Aastaraamat 2009

Kaitseve Peastaap

Aastaraamat 2009

1Sisukord

Eessna Neeme Vli 3

Aasta kaitseve korralduse seaduse rakendamisest Maire Kurvits 5

Tsiviiljuhtimine kui tasakaalustatud multipolaarne protsess Neeme Vli 7

Kaitsevelise hariduse mberkorraldamise ja korrastamise aasta Kea Ltte 11

Balti kaitsekolled staabiohvitseride kasvulava Aivar Salekein 13

Erioperatsioonide vime loomisest kaitseves Leon Meier 17

Side- ja infossteemid arendavad kaitseve juhtimist Vahur Parve 23

Kaitseve relvastuse areng Vaido Hallikla 27

Kaitseve transpordi arengust 2009. aastal Raul Jrviste 29

Kaitseve 2009. aasta eelarve ja eelarvekrped Ermo Mihhotin 33

Eesti kaitsevelased rahvusvahelistel sjalistel operatsioonidel Aart Nmm 37

Vigastatud kaitsevelaste taastusravi hlmab kogu Eesti tervishoiussteemi Kersti Lea 41

Ettekujutusest saab tegelikkus ehk NATO strateegilise kommunikatsiooni snd Peeter Tali 45

Sotsiaalsest meediast ja sjast YouTubeis Ingrid Mhling 51

Kaitseplaneerimisest kaitseves Hannes Toomsalu 55

Riigikaitsest mrksnadega ja laiaphiselt Boris Pssa 57

Kaitseministeeriumi ja Kaitseve Peastaabi hendamise vimalustest lo Raudme 61

3Teie eest on Kaitseve Peastaabi esimene aasta-raamat. Oleme pdnud raamatusse koondada levaate mdunud aasta olulisimatest arengu-test kigis valdkondades, kus peastaap on tegev, nii osakondade kui ka peamiste valdkondade likes.

2009. aasta on olnud nii kaitsevele kui ka Kaitseve Peastaabile tervikuna tine ja then-dusrikas: mdus aasta kaitseve korralduse seaduse vastuvtmisest, senisest phjalikumalt sai reguleeritud teenistuses vigastada saanud kaitsevelaste sotsiaalne kaitse, Eesti osalus v-lisoperatsioonidel on muutunud kontsentreeri-tumaks ja kinnitatud on arengukavad, mis m-ravad kogu riigikaitse arengu lhiaastatel.

Kaitseve Peastaabi panus nii pikema- kui ka lhemaajalist mju omavate dokumentide vljattamisel on tihti olnud sgav ja phja-lik, kuid pole nii silmatorkav kui paljud teised kaitseve tegevused. Meie tegemised plvivad paratamatult vhem avalikkuse thelepanu kui paljude veliikide ja veosade ppused ja operat-sioonid. Ometi snnivad just peastaabis otsused ja kib mttet, mis mrab Eesti riigikaitse sjalise sisu ja mjutab kaitseve arengut palju-de aastate likes.

Peastaapi on tihti nimetatud kaitseve ajuks: siia jookseb kokku kogu kaitseves teh-tav, siin kib strateegiline mttet ja tegevuse anals. Peastaabis ettevalmistatav annab kogu kaitseve tegevusele intellektuaalset kaalu.

Eestis ilmub vhe sjandusteemalisi vl-jaandeid, milles oleks esindatud sjalise mtte areng ja millest saaks lisaks asjatundjatele osa ka laiem riigikaitsehuviline publik. Kaitseve hendatud ppeasutuste toimetised ja ajakiri Sdur on vhesed vljundid, kus sjaline mte on esindatud. Peastaabi aastaraamat pab seda lnka tita, keskendudes lhimineviku anal-sile. Loodan, et esimene aastaraamat on he

traditsiooni algus, mis muu hulgas aitab ergu-tada sjandusteemalist mtlemist ja juab teiste vrikate sjanduslike vljaannete ja toimetiste hulka.

Kuigi aastaraamatus on esindatud paljude osakondade mdunud aasta olulisimad saavu-tused, peab koguteos oma eesmrgiks eelkige oluliste teemade vljatoomist ja ehk ka uute ps-titamist, mis algataksid edasise arutelu ja ergu-taksid riigikaitsealast diskussiooni.

Loodan, et iga riigikaitsehuviline lugeja saab meie aastaraamatust uusi teadmisi pea-staabis ja kaitseves tehtava kohta, ning soovin lugejatele head kaasamtlemist.

Hea lugeja!

NEEME VLIBrigaadikindralKaitseve Peastaabi lem

5Veel kord ajaloost19. juunil 2008 vttis Riigikogu vastu vga pi-kalt menetletud kaitseve korralduse seaduse, mille alusel korraldati kaitsevgi mber htseks valitsusasutuseks. Tnaseks on seaduse justu-misest mdunud veidi le aasta ja seega paras aeg vaadata, kas ja kuidas kaitseve tegevust korraldav keskne igusakt on rakendunud.

Kaitseve korralduse seadus tuleneb phi-seaduse 126. paragrahvist, mille kohaselt Eesti kaitseve ja riigikaitseorganisatsioonide korral-duse stestab seadus. Ajapikku on igusruum si-sustatud erinevate seaduste ja rakendusaktidega, kuid kaitseve korralduse seaduse vastuvtmine viibis mitmesugustel phjustel aastaid. Prast seaduse vastuvtmist algas intensiivne raken-dusperiood, kus poole aasta jooksul ttati vlja ligi sadakond krgema ja madalama igusjuga mrust, korraldust, kskkirja.

Mis on muutunud?Seadus stestab kaitseve lesehituse, igusliku seisundi ja lesanded, juhtimisphimtted ning ju kasutamise alused. Esmakordselt on seadu-seks kirjutatud kaitseveluure volitused. Praegu on kaitsevgi ks valitsusasutus, millele laiene-vad kik valitsusasutuste sisemist ja vlist t-korraldust puudutavad normid ja phimtted. Suurim muudatus ongi ilmselt see, et kogu kait-seve tegevust reguleerib ks phimrus, mil-les on mratletud kaitseve tpsem struktuur ning lemate igused ja kohustused.

Esimeseks mrksnaks muudatuste vallas on juhtimine. Seaduse ja kaitseve phimruse ta-sandil on stestatud juhtimistasandid ja -ulatus. Kuni seaduse justumiseni reguleeris kaitseve lesehitust sellekohane valitsuse mrus, nd on seadusandja pidanud otstarbekaks loetleda

seaduses kaitseve juhataja ja veliikide lemate alluvuses olevad ksused ning kaitseve juhtimise ldphimtted. Seadus stestab kaitseve juhata-ja ja tema alluvate lemate juhtimispdevused nii sjalise juhtimise kui ka valitsusasutuse vi selle struktuuriksuse juhi seisukohalt.

Juhtimispdevus realiseerub kaitseves ksu-iguse kaudu. Erinevatest dokumentidest on sea-dusesse koondatud ksuiguse miste, ksu liigid ning ksu andmise, saamise ja titmisega seonduv. Seaduse kohaselt on lem kaitsevelane, kes juhib temale teenistuslikult allutatud kaitsevelaste tege-vust. See ste mrab igapevases tegevuses oluli-selt rohkem, kui on paberile pandud. Thtis on, et iga lem teostab oma ksuses tielikku ksuigust ja kannab ka sellest phimttest tulenevat vastu-tust. Usun, et juhtimise ja ksuga seotud ksimus-te sidumine tervikuks aitab pikemas perspektiivis kaasa distsiplinaarpraktika ja juhtimisphimtete htlustamisele, sest helt poolt on tegu NATOs kasutusel oleva praktikaga, teisalt kohaldatakse kaitseve korralduse seaduses ette nhtud haldus-menetlusele haldusmenetluse seaduse stteid.

Mrkimisvrne on ka muudatus rahanduse ja logistika valdkonnas. Loodud on edukalt alusta-nud Kaitseve Logistikakeskuse raamatupidamis-keskus, kuhu on koondunud kaitseve rahakott ja arvepidamine. Senised ksuste raamatupidamis-jaoskondade funktsioonid liikusid raamatupida-miskeskuse lesanneteks ning veosade fi nantsis-

Aasta kaitseve korralduse seaduse rakendamisest

MAIRE KURVITSKaitseve Peastaabi ldosakonna juhataja

6tid muutusid ksuse ja raamatupidamiskeskuse kontaktisikuteks. Raamatupidamiskeskuse phi-lesanded on kaitseve raamatupidamisarvestus ja sellekohane aruandlus ning kaitseve struktuu-riksuste varustamine vajalike raamatupidamis-andmetega eelarveprojekti koostamisel.

Kolmandana vrib mainimist Logistika-keskuse haldusteenistus, mis justunud seadu-sest tulenevalt tegeleb kaitseve valduses oleva kinnisvara ja harjutusvljade haldamise, hool-damise ja arendamise ning kinnisvaraarvestuse pidamisega. Ka on haldusteenistuse lesandeks kaitseve valduses oleva elamufondi haldamine, kaitseve kinnisvaraobjektide seisukorra paren-damine ja vikeinvesteeringud.

Personalivaldkonnas kinnitati seaduse justumisel uued struktuurid ja koosseisud, mis muutsid struktuurid selgemaks ja kaitseve kui terviku mttes hetaolisemaks.

Seadus stestab kaitseveluure volitused, mis paneb paika kaitseve luurealaste tegevuste piirid nii rahvusvahelises sjalises koosts kui ka rahuajal Eestis.

Mis vajab tegemist?Hinnates tehtut vib elda, et seadus ja selle alusel vlja antud arvukad igusaktid on oma esimesel eluaastal edukalt hakkama saanud ning sisuliste

muudatuste jrele tervikpaketis pole olnud vaja-dust. See on tunnustuseks seaduse rakendamisel te-gutsenud tgrupile, kes koostas piiratud aja jook-sul koosts ksuste esindajatega nii phimruse kui ka muude igustloovate aktide eelnud.

Organisatsiooni eduka toimimise seisuko-halt on otstarbekas kord aastas le vaadata oma lesanded ning tpsustada vastavalt sellele p-himrust ja struktuuriksuse koosseisu. Prae-gu ongi ksil just see muutuste etapp. Mitmed funktsioonid ja valdkonnad on alles arengujr-gus ning seeprast ei rgi me tna kaitseves veel tsentraliseeritud dokumendihaldusest ega igusteenindusest. Selles osas ttatakse vlja ja juurutatakse sobiv protsessimudel veel tnavu.

Kaitseves on alanud ametikohtade hinda-mise protsess, mille eesmrgiks on riigiametnike ametikohtade nimetuste, t sisu ja tasustamise phimtete htlustamine ning eelnu staadiu-mis oleva avaliku teenistuse seaduse rakendami-ne. Kui kaitseve korralduse seaduse rakenda-mine oli mnevrra impersonaalne, kuid hist pingutust vajav lesanne, siis koostamisel olev uus kaitseveteenistuse seadus toob kaasa muu-datusi iga kaitsevelase teenistuses.

Kaitseve korralduse seaduse rakendamine on kikide kaitseves teenistuses olevate kaitse-velaste ja ametnike igapevane ning pidev tege-vus, mille eesmrk on kaitseve arengu toetami-ne ja edendamine.

Peaminister Andrus Ansipi vastuvtt Stenbocki majas 2009. aastal vlismissioonidel teeninud Eesti kaitsevelastele

7Viimased aastad on toonud kaitseve toimimise iguslikku alusesse rea phimttelisi muutusi. 2009. aastal justunud kaitseve korralduse sea-dus ja ettevalmistatav kaitseveteenistuse seadu-se uus redaktsioon helt poolt tpsustavad, kuid teisalt ka muudavad kaitseve osa hiskonnas ja tsiviiljuhtimise osa selles.

Kaitseve korralduse seadus on vaieldama-tult muutnud kigi riigikaitses vahetult osaleja-te rolli. Tna on vara elda, kas tsiviiljuhtimise ssteem on prast riigikaitselistes otsustusprot-sessides osalemise pdevuste mberjaotamist jtkuvalt tasakaalus. Aastane iguspraktika on selleks ilmselgelt ebapiisav. Tsiviiljuhtimise tasa-kaalustatud toimimiseks on vrdselt olulised nii tsiviil- ja militaarpoole funktsioonide selge pii-ritlemine kui ka pdevuste jagunemine erinevate tsiviilinstitutsioonide vahel.

Ameerika tsiviil-militaarsuhete klassik Sa-muel Huntington formuleeris enam kui viiekm-ne aasta eest phimtted, millele tugineb suur osa tnastest tsiviil-militaarsuhetest. Hunting-toni jrgi annab tsiviilvim sjavelastele po-liitilise suuna ega sekku lesannete titmisesse taktikalisel tasandil. Ta eristab subjektiivset ja objektiivset tsiviiljuhtimist. Subjektiivse tsiviil-juhtimise sisuks on tsiviilpoolele sjavega vr-reldes suurema vimu andmine. Et aga tsiviilpool koosneb erinevatest huvirhmadest, kaasneb sellega paratamatult huvirhmade vitlus vimu prast, sest he vimu saab suurendada ainult teiste vhendamise arvelt. Tagajrjeks on sjave kiskumine poliitilisse vimuvitlusesse ja oht, et sjavgi pole enam riigi, vaid he poliitilise ju kontrolli all. Subjektiivne tsiviiljuhtimine eitab autonoomse sjalise sfri olemasolu.

Kui subjektiivne tsiviiljuhtimine tahab muuta sjave tsiviilhiskonna peegelduseks, siis objektiivne tsiviiljuhtimine aitab sjavel oma professiooni eripra maksimaalselt vlja tuua

ja neb selles riigile olulist tvahendit. Subjek-tiivne tsiviiljuhtimine eeldab tsiviiljuhtimise ja sjalise julgeoleku konfl ikti, tsiviiljuhtimine ob-jektiivses mttes thendab sjalise professionaal-suse maksimaalset rakasutamist.1

Tsiviiljuhtimise objektiivsus sltub reast as-jaoludest. Tsiviiljuhtimine (civilian control) ei ole tsiviilksutamine (civilian command). Hun-tington neb objektiivse tsiviiljuhtimise ssteemi selgelt tasakaalustatuna, kus nii tsiviil- kui ka sjalisel poolel on oma pdevused. Tema snul on objektiivse tsiviiljuhtimise eelduseks sjaveli-se professionaalsuse krge tase ja professionaalse sjalise kompetentsi autonoomsuse tunnustami-ne riigi poliitilise juhtkonna poolt.2 Ilma selleta ei ole sjavel vimalik tita oma phifunktsiooni ega anda erapooletut sjalist nu.

Politoloog Peter D. Feaver kirjeldab raama-tus Armed Servants ht argumenti sjave ja tsiviilvimu vaidluses, mille kohaselt tsiviilisi-kute sekkumisele sjave asjadesse paneb piirid kompetents. Igal valdkonnal on oma eripra, mis eeldab teatud pdevust. Tsiviilvim teeks taktikalises olukorras vigu, mis konfl iktiolu-korras vivad lppeda inimeste hukuga. Samas on poliitikutel rahva mandaat, mis annab neile 1 Huntington, Samuel P. 1985 [esitr 1957]. The Soldier and the State.

12. tr. Cambridge (Massachusetts): The Belknap Press of the Har-vard University Press, lk 84.

2 Ibid.

Tsiviiljuhtimine kui tasakaalustatud multipolaarne protsess

NEEME VLIBrigaadikindralKaitseve Peastaabi lem

8piiramatu iguse sekkuda ja erinevalt sjave-lastest ka eksida. Feaver toob vlja erinevused sjavelaste ja poliitikute vahel: kui sjavelane paneb ohtu oma elu vi ksib alluvatel poliitilise otsuse elluviimisel elu ohtu panna, siis poliitikud lubavad anda valijatele aru poliitiliste otsuste tagajrgede eest. Ja hoolimata sellest, et tsiviil-poolel on igus eksida, oodatakse sjavelastelt ka rumalate kskude titmist.3 Tsiviiljuhtimine paigutab poliitikud sjavelastest ettepoole mit-te seetttu, et nad kannavad vormikuue asemel pintsakut, vaid phjusel, et nad esindavad rahva tahet ja peaksid vhemalt teoreetiliselt oma vali-jatele eksimustest aru andma.

Kuid ka Feaver toonitab, et tsiviilpoolel on igus sekkuda vaid oma pdevuse piires. Pde-vuse omakorda paneb paika riigi igusruum. Riigiigus teaduprast lhtub printsiibist, et lu-batud on see, mis on lubatud. igus eksida ei anna kaitseministrile titevvimu esindajana i-gust langetada kaitseve juhataja eest otsuseid, mille otsustamise on seadusandja igusakti kau-du mranud kaitseve juhataja pdevusse.

Erinev on ka lhenemine tsiviil- ja sjalise-le juhtimisele. NATO peamine juhenddokument NATO hendvljaanne 1 (Allied Joint Publica-tion 1, AJP 1) defi neerib juhtimise kui relvaju-dudesse kuuluva isiku vimu suunata, koordinee-rida ja kontrollida sjalist judu (The authority vested in an individual of the armed forces for the direction, co-ordination and control of military forces).4 Ainujuhtimise phimte on iseloomulik kikidele sjavgedele ja seetttu on ka kaitse-ve juhtimine kaitseve korralduse seaduses lahti kirjutatud juhiphiselt.5 Kui vaatame vrdluseks vabariigi valitsuse seadust, on see les ehitatud asutusephiselt ehk ministri pdevused tulenevad ministeeriumist, mitte vastupidi.

Arutledes sjave ja poliitikute pdevuse le, ksib Feaver: kui palju autonoomiat vib s-javel olla, ilma et tsiviiljuhtimise phimtteid rikutaks? Kui suures ulatuses saavad tsiviilisikud

3 Feaver, Peter D. 2003. Armed Servants: Agency, Oversight, and Civil-Military Relations. Cambridge (Massachusetts) & London: Harvard University Press, lk 9.

4 NATO hendvljaanne (Allied Joint Publication) 1.5 Kaitseve korralduse seadus, 23. Elektrooniline Riigi Teataja

(http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13247963).

sjavge kontrollida ilma, et nende sekkumisel sjave tegevusse oleksid hvitavad tagajrjed?6 Ta tunnistab, et ilma teatava autonoomiata sja-vgi hakkama ei saa, ja rhutab tsiviil-militaar-suhete teooria ht olulisimat phimtet, mille kohaselt tsiviilvimu lemlikkus sltub suures osas valitsuse tsiviiljuhtkonna kvaliteedist.7

Tsiviiljuhtimise osa hiskonnas ja tsiviil-mi-litaarsuhted tervikuna muutuvad ajas pidevalt. Prast Teist maailmasda oli Ameerikas ks phiksimusi, kuidas saavad koos eksisteerida liberaalne hiskond ja traditsiooniliselt konserva-tiivne sjavgi, mille vim oli sja tttu oluliselt kasvanud. USA tsiviil-militaarsuhetes kerkis esile fusionilistlik teooria, mille kohaselt tsiviil- ja mi-litaarpoliitika oli sjajrgses maailmas enam seo-tud kui varem ning poliitilistel ja sjalistel funkt-sioonidel vahe tegemine valitsemise krgeimal tasandil oli muutunud vimatuks. Fusionistlik teooria laiendas arusaama, et iga sjalis-stratee-giline soovitus peab phinema teatavatel poliiti-listel ja majanduslikel eeldustel, ning ootas are-nema sjavelasest riigimeest, kelle mttemaailm ei piirdunud pelgalt militaarvaldkonnaga. ks punkt, milles fusionistid jid siiski selgituse vl-gu, oli see, milline on see poliitiline idee, millesse nad soovisid ohvitsere hlmata. Ksimus, milli-seid vi kelle poliitilisi ideid peaksid sjavelased jrgima, ei saanud kunagi vastust.8

Lisaks sjave ja tsiviilvimude muutunud rollile mjutavad tsiviiljuhtimist relvajudude muutunud rahvusvahelised lesanded maailmas. Euroopa Demokraatia Saavutamise igusko-misjoni, nn Veneetsia komisjoni aruanne Euroo-pa Nukogusse kuuluvate riikide relvajudude demokraatliku kontrolli kohta toob selle mt-me ka vlja: Relvajudude kontrolli rahvusva-heline mde toob uuringusse rahvusvahelised normid, millest relvajudude puhul juhindutak-se vi mida rakendatakse, ning rahvusvahelised organisatsioonid, milles Euroopa Nukogu liik-mesriigid osalevad. Rahvusvahelisel operatsioo-nil nende organisatsioonide juhtimise all tegut-sevate relvajudude demokraatlik kontroll on

6 Feaver, op. cit., lk 2.7 Ibid., lk 286.8 Huntington, op. cit., lk 352.

TSIV I IL JUHT IM INE KUI TASAKAALUSTATUD MULT IPOLAARNE PROTSESS

9oluline, kui vtta arvesse sjave tegevuse prog-resseeruvat lekandumist kollektiivse julgeoleku rahvusvahelisse sfri.9

Samavrra, kuivrd militaarvaldkond on tsiviliseerunud, on kulgenud ka vastupidine protsess ehk tsiviilmaailma militariseerumine. Seega jb alati ksimuseks, kas on vimalik tmmata hermeetilist joont kahe valdkonna va-hele ja piiritleda, kes mida teeb. Ilmselt on ik-kagi nii, et alatiseks jb alles n- hall tsoon, kus tegutsevad mlemad pooled ning kus kok-kuleppe saavutamine sltub ennekike tavast ja poliitilisest kultuurist.

Ka eelmainitud Veneetsia komisjoni raport esitab rea ksimusi, millele ta ise vastust ei anna. Millised on sjave autonoomia piirid? Kas see hlmab niteks ainuiguslikku vimu teha otsu-seid oma vljappe ja hiskonnaelus osalemise ssteemi, sjavelaste ametissemramise, rel-vade tootmise ja hankimise, eelarveprioriteetide jms kohta? Teiseks, mis saab siis, kui tsiviilvi-mu tahe on vastuolus sjave professionaalse ar-vamusega? Kas me saame vita, et tsiviilisikutel on alati igus eksida? Kolmandaks, kas sja-velise professionaalsuse miste saab taandada ainult tsiviilvimudele allumiseks? Kas profes-sionaalsusel pole ka teisi osi, nagu teadmised ja oskused, htekuuluvustunne, enesevrikuse ja moraalse vrtuse tunne?10

Muutuvas ajas ja hiskonnas on muutunud ja muutumas nii sjave kui tsiviilvimu roll. Nagu eldud, tsiviiljuhtimine ei ole tsiviilksutamine. On vr arvata, et tsiviiljuhtimist saab teostada ainult alluvussuhete kaudu. Selleks, et riigikont-roll saaks kontrollida riigieelarveraha kasutamise igusprasust kaitseves, ei pea kaitseve juha-tajat allutama riigikontrolrile. Riigikaitselises otsustusprotsessis saame eristada otsustus-, ette-paneku- ja nuandepdevust. Selleks, et president saaks anda ohvitserile auastme, peab kaitseve juhataja tegema vastava ettepaneku. Samas ei saa kaitseve juhataja ise auastet anda, vaid president peab tema ettepaneku aktsepteerima. Sellise rol-

9 Euroopa Demokraatia Saavutamise iguskomisjoni aruanne relvajudude demokraatliku kontrolli kohta CDL-AD(2008)004, 23. aprill 2008, uuring nr 389/2006 (http://www.venice.coe.int/docs/2008/CDL-AD(2008)004-e.pdf).

10 Ibid., lk 19.

lijaotusega on protsessiosalised teineteisest sltu-vuses, mis tagab riigikaitseliste otsuste laiaph-jalisuse ja vlistab oluliste otsuste puhul selle, et need snnivad he erakonna tagatoas.

Tsiviiljuhtimine on tasakaalustatud ja multi-polaarne protsess, mille raames suhestuvad sja-vgi ja hiskond, sjavgi ja riigi tsiviiljuhtkond ning riigi tsiviiljuhtkonna erinevad tasandid. Tsiviiljuhtimist poleks vaja, kui sjavgi toimiks sama loogikat, igus- ja juhtimisprintsiipe jrgides nagu tsiviilmaailm. On oluline, et nii tsiviilvim kui ka sjavgi mistaksid ja tunneksid teineteise tegutsemise loogikat ja phjusi. Professionaalsus ja pdevuste jaotus on vtmesnad, mis aitavad kaasa riigikaitseliste otsuste vastuvtmisele igel tasemel. Mida olulisem on riigikaitseline otsus, seda lhemal peab selle vastuvtja olema rahva-le ehk valijale. Juba 2000 aastat tagasi tles Sun Zi: Sda on riigile suur asi, elu ja surma pinnas, allesjmise ja hvingu kulg, mida ei tohi jtta thelepanuta.11 Riigikaitse on ssteem, mille kigil osadel on oma roll. Muutes he osa rolli, tuleb jlgida, et pdevuste mbersuunamisel si-liks kogu ssteemi tasakaal.

11 Sun Zi, Sun Bin 2001. Sja seadused. Tallinn: Eesti Keele Sihtasu-tus, lk 117.

Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves ja kaitseve juhataja kindralleitnant Ants Laaneots 2009. aasta iseseisvuspeva paraadil Narvas

11

ks kaitseve rahuaja philesannetest on k-suste ettevalmistamine. Vajaliku sjavelise vljappega juhid nende ksuste ette tulevad kaitseve ppeasutustest. Selleks, et vljapet paremini korraldada, sai kesoleval aastal al-guse kahe kaitsevelasi ette valmistava kooli hendamise protsess, mis puudutab kaudselt kogu kaitsevge. Selle tulemusena hendatakse Kaitseve Vru Lahingukool ja Kaitseve hen-datud ppeasutused heks kaitseve struktuu-riksuseks. Vru Lahingukool korraldatakse 1. augustiks 2010 mber Kaitseve hendatud ppeasutuste kutseharidust andvaks struktuu-riksuseks, kus antakse kutsepet keskhariduse baasil. Kahe kooli hendamisel on mitmeid ee-liseid, sest ppekorraldus ja tugiteenused saavad olema hised. See loob eeldused ppejududest ja ppuritest htse liikmeskonna kujunemiseks, samuti ohvitseride ja allohvitseride vljappe hisosa tekkeks. htlasi jaotuvad otstarbeka-malt ppejudude koormus, ppevahendid ja materiaal-tehniline baas.

Ka koolituse korrastamise valdkonnas oli 2009. aasta oluline. Kaitseve juhataja 24. au-gusti 2009 kskkirjaga nr 332 reguleeriti kaad-rikaitsevelase koolitusele, sh ressursimahuka-le koolitusele suunamine. Vastavalt mainitud kskkirjale vib kaitsevgi kaadrikaitsevelasi suunata nii talasele tiendusppele kui ka ta-semekoolitusele. Kui tegu on ajaliselt vi rahali-selt ressursimahuka koolitusega, seob kaitsevgi kaadrikaitsevelase endaga vhemalt aastaks vi kui kaadrikaitsevelane soovib teenistusest lahkuda ettenhtust varem, kohustab teda h-vitama riigile tema koolitamisega seotud kulud. Kaitsevelane annab ise nusoleku kulud hvi-tada, sest kohustust ressursimahukal koolitusel osaleda kaitsevgi kaadrikaitsevelasele panna

ei saa. Seega on motivatsioon vimaldada ja saa-da ressursimahukat koolitust mlemapoolne.

2009. aastal akrediteeris Eesti Krgha-riduse Kvaliteediagentuuri hindamisnukogu Kaitseve hendatud ppeasutuste sjavelise juhtimise magistrippe ppekava. Kaheaasta-se magistrippe eesmrgiks on rakenduskrg-haridusppes omandatud teadmiste ja oskuste svendamine ning kitsam erialape jalave, side, pioneeri, hutrje, suurtkive vi logisti-ka valdkonnas. Magistrippe lpetajad saavad kompaniilema ja nooremstaabiohvitseri ette-valmistuse ning sotsiaalteaduste magistri kraadi sjalise juhtimise erialal.

On thelepanuvrne, et Kaitseve henda-tud ppeasutuste Krgemas Sjakoolis antavat haridust on tunnustatud ka riiklikult: 2009. aas-ta lpetanutest plvis kapten Arno Kruusmanni magistrit Tankitrjeraketikompleksi MILAN rhma tuleplaani anals JCATS-ssteemi abil Eesti Teaduste Akadeemia lipilastde II tea-dusauhinna. See on mrk koolituse kvaliteedist.

2009. aastal hakkas kaitsevgi aktiivselt tsse rakendama kaitseve e-ppe keskkonda ILIAS nii mitmesuguste kaadrikaitsevelastele meldud testide kui ka aasta lpul alustanud e-kursuse Jalaverhma lahingutegevus tar-

Kaitsevelise hariduse mberkorraldamise ja korrastamise aasta

KEA LTTEKaptenKaitseve Peastaabi analsi- ja planeerimisosakond

12

beks. Kursuse eesmrk on alal hoida, vrsken-dada ja tiendada reservrhmalema vljappe saanud reservvelaste varem omandatud sjalisi teadmisi. Kursuse on loonud Kaitseve henda-tud ppeasutuste lema moodustatud tgrupp koosseisus kapten Kristjan Kaskman, kapten Tamur Kusnets, kapten Ivar Merand, kapten Marko Land, kapten Kaspar Saul, kapten Kai-do Lusik, leitnant Agur Kibur-Karula, leitnant Kristjan Kostabi, leitnant Indrek Lo, leitnant Mika Raudvassar, leitnant Margus Sander, leit-nant Kersti Vennik ja vanemveebel Tanel Otsus. Eriliselt tuleb kiita ppeasutuste tiendppekes-kuse teenistujaid eesotsas major Andres Soome ja Marika Operiga, kes on olnud tgrupi eest-vedajaks ja administreerinud kaitseve e-ppe keskkonda.

Korda hakkab saama ka kaitseve perso-naliarvestuse andmekogu Baltpers. Kaitseve personalisarvestuse andmekogust, mis on kr-gematele staapidele vajalik infoallikas, on saa-mas kaitsevele asendamatu triist. Baltpers on dokumendiphine andmebaas ning teenis-tuja enda huvides on, et kik tema haridust, kvalifi katsiooni ja sjalist vljapet tendavad dokumendid oleksid esitatud ja kajastuksid seal. Vastutus andmebaasi tiendamise eest lasub ka personalittajatel, kes esitatud andmed andme-

kogusse sisestavad. Tnu Baltpersis sisalduvate-le andmetele on peastaabi personaliosakonnal muu hulgas vimalik jooksvalt jlgida, kuidas on edenenud 2008. aastal haridustaseme nude titmiseks ajapikendust saanud kaadrikaitseve-lastel kesk- vi krghariduse omandamine.

Lisaks kinnitas kaitseve juhataja 17. no-vembri 2009 kskkirjaga nr 442 sjalise vlja-ppe nuded vanemohvitseridele ja krgematele ohvitseridele alates kolonelleitnandi/kaptenleit-nandi auastmest. Dokumendi ttasid vlja kolonel Aarne Ermus, kolonel Ilmar Tamm, ko-lonelleitnant Martin Herem, kolonelleitnant Rauno Sirk, major Jaak Mee, kaptenmajor Ivo Vrk ja major Riho htegi. Dokument stestab vanemohvitseride ja krgemate ohvitseride p-hiametikohtade laiendatud loetelud ning vane-mohvitseride ja krgemate ohvitseride pdevu-sed nendel ametikohtadel teenimiseks. Sellega on tehtud suur samm sjalise vljappe nuete vljattamisel.

Vib elda, et palju on tehtud, kuid veelgi rohkem seisab ees, kuivrd haridust ja vljapet vrtustamata ei suuda kaitsevgi tita talle pandud philesandeid, milleks muu hulgas on petada vlja ajateenijaid, arendada reservk-susi, valmistada ette rahuaja ksusi ja osaleda rahvusvahelistel operatsioonidel.

KAITSEVEL ISE HAR IDUSE MBERKORRALDAMISE JA KORRASTAMISE AASTA

Kaitseve hendatud ppeastutuste kadetid 1. septembril 2009 lakuid kinnitamas

13

Sjavelise staabi vime tita juhtorgani les-andeid sltub paljuski selle koosseisu kuuluvate staabiohvitseride ettevalmistusest. Tartus asuv Balti riikide hine sjaveline ppeasutus Bal-ti Kaitsekolled on tegutsenud juba le kmne aasta ja selle ajaga on erinevatel kursustel antud kohalikke olusid arvesse vtvat staabiohvitseri ettevalmistust rohkem kui sajale Eesti kaitseve ohvitserile. Just vajadus vtta arvesse kohalikke olusid leilmsete teemade ksitlemisel ja NATO staabiprotseduuride petamisel oli Balti Kaitse-kolledi loomise oluliseks tukeks.

Eesti kaitseves taasloomise algaastatel ta-jutud teravat puudust ettevalmistatud staabioh-vitseride jrele tideti esialgu vlisriikide vasta-vate ppeasutuste baasil. Selline lahendus toimis htviisi nii Eestis, Ltis kui ka Leedus. Vrdle-misi lhikese ajaga aga selgus, et piirkonna geo-graafi listest ja ajaloolistest eripradest johtuvalt pikemas perspektiivis see lahendus Balti riike ei rahulda. hesuguse probleemi ees seistes nhti he vimaliku lahendusena hise rahvusvahe-

lise kolledi loomist. Idee viidi Taani brigaadi-kindrali Michael H. Clemmeseni initsiatiivil ka ellu ja 1999. aastal alustas Balti Kaitsekolledis esimene staabiohvitseride kursus.

Tna, rohkem kui aastakmme prast loo-mist on Balti Kaitsekolled ainus Balti riikides tegutsev sjaveline ppeasutus, mis annab staa-biohvitseride ettevalmistamiseks vajalikku III ja IV taseme sjalist haridust. Philine rhk on suunatud ligi aasta kestvale vanemstaabiohvit-seride kursusele (Joint Command and General Saff Course, JCGSC), enne seda valmistati oh-

Balti Kaitsekolled staabiohvitseride kasvulava

AIVAR SALEKEINKolonelKaitseve Peastaabi personaliosakonna lem

14

vitsere ette ka maave kesksel kesktaseme kur-susel (Army Intermediate Command and Staff Course, AICSC). Peale puhtsjaveliste kursuste on kolledis ka selliseid kursusi, kuhu psevad sjavelaste krval tsiviilametnikud. Nii osalevad krgematel riigikaitsejuhtide kursusel (Higher Command Studies Course, HCSC) ka riigikait-sega seotud krgemad ametnikud. Eraldi, vaid ametnikele meldud kursust (Civil Servants Cour-se, CSC) on lbi viidud juba alates 2001. aastast ja see suund on saanud arvestatavat lisa. Nimelt lisandus eelmisel aastal nn CISE Course ehk kur-sus, mis on meldud logistikavaldkonnaga seotud ametnikele. See asjaolu nitab ilmekalt ppeasu-tuse vimet kia ajaga kaasas: tsiviilametnikele suunatud kursustega vljendab kolledi ppetege-vus selgelt maailmas aina valdavamaks muutuvat arusaama, mille kohaselt puhtsjaline sekkumine ilma tsiviilstruktuuride toetuseta jb kriisiregu-leerimisoperatsioonides edu saavutamiseks liiga heklgseks ja vheseks.

Lisaks praeguste operatsioonipiirkondade vajaduste arvestamisele teenib kolledi ppete-gevus, mis keskendub vanemohvitseride vljap-pes NATO protseduuride petamisele ja nende kasutamisvilumuse treenimisele, kaht olulist eesmrki. Esiteks kasvab ha suureneva hesu-guse ja NATO standarditele vastava ettevalmis-tusega Eesti ohvitseride hulgaga koos ka Eesti kaitseve staapide limumisvalmidus NATO vastava taseme staapidega. Teiseks valmistab Balti Kaitsekolledi lbimine Eesti ohvitsere ette tks NATO staapides. Seegi aspekt on oluline, sest kui Eesti riik on raske tga meie mainet ja partnerluse tsiseltvetavust kinnitada vi-maldavad ametikohad NATO staapides vlja videlnud, tuleb seal ka vga hsti td teha. Ja selleks saavad Eesti ohvitserid eeldused just Balti Kaitsekolledis antavast ettevalmistusest.

See, et kolledis ksitletakse NATO tegevust ja kasutusel olevaid protseduure, teeb kolledi teatud mttes ka ainulaadseks. Kll mitte ksnes knealuse teema ksitluse prast, vaid silmas pida-des kursuste kuulajaskonda. Kuigi enamik osale-jatest tuleb Balti riikidest, on kursuslasi ka teistest NATO riikidest ja isegi NATOsse mittekuuluva-test riikidest. Ainulaadsus seisnebki selles, et tea-

daolevalt ainukesena maailmas vimaldab Balti Kaitsekolled NATO tegevusele ja phimtetele keskenduvatel kursustel osaleda NATOsse mitte-kuuluvate Skandinaavia, Balkani ja Taga-Kaukaa-sia riikide esindajatel. Rahvusvahelisus iseenesest on veel ks aspekt, mis lisab kolledile eripra, iseloomustades nii kolledi ttajaskonda, lekto-reid kui ka eksperte. Paljurahvuselisus nii ppiva kui ka petava koosseisu seas annab saadavatele teadmistele ja kogemustele lisavrtust, valmista-des ohvitsere paremini ette lesannete titmiseks rahvusvahelises keskkonnas.

Viimased aastad on kooli arengus olnud kiired. Muutunud vajadused on tinginud kursus-te loetelu pikenemise, samas on tulnud mnede kursuste lbiviimisest loobuda. le on vaadatud ka kolledi arengukava ja see ti kaasa vajaduse vaadata le vanemohvitseride sjalise vljappe nuded. Selleks moodustatud tgrupi pingutu-se tulemusel on krgemate ohvitseride ja vanem-ohvitseride (alates kolonelleitnandist) sjalise vljappe nudeid tpsustatud.

Lisaks sisemisele arengule on kolled ha-kanud rohkem thelepanu prama ka oma tegevuse nhtavamaks muutmisele. 2009. aas-tal asutati kolledi infoleht The Bugle (Pasun), mis ei ole kll midagi pris uut, sest ka kooli algusaastail anti vlja oma lehte, kuid infolehe toimetaja snul on The Bugle ksitlusala laiem ja tnu multimeediaajastule on veebivljaan-ne varasemast silmasbralikum. Ka on kolled asunud kasutama tnapevase sotsiaalmeedia vimalusi. Twitteri kasutajakonto www.twitter.com/BALTDEFCOL jlgijad saavad lugeda ri-tustest ja arengutest, millest kolled peab vajali-kuks huvilisi (kiir)teavitada.

Sellisest teabest eelseisvate aastate jook-sul ilmselt puudust ei tule. Eesti seisukohalt on heks thelepanuvrseks sndmuseks niteks see, et prast Taanit, Leedut ja Ltit on judnud Eesti ktte jrg mrata ametisse Balti Kaitse-kolledi komandant. Kaitseminister Jaak Aavik-soo on seda nimetanud smboolseks seetttu, et nd, kmme aastat prast esimese kursuse lpetamist, asub kolledit esmakordselt juhtima kooli enda vilistlane, sellesama esimese lennu lpetanud kolonel Meelis Kiili. Eesti kaitseve

BALT I KA ITSEKOLLED STAABIOHV ITSER IDE KASVULAVA

15

mitmetel juhtivatel kohtadel teeninud kolonel Kiili asub kolledi etteotsa 2011. aastal.

Kasu, mida saab kolledi olemasolust Kait-seve Peastaap, on raske numbriliselt vi muul objektiivsel viisil hinnata, samas ei saa ka kolled-i olulisust staabiohvitseride ettevalmistamisel nii tnase maailma kui ka tulevikuperspektiivi-de valguses alahinnata. Viies tulevased staabi-ohvitserid kurssi kige uuemate arengutega nii NATOs kui ka Euroopa Liidus, andes vimalu-se saada vahetult osa kogemustest, mida ktkeb endas rahvusvaheline keskkond, ja jdes siiski vajalikul mral Baltikumi-keskseks, valmistab Balti Kaitsekolled parimal vimalikul moel ette kogenud ja ajakohastest normidest teadlikke oh-vitsere kogu kaitseve ning Kaitseve Peastaabi ees seisvate lesannete titmiseks.

A i v a r S a l e k e i n

Kaitseve hendatud ppeasutuste Krgema Sjakooli kadetid ja kuulajad traditsioonilisel ppeasutuste aastapevale phendatud jalutuskigul

17

Erioperatsioonide vime arendusega on kait-seves tegeldud 1995. aastast. Esimene selles valdkonnas tegutsev ksus loodi kaitseves 1995. aastal, kuid reaalselt hakati esimesi sam-me tegema 2002. aastal, mil loodi ettevalmis-tusgrupp. Erioperatsioonide vime rajamisest rgiti esimest korda avalikult 2005. aastal, kui kaitsevgi avas korraks uut ksust tutvustava vrguklje.1

Esimesed sammud erioperatsioonide vime loomisel jvad ajajrku, mil kaitseves nuti nelja-aastase arengukava koostamist, kuid riik-liku regulatsioonini ei oldud veel jutud. Riiklik planeerimisprotsess sai piisava regulatsiooni al-les 2005. aasta lpuks, kui veti vastu arengu-kavade koostamiseks suuniseid andev vabariigi valitsuse mrus.2 Miks on selle mruse ole-masolu nii oluline? Sest ressursse nudva vime arendamiseks peab olema piisavalt ettevaatav ja eesmrgistatud tulevikukava (visioon), prog-ramm vi projekt, vlja selgitatud vajalikud te-gevused ning planeeritud tegevuste elluviimiseks vajalik ressurss neljaks aastaks.

Erioperatsioonide vime tarbeks ressurss kll planeeriti, kuid tolle aja arengukavades ji vime arengu kajastamine lnklikuks. Teine as-pekt, mis vis arengut pidurdada, oli asjaolu, et Eesti liitus NATOga alles 2004. aastal. Lii-tumise ajal eksisteeris dokument Kaitsejudu-de struktuur ja arenguplaan kuni aastani 2010 (KSAP 2010), mille koostamine 2004. aastal oli mrk Eesti valmisolekust limuda NATO liitlas-te arusaamadega sjaliste vimete arendamisest. KSAP 2010 keskendus siiski vaid phivimetele. Samas sai sna lhikese ajaga selgeks, mida Ees-

1 Vt ESTSOF. In: Vikipeedia: Vaba entsklopeedia (http://et.wikipedia.org/wiki/ESTSOF).

2 Vabariigi valitsuse 13. detsembri 2005 mrus nr 302 Strateegilis-te arengukavade liigid ning nende koostamise, tiendamise, elluvii-mise, hindamise ja aruandluse kord. Riigi Teataja I 2005, 67, 522 & Elektrooniline Riigi Teataja (https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=968099).

ti vajab esmase kaitsevime tagamiseks ja mille-ga viks Eesti panustada NATO kontekstis.

Erioperatsioonide vime arengud aastatel 2008 ja 2009Et riigikaitseks vajalikud ressursid on suure-mahulised, ei ole vikeriigi kontekstis vimalik arendada kike korraga. KSAP 2010 osas sai peagi selgeks, et liitumisaegne dokument on oma aja ra elanud. Tekkis vajadus dokumen-di jrele, mis seoks strateegilisel tasandil seatud eesmrgid keskpika perioodi arendustegevuste ja investeerimisotsustega ning koondaks Eesti riigikaitselise mtlemise ja liitlaste kasutatava kaitseplaneerimise metoodika.3 2009. aasta al-guseks valmiski jrgmise kmne aasta sjalise kaitse arengukava. Sjalise kaitse arengukava mrab sjalise kaitse strateegilise kava alusel kaitsevime tstmise prioriteetsed suunad ja vimenuded, samuti sjalise riigikaitse pika-ajalised arendusprogrammid ja ldised ressur-sipiirangud kaitseve ja Kaitseliidu lesehituse vljattamisel.4

3 Sjalise kaitse arengukava 20092018. In: Kaitseministeerium: Sjaline kaitse (http://www.mod.gov.ee/fi les/kmin/img/fi les/SKAK.pdf).

4 Rahuaja riigikaitse seadus. Elektrooniline Riigi Teataja (https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13238371).

Erioperatsioonide vime loomisest kaitseves

LEON MEIERMajorKaitseve Peastaabi luureosakond

18

Oluline on, et kiki arengukavas ksitle-tud vevimeid analsiti ja hinnati vastavalt NATO vimenuetele, mis loob paremad eeldu-sed sjaliste vimete hildatavuseks liitlastega. Kollektiivses kaitseplaneerimises kokkulepitud kohustused NATOga koostegutsemisvimeliste vevimete ja ksuste vljaarendamiseks on ti-detavad ning lbi kavandatud arendustegevuste luuakse juurde uusi kasutatavaid vevimeid, mille deklareerimises kollektiivkaitse osana on edaspidi vimalik liitlastega kokku leppida.5

Planeerimisprotsessi kigus sai selgeks, et Eesti kontekstis on vajalik teiste vimete aren-duste hulgas tegelda ka erioperatsioonide vime arendusega. 2008. aasta jooksul analsiti seda valdkonda phjalikult ning selgitati vlja vi-malikud lngad ja planeeriti vajalikud ressur-sid. 2009. aasta alguses arutati teemat liitlaste partnerteenistustega ja koostati vikeriigile so-biliku suurusega eriksus. 2009. aasta kevadel tutvustati vimeprogrammi kaitseministrile. Programm sai kaitseministrilt positiivse hin-nangu ja kaitseve juhataja kinnitas sama aasta juunis eraldi erioperatsioonide vime arengu-programmi. Programmis on vlja toodud vime-profi il, struktuur, mehitamis- ja vljappekava, infrastruktuuri ja varustuse hankimise plaanid ning vime arenduseks vajalik ressursiarvestus aastateks 20092013. Programmi rakendumise jrelevalve on pandud Kaitseve Peastaabi luu-reosakonnale.6

Lisaks programmdokumendi koostami-sele hakkas 2009. aasta alguses peale loodava ksuse aktiivne mehitamisprotsess ja jtkusid vajaliku varustuse hanked. Koosts Kaitseve Vrbamiskeskusega viidi lbi kolm kandidaati-de valikut. Kandidaadid sooritasid testi ja titsid rea erineva keerukusastmega lesandeid. Vali-tuks osutusid need, kes lbisid testid vajalikul tasemel. ldjoontes 2009. aastaks pstitatud eesmrgid saavutati ja loodi head eeldused tege-vuste jtkamiseks 2010. aastal.

5 Sjalise kaitse arengukava 20092018. In: Kaitseministeerium: Sjaline kaitse (http://www.mod.gov.ee/fi les/kmin/img/fi les/SKAK.pdf).

6 Kaitseve Peastaabi phimrus, 11 lg 7 p 1. Elektrooniline Riigi Teataja (https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13129352).

Erioperatsioonide vime areng 2010. aastal2009. aastal erioperatsioonide sihtksusesse vrvatud kaitsevelased lbivad 2010. aasta jooksul kvalifi katsioonikursused NATO Eriope-ratsioonide Koordinatsioonikeskuses (NATO Special Operations Forces Coordination Cent-re, NSCC) pakutavates Ameerika hendriikide vi Ungari vastavates koolides.7

Eestisse jnud staabiosis valmistab ette 2010. aasta vrbamiskampaania ja viib selle lbi, ka on nendel staabittajatel vimalik tiendada teadmisi NSCC kursustel. Vaatamata asjaolule, et 2010. aasta eelarve on pingeline, jtkuvad varustu-se hanked erioperatsioonide sihtgrupile. 2010. aas-tal peab ka erioperatsioonide sihtgrupile planeeri-tud infrastruktuur saama rahassti, et jrgmisel aastal alustada projekteerimist ja ehitamist.

Erioperatsioonidega seonduvad mistedEnne kui peatume erioperatsioonidega seotud ter-minitel, tutvustan pgusalt sjanduse, julgeoleku ja kaitsepoliitika terminibaasi MILITERM. MI-LITERMi eesmrgiks on eestikeelse oskussna-vara tiendamine omakeelsete erialaterminitega. Terminibaas on valminud kaitseministeeriumi juures tegutseva sjanduse ning julgeoleku- ja kaitsepoliitika terminoloogiakomisjoni ja Eesti Keele Instituudi juures asuva Eesti Terminoloogia Keskuse koosts. Kaitseministeeriumi termino-loogiakomisjon on kinud regulaarselt koos ala-tes 2003. aastast ning komisjoni ts osalevad ka vlisministeeriumi, Kaitseve Peastaabi, Kaitse-ve hendatud ppeasutuste, Kaitseliidu, Eesti Keele Instituudi ja kikide veliikide esindajad. Avalik terminibaas MILITERM asub aadressil http://mt.legaltext.ee/militerm/, kuid on lingitud ka kaitseministeeriumi kodulehele ja sealt ktte-saadav viite Sjandusterminoloogia kaudu.8

7 NATO Special Operations Forces Coordination Training & Educational Program (http://www.nscc.bices.org/NSTEP/).

8 Sjandusterminoloogia. In: Kaitseministeerium (http://www.mod.gov.ee/et/sojandusterminoloogia).

ER IOPERATSIOONIDE VIME LOOMISEST KA ITSEVES

19

Et asja mitte vga keeruliseks teha, selgi-tan artiklis ainult neid viit mistet, mida Eesti kontekstis erioperatsioonide teema puhul kige sagedamini kasutatakse ning mis annavad pisut aimu ksusest ja selle lesannetest. Kll mitte tihti, aga siiski vib vahel siin ja seal kuulda, et MILITERMis esitatud misted on imelikud, kuid nende igapevane kasutamine muudab nad ajapikku kindlasti suukohasemaks. Esimesena ksitlen terminit erioperatsioonid (special ope-rations). See on sjaline tegevus, mida viivad ellu selleks mratud, organiseeritud, vljape-tatud ja varustatud ved, ning mis kasutavad vtteid ja tegevusviise, mida tavajud ldiselt ei kasuta. Nimetatud tegevus toimub poliitiliste, sjaliste, pshholoogiliste ja majanduslike ees-mrkide saavutamiseks sjaliste operatsioonide koguulatuses kas tavajudude tegevusest sltu-matult vi nendega koosklastatult. Poliitilis-sjalistel kaalutlustel vib vajalikuks osutuda varjamis- vi salastamisvtete kasutamine ning tavalahingutegevuse puhul harva esineva fsi-lise ja poliitilise riski vtmine.9

ksused, mis erioperatsioone ellu viivad, on erioperatsioonide sihtksused ja sihtgrupid. Erioperatsioonide sihtksus (special operations task unit, SOTU) on erioperatsioonide vgede taktikalise ksuse lahinguosis, mida saab ka-sutada hu-, maismaa- ja mereoperatsioonides ning mis on vimeline teostama suunatud rn-nakut vi osutama eriluuret ja -seiret vi sjalist toetust. Erioperatsioonide sihtksusesse kuulub tavaliselt 416 liiget.10 2009. aasta Kaitseliidu ajakirja Kaitse Kodu! 3. numbris ilmunud Rene Toomse kirjutises Luure kui pusle IV. Eriope-ratsioonide ksused luurerollis viirus vaenlase ajus on niteks erioperatsioonide sihtksuse asemel kasutatud terminit SOFi meeskond vi eriksuse meeskond.11 Eks ajapikku nis, mil-line termin kasutusele jb.

Jrgmine termin ksuse iseloomustamiseks on erioperatsioonide sihtgrupp (special opera-

9 erioperatsioonid. In: MILITERM (http://mt.legaltext.ee/militerm/).10 erioperatsioonide sihtksus. Ibid.11 Toomse, Rene 2009. Luure kui pusle IV: Erioperatsioonide ksused

luurerollis viirus vaenlase ajus. Kaitse Kodu! 3, lk 1620 (http://www.kaitseliit.ee/static/fi les/2009-08-23_kaitse_kodu_mai_2009.pdf).

tions task group, SOTG), see on riigi erioperat-sioonide ksus, mida kasutatakse erioperatsioo-nis hendvgede erioperatsioonide osave lema rangemisel.12 Erioperatsioonide sihtgrupi koosseisus vib olla mitu erioperatsioonide siht-ksust ning selle koosseisus on ldjuhul oma staabiosis, lahingu- ja tagalatoetusosis.

Viimasena ksitleme erioperatsioonide ki-gus teostatavaid lesandeid mratlevaid ter-mineid eriluure ja -seire ning suunatud rnnak. Eriluure ja -seire (special reconnaissance and surveillance) on erioperatsioonide vgede luure ja -seiremeetmed, mis tiendavad sjatandri luu-revahendeid ja -ssteeme kogutud strateegilise ja/vi operatiivinfoga. Tegemist on inimluurega, mida viiakse lbi tavaoperatsioonide toetuseks vi neist sltumatult ning mille teostamiseks vidakse kasutada eritehnikat, -varustust, mee-todeid vi kohalikke/kepraseid vahendeid.13 Suunatud rnnak (direct action) on lhiajali-ne lk vi muu vikese ulatusega rndetege-vus, mida viivad lbi erioperatsioonide ved vi muud ksused, mis on vimelised osalema eri-operatsioonides, et hivata, hvitada, vallutada, naastada vi tekitada kahju eesmrgiga saavu-tada konkreetseid, tpselt mratletud ja ajasta-tud tulemusi.14

Kui terminite sisu jrgi tundub, et kik on vga lihtne, siis tegelikkuses on veel hulk tp-sustamist vajavat td ees. Nimelt on eriope-ratsioonide sihtgrupi igeks kasutamiseks vaja kujundada kikidel tasanditel arusaam, mida, millistel kaugustel ja millise aja jooksul on ka-vandatud ksus koos kavandatud varustusega vimeline korda saatma. Seda arusaama on vaja kujundada ka seetttu, et kasutada asja igete asjade tegemiseks ja mitte planeerida lesandeid, mille lppsnaks on mission impossible.15

12 erioperatsioonide sihtgrupp. In: MILITERM (http://mt.legaltext.ee/militerm/).

13 eriluure ja -seire. Ibid.14 suunatud rnnak. Ibid.15 Eesti k: vitmatu missioon.

L e o n M e i e r

20

NATO erioperatsioonide peastaap (NSHQ)16

Erioperatsioonide vime arendamisel Eestis ei saa mda minna NATO erioperatsioonide peastaabist (Special Operations Headquarters, NSHQ). NSHQ on NATOs tegutsev institut-sioon, mis annab erioperatsioonidealast nu NATO Euroopa krgemale lemjuhatajale (Su-preme Allied Commander Europe, SACEUR) ja NATO ksuliinile allutatud osistele ning koor-dineerib erioperatsioonide kogukonna tarbeks NATO erioperatsioonide vime arendust, k.a

16 NATO Special Operations Headquarters (http://www.nshq.nato.int/).

valdkonna juhtide hariduse, vljappe ja pla-neerimise, kasutatavate infossteemide ja infra-struktuuri ksimusi. NSHQ asub Belgias NATO Euroopa vgede krgemas peakorteris (Supre-me Headquarters Allied Powers in Europe, SHAPE).NSHQ kodulehe (http://www.nshq.nato.int/) kaudu saab tutvuda erioperatsioonide kvalifi -katsioonikursuste pakkujate ja kursuste aja ning NSHQ pakutavate spetsiifi liste kursuste sisuga. NSHQ pakutavatele erioperatsioonide staabi-ohvitseride kursusele (nt NATO mitmeriigi-hendosave erioperatsioonide lemate kursus Combined Joint Forces Special Operations Component Command (CJFSOCC) Staff Offi -cer Course, NSOF-01) on vimalik kandideeri-

ER IOPERATSIOONIDE VIME LOOMISEST KA ITSEVES

21

da ka nendel Kaitseve Peastaabi vi veliikide esindajatel, kes planeerivad oma operatsiooni-plaanides erioperatsioone. Iseseisvalt seda teha ei tasu. Huvi korral soovitame prduda Kaitse-ve Peastaabi luureosakonna poole.

Saladuseloori seaduslikud alusedEelkige on riigisaladuseks erioperatsioonide sihtgrupi kui kaitseveluuret teostava struktuu-riksuse struktuuri, koosseisu, lesandeid ja eelarvet ksitlev teave, vlja arvatud teave, mille avalikustamine ei kahjusta Eesti Vabariigi jul-geolekut. Loetletud teave salastatakse tasemel Salajane 25 aastaks.

Vaatamata asjaolule, et erioperatsioone ka-jastava teabe vastu on ajakirjandusel suur huvi, saab siiski rkida vaid sellest, mis pole riigisa-ladus.

L e o n M e i e r

Kuperjanovi jalavepataljoni luurerhm ppusel Kevadtorm

23

Tnases maailmas on efektiivseks juhtimiseks vaja liikuda kahes suunas: arendada infotehno-loogilisi lahendusi ja ajakohastada sidehendusi.

Sjaveliseks juhtimiseks meldud tarkvaral on erinevalt igapevases kasutuses olevast tarkva-rast, nagu Microsoft Word vi Axapta, tavapratud nimed C4I, C2 ja BMS. Selline tarkvara on mel-dud eri tasanditel kasutamiseks. Kaitseve juhtimis-vime thustamiseks annab eriti suurt efekti just taktikalise tasandi juhtimisvime parandamine, kus otsustajatele antakse maksimaalne vajalik info-hulk suurima vimaliku kiirusega. Selleks algatati mned aastad tagasi maave initsiatiivil taktikalise tasandi juhtimistarkvara maave taktikalise tase-me juhtimise infossteemi (Command and Control Information System / Battlefi eld Management Sys-tem (C2IS/BMS)) rakendamise katseprojekt.

C2IS/BMS on tarkvarapakett, mis annab juhtidele nii staapides kui ka lahinguvljal tiesti uued vimalused juhtida ksusi ja kasutada eri-nevaid vahendeid operatsioonide efektiivsemaks lbiviimiseks. Sellised infossteemid vajavad ldjuhul vimekamaid sidevrke, kui kasutusel olevad taktikalised raadiod seda vimaldavad.

Et tagada suure vimsusega juhtimistarkvara t, oli vaja thustada ka sidehendusi. Viimaste tagamiseks oli vaja alustada phimtteliselt uue taktikalise sidessteemi ESTTACS (Estonian Tac-tical Area Communication System) vljaehitamist. Teisisnu on ESTTACS kogum seadmetest, mille abil tagatakse infossteemide tks vajalikud side-hendused, staapide tks vajalikud telekommu-nikatsiooniteenused ja nende piisav maht.

C2IS/BMSC2IS/BMS on ks mitmest rakendusest, mis kasutab ESTTACSi sidevrku informatsiooni vahetamiseks erinevate asukohapunktide vahel. Juba viimased paarkmmend aastat on erinevad

riigid lahingujuhtimise thustamiseks loonud vi soetanud ja enda tarbeks kohandanud teiste riikide juhtimisssteemi tarkvara (C2IS). Nime-tatud ssteemid sisaldavad kikvimalikke juh-timiselemente, nagu planeerimine, elektroonilis-te kaartide kasutamine, ettekannete esitamine, samuti oma ksuste asukohtade visualiseerimi-ne (BFT1), mis on koondatud heks tarkvarapa-ketiks.

2006. aastast on Kaitseve Side- ja Juhti-misssteemide Vljappe- ja Arenduskeskuses arendusprojektina ts olnud ESTTACSi plat-vormile meldud C2IS/BMS tarkvaraprojekt. Selle t kigus on jutud nidisprogrammi installeerimise ja kasutuselevtuni 1. Jalavebri-gaadis ja Scoutspataljonis.

Nidisprogrammi peaeesmrk on selgitada, kas Taani fi rmalt Systematic hangitud tarkvara-pakett SitaWare vastab meie phivajadustele ja milliseid lisafunktsioone vi parendusi on vaja teha, et ssteem vastaks just Eesti maave nue-tele. Katseprojekti he lpptulemina koostatak-se nuete ja vajaduste nimekiri, mille phjal val-mistatakse ette kogu taktikalise tasandi tarbeks kasutatav juhtimisssteemi tarkvara phihange.

1 BFT (Blue Force Tracker) oma ksuste osakohtade ja identiteetide edastamise funktsioon.

Side- ja infossteemid arendavad kaitseve juhtimist

VAHUR PARVEKaptenKaitseve Side- ja Infossteemide Vljappe- ja Arenduskeskuse lem

24

ESTTACSESTTACS on taktikalise taseme sidessteem, mida hakati looma 2001. aastal. Praeguseks on ssteem juba osaliselt operatiivkasutuses. EST-TACSi kui sidessteemi on arendatud etapiti ja praegu oleme judnud kolmanda ehitusetapi alguseni. Jutt on tiesti uuest sidevimest nii taktikalises kui ka kogu kaitseve mastaabis, mis nitab ktte ka tulevikusuuna. Sellise side-ssteemi rajamine, alustades esimestest ridadest paberil kuni ssteemi tismahulise kasutusele-vtuni, annab meile ainulaadseid kogemusi teis-te samalaadsete mobiilsete sidessteemide pla-neerimiseks ja arendamiseks. Ent ESTTACS on siiski ainult erinevate transmissiooniseadmete ja -viiside kogumik, mille pealisehitus ehk raken-dused on alles arendamisel.

ESTTACS on moodne modulaarne ja mo-biilne sidessteem, mis vimaldab telefonside, andmeside, videotelekonverentsi ja taktikaliste raadiote vimaluste integreerimist. Oma les-ehituselt on ta krgvrk, st niteks brigaadi sidevrku maastikul vib vrrelda mesilaskr-jega, kus krje iga tipust hargnevad hendused teiste krgede tippudega. Selline ehitus tagab, et igat sidehendust punktist A punkti B on vi-malik luua mitut teed pidi ja seega mitmekord-selt dubleeritult. Selline vrk tagab kindla ja p-siva henduse ka juhul, kui osa mne keskuse hendustest mingil phjusel ei tta vi mni keskustest on liikumas vi hvinud kne vi andmehendus suunatakse sihtpunkti mne tei-se, toimiva henduse kaudu.

Iga krje tipus on slm, mis koosneb kol-mest sidesidukist: kaks NODEt2 ja RAU.3 Neid kokku nimetataksegi slmeks. Kummalgi NODE-l on sidevime kahte suunda. Nii on vi-malik hest slmest moodustada neli raadiolin-gihendust ehk hpet, nagu sidemehed seda nimetavad. Raadiolingi mastidena kasutatakse Soomes toodetavaid ja kiidetud Mastsystemi s-sinikplastist maste.

RAU funktsioon on eriline ja tehniliselt kige keerulisem: ta pakub vimalust liituda te-

2 Vrguslme phisidesiduk.3 RAU (Radio Access Unit) taktikalise ultralhilaineraadio (VHF-

raadio) henduspunkt.

lefon- ja andmesidevrguga taktikalise ultral-hilaineraadio kaudu. Kik he slme autod on hendatud optilise kaabliga, ka on vimalik liita slmed optilise kaabliga juhul, kui nad ei asu ks-teisest kaugemal kui mni kilomeeter. Kaugemale on kaabli vedamine aja- ja kulumahukuse tttu ebamistlik.

Vrgu modulaarsus on tagatud sellega, et iga sidesiduk suudab opereerida ka ksi vi paarikaupa. Nii ei ole vaja saata punkti, kuhu on vaja ainult kahte sidehendust ehk releevi-met, kaht sidukit, vaid on vimalik jtta ks reservi uusi lesandeid ootama.

Tavaliselt ei ole operatsioonipiirkonnas ainult ESTTACSi kasutavad ksused, tihti on vaja henduda ka teiste ksuste vrkudega, olgu nendeks siis teiste NATO liikmesriikide sidevr-gud, kaitseve laivrk vi tsiviilvrgud. Kike seda tagab meile vrgu jrgmine moodul, mida kutsutakse IOP.4 IOP on monteeritud siduki-le. Et hendusi korrektselt ja turvaliselt luua, on sidukid komplekteeritud lisaseadmetega, nagu kikvimalikud tulemriserverid oma vrgu kaitsmiseks, vliste vrkude turvasead-med ja vajalikud sildseadmed erinevat tehnikat kasutatavate vrkude hendamiseks. Et loodav ESTTACS on vga eesrindlik ja ndisaegne ssteem, on meldud ka vanemate ssteemidega hildumisele (nagu neid on meie mber paljudel nii phjanaabritel kui ka NATO riikidel).

Kogu ESTTACSi sidehendused phinevad ndisaegsel tehnoloogial ja on IP-phised.5 See thendab, et igal vrgus kasutataval seadmel on oma IP-aadress, millega vrgus opereeritakse. Samas ei ole aadressid psivad, vaid omistatak-se DHCP-serveri6 poolt iga kord, kui uus seade vrku hendatakse. Selline lhenemisviis tagab, et he ksuse alal kasutatavate seadmete hulk pole piiratud.

Igale kasutajale omistatakse kindel telefoni-number. Niteks brigaadi staabilema telefoni-number pole seotud mitte telefoniga tema laual, vaid numbriga, mida ta vib vastavalt vajadusele

4 IOP (Interoperability Point) vlisvrkudega koostalitlusvime punkt.

5 IP (Internet Protocol) internetiprotokoll.6 DHCP (Dynamic Host Confi guration Protocol) dnaamilise hos-

tikonfi guratsiooni protokoll.

SIDE- JA INFOSSTEEMID ARENDAVAD KAITSEVE JUHT IMIST

25

omistada just sellele telefonile, mille juures ta hetkel viibib. Lahkudes oma ruumist, kontei-nerist vi liikudes hoopis teise ksuse vastutus-alale saab ta oma numbri omistada jrgmisele keulatuses olevale telefonile. Sellega tagatakse, et teadlik kasutaja saab alati vajalikku informat-siooni.

hendused slmest slme ja slmesiseselt kasutavad ATM-tehnikat,7 mille kihil omakorda jooksevad kik IP-hendused. Ka vrgus kasuta-tavad analoog- ja ISDN-telefonihenduste and-med liidetakse ATM-pakettideks ja saadetakse vastasseadme poole, olgu selleks siis kas lihtne kettaga analoogtelefon, digitaal- ehk ISDN-te-lefon, IP-telefon vi lihtsalt arvuti, millel kljes krvaklapid.

Vrgu andmesidekiirus on piisav brigaadi-suurusele ksusele kikide side- ja IT-teenuste vimaldamiseks. ESTTACSi tpi sidessteemi ehitamisega oleme hed esimesed Euroopas, kes kasutavad nii suurt andmesidekiirust vimal-davaid raadiolinke, ja vib elda, et kasutuse kigus on saanud selgeks, et selliste mahtudega vrku on raske le koormata.

KokkuvtteksESTTACSi ja C2ISi rakendamisega saabub Eesti kaitseves taktikalise side vallas 21. sajand. Sel-lise sidessteemi ja juhtimistarkvara kasutusele-vtt suurendab meie teabevahetuse ja jrelduste tegemise kiirust ja informeeritust, mis on tna-peva sjapidamise thtsaimad mrksnad.

See on julge, aga vajalik samm, sest paber-kaart ja lauatelefon kll jvad, kuid selleks, et olla efektiivne ja vriline vastane kskik kel-lele, peame oskama kasutada ja edastada infot thusamalt ja kiiremini kui eales varem.

7 ATM (Asynchronous Transfer Mode) asnkroonlekanne.

V a h u r P a r v e

27

Kaitsevgi on koosts kaitseministeeriumiga tegelnud aastaid aktiivselt kaitseve relvastuse ajakohastamise, uute relvassteemide hangete ja olemasolevate relvade moderniseerimisega. Allpool ongi levaade kaitseve relvastusalasest arendustst, mis on olulisel mral suurenda-nud Eesti kaitseve relvastuse tulejudu ja kait-sevime efektiivsust.

Kaitseve relvastusse judis aastatel 20062009 rida uusi ja ajakohaseid relvi: 9 mm psto-lid HK USP ja 40mm relvaalused granaadiheitjad HK GLM Saksa fi rmast Heckler & Koch, mida saab kasutada moderniseeritud automaatidega Galil. veitsi fi rmast Brgger & Thomet hangiti 40 mm granaadiheitja BT GL-06, mis on mel-dud kasutamiseks individuaalrelvana. Kaitsevgi ostis Soome fi rmalt Sako 8,6 mm snaipripssid Sako TRG-42 ja Prantsuse fi rmalt PGM 12,7 mm snaipripssid Hecate II ning Itaalia Benellilt 12 kal pumppssid Benelli M3T. Missiooniksu-sele hangiti uued ja kergemad 84 mm tankitr-jegranaadiheitjad Carl-Gustaf M3.

Kaitsevgi on juba aastaid tegelnud aktiivselt ka sduri phirelva automaadi moderniseeri-misega. Esmane automaatide Galil modernisee-rimine tulenes vajadusest varustada missioonik-suste kasutuses olevad automaadid ndisaegsete sihtimis- ja lisaseadmetega, mis koos heade -vaatlusseadmetega muudavad relva kasutamise taktikaliselt universaalsemaks ning tagavad nii peval kui sel kiire ja tpse sihikulise tulevi-mekuse, suurendades sellega oluliselt ksuste la-hingulist efektiivsust. Samal viisil moderniseeri-vad kasutusel olevaid relvi ka paljud suurriigid, niteks Ameerika hendriigid, hendkuningriik ja Prantsusmaa, sest leminek tiesti uuele relva-le, mis oleksid varustatud sama heade sihtimis- ja lisaseadmetega, on oluliselt kallim.

Automaadi Galil moderniseerimine seisnes automaadi originaallaesre asendamises nelja Picatinny siiniga kergsulamist laesrega, mille

klge saab kinnitada punatpp- vi hologramm-sihiku, lasersihiku, infrapunafi ltriga taktikalise lambi, lisakepideme, vajadusel ka 40 mm rel-vaaluse granaadiheitja. Moderniseeritud relvad lbisid esimesed tuleristsed Iraagis ja Afganista-nis, kus need said ka sdurite heakskiidu. Sellest tulenevalt algatati ja 2008. aastal teostus juba suurem automaatide Galil ja AK-4 modernisee-rimise projekt, mille kigus kaitsevgi ajakohas-tas tuhatkond relva. Moderniseeritud Galilid on philiselt maaveksuste, AK-4 aga Kaitseliidu relvastuses.

Samaaegselt automaatide moderniseerimi-sega alustati ka 7,62 mm poolautomaatsete vint-psside M-14 moderniseerimist tpsuspssideks M-14 TP, et varustada kaitseve ja Kaitseliidu tpsuslaskurid vajaliku relvaga, mis tagaks efek-tiivse laskekauguse (esimese lasuga inimfi guu-ri tabamise) kuni 600 meetrini. Tpsuspsside komplekteerimise viimane etapp lpeb tnavu kevadel. Seejrel vljastatakse kik relvad k-sustele, kelle relvastuses peab olema tpsuspss. Vimaluste piires jtkub relvastuse moderniseeri-mine ka edaspidi.

Sjalise kaitsevime arendamine ei saa piir-duda ainult ajakohaste kergerelvadega. Veksu-sed vajavad ka thusat suurtkiverelvade tule-toetust ja efektiivset hukaitset.

Kuni kesoleva aastani oli suurtkive rel-vastuses kaks relvassteemi: 1998. aastal Soo-

Kaitseve relvastuse areng

VAIDO HALLIKLAMajorKaitseve pearelvur

28

me Vabariigi poolt kaitsevele annetatud 105 mm haubitsad H37-61 ja 2003. aastal Saksamaa Liitvabariigist hangitud 155 mm haubitsad FH-70A1. Kui 155 mm haubitsad jvad ka edaspidi kasutusse philise tuletoetusrelvana, siis 105 mm haubitsad on oma ea ra elanud ja edaspidi kasu-tatakse neid vljapperelvadena. Selleks, et suur-tkive tulejudu tasemel hoida, hangiti 2009. aastal Soome Vabariigist 122 mm haubitsad H63 (D-30). Nimetatud relvad ttati vlja juba 1960. aastate alguses endises Nukogude Liidus, kuid oma tkindluse ja lihtsa ksitsemise ja hoolduse poolest on nad seniajani paljude riikide relvas-tuses ning teenivad ka Eesti Vabariiki veel palju aastaid.

Eestis on aastaid olnud hukaitsessteemi olulisimaid komponente huseire. Philise hu-trjerelvana olid kaitseves pikka aega kasutusel ainult 23 mm hutrjekahurid ZU-23-2. Lhi-maa hutrjessteemi Mistrali hange 2009. aas-tal muutis Eesti hutrje oluliselt efektiivsemaks. Mistral on integreeritud hutrjessteem, milles-se kuuluvad rakettide laskeseadmed, veoautodele paigutatud radarid, juhtimiskeskused ja sidess-teemid. Mistrali rakettide efektiivne laskekaugus on kuni 5000 m ja laskekrgus kuni 3000 m. Tegemist on lase ja unusta phimttel ttava relvassteemiga, mis on vimeline tegutsema iga ilmaga nii peval kui ka sel ja tabama le 90 protsendi sihtmrkidest.

Kaitsevgi kasutas seniajani philiselt Root-si pritolu hekordse kasutusega granaadiheitjad AT-4, mille varusid oli vaja tiendada. 2008. aas-tal koostas tankitrje varustusprogrammi mees-kond lhtelesande uute granaadiheitjate han-kimiseks. Et leida kaitseve nuetele vastav relv, uuriti ja analsiti erinevate fi rmade hekordse kasutusega granaadiheitjate tootevalikut. Kaitse-ministeeriumi korraldatud hanke vitis Hispaa-nia fi rma Instalaza, kelle tootevalikus on erineva soomustlbistavusega kumulatiivgranaadid, ku-mulatiiv-kildgranaadid, suitsugranaadid ja punk-rivastased granaadid, mille taktikalis-tehnilised nitajad ja hinnaklass vastasid kaitseve esitatud nuetele. 2009. aasta esimesel poolel saabuski kaitsevele esimene partii hekordse kasutusega granaadiheitjaid Instalaza C90, millega tagatak-se eesktt Afganistanis teeniva missiooniksuse ja koduse vljappe vajadus. 2010. aastal on ka-vas Instalaza C90 jtkuhange.

Arvestades rahalisi vahendeid ja neid vaja-dusi, mida kaitsevel tervikuna on vaja sjalise vime suurendamiseks, on relvastuse arendamine liikunud iges suunas. Me ei ole olnud eelneva-tel aastatel ega ole ka lhitulevikus vimelised hankima ainult maailma kige ajakohasemat ja uut relvastust, vaid peame soetama ka edaspidi vhekasutatud ja heas korras relvi ning pdma vimaluste piires moderniseerida olemasolevaid.

KAITSEVE RELVASTUSE ARENG

122 mm haubitsate lahinglaskmised kaitseve keskpolgoonil

29

Kaitseve tehnika hankimise phikriteeriumi-deks on lihtsus, tkindlus, mistlikud lalpi-damiskulud ja varustusosiste standardiseeritus. Seeprast on siiamaani soetatud valdavalt t-kindlaid ja ehituselt lihtsaid sidukeid, mille hooldus- ja remonditde teostamine on vi-malik ilma kallite spetsiaaltriistadeta. Tehni-kapargi standardiseerimise lhtekohtadeks on hesuguse ktuse kasutamine, standardiseeritud haakeseadmed, henduskaablid, pukseerimis-seadmed ning varuosade ja tarvikute hilduvus.

2009. aastal lisandus kaitseve transpor-diparki 97 maasturit, 257 veoautot, 12 bussi ja 176 haagist (nendest 65 vlikki). Nimetatud tehnika hankimisega on rahuldatud esmane jrelveetavate vlikkide, ktuseautode ja v-liremonditkodade vajadus: soetatud tehnika suunatakse valdavalt 1. Jalavebrigaadi ja kesk-alluvusega ksustesse.

Renditud majandussidukitest vahetati vlja ksteist 16-kohalist bussi (rendilepingud slmiti kuueks aastaks), amortiseerunud ja kehtestatud tehnonuetele mittevastavast tehnikast krval-dati kasutuselt kolm soomukit, 24 siduautot, 173 veoautot ja 13 jrelhaagist. Kasutuselt krval-datud tehnikast vrandati 21 sidukit siseminis-teeriumile, 78 Laidoneri muuseumile ja lejnud realiseeriti avaliku oksjoni kaudu tsiviilsektorisse. Sidukipargi juurdekasvuga on vimalik varusta-da jalavepataljonisuurune ksus.

Eriotstarbelistest sidukitest soetati reagen-dipuistur mari lennuvljale, teelaotussidukid Pioneeripataljonile, 21 m tankimisautod ja ts-teseadmetega varustatud poolhaagised logistika-pataljonile ning meditsiinisidukid maavele.

Lppenud aastal on uuendatud kaitseve ja Kaitseliidu maismaasidukite kasutamise ja ladustamisega seonduvad juhendmaterjalid ning viidud lbi instruktorite koolitused tehnika et-tevalmistamiseks pikaajaliseks ladustamiseks. Tiendati siduki ja seadme kontrollraamatut,

kus kajastatakse vastava varustuselemendiga seotud ekspluatatsioonilised andmed ning teh-tud hooldus- ja remonditd.

Maaves veti kasutusele 1. Jalavebrigaa-di tehnikapark Paldiskis, mis on arvestatud aas-tas kuni 400 siduki teenindamiseks. Kaitseve Logistikakeskuses sai tehnika remondi- ja aren-dustkoda uued ruumid.

Kaitseve sidukite ldlbisit oli 2009. aas-tal 13 358 557 km, millest 241 918 km lbiti haagistega. Kokku kasutati 1 776 564 liitrit diisliktust ja 216 996 liitrit autobensiini. Vr-reldes 2008. aastaga on suurenenud rivisiduki-te lbisidud, mningane lbisidu vhenemine oli majandussidukite osas.

heks suuremaks edasiminekuks 2009. aas-tal vib pidada kaitseve sidukipargi jtkuvat standardiseerimist, mille raames on vhenda-tud kasutusel olevate sidukite marke ja tpe. 26. augustil 2003 andis vabariigi valitsus kaitse-ministeeriumile loa soetada riigikaitseks vajali-ke vahenditena kaitsevele 1321 rivi- ja lahingu-sidukit Saksamaa Liitvabariigist. Maasturite ja tagalatoetussidukite soetamine Bundeswehrilt osutus esimestel aastatel vimatuks, sest vajalik-ke ja sobivaid sidukeid mgis ei olnud. Seett-tu soetati maastureid, tagalatoetussidukeid ja eriotstarbelisi sidukeid Hollandi Kuningriigist.

Edasiminekuna saab nimetada ka siduki-te pikaajalise ladustamise protseduuri vljat-tamist ja sellealaste koolituste lbiviimist, mis

Kaitseve transpordi arengust 2009. aastal

RAUL JRVISTEKapten, PhDKaitseve Peastaabi logistikaosakond

30

KAITSEVE TRANSPORDI ARENGUST 2009. AASTAL

Pioneeripataljoni teelaotussiduk MAN FSG KAT II

Varustuseveoauto DAF YTE 2300 koos Pacto-ni poolhaagisega

Eesti logistilise toetuselemendi (NSE) tehnika hooldus- ja remondihall Afganistanis Camp Bastioni sjavebaasis

31

annab eelduse tulevikus kogu kaitseve tehni-kapargi sidukite pikemaajalisemaks efektiivse-maks silitamiseks.

Transpordivahendid arenevad laialdasema elektroonika ja optroonika kasutuse suunas. Jrjest rangemad keskkonnasstlikkuse ja liik-lusohutuse nuded muudavad sidukite eksplua-tatsiooni tagamise aina enam spetsialistide p-rusmaaks.

Fossiilsete ktuste varude vhenemine, toornafta hinna muutused viimastel aastatel ja laienev bioktuste kasutamine seavad uusi les-andeid alternatiivsete juallikate kasutamiseks ja tehnoloogia optimeerimiseks. Bioktuste ja universaalktuse F34 kasutamine justruktuu-ride sidukites phjustab pikaajaliselt ladustatud tehnika ekspluatatsioonivalmiduse probleeme, sest ktuste silimisajad on lhikesed ja keemili-sed omadused ebastabiilsemad. Vlismissioonide tarbeks moderniseeritakse EURO 5 nuetele vas-tavaid mootoreid lisaseadmetega, et need olek-sid kasutatavad multifunktsionaalsete ktustega ilma nominaalse vimsuse olulise languseta.

Lhiaastate sidukihangetega on kavas soetada huve eritehnikat ja maastureid, me-ditsiini-, juhtimis- ja sidesidukeid ning laienda-da soomukiparki. 2010. aasta raskuspunkt on suunatud hooldus- ja remondikoolitustele ning sidukite elukaare korraldamise parendamisele. Renditavate majandussidukite osa on kavas v-hendada kuni 30%.

2009. aasta oli tehnikavaldkonnas uue tskli hea kivitaja, sest jrgnevate aastate phi-rhk on olemasoleva tehnika silitamisel.

R a u l J r v i s t e

Ktusetankimisauto DAF YTA 2300 Van Hooli poolhaagisega

32

Reagendipuistur mari lennuvljal

2 000 000

1 800 000

1 600 000

1 400 000

1 200 000

1 000 000

800 000

600 000

400 000

200 000

0

2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 (aasta)(L)

76

92

95/98

DK

Kaitseves aastatel 20012009 kasutatud autoktused

KAITSEVE TRANSPORDI ARENGUST 2009. AASTAL

33

23. mail 2008 esitas kaitseministeerium 2009. aasta eelarve planeerimise juhise, millest lhtu-valt esitas kaitsevgi mais eelarveprojekti (aren-gukava arvudes), mis pidi vrreldes 2008. aasta eelarvega kasvama 19,2% (vt tabel 1) ehk umbes viiendiku. Summa suuruse nitlikustamiseks li-san, et see on umbes pool kaitseve 2010. aasta personalikuludest.

TABEL 1. Kaitseve 2008. aasta eelarve ja 2009. aasta eelarveprojekti vrdlus

Valdkond 2008. aasta eelarve (mln kr)

2009. aasta eelarve (mln kr)

Muutus

mln kr %

Eraldised 72,7 84,5 11,8 16,2

Personalikulud 1048,9 1 227,1 178,2 17,0

Majandamiskulud 788,0 925,6 137,6 17,5

Kaitseotstarbeline varustus 448,4 578,0 129,6 28,9

Investeeringud 50,4 55,3 4,9 9,7

Eelarve kokku 2408,2 2870,3 462,1 19,2

25. augustil 2008 avalikustas rahandusmi-nisteerium 2008. aasta suvise majandusprog-noosi, mille kohaselt oli valitsussektori eelar-vepositsioon vrreldes kevadise prognoosiga halvenenud 4 miljardi krooni vrra. Sellest tu-lenevalt vhendati kaitseve eelarve piirsummat 363,6 miljoni krooni vrra (vt tabel 2).

25. septembril 2008 kiitis vabariigi valitsus heaks 2009. aasta riigieelarve seaduse eelnu, millest tulenevalt sai kaitseve eelarve piirsum-maks 2506,7 miljonit krooni, seega 2008. aas-ta eelarvest 98,5 miljoni krooni vrra rohkem. Kaitseve 2009. aasta eelarve kasvuks ji 4,1%. 2008. aasta suvine majandusprognoos ennustas aga 2009. aasta tarbijahinnaindeksiks 6%, mis thendas kaitsevele arvestuslikult ca 82 mil-joni krooni suurust lisakulu. Seega vis reaal-seks kasvuks vrreldes 2008. aastaga arvestada 16,8 miljonit krooni ehk ca 1% (vt joonis 1).

2009. aasta riigieelarve seaduse kinnitamineRiigieelarve seaduse menetlemise kigus esitas rahandusministeerium sgisese majandusprog-noosi, milles ennustati 2009. aasta sisemaise

Kaitseve 2009. aasta eelarve ja eelarvekrped

ERMO MIHHOTINNooremleitnantRahandus- ja eelarve-osakond

TABEL 2. Kaitseve 2009. aasta eelarveprojekti ja riigieelarve seaduse eelnu vrdlus (mln kr)

Valdkond Eelarveprojekt Suvisest majandusprognoosist tulenev muutus 2009. aasta riigieelarve seaduse eelnu

Eraldised 84,5 0,3 84,7

Personalikulud 1227,1 -166,7 1060,4

Planeeritud kaitsevelaste palgatusu (u 15%) rajtmine.

Majandamiskulud 925,6 -54,7 870,9

Otsustati lesandeid mitte vhendada ja kulusid htlaselt (u 6%) krpida.

Kaitseotstarbeline varustus 578,0 -142,6 435,3

Ajatati 3D huseireradari maksegraafi k, lkati edasi Saksamaalt hangitavate veokite osamaksete tasumine ja aasta vrra 81 mm miinipildujate hanke eest tasumine.

Investeeringud 55,3 0,1 55,4

Eelarve kokku 2870,3 -363,6 2506,7

34

kogutoodangu vhenemist ja vhendati ka kait-sekulutusi. 11. detsembril 2008 kiitis Riigikogu heaks 2009. aasta riigieelarve, sh kaitseve eel-arve, mille suurus oli 2466,7 miljonit krooni (vt tabel 3). Vrreldes eelnuga oli summa vhene-nud 40 miljoni krooni vrra ja seda kaitseotstar-belise varustuse arvelt.

2009. aasta eelarve I krbeArvestades Uuendatud konvergentsiprogram-mis 2008 kajastatud 2008. aasta novembri-kuu majandusprognoosi ja lhtudes viimastest majandusarengutest oli 2008. aasta detsembris selge, et senise majandusprognoosi phistsenaa-rium ei ole enam reaalne. Seetttu vttis rahan-dusministeerium eelarvepositsiooni arvestamise aluseks konvergentsiprogrammi riskistsenaariu-mi, millega tutvumise jrel otsustas valitsuska-binet 29. jaanuari 2009 nupidamisel koostada kahe ndala jooksul negatiivse lisaeelarve ees-mrgiga vhendada valitsussektori puudujki 8 miljardi krooni vrra.

Kokku vhendati kaitsekulusid (kogu kait-seministeeriumi valitsemisalas) 593,7 miljoni krooni vrra, kaitseve eelarve krbe moodus-tas sellest 265,8 miljonit krooni (vt tpsemalt krpeid ja selgitusi tabel 4).

2009. aasta eelarve II krbe30. mrtsil 2009 avaldas rahandusministee-rium 2009. aasta kevadise majandusprognoosi. Arvestades keerulise olukorra jtkumist maail-

JOONIS 1. Kaitseve 2009. aasta riigieelarve seaduse eelnust tulenev eelarve kasv, arvestades tarbijahinnaindeksit (THI).

TABEL 3. Kaitseve eelarve riigieelarve seaduse eelnu ja riigieelarve seaduse jrgi (mln kr)

Valdkond Riigieelarve seaduse eelnust tulenevad eelarvesummad

Sgisesest majandusprognoosist tulenevad krped

Riigieelarve seaduses sisalduvad eelarvesummad


Lkati edasi Soomele 122 mm haubitsate eest tasumine, vhendati ajutiselt laskemoona kulunorme, korrigeeriti miinijahtijate maksegraafi kut (see muutus tnu Suurbritannia naela kursi muutusele mrkimisvrselt soodsamaks). Ajatati uute varustuselementide vljappesse ja kasutusse suunamist.

Eelarve kokku 2506,7 -40,0 2466,7

TABEL 4. Kaitseve 2009. aasta eelarve esimene krbe (mln kr)

Valdkond Kinnitatud eelarve Krbe Eelarve prast krbet

Eraldised 84,7 -6,8 77,9

Ajateenijatele makstava toetuse vhendamine u 7%.


Krbe sisaldas puhkusetoetuste ja preemiate keelustamist.


Otsustati vhendada kulusid 10%, mille juures lhtuti 2008. aasta tegelikest kuludest ja hppelisest kulude kasvust aasta lpus.


Ajatati riidevarustuse tarne- ja maksegraafi kuid, muudeti laskemoona maksegraafi kut ja kasutati ra nrgenenud USA dollarist tulenevaid hinnalangusi. Lkati osaliselt edasi planeeritud transpordivahendite remonte ja pikendati osaliselt hooldevlteid. Lkati edasi mitmeid varustus- ja relvastusalaseid moderniseerimisprojekte.

Eelarve kokku 2466,7 -265,8 2200,9

KAITSEVE 2009. AASTA EELARVE JA EELARVEKRPED

2009. aasta EELARVE

THI3%

KASV arvestades THId1%

2009. aasta eelarve KASV 4%

35

mamajanduses ja fi nantsturgudel otsustati va-litsuskabineti arutelude tulemusena koostada 2009. aasta tiendav lisaeelarve, mis vimal-daks parandada valitsussektori eelarvepositsioo-ni. Riigikogus langetati lisaeelarve menetlemise kigus otsused tiendavalt 2,1 miljardi krooni ulatuses valitsussektori eelarvepositsiooni pa-rendavate meetmete osas (lisaks tehti aprillis ja mais valitsuskabinetis eelarvepositsiooni paran-damiseks otsuseid 6 miljardi krooni ulatuses). Riigikogu vttis riigi 2009. aasta teise lisaeelar-ve vastu 18. juunil. Krpe tulemusena vhendati kaitsekulusid kokku 187,4 miljoni krooni ula-tuses, millest 94,4 miljonit krooni moodustasid kaitseve kulud (vt tabel 5).

Tiendavad kulupiirangudPrast teist negatiivset lisaeelarvet otsustas vaba-riigi valitsus rakendada ka tiendavaid kulupiiran-guid, mille eesmrgiks oli tagada riigieelarve piisav likviidsus. Kaitseve osas rakendati kulupiiranguid 18 miljoni krooni ulatuses (vt tabel 6).

Kokkuvte

Kaitseve 2009. aasta eelarvekrped vib jagada kaheks:

eelarve planeerimisel tehtud vhenda-mised ehk arengukava piirsummade muutmine (vt tabel 7);

aasta alguses kinnitatud eelarve muut-mine lisaeelarved ja kulupiirangud (vt tabel 7).

Tulenevalt majanduse keerulisest olukorrast olid suuremad krped kaitseve 2009. aasta arenguplaanide ja eelarve osas personalikulu-des 276,4 miljonit krooni, majandamiskuludes 207,6 miljonit krooni ja kaitseotstarbelise va-rustuse hangetes 276 miljonit krooni. Planeeri-tud personalikulude osas thendas see 15%-lise kaitsevelaste palgatusu rajtmist, teisel pool-aastal 6,5%-list palkade vhendamist, puhkuse-toetuste ja preemiate keelustamist ning lisatasu-de maksmise korra muutust.

TABEL 5. Kaitseve 2009. aasta eelarve teine krbe (mln kr)

Valdkond Kinnitatud eelarve Krbe Eelarve prast krbet

Eraldised 77,9 -1,4 76,5

Ajateenijatele makstava toetuse vhendamine u 8%.


Krbe sisaldas kaitsevelaste palga- ja auastmetasude mrade vhendamist u 6,5% (8% tulumaksuvaba miinimumi letavast osast) ning kaitsevelaste ja tsiviilttajate lisatasude/astmepalga krpeid.


Kokkuhoiud saavutati reservppekogunemiste vhendamisega, ktuse odavnemisest, lhetus- ja koolituskuludelt ning osaliselt mereve laevade (EML Admiral Pitka ja EML Ahti) seiskamisega.

Investeeringud 55,4 -13,08,0

50,4

13 miljoni krooni suurune krbe sisaldab kaitseve arvutipargi uuendamise, formeerimispunktide telkide soetamise, IRISe tark- ja riistvara, kaitseve inventari ja Kaitseve hendatud ppeasutuste uuringute rajtmist vi viksemamahulist soetamist. Kaitseministeerium eraldas mobilisatsiooniladude renoveerimiseks ja ehitamiseks 8 miljonit krooni.

Eelarvekrped kokkuEelarve kokku

2200,92200,9

-94,4-86,4

2106,52114,5

TABEL 6. 2009. aasta tiendavad kulupiirangud

Valdkond Kinnitatud eelarve Kulupiirangud Eelarve prast piiranguid


Aasta lpuks prognoositud jkide arvelt.

Investeeringud 50,4 -1,5 48,9

Kaitseve inventari soetamiseks ettenhtud vahendite vhendamine.

Eelarve kokku 2114,5 -18,0 2096,5

E r m o M i h h o t i n

36

Majandamiskulude krpe sisulisi arutelu-sid peeti ainult 45 miljoni krooni osas, lej-nud vhendamised tehti rohkem statistika (sh ka hinnalangused) phjal (peamiseks phjuseks ajanappus), mis kokkuvtteks igustas ennast, sest kaitsevgi mahtus eelarve piiridesse, v-hendades sealjuures pstitatud lesandeid mini-maalselt. Kaitseotstarbelise varustuse hankimist krbiti vrreldes algsete plaanidega kige roh-kem kokku umbes 50% vrra. See thendas varustuse osas minimaalset arengut, kui mitte taandarengut, sest edasi lkati planeeritud re-monditid, pikendati hooldusvlteid, ajatati rel-vade moderniseerimisi jne.

Kokkuvtteks muutus kaitseve 2009. aas-ta eelarve krbete tulemusena vrreldes:

2007. aasta eelarvega 190,9 mln kr (10,0%),

2008. aasta eelarvega -311,8 mln kr (-12,9%),

2009. aasta eelarveprojekti ehk aren-gukavaga -773,8 mln kr (-27,0%),

Riigikogus kinnitatud 2009. aasta eel-arvega -370,2 mln kr (-15,0%).

Krbete peamine tagajrg oli kaitseve pla-neeritud arengu mningane pidurdumine ja lk-kumine jrgnevatesse aastatesse.

TABEL 7. 2009. aasta kaitseve eelarve krped planeerimise ja kinnitatud eelrve muutmise kigus

Valdkond Eelarveprojekt/arengukava vs. Riigikogu kinnitatud eelarve

Riigikogu kinnitatud eelarve vs. eelarve prast krpeid

% mln kr % mln kr

Eraldised 0,3 0,2 -9,7 -8,2

Personalikulud -13,6 -166,7 -10,3 -109,2

Majandamiskulud -5,9 -54,7 -17,6 -152,9

Kaitseotstarbeline varusts -31,6 -182,6 -23,6 -93,4

Investeeringud 0,3 0,1 -11,7 -6,5

Kokku -14,1 -403,6 -15,9 -370,2

KAITSEVE 2009. AASTA EELARVE JA EELARVEKRPED

37

Eesti kaitsevelased on edukalt osalenud rah-vusvahelistel sjalistel operatsioonidel alates 1995. aastast, kui teenistust Horvaatias alustas esimene jalaverhm ESTPLA 1. Alates sellest hetkest on Eesti sdur eeskujulikult titnud oma teenistuskohuseid Horvaatias, Bosnias ja Hert-segoviinas, Liibanonis, Kosovos, Afganistanis, Iraagis ja teistes maailma paikades. Eesti sdu-rid on oma lesannete titmisel plvinud tun-nustust vapruse ja krge professionaalsuse eest.

Eesti seni raskeimal sjalisel operatsioonil Afganistanis NATO juhitud rahvusvaheliste julgeolekutagamisjudude ISAF (International Security Assistance Force) koosseisus on kait-sevelased osalenud alates 2003. aastast. Afga-nistani operatsioonist on praeguseks osa vtnud le 1400 kaitsevelase. Operatsioonil osalemi-se eest oleme kll maksnud krget hinda, seal on langenud seitse kaitsevelast, kuid osaledes vrdvrse partnerina koos liitlastega rahuope-ratsioonil panustame Eesti julgeoleku tagamisse ja toetame Afganistani riiki rahu ja stabiilsuse saavutamisel.

Afganistani lahinguvljalt saadud kogemus on aidanud arendada kaitsevge moodsa rel-vastatuse ja hea vljappega organisatsiooniks, millel on relvaliikidest nii jalavgi, suurtkivgi, hutrje, lahinguteenindustoetus kui ka pionee-riteenistus ja lhitulevikus vljaarendatav soo-musvgi.

Julgeolekuolukord Afganistanis muutus 2009. aastal vrreldes 2008. aastaga pingelise-maks, koalitsiooni kaotused suurenesid 295 lan-genult 520ni (u 76%). Mdunud aasta august oligi koalitsioonijududele alates 2001. aastast kige kaotusterohkem kuu, mil langes 77 koa-litsioonivgede sdurit.

Aasta-aastalt on kasvanud ka isevalmis-tatud lhkekehadest (improvised explosive de-vices, IED) phjustatud kaotused. 2002. aastal phjustasid isevalmistatud lhkekehad 16%

kigist kaotustest, 2008. aastal juba 57,8% ja 2009. aastal 61%. Oluliselt on sagenenud la-hingukontaktid. Kige suurema lahinguinten-siivsusega provints on Helmand, sellele jrgneb Kandahar.

2009. aastal teenis Afganistanis Helman-di vekoondise koosseisus kaks Eesti jalave-kompaniid: 2008. aasta novembrist 2009. aasta maini kapten Raigo Paimla juhitud ESTCOY 7 ja maist novembrini kapten Tarvo Luga juhitud ESTCOY 8. Kuue kuu jooksul viis ESTCOY 7 lbi 24 suuremat operatsiooni ning 110 patrulli oma ja teiste allksuste vastutusalas. Operat-sioonide ja patrullide kigus leidsid Eesti kait-sevelased 39 isevalmistatud lhkekeha ning 88 muud lhkekeha (unexploded ordnance, UXO), mis tehti kahjutuks. Kompaniil oli ope-ratsioonide kigus 50 lahingukontakti. Viis s-durit sai haavata, nneks olid nad kik hiljemalt kolme ndala jooksul rivis tagasi. ESTCOY 8 viis enda ja oma naabrite vastutusalal lbi ligi-kaudu 300 patrulli vi muud taktikalist lesan-net ja osales 20 krgema ksuse operatsioonil. Leiti 47 isevalmistatud lhkekeha. Kompaniil oli peaaegu 90 lahingukontakti, milles langes kolm ja sai haavata 12 kaitsevelast.

2009. aastal suurendati oluliselt koalitsioon-judude kohalolekut Afganistanis. Lisaks hend-kuningriigi ksuste koosseisus teenivale Eesti jalavekompaniile saatis Eesti 2009. aastal Afga-

Eesti kaitsevelased rahvus-vahelistel sjalistel operatsioonidel

AART NMMKaitseve Peastaabi operatiiv- ja vljappeosakond

39

nistani presidendi- ja provintsivalimisi julgestama lisajalavekompanii ESTCOY-E. Kompanii allus USA merejalave 2. brigaadile (2d Marine Expe-ditionary Brigade, 2 MEB) ja tegutses Helmandi provintsi lunaosas. Kapten Ain Tiidruse juhitud Estcoy-E viis enda ja oma naabrite vastutusalal lbi ligikaudu 180 patrulli vi muud taktikalist lesannet ning osales seitsmel krgema ksuse operatsioonil. Leiti kuus isevalmistatud lhkeke-ha. Kompaniil oli viis lahingukontakti, milles sai kergelt haavata ks kaitsevelane.

Aastatel 20032008 osales Eesti kaitsevgi Iraagi operatsioonil jalaverhmaga. 2009. aas-ta alguses lpetas Eesti ametlikult osalemise Iraagis USA juhitud koalitsiooni koosseisus ja jtkab NATO vljappemissiooni NTM-I (NATO Training Mission Iraq) koosseisus staabiohvitseride ja -allohvitseridega. NTM-I koosseisus titis Eesti ajavahemikus 20052009 olulist NTM-I staabilema asetitja ametikohta. Ka on Eesti Iraagile kinkinud relvi, laskemoona ja arvutiklassi. Iraagi operatsioonil on aastate jooksul osalenud le 400 kaitsevelase. Lahin-gutegevuse kigus Iraagi operatsioonil langes kaks ja sai haavata 18 Eesti kaitsevelast.

2009. aasta oli viimane, mil Eesti luure-rhm osales rahutagamismissioonil Kosovos.

Aastatel 19992006 osalesid NATO juhitud ra-hutagamismissioonil KFOR (Kosovo Force) Itaa-lia karabinjeeride (sjaveline politsei) juhitud rahvusvahelise eriotstarbelise ksuse (multina-tional specialized unit) koosseisus mitmeotstar-belised sjavepolitseirhmad ESTPATROL 1 kuni ESTPATROL 14. Balti luureeskadronid BALTSQN 7, BALTSQN 10 ja BALTSQN 13 osalesid Bosnias ja Hertsegoviinas NATO rahu-tagamismissioonil SFOR (Stabilisation Force) Taani pataljoni koosseisus 2003. aasta mrtsist 2006. aasta augustini. Kaitseliidu baasil moo-dustatud luurerhmad ESTRIF 1 kuni EST-RIF 6 osalesid Kosovos NATO rahutagamis-missioonil KFOR 2007. aasta veebruarist kuni 2010. aasta veebruarini. Viimane ESTRIF ju-dis tagasi koju selle aasta 10. veebruaril. Teenis-tust Kosovos jtkab allohvitser KFORi peakor-teris Pritinas. Praeguseks on Kosovos teeninud peaaegu 800 Eesti kaitsevelast.

Eesti staabiohvitserid ja allohvitserid jt-kavad teenistust RO ja Euroopa Liidu juhitud operatsioonidel Liibanonis ning Bosnias ja Hert-segoviinas.

A a r t N m m

ESTCOY-8 jalgsipatrull Afganistanis Helmandi provintsis Nad-e-Ali piirkonnas juunis 2009

41

Eesti kaitsevelaste osalus rahvusvahelistel s-jalistel operatsioonidel, eelkige operatsioonidel Iraagis ja Afganistanis ti kaasa vajaduse ravi-da reaalse sjategevuse kigus raskelt haava-ta saanud sdureid ja tstatas tsise vajaduse eesmrgistatud, ssteemse ja efektiivse taastus-raviteenuse jrel nii kaitsevele kui kogu Eesti tervishoiussteemile tervikuna.

Oht saada teenistuse kigus raske kehavi-gastus1 puudutab lisaks rahvusvahelistel sjalis-tel operatsioonidel osalevatele kaitsevelastele kiki isikuid, kes tidavad teenistuslesandeid tegevteenistuses vi sellega vrdsustatud vormis see puudutab nii kaadrikaitsevelasi, ajateeni-jaid, ppekogunemisest osa vtvad reservvelasi kui ka Kaitseliidu tegevliikmed teenistuskohus-tuste titmisel.

Kaitseveteenistuse seaduse ja kaitseminist-ri mrustega muudeti ja tiendati 2009. aastal taastusravi ja sotsiaalteenuseid (rehabilitatsiooni-teenuseid) reguleerivat iguslikku raamistikku:

tpsustati kaitsevelastele riigi kulul tagatava eriarstiabi mahtu ja korral-dust, sh kaotati erisused rahvusvahe-lisel sjalisel operatsioonil osalenud kaitsevelaste osas vajaduse korral osutatakse taastusravi kikidele tee-nistuses haigestunud vi vigastada saanud kaitsevelastele vrdsetel alus-tel;2

riigi kulul tagatavad tervishoiuteenu-sed (sh vajalik taastusravi) laiendati isikule, kes on haigestunud vi saanud vigastada tegevteenistuses teenistus-

1 Rasked kehavigastused on mratletud kaitseve juhataja 21. au-gusti 2000 kskkirjas nr 446.

2 Kaitseministri 10. mai 2007 mrus nr 15 Ajateenijale ja kaadri-kaitsevelasele riigi kulul eriarstiabi ja ravimite tagamise kord ja ulatus, muudatused justunud 19. aprillil 2009.

lesannete titmisel, tunnistatud te-gevteenistuseks mitteklblikuks ning seetttu teenistusest vabastatud;3

mratleti isikute ring, kellele taas-tusraviteenuste osutamist rahastatak-se kaitseministeeriumi eelarve kaudu: kaitsevelased, eruvelased, kaitse-liitlased, represseeritud isikud ja kait-seveteenistuses teenistuslesannete titmise tttu hukkunud kaitsevelase perekonnaliikmed.4

Olulise muudatusena lisati kaitsevetee-nistuse seadusesse ste, mis reguleerib kait-seveteenistuses teenistuslesannete titmise tttu haigestunud vi vigastada saanud isikule osutatavaid sotsiaalteenuseid: lisaks riiklikus sotsiaalhoolekandessteemis vimaldatavale ta-gatakse isikule puude tuvastamise korral vajalik rehabilitatsiooniteenus ja tehnilised abivahendid kaitseve poolt.5

3 Kaitseveteenistuse seaduse 163 lg 6, kaitseministri 7. aprilli 2009 mrus nr 16 Teenistuslesannete titmise tttu haigestunud vi vigastada saanud ja tegevteenistuseks mitteklblikuks tunnistatud isikule tervishoiuteenuste ja ravimite tagamise ulatus ja kord.

4 Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse 52 lg 2 p 4, kaitse-ministri 27. mai 2009 mrus nr 23 Taastusravi osutamise ulatus ja kord.

5 Kaitseministri 15. mai 2009 mrus nr 21 Teenistuslesannete tit-mise tttu haigestunud vi vigastada saanud isikule sotsiaalteenuste tagamise ulatus ja kord.

Vigastatud kaitsevelaste taastusravi hlmab kogu Eesti tervishoiussteemi

KERSTI LEAMajorKaitseve peaarst

42

Vigastatud kaitsevelaste taastusravi arengEsimeste vlisoperatsioonidel vigastada saanud kaitsevelaste saabumisel puudus Eestil suurrii-kidega vrreldav erinevate sjavigastuste komp-leksse ravimise kogemus. Kaitsevgi prdus partnerriikide hendkuningriigi ja Ameerika hendriikide poole, et ppida nende pikaaja-listest kogemusest ja anda haavatutele vajalikku ravi ties mahus. 2008. aastast on arenenud ka kaitseve ja Eesti tsiviiltervishoiussteemi vastav suutlikkus ning nende koost on andnud vga hid tulemusi.

Ndisaegne taastusravi phineb interdist-siplinaarsel meeskonnatl, sisaldades erineva-te spetsialistide tihedat koostd. Taastusravi meeskonda kuuluvad taastusarst, fsioterapeut, sotsiaalttaja ja vastavalt vajadusele teised taastusraviga tegelevad spetsialistid (logopeed, pshholoog, taastusravide, ravimassr, tege-vusterapeut ja hoolduspersonal). Lisaks nendele kaasatakse raviprotsessi teiste erialade spetsialis-te. Meeskonnatd juhib taastusarst, kes hindab patsiendi seisundit ja koostab tema vimalikult igaklgseks ja tielikuks taastumiseks sobilikke taastusravimeetodeid kombineerides raviplaani.

Rehabilitatsioon on kompleksne tegevus, mille eesmrgiks on ennetada elukvaliteedi lan-gust ja taastada inimese vimalikult krge ke-haline, meeleline, intellektuaalne, pshiline ja sotsiaalne aktiivsus. Lisaks taastusravile sisal-dab rehabilitatsioon ka pshholoogilist, sotsiaal-set, pedagoogilist ja ametialast abi.

Rahvusvahelistel sjalistel operatsioonidel osalevate kaitsevelaste meditsiiniliseks toeta-miseks on Eesti slminud riikidevahelised kok-kulepped, mille raames tagatakse Eesti kaitse-velastele vajalik arstiabi missioonipiirkonna vi partnerriigi raviasutuses. Kui tegemist on raske kehavigastuse vi haigestumisega, mis nuab evakuatsiooni missioonipiirkonnast ja selle jrel katkematut aktiivravi jtkamist, tagab partnerriik vajalikud raviteenused (sh taastus-ravi) seniks, kuni kannatanu tervislik seisund vimaldab tema Eestisse toomist. Esimeste ras-kete kehavigastuste puhul viidi aktiivravile jrg-

nenud intensiivne mitmekuune taastusravi lbi USAs Walter Reedi maave meditsiinikeskuses ning hendkuningriigis Birminghami likooli haiglas ja Headley Courti meditsiinilise rehabili-tatsiooni keskuses. Eestisse saabusid vigastatud kaitsevelased alles prast jsemeproteeside pai-galdamist.

Raskete kehavigastustega kaitsevelaste rohkenedes seadis kaitsevgi eesmrgiks vigas-tatu

Documents

Aastaraamat 2009