitsioonid ulatuvad kaugemale. Esimest
korda ajaloos asub 2016. aastal NATO 1. miinitõr-
jegrupi etteotsa Eesti mereväe ohvitser ja järgneval
aastal võtab kogu grupi juhtimise üle Eesti mere-
väelastest koosnev staap. Sellise ülesande andmine
Eesti mereväele on usalduse märk NATO merelise
väejuhatuse poolt, mis on väljateenitud liitlaskohus-
STEN SEPPERmereväekapten
mereväe ülem
Aasta jooksul kordasaadetu on vundament tulevikuks
68
tuste täitmise eest ja senise eeskujuliku tööga grupis.
Kahtlemata on see ka märkimisväärne ja oluline
proovikivi väikesearvulisele mereväe isikkoossei-
sule, millega hakkamasaamises ei julge ma kahelda.
Lähitulevikku vaadates tuleb väga olulise sünd-
musena esile tuua Sandown-klassi võimeuuendu-
ses lepinguni jõudmise Ühendkuningriigi ettevõtte
Th ales ja kaitseministeeriumi vahel 2015. aasta no-
vembris, millega materialiseerub kauaoodatud ja
pikalt kavandatud miinijahtijate uuendusprogramm.
Programmis on ette nähtud miinijahtimissonarite
vahetus uute modernsete sonarite vastu koos lahing-
juhtimissüsteemi nüüdisajastamisega. Lisaks vahe-
tatakse välja muid laevasüsteeme eesmärgiga tagada
Sandown-klassi võime täita talle pandud ülesandeid
laevade kasuliku allesjäänud eluea jooksul. Ühtlasi
uuendatakse programmi raames ka miinisõja info-
keskuse tark- ja riistvara. Esimene laev on planeeri-
tud uuendusse 2018. ja järgmised 2019. aastal.
Eesti mereväe vedada on 2016. aasta mais Tal-
linnas toimuv Euroopa mereväe ülemate konverents
(CHENS), millel osalevad 26 riigi merevägede üle-
mad ning vaatlejad NATO, Euroopa ja Ühendriiki-
de staapide esindusest. See on kohtumine, mis on
eriti sobilik Eesti merekultuuri aastale.
Esiletoomist väärivad kindlasti veel mitmed
teisedki nii väiksema kui ka suurema tähtsusega
sündmused möödunud aastast. Merevägi sai juur-
de kuus sõjakooli lõpetanud mereväeohvitseri, kelle
koolitamisel ja väljaõpetamisel on märkimisväär-
ne panus ka mereväe ohvitseridel ja allohvitseridel.
Tuukrigrupp viis esmakordselt Eestis oma jõudu-
dega läbi laevatuukri kursused. Miinijahtija Sakala
viis sügisel läbi eelmääratud laevateede kontrolli
– iga-aastane traditsiooniline töökohustus, mis pal-
ju tähelepanu ei pälvi, kuid on esmatähtis olukorra-
Mereväe ülem mereväekapten Sten Sepper, Ühendkuningriigi ettevõtte Thales müügijuht Håkan Ahlström, kaitseministee-
riumi hangete osakonna juhataja Nele Loorents ja Thalesi tegevjuht Philip Jones miinijahtija Ugandi pardal Sandown-klassi
võimeuuenduse lepingute allkirjastamisel. 24. november 2015.
AASTA JOOKSUL KORDASAADETU ON VUNDAMENT TULEV IKUKS
69
teadlikkuse tagamiseks Eesti-suguses mereriigis.
Rahvusvahelises koostöös osaleb merevägi 2015.
aastast ühe staabiohvitseriga Euroopa Liidu Sophia
missioonil Vahemeres.
Tulevikku vaadates ootavad mereväge ees suu-
red katsumused. Hoolimata mitmest kinnisvara
arendusest Miinisadamas ei ole mereväe töötingi-
mused oluliselt paranenud. Seega on hädavajalik
liikuda edasi Kompassi-nimelise staabihoone ehitu-
sega Miinisadamas. Hoones on planeeritud modern-
sed tingimused mereväe koolile, operatsioonikes-
kusele koos sidekeskusega ning määratud jaoskon-
dadele mereväebaasist ja laevastikust.
Eeltoodud kokkuvõttes on esile toodud näh-
tavamad saavutused 2015 aastast. Mereväelaste
igapäevatöös on veelgi esiletõstmist väärivaid kor-
daminekuid, mille eest tänan kõiki mereväelasi ja
kaasvõitlejaid ning soovin edu edasises töös.
Mere kutsel – mere kaitsel!
Mees üle parda! – väljaõppeharjutus EML tuukri- ja toetuslaeval Tasuja 20. oktoobril 2015.
S t e n S E P P E R
70
71
Kui 2014. aasta algus viis Eesti kaitseväelased Eu-
roopa Liidu missioonile Kesk-Aafrika vabariiki
(EUFOR RCA), siis 2015. aasta taaselustas kaitseväe
jaoks ligi 20 aasta taguse ÜRO rahuvalvemissioo-
ni (UNIFIL) Liibanonis. Iga missioonipiirkond on
erinev ja toob lisaks uutele ohtudele kaasa ka uued
kogemused.
USA kunagise asekaitseministri Joseph Nye
pehme jõu käsitlust, mille kohaselt saab eesmärke ja
poolehoidu ning soovitud käitumist saavutada meel-
divuse ja positiivsete eeskujudega kõrvuti n-ö kõva
jõuga (majanduslikud sanktsioonid ja relvajõud),
mõju lääneriikide viimaste kümnendite julgeoleku-
poliitikale on raske alahinnata.
Nye näeb ka ÜRO rahuvalvemissioone pigem
esimese e pehme jõuna1, mitte kõva jõuna, seda vaa-
tamata sõjaliste vahendite olemasolule. Kuigi sini-
kiivrite pehme jõu mõju on ebaõnnestunud mis-
sioonide ja viimasel ajal järjest enam esile kerkinud
väärkohtlemisjuhtumite tõttu oluliselt kahjustada
saanud, on ÜRO praegu Euroopa Liidu ja Ameeri-
ka Ühendriikide kõrval siiski ilmselt suurim pehme
jõu projitseerija maailmas. Seda eelkõige ühiskonda
kaasavate algatustega, mida nii rahuvalveväed kui
ka organisatsiooni mitmed agentuurid üle maailma
ellu viivad.
Liibanonis, kus kogu aeg sõjategevust ei toi-
mu, kuid ohud on sellegipoolest olemas, sõltub
sinikiivrite edu suuresti pehme jõu kasutamisest,
mis on omakorda seotud nii ÜRO missioonide hu-
manitaarse tausta kui ka maailmaorganisatsiooni
laiemate eesmärkidega nagu tervishoid, sh AIDS-i/
HIV-i vastane võitlus, naiste võrdne kohtlemine (nii
üksustes kui ka missioonipiirkondades laiemalt),
puhta joogivee kättesaadavus, keskkonnateenused
ja haridus, mille arendamine on ka paljude UNI-
FIL-i tsiviil-sõjalise koostöö algatuste (Civil-Mili-
tary Cooperation e CIMIC) sisu. Nii saame rääkida
1 Nye, Jr., Joseph. S. „Soft Power: Th e Means to Success in
World Politics“ Public Aff airs Books, New York 2004 p. 146
relvajõudude pehmest kasutamisest.
Miks on see Eestile oluline ja milliseid koge-
musi me Liibanonist saame, mis lisaks Lähis-Idas
rahu tagamisele tuleksid kasuks ka kodumaal?
Relvajõud toimivas riigis
Vaatamata sellele, et Liibanon on naaberriik Iisraeli-
ga ametlikult endiselt sõjas, riigis on pea konstantne
valitsuskriis, nõrk majandus ja terrorirühmitused,
on Liibanon siiski toimiv riik – oma institutsiooni-
de, valitsusasutuste, kehtivate seaduste ja kohalike
elanikega, kelle suhtumine ÜRO vägedesse võib ko-
hati väga erineda.
Pehme jõuga sõdimisel on Liibanonis kaks põ-
hilist eesmärki: ühelt poolt arendada valdkondi, kus
Liibanoni riik ise ei suuda piisavalt oma kohustusi
täita ning näidata, et parem elu on võimalik. Teisalt
aga aitavad tervishoiu ja hariduse ning teiste oluliste
valdkondade edendamiseks elluviidavad tsiviilpro-
jektid võita kohalike poolehoidu ÜRO vägedele, mis
on oluline hakkamasaamise tegur.
Erinevate usukogukondade eelistuste ja meel-
suste vahel vahet tegemine nõuab igalt sõdurilt väga
head olukorrateadlikkust ja suhtlemisoskust, mis on
sama tähtsad kui taktikaline väljaõpe ja kogemused.
Kõik see erineb oluliselt Afganistanist ja Iraa-
gist ning seab relvajõudude kasutamisele mitu pii-
ROLAND MUROFnooremleitnant
UNIFIL-i Eesti kontin-
gendi teabeohvitser
ÜRO pehmest jõust Liibanonis on kasu ka Eestis
< Eesti lipp heisati ÜRO rahuvalvemissioonil Liibanonis 27. mail 2015.
72
rangut, millega tuleb arvestada nii üksuse ülemal
kui ka igal üksikvõitlejal. Ka Eestis, kus kevadised
suured õppused viiakse suures osas läbi eramaadel,
peab iga sõdur mõtlema, kuidas suhtuvad kaitseväe
tegevusse kohalikud elanikud. Kohalike toetus on
kaitseväele vajalik nii rahu- kui ka sõjaajal ja Liiba-
non annab siin olulise oskuse mõista paremini neid,
s.o riigi kodanikke, kelle jaoks relvajõud ju tegeli-
kult eksisteerivad.
Koostöö põhjanaabrite reservväelastegaEesti jalaväerühm ja staabiohvitserid kuuluvad Soo-
me kontingendi koosseisu – Liibanon on esimene
sõjaline operatsioon, kus Eesti ja Soome koostööd
teevad. Et rahu Liibanonis on õhkõrn, siis on vaa-
tamata missiooni pehmele iseloomule oma kindel
roll ka tavapärasel jalaväelase väljaõppel. Oluline
osa missiooni ettevalmistavast spetsiifi lisest välja-
õppest toimub Soomes Pori brigaadis, kus koolituse
saavad ka Soome rahuvalveüksused. Ühine väljaõpe
ja teenistus annab nii eestlastele kui ka soomlaste-
le teadmised üksteise relvastusest ja taktikalistest
protseduuridest.
Kui sõdur märkab, et suuri erinevusi polegi,
siis on ka selles omaette väärtus, mis näitab, et ole-
me suuremate takistusteta võimelised mõne kuuga
ühise üksuse moodustama.
Pea kaks kolmandikku missioonil viibivatest
soomlastest on iga eluala reservväelased – kokka-
dest tuletõrjujateni välja. Neil kõigil on Soome ühis-
konnas roll nii oma põhitööd tehes kui ka reserv-
väelastena. Teenistus Liibanonis võimaldab reserv-
väelase väljaõppe taset hoida ja kaasab neid kaitseväe
tegevusse ka pärast ajateenistust. Laiapindse riigi-
kaitsemudeli jaoks on siin õppida ka Eestil.
Pehme jõud: meditsiinialasele väljaõppele paneb ÜRO Liibanonis erilist rõhku ning teadmisi jagatakse nii üksustele kui ka
kohalikele.
ÜRO PEHMEST JÕUST L I IBANONIS ON KASU KA EESTIS
73
13 aastat missioonikogemust
Ligi 40 eestlasele annab UNIFIL-i Soome–Iiri pa-
taljoni töös osalemine võimaluse panustada rahu-
püüdlustele maailma ühes keerulisimas piirkonnas,
millest Süüria konfl ikt jääb loetud kilomeetrite kau-
gusele. Süürias toimuv mõjutab vaatamata kaugu-
sele nii põgenikekriisi kui ka kasvava terroriohuga
meie elu siin Euroopas.
Kolmel Scoutspataljoni sõduril on oma side
Liibanoniga aastatest 1996-1997, kui nad teenisid
Süüria ja Iisraeliga piirnevatel aladel Liibanonis
esimest korda. Veebel Alari Trummi, vanemseer-
sant Hardi Heinsare ja seersant Ingvar Lagerestiga
vesteldes märkad erinevust – nad näevad maail-
ma teistmoodi kui nende nooremad kaasvõitlejad.
Selles on rohkem arusaamist nii Liibanonis kui ka
mujal toimuvast. See arusaamine tuleb isiklikest
kokkupuudetest, mis neil kokku 13 missioonidel
veedetud aastaga kogunenud on.
Afganistanis, Iraagis, Kosovos, Bosnias teeni-
nutena ei tasu kahelda nende kõva jõu kasutamise
oskustes. Isiklikest kokkupuudetest kohalikega os-
kavad nad näha ja mõista paremini ka neid, kelle
heaks nad tegelikult teenistuses on. See teeb neist
omamoodi diplomaadid, kelle tegevusest sõltub nii
ÜRO kui ka eestlaste maine. See maine on osa peh-
mest jõust, mis aitab saavutada mõnikord rohkemgi
kui kõva jõud.
Nye nimetas kõva ja pehme jõu koosmõju tar-
gaks jõuks2. Oma kogemuste ja oskustega on Alari,
Hardi ning Ingvar tark jõud, millest on kasu nii Lii-
banonis kui ka Eestis.
2 Nye, Jr., Joseph. S. „Th ink Again: Soft Power“ Foreign Pol-
icy, February 23, 2006. Available on the Internet: http://
foreignpolicy.com/2006/02/23/think-again-soft-power/
31.01.2016
Veebel Trummil ja seersantidel Lagerestil ning Heinsarel on Liibanoniga oma side – nad teenisid siin esimest korda aastatel
1996–1997.
R o l a n d M U R O F
74
Kolonelleitnant Kari Kaakinen, Soome–Iiri pataljoni ülemKuidas on kulgenud Eesti üksuse liidendamine
Soome kontingendiga ÜRO rahuvalvemissioonil
Liibanonis?
Kui 2015. aasta veebruaris meie kaitseministee-
riumi kantsler Arto Räty ütles, et Eesti jalaväerühmast
saab osa Soome kontingendist UNIFIL-i missioonil,
siis meie esmane hinnang oli, et üksus on heal juhul
liitumisvalmis novembris. Meile öeldi, et see juhtub
siiski 2015. a mais, mispeale muutusin ma pisut mu-
relikuks, sest siirmiseni oli siis aega ainult kolm kuud.
Juba üksi üksuste kokku harjutamine võtab
aega, lisaks oli vaja läbi viia missioonispetsiifi line
väljaõpe. Kuid peagi sai mulle selgeks, et meil ei
teki mingeid probleeme taktikalisel tasemel ega ka
peastaabi tasandil. Ainus mure, mis siis veel jäi, oli
ÜRO, mis teadupärast ei ole väga paindlik organi-
satsioon. Kuid ka New Yorgis lahenesid asjad kui-
dagi, sest lisaks seisukohtadele oli kõigil, kes meid
aitasid, ka oma nõuanded, kuidas asju kiirendada.
Mäletan, kui olime kevadel Säkyläs Pori bri-
gaadi juures väljaõppel ja üksustel soovitati jälgida
kindlat marsruuti. Eestlaste patrulli ülem keelas
selle ära, sest teel võib olla varitsus. Siis sain aru, et
meil on tegu professionaalsete sõduritega, kes mõt-
levad teistmoodi kui võib-olla ülejäänud üksused,
keda ÜRO missioonidele üldse saadetakse.
Kuigi olukord Liibanonis on näiliselt rahulik, tuleb Eesti rahuvalvajatel patrullida Iisraeli ja Liibanoni eraldaval sinisel joonel, et
vältida sündmuste eskaleerumist Lähis-Ida ühes keerulisemas piirkonnas. 30. mai 2015.
ÜRO PEHMEST JÕUST L I IBANONIS ON KASU KA EESTIS
75
Major Harri Öblom, Soome–Iiri pataljoni A-kompanii ülem (kuni 2015. a november)Millised olid teie alluvuses teenivate eestlaste ja
soomlaste rühmade peamised erinevused?
Erinevate riikide üksuste vahel on alati omad
taktikalised erinevused. Pealegi, professionaalsed
üksused töötavad välja oma töömeetodid, et olla
võimalikult efektiivsed.
Me järgime samu käske ja instruktsioone ning
suuri erinevusi üksuste vahel ei ole. Minu jaoks on
olulised pigem n-ö vaiksed kogemused, mis ilmne-
vad ainult siis, kui me koos töötame. Selles osas saa-
me alati üksteiselt õppida.
Millised olid teie ootused eestlaste üksusele
ja millisena näete neid nüüd, kus olete nendega
juba üksjagu koos töötanud?
Ma teadsin, et eestlaste üksus on professio-
naalne ja neil on arvestatavad kogemused. Minu ai-
nus mure oli keelebarjäär ja see, kuidas suudan kõik
oma korraldused täpselt nendeni viia. Kogemused
näitavad, et tegelikult pole meil olnud mingeid
probleeme.
Kõigil kolmel rühmal on sarnased ülesanded
ja ma tean, et ma võin eestlaste üksusele iga päev
kindel olla.
Küsis Roland Murof
Eesti jalaväerühm ESTPLA-19 pärast laskeharjutust UNIFIL-i peakorteri juures Naquoras 9. juunil 2015.
R o l a n d M U R O F
76
Nooremleitnant Priit Lillemets, ESTPLA-20 rühmaülemMillised on erinevused Afganistani operatsiooniga?
Keskkond Liibanonis on märksa rahulikum
kui Afganistanis – puudub vastane. Samas peab
kogu aeg valvas olema, sest oht võib kerkida mõ-
lemalt konfl ikti osapoolelt: nii Israeli kui ka Liiba-
noni poole pealt. Patrullide ja operatsioonide osas
on rühmaülemal Liibanonis vähem võimalusi oma
tahet teostada, sest patrullide ajad ning marsruudid
on staap juba ette andnud ja määranud.
Seega kui Afganistanis tegutseti enamjaolt
rühmasuuruse üksusega, siis Liibanonis võib väita,
et tegutsetakse hoopis nelja jaoga – kolm jalaväe-
jagu pluss juhtkond, kes moodustab neljanda jao.
Suurt rolli Liibanoni missioonil mängivad kohali-
kud – neilt saab enamiku infost ning nendega läbi-
saamine on siinjuures võtmetähtsusega.
Kuidas laabub koostöö soomlastega?
Soomlastega on väga hea ja lihtne koostööd
teha, sest tegu on ikkagi vennasrahvaga ning seetõt-
tu mõistetakse teineteist hästi.
Mis on UNIFIL-i missiooni kõige olulisem
kogemus allüksuse ülemale?
Koostöö teistest rahvustest üksustega. Ülema-
na saab näha, kuidas teised rahvused oma väljaõpet
planeerivad ja läbi viivad, millised on nende drillid
erinevate situatsioonide lahendamisel ning millised
on juhtimispõhimõtted. Loomulikult saab missioo-
ni jooksul väga head keelepraktikat, mis, arvestades
tihedat koostööd liitlasüksustega Eestis, tuleb igati
kasuks.
Küsis Arvo Jõesalu
Et vaenupooled kasutavad pimeduse varju laskemoona ja relvade ümber paigutamiseks, siis viiakse ligi 2/3 patrulle
Lõuna-Liibanonis läbi öösel. 16. juuli 2015.
ÜRO PEHMEST JÕUST L I IBANONIS ON KASU KA EESTIS
77
Kakskümmend aastat maailmarahu teenistusesKolonelleitnant Rein Vaabeli nelja aasta töö tulemu-
sena sai kirjastuse Otto Wilhelm kaasabil parajasti
ÜRO 70. aastapäevaks kaante vahele Eesti rahuval-
vajate 20 tegevusaastat kokkuvõttev teos. Raamat
annab tervikliku pildi rahutagamisteenistuse ise-
loomust ja eripärast ning täiendab suurepäraselt aja-
ja missiooniteenijate mälestusraamatute rida.
„Eesti sinikiivritel“ on mitu mõõdet. Esiteks
jäädvustab see asjaosaliste meenutuste kaudu 20
aasta tagust perioodi Eesti kaitseväe ajaloos, mil
alustati rahvusvahelist koostööd teiste Euroopa
riikide kaitsestruktuuridega ning raputati end puh-
taks Nõukogude armee taagast. Sellesse aega jääb
BALTBAT-i loomine, esimesed koolitused Läänes,
ESTPLA-1 ja ESTPLA-2 lähetamine DANBAT-i
koosseisus Horvaatiasse ja esimeste sõjaliste vaatle-
jate läkitamine missioonile UNTSO.
Teiseks annab raamat lihtsa ja selge, kaartide-
ga illustreeritud ülevaate kriisipiirkondadest, kus
Eesti sinikiivritel on tulnud tegutseda. Lahti on kir-
jutatud kriis endises Jugoslaavias ja missioon UN-
PROFOR, Iisraeli–Liibanoni konfl ikt ja missioon
UNIFIL, Araabia–Iisraeli konfl ikt ja Süüria kodu-
sõda koos missioonidega UNTSO ja UNSMIS ning
Mali kodusõda ja MINUSMA.
Kolmas väärtus on muidugi sõjameeste mä-
lestused. Mehi, kes on koostajale kasutada andnud
oma kirjavahetust, märkmeid, fotosid ja artikleid
ning kirjutanud spetsiaalselt raamatu jaoks oma
mälestusi, on paarkümmend, nende seas Raul Öpik,
Tõnis Asson, Paul Vaha, Toomas Boltowsky, Janari
Jaanso, Inno Miller, Alar Laneman, Andres Soome,
Madis Morel, Indrek Sarap. Lugudest saab kokku
värvikirev ja muljetavaldav üldpilt. Pajatatakse lau-
sa uskumatuid seiklusi, ollakse kriitilised maailma-
organisatsiooni bürokraatia suhtes ning tunnista-
takse, et kodust kaasa võetud mustvalge ettekuju-
tusega ei ole kohapeal midagi peale hakata. Kok-
kuvõttes tulevad rahuvalveteenistusest unikaalse
elu- ja teenistuskogemusega tagasi nii staabiohvitser,
rühmaülem kui ka reavõitleja.
Raamat annab asjatundliku ja põneva pildi
ÜRO teenistuse eripärast ning seda tasub kindlasti
soovitada ka noorte lugemislauale, kes on huvitatud
oma tulevikust rahvusvahelises teenistuses. Kogu-
miku lisas leidub kõigi Eesti sinikiivrite nimekiri
raamatu ilmumise seisuga. Kaanepildil on EST-
PLA-19 võitlejad, kes raamatu ilmumise ajal veel
Liibanonis teenisid.
Raamatu ostja annetab 2 eurot Eesti vigasta-
tud võitlejate ühingule.
EESTI SINIKIIVRIDKoostaja Rein Vaabel
436 lk, kõvad kaaned
Kirjastus Otto Wilhelm
78
79
Siili-aastal koputas kaitseväe uksele korduvalt sot-
siaalmeedia. Mullused kogemused viitavad võima-
lustele, kuidas internetisuhtlust riigikaitse hüvan-
guks laiemalt kasutada saab, aga ka riskidele, mida
selle kasutamine endaga kaasa toob. Kaitsevägi on
sotsiaalmeedia võimalusi kasutanud mitu aastat:
tuntud on 12 000 kiitjaga Sõdurilehe Facebooki leht
ja Eesti rahvaarvuga võrdse vaatamisnumbriga You-
tube’i kanal. Suurim ettevõtmine selles valdkonnas
oli eelmisel aastal õppuse Siil 2015 keskne info-
vahetuse ja meeleolu loomise kanal Facebookis,
mille sisu lõime koostöös õppusele kutsututega.
Maikuus harjutusväljale jõudnutelt saadud taga-
siside kohaselt märgati õppuse reklaame enim just
sotsiaalmeediast. Neist populaarsemaid vaatas ligi
200 000 inimest. Sellesama Facebooki lehe kaudu
sai igaüks ka õppust puudutavatele küsimustele
vastuseid ning juhtnööre. Tulevikus ootab enam
kui pool küsitletud reservväelastest põhjalikku in-
fot õppekogunemise kohta eeskätt muidugi õppuse
kutsest, aga seejärel just internetist.
Seega pakub sotsiaalmeedia kaitseväele või-
malust jagada suurele hulgale inimestele teavet ja
suuniseid, kuid sellega tema võimalused ei piirdu.
Nii kaitsejõud, eriteenistused, mässajad kui ka ak-
tivistid rakendavad oma eesmärkide saavutamiseks
üha ulatuslikumalt interaktiivset suhtlusmeediat
ning selle lai levik on teinud võimalikuks sotsiaal-
meedia muutmise relvasüsteemiks.
Sotsiaalmeedial on mitu omadust, mis teevad
ta ühelt poolt võimsaks, teisalt aga sellega toimeta-
mise keerukaks ja riskantseks.
Võimu ja hävingu potentsiaal
Kõigepealt võimsusest. Sotsiaalmeedia tundub küll
isiklik, aga on tegelikult avalik. Igaüks eelistab ves-
telda inimestega, kes temast aru saavad. Veelgi meel-
divam on vestelda inimestega, keda juba tuntakse
ning kes on mitmes küsimuses ka sama meelt. Need
inimlikud tõdemused peegelduvad ka sotsiaalmee-
dia enesekorralduse viisis. Inimesed koonduvad
arutelugruppidesse, kus üksteisele kaasa kiidetakse.
Arutlejad mõistavad iga uue sõnumi puhul varase-
mat mõttevahetuse käiku ja oskavad seda konteksti
asetada. Samas on ahvatlev mõnd teise inimese ärk-
samat sõnavõttu jagada ka vestluses mitteosalevate
tuttavatega. Ilma täpsema konteksti selgituseta ja-
gatud sõnumi saanud uued inimesed võivad seda
omakorda tõlgendada ja edasi jagada. Võrgustike
uurijad on välja toonud, et allika mõju kandub üle
kuni kolmanda järgu tuttavateni (minu sõbra tutta-
va tuttav ütles). Kui võtta tagasihoidlikult ühe ini-
mese internetisõprade arvuks 20, siis üks sõnum on
mõjusam tänu levikuviisile 20×20×20 = 8000 ini-
meseni jõudes. Järgneva leviku puhul ei tunne saaja
tõenäoliselt enam sõnumi algallikaga seotust ning
see on tema jaoks anonüümne sõnum, mille mõjus-
tav väärtus ei sõltu saatjast. Kui keegi edastusahelas
oli aga äratuntavalt kaitseväelane, võidakse seda kä-
sitleda kaitseväe ametliku seisukohana.
Siit algavad riskid. Ka kõige usaldusväärsema-
te inimeste seas võib leiduda keegi, kes arvab, et põ-
nevat seisukohta edasi saates ei tee ta kellelegi kurja
või keegi, kes unustab avalikus internetipunktis oma
kontolt välja logida või keegi, kelle konto andmed
kaaperdatakse näiteks ebaturvalise WiFi-võrgu ka-
sutamise ajal. Nii nagu relva käsitsemisel tuleb alati
eeldada, et see on laetud, peab ka sotsiaalmeediasse
Sotsiaalmeedia sõjapidamises
UKU AROLDmajor
kaitseväe peastaabi
strateegilise kommuni-
katsiooni osakond
80
postitades alati eeldama, et kirjutatu-joonistatu võib
üldrahvaliku või koguni rahvusvahelise arutelu ob-
jektiks saada. Seda peab arvestama tundlikku teavet
kaitstes ja sõnu seades ega maksa unustada ka igapäe-
vases vahetus suhtluses kehtivaid viisakusreegleid.
Üks näide sotsiaalmeedia mitmekülgsete ka-
vandamata mõjude kohta oli reaktsioon õhuväe üle-
ma isiklikul Facebooki kontol avaldatud murekirja-
le. Kolonel Jaak Tarien on aktiivne sotsiaalmeedia
kasutaja ning tema isiklikud vahetud muljed keeru-
ka ja kõrgtehnoloogilise väeliigi tegemistest on õhu-
väge rahvale pikka aega aidanud omasemaks teha.
Oktoobri lõpul avaldatud hingestatud kirjutisega
said siinsed diplomaadid selge sõnumi, et kaitse-
vägi ei salli liitlassõdurite nöökimist. Sama tähtis
oli postituse positiivne mõju siinsete liitlasüksuste
moraalile. Paraku haarasid postituse piltlikumatest
näidetest kinni võõrriigi propagandaorganisatsioo-
nid ning oma ühiskondliku manipulatsiooni püüd-
lustes kasutasid postituse kohe ära ka erinevad Eesti
poliitiliste aktivistide meeskonnad. Mõnest Eesti
ja liitlasriigi meediakanalist jäi koguni väärmulje
nagu oleks liitlassõdurite kiusamine keskmise Eesti
inimese igapäevapraktika.
Lisaks ohule saada valesti mõistetud kasuta-
vad elektroonilisi vahetu suhtlemise kanaleid ära
ka elukutselised luurajad ning desinformatsiooni
levitavad propagandistid. Mõlemat tüüpi tegelas-
tega õnnestus kaitseväelastel eelmisel aastal kokku
puutuda nii reaalses elus kui ka harjutustegevuses.
Siil 2015 formeerimisfaasis postitati andmekae-
vega kogutud elektroonilistele aadressidele küsimu-
sed, mille abil prooviti pahaaimamatuid kaitseväelasi
provotseerida reetma killukesi formeerimiskorral-
dusest. Õppuse Facebooki lehel levitas varem vaid
Nõukogude Liidu tähtpäevadel aktiivsust ilmutanud
libakonto detailset valeinfot kaitseväe ja tsiviilisikute
konfl iktidest. Selliste riskidega oli kaitsevägi arvesta-
nud ning me reageerisime adekvaatselt.
Tänapäeval harjumuspärane taskutelefoni
abil globaalsesse infokeskkonda lülitatus näitas aga
hambaid mitmele maastikul harjutavale üksusele.
Siil 2015 mängukeskuse simuleeritud SMS-idega
teabe õngitsemisel haaras konksu nii mõnigi re-
servväelane, kes uskus, et üksikvõitleja varustuse
täiskomplekti õnnelikuks omanikuks on võima-
lik saada mobiililoteriil isiklikke teenistusalaseid
andmeid teatades. Mobiiliussina puges allüksuste
kuulujutuveskisse demoraliseeriv kahtlus teenistus-
tasu õigeaegse kättesaamise kohta. End reedeti ka
reklaami peale taksoga „teadagi mida“ tellides või
reklaamitegija läbisõimamiseks tagasi helistades.
Selline uurimine ei tulenenud mängukeskuse lust-
likust meelelaadist, vaid peegeldas reaalseid lahin-
gulisi õppetunde, mis Ukraina relvajõududele konf-
liktis Putini režiimiga viimase aasta jooksul osaks
oli saanud. Infokeskkonna ohud on sama reaalsed
kui ohud õhust ning varje ja kaitse on ellujäämiseks
sama olulised.
Sotsiaalmeedia lahinguplaanis
Kuidas infokeskkond (sh sotsiaalmeedia) tänapäe-
vast sõjapidamist mõjutab ning kuidas relvajõud
selle toimimisloogikat oma eelisteks püüavad pöö-
rata, on põnevate uuringute aineseks erinevates riigi-
kaitselistes akadeemilistes asutustes. Meie kandis
avaldasid selleteemalisi uuringuid NATO küber-
Erinevaid mõjusid esile kutsunud õhuväe ülema kolonel
Jaak Tarieni Facebooki postitus. Kuvatõmmis.
SOTSIAALMEEDIA SÕJAPIDAMISES
81
kaitse oivakeskus Tallinnas ja NATO strateegilise
kommunikatsiooni oivakeskus Riias.
2015. aastal said Riigikaitse Raamatukogu sar-
jas kättesaadavaks kaks sõjateaduslikku teost, mis
sotsiaalmeedia rolli hübriidsõdade ajastul mõtesta-
da aitavad. David Kilculleni „Juhupartisanid. Väi-
kesed sõjad keset suurt sõda“ kõneleb mässutõrjest
ning Lääne relvajõudude kohatisest oskamatusest
operatsioonipiirkondades endale liitlasi leida. Par-
tisanisõda pidavad mässajad on oma strateegia
üles ehitanud juhupartisani tsüklile ja rünnakuid
kavandatakse võimalikult suure kommunikatsioo-
nilise mõjuga. Iga tegevus saadab sõnumit – mit-
te varitsus, vaid relvastatud propaganda kirjeldab
enimkasutatud taktikat. Võõrriigi vägesid ürita-
takse provotseerida võimalikult suurt kaaskahju
tekitavatele rünnakuviisidele, mida saab edukalt
nii kohapealses kui ka rahvusvahelises propagan-
das ära kasutada. Nii radikaliseeruvadki kohaliku
elanikkonna osad, kes mässajatega ühinevad. Rah-
vusvaheline toetus neile, kelle suhtes tajutakse üle-
kohut, kasvab. See väljendub terrorirühmituste
uutes värvatutes, rahalises abis ja logistika-, luure-
ning propagandatoetuses. Ühe ja sama tegevusega
viiakse läbi nii lähi-, süva- kui ka tagalaoperatsioo-
ne. Seda võimaldab kõikjale ulatuv tasuta ligipääse-
tav infokeskkond.
Th omas E. Nisseni „Sotsiaalmeedia kasutami-
ne relvasüsteemina. Tänapäeva konfl iktide omadu-
sed“ ilmus 2015. a. oktoobris. Sotsiaalmeedia abil
korraldatavad sõjalised tegevused jagunevad Nisse-
ni järgi kuueks: juhtimine, luure, sihtmärgistamine,
kaitse, informeerimine/mõjutamine ja operatsioo-
nid. Nende kaudu on võimalik eri viisil vastaseid
ja muid konfl iktiosalisi mõjutada. Mõjud ei piirdu
vaid sihtrühmadele uue arusaamise loomisega, vaid
mõjutatud võib saada ka tahe või tegelik sõjaline
võimekus. Selle eeldus on, et sõdu ei pea tänapäeval
enam pelgalt relvajõud, vaid terved riigid kõigi oma
vahenditega, erinevad kaasuvad inimrühmad ja
rahvusvahelised organisatsioonid ning koalitsioo-
nid. Sotsiaalmeedia vahendusel on nende tegevust
võimalik nii koordineerida kui ka eksitada või nen-
de sidusust lagundada.
Järeldused kaitseväele
Sotsiaalmeedia puudutab laiu inimhulki nii rahus,
sõjas kui ka nende vahele jäävatel segastel aegadel.
See on delikaatne keskkond ning seal toimetamist
peab kaitsevägi järjekindlalt õppima. Oluline samm
LUURE
KAITSE
INFORMEERIMINE
JA MÕJUTAMINE
“OPERATSIOONID”
JUHTIMINE
Sotsiaalmeedia sõjapidamise tegevuste ja mõjude raamistik
SIHT-
MÄRGISTAMINE
Sotsiaalmeedia
kasutamine
relvasüsteemina
(tegevused ja
mõjud)
U k u A R O L D
Allikas: Th omas E. Nissen. Sotsiaalmeedia kasu-
tamine relvasüsteemina. Tänapäeva konfl iktide
omadused. lk 83
82
selle suunas on mullusest kõigile kaitseväelaste-
le kohustuslik küberhügieeni kursus. Kaitsevald-
konna üleselt on olulisemad arengud riigivälistele
sihtgruppidele suunatud kaitseministeeriumi Twit-
teri-konto käivitamine ning ettevalmistused sot-
siaalmeediaga lõimitud keskse riigikaitseportaali
käivitamiseks.
Eesti on valinud sotsiaalmeedia infokonku-
rentsis toimetulekuks inimeste harimise ja ise selge
sõnumi edastamise tee. See erineb mitme muu riigi
praktikast. Putini režiim on populaarsemad blogid
allutanud meediale kehtivale ekstremismi-regu-
latsioonile, mis võimaldab puuduva õigusriigi tin-
gimustes keda tahes meelevaldselt represseerida.
Prantsusmaa, mis kaheldamatult on õigusriik, julge-
olekustas mulluse Pariisi terrorilaine tagajärjel pal-
jud eluvaldkonnad ja neil on nüüd kriminaalkorras
karistatav terrorirühmituse Facebooki-postituste
meeldivaks märgistamine (nn laikimine). Eesti pu-
hul tähendaks sellise meetme rakendamine DNR-i
NATO SC COE (2016) Daesh information campaign and its
infl uence. stratcomcoe.org/daesh-information-campaign-
and-its-infl uence-1
NATO CCD COE (2015) Strategic Communications and
Social Media in the Russia Ukraine Confl ict (Chapter 12).
Cyber War in Perspective: Russian Aggression against
Ukraine. ccdcoe.org/sites/default/fi les/multimedia/pdf/Cy-
berWarinPerspective_Lange_Svetoka_12.pdf
SOTSIAALMEEDIA SÕJAPIDAMISES
83
või LNR-i mõne propagandakanali loo laikijatele
või sümboolika kasutajatele vanglakaristuse või
avalikus ametis teenimise keeldu hõlmava krimi-
naaltrahvi määramist. Kaitseväelaste puhul säärane
käitumine harilikult probleemiks ei ole, aga üldi-
seltki on meie ühiskonnas mõtte- ja arvamusvaba-
dus kõrgemalt hinnatud kui rumaluste nuhtlemise
soov.
Sotsiaalmeedia võimaluste kasutamisel anna-
vad kaitseväele eeskuju e-Eestis ka teised riigiasutu-
sed ning kodanikuühendused. Kui kaitseressursside
amet ja Sõdurilehe Facebooki konto haldajad saa-
vutaks sellise suhtlemismeisterlikkuse nagu veebi-
konstaablid, oleks ajateenistuseks või õppekogu-
nemiseks valmistujatel suurem selgus ja kaitseväel
parem pilt ootustest ning hirmudest. Eesti seadus-
te järgi saab kohtukutset inimesele kätte toimetada
sotsiaalmeedia kontaktide kaudu, mobilisatsiooni-
kutset veel mitte. Teeme Ära tüüpi paindlik, ent hal-
latav organiseerumisviis võiks olla hea mudel vaba-
tahtlike hädaolukordade lahendamisse kaasamisel
või sõjaliselt asjakohaste maastiku iseärasuste kaar-
distamisel maakaitseüksuste väljaõppe osana.
Väikeriigi kaitsevägi ei saa endale lubada
üleeilses päevas elamist ei rahuaegses administree-
rimises, käimasolevas infokonfl iktis ega täiemahu-
lises sõjas. Globaalne infokeskkond ning selle kasu-
tamine sõjaliseks otstarbeks on meile vägagi kohale
jõudnud ning tema kohati otsustav roll tähtsustub
üha.
Ülevaate koostamisel kasutasin kaitseväe sotsiaal-
meedia kontode teavet, vestlusi asjaosalistega, õppu-
se Siil 2015 infooperatsioonide ja osalejate tagasiside
kokkuvõtteid, Tallinnas ja Riias paiknevate NATO
oivakeskuste 2015. a uuringuid nende kodulehekül-
gedelt. Lisaks artiklis mainitud Th omas E. Nisseni ja
David Kilculleni raamatutele on tänapäeva globa-
liseerunud infokeskkonna omaduste tutvustamisel
tuginetud andmetele, mis on võetud Nicolas A. Ch-
ristakise ja James H. Fowleri raamatust „Connected:
Th e Surprising Power of Our Social Networks and
How Th ey Shape Our Lives -- How Your Friends’
Friends’ Friends Aff ect Everything You Feel, Th ink,
and Do“ ja Philip Seibi raamatust „Real-Time Dip-
lomacy. Politics and Power in the Social Media Era“.
NATO SC COE (2015) Internet Trolling as a hybrid warfare
tool: the case of Latvia. stratcomcoe.org/internet-trol-
ling-hybrid-warfare-tool-case-latvia-0
U k u A R O L D
84
85
Et idanaabrite meedia Eesti suhtes kõige sõbralikum
ei ole, on teada juba ammu. Viimasel ajal on aga
üha enam hakatud rääkima Eesti ja laiemalt Lää-
ne suunal meedia kaudu tehtava õõnestustegevuse
sihipärasusest ja süsteemsusest. On hästi teada, et
Venemaal on eraldatud rohkelt ressursse ja rajatud
meediakanaleid selleks, et toimetada oma sõnumid
kätte maailma avalikkusele, aga ka konkreetselt
Eesti elanikele, ent samas suurt rolli täidab Vene-
maa enda sisemaine ajakirjandus. Kokkuvõtvalt on
sellist meediasurvet nimetatud ka hübriidsõjaks,
täpsemini peetud kõrvu muusuguse mõjutusega
üheks hübriidsõja aspektiks. Venemaa propaganda
mõjukust ei tasu üle dramatiseerida, aga kindlasti
tuleb sellest teadlik olla, seda jälgida ja tundma õp-
pida.
Mõjutustegevust lühidalt iseloomustada ei
ole lihtne, sest tegu on kihilise ja selgete kontuu-
rideta nähtusega. Esmajoones avaldub see meedia-
kajastuste vaenulikkusena: Eestit süüdistatakse,
laimatakse, probleeme võimendatakse, kohati ka-
sutatakse lausvalet ja lugusid, mille side reaalsuse-
ga on parimal juhul unenäoline. Näiteks omistab
24. novembri Rossiskaja Gazeta Kaitseliidu ülemale
brigaadikindral Meelis Kiilile üleskutse, et „igal en-
dast lugupidav Eesti talumees peaks soetama koju
granaadiheitja või vähemalt kuulipilduja“.
Rääkides Eesti kaitseväe asjadest, on Vene-
maa propagandaväljaanded olnud üsna tundlikud
NATO tegevusele, olgu siis kõne all relvastuse eel-
paigutus või ühisõppused. Rõhutatud on Ameerika
sõdurite ja sõjatehnika viibimist Venemaa piirist
loetud kilomeetrite kaugusel. Samuti on pingsat
huvi pakkunud NATO hävitajate ja ründelennuki-
te saabumine Ämari õhuväebaasi. Seoses Ukraina
sõjaga tõusis möödunud aastal teravalt ja kõige kõr-
gemal tasemel üles tuumaähvarduse teema ja sellest
ajendatud jutud kolmanda maailmasõja võimalik-
kusest. Siinjuures on tänuväärse panuse andnud ka
Lääne ajakirjandus, sest kõige vahedamad kujundid
on Venemaa meediatöötajad noppinud just sealt –
võimalik, et mingit laadi infopesu käigus. Balti riiki-
de puhul rõhutatakse, et konfl ikt Venemaa ja NATO
vahel teeks Balti riikidest peamise sõjatandri.
Üldisematel teemadel on Venemaa Eestit tra-
ditsiooniliselt süüdistanud fašistlike meeleolude
kultiveerimises. Möödunud aastal haagiti selle tee-
ma juurde pagulaskriisi kõrvalnähuna rassism, mil-
le jaoks on küll ka Eesti ise kasutuskõlblikku ma-
terjali välja andnud. Veidi intrigeerival moel said
jutud eestlaste loomuomasest rassismist seostatud
venekeelse elanikkonna diskrimineerimise süüdis-
tustega. Kõige üldisemalt aga kujutatakse Eestit ja
teisi Balti riike nõukogude aja „hiilgusega“ võrrel-
des läbikukkunud ja perspektiivitute riikidena, kust
inimesed välja rändavad, et otsida lihttööd teenin-
dajatena, ning kus diskrimineeritakse vähemusrah-
vuseid ja puudub ajakirjandusvabadus.
Kõikide nimetatud teemade käsitlemisel tor-
kab aga traditsioonilise kommunikatsiooniõpetuse
taustal silma levitatavate sõnumite vastuolulisus.
Ka Eesti kaitseväge puudutavates aasimistes leiab
ühel ja samal teemal vastukäivaid argumente. Nii
on NATO tegevust Balti riikides peetud suureks
ohuks, millele Venemaa on sunnitud vastama kõige
resoluutsemal viisil, teisalt ei loobuta kinnitustest,
et NATO kontingendi kohalolule vaatamata oleks
Balti riikide hõivamine soovi korral päevade küsi-
mus. Eestit kujutatakse kord iseseisvuseta ripatsina
Lääne organisatsioonide russofoobsete plaanide
Venemaa psühholoogiline sõda
HEIGO SOOMANkaitseväe peastaabi
strateegilise kommuni-
katsiooni osakond
< Tätoveering Ukraina paremäärmusliku vabatahtlike pataljoni Azov võitleja peas. Kiiev, 14. august 2015.
86
küljes, teisalt jälle leitakse, et Eesti ja teised Balti
riigid ise püüavad hoida üleval teemat agressiivsest
Venemaast, sest muidu ei pakuks nad enam maail-
male mingisugust huvi.
Venemaa mõjutustegevuse analüüsimisel on
olnud pöördemomendiks 2014. aasta lõpus ilmu-
nud Peter Pomerantsevi ja Michael Weissi raport
„Ebatõelisuse oht“1, milles esitati ideed, et Venemaa
propagandas ei soovita edastada mingit konkreet-
set sõnumit ega veenda kedagi oma väidete õigsuses,
piisab, kui Lääne auditoorium hakkaks kahtlema ka
peavoolu meedias, omaenda valitsuse seisukohtades
ja oma riigi tõsiseltvõetavuses. Ühtlasi on Venemaa
meedial sel viisil olnud võimalik end Lääne jaoks
kujutada kui uuriva ajakirjanduse lipulaeva, kes ei
piirdu tavapäraste käibetõdedega, vaid hoopis su-
keldub sügavamale ja „küsib rohkem“, nagu kõlab
telekanali RT tunnuslause. Venemaa propaganda
ükskõiksusest sõnumite täpse sisu vastu annab tun-
nistust ka möödunud aasta esimeses pooles avalda-
tud netitrolli ülestunnistus2, mille kohaselt töötavad
trollid kolmeliikmeliste tiimidena, mille üks liige
teistele aktiivselt vastu väitleb, soovitavalt küll nii,
et tema väited kõlama ei jääks. Seega on hübriidsõja
tingimustes vastuväited sageli sõnumi loomulik osa
ning katsed vastaspoolest valefaktide aktiivse kum-
mutamise teel võitu saada, võivad ise muutuda pro-
paganda osaks ja täita Venemaa kommunikatiivseid
eesmärke.
Eelöeldu põhjal tundub, et Eesti suunal on ka
hübriidsõja doktriin ise osa õõnestustegevusest en-
1 www.interpretermag.com/wp-content/uploads/2014/11/Th e_Me-
nace_of_Unreality_Final.pdf 2 www.r ferl .org/content/how-to-guide-russian-trolling-trol-
ls/26919999.html
dast. Just seetõttu on tähtis hübriidsõja ideed mit-
te liiga sõna-sõnalt võtta. Nii nagu arusaam sellest,
et Lääne ja Venemaa vahel võib välja kujuneda uus
külm sõda, on peamiselt Venemaa auditooriumile
suunatud sõnum, millega püütakse jätta muljet, et
Venemaa on sõjaline ja poliitiline suurvõim. Kin-
del on aga see, et üks mis tahes vaenuliku riigi või-
maliku õõnestustegevuse eesmärk on ikka riikliku
inforuumi lõhkumine ja usaldamatuse külvamine.
Meie jaoks tähendab see, et kui jätaksime hirmust
Venemaa meedia vastulöökide ees rääkimata jutud,
mis on meile endale avalikus debatis olulised, viik-
sime tegelikkuses ellu sellesama mõjutustegevuse
sihte.
Blogi Propastop tegeleb Eesti-vastase propa ganda paljas-
tamisega.
Eesti ja Venemaa suhted RIA Novosti karikaturisti pilgu
läbi.
VENEMAA PSÜHHOLOOGIL INE SÕDA
87
Ukraina kunstniku Darja Martšenko 2015. aastal valminud teos „Sõja nägu“, mille valmistamiseks kulus 5000
separatistide territooriumilt korjatud padrunikesta.
H e i g o S O O M A N
88
89
Maidani revolutsiooni järgsel perioodil olen viis
korda Ukrainas käinud. Külastasin mitut regiooni,
kohtusin paljude inimestega, nende hulgas Ukrai-
na armee ohvitseride, sõdurite, vabatahtlike ja liht-
inimestega. Tänu Ukraina vabatahtlike pataljoni-
de abile said teoks minu väljasõidud terrorivastase
operatsiooni tsooni (ATO) juunis ja oktoobris 2015.
Nähtu põhjal panin kirja mõningad märkmed, need
puudutavad põhiselt maaväe relvaliikide taktikalisi,
sõjapoliitilisi ja infosõja aspekte.
Strateegiline väljundCarl von Clausewitzi tees, et sõda ei ole kunagi iso-
leeritud akt, käib ka Ukraina konfl ikti kohta, kus on
selgelt eristatav majanduslik, poliitiline, sotsiaalne
ja kultuuriline dimensioon. Lisaks langeb see kokku
Gerassimovi doktriiniga, milles Vene kindralstaap
sätestas, et tulevases relvakonfl iktis on mittesõja-
lised meetmed sõjalistest võimsamad ja efektiivse-
mad. Majanduslikult survestas Venemaa Ukrainat
energeetika vallas, poliitikas toetati opositsioonilisi
jõude, ühiskonda üritati lõhestada sotsiaalsel ja rah-
vuslikul pinnal. Seda kõike tehti ühe eesmärgi ni-
mel – murda ukrainlaste kaitsetahe ja võitlusvaim.
Ukraina armee1991. aastal Nõukogude armee väeosade ukrainas-
tamise teel loodud Ukraina rahvusarmee kannatas
pideva reformimise protsessi all, mistõttu langes ar-
mee lahinguvõime mitmekordselt. Lahingutehnika
müüdi aastatega välismaale või tassiti laiali koha-
peal, sõjalist väljaõpet ei toimunud, armee maine oli
ühiskonnas halb. Kutsealused hoidsid teenistusest
kõrvale või ostsid end sellest vabaks, ohvitseride ja
isikkoosseisu seas levisid aga joomarlus, korrupt-
sioon, riigireetmine ja vargused. Võimalikku sõja-
list konfl ikti peeti ebatõenäoliseks, relvajõududel
puudus doktriin ja ühine arusaam tulevase konf-
likti iseloomust. Venemaad käsitles Ukraina sõjaväe
juhtkond liitlasena ja enamik vägesid oli koondatud
läänepiirile.
Vabatahtlikud pataljonidEsimesed vabatahtlikud relvagrupid tekkisid Mai-
dani omakaitse liikmetest, seejärel formeeriti erine-
vate poliitiliste parteide ja ühiskondlike aktivistide
relvagrupid. Vaid käsitulirelvadega relvastatud ja
puudulikult varustatud vabatahtlikud pataljonid
suutsid konfl ikti algul edukalt vastu seista separatis-
tide relvaformeeringutele Ida-Ukrainas, andes riigile
aega mobilisatsiooni läbiviimiseks sisemaal ja regu-
laararmee üksuste koondamiseks konfl iktipiirkonda.
Minski kokkulepete alusel allutati 2015. a kevadel
vabatahtlikud üksused poolsunniviisiliselt riiklikele
jõustruktuuridele ja viidi konfl iktipiirkonnast välja.
Praegu on määratlemata Ukraina vabatahtlike ük-
suste tulevik ja nende kasutamine riiklikes huvides.
Formaalselt riiklikesse jõustruktuuridesse integree-
rituna säilitavad nad oma lahinguvõime, täiendavad
relvastust ja varustust ning õpetavad välja isikkoos-
seisu. Muret tekitab aga vabatahtlike jätkuv eba-
lojaalsus riigivõimule ning nende mõjutatavus polii-
tiliste ja ühiskondlike gruppide poolt.
VastaneAlgselt mõne spordiklubi baasil, elukohajärgselt
või välismaistest vabatahtlikest formeeritud üksu-
sed said varustuse Venemaalt ja esialgse relvastuse
Krimmis Ukraina sõjaväekontingendilt ära võetud
relvade ja soomustehnika näol. Valdavalt tegutsesid
Märkmeid Ukraina sõjast
IGOR KOPÕTINnooremleitnant,
magister
kaitseväe ühendatud
õppeasutused
90
paindliku struktuuriga konkreetse lahinguülesan-
de täitmisele orienteeritud pataljonisuurused gru-
pid. Pataljoni suurus võis olla 300–500 võitlejat, see
omakorda jagunes operatiivtaktikalisteks ja lahingu-
toetuse gruppideks (suurtükid, tankid). Operatiiv-
taktikalised grupid olid jao-, rühma- või roodusuu-
rused ja neile liidendati raskerelvad.
Üksuste juhid olid isehakanud, kuid karismaa-
tilised välikomandörid, kelle hulgas oli nii Ukraina ja
Vene sõjaväeteenistuse taustaga mehi kui ka poolkri-
minaalset elementi. Üksuste juhtimist toetasid Vene-
maalt saadetud GRU1 ja VDV ohvitseride grupid. Kui
esialgu saatis Venemaa Föderatsioon oma sõjaväelasi
väikeste gruppidena, siis Ilovaiski lahingust alates
2014. a augustis saadeti Donbassi piirkonda juba
pataljonisuurused üksused koos tabelrelvastuse ja
1 GRU – Venemaa Föderatsiooni sõjaväeluure (Glavnoje razvedõ-
vatelnoje upravlenije); VDV – Venemaa Föderatsiooni õhudes-
santväed (Vozdušno-desantnõje voijska); FSB – Venemaa Fö-
deratsiooni föderaalne julgeolekuteenistus (Federalnaja sluzba
besopasnosti)
-varustusega. Üldjuhul kasutati Vene sõjaväelasi rel-
vaspetsialistidena, kohalikke separatiste kulutati aga
lihtsõduritena. Ukrainlaste tagalas tegutsesid aktiiv-
selt FSB koordineeritud terroristlikud grupid, kelle
sihtmärgid olid riigi strateegilised kommunikatsioo-
nisõlmed – sillad, teetruubid, raudteed.
Sõjategevuse iseloomSõjategevuse iseloom taktikalisel tasandil vaheldus,
oli kohati dünaamiline, kohati aga positsiooniline,
olles seotud konkreetsete maastikupunktidega. La-
hinguruum oli nii avamaastik kui ka asustatud alad
(linn, alev, aedlinn). Pidevat rindejoont polnud, väe-
üksused kontrollisid maastiku võtmepunkte, mille
vahel tehti manöövreid.
JuhtimineKui ATO ja lahingusektori juhtkond tegi üldist pla-
neerimist, siis pataljoni lahingutegevust juhiti tihti
kohapeal, mil pataljoniülem ja rooduülemad olid oma
MÄRKMEID UKRAINA SÕJAST
Aidari pataljoni võitleja protestimas pataljoni laialisaatmisotsuse vastu Ukraina kaitseministeeriumi väravas Kiievis
2. veebruaril 2015.
91
allüksuste lahingurivistuses. Lahingu juhtimiseks ka-
sutati raadiosidet (kuni 5 km), mobiiltelefone ja käsk-
jalgu, traatsidet ega motolaskureid ei kasutanud. Mõ-
ned üksused kasutasid lahingujuhtimiseks ja kaudtule
tellimiseks vabatahtlike abiga soetatud lahinguvälja
juhtimissüsteemi tarkvara (Battlefi eld Command and
Control System). Lahingu juhtimisel kasutati lisaks
sõjaväe topograafi listele kaartidele ka Google Mapsi
väljaprinditud kaarte või mehitamata õhusõidukite
tehtud aerofotosid. Otsuste tegemisel välditi üldjuhul
käsubürokraatiat.
Jalaväe taktikaRoodu ja pataljoni tasandil sõditi tihti vana Nõuko-
gude armee lahingumäärustiku reeglite järgi, kuid
rühma ja jao tasandil rakendati aina rohkem NATO
põhimõtteid ja püsitoiminguid. Nii põhineb jalaväe
tegevus lahingupaari või -kolmiku kasutamisel.
Allüksuste struktuuri muudeti ülesandest lähtuvalt,
pideva rindejoone puudumisel osutus efektiivseks
mobiilsete luure-diversioonigruppide kasutamine
kuni 20 km ulatuses vastase kaitse sügavusse. Kait-
sel keskenduti võtmepunktide hoidmisele (asulad,
teesõlmed) ning pealetungilahingus toetati kerge-
jalaväge (vabatahtlikud) tankidega.
Teedele paigutatud kontrollpostid mehitati
rühmasuuruste üksustega ja neid tugevdati soo-
mustehnika või tankidega. Kontrollpostidel oli
ringkaitse põhimõttel ehitatud kaevikute süsteem
ja oma tankitõrjevõimekus.
Vastane seadis üldjuhul oma varitsused üles
teede äärsetes metsaribades, kus kasutati nii jala-
väerelvi AGS-17 kui ka laskurite taha paigutatud la-
hingumasinaid või tanke. Kolonnide suunamiseks
kasutati palke ja langetati puid, markeriteks okste
külge riputatud kilekotte.
Jalaväe relvastusJalaväe relvadest olid konfl iktipiirkonnas kõige roh-
kem levinud Kalašnikovi-tüüpi käsitulirelvad kaliib-
I g o r K O P Õ T I N
OSCE vaatleja jälgib 5. oktoobril 2015 Luganski piirkonnas Ukraina tankide tagasitõmbumist kontakttsoonist Nizne küla
lähistel.
92
riga 7,62 ja 5,45 mm. Oli ka üksikuid Teise maailma-
sõja aegseid relvi nagu näiteks raskekuulipilduja
Maxim M1910, kuulipilduja DP-27 ja vintpüss Mos-
sin M1891/30. Väga populaarsed olid vintrauaalu-
sed granaadiheitjad, käsigranaadid ning jalaväe tule-
toetusrelvana automaatgranaadiheitjad. Toetusrel-
vadena kasutati kõige tihedamini granaadiheitjaid
Muhha, tankitõrjesüsteeme Fagott ja Konkurss,
82 mm miinipildujaid ja õhutõrjekahureid ZU-23-2,
mis osutusid väga efektiivseks maasihtmärkide hä-
vitamisel. Separatistidel olid uuemad Venemaa rel-
vad, nende seas 100. seeria Kalašnikovi automaadid
ja 12,7 mm raskekuulipildujad Kord.
Tankid ja soomustehnika kasutamineUkraina kasutas konfl iktipiirkonnas enamasti
T-64-tüüpi tanke, separatistid T-72 vanemaid mu-
deleid. Soomukitest olid levinud nii nõukogude pä-
ritolu soomusmasinad BTR-80, BRDM-2, BMP-1 ja
BMP-2 kui ka uuemad Ukrainas toodetud BTR-4,
BMM ja Spartani soomukid. Tanke kasutati jalaväe
toetuseks kaitses ja rünnakul, objektide kaitsel, pat-
rullis, kolonnide kaitsel ja tankitõrjerelvana. Soo-
mukeid kasutati nii laskurite transportimisel kui ka
tuletoetuseks.
TankitõrjeTankitõrjes kasutati tankitõrjerelvi Fagott ja Kon-
kurss, mis näitasid häid tulemusi ka kindlustatud
positsioonide ja tulepunktide hävitamisel. Vastase
soomustehnika hävitamiseks eelistati lasta vähe-
malt kahelt positsioonilt korraga, sihtides torni ja
rataste vahele ülemise roomiku kohale. Kasuta-
ti ka Teise maailmasõja aegseid optilise sihikuga
14,5 mm Degtjarjovi tankitõrjepüsse PTRD, mil-
lega suudeti hävitada vastase tehnikat kuni 1500 m
kauguselt. Mõlemad pooled kasutasid massiliselt
100 mm tankitõrjekahureid MT-12 Rapiir.
MÄRKMEID UKRAINA SÕJAST
Grupp patriootiliselt meelestatud võitlejaid terrorismivastase operatsiooni tsoonis suvel 2015.
93
Suurtükiväe tegevusUkraina sõda on äärmiselt kaudtulekeskne. Põhili-
selt kasutati 82/120 mm miinipildujaid, 122/152 mm
haubitsaid, reaktiivmiinipildujaid Grad ja liikur-
suurtükke, aga vahel ka Uragane ja Smertše. Sõl-
tuvalt sektorist ja lahingu iseloomust suurtükiväe
ülesanded erinesid, kuid kõige levinum oli suur-
tükiväeduell positsioonisõja oludes, kus eelkõige
üritati maha suruda vastase suurtükid ja alles see-
järel anda tuld teiste sihtmärkide pihta. Märkimist
väärib, et sõja viimasel etapil põhjustas üle 90% vas-
taspoolte kaotustest just kaudtuli. Tihti olid suur-
tükiväe positsioonid paigutatud elurajoonidesse,
kasutati ka kiiresti positsioone vahetanud üksikuid
BM-21 Grad-süsteeme ja veoautodele paigutatud
miinipildujaid. Tulejuhtidena leidsid rakendust se-
paratistidele kaasa tundnud kohalikud, kes, olles
läbinud vaenlase juurest kiirkoolituse ja naasnud
üle rindejoone koju, juhtisid tuld, kasutades selleks
valdavalt mobiilsidet. Efektiivselt kasutati ka mehi-
tamata õhusõidukeid ja üksikmiinipildujate avasta-
miseks tarkvaraga ühendatud helipüüdureid.
PioneeritegevusMõlemad konfl iktipooled rajasid täisprofi ilis kae-
vikud, tulepunktid, majutuspunkrid, laskemoona-
punkrid ja jooksukraavid. Asulates ehitati vaat-
luspunktid, tulepositsioonid ja meditsiinipunktid
majadesse. Tõkestamisel ehitati mullast tankitõrje-
tõkkeid, õhiti maantee- ja raudteesillad. Miiniolu-
kord oli konfl iktipiirkonnas üsna stabiilne. Kasutati
enamasti MON suundmiine, POMZ-tüüpi ringtoi-
melisi statsionaarseid miine, TM-tüüpi tankitõrje-
miine ja fugasse kaevandustest võetud nõrgendatud
toimega brisantlõhkeainega. Esines peibutusmiine
ja demineerimisvastaselt paigaldatud miine. Tanki-
miinide kasutamisel oli vastase tegevus standardne.
I g o r K O P Õ T I N
Separatistid tulistamas reaktiivmiinipildujatest Grad Gorlivkas Donetski oblastis 18. veebruaril 2015.
94
VälimeditsiinKonfl ikti alguseks ei olnud Ukraina armee meditsii-
niteenistus võimeline oma ülesandeid täitma. Väli-
meditsiini õpetamist mobiliseeritutele ja esmaabi
osutamist eesliinil korraldasid vabatahtlikud. Esi-
algu veeti haavatuid soomustamata transpordil või
hääletati tagalasse sõitnud juhuslike sõjaväeautode-
le. Selline kaos põhjustas lisakaotusi haavatute eva-
kueerimise ajal ja ka haavatute teadmata kadumist.
Lahingukogemuste saades hakati haavatuid enne abi
osutamist pildistama ja markeerima, evakueerimisel
kasutati eelistatult soomustatud transporti. Sõja vii-
masel etapil avati igas sektoris välihospidal ja inten-
siivistati koostööd rindelähedaste tsiviilhaiglatega,
kus osutati abi mõlema sõdiva poole võitlejatele.
Statistika järgi oli üle 70% haavadest kuulidest
ja kildudest põhjustatud, järgnesid traumad, põletu-
sed, stress ja segahaavad. 60% haavadest olid seotud
jäsemetega ja üle 60% haavatutest olid mobiliseeri-
tud. Need numbrid peegeldavad lahingute iseloomu
ja ka Ukraina armee väljaõpet. Haavade iseloom
sõltus oluliselt lahingute iseloomust, see omakorda
erines lahingusektorite järgi.
Tsiviil-sõjaline koostööUkraina vägede koondumisel piirkonda tekkisid
raskused kohalike elanikega läbisaamisel. Suurem
osa kohalikke toetab jätkuvalt separatiste ning edas-
tab neile luureinformatsiooni Ukraina vägede koh-
ta. Sõjaliste operatsioonide läbiviimist raskendas
asjaolu, et suuremat osa elanikkonnast ei suudetud
evakueerida. Kohalikud elanikud viibivad lahingu-
piirkonnas alaliselt alates 10 kilomeetrist kontakt-
joonest ning ületavad seda iga päev. Vastane kasutas
Ukraina-vastaselt meelestatud kohalikke elanikke
oma operatsioonide läbiviimisel ka elava kilbina.
MÄRKMEID UKRAINA SÕJAST
Ukraina sõda on äärmiselt kaudtulekeskne, palju kasutatakse 122 mm haubitsaid.
95
Info- ja psühholoogilised operatsioonidKõik vastase sõjalised operatsioonid toimusid võim-
sa meediatoetuse saatel, sõnumite edastamisel ka-
sutati lisaks Venemaa infokanalitele ka kohalikke
Ukraina kanaleid. Ukraina-vastase tegevuse alu-
seks kasutati kunstlikult loodud ja meedias võimen-
datud ajaloonarratiivi – „Ukrainlased pole mingi
rahvus, vaid vene rahvuse osa“, mille järgi on Uk-
raina ajalooliselt ebaõnnestunud riik ning sisuliselt
kuulub Venemaale. Tihti sattusid Ukraina sõdurid
Vene mõjutustegevuse või infooperatsioonide ohv-
riks langenud pereliikmete või sõprade surve alla.
Kuna Ukraina armees kommunikatsioon ei tööta-
nud, kasutas vastane olukorda ja külvas paanikat
erinevate kuulujuttude levitamisega ajalehtede, te-
levisiooni, interneti ja sotsiaalvõrkude kaudu. Kõik
ATO-sse roteerunud uued Ukraina sõdurid said pe-
rioodiliselt separatistidelt ähvardava sisuga SMS-e
ning esines ka juhtumeid, kus rindel olnud sõdurite
omakseid ähvardati telefoni teel.
KokkuvõteUkraina relvakonfl ikt näitab hübriidsõja efektiiv-
sust ja paljastas Venemaa uute meetmete kasutamist
oma strateegiliste ja taktikaliste eesmärkide saavu-
tamiseks. Kuna asume Ukrainaga ühes kultuuri-
ruumis ja meil on ühine naaber – Venemaa Föde-
ratsioon, tuleb meil sellest sõjast kindlasti õppida.
Seda enam, et sealne relvakonfl ikt erineb suuresti
meie kaitseväe poolt Iraagis ja Afganistanis koge-
tust. Ukraina konfl ikt näitas ka seda, et kogu riigi
sõjalise okupeerimise asemel võidakse rakenda-
da meie vastu meie oma ühiskonna lahkhelisid ja
vastuolusid ning seda selliselt, et riik võib langeda
kaosesse. Tänapäeval pole oluline tankitõrjeraketi
laskekaugus, vaid eeskätt selle operaatori meelsus
ja kaitsetahe. Usun, et Ukraina konfl ikti analüüs ja
sellest tehtavad järeldused suudavad teha meie riigi-
kaitse efektiivsemaks.
I g o r K O P Õ T I N
Tuvid ja Ukraina rahvusvärvides Lenin Kramatorskis 11. veebruaril 2015.
96
97
Küsimustele vastab 1. jala-väebrigaadi ülem kolonel-leitnant Veiko-Vello PalmPalun selgitage, mida soomusmanöövervõime
endast kujutab ning miks selle arendamine Eesti
kaitseväele vajalik on.
Lahinguväljal tegutseva üksuse edu tagavad
kolm komponenti: tulejõud, manöövervõime ning
kaitstus. Ka kergejalaväe üksustel on olemas tule-
jõud ning manöövervõime, kuid samas on nad puu-
dulikult kaitstud nii vastase otse- kui ka kaudtule-
relvade eest. See tähendab, et manöövrite soorita-
mine võtab tunduvalt rohkem aega, kuna kaitstust
saab tagada kas üksuste hajutamise või välikind-
lustamise teel. Soomuskaitsega üksused seevastu
vajavad tegevuse ettevalmistamiseks vähem aega ja
seetõttu suudavad lahinguväljal tegutseda ka mär-
gatavalt agressiivsemalt.
Nüüdisaegsete lahingute rütm on kiire ning
ülesandeid on vaja lahendada ka brigaadi raames
võimalikult väikse ajakuluga. Ajakriitiline on näi-
teks vastase välja tõrjumine positsioonidelt, mis
looksid neile eelise edaspidistes lahingutes. Samuti
kui reke avastab lahinguväljalt sobivad sihtmärgid,
ei ole aega põhjalikeks ettevalmistusteks, vaid tu-
leb kiirete vasturünnakutega tegutseda kohe ja ära
kasutada soodsat, sageli üürikest, ajaakent. Selleks
ongi vaja parandada ning täiustada eelmainitud
kolme komponenti: tulejõudu, manöövervõimet ja
kaitstust. Lahingsoomukite CV9035 kasutuselevõtt
on Eesti kaitseväele selles kontekstis suur samm
edasi.
Soomusüksused on olnud maaväe lahingu-
tegevuse tähtsad elemendid juba alates Teisest maail-
masõjast. Traditsiooniliselt on soomusüksuste silma-
paistvaimad esindajad olnud tankid, mis – olles
küll väga võimekad relvasüsteemid – ei ole siiski ai-
nukesed masinad, mis soomusüksuse võivad moo-
dustada. Alati ei ole vaja tanki võimast pearelva või
ülitugevat soomust, piisab lihtsalt suurest tulejõust
ja heast soomuskaitsest ning seetõttu on moodne
jalaväe lahingumasin paljudes olukordades isegi
universaalsem kui tank. Tankiüksuse manöövri-
kiirus väheneb tunduvalt, kui seda ei saada sarnase
mobiilsusega soomustatud jalavägi. Olemasolevad
PASI-tüüpi soomustransportöörid suudavad tanke
toetada vaid väga piiratud määral, seega usun, et
moodsatest jalaväe lahingumasinatest alustamine
oli õige otsus.
Tunnistan, et soomusmanöövervõime on mõ-
neti ebamäärane ja laialivalguv mõiste, kuid samas
on selle tähendus 1. jalaväebrigaadi jaoks vägagi
konkreetne. See on brigaad, mille alla kuulub üks
mehhaniseeritud, jalaväe lahingumasinatega rel-
vastatud ja vajalike toetusmasinatega varustatud
pataljon, kaks soomustransportööridel liikuvat
jalaväepataljoni, brigaadiga liidetud Kaitseliidu
kergejalaväe üksused, mida kasutatakse tähtsate
maastikukohtade hoidmiseks ning manööverele-
menti toetavad üksused. Viimaste hulka kuuluvad
nii rekeüksused (tulevikus varustatud UAV-ga),
suurtükiüksused (tulevikus relvastatud liikursuur-
tükkidega), õhutõrje-, pioneeri- ning tagalaüksused.
Brigaadiülemana ja hingelt tankistina loodan, et tu-
levikus kuulub 1. jalaväebrigaadi koosseisu ka oma
tankiüksus. Jalaväe lahingumasinate tugevdamine
Soomusmanöövervõime arendamine 1. jalaväebrigaadis
VELLO-VEIKO PALMkolonelleitnant
1. jalaväebrigaadi ülem
98
tankidega võimaldab lahinguväljal käituda veelgi
agressiivsemalt ja otsustavamalt.
Kui võimekas CV9035 võrreldes oma analoo-
gidega tegelikult lahinguväljal on?
Võib öelda, et tänapäeva jalaväe lahingumasi-
nate seas on CV9035 moodsaim: tema mobiilsus ja
maastikuläbivus on parem kui enamustel soomus-
masinatel, sealhulgas ka lahingutankidel. Samuti on
lisasoomusega CV9035 kaitstus võrreldav vanema
põlvkonna tankidega. Lahingumasinal on võim-
sad jälgimisseadmed ja moodne automaatne sihti-
missüsteem koos otsingu-hävitus (hunter-killer)
võimega, mis võimaldab ka liikuval soomukil ilma
probleemideta tabada kilomeetrite kaugusel asuvat
liikuvat sihtmärki. Pearelva muudab äärmiselt tõ-
husaks programmeeritav laskemoon (KETF – Kine-
tic Energy Time Fuze), mida saab plahvatama pan-
na kas kontaktil sihtmärgiga, enne sihtmärki või
pärast sihtmärgi läbistamist. See on ohtlik ükskõik
millisele vastase sihtmärgile: isegi kui laskemoon ei
läbista sihtmärgi soomuskaitset, viib ta rivist välja
vaatlusseadmed, sihikud ja antennid, mis paikne-
vad tänapäeva soomusmasinatel enamasti väljas-
pool kere. Lahingumasina aktiivne kaitsesüsteem
annab meeskonnale kohe märku, kui masin on sihi-
kule võetud, jättes aega ohule reageerida.
Lahinguväljal toetavad lahingumasinatega
relvastatud Scoutspataljoni brigaadi kaudtule- ja
tankitõrjeüksused ning liitlaste õhuväeüksused.
Seejuures on suur tähtsus olukorrateadlikkusel, mis
kindlustab hea ülevaate lahinguruumist; brigaadi
kontekstis tagaksid selle erinevad sensorsüsteemid,
sealhulgas UAV-d.
Lahingsoomukite vastupidavusest rääkides
võiks mainida, et kuna tegu on kõrgtehnoloogilise
relvasüsteemiga, siis peame ka sellega vastavalt üm-
ber käima. Hirmu, et keeruline tehnika võib alt ve-
dada, ei ole põhjust tunda, kuna kõik süsteemid on
dubleeritud ja töötavad seni, kuni on olemas inimene,
kes neid juhib. Sellele vaatamata peab tehnika hool-
Lahingusoomukid CV9035 Eesti vabariigi 97. aastapäeva paraadil Peetri platsil Narvas 24. veebruaril 2015, toona veel
Hollandi värvides.
SOOMUSMANÖÖVERVÕIME ARENDAMINE 1 . JALAVÄEBR IGAADIS
99
dusele ja korrashoiule suurt tähelepanu pöörama.
Milliseid funktsioone hakkavad täitma Nor-
rast hangitud platvormidele ehitatavad toetussoo-
mukid?
Norrast hangitud CV90 kered kohandatakse
ümber erinevate toetussoomukite funktsioonide
täitmiseks. Suuremaid töid nõuavad miinipilduja-
soomukid, tulejuhtimissoomukid, haavatute trans-
portimiseks kannatanu evakuatsioonisoomukid,
samuti juhtimispunktisoomukid. Erinevate rel-
vameeskondade ja laskemoona transportimiseks
mõeldud soomukid vajavad vaid vähemat kohanda-
mist.
Fakt, et nii Hollandist hangitud lahingmasinad
kui ka Norrast hangitud toetussoomukid on mõle-
mad sama tüüpi ehk CV90 platvormil, lihtsustab
tunduvalt väljaõppe läbiviimist, sest ei mehhaani-
kud ega juhid ei vaja tegutsemiseks lisaõpet. Tulene-
valt varuosade ristkasutuse võimalusest lihtsustub
samuti soomukite logistiline toetus nii rahu- kui ka
sõjaaja tingimustes.
Kui ruttu ning millistes etappides läheb
Scoutspataljon üle motoriseeritud üksuseks, mis
on varustatud SISU XA-188 soomustransportöö-
ridega, mehhaniseeritud üksuseks, mis on varus-
tatud 2016. aasta sügisel Eestisse jõudvate lahin-
gumasinatega CV9035?
Üleminek tegelikult juba käib. Praegusel het-
kel oleme ettevalmistuse etapis, koolitades spetsia-
liste ja luues tingimusi ülemineku sujuvaks jätku-
miseks. Scoutspataljoni ümberrelvastamine toimub
allüksuste ehk kompaniide kaupa ning esimesega
alustame juba selle aasta lõpus. Kõigepealt koolita-
takse lahingumasinate spetsialistid ja meeskonnad
ning seejärel alustatakse jalaväeüksuste väljaõpe-
tamisega. Eelmise aasta kevadel Soomes CV9030
koolituse läbinud instruktorid viibivad praegu välja-
õppel Hollandis ning on selle aasta lõpuks valmis
oma teadmisi teistele edasi andma.
Soomusüksustega lähemalt kokkupuutunud
V e l l o - V e i k o P A L M
14. märtsil 2015 saabus Tapale Ameerika Ühendriikide maaväe tankirühm tankidega M1A2 Abrams. Kaitseväelaste huvi
saabunud raske soomustehnika vastu oli suur.
100
kaitseväelasi on meil tegelikult juba praegu mitu,
sest Eesti kaitseväe ohvitseridele ja allohvitseridele
on välismaal juba aastaid antud vastavat väljaõpet.
Näiteks oleme nii mina kui ka praegune Scouts-
pataljoni ülem kolonelleitnant Andrus Merilo mõ-
lemad lõpetanud Soome soomuskooli. Vähemalt
neli kaitseväelast on lõpetanud sarnased kursused
Ameerika Ühendriikides.
Paralleelselt lahingusoomukitele üleminekuga
toimub ka Scoutspataljoni ümberpaiknemine Pal-
diskist Tapale. Kolimise põhjus on paremad välja-
õppetingimused ning keskpolügooni lähedus. Kait-
seväe keskpolügooni planeeritud laiendustegevuste
lõppemisel on seal võimalik läbi viia enamikke
CV9035 laskeharjutusi.
Soomusmanöövervõimega seotud väljaõppe
läbiviimiseks on 1. jalaväebrigaadi koosseisu loo-
dud ka eraldi struktuuriüksus, mis kannab nime
soomuskool.
Millised muud arendustegevused peale soo-
mukite soetamise ja isikkoosseisu väljaõppe on
1. jalaväebrigaadil seoses soomusmanöövervõime
arendamisega lähiaastatel plaanis?
Lahingsoomukite eduka kasutuselevõtu eeldu-
seks on olemasoleva infrastruktuuri parandamine
ja täiendamine. Taristu puhul on oluline mainida,
et kogu loodav tervik toetab ka raskemate masinate
kasutamist, parandades ühtlasi ülejäänud brigaadi
väeüksuste ning liitlaste väljaõppetingimusi.
Esimeste objektidena valmivad sel aastal ma-
sinate hoolduseks ja väljaõppe läbiviimiseks mõel-
dud garaažid. Scoutspataljoni kolimist toetavad ka
2017. aastal ja hiljem valmivad uued kasarmud ning
Tapa linnaku äärele planeeritava lähiharjutusala ra-
jamine. Tapa linnakut hakkab tulevikus kaitseväe
keskpolügooniga ühendama otsetee, mis tähendab
esiteks lühemat sõiduaega ja väiksemat kütusekulu
ning teisalt võtab see ära koormust kohalikelt tee-
delt. Osana Tapa linnaku arendustöödest rajatakse
vanasse linnakusse viiv raudteelõik, mida saavad
SOOMUSMANÖÖVERVÕIME ARENDAMINE 1 . JALAVÄEBR IGAADIS
Aasta lõpul Eestis viibinud Ameerika Ühendriikide 155 mm kaliibriga liikursuurtükid Paladin M109A6 sooritasid
lahinglaskmisi kaitseväe keskpolügoonil. 27. november 2015.
101
kasutada ka liitlasüksused oma rasketehnika kohale-
toimetamiseks.
Küsimusi esitas reamees Sander Mändoja.
Mullu Eestis viibinud Ameerika Ühendriikide tankiüksused osalesid suurõppusel Siil ning tegelesid taktikalise ja laskealase
väljaõppega kaitseväe keskpolügoonil. 14. november 2015.
V e l l o - V e i k o P A L M
102
103
Vastavalt riigikaitse arengukavale 2013–2022 re-
organiseeriti 1. augustil 2014 Lõuna kaitseringkond
ümber 2. jalaväebrigaadiks. Tegu pole pelgalt nime-
vahetusega, vaid uue ning kasvanud ambitsiooniga
kaitseväes, mille eesmärk on välja arendada kiirelt
kasutatav, täielikult mehitatud, relvastatud ja varus-
tatud üksus, mida saaks vastase ootamatu sissetun-
gi korral kohe rakendada.
Jalaväebrigaadi struktuurile üleminek andis
meile võimaluse tugevdada erinevate relvaliikide
vahelist koostööd. Brigaad koosneb jalaväe-, suur-
tükiväe-, õhutõrje-, pioneeri-, luure-, tankitõrje-,
side- ja tagalaüksustest ning staabist, mis moo-
dustavad üksteist lahinguväljal toetava orgaanilise
terviku. See on struktuur, mis loodud sõdima eri-
nevates lahinguliikides ja -oludes ning on vastasele
suurem peavalu kui samad üksused eraldivõetuna.
Seni on kaitseväe mõlemad jalaväebrigaadid
olnud üsna sarnase väljaõppe ja võimaliku lahingu-
lise kasutamisega, kuid nüüd arendab 1. jalaväebri-
gaad jõudsalt välja soomusmanöövri võimet ja on si-
suliselt muutumas mehhaniseeritud formatsiooniks.
Lähtuvalt sellest on 2. jalaväebrigaad silmitsi uute
katsumustega, sest mehhaniseeritud ja kergejalaväe
kasutamine ning nende toetus lahinguväljal erineb
üksteisest oluliselt. Varem oleme lahingutoetuse ja
tagala osas tuginenud kolleegide kogemustele, kuid
nüüd on tekkinud olulised erinevused, mis nõuavad
2. jalaväebrigaadi tegevväelastelt oluliselt suuremat
panustamist võimearenduse protsessidesse.
Üks olulisem katsumus meie brigaadil on sü-
vendada koostöövõimekust liitlastega. Siinkohal ei
pea ma silmas kamraadide vahelist head läbisaa-
mist, vaid staabitöö ja taktikaliste protseduuride,
sidelahenduste ja muude tehniliste aspektide osas
ühtsete arusaamade ja ladusa koostegevuse saavu-
tamist. Kõlab küll lihtsalt, kuid tegelikult on ras-
kesti saavutatav ning kord juba omandatud oskuste
ja koostöö hoidmine nõuab nende sagedast kasuta-
mist ja järjepidevat harjutamist. Koostöö on väga
oluline, kuna potentsiaalne tulevikukonfl ikt eeldab
kaitseväelt liitlastega koos tegutsemist, ühiseid tege-
vuskavasid ja arusaamu. Praeguseks on 1. jalaväeb-
rigaadil toimiv koostöö Taani diviisiga, mille raa-
mes kaasatakse brigaadi nende väljaõppeharjutuste-
le. Ka 2. jalaväebrigaad vajab oma juhtimisvõime ja
koostegevuse arendamiseks samalaadset koostöös
liitlastega toimuvat süsteemset väljaõppevõimalust.
2. jalaväebrigaad pole veel täielikult kõige la-
hingupidamiseks tarvilikuga varustatud. Meie iga-
päevase väljaõppe kitsaskoht on harjutusväljade ja
eriti lahinglaskmispaikade puudus. Konkureerime
koos teiste kaitseväe, Kaitseliidu ja liitlaste üksus-
tega valdavalt Põhja-Eestis asuvatele väljaõppe-
võimalustele. Pikalt on olnud arutelu Nursipalu
harjutusvälja väljaehitamise üle, see annaks olulist
kokkuhoidu transpordikuludelt ja väljaõppele ku-
luvalt ajalt ning võimaldaks tõhustada ajateenijate
väljaõpet kohapeal.
Lisaks materiaalsele ja ajalisele kokkuhoiule
annaks väljaehitatud Nursipalu kompleks tulevi-
kus võimaluse harjutada tiirulaskmiste kõrval ka
lahinglaskmisi – eelkõige liikumist ja tuld, võimal-
daks kasutada relvastuses olevaid miinipildujaid,
tankitõrje granaadiheitjaid ning seal oleks ka koht
käsigranaatide heitmiseks ja kuni 10 kg laengute
lõhkamiseks. Kõik see võimaldaks suure osa ajatee-
nijate väljaõppest läbi viia Võru lähedal ning toe-
taks reservõppekogunemiste kõrval ka KVÜÕA ja
EERO REBOkolonel
2. jalaväebrigaadi ülem
2. jalaväebrigaad – arengud ja proovikivid
< Sõduri baaskursuse lõpueksam Kuperjanovi jalaväepataljonis 26. augustil 2015.
104
kaitseliitlaste väljaõpet piirkonnas.
Kuigi harjutusväljade osas on üksteisemõist-
mist ja kohalike toetust nappinud, on laiapindse
riigikaitse muudes tegevusliinides koostöö siiski
hõlbus ja viljakas. Oleme teinud regulaarset koos-
tööd tsiviilsektoriga, seda nii reaalsete olukordade
lahendamisel kui ka erinevatel koostööharjutustel.
Samas on meie põhitegevus siiski sõjaks valmistu-
mine. Tagame relvastuse, tehnika, varude valmis-
oleku ning plaanide olemasolu, millega seonduvalt
on oluline jätkusuutlikult arendada ning alal hoida
teadmisi, oskusi ning vilumusi.
Möödunud aasta suurim õppimiskoht oli ke-
vadine suur õppus Siil 2015, millest 2. jalaväebri-
gaad võttis osa oma jalaväeüksustega ning mille
peamine hinnatav tegevus oli üksuste formeerimi-
ne. Õppus oli meie jaoks igati edukas, eriti positiiv-
seks saab lugeda 110% reservväelaste osalemist. Edu
on kahtlemata seegi, et õppus tõi välja hulga kitsas-
kohti, mille kõrvaldamiseks tuleb meil teha tööd ja
mis sageli nõuavad ka täiendavaid kulusid. Näiteks,
praegu veel ajaraamidesse mahtuv formeerimis-
protsess vajab üle vaatamist, et vältida liialt pikka-
de järjekordade tekkimist formeerimiskeskustes ja
tagada üksuste võimalikult kiire lahinguvalmiduse
saavutamine.
Meie brigaad on enamasti reservväelastest
koosnev üksus ja sellest lähtuvalt tuleb kõigi tase-
mete ülematel nendega pidevalt suhelda. Reserv-
väelane peab olema võimalikult hästi informeeritud
oma sõjaaja ülesannetest ja eesseisvatest õppekogu-
nemistest ning une pealt teadma, kuhu tal mobi-
lisatsiooni korral tuleb minna. Seega on meie üks
prioriteet reservväelastega suhtlemine, et hoida
neid kursis brigaadi arengutega ning seeläbi neid
motiveerida andma suuremat isiklikku panust riigi-
kaitsesse.
Püüame laiendada oma kaadrivaliku võimalu-
si ja leida reservist motiveeritud ning aktiivseid üle-
maid sõjaajaüksustele. Selleks oleme kaasanud Eesti
Kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras kohtus 6. mail 2015 suurõppusel Siil osalevate 2. jalaväebrigaadi
kaitseväelastega.
2. JALAVÄEBR IGAAD – ARENGUD JA PROOV IK IV ID
105
reservohvitseride kogu, kelle abil loodame meie te-
gevusse uusi reservväelasi integreerida.
Oluline prioriteet meie jaoks on tegelemine
mittekonventsionaalsete ohtudega ja enese kursis
hoidmine arengutega selles vallas. Et kogu maa-
ilmas on suurenenud tavatu sõjapidamise tähtsus,
tuleb ka meil arendada oma võimeid nende ohtu-
dega toimetulekuks. 2015. a sügisel viisime sel tee-
mal koostöös Kaitseliidu, KVÜÕA ja liitlastega läbi
ulatusliku julgeolekuõppuse selgitamaks välja ole-
masolevaid teadmisi ja leidmaks üles kitsaskohad.
Õppuse tulemina selgus, et kuigi meie võimekus
tegeleda mittekonventsionaalsete ohtudega on kas-
vanud, tuleb teha veel palju tööd, et leida õppuse
käigus ilmnenud kitsaskohtadele konstruktiivsed
lahendused.
Väljaõppe seisukohalt on meile väga oluline
eesseisev õppus Kevadtorm 2016, kus 2. jalaväe-
brigaad harjutab oma riigi kaitsmist koduväljakul
– Võru, Põlva ja Tartu maakondades. Meie brigaadi
staabil on vastutusrikas ülesanne juhtida tegev- ja
reservväelastest ning ajateenijatest koosnevaid, liit-
laste toetatud üksuseid. Kevadisele suurele õppusele
on oodata erakordselt arvukat ja võimekat vastu-
tegevust, kus jalaväelaste kõrval tegutsevad soomus-
masinad, helikopterid, lennukid ja muu sõjatehnika.
Vastutegevus, milles osalevad nii meie kaitseväela-
sed kui ka liitlasüksused, toimub 1. jalaväebrigaadi
juhtimisel. Nii Kevadtormile kui ka selle eelnevatele
õppekogunemistele kutsume reservväelasi, kes ei
osalenud õppusel Siil 2015.
2. jalaväebrigaad on tulevikku vaatav ja arenev
kaitseväe struktuuriüksus, kellel on Lõuna-Eesti
elanikkonna toetus. Ootame muutunud julgeoleku-
keskkonna tingimustes uuelt planeerimise perioo-
dilt positiivseid arenguid selleks, et edukalt lahen-
dada meie ees seisvad ülesanded.
Kuperjanovi pataljoni ajateenijate väljaõppeline kaitselahing 19. novembril 2015.
E e r o R E B O
106
107
„Miks sa üldse lähed sinna?“, „Mida see sulle annab?“,
„Sa kulutad sellega lihtsalt 11 kuud, põhimõtteliselt
aasta oma elust ju …“ – need olid vaid üksikud asjad,
mida mu sõbrad ja tuttavad ütlesid. Siiski leidus aga
ka lähedasemaid inimesi, kes olid rohkem toetavad,
elasid kaasa ja mõistsid mind – nemad teadsid küsi-
matagi, miks ma selle teekonna ette kavatsesin võtta.
Kuus aastat kodutütrena, seejärel aasta kodutütarde
rühmavanemana ja Kaitseliidu tegevliikmena and-
sid mulle selge sihi ja ettekujutuse oma elust. Nende
aastatega oli metsast saanud mu teine kodu. Nüüd oli
vaja vaid järele proovida ja veenduda, et just kaitse-
vägi on see koht, kus ma enda tulevikku näen.
Bussisõit Tallinnast Võrru oli pikk ja väsitav,
kuid kohale jõudes olid meeled sellegi poolest väga
erksad. Kõik oli uus ja kõik oli võõras. Ühel hetkel
seisime neljas viirus ja politsei tuli koertega meid
läbi otsima. Kontrolliti, et keegi ei oleks keelatud ai-
nete mõju all ega ka neid kaasa võtnud. Peatselt aga,
olles käinud nii auditooriumis, meditsiinikeskuses,
sööklas kui ka laos, leidsin ennast Taara linnaku
4. kasarmu 2. korruse 6. magalast. Tegu oli vana lao-
ruumiga, mis mõni aasta tagasi magalaks ümber
ehitati. Täpsemalt siis nii-öelda naiste magalaks.
2014. aasta suvel asus Kuperjanovi jalaväe-
pataljoni aega teenima kuus neidu, kõik eelkutsega.
Vastavalt seadusele on naistel õigus 90 päeva jooksul
ümber mõelda ning ära minna – olla edaspidi kait-
seväekohustustest prii. Seda võimalust üks neiu ka
SBK lõpus kasutas.
Esimesed päevad olid üsna segadusttekitavad:
keegi ei teadnud, kuhu istuda või astuda. Me kõik
eeldasime, et varustuse paigutamiseks sõdurikap-
pi on kindlad kriteeriumid, aga et need nii rangelt
paika on pandud: iga asi oli omal kindlal riiulil; iga
eseme jaoks oli oma nõue, kuidas midagi voltida;
kõik pudelid, mis asusid enamasti hügieenivahen-
dite riiulil, pidid olema suuruse järgi rivistatud (nii
küljelt küljele vaadates kui ka eest taha vaadates) ja
riiuli äärest ruumi esimeste asjadeni 5 cm.
Kui meie seersant õpetas, milline peaks üks
korras sõdurikapp välja nägema ning kuidas voodi
järgneva 11 kuu jooksul tehtud peab olema, küsis
üks kaasvõitleja: „Kas sellest pilti võib teha ja voo-
di tegemist näiteks fi lmida?“ Selle peale hakkas aga
nooremseersant naerma ja küsis, et millega küll. Te-
lefone võib tema teada kasutada vaid vabal ajal...
Aga nagu teada, siis sõdur õpib kiiresti. Veel
kiiremini peab ta tegutsema. SBK ajal ei ole aega
mitte kunagi üleliia. Enamik asju tuli teha jooksu-
sammul ning pidevalt jälgida, et ise, ja veel enam, et
mõni natuke aeglasem alati õige ajal õiges kohas ja
õige varustusega oleks.
Tõenäoliselt ei mõista aga vastassoost kaas-
teenijad kunagi seda, mis tunne on olla oma rüh-
mast totaalselt eraldatud ning seetõttu kannatada
infopuuduse tõttu. Olukordades, kus aega anti niigi
vähe, et ettenähtud kohta jõuda, jõudis info selle
kohta naiste magalasse nii mitmelgi korral hiljem
kui viimasel minutil. Seda lihtsalt seetõttu, et meid
unustati ära. „Oih... meil on ju naised ka...“
Kaasvõitlejad on valdavalt toetavad ja pakuvad
abi. Mehed tulevad naistele abi pakkuma, kui on
KRISTEL LEOLAnooremseersant
sõjakooli kadett
„Ajateenistuses on kõik võrdsed“ ehk tütarlapse meenutused ajateenistusest
108
vaja mõnda natuke raskemat kasti tõsta või midagi
vedada. Kuid milleks? Arvasin toona nii ja arvan ka
nüüd, et kui naisterahvas läheb aega teenima, peaks
ta olema sellega arvestanud, et tuleb ette ka raske-
maid hetki, just füüsiliselt, ega saa iga kell oodata,
et tuleb mõni meesterahvas seda tööd tema eest te-
gema. Rännakud on kõigil sama pikad sama raske
varustusega ning mis kõige tähtsam, lahinguväljal
ei loe, kas oled mees või naine, kui on vaja kiiresti
liigutada, siis on vaja kiiresti liigutada kõigil!
Samas, kui enamikele meestele antakse võima-
lus soovi avaldada, millises allüksuses nad oma tee-
nistuse mööda saata soovivad, siis naistega päris nii
ei ole. Esimesel päeval avaldasin soovi minna jala-
väkke. Vastus oli aga lühike: „Ei, naised pääsevad
ainult tagalasse!“ Julgedes midagi vastu öelda, ei
lastud mul põhimõtteliselt lauset alustadagi. „Nai-
si ei saada me mujale, ainult tagalasse!“ öeldi taas
konkreetselt ja karmilt, jätmata ühtegi läbirääki-
misvõimalust.
Sellegi poolest elasime samadel tingimustel
kõikide teiste teenistuskaaslastega. Kui kontrolliti
meeste magalas puhtust ja korda, ei jäänud ka meie
kontrollimata. Kui kellelgi oli voodi veidigi nõrgalt
pingutatud, tõmmati see ka meil üles.
Tihti juhtus, et anti loetud sekundid aega, et
rühm korrusele rivvi jõuaks. Kui selleks ajaks ei ol-
nud vastutav ette kandnud, et kõik võitlejad on rivis,
ootasime hilinejaid toenglamangus ja kätekõverdu-
si tehes. „Kord-distsipliin“ või „üks all, kaks üleval“
või „mina ütlen hopp, teie ütlete numbri ja teete
pumba (kätekõverduse)/küki“ ei ole ilmselt mitte
ühegi teenistuses viibinud inimese jaoks võõrad
repliigid. Võin aga julgelt öelda, et ei mäleta ühtegi
korda, kui rühm oleks oodanud mõne naisterahva
liiga aeglase tegutsemise pärast.
Hommikustel ülevaatustel oli naistel tõepoo-
lest natuke lihtsam. Kui meestel on vaja igal hom-
mikul enne ülevaatust jälgida, et juuksed ei oleks lii-
ga pikaks kasvanud, habe oleks aetud, kukal korda
Sõdur õpib kiiresti ja veel kiiremini peab ta tegutsema, sõltumata sellest, kas oled mees või naine.
TÜTARLAPSE MEENUTUSED AJATEENISTUSEST
109
tehtud, küüned lõigatud ja saapad viksitud, siis meil
oli vaja täita viimased kaks nõuet. Kusjuures, nais-
kaitseväelastel võivad küüned olla kuni 5 mm sõrme-
otstest. Sageli aga visati hommikuste ülevaatuste
ajal meie üle nalja, et kellel on JÄLLE habe ajamata
ja JÄLLE kukal piiramata jäänud ...
Sõduri baaskursus (SBK) oli üldiselt aga hu-
vitav aeg. Tol ajal see võib-olla päris nii ei tundu-
nud, aga sellest ajast on, mida meenutada. „3. rühm
korrusele!“ 3. rühm on korrusel rivis. „Nüüd on teil
aega 1 minut, et olla siin rivis tagasi, dressid seljas!“
3. rühm on rivis tagasi ja nii mitmelgi võitlejal ku-
lus selleks poole rohkem aega. „Maru aeglased olete!
Nüüd on teil 1,5 minutit. Olgu, hea päev teil – saate
2 minutit, et olla tagasi vorm 3-s“ (vorm 3 sisaldab
välivormi ja lahinguvarustust – komplekteeritud
rakmed, kiiver ja killuvest). Muidugi kulus ka selle
jaoks ettenähtust rohkem aega. „Kuna te ikka val-
mis ei jõudnud, teeme paar harjutust veel. Nüüd on
teil 2 minutit – 2 MINUTIT ON VÄGA PALJU –,
et olla siin tagasi hügieenivormis“ (hügieenivorm
sisaldab lühikesi pükse, plätusid ja naistel ka T-
särki). Viimaks oli meil aega 10 minutit, et taas
vorm 3 selga ajada, võtta maja ees rivvi, teha rivi-
korras tiir ümber söökla ja suitsetamiskoha ning
olla tagasi korrusel. See oli üks väheseid drille, mille
õigeaegselt tehtud jõudsime.
Kahjuks on nii, et eredamad mälestused SBK-
st ongi tihti seotud erinevate drillide ja harjutuste-
ga. 2,5 kuu jooksul toimunud metsalaagrid ei olnud
nii meeldejäävad kui nooremallohvitseri baaskur-
suse (NAK) neli nädalast laagrit ... Saabunud olid
esimesed külmad ilmad. Õhtul lähen magama, telk-
mantel, millest ööseks endale varjualune on teh-
tud, on veidi niiske. Öösel on tulnud väike miinus
ning hommikuks on telkmantel jäätunud. Iga järg-
neva päevaga temperatuur muudkui alaneb. Kätte
on jõudnud rünnakulaager. Teame, et rünnaku ajal
hakkab väga soe, aga oodates enda korda, hakkab
„meeldivalt jahe“. Tuleb leida sobiv riietus. Kaas-
Ajateenistuses on kõik võrdsed – kedagi ei huvita, millisele positsioonile sa oma eelneva eluga oled jõudnud.
K r i s t e l L E O L A
110
võitleja, värisedes ja teed juues, vaatab mulle otsa:
„Kas sa ikka veel tahad sõjakooli minna?“ Ma vaatan
naeratades otsa: „Oled sa kuulnud, et ei ole halba
ilma, on vaid halb riietus. Seega jah. Ilmastik mu
elukutse valikut küll ei mõjuta.“
Tohutult meeldisid mulle aga rännakud. Jah,
teatud hetkedel on need üsna väsitavad, kuid see
ongi nende eesmärk: parandada üksikvõitleja füü-
silist vormi, enesedistsipliini ja võimet ise ennast
motiveerida. Lisaks annab see ka hea meeskonna-
tunnetuse, kus tõesti, üksus on nii nõrk kui on tema
nõrgim lüli. Kõige katsumusterohkem oli minu
jaoks NAK-i lõpurännak, kus vähem kui ühe öö-
päeva jooksul sai kõnnitud u 90 km, koos kontroll-
puntides toimunud ülesannetega. Eriti motiveeris
see, kui meie, tagalakompanii ainus jagu, kõndisi-
me mööda kõikidest jalaväekompaniide jagudest.
Samas oli see üks väheseid rännakuid, kui mitte
ainus, kus ma pidin veerand kuni pool maad sörki-
des läbima, sest minu sammupikkus on noormeeste
omast lühem. Aga maha ju ka ei saanud jääda.
Ajateenistus on koht, kus kõik peavad alusta-
ma nullist. Kõik on võrdsed. Kedagi ei huvita, kas
ja kes kuhu oma eluga eelnevalt jõudnud on. Võrd-
sed on nii gümnaasiumi lõpetanud noorukid kui
ka juba paar aastat oma äriga tegelenud kodanikud.
Näiliselt eristatakse muidugi mehi ja naisi, kuid
kaitseväes on auastmed ja ametikohad. Võib olla
ebamugav ja alguses vastumeelnegi alluda endast
mitu aastat nooremale, pisemale naisterahvale, kes
tsiviilmaailmas kohtudes jätaks kindlasti ka oluli-
selt haprama mulje. Sellegi poolest tuleb enesehin-
nang alla suruda, sest käsu tähtsust ei määra käsu-
andja sugu.
Tuleb tunnistada, et alluvaid oli igasuguseid.
Mõned mõistsid kohe, et kui korraldus on antud,
tuleb see ka täita. Teised üritasid mind algul proovi-
le panna, saades aga lõpuks aru, et ega see olukorda
lihtsamaks tee, pigem vastupidi. Oli ka neid, kellele
olid tütarlapse antud käsklused vastuvõetamatud.
Metsalaagrid on meeldejäävad… selleks, et vältida „meeldivat jahedust“, tuleb leida sobiv riietus.
TÜTARLAPSE MEENUTUSED AJATEENISTUSEST
111
Kõige valulisem oli see aga ühele NAK-is käinud ja
reameheks jäänud võitlejale ... Nagu on öelnud üks
teine võitleja: „Tuled sõjaväkke aega teenima, mõt-
led küll, et selline badass ja karm koht on, aga siis
saab sinu ülemuseks, rühmavanemaks, naine, kes
muuseas jagab käsklusi ka naiseliku häälega! Nii-
palju siis badass’ist ja karmist kohast.“
Tsiviilisikutega suheldes küsiti algul päris pal-
ju, et kas noormehed üritavad neidude ees ka silma
paista ja tähelepanu võita. Eks mingil määral kind-
lasti, kuid väga palju selleks võimalusi polnud. Ehk
oli puudu ka julgusest, sest iga vale liigutuse eest sai
ju karistada. Tegelikult oli see rohkem motiveerimi-
se nime all – „motiveeriti“ edaspidi korrektsemalt
ja distsiplineeritumalt käituma. Mida ajateenistuse
lõpupoole, seda enam hakkasid poisid ka esinema.
Kevadistel õhtustel rivistustel oli tihti kuulda kerget
vilistamist või „kss-kss“, kui mõne muu kompanii
rühm meie selja tagant oma kohale marssis.
Nüüd, pool aastat hiljem meenutades teenis-
tuskaaslastega möödunut või vaadates vanu pilte,
tuleb loomulikult väike nostalgia peale. Eks oli nii
häid kui ka natuke halvemaid hetki, kuid mai lõpus
viimast korda Kuperjanovi pataljoni pääslast välju-
des olime kõik kindlasti kordades targemad, tuge-
vamad ja loodetavasti ka paremad inimesed. Minu
jaoks olid möödunud 11 kuud aga üks osa tervikust.
Tervikust, mis praegu on alles alguses – minu kaitse-
väelisest karjäärist.
Meenutades nüüd koos teenistuskaaslastega möödunut, tuleb loomulikult väike nostalgia peale.
K r i s t e l L E O L A
112
113
Möödunud sajandi 90-ndate lõpus Eestis aktiivse-
maks muutunud langevarjutegevus on kulgenud
tõusude ja mõõnadega nagu ikka elus tavaks. Koos-
töös teiste Eestis tegutsevate langevarjuklubidega
osalesid Kaitseliidu ja kaitseväe langevarjuhüppe-
huvilised mitmel õppusel, sooritasid demonstrat-
sioonhüppeid paraadidel ja heategevusüritustel.
Õppustel kasutati ALMAVÜ-st pärandina saadud
hüppevarustust ja ka teadmised dessandi kohta pä-
rinesid NSVL relvajõududes teeninud langevarjuri-
telt, demohüpeteks valmistuti aga nädalavahetustel
langevarjuklubide hüppetegevuses osaledes.
Esimene ühisdessant toimus 1997. a suvel
õppusel Baltic Challenge, kui meie langevarjurid
hüppasid koos liitlastega lennukilt C-130 Hercules
Ämari lennuväljale. Järgmine kord hüpati Hercu-
lese pardalt 2002. aastal toimunud ühisõppusel ja
maanduti taas nii Ämari lennuväljale kui ka Soo-
me lahte vette (planeeritud maandumiskoht!). 2006.
aastal toimus aga esimene samm NATO mõõtmetes
tänapäevase militaarlangevarjunduse suunas, kui
osaleti militaarlangevarjukoolide vahelises mõõdu-
võtmises (Challenge Inter-Ecole de Parachutisme
ehk CIEP). Sellel, traditsioonilisel võistlusel on osa-
letud peagi 10 aastat ning korra, 2011. aastal, on
seda peetud isegi Eestis. Mainitud võistlustel osale-
mine andis Kaitseliidu ja kaitseväe langevarjuritele
palju vajalike teadmisi, kogemusi ja kontakte ning
pani aluse praegu toimuvale koostööle.
Mida aeg edasi, seda sagedamini kutsuti meie
langevarjureid koostööharjutustele ja suurenes ka
partneritepoolne huvi dessantharjutuste läbiviimi-
seks Eestis. Kuni 2015. aastani osaleti mitmel välis-
üritusel Euroopa riikides ja ka USA-s. Suurimad des-
santõppused, kus kaitseliitlased ja kaitseväelased osa-
lesid, on liitlaste korraldatavad rahvusvahelised hüppe-
nädalad (International Jumpweek). Taolisi, koostööd
arendavaid ja ühtlustavaid õppusi korraldavad kõik
suuremad riigid. Kui Eestis sooritatakse aasta jook-
sul umbes 10 000 langevarjuhüpet (nii tsiviil- kui ka
militaarhüppeid), siis näiteks Saksamaa õppustel saa-
vutatakse selline hüppearv tavaliselt nädalaga. USA-s
toimunud kahenädalastel õppustel oli aga hommiku-
ti rivis üle 3000 oma hüppejärjekorda ootava sõduri
ning kokku sooritati sellel õppusel 15 000 hüpet.
2015. aastal jõudsid liitlaste suuremad dessant-
õppused ka Eestimaa pinnale. Aasta algul vaadati
üle võimalikud dessantalad ja lennuväljad, selle põh-
jal hinnati nende sobivust harjutusalana. Järvamaal
tunnistati sobivaks Kaitseliidule kuuluval Nurmsi
harjutusalal asuv Koigi lennuväli – endine NSVL
relvajõudude lennuväli, mida tänapäeval kasutavad
peamiselt Eesti lennusportlased. Järva maleva kaitse-
liitlased kulutasid palju isiklikku aega Koigi lennu-
välja korrastamiseks, nii nädalavahetused kui ka
nädalasisesed vabad hetked kasutati langevarjuri-
te maandumisala ohtlikest jäätmetest puhastami-
seks. Koristustöödele tuli appi ka kaitseväe pioneeri-
pataljon. Liitlased olid ka varasemalt mõned korrad
dessantvarjudega Nurmsi harjutusväljakule maan-
dunud, kuid alati eelnes sellele hüppajate pikk kohale-
lend Leedust või lausa Saksamaalt ning see välistas
meie kaitseliitlaste võimaluse hüpetel osaleda.
Esmakordne, ulatusliku meediakajastuse saa-
nud ühisharjutus toimus 21.–23. juulil 2015. Tapa-
le rotatsiooni korras paigutatud USA 173. õhudes-
santbrigaadi Destined kompanii kasutada oli kaks
Black Hawki helikopterit ning piisavalt langevarju-
varustust, et võimaldada hüppeid ka Kaitseliidu ja
kaitseväe langevarjuritele.
Langevarjurite ühisdessandid Eestis
MIHKEL HAUGreservkapten
Kaitseliidu Järva
maleva langevarju-
instruktor
< Ühisdessant Kaitseliidu Nurmsi harjutusalal 23. juulil 2015.
114
Suur meediahuvi tõi harjutuse korraldusse lisa-
ülesande hoolitseda meedia ja avaliku huviga kaasne-
vate isikute liikumise eest harjutusalal. Ühisõppuse
päeval olid kohal nii USA saatkonna, kaitseministee-
riumi kui ka Kaitseliidu peastaabi esindajad, aga sa-
muti palju kohalikke ja ka kaugemalt tulnud huvilisi.
Esimesel harjutusel osales 116 langevarjurit, neist 86
USA-st ja 30 Eestist. Dessantharjutus viidi läbi järg-
neva plaani kohaselt: esmalt tutvusid kõik osalejad
hüppevarustusega, siis viidi läbi kuivtreening käsk-
luste ja protseduuride osas ning võimalikult reaalse
kogemuse saamiseks kasutati selles ka varustuse ma-
kette ja pargitud õhusõidukeid. Hüpeteks ettevalmis-
tus algab üldjuhul varajastel hommikutundidel – ta-
valiselt on esmane kogunemine kell 5 hommikul, kus
loetakse üle isikkoosseis. Eelmise päeva kuivtreenin-
gult puudunud isikuid hüppama ei lubatud. Siis kor-
rati veelkord üle protseduurid.
Kõrvaltvaatajaile meenutab see tegevus in-
diaanifi lmidest tuntud vihmatantsu või loitsu, eest-
lased hakkasidki seda vihmatantsuks kutsuma. Sel-
line protseduur on möödapääsmatu, et tagada suure
hulga eri tausta ja kogemusega hüppajate pädevus ja
tegevusrutiin. Suurt tähelepanu pööratakse eriolu-
kordadele ja maandumisharjutusele. Väiksemates
üksustes on selline tegevus paindlikum, kuid suu-
remates üksustes, kus isikkoosseis roteerub tiheda-
mini, tuleb hüpete ohutuse tagamiseks teha rohkem
harjutusi ja ka kontroll on rangem. Eesti langevar-
juritele on taolistel suurtel õppustel osalemine and-
nud juurde kogemusi, mida kodumaal ei ole lihtne
saada juba ainuüksi isikkoosseisu vähesuse tõttu.
Suurema hulga hüppajate puhul tuleb olla arvesta-
vam ja paindlikum ning see tagab lõpuks eesmärgi-
kohase tulemuse. Instruktoritele on üsna tõsine kat-
sumus hoida vähese ressursiga olukord kontrolli all –
üsna tavaline on, et varustuse spetsialistide (inglise
keeles rigger) ja instruktorite hulk võrreldes hüpa-
ta soovijatega on minimaalne. Kui eeltöö on tehtud
korrektselt, siis kulgeb hüppetegevus nagu õlitatult.
Eesti langevarjurite esimesed hüpped lennukilt C-130 Hercules toimusid õppusel Baltic Challenge 1997. a suvel.
LANGEVARJUR ITE ÜHISDESSANDID EESTIS
115
Hüppajad suundumas helikopterisse UH-60 Black Hawk Koigi lennuväljal 23. juulil 2015.
M i h k e l H A U G
„Õnn kaasa“ – jumpmasteri edusoovid hüppajale. 23. juuli 2015.
116
Eesti langevarjuritel on olnud võimalus hüpa-
ta nii eelmise generatsiooni langevarjudega kui ka
2008.–2010. aastatel toimunud NATO varustuse
vahetuse käigus uuendatud langevarjudega, samuti
on paljudel varasem hüppepraktika ka Vene des-
santvägede kasutatavate langevarjudega. See info
on vajalik nii arenduse kui kogemuse kohalt. Kõi-
ge suurem erinevus ja võib öelda ka, et samm edasi
oli lihtsamate masshüpete korraldamisel kasutatud
T-10 dessantvarjude asendamine varjudega T-11. Es-
mane versioon T-10 oli kasutusel alates 1950. aastast
ning on teeninud lugematul hulgal langevarjureid.
Arvestades tänapäeva sõduri kaasaskantava varus-
tuse arengut, tekkis vajadus uuenduse järele. Kuna
massdessant ei ole enam reaalse sõjapidamise osa,
vaid pigem ettevalmistav harjutus sõduri psühho-
loogilise ja füüsilise vormi kindlustamiseks, siis on
ka arusaadav, miks versioone nii harva uuendatak-
se. Hoopis teine teema on aga väiksemate gruppide
dessanteerimiseks mõeldud varustus, mida arenda-
takse pidevalt. Praegu on kasutuses kaks süsteemi,
millest üks on mõeldud väikestelt kõrgustelt hüpete
sooritamiseks (MC-6) ja teine juba vabalangemi-
sega arvestades suurematest kõrgustest ülesannete
täitmiseks (MC-4). Tänu erinevate varjudega hüp-
pamise kogemustele on paljudel langevarjuritel väl-
ja kujunenud ka oma lemmikud ja vastavalt sellele
komplekteeritakse ka isiklik hüppevarustus.
6.–12. detsembrini osalesid Kaitseliidu lange-
varjurid koos seitsme liitlasriigi ametivendadega
Saksamaal langevarjuhüpete harjutusel Toy Drop
Ramstein. Tegu on traditsioonilise, 1997. aastast
alates toimuva varustuse dessanteerimise õppuse-
ga, mis sisaldab endas ka paraja annuse jõulumeele-
olu ja heategevust. Toy Drop Ramsteini avahüppe
sooritab jõuluvana ning ka kingikotid maanduvad
hüppeid sooritavate langevarjuritega. Sümboolset
hüpet jälgib hulgaliselt lastekodudes või suurpere-
des kitsikuses kasvanud lapsi. Nad on alati ülimalt
rõõmsad nähes, et jõuluvana saabub lennates ning
Langevarjurite hüppepäev võib asjatundmatule pealtvaatajale tunduda laisklemisena, paraku peab alati jälgima ilmastikuolu-
sid ja ootama oma hüppekorda. 23. juuli 2015.
LANGEVARJUR ITE ÜHISDESSANDID EESTIS
117
kindlasti annab kingitustele lisaväärtuse õhulend,
mida kõik saavad jälgida. Avaürituse järel jätkub
langevarjurite tavapärane koostööharjutus. Õppus
lõppeb üritusega „Airborne ball“, kus meenutatak-
se ja analüüsitakse aasta jooksul kordasaadetut ning
arutatakse tulevikku.
Mis siis ikkagi tõmbab neid inimesi vabatahtli-
kult täiesti töökorras lennuvahendist välja hüppama
ja mingis mõttes ka oma eluga riskima? Selline lii-
kumisviis pole ju inimesele loomukohane. Eeskätt
on põhjuseks vaimne ja füüsiline valmisolek proo-
vile panna end ekstreemsetes olukordades, kont-
rollida olukorda, muutuda täiuslikumaks ja taas
kogeda seda imelist lendamise tunnet. Ütles ju XV
sajandi geenius Leonardo Da Vincigi: „Kui sa oled
kord maitsnud lendu, jääd maa peal käies igavesti
taevasse vaatama, sest seal oled sa olnud ja sinna ta-
had sa naasta.“
Sinist taevast!
M i h k e l H A U G
118
Mehitamata õhusõidukid (UAV) moodustavad lahingutegevuse toetamisel
terviksüsteemi. Erineva klassi UAVd täidavad võimetele vastavaid kogumis-
ülesandeid ning toetavad erineva tasandi ülemate otsustusprotsessi
parimal võimalikul viisil.
Mehitamata õhusõiduki väljaõppe olulisim komponent on realistlik matkekeskus,
mis võimaldab treenida nii UAV operaatoreid kui ka valmistada informatsiooni
tarbijad ja ülemad ette UAV sensorite kogutud teabe kasutamiseks.
2000–5000 m Operatsioonitasandi mehitamata õhusõidukite süsteem (UAS) Theia
700–2000 m
200–700 m
100–300 m
100+ km 100+ km≈100 km ≈100 km≈15 km
≈5 km ≈15 km ≈30 km ≈70 km ≈100 km 100+ km
Logistikataristu
≈15 km≈5 km ≈5 km
Taktikatasandi UAS Stream
30–70 min
2 h
6–8 h
20–24 h
Mini UAS Eos
Multirootorid KX
Navigeerimisvaade Interaktiivne 3D-matkesüsteem
119
Möödunud aasta oli sõjateaduses eelkõige ümber-
korralduste ja tegutsemisviiside muutmise aasta.
2014. aastal formuleeritud1 kaitsealase teadus- ja
arendustegevuse eesmärgid ja toimemehhanismid
tõid kaasa hulga põhjalikke muudatusi, mille ees-
märk on Eesti sõjalist võimekust kiirelt suurendada.
Nende ümberkorralduste elluviimine võtab aga pa-
raku teatud aja ja tulemustes seega kohe märkimis-
väärselt ei kajastu.
Sõjateaduse keskpunkt on suutlikkus paremi-
ni sõdida ning selleks süstemaatiliselt ja efektiivselt
valmistuda. Selleks, et olla võidukas, peame õppi-
ma tundma lahinguväljal toimuvat (operatsiooni-
analüüs), oskama juhtida ja välja õpetada üksuseid
ning inimesi (eestvedamine), leidma tehnilisi lahen-
dusi edu saavutamiseks lahinguväljal (tehnoloo-
gia), suutma kasutada oma ressursse – nii inimesi,
aega kui ka vahendeid – kõige mõistlikumal viisil
(ressursihaldus). Meil peab olema selge arusaam
sellest, kuidas riigina sõdime (riigikaitsestrateegia)
ning peame tundma ja kujundama oma riigi kait-
set mõjutavat keskkonda (kaitsepoliitika). Eespool
sulgudes loetletud märgusõnad, kaitseministeeriu-
mi teadus- ja arendustegevuse mõistes üldpädevu-
sed, on need kaitsealase teadus- ja arendustegevuse
valdkonnad, mis peavad igakülgselt toetama võime-
arendust kogu selle komplektsuses.
Taoline kõiki võimearenduse vajadusi arvesse
võttev käsitlus on ühelt poolt uus, teisalt aga välti-
matu selleks, et suudaksime sõjateadusega toetada
võimearendust just selles, mida on võiduks vaja.
Vaadeldes sõjapidamist ja selleks valmistumist ter-
vikuna, ei ole eesmärk teha kõike korraga ja sama
põhjalikult. See polekski võimalik, sest olukorras,
kus ressursid on piiratud, tuleb suuremat süvene-
mist nõudvate teemade osas teha valikuid. Tänu
üldpildi nägemisele oskame nüüd hinnata, missu-
gustes valdkondades on meil olulised puudujäägid.
1 Kaitseministeeriumi teadus- ja arendustegevuse poliitika 2015–
2022
Näitena võiks tuua operatsioonianalüüsi. Selleks,
et me suudaksime hinnata lahinguväljal toimuvat,
mõista erinevate tegevusvariantide plusse ja mii-
nuseid, osata õigesti kokku panna võimekomplekte,
mõista edukuse eelduseid, peame oskama operat-
sioonianalüüsi. Operatsioonianalüüs on võimekus
lahinguvälja mudeldada, läbi mängida erinevaid si-
tuatsioone ja võimepakette, arvutada enda ja vastase
tegevuste tulemusi ja tõenäosusi, analüüsida otsuste
tagamaid jne. Operatsioonianalüüsi kui sõjateaduse
meetodi pädev kasutamine tagab selle, et vastuvõe-
tud otsused ja valitud lahendused on optimaalsed.
KVÜÕA on 2015. aastal astunud tubli sammu
lähemale eesmärgile, mille talle seab juba eespool
mainitud teadus- ja arendustegevuse poliitika –
saada sõjateaduste keskuseks.2 Keskuseks, mis tõm-
bab kaasa, suunab, genereerib uusi ideid ning viib
kokku sõjanduse ja teaduse valdkondade esindajaid
otsimaks teaduspõhiseid lahendusi lahinguvälja va-
jadustele.
Kaitsevägi suudab teadus- ja arendustegevu-
sest kasu saada täpselt nii palju, kui palju ta oskab
oma vajadusi sõnastada, teadusmaailmale arusaa-
2 Austria koloneli Andreas Th alhammeri sõnade järgi on sõjatea-
duste eesmärk teadmise genereerimine ja avardamine relvajõu-
dude kasutamisest ja lahingutegevuses rakendamisest teadusliku
uurimistöö abil, nende teadmiste edasiandmine õppetöö kaudu,
aga ka institutsionaalse raamistiku kujundamine (sees- ja väljas-
pool militaarseid institutsioone), milles seda organiseeritakse ja
sellega tegeletakse.
STEN ALLIKkolonelleitnant
KVÜÕA rakendus-
uuringute keskuse ülem
Sõjateaduse roll Eesti sõjalises võimekuses
< Threod Systems OÜ tegeleb mehitamata lennuvahendite ja nende juhtimiskeskuste arendamise ning tootmisega.
120
davasse keelde panna ja lahenduste otsimisel oma
oskusteavet sõjapidamisest uuringusse või projekti
põimida. Kuid seda on lihtsam öelda kui teha. Sel-
leks, et kaitsevägi oleks teadusmaailmas sõjateadu-
se kandja ja arvestatav partner uurimisasutustele,
peab teadus kaitseväe sees elama – meie mõtlemises,
otsustes ja protsessides.
2015. aastal alustas KVÜÕA-s õpinguid kolm
tegevväelast, kes esmakordselt suunatakse kind-
laks määratud teemadel doktoriõppesse. See on
osa teaduspädevuse süstemaatilisest kasvatamisest
kaitseväes, mis peab looma sõjateadustele kindla ja
kaalutletud vundamendi. Oma valdkondade – sõja-
väepedagoogika, lahinguvälja energeetika ja olu-
korrateadlikkus – kompetentsete esindajatena toe-
tavad nad tulevikus paremate otsuste vastuvõtmist
või teevad neid ise.
2015. aastal astuti oluline samm sõjateaduse
lõimimiseks võimearendusega. Esmakordselt on
kaitseväe juhataja 2016. aasta käsus teadus- ja aren-
dustegevuse lisa ning kaitseministeeriumi arengu-
kavas 2017–2020 teadus- ja arendustegevus osana
väevõime arendusühikust. Esimesed sammud sellel
paljudele kaitseväelastele tundmatul alal nagu tea-
dus- ja arendustegevus võivad olla konarlikud, kuid
samas on märk sõjateaduse lõimimisest võimepla-
neerimisega maha pandud ning edasi jääb teha ai-
nult selle sisu paremaks õppimise, harjutamise ja
sõjateaduse igapäevase teenistuse osaks saamise
abil.
Mis puutub sõjateaduse muutumisse iseseis-
vaks ja tunnustatud teadusdistsipliiniks, siis usun,
et 2015. a on teed sillutanud ka sellele, et koostöös
haridus- ja teadusministeeriumiga tõstetakse sõja-
teadus Eesti teadus- ja infosüsteemi (ETIS) klassifi -
kaatorites teenitult teiste teadusdistsipliinide kõrva-
le. See on oluline kõikidele teadlastele nii kaitseväes
kui ka ülikoolides, kes saavad siis oma töid ametli-
kus andmebaasis õige klassifi kaatori – sõjateaduse –
all esitada.
2015. aastal alustati KVÜÕA-s ka mitu uut
projekti. Näiteks projekt „Venemaa infooperatsioo-
nid Ukraina konfl iktis“, kus KVÜÕA koostöös Tar-
tu Ülikooliga uurib värskeima meid vahetult mõju-
tava konfl ikti mõjutusoperatsioone. Või siis projekt
„Olukorrateadlikkus laiapõhjalise riigikaitse kon-
VÕIMEARENDUS
Sõjateaduste aasta 2015 – muudatused, algatused ja saavutused
UUS VASTUTUS
Ümberkorraldused kaitseväes –
KVÜÕA keskne roll sõjateaduse
tegemisel, korraldamisel ja
finantseerimisel
UUS VAHEND
Teadus- ja arendustegevuse
lõimimine kaitseplaneerimisse
tagamaks vahetu seose
võimearendusega
UUS PÄDEVUS
Tegevväelaste suunamine
doktoriõppesse kaitseväe jaoks
olulise teemaga:
olukorrateadlikkus;
sõjaväepedagoogika;
lahinguvälja
energiaga tagamine
OPERATSIOONIANALÜÜS
Projekt „Olukorrateadlikkus
laiapõhjalise riigikaitse
kontekstis“ koostöös TTÜ,
SM ja PPA-ga
Projekt „Infooperatsioonid UKR
konfliktis“ koostöös TÜ, SKO ja
NATO strateegilise kommunikat-
siooni oivakeskusega
TUNNUSTUSED
Garage 48 innovatsioonitalgud –
Lasketreeningu seade HitaFly,
esikoht (KVÜÕA idee ja
osalemine teostamises)
Jüri Bakhoff, KVÜÕA
põhikursuse lõputöö, Teaduste
Akadeemia teadusauhind
Veiko Dieves, KVÜÕA
keskastmekursuse magistritöö,
Kaitsealaste magistri- ja
doktoritööde konkurss, II koht
RESSURSIHALDUS
JA EESTVEDAMINE
Kutsealuste tervisenõuete
hindamine, koostöös TÜ jaTÜK
Inimvara kompleksuuringu
ettevalmistamine koostöös TÜ
(SJKK), TAI, ToTeKe ja KRA-ga
TEHNOLOOGIA
Sõjatehnoloogia kogumik
koostöös TTÜ ja TÜ-ga
KVÜÕA-TTÜ sõjatehnoloogia
katsepäevad; projektid IN4STAR
(TTÜ/Euroopa Kaitseaentuur),
materjalide signatuuride
mõõtmine ja eriotstarbeliste
materjalide projekt (TTÜ)
SÕJATEADUSE ROLL EEST I SÕJAL ISES VÕIMEKUSES
121
tekstis“, kus koos teiste teadusasutuste ning riiklike
institutsioonidega analüüsitakse seda, mis on laia-
põhjalise riigikaitse raames teadlikkus olukorrast,
kuidas see tekib, kuidas vajalik teave jõuab otsusta-
jateni ja millised on olukorrateadlikkuse eeldused.
KVÜÕA osales möödunud aastal esimest
korda tehnoloogiainnovatsiooni talgutel Garage48
(üritus, kus 48 tunni jooksul püüavad kohapeal
moodustatud meeskonnad välja töötada uudseid
tehnilisi lahendusi), kus käidi välja hulk ideid. Ülla-
tusena üks neist ideedest – laskeväljaõppe abiseade
– võitis. Tunnustusest olulisemad olid aga talgutel
saadud koostöökogemused ja kontaktid.
Lisaks mainitule tunnustati mullu ka mitut
KVÜÕA õppurite tööd: põhikursuse kadeti Jüri
Bakhoffi lõputöö „Aatomkihtsadestatud nanokile
mõju relvaosade puhastamisele MG3 juhtpuksi näi-
tel“ pälvis Eesti teaduste akadeemia teadusauhinna,
kapten Veiko Dievese magistritöö „Suurtükiväe-
pataljoni luurerühma vastutule sihtmärkide kinnis-
tamise võime“ aga võitis kaitseministeeriumi kait-
sealaste doktori- ja magistritööde konkursil teise
koha.
Teadusmaailmas on rahvusvaheline koostöö
üks neist viisidest, kuidas eri uurimisasutuste va-
helise sünergia kaudu tegevusvälja laiendatakse ja
uurimistöö kvaliteeti tõstetakse, sama kehtib ka
kaitsealases teadus- ja arendustegevuses. Praegu
teeb KVÜÕA infooperatsioonide-alases projektis
sisulist koostööd Riias asuva NATO strateegilise
kommunikatsiooni oivakeskusega, peatselt peaks
käivituma samalaadne koostöö ka NATO energi-
ajulgeoleku oivakeskusega Leedus, mille raames
keskendutakse lahinguvälja energiaga tagamisele.
Sõjateadus on rakendusteadus ja peaks olema
kaitsetööstusega vahetult seotud. Kuigi 2015. aas-
tal ettevõtete poolt ja eestvedamisel välja töötatud
uued tooted – näiteks iseliikuv maismaaplatform
(Milrem), külgmiin PK 14 (Eesti Arsenal), plastist
laskepesad (TerraMil) või mehitamata õhusõidukite
Kaitsetehnika arendusega tegelev AS Milrem esitles septembris 2015 Londonis toimunud suurel kaitsetehnika messil DSEI
maailma esimest hübriidajamiga mehitamata roomiksõidukit.
S t e n A L L I K
122
Terramil OÜ plastist varjendi magamismoodulisse mahub kuni 12 inimest. Seda saab ühendada omasuguste, eri otstarbega
moodulitega, mis tähendab, et maa alla võib ehitada terve turvalise ja vastupidava linnaku.
SÕJATEADUSE ROLL EEST I SÕJAL ISES VÕIMEKUSES
123
(Th reod) juhmoodulid – on suuremal või vähemal
määral valminud tööstuse ja ülikooli koostöös, tu-
leb kaitsetööstuse ja sõjateaduse pikaajalise süner-
gia leidmisel veel tükk tööd teha. See ei ole öeldud
kriitilise noodina, sest kaitsetööstuse ja sõjateaduse
omavaheline suhe peegeldab Eesti tööstuses valit-
sevat olukorda üldiselt. Vajadus tihedamaks koos-
tööks on kõigile osapooltele ilmselge, mistõttu usun,
et lahendused kujunevad igapäevase tegevuse ja pika-
ajalise planeerimise käigus.
Möödunud aasta osas peaks kindlasti veel
märkima tehnoloogiapädevuse koostöölepingu
(osapooled kaitseministeerium, kaitsevägi, KVÜÕA,
Tallinna tehnikaülikool ja Tartu Ülikool) raames
alustatud uue kõiki sõjategevuses olulisi tehno-
loogiavaldkondi katva sõjatehnoloogiakogumiku
koostamist ning katsepäevi, kus esimest korda or-
ganiseeris KVÜÕA tehnoloogiaprojektidele ekspe-
rimentide läbiviimiseks vajalikud tingimused ning
logistilise ja erialase toetuse.
Kokkuvõtteks – 2015. aasta lõi mitu eeldust sel-
leks, et sõjateadus saaks hakata mõjutama lahingu-
väljal toimuvat. Lähenedes võimearendusele tervik-
likult, luues vajalikke sise- ja välismaiseid koostöö-
sidemeid, lõimides teadus- ja arendustegevuse kait-
seplaneerimisega, levitades ja ergutades sõjateadu-
sega tegelemist trükisõnas ja muus meedias, leides
aega igapäevaste põletavate küsimuste lahendamise
kõrval ka probleemide sügavamaks analüüsimiseks
ja lahenduste otsimiseks, investeerides aega, raha
ja inimeste pühendumist uuringutele, eksperimen-
tidele, katsetamistele, hinnates uut teadmist sama-
väärselt uue käega katsutava asjaga – see kõik on ta-
sapisi saamas kaitseväe igapäevaste tegemiste osaks
ja selle oskusliku ärakasutamise kaudu saame me
paremateks sõduriteks, tõhusamad üksused ja või-
dukaks pooleks lahinguväljal.
Järelkasvu eest tuleb hoolt kanda – kaitsevägi, Kaitseliit ja KVÜÕA on noorte infomessil Teeviit alati vääriliselt esindatud.
S t e n A L L I K
124
125
Suurel riigil on võimalik suureks saada oma res-
sursside toel, väike riik peab olema nutikas.
Ka Eestil on olnud oma relvatehas – Kalama-
ja piiril asuv Arsenal, mis hoidis korras ja arendas
Eesti relvastust, valmistas püstolkuulipildujaid, täp-
suspüsse, soomusautosid, käsigranaate, gaasimaske,
tankitõrjemiine, suurtükimoona, optilisi vahendeid,
padruneid ja relvade osi. Teise maailmasõja eel mo-
derniseeriti Arsenali sisseseade põhjalikult ja võeti
eesmärgiks toota aastas 20 miljonit püssipadrunit
ja 270 000 mürsku. Oma aja kohta oli Eesti rel-
vatööstus tõhus ja eesrindlik.
Tänapäeval on Eesti sõjalise arendustöö ras-
kuspunkt nihkunud padrunite-mürskude tootmi-
selt teadus- ja arendustegevusele. Teadustöö ja Eesti
kaitsejõudude arengu edendamiseks on KVÜÕA-s
loodud rakendusuuringute keskus, mille ülesanne
on kaitsestruktuuride arengu ja riigikaitse tugevda-
misega seotud probleemidele teaduslikult argumen-
teeritud lahendust leida.
KVÜÕA täidab Eesti vabariigis tähtsat rolli
rahvusliku sõjaväelise haritlaskonna loomisel ja
rakendusuuringute keskuse ülema kolonelleitnant
Sten Alliku juhtimisel on sihiks võetud stimulee-
rida igati KVÜÕA akadeemilise personali teadus-
ja uurimistööd, tihendada sidemeid teiste riikide
organisatsioonidega, mis viivad läbi uurimistööd
sõjateaduse ja sõjandusega tihedalt seotud valdkon-
dades ja tagada rahastus riigikaitseliste teaduspro-
jektide jaoks Eesti vabariigi kaitseministeeriumist.
Arendustöö nõuab järjepide-vust ja koostööpartnereidSõjaline arendus- ja loometegevus peaks Eestis kaa-
sama võimalikult palju nutikaid inimesi, kelle ideed
võiksid ideaalis aidata lahendada militaartehno-
loogilisi probleeme. Eelmisel õppeaastal alustatud
uuelaadne tehnoloogiakursus, kus probleemide kal-
lal tegutsevad ühise kursuse raames õppeasutuste
keskastme kuulajad ja Tartu Ülikooli tehnoloogia-
tudengid, järgib just sama põhimõtet. Ühelgi uuel
teadmisel pole rakenduslikku väärtust, kui see jääb
pidama vaid ühe sõjateadlase pähe või ringlema sõja-
teadlaste kitsasse ringi. Nii peaks iga sõjateadlane,
iga ohvitser, allohvitser ja riigikaitsega seotud koda-
nik avaldama oma mõtteid, järeldusi ja tõstatama ka
uusi probleeme.
Sõjateadusliku sõna ja mõtte avaldamise ja le-
vitamise eest hoolitseb KVÜÕA, kelle eestvedami-
sel ilmub ajakiri KVÜÕA Toimetised, mis on kõr-
gelt noteeritud teadusajakiri. Lisaks ilmuvad uue
väljaandena Occasional Papersid, mille eesmärk on
avaldada raporteid ja uurimusi. Oma väikse panuse
sõjateaduse populariseerimisse annavad ka sõjan-
dusajakirjad Sõdur ja Kaitse Kodu!, mille maht ja
sisu koostamiskontseptsioon ei võimalda muidugi
põhjalikke uurimustöid täies mahus ära trükkida,
kuid kajastust on näiteks leidnud paremad üliõpi-
lastööd nagu 3D-printerite ja nanotehnoloogia ka-
sutusvõimalustest kaitsetööstuses.
Matkekeskus annab arenda-misele praktilise suunaKaitsealane arendustegevus vaid teoreetilisel tasan-
dil ei ole eriti tõhus. Nii ongi juba kümme aastat
SVERRE LASNajakirja Sõdur
peatoimetaja
Väikese riigi tugevus seisneb tarkuses
< HitaFly tõi Garage48 riistvaratalgute peavõidu.
126
tegutsenud kaitseväe ühendatud õppeasutuste ra-
kendusuuringute keskuse matkekeskus, mis asub
ajaloolises Puiestee tänava linnakus ja kus on või-
malik arendustegevusele praktilist tagasisidet saada.
Kaitseväe väljaõppes on matkevahenditel üha
suurem osatähtsus. Ükski matkesüsteem ei asenda
küll täielikult tegelikku kogemust, kuid võimal-
dab siiski tõhusamat, kiiremat ja ohutumat välja-
õpet. Keskusel on jätkuvalt erinevaid arenguüles-
andeid, sh tutvustada ja katsetada uusi matkesüstee-
me. Nii näiteks on Nursipalus katsetatud erinevate
materjalide sobivust laskemoona mõjude hindami-
seks, mis on vaid osa teadus- ja arendustegevusest,
millega matkekeskus teoreetilist teadustegevust toe-
tab. Ühe efektiivse võimalusena on keskuses kasu-
tusel ka interaktiivne 3D-matkesüsteem, mille abil
saab matkida õppusi üksiksõdurist kuni kompanii-
tasemega.
Arendusvõistlus Garage48 tõi peavõiduSeda, et rakendusuuringute keskuses pole tehtud
tühja tööd, näitab Tartus toimunud Garage48 riist-
varatalgutelt HitaFly seadmega toodud peavõit. Hit-
aFly on seade, mis analüüsib laskmisel tehtud vigu
ja aitab laskuril oma oskusi iseseisvalt treenida.
Veebi- ja mobiililahenduste loomisele kes-
kenduva arendusnädalavahetuse Garage48 idee sai
alguse Eestist 2010. aasta aprillis ja on laienenud
nüüdseks ka mujale maailma. Kolonelleitnant Alli-
ku sõnul soovitakse osalemisega sellistel üritustel
astuda kaitseväes samm lähemale seisundile, kus
arendustöö on igapäevase teenistuse mõtteviis ja
lahutamatu osa.
Kaitseväe ideede testimiseks käidi koos spet-
sialistidega nagu insenerid ja tarkvaraarendajad
kõik potentsiaalsed ideed läbi, sest Garage48 vor-
Kaitseväe idee laskurite abiseadme osas osutus taibukaks ja 48 tunni jooksul suudeti välja töötada toimiv prototüüp.
VÄIKESE R I IG I TUGEVUS SE ISNEB TARKUSES
127
mis mõõduvõtt oma 48-tunnise tegutsemisajaga
on väga lühike võistlus, mille jooksul mahukamat
teostust nõudvaid ideid ei jõua lõpptulemuseni viia.
Napist ajakavast hoolimata õnnestus lisaks
toimivate prototüüpide väljatöötamisele võita nii
Garage48 peaauhind ja lisaks konkureeris tulejuhi
abiseade ARCTOS (Advanced Rapid Compact Tac-
tical Observation System) parima insenertehnilise
lahenduse tiitlile. Garage48-t võib käsitledagi aren-
dus- ja loometegevuse alase õppusena, kus piiratud
aja jooksul tuleb lahendada ülesanne, saavutada
eesmärk ning mobiliseerida selle jaoks kogu mees-
konna teadmised ja energia. Lisaks saadi kogemus,
kuidas sõnastada probleemi tausta, sisu ja põhjuseid
inimestele, kellel pole kokkupuudet sõjaväespetsiifi -
liste küsimustega või kellel on see väga põgus.
Kolonelleitnant Sten Alliku sõnul astuti seeläbi
samm lähemale kodanikes elavale ja igaühe initsia-
tiivist energiat saavale laiapõhjalisele riigikaitsele,
mis tähendab, et riigikaitseliste küsimustega te-
gelemine pole ainult riigi organiseeritud valdkond,
vabatahtlik ekstravagantsus ega pisikese grupi ini-
meste töö või hobi, vaid iga kodaniku ette kerkida
võiv teema. See on põhipõhjus, mis mõlemad võist-
lusest osavõtnud meeskonnad väärivad erilisi tänu-
sõnu ja tunnustust tehtu eest.
HitaFly on seade, mis analüüsib laskmisel tehtud vigu ja aitab oskusi lihvida nii sõjaväelastel kui ka hobilaskuritel.
S v e r r e L A S N
128
129
Rahvusvahelisel areenil hoolitses 2015. aastal taas
parima tulemuse eest maadleja kapral Heiki Nabi,
kes tuli Aserbaidžaanis Bakuus 12.–28. juuni-
ni toimunud Euroopa mängudel Kreeka-Rooma
maadluses raskekaalus pronksile ja oktoobris võitis
ülemaailmse sõjaväespordi nõukogu (CISM) maa-
ilmamängudel Lõuna-Koreas Mungeyongis samas
kaalukategoorias kuldmedali. Heiki Nabi on juba
kolmel järjestikusel aastal toonud koju kaitseväe
sportlaste kõige kirkamad autasud. Sõjaväelaste
maailmamängudelt Mungeyongist tõid medalid
koju veel ka kaitseväe orienteerujad. Meeste teate-
võistluses võitis pronksmedalid meeskond koos-
seisus kapral Timo Sild, kapral Lauri Sild ja kapral
Sander Vaher. Kaitseliitlastest naiskond koosseisus
malevlased Laura Joonas, Kirti Rebane, Annika Rih-
ma ja Merike Vanjuk pälvis aga võistkondlikus ar-
vestuses pronksise autasu.
Väga napilt jäi medalita kettaheitja Martin
Kupper, kes kaotas pronksmedali vaid 5 sentimeet-
riga.
Prantsusmaal Aiguebelette’is septembrikuus
toimunud sõudmise maailmameistrivõistlustel
(MM) võitis Eesti neljapaat pronksmedali. Selles
paadis istuvad eranditult vormis mehed ja seda
mitmes mõttes – lisaks kaitseväelastele kapral Kas-
par Taimsoole, kapral Tõnu Endreksonile ja kapral
Andrei Jämsäle kuulub Eesti 2015. aasta edukamas-
se meeskonda ka politseiametnik Allar Raja. Võide-
tud MM-pronks tagas paatkonnale ühtlasi ka pääsu
Rio de Janeiro olümpiamängudele.
Jätkuvalt on heas hoos kaitseväe spordirühma
triatleedid. Aleksandr Latin tegi Bakuus toimu-
nud Euroopa mängudel väga hea võistluse ja teenis
meeste triatlonis hinnatava neljanda koha. Latin
võitis veenvalt triatloni Eesti meistrivõistlused ning
esines hooaja vältel rahvusvahelisel areenil silma-
paistvalt. Eesti triatlonihooaja pidulikul lõpetami-
sel valiti ta aasta triatleediks. Triatleetide mulluse
aasta säravaima võidu võttis aga Kirill Kotšega-
rov, kes 27. septembril USA-s Tennessee osariigis
MK-sarja kuulunud Ironman Chattanoogal võim-
sa lõpuspurdiga võidu võttis ja Eestisse teise Iron-
mani MK-etapivõidu tõi. Esimese eestlasena võitis
Ironmani MK-etapi 2014. a märtsis Uus-Meremaal
kaitseväe spordirühma liige Marko Albert, kes osu-
tus ka esimeseks Uus-Meremaal MK-etapi võitnud
eurooplaseks.
Kaitseväe spordirühma liikmete mullustest
tulemustest annab kokkuvõtva ülevaate tabel 1.
Taas oli edukas aasta õhuväelasele leitnant
Lauri Malsroosile: 9. juunil võitis ta Portugalis Pen-
ha Garcias rattaorienteerumise Euroopa meistri-
võistluste sprindivõistluse ning kaks kuud hiljem
Tšehhis Liberecis lisandus tema trofeede hulka ka
rattaorienteerumise MM-i pronksmedal.
Edu saatis meie kaitseväelasi ka mõttespordi
rindel – staabi- ja sidepataljoni ajateenija, rahvus-
vaheline suurmeister reamees Aleksandr Volodin
võitis 10. juulil Hollandis Amsterdamis 26. NATO
male meistrivõistlustel esikoha.
11. septembril püstitas staabi- ja sidepataljo-
ni vanemseersant Roman Hvalõnski Saksamaal
Münchenis toimunud võistlusel uue Eesti rekordi
sõjaväe viievõistluses 5335,9 punktiga.
Kaitseväesisene spordielu kulges mullu tavapä-
rases rütmis – korraldati traditsioonilised kaitsejõu-
dude meistrivõistlused kümnel spordialal. Spordi-
võistluste üldvõitjaks tuli staabi- ja sidepataljon
HEINO MÄRKSmajor
kaitseväe peastaabi
väljaõppeosakond
Kaitseväe sportlaste edulugu jätkub
< Kirill Kotšegarov võttis USA-s Ironman Chattanoogal särava võidu.
130
87 punktiga, teise koha pälvis 2. jalaväebrigaad 84
punktiga ja kolmanda koha sõjaväepolitsei/vahi-
pataljon 69 punktiga. Kõigil kümnel võistlusel osa-
lesid staabi- ja sidepataljon, 2. jalaväebrigaad, sõja-
väepolitsei/vahipataljon, 1. jalaväebrigaadi pionee-
ripataljon ja 1. jalaväebrigaadi õhutõrjepataljon.
Kaitseväe meistrivõistluste korraldamisega
said edukalt hakkama kaks võistlust korraldanud
1. jalaväebrigaad ja toetuse väejuhatus ning ühe
võistluse korraldanud 2. jalaväebrigaad, staabi- ja
sidepataljon, lennubaas, kaitseväe ühendatud õppe-
asutused, merevägi ja Kaitseliidu Võrumaa malev.
Spordiaasta kokkuvõtete tegemisel valisid
kehalise kasvatuse ohvitserid ja allohvitserid ning
spordiinstruktorid kaitseväe 2015. aasta parimaks
sportlaseks järjekordselt kapral Heiki Nabi, kes
võitis Euroopa mängudel pronksmedali ja CISM-i
maailmamängudel Kreeka-Rooma maadluses kuld-
medali.
Parimaks võistkonnaks kuulutati ülemaa-
ilmse sõjaväespordi nõukogu maailmamängudel
orienteerumise teatejooksus pronksmedali võitnud
orienteerumise meeskond koosseisus kapral Timo
Sild, kapral Lauri Sild ja kapral Sander Vaher.
Kaitseväe 2015. aasta aktiivseima meessport-
lase tiitli pälvis leitnant Ailar Asson staabi- ja side-
pataljonist, aktiivseima naissportlase tiitli kadett
Kärt Praks kaitseväe ühendatud õppeasutustest ja
aktiivseima meesveterani tiitli nooremveebel Priit
Narusk 2. jalaväebrigaadist.
Kaitseväe sportlikumaks üksuse ülemaks va-
liti 2015. aastal vahipataljoni ülem kolonelleitnant
Kaido Sirman ja mulluseks kõige paremini korral-
datud võistluseks 1. jalaväebrigaadi poolt läbi viidud
kaitseväe meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadlu-
ses.
Aasta 2016 on olümpia-aasta ja loodame, et
Brasiiliasse Rio de Janeiro olümpiale kvalifi tsee-
runud spordirühma liikmed kirjutavad oma tule-
mustega uue särava lehekülje kaitseväe spordilukku.
Pöidlad pihku!
Kapral Heiki Nabi võitis Aserbaidžaanis Bakuus 12.–28. juunini toimunud Euroopa mängudel Kreeka-Rooma maadluses
raskekaalus pronksmedali.
KAITSEVÄE SPORTLASTE EDULUGU JÄTKUB
131
Kaitseväe spordirühma liikmete paremad tulemused 2015Sportlane
ja spordiala Võistluse tüüp Võistlusala Tulemus Toimumisaeg Toimumiskoht
Kalev Ermits EM 20 km distants 14. koht 1.29.2015 Otepää, Eesti
laskesuusatamine MK-etapp sprint 20. koht 2.14.2015 Oslo, Norra
MK-etapp sprint 30. koht 2.7.2015 Nové Mesto na Morave, Tšehhi
EMV ühisstardist sõit 1. koht 3.1.2015 Haanja, Eesti
Roland Lessing MM 20 km distants 15. koht 3.12.2015 Kontiolahti, Soome
laskesuusatamine EM 20 km distants 10. koht 1.29.2015 Otepää, Eesti
MK-etapp sprint 7. koht 1.10.2015 Oberhof, Saksamaa
EMV 15 km distants 1. koht 3.21.2015 Otepää, Eesti
Kauri Kõiv EM sprint 22. koht 1.31.2015 Otepää, Eesti
laskesuusatamine EM jälitussõit 31. koht 2.1.2015 Otepää, Eesti
MK-etapp sprint 27. koht 3.19.2015 Hantõ-Mansiisk, Venemaa
Indrek Tobreluts EM 20 km distants 42. koht 1.29.2015 Otepää, Eesti
laskesuusatamine
Marko Albert Okeaania/Aasia regiooni MV Ironman 8. koht 3.22.2015 Melbourne, Austraalia
triatlon Euroopa regiooni MV Ironman 10. koht 7.5.2015 Frankfurt, Saksamaa
Ironman Arizona Ironman 11. koht 11.15.2015 Arizona, USA
Kirill Kotšegarov Ironman 70.3 poolpikk triatlon 7. koht 7.5.2015 Haugesund, Norra
triatlon Ironman Chattanooga Ironman 1 .koht 9.27.2015 Chattanooga, USA
EMV poolpikk triatlon 1. koht 6.21.2015 Valga, Eesti
EMV olümpiatriatlon 2. koht 7.25.2015 Tallinn, Eesti
Aleksandr Latin MK-etapp olümpiatriatlon 15. koht 10.18.2015 Alanya, Türgi
triatlon MK-etapp sprint 17. koht 3.22.2015 New Plymouth, Uus-Meremaa
MM-etapp olümpiatriatlon 24. koht 3.29.2015 Auckland, Uus-Meremaa
EMV olümpiatriatlon 1. koht 7.25.2015 Tallinn, Eesti
Lauri Sild MM teade 6. koht 8.5.2015 Inverness, Šotimaa
orienteerumine MM lühirada 13. koht 8.4.2015 Inverness, Šotimaa
MM tavarada 23. koht 8.7.2015 Inverness, Šotimaa
sõjaväelaste MM teade 3. koht 10.10.2015 Mungyeong, Korea
Sõjaväelaste MM-il esines tublilt reamees Martin Kupper, kes kaotas pronksmedali vaid 5 sentimeetriga.
H e i n o M Ä R K S
132
EMV lühirada 1. koht 5.23.2015 Miila, Eesti
EMV öine tavarada 1. koht 8.15.2015 Uulu-Metsaküla, Eesti
Timo Sild MM teade 6. koht 8.5.2015 Inverness, Šotimaa
orienteerumine MM tavarada 22. koht 8.7.2015 Inverness, Šotimaa
MM lühirada 27. koht 8.4.2015 Inverness, Šotimaa
sõjaväelaste MM teade 3 .koht 10.10.2015 Mungyeong, Korea
EMV tavarada 1. koht 8.29.2015 Krüüdneri, Eesti
Sander Vaher MM teade 6. koht 8.5.2015 Inverness, Šotimaa
orienteerumine sõjaväelaste MM teade 3. koht 10.10.2015 Mungyeong, Korea
EMV sprint 1. koht 8.15.2015 Pärnu, Eesti
Heiki Nabi EM kuni 130 kg 3. koht 6.14.2015 Bakuu, Aserbaidžaan
maadlus MM kuni 130 kg 8. koht 9.8.2015 Las Vegas, USA
sõjaväelaste MM kuni 130 kg 1. koht 10.10.2015 Mungyeong, Korea
Martin Kupper MM kettaheide 16. koht 8.29.2015 Peking, Hiina
kergejõustik Euroopa talvised heitealade KV kettaheide 1. koht 4.16.2015 Leiria, Portugal
Euroopa meeskondlikud MV 1. liiga kettaheide 4. koht 6.21.2015 Kreeta, Kreeka
Teemantliiga kettaheide 4. koht 5.17.2015 Shanghai, Hiina
Teemantliiga kettaheide 4. koht 5.30.2015 Eugene, USA
sõjaväelaste MM kettaheide 4. koht 10.8.2015 Mungyeong, Korea
EMV kettaheide 2. koht 8.8.2015 Tallinn, Eesti
Ainar Karlson EM kuni 81 kg 9. koht 8.15.2015 Samokov, Bulgaaria
poks Sõjaväelaste MM kuni 81 kg 5. koht 10.7.2015 Mungyeong, Korea
Gee Bee rahvusvaheline turniir kuni 81 kg 1. koht 3.15.2015 Helsingi, Soome
EMV kuni 81 kg 1. koht 4.5.2015 Tallinn, Eesti
Raigo Roots EMV ipf, kuni 83 kg 5. koht 4.18.2015 Kunda, Eesti
lamades surumine Eesti KV ipf, kuni 83 kg 4. koht 5.30.2015 Orissaare, Eesti
Mikk Pahapill Rahvusvaheline Tallinn Meeting 7-võistlus 3. koht 06.–07.02.2015 Tallinn, Eesti
kergejõustik EMV (sise) 7-võistlus 1. koht 06.–07.02.2015 Tallinn, Eesti
Anžela Voronova EM 60 lamades 13. koht 18.07–01.08.2015 Maribor, Sloveenia
laskmine EM 3x20 27. koht 18.07–01.08.2015 Maribor, Sloveenia
EM 300 m lamades 14. koht/
mk 3. koht 18.07–01.08.2015 Maribor, Sloveenia
EM 300 m, 3x20 8. koht/
mk 3. koht 18.07–01.08.2015 Maribor, Sloveenia
sõjaväelaste MM 3x20 5. koht 10.9.2015 Yeongcheon, Korea
World Cup 3x20 24. koht 8.13.2015 Gabala, Aserbaidžaan
EMV õhkrelv 1. koht 2.14.2015 Narva, Eesti
EMV 3x20 1. koht 6.27.2015 Elva, Eesti
EMV 300 m,
60 lamades 1. koht 7.18.2015 Männiku, Eesti
Peeter Olesk EM 25 m,
20+20+20 lasku 4. koht 7.30.2015 Maribor, Sloveenia
laskmine EM 25 m,
30+30 lasku 23. koht 7.30.2015 Maribor, Sloveenia
EM 25 m, 60 lasku 31. koht 7.27.2015 Maribor, Sloveenia
EMV 10 m õhupüss,
60 lasku 1. koht 2.14.2015 Narva, Eesti
EMV 25 m,
20+20+20 lasku 1. koht 6.27.2015 Elva, Eesti
Tõnu Endrekson MM paarisaeruline
neljapaat 3. koht 9.5.2015 Aiguebelette, Prantsusmaa
sõudmine MK III etapp paarisaeruline
neljapaat 3. koht 7.12.2015 Luzern, Šveits
Kaspar Taimsoo MM paarisaeruline
neljapaat 3. koht 9.5.2015 Aiguebelette, Prantsusmaa
sõudmine MK III etapp paarisaeruline
neljapaat 3. koht 7.12.2015 Luzern, Šveits
Andrei Jämsä MM paarisaeruline
neljapaat 3. koht 9.5.2015 Aiguebelette, Prantsusmaa
sõudmine MK III etapp paarisaeruline
neljapaat 3. koht 7.12.2015 Luzern, Šveits
KAITSEVÄE SPORTLASTE EDULUGU JÄTKUB<
Sõjaväelaste MM-i pronksmedalimehed vennad kapral Timo ja kapral Lauri Sild.
133
134
Jaanuar: Hispaania hävitajad asusid turvama Balti
õhuruumi;
Vahipataljon kolis Miinisadamasse;
Roteerus Ühendriikide soomuskompanii;
Miinijahtija Admiral Cowani meeskonda au-
tasustati Saksa liidumaa vapikilbiga.
Veebruar: Scoutspataljon harjutas koos liitlastega
talvist sõjapidamist;
Hollandi lahingutehnika saabus Eestisse;
Hollandlased tutvustasid eestlastele pioneeri-
tehnikat;
Kaitsevägi kinkis Narvale lumelinna;
Narvas toimus Eesti Vabariigi 97. aastapäeva
paraad;
1. jalaväebrigaadi tagalapataljon sai Rakvere
linnalt lipu.
Märts: Eestisse saabusid Ameerika Ühendriikide
tankid;
Algas Eesti ja USA suurim õhuväeõppus;
USA ratsaväelased sõitsid läbi Eesti Saksamaa-
le;
Logistikapataljoni kolis uutesse kasarmutesse;
Ämaris maandus USA hävitajate eskadrill.
Aprill: Lätis toimus Balti pataljoni õppus;
Kaitseväe ühendatud õppeasutused said EKKA
kvaliteedimärgi;
Hävituslennukid F16 hävitasid keskpolügoonil
maasihtmärke;
USA õhudessantväelased hüppasid Valgamaal
langevarjuga;
NATO erioperatsioone juhiti Pärnumaalt;
Sõjamuuseumis avati Afganistani teemaline
näitus;
Abrams tankid lasid esimest korda keskpolü-
goonil.
Mai: Toimus kaitseväe suurõppus Siil;
Suurbritannia hävitajad asusid Ämarist turva-
ma Balti riikide õhuruumi;
Suurõppust Siil inspekteerisid OSCE vaatlejad
ja Venemaa ning Valgevene ohvitserid;
Miinitõrjeoperatsioonil Open Spirit leiti 210
lõhkekeha ja 7 laevavrakki;
Tallinnasse saabusid NATO 2. Mereväegrupi
ja NATO 1. alalise miinitõrjegrupi laevad;
NATO allveelaev ja allveelaevastiku ülem kü-
lastasid Eestit;
Eriväelased harjutasid õppustel “Dagger” ja
“Flaming Sword”;
USA maaväe pioneerikompanii tegi keskpolü-
goonil teetöid;
Eesti rühm Liibanonis alustas teenistust.
Juuni: Kaitseväelased osalesid Leedus staabiõppusel
Saber Knight;
Scoutspataljon harjutas õppusel Saber Strike;
Sõja ja katastroofi meditsiinikeskus koolitas
Ukraina meditsiiniinstruktoreid;
USA kompanii koos Abrams tankide ja lahin-
gumasinatega Bradley alustas väljaõpet Eestis;
Tallinnas alustas tööd NATO staabielement;
Ämari lennubaasi külastas AWACS;
Sakala ja Tasuja harjutasid Baltopsil meresõja-
pidamist hübriidsõja keskkonnas;
Kaitsejõudude laskesportlased võitsid Euroo-
pa meistrivõistlustelt praktikal-laskmises mitu
kulda;
Kutsealused alustasid ajateenistust.
Juuli: Türgi ohvitserid tutvusid Eestiga;
Venemaa lennuki vaatluslend Eesti kohal;
Ajateenija reamees Aleksandr Volodin võitis
26. NATO malemeistrivõistlused;
Roteerus USA pioneeripataljoni üksus;
Toetuse väejuhatus hooldas suurõppusel Siil
kasutatud tehnikat:
1.JVB sai uue ülema.
2015. aasta kronoloogia
135
August: Eesti kaitseväelased Liibanonis said uue tee-
nistuskoha;
Pärnus toimus rahvusvaheline merepäästeõp-
pus Baltic Bikini 2015;
Kaitsevägi sai strateegilise meditsiini evakuat-
siooni võimekuse;
Kaitseväelased ja tsiviilteadlased korraldasid
esimese testpäeva;
Saksa hävitajad asusid Ämarist turvama Balti
riikide õhuruumi;
Toimus strateegilise õhutranspordi ja õhudes-
sandi ühisharjutus Nurmsi harjutusväljal;
Soome ja Eesti peaministrite visiit Liibanoni.
September: NATO staabielement Tallinnas sai rah-
vusvaheline sõjalise peakorteri staatuse;
Esimesed Javelini relvasüsteemid jõudsid Ees-
tisse;
Ämaris maandusid USA hävitajad F-22 Raptor;
USA õhudessantväelased harjutasid koos
2.JVB tagalapataljoniga;
2. JVB sai uue ülema;
Ameerika Ühendriikide mehitamata õhusõi-
duki MQ-1 Predator lend;
Ühendriikide pioneerid rajasid Tapale tankitee
ja puukasarmud;
USA staabiülemate komitee esimees kindral
Martin Dempsey Eestis;
Ämaris maandus USA õhuväe transpordilen-
nuk C-5M Super Galaxy;
Toimus kolmas Ukraina meditsiiniinstrukto-
rite kursus KVÜÕAs.
Oktoober: Kaitseväe suurim transpordioperatsioon
varustuse saatmiseks NATO õppusele Trident
Juncture 2015;
Estpla-19 sai kätte Liibanoni missioonimedalid;
Toetuse väejuhatuse staap kolis Eametsa;
Üle 500 eestlase osaleb NATO suurõppusel
Trident Juncture 2015;
Eestlaste kolmas koht Hispaania relvajõudude
praktical-laskmise võistlustel;
USA uue rotatsiooni lahingutehnika jõudis Ta-
pale;
Mereväe miinitõrjeoperatsioon Tallinna lahel;
Eesti&USA õhuvägede harjutus;
Triatlonist Kotšegarovi võit;
November: Lõppes NATO kümnendi suurim õppus
Trident Juncture;
Super Hot Cosmos Blues Band esines Liibano-
nis;
Liitlasvägede vastuvõtu õppus Baltic Host 15
ja NATO kiireageerimiskorpuse (Allied Rapid
Reaction Corps ehk ARRC) õppus Arrcade Fu-
sion 15;
Viru pataljoni ajateenijad alustasid Javelini
õpet;
Ukrainast ostetud sillasüsteemi TMM-3M
esitlus;
USA tankid harjutavad Eesti maastikul;
Kaitseväe 97. aastapäev;
5. rahvusvaheline juhtimiskonverents
KVÜÕAs;
ESTPLA-20 jõudis Liibanoni;
USA liikursuurtükkide Paladin M109A6 la-
hinglaskmised keskpolügoonil;
NATO suurim küberkaitse õppus Cyber Coa-
lition Eestis.
Detsember – Sõjakooli õppurid mälestasid 1. det-
sembril 1924.langenud kadette;
Sõja- ja katastroofi meditsiini konverents Tar-
tus;
Ründelennukid A-10 maandusid ettevalmista-
mata Kiltsi lennuväljal;
Avati admiral Sir Edwin Alexander-Sinclairi
mälestusbüst;
Kaitseväe ja politsei koostööharjutus kriisiolu-
kordade puhuks;
Eestisse jõudis esimene saadetis õhutõrjeraket-
te Mistral3.
2 0 1 5 . A A S T A K R O N O L O O G I A
136
© 2016 kaitseväe peastaap
Koostaja ja toimetaja: Tõnu Noorits
Keeletoimetaja: Kairi Vihman
Kaanekujundus: Tõnu Noorits
Kujundus: Peeter Paasmäe
Trükk: Greif OÜ
Fotod:
Ardi Hallismaa – lk 23, 31, 32, 34abc, 36a, 37a, 39,
47, 55, 61, 66, 67, 71, 75, 79, 85, 96, 97, 100, 103, 112,
115ab, 116, 125, 129
Tõnu Noorits – lk 5, 7, 17, 21, 30, 36e, 38, 60, 62ab,
63, 65, 78, 98, 101, 114
Siim Verner Teder – lk 4, 19, 34d, 36c, 48, 49, 50, 52,
53, 99, 123
NATO – lk 11, 12, 13, 14, 15, 18, 20, 46, 51
Sander Ilvest – lk 34e, 35bcde, 104
Kristel Leola erakogu – lk 106, 108, 109, 110, 111
Roland Murof – lk 73, 74a, 75ab, 76a
Oleksander Klimenko/www.mil gov.ua – lk 24, 88,
92, 94
Ave Eerma – lk 89, 107, 119
Kristjan Kostabi – lk 124, 126, 127
Richard Kuusk – lk 8, 33, esikaas, tagakaas
Juss Saska – lk 56, 69, 105
Ruto Volmre – lk 36bd, 45
Gleb Garanich/Reuters/Scanpix – lk 87, 95
Mihkel Haugi erakogu – lk 113, 117
Ülo Isbergi erakogu – lk 40, 42
Silver Mikiver – lk 58, 59
Mari Ukkonen/Soome kaitsevägi – lk 70, 74b
Aivo Vahemets – lk 16, 68
Andrey Borodylin/AFP/Scanpix – lk 93
Aleksander Dubrovin – lk 77
Vladimir Isachenkov/AP/Scanpix – lk 22
Arvo Jõesalu – lk 76b
Kirill Kotšegarovi erakogu – lk 128
Martin Kupperi erakogu – lk 131
Taavi Laasik – lk 54
Vasily Maximov/AFP/Scanpix – lk 25
Th reod Systems OÜ – lk 118
Milrem AS – lk 121
Eero Morgenson – lk 43
Heikki Nabi erakogu – lk 130
Valentyn Ogirenko/Reuters/Scanpix – lk 90
Jaanika Ojakõiv – lk 102
Karl Martin Räästas – lk 57
Simmo Saar – lk 37bc
Valery Sarifulin /ITAR TASS/Scanpix – lk 26
Timo Silla erakogu – lk 133
Stringer/Reuters/Scanpix – lk 91
Sergey Supinski/AFP/Scanpix – lk 84
Terramil OÜ – lk 122
Emma Valli/Soome kaitsevägi – lk 72
Andrii Vytvytskyi – lk 35a
www.key.aereo – lk 27
Kaits
eväe
pea
staa
bi s
trat
eegi
lise
kom
mun
ikat
sioo
ni o
sako
nd