28.05.2010 - Türi Rahvaleht

TÜRI RAHVALEHT 28. mai 2010

SÕNUMID

TÜRI VALLA AJALEHT 28. mai 2010 nr 2 (774) www.tyri.ee/rahvaleht

Koorilauljad tulevad Türile kokku5. juunil toimub Türil segakooride laulupäev, millest võtab osa 97 koori üle Eesti.

“Suurte laulupidude vahel korraldavad kõik Kooriühingu alaliidud nn liigilaulupäevi. Kes sagedamini, kes harvemini,” rääkis Eesti Sega-kooride Liidu (ESL) tegevsekretär Katrin Puur. Puur teatas, et Türil toimuvale laulupäevale on end registreerinud rekordarv segakoore.

“Kas on põhjuseks möödunudsuvine ülimenukas üldlaulupidu või kooride suurenenud huvi ühistegevuse vastu, igatahes tõotab tulla väga lauljaterohke (ca 2500 lauljat) ja meeleolukas pidu,” kinnitas ta. Laulupäeva kavas on nii eelmise suve menukamad, üldlaulupeol kõla-nud segakoorilaulud kui ka aegumatut eesti koorimuusikaklassikat ja kaasaegset või päris uut lauluvara. Esmakordselt kõlavad nii suure koori esituses noorte heliloojate Pärt Uusbergi ja Kristo Matsoni teo-sed. “Meeles peetakse selleaastaseid juubilare – Olav Ehala loomin-gust on kavas 3-laululine plokk autori enda saatel, lisaks astub ta üles ka solistina. Türi rahva rõõmuks saab kuulda ka andekat solisti Mikk Dedet,” teatas Puur veel.

Koore juhatavad dirigendid, kes on välja valitud osalevate kooride juhtide seast, lisaks on kutsutud juhatama järgmise aasta noortelaulu-peo dirigendid Ave Sopp, Vahur Soonberg ning professor Kuno Areng.

Lisaks kooridele osaleb laulupäeval orkester Türi Ants Oidekivi juhatusel ning esinavad ka Paide ja Tallinna rahvatantsijad.

ESLi eelmised laulupäevad toimusid 2005. aastal Alatskivil (pühendatud Eduard Tubina 100. sünniaastapäevale), 2006. aastal Toilas ja 2007. aastal Hüpassaares (Mart Saar 125).

Türi Muuseum kutsub jalutamaTüri Muuseum korraldab ka käesoleval aastal tavapäraseid jalutus-käike Türi linna ja valla erinevatesse kultuuriajaloolistesse ja põneva-tesse paikadesse.

Muuseumi direktor Erika Jaanhold ütles, et seekordne ringkäik viib huvilised Säreverre. “Kohapeal võtab meid vastu Särevere Mõisa-rahva Seltsi liige Marike Reedla, kes tutvustab mõisa ja veskit,” selgi-tas Jaanhold. Ta ütles veel, et kuna seekordne ringkäik viib retkelised Säreverre, võiksid osalejad kohale tulla jalgratastega.

Kõiki huvilisi oodatakse 31. mail kell 18 Türi Muuseumi ette, et siis üheskoos Särevere poole liikuda.

Teine ringkäik toimub 21. juunil, siis on kavas külastada mõnd Türi kaunist koduaeda.

TR

• Kiriku kellasaaga jõuab lõpule lk 2• Haridussüsteemi ümberkorraldamisest Türil lk 4• Türilane kogub tarkust Uus-Meremaal lk 5

Uuenenud kultuurimaja ootab avatud uste päevaleReedel, 28.mail, toimub Türi Kultuuri-maja pidulik avamine, kuhu on kutsu-tud maja ehitamisega seotud asutuste ja ettevõtete esindajad. Vallarahvas saab aga ümberehitustööde käigus pea tundmatuseni muutunud maja uudistama tulla pühapäeval, 30. mail, mil toimub avatud uste päev.

MERIT MÄ[email protected]

Kultuurimaja direktor Ülle Välimäe lubab, et põnevaid tegemisi jagub pühapäeval kõigile. Alates kella 12st kuni 17ni saavad külastajad majas ringi käies jälgida, kuidas kulgevad kultuurimaja erinevate kollektiivi-de proovid.

Keskpäeval on lapsed oodatud väike-sesse saali, kus saab näha filmiprogrammi. Kell 14 on külastajad oodatud kultuurimaja suurde saali, kus publiku ette astub Eesti Muusikaõpetajate Sümfooniaorkester.

Kui maja on seestpoolt juba piisavalt uudistatud, tasub sammud seada kultuuri-

maja siseõue, kus saab näha Teatristuudio lavastust ja kuulata ansamblite MS Veetoru V ja Poissmehed esinemist. Samuti annab lühikontserdi Türilt pärit muusik ja kirja-mees Jaan Pehk. 17.30 saab Pehki tegemisi jälgida juba kinolinal, kui kinosaalis näida-takse Ove Mustingu lühimängufilmi „Kallis sõber, Sind austan“. Ülle Välimäe kinnitas, et kui ilmataadiga kokkulepet ei saavutata, siis sisehoovi planeeritud üritused kindlasti ära ei jää. „Vihma korral kolime väikesesse saali,“ teatas ta.

Kultuurimaja avatud uste päeva lõpetab tantsuõhtu, mil jalga saab keerutada Antti Kammiste ja Meelis Punderi muusika järgi. Vaheaegadel laseb laulu valla meesansambel Avaja ning tantsunumbreid esitab trupp Modus.

2009. aasta märtsis alustatud Türi Kul-tuurimaja ehituse projekti koostas Krive Ehitus OÜ, arhitekt on Kristi Smirnoff. Ehituse peatöövõtjaks oli AS Paide MEK, alltöövõtjateks Koma Ehitus AS, AS COMFORT AE, AS KATRI ja OÜ Joveld.

Kultuurimaja varustasid mööbli ja si-

sustusega Saloni Büroomööbli AS, ELKE MÖÖBEL OÜ, AS Inest Market. Teisal-datava saalitoolide süsteemi tarnis ELKE MÖÖBEL OÜ. Valgustehnika tõi kohale ja paigaldas E&T OÜ, helitehnika OÜ AUDIOSKY ja EVENTECH OÜ. Lavateh-nika hankis ja paigaldas Stratus OÜ. Info-tehnoloogilised seadmed ja esitlustehnika tarnis ja seadistas ATEA OÜ.

Türi Kultuurimaja rekonstrueerimist ra-hastati Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kaudu Euroopa Liidu Euroopa Regionaal-arengu fondist 28,5 miljoni krooni ulatuses. Türi valla omaosalus projektis on veidi üle 5 miljoni krooni.

Projekti käigus taastati uuel kujul ole-masolev hoone, korrastati ümbrus ja ja ehi-tati parkla ning varustati kultuurimaja uue mööbli, sisustuse ja tehnikaga. Täielikult uuendati valgustehnika, helitehnika, lava-seadmed ning informatsiooni- ja esitlusteh-nika. Saal varustati lava alla teisaldatavate toolidega, mis võimaldab saali paarikümne minutiga muuta teatrisaalist ballisaaliks ja vastupidi.

Kultuurimaja pere on uue maja valmimise üle rõõmus. Veidi muret teeb vaid see, kas avapidustuste ajal ikka kõik plaanipäraselt sujub ja kas külastajatele uuenenud maja sama palju meeldib. Igatahes ootavad nad kõiki vallakodanikke pühapäeval kultuurimaja oma silmaga kaema. Merit Männi

• Persoon – Elor Ilmet lk 6• Vallas muutub noorsootöö korraldus lk 9• Rattakrossi hooajale anti avastart lk 10

Eelmisel aastal viisid õhtused jalutuskäigud retkelised Türile ja Türi-Allikule. Merit Männi

2 TÜRI RAHVALEHT 28. mai 2010 TÜRI RAHVALEHT 28. mai 2010

uudised Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

��

Probleemid Türi kiriku katki-se tornikella ümber leiavad peatselt lahenduse. Saksa-maal valatakse uut kella, mis kõigi plaanide kohaselt paigaldatakse torni jaani-päevaks. Kellamehe asemel aga paneb kella helisema elektroonika.


Türi Püha Martini kiriku kogu-duse õpetaja Teet Hanschmidt kinnitas, et kui kõik kulgeb tõepoolest plaanipäraselt, siis on jaanipäevaks uus kell tornis. Koguduse õpetaja sõnul sai kogu asjaajamine alguse juba kolm-neli aastat tagasi, kui käimas oli Paide kiriku põranda renovee-rimine. Tollal oli riigikogulastel võimalus kasutada nn „kommi-raha“, mida siis igaüks oma ära-nägemise järgi toetusteks jagas. Kommiraha jagus ka Paide kiri-ku põranda remondi toetuseks ning Hanschmidti sõnul oli ni-mekirjas järgmine Türi kiriku tornikell. „Kahjuks tuli majan-dussurutis, raha enam heldekäe-liselt ei jagatud ja nii jäi asi sin-napaika,“ mainis Hanschmidt.

Katkine kell kaotas kõla

Kiriku suurele kellale tehtud ekspertiisi käigus selgus, et kel-lal on mõra sees. Hanschmidti sõnul ei takista see kella helis-tamist, ent muutub ajapikku järjest riskantsemaks. „Iial ei tea, millal see viimane pauk käib. Samuti pole spetsialistide sõnul ka kella toon enam selli-ne, nagu peaks olema,“ märkis ta. Kuidas mõra täpselt tekkis, polegi teada, ent Hanschmidti jutu kohaselt on kindlasti üheks põhjuseks see, et kellatool, mille ülesandeks on kella vastu tila lüüa, on ammu katki. Seepärast löödi tila hoopis vastu kella, mis aga on kella kahjustanud.

Vajaminevat raha otsustati taotleda PRIA kaudu. Raha-taotlusprojekti kirjutamisel oli koguduse õpetaja sõnul abiks

Pipi-Liis Siemann. Hanschmidti sõnutsi on PRIAst raha taotle-nud paljud teisedki kogudused ning seetõttu tundus, et rahamu-re leiab lahenduse. Hanschmidt sõnas, et ei taha PRIAt küll sar-jata, ent nende rahastusskeem tundub veidi kummaline. „Sai-me PRIAlt vastuse, et meile eral-datakse 573 424 krooni, millest kümme protsenti moodustab omaosalus. Probleem aga on sel-les, et asi – antud juhul siis kell, peab olema valmis ja tegijatele tasutud, alles siis eraldab PRIA meile selle summa,“ rääkis ta. Läbirääkimiste käigus pakkus PRIA esindaja välja variandi, et kella valmistamise eest makstak-se kolmes osas. „See tähendab, et teeme ühe osakulutuse ära, PRIA tasub selle meile jne,“ täpsustas Hanschmidt.

Kellameest asendab digipult

Raha selleks, et tasuda esimene sissemakse, misjärel meistrid saaksid Saksamaal ha-kata kella valama, tuli kogudusel leida kiiremas korras. Koguduse

õpetaja andmetel läksid käiku kõikvõimalikud variandid – lae-nu võeti jõukamate koguduse-liikmete käest, mängu pandi ka kütteraha, mille vald oli nõus ettemaksuna kogudusele eralda-ma ning jõulude ja Grillfesti ajal kogutud vabatahtlike annetajate raha. Järgmiste sissemaksete ta-sumiseks pöördus kogudus aga panga poole, samuti oodatakse endiselt vabatahtlike annetusi.

Uus tornikell peaks valmis saama maikuu lõpupäevil ning kiriku torni paigaldatakse see jaanipäevaks. Uue kella helinat aga samal päeval kuulda ei saa, kuna seadistamine võtab aega. Koos uue kellaga paigaldatak-se torni ka kellatool, samuti keeruline elektroonikasüsteem. Hanschmidt kinnitab, et edas-pidi kellamehe amet kui selline kaob. „Tõesti, edaspidi tuleb kel-la helistamiseks vaid digitaalsele puldile vajutada ning valida, kas tornis helisevad pulma- või ma-tusekellad või lööb kell lihtsalt täis- ja pooltundi,“ lisas ta.

Augustikuus tähistatakse Türi kiriku ja koguduse 690.

aastapäeva, siis tuleb Türile EELK peapiiskop Andres Põder, kes kella sisse õnnistab.

Kirik saab uue tornikella

Türi koguduse õpetaja Teet Hanschmidti käes on pilt uue tornikella maketist. Originaalis on kella mõõtmed kordades suuremad – laius 1meeter ja kõrgus natuke üle meetri. Auris Rätsep

Hasartmängumaksu Nõukogu (HMN) jagas mais 4,3 miljonit krooni kultuuri-, spordi-, haridu-se- ja sotsiaalprojektide toetuseks. Kokku esitati nõukogu esimehe Kaia Iva sõnul aprillis 256 pro-jekti, millest täielikult või osaliselt rahuldati 108. Kultuuriprojekte toetati 450 000 krooni, spordi-projekte 2,6 miljoni krooni, hari-dusprojekte 430 000 krooni ning sotsiaalvaldkonna projekte 850 000 krooni ulatuses..

Iva sõnul oli aprillis hasart-mängumaksu laekumine parem, mistõttu oli võimalik ka taotlusi suuremas mahus rahastada.

Järvamaalt esitati kokku 12

projekti, millest toetati seitset kavandit. 10 000 krooni toetus-raha pälvis ka Laupa Põhikooli projekt „Mõisa ajaloo toomine lavalaudadele“. Laupa kooli direktor Kaarel Aluoja selgitas, et tegemist on väikse teatri-projektiga, mille käigus jõuab lavalaudadele Laupa mõisa ja mõisakooliga seonduv ajalugu möödunud sajandi esikümne-test. Osatäitjateks on kooli prae-gused ja endised töötajad ning veel mõned Laupaga seotud inimesed, käsikiri pärineb Piret Rammo sulest.

„Kuna Laupa kooli ootavad käesoleval sügisel ees mitmed

suured sündmused – pea kolm aastat kestnud remonditööde lõppemine, seejärel vilistlaste kokkutulek – siis teatriprojekt on üks osa neid sündmusi väärtustama,“ rääkis Aluoja.

Järvamaalt pälvisid toetust veel spordiklubi Maribel, projekt „Sportlik koolivaheaeg“ (15 000 kr); spordiklubi Vargamäe projekt „XIV Erika Rattaralli korraldamine“ (7 000 kr); korv-palliklubi Seitse projekt „Tänava-korvpallisari “Paide Suvi 2010”“ (3 000 kr); A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel SA projekt „Seigeldes läbi A.H.Tammsaare loomingu“ (10 000 kr); Järva

Naiste Varjupaiga projekt „Järva Naiste Varjupaiga töö jätkami-ne“ (94 400 kr) ning Järvamaa Pensionäride Koondise projekt „Eakate sotsiaalse kaasamise õppepäev Türil“ (28 000 kr).

Mais esitatud taotlused tu-levad läbivaatamisele Nõukogu istungil 21. juunil. Kuna tava-päraselt esitatakse suvekuudel taotlusi mõnevõrra vähem ning hetkel on hasartmängumaksu laekumised kasvava trendiga, siis loodab nõukogu esimees Kaia Iva, et Järvamaa taotlejad saavad suhteliselt soodsama si-tuatsiooni ära kasutada.

TR

Toetusraha aitab näidendit lavastada

Türi võõrustab Järvamaa laulu- ja tantsupeolisi29. mail toimub Türi lauluväljakul Järvamaa laulu- ja tantsupidu, mis seekord kannab nime „Järvamaa oma lugu”.

Järvamaa Omavalitsuste Liidu kultuurikorraldaja Jane Kiris-taja sõnul viitab peo nimetus sellele, et esitamisele tuleb 19 Järva-maal elava või siit kandist pärit laulu- ja tantsulooja looming. Peokava seovad tervikuks Järvamaaga seotud legendid ja lorad.

Peo kujunduses on kasutatud motiive rahvuslikust lilltikandist ja logo on loodud „Loomislaulu“ ainetel. Türil toimuval maakonna laulu- ja tantsupeol esineb 130 kollektiivi, enam kui 2000 lauljat, tantsijat, pillimängijat ja võimlejat. Laulu- ja tantsupidu korraldab Järvamaa Omavalitsuste Liit koostöös Paide Kultuurikeskuse ja Türi Kultuurimajaga. Laulu-ja tantsupeo tuli süüdatakse 29. mail Paides Lembitu pargis. Peorongkäik alustab oma teekonda 30. mail kell 17 Türi Koolipargist, kontsert lauluväljakul algab kell 18.

TR

Majandusaasta aruandega saab tutvuda Türi Vallavolikogu 26. mai istungi määrusega nr 21 vastuvõetud Türi valla 01.01.2009–31.12.2009 majandusaasta aruandega on võimalik alates 31. maist tutvuda Türi Raamatukogus, Türi Val-lavalitsuse kantseleis ja teeninduspunktides ning Internetis Türi valla veebilehel www.tyri.ee

TÜRI VALLAVALITSUS

TEAVE

Türi Püha Martini kiriku uue tornikella maksumu-seks on 573 424 krooni, millest ettemaksuna on valmistajatele tasutud 172 027 krooni. Järgmine makse, mis peab olema tasutud maikuu lõpuks, on 316 522 krooni. Viima-se osamakse suuruseks on 84 875 krooni ning selle summa kogumi-seks on kirik võtnud ka pangalaenu. Samas on võimalik oma panus teha ka vabatahtlikel annetajatel, kandes raha EELK Türi Püha Martini koguduse arveldusarvele 10220006661019 (Türi kiriku tornikell). Seni on vabatahtlike annetajate abiga kogutud 62 496 krooni ja 40 senti.

TÜRI RAHVALEHT 28. mai 2010 3

majandus

Kõik oma rahaasjad saate korda ajada pangabussis!

Bussis saate:• nõu pangateenuste kohta• tellida ja kätte pangakaardi• makseautomaadist oma kontole sularaha kanda ja välja võtta• teha arvuti abil makseid• sõlmida hoiuseid ja erinevaid lepinguid

Pangabussi sõiduplaan internetis: www.swedbank.eeKüsige lisa 6 310 310

Kabala rahvamaja juures peatub pangabuss üle nädala esmaspäeviti kell 14.15–15.15

(II ja III kvartalis: 7. ja 21. juuni, 5. ja 19. juuli,2., 16. ja 30. august, 13. ja 27. september)

Mitmel korral olen mõelnud, kas me ikka teame millised on need Türi valla ettevõtted, kes annavad olulise panuse kohaliku piirkonna arengule? Kes on need inimesed, kes „veavad“ neid fir-masid, hoides selle kaudu Türi valda ettevõtluskaardil, tagavad elanike tööhõivet, kes omakorda maksavad vallakassasse makse. Kaldun arvama, et ega õieti ei teata.

Olen teinud uurimuse 2009. aasta kohta ja jõudnud järeldusele, et vaid 26,93% Türi valla elanikest sai tulu ettevõtetest, mis on registree-ritud juriidilise aadressiga Türi valda. Ülejäänud 73,07% sai töötasu ettevõtetelt, mis ei ole registreeritud koduvalda. See ei tähenda, et käiakse tööl kodust kaugel. On ju kõigile teada näiteks Järva Tarbijate Ühistu, mis annab Türi linnas tööd pal-judele inimestele. Paljud meie elanikud käivad tööl naaber-linnas Paides, aga ka Imaveres, Tallinnas ning välismaal. Mida pikemaks aga muutub vahemaa elu- ja töökoha vahel, seda suu-remaks muutub elukohavahe-tuse tõenäosus.

Lisatud tabelist selgub, et suurim maksumaksja ja töö-andja on Türi Vallavalitsus. Ettevõtete pingerea eesotsas on Estonia OÜ, kellele järgneb Taure AS, Metre OÜ, Prelvex AS ja Mateko OÜ. Need ko-halikud äriühingud on tabeli eesotsas suurimad. Usun, et tabelit vaadates leiab nii mõnigi inimene ettevõtte, kelle nime ei ole isegi varem kuulnud, või siis teada-tuntud ettevõtte oluliselt tagasihoidlikumalt positsioonilt, kui võis arvata.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et Türi vallas oli 2009. aastal kok-ku 258 erinevat maksumaksjat. Tabelis on eraldi välja toodud neist 29. Neilt on laekunud vallakassasse 79,72% kohalikku päritolu tulumaksust, sealhulgas Türi vallavalitsuselt 28,37%.

Tore, kui Türi vallas saaks traditsiooniks, iga-aastane üri-tus, kus tunnustatakse valla kohalikke suurimaid tööandjad ja uute töökohtade loojaid. Kui Türi kandis on tööd, siis ei lahku siit noored ja tagatud on valla jätkuv areng.

VELLO OHUTüri Vallavolikogu liige

Ettevõtlusest Türi vallas 2009. aastal

VÄLJAMAKSE TEGIJA NIMI %KOGUSUMMAST

Türi Vallavalitsus 28,37Estonia OÜ 12,58Taure AS 4,62Metre OÜ 4,26Prelvex AS 3,65Mateko OÜ 3,61Edelaraudtee AS 2,03Kabala Agro OÜ 1,99 Edelaraudtee Infrastruktuuri AS 1,81TAC-Ettevõtted AS 1,77Türi Tervisekeskus OÜ 1,60Convi Food Sweets OÜ 1,06Farmo SM AS 1,02Türi Vesi OÜ 1,01Kadri Tare OÜ 0,98Sampo Grupp OÜ 0,90Estpig OÜ 0,84Vekmari OÜ 0,80Dessert AS 0,76Türi Õmblus OÜ 0,70NP Õmblus OÜ 0,66Krive Ehitus OÜ 0,66Raider Trans OÜ 0,64Edelaraudtee Halduse AS 0,64DeRossi OÜ 0,59Türi Vaip OÜ 0,57Karutex OÜ 0,55Vacca OÜ 0,55Türi Apteek OÜ 0,53Ülejäänud Türi valla maksumaksjad 20,28

Üksikisiku tulumaksu laekumine Türi valda

Vallaelanikelt, kes töötavad Türi valda reg ettevõtetes

Vallaelanikelt, kes töötavadettevõtetes, mis ei ole reg Türi valda

Suveperiood toob bussiliinides muudatusi30. maist kuni 31. augustini hakkab liinil nr 10 Paide-Türi-Särevere kehtima suvine sõiduplaan, mis tähendab tööpäeva-del kolme väljumise võrra ja pühapäeval ühe väljumise võrra hõredamat sõidugraafikut. “Kuna reisijate arv väheneb pi-devalt ja suveperioodil on seoses puhkustega reisijaid niigi vähem, oli otsus vältimatu. Buss sõidab tööpäevadel 24 ringi,” selgitas Järvamaa Ühistranspordi Keskuse liinimajanduse spet-sialist Sirje Tuga.

Ära jäävad statistika põhjal kõige vähem kasutatavad väljumised: tööpäeviti kell 6.20, 15.30 ja 17.15 ning 11.10 (pühapäeviti). Lokuta kandi elanike jaoks jääb endiselt seitse väljumist tööpäevadel. “Kolm viimast õhtust ringi on kõigil nädalapäevadel kümne minuti võrra hilisemaks muudetud, kuna Edelaraudtee muudab alates 30. maist samuti oma sõidu-plaani,” ütles Tuga.

Teised Türi piirkonna maaliinid jäävad sõitma eelmisel aastal kinnitatud suviste sõiduplaanide järgi.

Seoses 5. juulil algava koolivaheajaga hakkavad suvised sõi-dugraafikud kehtima ka maakonnaliinidel.

Busside väljumisaegu peatustest ja sõiduplaane saab vaadata Interneti-aadressidelt www.jytk.ee ja www.peatus.ee.

Türi valla koolide lõpuaktusedTüri valla kuues koolis toimuvad lõpuaktused järgmistel aega-del:Türi Toimetulekukoolis 4. juunil kell 11;Kabala Põhikoolis 18. juunil kell 15;Retla Koolis 18. juunil kell 17;Laupa Põhikoolis 19. juunil kell 12;Türi Gümnaasiumi IX klasside lõpuaktus 19. juunil kell 14;Türi Gümnaasiumi XII klasside lõpuaktus 20. juunil kell 14;Türi Majandusgümnaasium IX klasside lõpuaktus 20. juunil kell 13;Türi Majandusgümnaasiumi XII klasside lõpuaktus 20. juu-nil kell 16.

TR

sõnumid

26,93%

73,07%

4 TÜRI RAHVALEHT 28. mai 2010

Türi Arengu Sihtasutus hariduselu

Türi Muusikakoo liuute õpilaste vastuvõtt toimub

7. juunil kell 16–18

Erialad:klaver, akordion, viiul,

tšello, kitarr, fl ööt,plokkfl ööt, klarnet,fagott, saksofon,

altsarv, tenorsarv, trompet, tromboon,

tuuba, löökpillid

Sisseastujail valmistada ette laul.Samas toimub 5–6aastaste laste registreerimine eelkooli

(katseid ei ole).

Sisseastumisavalduse blanketileiate Türi valla

kodulehelt www.tyri.ee/

index.php?page=122&

TÜRI MAJANDUSGÜMNAASIUMOOTAB OMA PERRE UUSI

ÕPILASI!

Õpilaste registreerimine toimub kooli kantseleis:kuni 21. juunini E–R kell 9–1528. juunist kuni 16. juulini E–R kell 9–14alates 2. augustist E–R kell 9–14 Kaasa võtta lapse sünnitunnistus ja lapsevanema isikut tõendav dokument. Avaldus täidetakse kohapeal.

NB! Sellest sügisest alustab tööd gümnaasiumiklass täiskasvanutele (10. klass)! On alanud dokumentide vastuvõtt!

Info www.tyrimg.tyri.ee;tel 384 8567 (õppealajuhataja),384 8566 (sekre tär)

Türi Rahvalehe trükiarv suurenebAprillikuus ilmunud uuenenud Türi Rahvalehe tiraaž oli 4500 eksemplari, millest Eesti Post jaotas Türi valla postkastidesse 4400 ja ülejäänud saadeti lehe reklaamiklientidele väljapoole Türi valda, jagati Türi Vallavalitsuse ja Türi Arengu Sihtasutuse koostööpartneritele. Eesti Posti palvel suurendame lehe püsivat trükiarvu 100 lehe võrra, lisaks trükime maikuu lehte Mati Sada-ma palvel 100 lehte levitamiseks Türil toimuvatel Eesti valdade suvemängudel ja Eesti Grilliliidule 100 lehte Türi Grillilehe ilmu-mise lepingu raames. Kokku trükitakse ja levitatakse maikuu Türi Rahvalehte 4800 eksemplari.

AURIS RÄTSEPTüri Arengu Sihtasutuse juhatuse liige

20. mail Türi Kultuurimajas toimunud haridustee-malisel rahvakoosolekul esitati mitmeid küsimusi, millele vastab lehe vahen-dusel abivallavanem Vahur Salom.

Milleks on vaja Türil haridusre-formi?

Meil on teada nii lähema seitsme aasta jooksul valla koo-lide 1. klassidesse astujate kui ka lähema 16 aasta jooksul 10. klassidesse astujate arv. Sündide arv valla territooriumil oli suu-rim 2005. aastal – 107 last ning väikseim 2002. aastal – 79 last ning gümnaasiumidesse astuja-te osatähtsus vallas põhihariduse omandanutest on ca 60%.

Pikema prognoosi tegemi-seks võib lähtuda ka parimas sünnituseas (20–35 aasta va-nused) naiste arvust vallas, mis praeguste tendentside järgi on 20 aasta pärast enam kui 1,5 korda väiksem praegusest. See-ga saame arvestada kuni 100 1. klassi astujaga ning kuni 60 gümnaasiumisse astujaga aastas, mida on ilmselgelt vähe valla senise haridusmudeli säilitami-seks.

Haridusreformi on vaja ka selleks, et lõpeks Türi kahe gümnaasiumi vaheline ebaterve konkurents õpilaste pärast. Õpi-lased on jagunenud kahe kooli vahel enam-vähem võrdselt ja kummaski koolis on 2 paralleel-klassi. Ühe koolina tegutsedes saaks moodustada 4 klassi asemel 3 klassi, mis võimaldab riigipoolse rahastamismudeli järgi koole edukamalt üleval pidada, kui jätkates praeguse süsteemiga.

Mis saab Türi Gümnaasiumi alg-klasside majast?

Türi Gümnaasiumi algklas-side maja maha ei müüda. Ees-märk on säilitada maja Türi valla rahva hüvanguks ning võimalda-da selles hoones tegutseda erine-

vatel valla asutustel. Oma koha leiaksid ringhäälingumuuseum, multimeediakeskus, kunstikool, perekeskus, MTÜ-de, seltsingu-te nn oma kodu.

Osa algklasside maja ruume kasutab põhikool ülemineku-perioodil.

Kas algklasside maja sulgemine tekitab rahalist kokkuhoidu ja kui, siis kuhu see kokkuhoitud raha paigutatakse?

Tuleb arvestada, et olukorras, kus hariduskulude osatähtsus on valla eelarves üle 40%, ei ole reaalne selle edasine suurenda-mine teiste valla eluvaldkondade arvelt.

Türile puhast gümnaasiumi luues on siht tagada loodava kooli atraktiivsus ja õppekvali-teet ning seeläbi Türi gümnaa-siumihariduse jätkusuutlikkus.

Algklasside maja kulud kokku on ligi 652 000 krooni. Hariduskorralduse ümberkujun-damise ja optimeerimise käigus vabanev raha suunatakse tagasi hariduse sisusse, õppekavade arendusse, õpetajate motivat-sioonisüsteemi ja nii edasi.

Kas vald kavatseb alates 2011. aastast ümber korraldada ka transpordi, tagamaks parema bussiühenduse Türi Majan-dusgümnaasiumi ja kesklinna vahel?

Vallavalitsus korraldab valla laste transporti kooli ja kodu vahel ning analüüsib selle vaja-dust.

Vastavalt lapsevanemate ja kooli avaldustele tuleb kooli ja kodu vahelise transpordi ümber-korraldamise küsimus päevakor-da ka enne 1. septembrit 2011. Koolipäeva hommikul hakkavad bussid tihedamini liikuma kesk-linnast Türi Majandusgümnaa-siumi juurde ja pärastlõunasel ajal tagasi kesklinna.

Mis saab mõlema kooli peda-googidest ja kui paljud neist koondatakse?

Vastavalt volikogu otsusele likvideeritakse Türi linna koo-lid ning moodustatakse kaks uut kooli – põhikool ja puhas gümnaasium. Kogu töötajaskond koondatakse. Kõik töötajad saa-vad kandideerida loodavatesse uutesse koolidesse vastavatele ametikohtadele.

Majandusgümnaasiumis on õpetajaid 33,32 kohta ja gümnaasiumis 52,4 kohta. Kokku 85,72 kohta. Uues põhikoolis (õpilaste arv 650, 3 komplekti paralleelklasse) saab olema õpetajaid 39,78 kohta ja gümnaasiumis (õpilaste arv 217, 2 komplekti paralleelklasse) 18,1 kohta. Kokku 57,88 kohta.

Uute koolide loomisega väheneb õpetajate ametikohtade arv vähemalt 23,55 kohta.

Mis on kvaliteetne haridus?Üheselt mõistetavat defi-

nitsiooni ei ole. Meie eesmärk on, et kool on õpilast toetav ja kasvatav keskkond, mis aitab lastel, lastevanematel ja õpeta-

jatel luua sidemeid koolielu ja pereelu vahel. Kool toetab ja väärtustab laste loominguliste võimete arengut samavõrd kui laste akadeemilisi võimeid ning soodustab laste enesehinnangut ja eneseusaldust.

Uute õppekavade rakenda-misel loome uued ootused nii õppijale kui õpetajale. Põhi-koolis on esiplaanil kasvatusees-märgid, õpioskuste ja sotsiaalse toimetuleku arendamine ning lapse tervikliku arengu toetami-ne, põhikooliõpetaja on rohkem õpetaja ja kasvataja. Gümnaa-siumis on esiplaanil maailma-pildi süvendamine, iseseisva töö harjumuse kujundamine ning ainekeskne õppekava. Seega, gümnaasiumiõpetaja on pigem juhendaja ja toetaja.

Selliselt püüame tagada veel-gi kvaliteetsemat haridust.

Uute koolide moodustamisel on arvestatud õpetaja koormus-normiks 21 ainetundi nädalas, mis tähendab õpetajatele suure-mat töötasu. Oleme seisukohal, et kool on kasvatusasutus ja õpetaja töö peab saama väärtus-tatud.

Uuendustega on eesmärk tõsta antava hariduse kvaliteeti, luua paremad tingimused laste arenguks ning kvaliteetse hari-duse omandamiseks kõigis valla koolides, lähtudes nii tradit-sioonidest ja senitehtust kui ka uutest ideedest ja võimalustest.

Kui minu laps käib Türi Güm-naasiumi 6. klassis, siis millise õppekava järgi ta edasi õppima hakkab?

Õpilased, kes juba õpivad, saavad jätkata üleminekupe-rioodil sama õppekavaga , mille järgi nad senini on õppinud. Üleminekuperiood lõpeb 1. septembril 2013. Selleks ajaks on rakendunud uued õppekavad ja kõik saavad jätkata õppimist nende järgi.

TR

Haridussüsteemi ümberkorraldamisest Türil

Merike Holdblomi peres tunnevad Türi Rahvalehe üle rõõmu kõik, sest see on ainus leht, mis postkasti saabub. Auris Rätsep

Haridusteemalisel koosolekul osalesid mõlema Türi gümnaasiumi õpetajad. Plaanitavad ümberkorraldused Türi hariduselus tekitasid kuulajate seas palju küsimusi ja vaidlusi. Silvi Lukjanov


noored

5

külaelu

Türi Gümnaasiumi õpilane Johannes Karpender otsus-tas aastajagu tarkust taga nõuda hoopis Uus-Mere-maal. Nüüdseks tunneb ta end Lõunasaarel asuvas Christchurchi linnas päris koduselt.


Kuidas tekkis idee minna vahe-tusõpilaseks ja miks just Uus-Meremaale?

Idee sai alguse tavalisel koolipäeval, kui märkasin infos-tendil YFU (Youth For Under-standing ehk siis organisatsioon, kelle kaudu ma Uus-Meremaale rändasin) plakatit. Pea täitus ideedega ja koju jõudes sai vaik-selt vanematele mainitud. Ja kõigest mõne päevaga oli vane-mate luba ja toetus võidetud.

Miks just Uus-Meremaa? Minu soov oli lihtne – minna kuhugi kaugele, kuhu vast mui-du kunagi ei satuks. Isa poolt oli tingimuseks, et riik kuhu lähen, oleks kindel ja turvaline. Ja mis oleks sobinud paremini kui Uus-Meremaa, mis on Eestist nii kaugel kui vähegi võimalik ja samas on tegu üsna turvalise ja tsiviliseeritud riigiga. Momendil tuleb tõdeda, et enam paremat valikut ei oleks saanud teha.

Eestist olen ara ligi ühe aasta, naasen detsembris.

Keskkooli lõpetan loode-tavasti siin, kuid on üsna tõenäoline, et Eestisse saabudes tuleb naasta koolipinki ja lõ-petada pooleliolev XI klass ja seejärel lõpuklass. Aga eks näis, mis saab.

Mida arvasid sinu otsusest osaleda vahetusõpilase pro-grammis kodused? Kuidas/kui tihti nendega suhtled?

Eks sellised äraminekud ole alati kahe poolega asjad. Kodused teadsid, et tegu saab olema eluetapiga, mis tuleb mulle igati kasuks.

Samas oli ilmselge, et mind hakatakse igatsema, vähemalt veidi. Suhtlen kodustega pea igal nädalavahetusel Skypeí teel. Põhilisteks jututeemadeks on sport, ilm ja poliitika.

Kui suurt vaeva kogu asjaaja-mine nõudis? Milliseid avaldusi, soovituskirju vms tuli hankida?

Asjaajamist oli rohkem kui küll. Esmalt tuli saata YFU’le avaldused, mis koosnesid soo-vituskirjadest, personaalsest in-fost, õppeedukust tõendavatest dokumentidest jne. Seejärel tuli paar nädalat oodata, kas osutun valituks või mitte. Minu õnneks oli vastus positiivne.

Tarvis oli veel arstitõendeid ja nõusolekut, viisat, hamba-arsti ülevaatust, hunnikus per-

sonaalset infot tulevasele host-perele, luba koolilt jne. Õnneks sain kõik paberid valmis õigeks ajaks ja järgnes mõnekuine ootamine. Eestist lahkusin jaa-nuari lõpus.

Kuivõrd erineb Uus-Meremaa haridussüsteem siinsest?

Uus-Meremaa haridus-süsteem erineb Eesti omast tunduvalt. Põhiline erinevus seisneb just hinnetesüsteemis ja ainekavas, kuid erinevusi on ka mujal.

Koolipäev algab kell 8.45 klassijuhatajatunniga, kus 10 minuti jooksul jagatakse vaja-likku informatsiooni ja vestel-dakse ka koolivälistel teemadel. Seejarel algab esimene tund, mis kestab 60 minutit. Pike-matel tundidel on omad eelised ja ka miinused, aga vast aimab igaüks ise, mis need olla võivad. Esimesele tunnile järgneb kohe teine tund, ilma vahetunnita. Jube, eks ole? Kui nüüd päris aus olla, siis pole nii hull mi-dagi, kui esmapilgul tunduda võib. Sellega harjub kiiresti ära ja praeguseks ei kujutaks kooli-päeva teistmoodi ettegi.

Järgneb 20minutiline va-hetund, mille jooksul saab midagi näksida ja sõpradega vestelda või siis õppida, kui vajadust peaks olema. Vahe-tunnile järgneb kaks õppetundi ning siis on lõunapaus, mille pikkuseks koguni tund aega.

Päeva lopetab aga viies tund kell 15.10.

Ainekava on aga hoopis-tükkis erinev ja õnneks just mi-nu maitse järgi. Kõik lõpuklassi õpilased saavad valida 5 ainet ja siis kogu aasta jooksul õpitakse just neid viit ainet. Taoline valikuvõimalus muudab kesk-kooli ka akadeemilises mõttes meeldivaks.

Hinnetesusteem on aga üsna keerukas. Põhimõte seis-neb selles, et on kahte tüüpi

teste. Esimese testi läbimiseks pead saama 95% vastustest õiged, teise testi läbimiseks aga umbkaudu 25%. Samas, saades 70% õiged vastused, on võima-lus saada kiitus ja 90% õigete vastustega perfektne hinne. Iga test annab aga alati teatud arvu punkte. Et klass läbida/lõpetada, tuleb aasta lõpuks koguda 60 punkti.

Kuidas sinu uued klassikaas-lased ja õpetajad sinusse suh-tuvad? Kui palju nad Eestist teavad?

Kõige vaimustavam asi Uus-Meremaal on inimeste suhtumi-ne sinusse ja see kehtib ka õpe-tajate suhtes. Sinust peetakse alati lugu, ollakse sõbralikud ja abivalmid. Ja rõõmsameelsus on siin vägagi laialt levinud, nagu ka naeratused. Eesti kohta aga ei tea peaaegu mitte keegi mitte kui midagi.

Mõned üksikud on arvanud, et eks see kuskil Euroopas ole ja on ka üks geograafiaõpetaja, kes noorena on käinud Lätis ja seega on teadlik Eesti riigi olemasolust. Tõsi küll, mõned muusikategelased teavad Arvo Pärti, mis minule tuli üsnagi suure üllatusena.

Milliseid uusi kogemusi see vahetusõpilaseks olemine sulle annab?

Uusi oskusi ja kogemusi olen juba saanud lugematul hulgal ja kõiki neid siin mainida oleks peaaegu et võimatu. Aga vaieldamatult on tegu kirjelda-matu kogemusega, millesarnast teist ei olegi vast võimalik leida.

Tegu on justkui uue alguse-ga uues kultuuris, teistsuguses maailmas ja uutes olukordades. Ja kogu selle aja jooksul käib sinu elust läbi rohkem inimesi kui kunagi varem. Ja igauks neist jätab sinusse oma jälje.

Kas elad peres või internaadis?Elan n-o kasuperes koos

host-isa ja host-emaga. Kui kõik jätkub sama hästi nagu mo-mendil, pole just võimatu, et aasta lõpuks kutsun neid oma teiseks pereks.

Õpid Türi Muusikakoolis sakso-foni erialal, kas võtsid pilli Uus-Meremaale kaasa?

Pilli võtsin kaasa, sest elu ilma pillita ei suuda momen-dil ettegi kujutada. Mängin mitmetes kooli bändides ja ka linnarajooni big bandis.

Türilane nõuab tarkust taga Uus-Meremaal

KOMMENTAAR

ANTS OIDEKIVITüri Muusikakooli õpetaja

Juss pakatab energiast. Tema mõttemaailmal on eakaaslastega võrreldes paariaastane edumaa. Tal on omad huvid ja eesmärgid, mille poole püüelda. Usk endasse, julgus ja visadus aitavad kind-lasti elus kaugele jõuda. Muidugi juhul, kui säilib mõõdutunne ja hoomatakse teatud reegleid. Tean, et Juss on tugev reaalainetes – see vast aitab kahe jalaga maa peale jääda ega lase boheemla-seks muutuda. Muusikakooli astus Juss oma vabast tahtest. Algul paistiski silma ainult tahe. Täna ei ole tal saksofoni taga põhjust silmi maha lüüa. Noormeest kisub rohkem džässi poole. Minu arvates see ka sobib talle. Sellise muusika tegijal peab olema kupli all see midagi, mida paljudel ei ole – Jussil tundub olevat. Ega muud, kui: Tuld!

Johannes (keskel) koos oma koolikaaslastega. Noormehe sõnul on klassikaaslased ta omaks võtnud ja palju aega veedetakse ühiselt ka väljaspool kooli. Erakogu

Muudeti külavanemate kulude kompenseerimise kordaVallavolikogu muutis seni kehtinud „Türi valla küla- või alevikuvanema statuuti“, täpsemalt selle viimast osa – kulude kom-penseerimise korda. „Uue korra järgi on külavanema oluliseks part-neriks kohalik külaselts, kellega on kasulik koostööd teha. Põhjuseks asjaolu, et külavanema tegevusega seotud kulude kompensatsioon makstakse nüüdsest välja mitte külavanema, vaid juriidilisest isikust mittetulundusühingu ehk külaseltsi pangakontole,“ ütles vallavalit-suse külaliikumise ja seltsitegevuse spetsialist Riina Trumm. Kom-pensatsiooni maksmise eelduseks on kehtiv kolmepoolne leping, mis tuleb sõlmida Türi vallavanema, külavanema ja külaseltsi vahel, ning külaseltsi esitatud taotlus sihtotstarbelise toetuse saamiseks. Külavanema tegevuse toetuseks on võimalik esitada taotlusi kaks korda aastas – 1. juuniks ja 1. detsembriks. „Kuna tegemist pigem ku-lude kompensatsiooniga, tuleb esitatavale taotlusele lisada ka üldine aruanne külavanema tegevuse kohta perioodil, mille kohta toetuse taotlus on esitatud,“ täpsustas Trumm veel. Külavanemale eraldata-va toetuse summa võib aastas olla kuni 5000 krooni, väljamakstava toetuse suurus oleneb külavanema aktiivsusest ning vallaeelarvesse külavanemate tegevuseks planeeritud rahast. „Kui külas külaseltsi ei ole, ei pea seda külavanemale toetuse kättesaamiseks loomulikult asutama hakkama. Sel juhul on soovitav koostööd teha mõne teise lähimas külas tegutseva külaseltsiga,“ ütles Trumm.

Uuendatud küla- või alevikuvanema statuut ning kompen-satsiooni taotlemise uus vorm on kättesaadavad valla kodulehel seltsitegevuse/külaliikumise alajaotuses.

Naabrivalve kogub populaarsustTüri vallavolikogu turvalisuse komisjon on korduvalt arutanud val-la territooriumil asuvate naabrivalvesektorite tegevust. Türi vallas on kümme naabrivalvesektorit, neist kaheksa asub Türi linnas.

Naabrivalve Järvamaa koordinaator Jüri Siim ütles, et just vii-masel ajal on inimesed üha enam hakanud naabrivalve vastu huvi üles näitama. “Kuna mitmesugused kuritegelikud juhtumid, nagu sissemurdmised ja vargused, on sagenenud, on loomulik, et inimesed püüavad igal moel taolisi juhtumeid ennetada,” rääkis Siim.

Naabrivalve liikumine soodustab ka naabritevahelist suhtlemist ja korra hoidmist sektori enda sees.

Jüri Siimu sõnul on kõige lihtsam naabrivalve liikumisega ühine-miseks pidada nõu naabritega, kas ollakse nõus teineteisega koostööd tegema, tõstes seeläbi oma kodupiirkonna turvalisust. Kui koostööks ollakse valmis, tuleb koostada naabrivalves osalejate nimekiri koos kontaktandmetega. “Moodustatavale naabrivalve sektorile tuleb liitujate seast valida vanem, kes organiseerib ka kontaktandmete ko-gumise ja kes allkirjastab lepingu. Kui soovijate nimekiri on koos, siis edastage see oma naabrivalve piirkondlikule projektijuhile,” selgitas Siim lisaks. Möödunud aastal moodustati Järvamaal 16 uut naabri-valve sektorit. Naabrivalve tegemisi toetab SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

TR


Kui veidi enam kui kuu aja eest ümmargust 50. juubelit tähistanud Elor Ilmeti tutta-vatelt uurida, mis mehega tegu on, vastab enamik neist kõhkelmatult: metsa-mees.


Elor isegi vastab ausalt, et iseloomustab end lihtsalt kui „mees metsast“. Kosmonaudi ega miilitsa ametist tal väiksena unistada pähe ei tulnudki. „Eks see, et valisin metsamehe ameti, on vist tõesti perekonnaviga. Mu vanaonu pidas metsavahi ametit ning isa ja õde lõpetasid mõlemad Eesti Põllumajanduse Akadeemia (EPA) metsanduse erialal.

Elori esimesed eluaastad möödusid Aakre metskonnas Valgamaal, kus isa oli metsa-ülemaks. 1963. aastal kolis perekond Luuale, kus perepea asus metsatehnikumi juhatama, ema oli õpetaja. „Nii see metsa-pisik mind siis tasapisi nakatas,“ arvab Elor.

Kooliteed alustas noor met-sasõber Luual asuvas Ehavere Algkoolis ning pärast II klassi jätkus tema haridustee Palamuse Keskkoolis.

Toots? Või hoopis Arno?

Oma tagasihoidlikkuses jätab Elor seoses Palamuse-ae-gadega mainimata ühe huvitava seiga. Enam kui kolmkümmend aastat on igal sügisel Palamuse koolis toimunud abiturientide seast populaarse poisi ja tüdruku ehk Tootsi ja Teele valimised. Aastal 1977, mil traditsioonile alus pandi, omistatigi Tootsi tiitel Elorile. Ehk oli nooruk kooliajal raamatukangelasele sarnaselt krutskeid täis ning valmis kasvõi saksapoiste parve jõepõhja laskma, aga praegused tuttavad võrdleksid teda suure-ma tõenäosusega hoopis Arnoga – oma maailmapildiga ja jalad kindlalt maas.

Palamusel keskkooliaastad läbinud, asus Elor õppima EPAsse, loomulikult metsanduse erialale. „Pärast EPA lõpetamist 1983. aastal suunati mind tööle

Suure-Jaani Metsamajandi Kabala metskonda abimetsa-ülemaks ja kahe kuu möödudes edutati metsaülemaks,“ räägib mees. Metsade keskele Tõrva-augule, kus asus Kabala mets-konnakeskus, rajas noor mees ka kodu. Koos abikaasa Heliga on üles kasvatatud kolm tütart.

Tõrvatilk ei riku meepotti vaid meelitab turiste

Nagu Ilmetite pere kodu-paiga nimest aimub, on tegemist paigaga, kus ammustel aegadel lõõmasid tõrvaahjud ja õhus le-vis tõrvaajamise lõhn. 1997. aas-tal taastati metskonna töötajate abiga vana tõrvaahi, mis peaks turistidele ja niisama asjast huvi-tatutele aimu andma, milles see tõrvaajamise kunst õieti seisneb.

Tulihingelise metsamehe-na seisab Elor ka selle eest, et metsamehe ametit igati popu-lariseerida, seetõttu korraldab ta igal sügisel Metsapäeva. „See on seotud metsatöötajate päevaga, mida omal ajal peeti septembrikuu kolmandal näda-lavahetusel. Eesmärgiks oli ja on pakkuda kõigile huvilistele, sõltumata oma igapäevaametist, enda proovilepanemist metsa-mehena,“ räägib Ilmet. Kõigil osalejatel on võimalus proovida täpsussaagimist mootorsaega, metsatraktoriga puude virnas-tamist, silmamõõdulist puu mõõtude määramist ja muud põnevat.

Tänaseks on Metsapäev ületanud nii küla kui ka valla piirid ja üritusele on oma õla alla pannud ka vald.

2008. aastal otsustas riik, et seni kehtinud Riigimetsa Majan-damise Keskuse (RMK) struk-tuur vajab muudatusi. „Olulisi ümberkorraldusi tehti mitmeid – näiteks 64 metskonna asemele jäi 17. Oluliselt vähendati ka töötajate arvu,“ ütleb mees seda keerulist perioodi meenutades.

„Üheks eesmärgiks oli kulude optimeerimine, mis ka saavutati, ja seda just vahetult enne majanduskriisi algust. Kõik muudatused organisatsioonides, mis puudutavad otseselt ini-mesi, on rasked. Ka mõnedele Kabala metskonna töötajatele ei jätkunud uues struktuuris

tööd, kuid enamik siiski jätkas tööd RMKs,“ ütleb ta. Elorile jäi metsaülema koht küll alles, ent nüüd on tema valitseda RMK Viljandimaa metskond.

Elor ja Karoliine

Kes on sattunud Jõgevamaal asuvasse Elistvere loomaparki, on kindlasti kohanud ka sealset vapilooma – karu Karoliinet, kes oli loomapargi üks esimestest asukatest. Loomapargi tööta-jate jutu kohaselt on just Elor Karoliine „maaletooja“, sest Ka-bala metskonnast orvuks jäänud mõmmik leitigi ja nii Elor ta Elistverre toimetas.

Pea tosin aastat hiljem on väikesest mõmmikust sirgunud ligi 150 kilogrammi kaaluv tõeline karumürakas, kes taga-jalgadele tõustes ulatub kahe meetrini.

Traditsioonide hoidja

Oma kodukandis Rassil hin-natakse Elorit igati, ta osaleb ak-tiivselt ka külaseltsi tegemistes. „Ühistegevus on mind alati huvitanud, külaseltsi asutamise idee arenes juba ammu, kuid tõsiseks läks asi 2008. aastal, kui selleks tekkis konkreetne vajadus,“ meenutab mees.

Enne külaseltsi loomist oli küla ühisürituste korraldamine Kabala metskonna rida, pärast reformi olid kohalikud seda meelt, et traditsioone on vaja jätkata. Nii tähistabki sealtkandi rahvas üheskoos jõule, jaan-ipäeva, vastlapäeva ning sügi-seti metsapäeva. Tegeletakse ka küla ajaloo ja pärandkultuuri uurimise ja tutvustamisega. Külaseltsi suureks unistuseks on saada omale külamaja, kus koos käia, ning Elori jutu kohaselt on lootust, et unistus ka täitub.

Elor täpsustab, et külaseltsi ülesannete hulka on lisandunud veel ka külavalve korralda-mine. “Asume ju keset metsa, suurematest keskustest kaugel. Sellistes kohtades kipub ikka uppuja päästmine uppuja enda asi olema,“ nendib ta.

Kui ihu ja hingega end metsale pühendanud mees pa-rasjagu järjekordsel metsaretkel – kas jahipüssiga või ilma – po-

le, siis jaotab ta oma jõuressursse kahe laulukoori vahel. Ta laulab Võhma segakooris Leelo ning Forestalia meeskooris. Kui sega-koori kohta saavad irvhambad ikka öelda, et naised laulavad ja mehed segavad, siis Forestalias kõlavad vaid meeste hääled. Nagu koori nimigi viitab, laula-vad seal metsandusega seotud mehed.

Esinemisriietusekski valiti metsameeste roheline munder noodivõtmega lõkmel. Kuna metsameestelt tänapäeval enam mundri kandmist ei nõuta, siis

ongi laulumehed selle traditsioo-ni jätkajateks jäänud. Peakatteks on roheline sulega kaabu mis laulupidude rongkäikudes on ik-ka rohket tähelepanu äratanud.

Mets on merest etem

„Metsas on kindel maa jalge all ja kasukas ümber,“ vastab Elor küsimusele, kas teda näi-teks veteavarused ei tõmba. Meremehena ta ennast ette ei kujutaks. „Mets ise annab juba jõudu, elan ju metsade keskel. Kuid et metsas elada, peab ole-

ma tugev pere toetus, mis minul ka õnneks olemas on.”

Metsas käies jääb ikka aega maailmaasjade üle mõtelda või enesega nõu pidada. Elor tun-nistab, et mõnikord valmistab see ilmaelu ja keerukad ajad muret ka.

„Selle kohta võiks öelda, et iga kingsepp jäägu oma liistu-de juurde ja seda mitte ainult metsaasjanduses. Eesti rahvaarv on niigi väike, ühtehoidmis-tunnet võiks oluliselt rohkem olla. Laulupeost ainult ei piisa,“ arvab ta.

persoon

Ülle Kuldkepp

URMAS KUPPsõber

Tihedamalt puutusin Eloriga kokku pärast 1996. aasta sügisel toimunud kohaliku omavalitsu-se valimisi, kui minust sai Kaba-la vallavanem ja Elorist volikogu esimees. Olime uute meestena ametis ega osanud midagi arva-ta edasistest tegevustest vallas. Elor pakkus välja mõtte, et Väi-ke-Maarjas elab härrasmees Pee-ter Albi, keda loetakse tugevaks spetsialistiks omavalitsuste küsi-mustes ja võiksime tema käest võtta eraviisiliselt konsultatsioo-ne. Nii me need kokkulepped

ka sõlmisime ning päris mitmed hilised õhtud olid sisutatud sõi-duga Väike-Maarjasse ning seal tarkuse taganõudmisega.

Oma erilist aktiivsust ja kohalike kaasahaaramist on ta edukalt rakendanud Kabala piirkonnas ja kodukülas Tõrva-augul. Tänu temale said loodud kontaktid Kabala valla ning Soomes asuva Kiikala valla va-hel, mille tulemusena on Kabala kooli õpilased käinud Soomes ning sealtkandi lapsed oma-korda Kabalas. Samuti on tänu koostööle priitahtlike pritsi-meeste käsutuses Kiikalast too-

dud tuletõrje paakauto Scania, mis üks suuremaid toimivaid Järvamaal. Tõrvaaugul on Elori eestvedamisel korrastatud vaa-tamisväärsustena tõrvaahi, met-samajakesed puhkekohtadena, metsarajad oma kopratammide ja rikkaliku taimestikuga ning tuntust toonud rahvusvaheline skaudilaager. Igal aastal korral-datakse Tõrvaaugul jaanituld, on läbi viidud küla ühiseid talgupäevi, RMK metsapäevi ja palju muud. Võib ainult tunda heameelt, et meil leidub inimesi, kes oma igapäevatöö kõrvalt leiavad aega ja võimalusi tegele-

da ka kõige muuga.

KAAREL ALUOJAka loodusemees

Elori iseloomustamiseks piisab suuresti ühest faktist ja sõnast – ta on metsamees. Seda nii hin-gelt kui ka hariduselt ja ametilt. Teda ka põgusalt tundes võib kinnitada: ta on hooliv, abival-mis, arvestav, analüüsiv. Ta pa-nustab rohkem, kui amet seda nõuab. Ja mitte üksnes loodu-sesse: tänu Kabala metskonna tegemistele ja eestvedamisele on Rassi küla rahvas sõbralik ja ühtehoidev kogukond. Olen näi-

nud neid koos jõuluid pidamas, metsapäevi korraldamas, saunas käimas – suur ja üksteist toetav pere.

LEHTE LENKendine töökaaslane, hea tuttav

Tunnen Elorit juba üle 20 aasta, täpsemalt 25 aastat. Kui Kaba-la metskond veel tegutses, oli tema mu otsene ülemus. Kuigi Kabalas enam metskonda pole, suhtleme endiselt edasi, elame ju ühes külas.

Elori näol on tegemist väga sõbraliku ja abivalmi inimesega, kes arvestab alati teistega. Ta on

ka väga tore pereisa. Olen alati imetlenud tema suuri organi-satoorseid võimeid, ürituste ja ühisettevõtmiste korraldamise juures on ta alati abiks. Ta pole anekdoodivestjast seltskonna-lõvi, kes armastab tähelepanu keskpunktis seista, pigem eelis-tab ta oma tagasihoidlikul moel veidi tahaplaanile jääda.

Elor on läbi ja lõhki metsa-mees. Arvan, et kui ta peaks kaks nädalat veetma üksikul saarel, elaks ta selle üle. Kuid ainult selle tingimusega, et ta sealt pääsedes kohe metsa tagasi saaks minna.

Toots, kes tunneb end metsas koduselt


poliitika

Lähemale jõuab päev, mil Eestis hakkab kehtima euro. Elame uue raha kasutusele võtmise ootuses ja eurole ülemineku valmisole-kust räägitakse üha rohkem. Mi-da võidame euroraha kasutusele tulekuga, kas oleme valmis, kui alates 01.01.2011 on euro meie kõigi reaalsus.

Eesti arengu eelduseks on olnud heas mõttes suur välis-

investorite huvi Eesti vastu. Mis huvitab investorit? Soodne majanduskeskkond, kus valitse-vad madalad maksud, tegutseb kvaliteetne tööjõud ja lihtne mak-susüsteem. Piltlikult võttes toodi Eestisse suur kogus (välis)raha, mis aktiviseeris Eesti majandust, samas tekitas see osaliselt tänase probleemi, kus palgad suruti tihti kunstlikult kõrgele ja seda taset ei

suudeta enam täna säilitada. Sa-geli põhjendamatult kõrget palka maksti ka madala kvalifikatsioo-niga ja ebakvaliteetse töö eest inimestele, kelledest tänaseks on paljud töötud. Pangad laenasid raha, valimata klienti. Eesti inves-teeris enamustes majandussekto-rites lihtsalt üle. Täna on paljudel inimestel laenude teenindamisega probleeme ja osad ettevõtted ei ole jätkusuutlikud.

Mida lähemale jõuab Eesti Eu-roopa arenenud riikide tasemele, seda raskem saab olema tulevikus meie majanduse arengu kiirus. Võrreldes Eestit ja Põhjamaid, on elujärg Soomes, Rootsis ja Norras Eestist 10–15 aastat eespool.

Täna peaks olema põhiees-märk, kuidas suurendada ma-janduslikku usaldusväärsust ja stabiilsust. Juba on kohal uued Skandinaavia investorid, tekivad uued töökohad – see kõik loob eelduse, et peagi peaksime saa-vutama Eesti majanduses 2005 – 2006. a taseme. Täna on ilmselt võtmesõna INIMESED – kuidas arendada inimesi, kuidas saame toetada ettevõtlikke inimesi. Siin on suur rõhk haridusel. Tekib küsimus, kumb on tähtsam, kas toome juurde 100 võõrtöölist või koolitame oma inimesi. Vastus on Türi Vallavolikogu otsuses – muuta/ümber korraldada Türi haridussüsteem. Euro kasutuse-

levõtt loob ettevõtjale eeldusi ja võimalusi kasutegurite suurenda-miseks ettevõtluskeskkonnas.

Investorite ootused euro tu-lekuga on seotud Eesti arengu ta-seme tõusus, st euro tagaks inves-teeringute kindluse ja majanduse stabiilsuse, mis omakorda peaks aktiviseerima kogu majandust.

Praeguses majandussurutises on üldteada omavalitsuste raha-nappus kohaliku elukeskkonna elamisväärsemaks arendamiseks. Seda olulisemaks muutub oskus kirjutada edukaid projektitaotlusi väljastpoolt lisaraha hankimiseks.

Ettevõtlikud inimesed võiks julgemalt pöörduda Türi Valla-valitsuse poole info saamiseks

oma ettevõtluse käivitamise ja arendamise osas. Koos on lihtsam arendada ettevõtluskeskkonda, st ettevõtjad saaksid siin tege-vust alustada, laiendada ja tööd pakkuda. Samuti saab vald koos-töös erasektori, riigiasutuste ja koolidega laiendada täiendõppe-võimalusi.

Vallas asub kaks gümnaasiu-mi, kolledž ja kutsehariduskeskus. Miks mitte käsitleda kaugemalt tulnud õppureid võimalike Türi valla kodanikena ja koos oma valla noortega integreerida neid rohkem kohalikku ellu? See oleks hea võimalus meelitada siia jääma haritud ja aktiivseid noori, kes ri-kastaksid oluliselt meie valla elu.

EURO tulek peaks aktiviseerima elukeskkonda Eestis

JAAN ARVOLATüri Vallavolikogu aseesimees

7

Sellel leheküljel saavad sõna kõikide Türi vallas KOV valimistel osalenud erakondade ja valimisliidu esindajad.

Iga kogukonna jaoks on väärtu-sed, millest taganeda on võimatu ja mida muutes ei tohiks talitada uisapäisa. Reeglina kuulub nii-suguste teemade hulka haridus ja kool. Kogukondade ajalugu koosnebki inimestest, kes koha-like koolide lõpetajatena maa-ilmas mehetegusid on teinud. Kool seob kokku põlvkonnad ja

määrab lõpuks kogu piirkonna hakkamasaamise.

Türi valla mehena, Retla kooli ja Türi Gümnaasiumi vilist-lasena ei ole ma kunagi pidanud oma koole häbenema, nii nagu ilmselt teisedki türikad. Minu jaoks on põhimõtte küsimus ka see, et minu tütred peavad saama hea hariduse siitsamast Türi val-

last. Rääkides Türi Gümnaasiu-mist, küünib minu mälu 1980. aastate algusesse, kus Türi ainsat keskkooli juhtisid legendaarsed koolimehed Kalju Leht ja Kalju Tamm. Tollane haridus kandis endas väärtusi, mis pärinesid ilmselgelt järjepidevalt ennesõja-aegsest gümnaasiumitraditsioo-nist Türil. Mis siis, et vahepeal oli õpetamise raskuskese nihku-nud uude hoonesse ja vene aeg oli oma mõju avaldanud. See polnud kindlasti enam päris sama kool, aga järjepideva hea gümnaasiumihariduse vaim oli igatahes hõljumas. Ma pole kin-del, aga loodan, et see hõng on

ka praegustes gümnaasiumides olemas. Siit jõuangi Türil plaani-tava haridusreformi juurde. Selle eesmärgiks ei tohi olla rahaline kokkuhoid, vaid heatasemeline ja võimalusterohke haridus. Olen ühel nõul nendega, kes ütlevad, et raske on õpilaste vähenemisel tagada kahe hea gümnaasiu-mi tegutsemine. Seepärast on mõistlik ühe nn puhta gümnaa-siumi loomine, mis sõltumata hoonest peab suutma kanda olemasolevat head gümnaasiu-mitraditsiooni. Muidugi tuleb kasutada ära mõlema kooli pari-mad küljed. Selline gümnaasium loob võimaluse Türi parimate

jõudude koondumiseks. Ei tohi unustada, et kahe kooli säilimisel jääks toimima kogukonnasisene konkurents, mis õpilaste vähene-misel ei suuda tagada õpetajatele täiskoormust ega ka lõpuks head kvaliteeti. Meie, Türi kogukonna gümnaasiumide mõttetust sise-misest konkurentsist võidaksid lõpuks hoopis teised, kaugemal asuvad koolid ja selline tulemus ei saa olla kellegi huvides. Aru-saadavalt on see kõik seotud emotsioonidega, mälestustega, kellegi jaoks tähendavad muu-tused staatuse muutumist, ebamugavusi. Üheskoos peame ükskord jõudma kainele kok-

kuleppele. Ikka selle nimel, et lapsed saaksid hea hariduse ning mõistaksid, et see koht hoolib neist ja siia tasub naasta ka pärast koolide lõpetamist. Lisaks hariduse sisule on olulised meid kõiki siduvad sümbolid. Türil on kaks väärikat hoonet: kirik ja vana gümnaasiumihoone. Pole võimalik rääkida õnnestunud koolireformist, kui unustatakse vana gümnaasiumihoone. See on koht, kust hea traditsioonilise gümnaasiumi vaim alguse ongi saanud. Selle hoone täitmine meile kõigile olulise sisuga peaks olema vallavõimude esimesi üles-andeid.

Uut saab luua üksnes tuginedes vanale heale

JAANUS MARRANDIkohalik riigikogulane

Miks hääletasin vallavalitsuse poolt koostatud eelnõu vastu moodustada Türil üks põhikool klassidega 1.–9. ja üks gümnaa-sium klassidega 10.–12.?

Väited, et õpilaste arv on 20-30% ulatuses vähenenud, vas-tavad tõele. Paaril viimasel aastal on sündide arv suurenenud, aga mitte piisavalt, et jõuda parimate aastate tasemeni.

Koolivõrgu ümberkorraldami-

se üle on Türil arutletud juba ca 4 aastat. Eelmise volikogu koos-seisu ajal moodustati komisjon, kes lõpetas oma töö järeldusega, et alates 2011/2012 õ.-a algusest on linnas üks 6-klassiline kool ning üks VII–XII klassiga kool koos täiskasvanute gümnaasiumi klassidega.

Eelmise volikogu koosseisus hääletasin komisjoni järelduse heakskiitmise poolt. Uuele voli-

kogule esitatud eelnõu aga ei ka-jastanud komisjoni ettepanekut ning seda polnud tutvustatud ega läbi arutatud ka koolide esindaja-tega, lapsevanematega ega vilist-lastega. Miks samal ajal ei võetud vaatlusele uuesti ka kolmandat varianti, luua linna üks kool, kus oleks I–XII klass, jäi selgusetuks. Arvan, et see pole õige viis otsuste tegemiseks.

Arvestades õpilaste arvu vähenemist, saab tulevikus meie gümnaasiumis olema ca 150 – 160 õpilast. Tegemist oleks suh-teliselt väikese kooliga, kus ena-mik erialaainete õpetajaid ei leia täit rakendust ja peavad lisatunde otsima mujalt. Sellest tulenevalt ei ole õpetajat tihti majas ja side

õpilastega võib jääda väheseks. Progümnaasiumis saaksid õpi-

lased alates VII klassist lisaaineid valides kasutada gümnaasiumi õpetajaid ja ka vastavat õppekesk-konda ning selle koolitüübi puhul oleks piisavalt rakendust ka hästi-sisustatud õppekabinettidel.

Olen volikogus korduvalt küsinud hoonete kohandamise kulude analüüsi, aga seda pole veel esitatud. Arvan, et kulud ümberehitustele oleksid kõige väiksemad, kui tekiks kaks suhte-liselt võrdset kooli ja kõiki õppe-kabinette poleks vaja dubleerida. Kui me täna ei räägi enam kokku-hoiust, mille arvel hariduse kvali-teeti veelgi parandada, siis miks me üldse seda reformi teeme?

Miks kirjutan seda nüüd, mil volikogu otsus tehtud? Vas-tus on lihtne. Just nii, kiirkorras küsimus uue volikogu ette seati. Eelmise volikogu ette toodud komisjoni töö tundus olevat sobiv lähtekoht, kust arutelu jätkata. Lootsin, et saame õhkujäänud küsimustele vastused ning siis saab volikogu otsustama asuda. Ootamatult seati volikogu ette uued seisukohad, kusjuures neid ei arutatud isegi mitte kõigis volikogu komisjonides. Juba nädala jooksul seati küsimus üles lõpliku otsuse tegemiseks. Tegin volikogu istungil ettepaneku võtta aeg maha üheks kuuks, et rääkida läbi osapooltega ja saada puuduvad vastused. Kahjuks seda

mõtteaega ei võetud.Otsus on nüüd tehtud – jääb

vaid soovida ja jälgida, et haridu-se kvaliteedi tõstmise nimel alga-tatud muutused eesmärki silmas pidades ka ellu viidaks ning kogu ettevõtmine ei lõpeks päeval, mis kaks uut kooli alustavad – tuleb pidevalt panustada meie õpetaja-tesse, lastevanematesse, majades-se, õppevahenditesse! Soovitan kõikidele otsustajatele – midagi plaanides rääkige läbi ka kogu-konnaga, varakult ja põhjalikult! On ju haridus, koolid ja lapsed meie kõigi ühine asi.

Kuna leheruum on piira-tud, saab lugeja põhjalikuma ülevaate teemast aadressil: www.koduvaldtyri.ee.

Mõtteid haridusreformist Türil

RAIVO PINKVallavolikogu liige

Veebruaris võttis Türi Vallavoli-kogu vastu tegevuskava aren-gudokumentide koostamiseks. Arengustrateegia koostamine on toimunud juba alates selle aasta jaanuari lõpust paljude inimeste osavõtul. Tänan kõiki, kes lugesid arengustrateegia mustandit ja te-

gid ettepanekuid eelnõusse.Kuna võrreldes vahepealsete

buumiaastatega on majandus-langus meie mõtteid jahutanud, siis on õige aeg tulevikuplaanide tegemiseks. Arengustrateegia on pikaajaline visioonide ja stratee-giliste eesmärkide kogum, mille

rakendamiseks koostame selle aasta sügiseks arengukava kuni aastani 2018. Täna ei oska keegi täpselt öelda, milline on Türi vald aastal 2018, aga meil kõigil on omad unistused ja soovid, mille poole püüdleme. Meie kõigi soov on, et Türi vald oleks aastate pärast hea elamispaik, kus paku-takse kvaliteetseid omavalitsuse teenuseid ja kus on töökohti.

Vallavolikogu kiitis heaks aprillis valminud arengustrateegia tooriku. Kindlasti muutub arengu-strateegia arengukava koostamise

käigus. Kavas on arengudokumen-did lõplikult volikogu poolt vastu võtta selle aasta septembris. Paral-leelselt nimetatutega toimub veel valla finantsstrateegia koostamine, et võetud kohustused oleksid kaetud valla rahaliste võimaluste-ga. Valminud on juba Türi valla rahvastiku vanuselise struktuuri prognoos aastateks 2015 ja 2020. Sellest nähtub, et kui jätkuvad senised arengud, väheneb valla elanike arv aastaks 2018 alla 10 000 elaniku. Meie ees seisab terve rida põletavaid küsimusi.

Haridus- ja rahvastikuteemad on seni arengustrateegia aruteludes kõige teravamalt üles kerkinud ja seda õigustatult – nende küsi-muste lahendamise eesmärkidest sõltuvad paljud muude küsimuste lahendused.

Juuni lõpus on plaanis kor-raldada arengukava ja strateegia arutelud valla erinevates piirkon-dades ja sügisel korraldada aren-gukava avalik konverents.

Kõik inimesed, kes elavad kaasa Türi valla arengule – kutsu-me aktiivselt ja konstruktiivselt

osalema arengukava koostamise protsessis. Millisena tahate näha Türi valda ja valla erinevaid piirkondi aastatel 2018 ja 2025? Kuidas suurendada Türi valla konkurentsivõimet – pole ju mingi saladus, et lisaks koostööle teiste omavalitsustega samas ka konkureerime nendega. Millest tunnete puudust oma külas, linnas? Ka küsimused aitavad meil aruteludes lahendusi leida. Ettepanekud võib saata kirjali-kult vallavalitsusse või meilile [email protected].

Osakem näha nähtamatut

ÜLLAR VAHTRAMÄEabivallavanem


vallavalitsus

Mitteeluruumi kasutusele andmine Oisus Türi Vallavalitsus algatas 18. mai istungil Türi vallas Oisu alevikus aadressil Tehnika tänav 2 asuvas hoones paikneva mitteeluruumi nr 73 (14,5 m²) kasutusele andmiseks kirjaliku enampakkumise.

Ruum antakse kasutusele enampakkumise väljakuulutamise mo-mendil olevas seisukorras ja sellega on võimalik tutvuda tööpäevadel. Konkreetne aeg tuleb eelnevalt kokku leppida Türi Vallavalitsuse varade arvestuse spetsialisti Signe Tõõtsuga (telefon 384 8249, e-kiri [email protected]). Ruum antakse üürile tähtajaga kuni 3 aastat ja alghinnaga 6 (kuus) krooni pinna 1 (ühe) ruutmeetri kasutamise eest kuus. Avaldus enampakkumisel osalemiseks tuleb esitada Türi Vallavalitsusele hiljemalt 18. juunil 2010 kella 12.00-ks.

SIGNE TÕÕTSUvarade arvestuse spetsialist

Linnas algab soojatrasside vahetusJuunis algavad soojatrassi rekonstrueerimise tööd Tehnika tänava kat-lamaja piirkonnas. Tööde käigus vahetatkse välja piirkonna kütteto-rud. Töid alustatkse Anna Haava tänava majade juurest Kaare täna-vale ja edasi kuni Tehnika tänava katlamajani. Tööde käigus viiakse ka Lokuta pargi soojustrass maa sisse. Töödega on kavas vähendada soojakadu vähemalt 10%.

Tegemist on kaheaastase projektiga, mida toetab SA KIK ja mille jooksul tehakse töid 11 miljoni krooni eest. Teisel aastal renoveeritak-se soojatrassid Kraavi ja Mehaanika tänavate piirkonnas.

URVE MEERITSenergeetik

Vallavanem õnnitles õppureidJuba neljandat korda paluti valla koolide tublimad lõpetajad õppe-aasta lõpus toimuvale vallavanem Aivo Prüsseli vastuvõtule. Oma tulemustega teiste seast silma paistnud kutsuti vastuvõtule koolide ettepanekuid järgides, sel aastal kokku 50 noort. Vallavanema vas-tuvõtule kutsutud on eeskujuks teistele ja rõõmuks õpetajatele ning kaasõpilastele.

KATRIN SOOMETSkultuuri- ja välissuhete spetsialist

Perelaager puuetega inimestele Järvamaa Puuetega Inimeste Koda korraldab tavaks saanud iga-aas-tase perelaagri puuetega inimestele ja nende pereliikmetele 18.-19. juunil Samlikul. Laagris viiakse läbi erinevaid põnevaid võistlusi, pu-hatakse ja kohtutakse sõpradega ning külastatakse Carl Robert Ja-kobsoni talumuuseumi Kurgjal. Kaasa tuleb võtta toidunõud ja voo-diriided. Padjad, tekid ja madratsid on kohapeal olemas. Buss väljub Paidest puuetega inimeste koja juurest, Tallinna tänav 13, kell 10, Türilt orienteeruvalt 10.15 Tervisekeskuse eest bussipeatusest. Pere-laagrisse kirjapanek toimub kuni 15. juunini telefonil 3852 553 või 5331 6930 (Ülo Paas). Omaosaluse, 100 krooni, saab maksta valla sotsiaalosakonda Türi Vallamajas Kohtu tänav 2 kuni 15. juunini.

ASTRIT UJOK sotsiaaltöö spetsialist

Linna tänavate sulgemineTüri Vallavalitsus lubas MTÜ-l Järvamaa Omavalitsuste Liit kasuta-da 29. mail Türil Koidula, Kohtu ning Kurrikoffi tänavaid Järvamaa laulu- ja tantsupeo rongkäiguks ning sulgeda need kell 17–17.30 sõi-dukite liikluseks.

5. juunil lubatakse kasutada Türil Koidula, Wiedemanni, Kungla ning Kurrikoffi tänavaid segakooride laulupäeva rongkäiguks. Seoses üritusega suletakse sõidukitele liiklemiseks kell 16–16.30 Koidula, Wiedemanni ja Kungla tänav ning kell 10–21 Kurrikoffi tänava lau-luväljakuga piirnev ala ning kell 16–16.30 kogu tänav.

6. juunil lubatakse kasutada Hariduse tänavat, Hariduse tänava ja Wiedemanni tänava vahele jäävat parklat, Wiedemanni, Kungla ning Kurrikoffi tänavat Europeade’i Eesti päeval osalejate rongkäiguks ning need sulgeda kell 15.45–16.30 sõidukitele liiklemiseks.

Mälestushetked ja kontsert 14. juunil kell 12 toimub mälestushetk Türi kesklinna kalmistul küüditatute kivi juures. 15. juunil algusega kell 19 on Türi kirikus juuniküüditamise mälestuskontsert, mis on kõigile valla kodanikele tasuta. 23. juunil kell 10 toimub võidupüha mälestushetk kesklin-na kalmistul ja vallavalitsus toob Karedal toimuvalt maakaitsepäeva tähistamiselt Vabariigi Presidendi saadetud võidu- ja jaanitule Türile. Laternas tuli jääb Kaitseliidu Järva Maleva (Väike-Pärnu 6B) trepile, kust soovijad saavad alates kella 16.30st võtta oma jaanitulede süüta-miseks võidutule.

SILVI LUKJANOVvallavanema nõuniku asendaja

Koolitranspordi korraldusest Türi vald on suur ning väga pal-ju lapsi peab kooli sõitma. Val-lavalitsus korraldab koolitrans-porti, see tähendab kaardistab järgmise õppeaasta olukorra, ot-sib võimalusi paindlikeks lahen-dusteks, otsib vedajad, sõlmib nendega lepingud jms. Seetõttu ei saa koolitranspordiga tegele-mist jätta augustikuusse, sest te-gemist on pika protsessiga ning paljude läbirääkimistega.

Olukorras, kus Türi Rahva-leht jõuab igasse postkasti, on koolitranspordi korraldamine tänavu vast kiirem ja lihtsam. Palun, et kõik lapsevanemad mõtleksid hoolega läbi, kuidas nende laps järgmisel aastal kooli saab, ning kui selgub, et kooli ja kodu vahel tõepoolest puudub kooli õppekorraldusega sobiv ühistransport, annaksid sellest vallavalitsusele teada juunikuu jooksul.

Oma soovidest saab teada anda kas e-kirja teel ([email protected]), telefonil 384 8233 (Külle Viks) või tehes kirjaliku avalduse Türi valla-valitsusele. Avaldust esitades ärge unustage lisada kõiki oma kontaktandmeid.

See palve kehtib ka kõikidele nende laste vanematele, kelle koolisõitu vald juba aastaid on korraldanud. Ühistranspordis sõitmiseks võimaldab vald jätkuvalt õpilastele tasuta sõidu kaardid. Need soovid tuleb esi-tada kooli järgmise õppeaasta alguses.

KÜLLE VIKSharidusspetsialist

Valla teedel lapitakse aukeTüri valla 2010. aasta eelar-ves on teede remondiks üle 3,6 miljoni krooni, millest maikuu lõpuks on kulunud ligi 2,1 miljonit. Suurem osa sellest kulus valla teede lumetõrjeks. Kevadel kulus raha ka kruusa-teede greiderdamiseks ja tolmu-tõrjeks.

Praegu käivad mitmel pool asfaldiaukude parandamistööd. Lähiajal on kavas hakata niitma teeääri. Kui nimetatud töödest raha üle jääb, remonditakse ka kruusateid. Osa eelarve summast tuleb jätta novembri ja detsemb-ri võimalikuks lumetõrjeks.

Märtsis lõppes vallal tali-hooldusleping Turgel Grupp AS-iga. Lähiajal kuulutab volikogu välja uue riigihanke talihooldaja leidmiseks.

Mais-juunis sõlmitakse kin-nistute omanikega eellepinguid, mille järgselt saadakse ülevaade ja kinnitatakse Türi valla avalike teede nimekirji.

Küsimuste tekkides pöördu-da valla majandus- ja planee-ringuosakonna juhataja Urmas Kupu poole tel. 384 8259, 509 1415 või tulla vastuvõtule teisi-päeval kell 14–16.

URMAS KUPPosakonna juhataja

Türi Toimetulekukooli õpilas-kodu juurdeehituse tööd on edukalt toimunud viis kuud. Ehitaja, AS Paide MEK, on töödega sealmaal, et õpilasko-dusse saab hakata paigaldama elektri-, side- ja ventilatsioo-nisüsteeme ning tuletõrjevee varustust.

Aprilli lõpus kuulutati välja mööbli ja sisustuse han-ge, millel osalemiseks edastati kutsed 21 ettevõttele. Viis fir-mat esitasid oma pakkumised, parimaks osutus AS Saloni Büroomööbli. Määravaks

sai pakutava kvaliteet ning vastavus eseme tellijapoolsele kirjeldusele.

Türi Toimetulekukooli õpilaskodu juurdeehitus val-mib kolme kuu pärast ja alates septembrist saavad toimetule-kukooli lapsed nautida kodust õhkkonda ilusas majas.

Toimetulekukooli ehitus-tööd kulgevad ajakava järgi 2011–2012. aastani. Veel tänavu on kavas välja kuuluta-da riigihange toimetulekukoo-li peahoone renoveerimiseks.

Projekti rahastatakse „Elu-

keskkonna arendamise raken-duskava“ prioriteetse suuna “Haridusliku infrastruktuuri arendamine” meetme “Hari-duslike erivajadustega õpilaste õppekeskkonna kaasajastami-ne” toel.

TIIU LEVOLTüri Toimetulekukooli projektijuht

Türi Toimetulekukoolis algavad sisetööd

Türi valla projektide teos-tamiseks saadakse 2010. aastal raha nii Leader meetmest, Euroopa Liidu struktuurfondidest kui Siht-asutusest (SA) Keskkonna Investeeringute Keskus.

TIIU LEVOLarendusspetsialist

LEADER-meetmest rahasta-takse 2010. aastal Türi valla projekte ligi 200 000 krooni ulatuses. Suurem osa sum-mast kulub valla aktiivseks mainekujunduseks vajalike vahendite, nagu telgid, treiler, infostendid, soetamiseks ja mitmete reklaamtrükiste tege-miseks. Toetust saadi ka valla ettevõtjatepäeva läbiviimiseks ning Türi poistekoori 50. juu-beliaasta tähistamiseks.

40 miljonit kolmele objektile

Euroopa Liidu struktuur-fondidest saadi 40 miljoni krooni ulatuses rahastust Türi kultuurimaja rekonstrueerimi-seks, Türi toimetulekukooli õpilaskodu juurdeehituseks

ja Türi avatud noortekeskuse renoveerimiseks. Kultuuri-maja avapidustused toimuvad 28. ja 30. mail, noortekeskus valmib juunis ja toimetuleku-kooli juurdeehitus augustis.

SA Keskkonna Investee-ringute Keskuse toetusel pa-rendatakse kanalisatsioone ja renoveeritakse veetorustikke ligi ühe miljoni krooni eest Taikses ja Metsakülas. Rahas-tamise otsust ootavad Kirna asula kanalisatsioonitorustiku ja joogiveetorustiku parenda-mise taotlused.

Norra EMP-finantsmeh-hanismide kaudu sai projekt „Laupa mõisakooli rekonst-rueerimine“ toetust üle 17 miljoni krooni ja tööd peaks lõppema veel tänavu.

Regionaalsete investeerin-gutoetuste programmist toe-tab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) Türi laste-pargi ehitust 500 000 kroo-niga ja LEADER-meetmest saadakse teine sama palju. Lastepargi ehitus käib ja see peaks kava kohaselt valmima veel sel suvel.

Türi linna hõlmava veepro-jekti eeldatav maksumus on

ligi 140 miljonit krooni, millest Euroopa Liidu toetust saadakse üle 107 miljonit krooni.

Linn saab uued veetrassid

Veeprojekti raames re-konstrueeritakse Türi linnas olemasolevaid veetrasse ja pumbajaamu ning ehita-takse juurde uusi ja projekti lõppedes peaksid 97% linna-elanikest saama võimaluse liituda ühisveevärgi- ja kana-lisatsioonitrassidega. Täpne projekti maksumus selgub läbiviidavatest riigihangetest ja lõpptähtajaks on kavanda-tud 2012 aasta lõpp.

Veebruaris esitas Türi vald EAS-ile taotluse Oisu rahva-maja invatee ehitamiseks, mis ootab veel rahastamise otsust.

Türi vald esitas mai algul taotluse ka mõisakoolide programmi, et remontida Kabala Põhikooli esifassaadi rõdu. Projekti eeldatav eel-arve on ligikaudu 400 000 krooni.

Kõikide projektide juures on ka Türi vallal omaosalus, mis kõigub 10–15% vahel.

Türi vald ehitab projektiraha toel

Wiedemanni tänava kõrvale, endise Türi aiandi territooriumile rajatakse laste mänguväljak.Silvi Lukjanov

Euroopa LiitEuroopa

Regionaalarengu Fond

9TÜRI RAHVALEHT 28. mai 2010

vallavalitsus

Muutus huvihariduses tehtud sõidukulu hüvitamise kordTüri Vallavolikogu võttis 26. mai 2010 istungil vastu määruse, mil-lega muutis vallavolikogu 28. novembri 2007 määrusega sätestatud huvihariduse omandamisel tehtud sõidukulu hüvitise maksimaalset suurust.

Taotlejatel on nüüd võimalik endise 300 krooni asemel saada valla eelarvest hüvitist 500 krooni. Muudatust rakendatakse ta-gasiulatuvalt 1. märtsist 2010, mis tähendab, et 15. juuniks Türi Vallavalitsusele esitatavate taotlustega võib küsida juba suuremat hüvitist.

Taotlusi läbivaataval komisjonil on taotlejatele palve – palun märkige taotletavaks summaks tegelik kulu, sest selle järgi tehakse vastavad analüüsid ja määruse muudatusettepanekud.

Muutus ka taotluse vorm, kuhu on lisatud taotleja e-posti aad-ressi väli, et arusaamatuste või küsitavuste tekkimisel saaks taotlejale igal ajal täiendavaid küsimusi esitada või selgitusi jagada.

Üks siiski ei muutunud – tähtaeg. Määruste väljatöötamise ees-märk ongi tagada vastavas asjaajamises ühetaoline õiguskord ning tähtaja ületamine toob jätkuvalt kaasa olukorra, kus taotlust läbi ei vaadata ning see tagastatakse taotlejale.

Maikuu lõpust on huvihariduse omandamisel tehtud sõidukulu hüvitamise taotlus kättesaadav ka Türi valla veebilehel www.tyri.ee hariduse valdkonna õigusaktide seas.

Tuletan siinkohal meelde – huvihariduse omandamisel märtsis, aprillis ja mais tehtud sõidukulu hüvitamise taotluse esitamise täht-aeg on 15. juunil.

KÜLLE VIKSharidusspetsialist, osakonnajuhataja ülesannetes

Prügivedu hakkab teostama AS Veolia KeskkonnateenusedVastavalt jäätmeseadusele korraldab kohalik omavalitsus oma hal-dusterritooriumil olmejäätmete kogumist ja vedu. Lähtuvalt sellest algatas Türi Vallavolikogu jäätmevedaja leidmiseks avaliku konkursi, mille võitis AS Veolia Keskkonnateenused. Lähiajal sõlmitakse firma-ga leping ning uue vedaja tööde algusest antakse teada nii Türi Rah-valehe kui ka Türi valla kodulehe kaudu.

Vastavalt seadusele loetakse kõik jäätmevaldajad liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas. Seega toimub korraldatud jäätmeveoga liitumine kõi-gile jäätmevaldajatele automaatselt seaduse alusel. See tähendab, et isikul puudub valik, kas korraldatud jäätmeveoga liituda või mitte. Isikut saab korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugeda vaid erandkorras ja seda kohaliku omavalitsuse loal ning teatud tähtajaks isiku põhjendatud avalduse alusel. Sellist vabastust saab anda ainult valla keskkonnaspetsialist, kellele tuleb esitada vastav taotlus. Taotluse vormi saab Türi valla kodulehelt alapealkirja keskkond/jäätmemajandus alt või vallamajast paberkandjal. Kodu-lehelt on võimalik leida ka jäätmeveo graafikuid ning konteinerite tühjendustasusid.

Küsimuste tekkides on võimalik pöörduda keskkonnaspetsialisti Ott Vilusaare poole tel 384 8253, 5342 1140 või vastuvõtuaegadel T 9–16, lõuna 13–14 ja N 10–16, lõuna 13–14.

URMAS KUPPmajandus- ja planeeringuosakonna juhataja

Koolide aadressid otsustatakse juuni volikogusTüri Vallavolikogu 26. mai istungil lükati haridussüsteemi ümberkor-raldamise tulemusel moodustatavate koolide aadresside otsustamine kuu aega edasi. Seda tehakse juunikuu volikogus.

Vahepealsel ajal tuleb vallavalitsusel koostada hariduse ümber-korraldamise tegevuskava arvestusega, et selle elluviimist saab alus-tada 1. septembrist 2011. Volinikel on võimalus esitada kirjalikult küsimusi ja ettepanekuid kuni 2. juuni tööpäeva lõpuni aadressil [email protected].

Juunikuu volikogu istung toimub 30. juunil vallamaja III korruse saalis.

Aprillikuu volikogu istungil otsustati 16 poolthäälega muuta Türi valla hariduskorralduslikku süsteemi eesmärgiga lõpetada Türi valla kahe gümnaasiumi tegevus ning asutada Türi linnas põhihariduse andmiseks ja koolikohustuse täitmiseks põhikool ning üldkeskhariduse andmiseks gümnaasium. Türi Vallavalitsu-sele anti ülesanne korraldada Türi valla gümnaasiumide tegevuse lõpetamine ja uute õppeasutuste asutamine vastavalt kehtivatele õigusaktidele ning esitada hiljemalt jaanuaris 2011 Türi Vallavoli-kogule asutuste tegevuse lõpetamise ja uute õppeasutuste asutami-sega seotud õigusaktide eelnõud ning tagada uus hariduskorraldus 1. septembriks 2011.

SILVI LUKJANOV vallavanema nõuniku asendaja

Seoses uue noortekeskuse valmimisega on kavas luua ka uus allasutus, mis hak-kab juhtima noorsootööd vallas.

SULO SÄRKINENnoorsootööspetsialist

Seitse-kaheksa aastat tagasi käisid suured arutelud ja viidi läbi mitmeid rahvusvahelisi töötubasid teemal “Türi vana katlamaja renoveerimine noorte-keskuseks”. Olin siis 16aastane ja osalesin nendes, suhtusin protsessi küll põnevusega, kuid skeptiliselt. Mäletan, et tollase noorsootöötaja Triin Pärnaga rääkides arvasin, et noortekeskus saab Türil olema, kui olen 80aas-tane. Arvasin nii, sest katlamaja ümberehitus noortemajaks vajas väga suurt investeeringut, mis sel ajal tundus ulmena. Aga võta näpust! Triin oli tubli ja kirjutas projekti Eestisse jõudnud Euroo-pa Liidu Regionaalarengu Fon-di, kust saime positiivse vastuse ja renoveerimise protsess algas kolm-neli aastat tagasi.

Türil valmib noortekeskus

Tänavu aasta septembriks saab noortekeskus valmis. Selles on ruumid mitmete eri suundadega sündmuste läbi-viimiseks: tantsutrennid, näite-mäng, bändi proovid, tantsu-peod, kontserdid, jooga jne.

Eraldi on lauamängude ruum, internetikohvik, psühho-loogi või nõustaja ruumid, toad erinevateks käelisteks tegevusteks ja seminariruum. Uue noortekeskuse valmimisega kaasnevad muudatused ka noor-sootöö vallas. Erinevates töö-gruppides on arutatud mitmeid edasise noorsootöö korraldamise võimalusi. Alates 2004. aastast korraldab Türi vallas noorsoo-tööd MTÜ Türi Avatud Noorte-keskus. Seal töötab kaks palgalist noortejuhti, kes tegelevad erine-vas vanuses noortega just nende vajadustest ja huvidest lähtuvalt.

Türi vald on läbi aastate hinna-nud noorsootöö vajalikkust ja toetanud noorte arengut.

Noorsootöö ümberkorral-duse käigus on kavas jätkata valdkonna koordineerimist all-asutusena.

Uues noortekeskuses näe-me töötamas kolme noortega igapäevaselt tegelevat töötajat ja noortekeskuse juhatajat. Türi valla noorsootööspetsia-listi koht koondatakse ja tema palgakulu suunatakse loodava allasutuse eelarvesse. MTÜ Türi Avatud Noortekeskuse iga aastane toetus suunatakse

samuti loodava allasutuse eel-arveridadele ja MTÜ töötajad võetakse tööle allasutusse.

Areng jätkub ka külades

Loodava allasutuse ülesan-deks jääb noortetöö organisee-rimine ja teenuste pakkumine terves Türi vallas. Kindlasti tahame jätkata Oisu ja Kabala noortetubade arendamist ning korraldada noorteüritusi ka teistes valla külades.

Siinkohal ka üleskutse Türi valla noortele – olgem aktiivsed, hoiame seda, mis meile tehtud.

Türi vallas muutub noorsootöö korraldus

• Türi Vallavolikogu muutis Türi valla 2010. aasta eelarvet, mille tulu pärast muutmist on 145 681 709.32 (ükssada neli-kümmend viis miljonit kuussa-da kaheksakümmend üks tuhat seitsesada üheksa krooni ja 32 senti) ja kulu pärast muutmist on 165 653 653.39 (ükssada kuuskümmend viis miljonit kuussada viiskümmend kolm tuhat kuussada viiskümmend kolm krooni ja 39 senti). Muu-datustega Türi valla 2010. aasta eelarve on avalikustatud Internetis Türi valla veebilehel www.tyri.ee. • Kinnitas Türi valla 2011. aas-ta eelarve koostamise tegevus-kava, mis on aluseks valla eelar-ve õigeaegseks vastuvõtmiseks jaanuari volikogus 2011. aastal.• Kinnitas Türi valla 2011. aas-ta eelarve tulu, finantseerimis-tehingute ja kulu liigendamise.• Kinnitas Türi valla 01.01.2009–31.12.2009 ma-jandusaasta aruande, millega on võimalik tutvuda Türi Raa-

matukogus, Türi Vallavalitsuse kantseleis ja teeninduspunkti-des ning Internetis Türi valla veebilehel www.tyri.ee.• Muutis Türi valla arengukava aastateks 2007–2013. Arengu-kava koos muudatustega on avalikustatud Türi valla veebi-lehel www.tyri.ee.• Asutas Türi vallas noorsootöö korraldamiseks Türi Vallavalit-suse hallatava asutusena Türi Noortekeskuse. • Kinnitas Türi Noortekeskuse põhimääruse.• Muutis Türi Vallavalitsuse põhimäärust ja kehtestas ameti-asutuse ülesandeks noorsootöö koordineerimise ja järelevalve loodud hallatava asutuse, Türi Noortekeskuse tegevuse üle. • Muutis Türi Vallavalitsu-se teenistujate koosseisu ning koondas ametiasutuse haridus- ja kultuuriosakonnast noorsoo-tööspetsialisti ametikoha.• Muutis Türi valla eelarvest huvihariduse omandamisel teh-tud sõidukulu hüvitamise kor-

da ning kehtestas tehtud kulu maksimumsuuruseks 500 kroo-ni ühe taotluse kohta.• Võttis AS Järvamaa Haigla aktsionärina eelarveaastateks 2012–2022 kohustuse katta Türi valla eelarvest osaliselt Järvamaa haigla hooldusravi korpuse ehitamisega seotud kulu kogusummas 3 129750 (kolm miljonit ükssada kaks-kümmend üheksa tuhat seitse-sada viiskümmend) krooni. • Võttis Sihtasutuselt KredEx toetuse saamise korral kohus-tuse katta valla 2012.–2013. aasta eelarvest Taikse sotsiaal-maja loomiseks omaosaluse ku-lu kogusummas kuni 2 500 000 krooni.• Viis läbi ühisveevärgi ja -ka-nalisatsiooni arendamise kava aastateks 2007–2019 esimese lugemise, kus mitmete muuda-tuste tegemise vajaduse tingi-vad võimalused teha valdkon-nas enam töid ja küsida erine-vatest fondidest lisaraha.• Otsustas võtta Türi Vallava-

litsuse hallatava asutuse Türi Kommunaalasutus teenistusü-lesannete täitmiseks kasutus-rendile veoauto, traktori koos agregaatidega ja murutraktori koos agregaatidega. • Viis läbi Türi valla tervise-profiili ja tegevuskava esimese lugemise.• Koormas Oisu alevikus asuvad kinnisasjad aadres-sidel Retla tee 1, Lasteaia tänav 7 ja Tervisemaja kin-nis-tu isikliku kasutusõigusegaOÜ Oisu Biogaas kasuks. Isik-lik kasutusõigus seatakse kaug-küttetorustiku ehitamiseks, kasutamiseks, hooldamiseks, remontimiseks ja likvideerimi-seks 99 aastaks.• Muutis õpilastele õppeto-etuste määramise aluseid ja maksmise korda ning kehtestas rahvusvahelistel aineolümpiaa-didel ja konkurssidel 1.–6. koha saavutanutele toetuse summaks 2000 krooni.

SILVI LUKJANOVvallavanema nõuniku asendaja

Türi Vallavolikogu 26. mai istungi kokkuvõte

Türi noortekeskuse välisvaade. Silvi Lukjanov


sport

4.06 kell 12–16 “Kaitseliit – tulevik on Sinu enda kätes” avatud us-te päev KL Järva Malevas (Väike-Pärnu 6B) (KL Järva Malev, Urmas Piigert tel 525 3860)5.06 Üleriigiline segakooride laulupäev Türi lauluväljakul. Rongkäigu algus kell 16, kontsert kell 17 (Eesti Segakooride Liit, Türi Kultuuri-maja)6.06 kell 11 14. rahvakultuurifestivali “Minieuropeade” kontsert Türi keskväljakul, kell 14 Ollepa ja Kurla külas. Kell 16.30 rongkäik, kell 17 kontsert Türi lauluväljakul. (Lili Välimäe tel 5343 9531).11.–13.06 R kell 10–18, L kell 9–18, P kell 9–15 Maaelumess AGRI Säreveres (www.naitused.ee) 12.06 kell 11–23.30 Hea Toidu Festival-Grillfest Türi rannas ja lau-luväljakul (http://festival.grillfest.ee, [email protected], 5043000)12.06 kell 11–23.30 Hea Toidu Laat Türi rannas ja lauluväljakul

(www.toidulaat.ee, [email protected], 5043000).14.06 kell 12 Leinapäeva mälestushetk Türi kesklinna kalmistul (Türi Vallavalitsus tel 384 8231).15.06 kell 19 Juuniküüditamise mälestuskontsert “Me ei näinud teda enam kunagi!” Türi Püha Martini kirikus. Liina Saari (vokaal, vahetekstid), Raivo Tarum (zink, barokktrompet, vahetekstid), Tõnu Jõesaar (fiidel, vioola da gamba, vahetekstid), Imbi Tarum (klavessiin, vahetekstid) (Raimo Kivistik tel 510 4881).18.06 kell 19 Noortepidu Türil (Sulo Särkinen tel 5308 8495).19.06 Kabala Küla ja Naabrite Päev. Spordivõistlused, Kabala Ram-mumees 2010 ja jaaniõhtu. (Katre Saar tel 5300 3987)20.06 kell 12 Kevadpiigade ilukooli lõpetamine Türi Kultuurimajas (Türi Kultuurimaja tel 385 7284).20.06 kell 17 Kevadpealinna hooaja lõpetamine- pargikontsert Kooli

pargis. Moeetendus “Emad õmblevad, lapsed näitavad” (Korraldus-toimkond, www.kevadpealinn.tyri.ee). 21.06 kell 18 Õhtune jalutuskäik Kevadpealinnas. Kogunemine muuseumide maja juures. (Türi Muuseum tel 385 7429).22.06 kell 21–01 Türi linna jaanilõke Türi lauluväljakul (Türi Kul-tuurimaja tel 385 7284).23.06 kell 10 Võidupüha mälestushetk Türi kesklinna kalmistul (Türi Vallavalitsus tel 384 8231).23.06 kell 11–14 Vanasõidukite Suursõidul osalevate vanasõidukite näitus Türi Kultuurimaja parklas (Eesti Vanatehnika Liit, Tõnu Piibur tel 511 6265).23.06 kell 20 Jaaniõhtu Taikses (Oisu Rahvamaja tel 5340 3551).23.06 kell 11 Oisu kandi päev ja kell 21 jaaniõhtu Oisus (Oisu Rah-vamaja tel 5340 3551).

kuhu minnaJUUNIKUU ETTEVÕTMISED TÜRI VALLAS

Baltimaade lahtised meistrivõist-lused orienteerumises toimusid Tartumaal Selgisel. Lisaks Balti riikide koondistele olid konku-reerimas ka Valgevene ja Peter-buri koondised. Järvakaid oli Eesti koondises võistlemas neli.

Naisjuunioride W20 klassis kuulus järvakatest koondisesse Sigrid Ruul, kel oli kaitsta mullu-ne Baltimaade meistritiitel aste nooremas vanuseklassis. Sigridi hetke sportlik vorm pole seo-ses koolilõpueksamitega kõige parem ning kuna Eesti meistri-võistlustel jooks ei õnnestunud, tuli tal startida nõrgemas grupis ühena esimestest. Orienteerumi-ses on võistlejate rivi tagumises pooles startimine muidugi eelis, sest eesjooksjad jooksevad ka ro-hu ning risu maha. Ruul stardi-asetusest end häirida ei lasknud, tegi tehniliselt väga hea ja suure-mate vigadeta jooksu ning lõpe-tas 6,6 km ja 12 kontrollpunkti-ga raja esimesena. Liidrina sai ta end tunda pea võistluse lõpuni, mil 17 neiu konkurentsis lõpetas leedulanna Aušrine Kutkaite, kes võttis võidu.

Selle jooksuga tagas Ruul aga endale koha Eesti koondises juunioride maailmameistri-

võistlustel, mis toimuvad juuli alguses Taanis.

Meeste eliitklassi 12,8 km ja 19 kontrollpunktiga rajale startis JOKA mees Kristjan Trossmann samuti ühena esimestest. Raja esimene pool sujus tal väga hästi ja vaheaegades oli ta paremate hulgas. Raja teisel poolel hakkas väsimus mõju avaldama ning tempolangus ja paar viga ei võimaldanud heidelda kõrgele kohale. Esimesena finišisse jõud-nuna jäi tal vaid jälgida järgneva 50 võistleja lõpetamist ning lõpuks tunnistada, et seekord olid paarkümmend konkurenti kiiremad. Võitis Eesti parim meesorienteeruja Olle Kärner.

Neidude W18 klassis oli stardis Evely Kaasiku. Tehniliselt keerukas maastik ja tihe mets ei sobinud neiule just kõige pa-remini, ent siiski õnnestus rada läbida rahuldava sooritusega. Evely lõpptulemuseks 6,1km ja 11 KP-ga rajal jäi 16. koht 25 neiu konkurentsis. Võitis Mada-ra Freimane Lätist.

Poiste M14 klassis tegi debüüdi Eesti koondises Martin Sulg. Noormees suutis võistlus-pinget üsna hästi taluda ja suuri vigu rajal ei teinud ning tulemu-

seks oli 15. koht. Võitis Klavš Linde Lätist.

Teatejooksudes kuulusid kõik järvakad Eesti võistkondadesse. 17 meeskonna avavahetuse jooksjate rivis oli Eesti IV mee-konna koosseisus ka Kristjan Trossmann. Avavahetuses on orienteerujal eriti oluline lisaks enda sooritusele jälgida ka kon-kurentide tegutsemist ja tempot ning püüda mitte kaotada kon-takti liidritega. Raja esimeses pooles oli Kristjanil raskusi just tempo hoidmisega, ent teises

pooles suutis ta oma jooksu leida ja andis tihedas liidrite grupis tea-te edasi teisena. Meeskonnakaas-lased Jaagup Truusalu ja Tauno Tiirats jätkasid samuti kindlalt ja nii lõpetati 7. kohaga. Võitis Eesti I meeskond (Peeter Pihl, Andreas Kraas ja Olle Kärner). Järgnesid Leedu ja Eesti II meeskond.

Naisjuunioride W20 klas-sis alustasid Eesti 1 naiskonna jooksjad Adele Puusalu ja Piibe Tammemäe hästi ning lõpueta-pile pääses Sigrid Ruul liidrina. Tõsi küll, edu eelmise aasta juu-nioride maailmameistrivõistluste 14. neiu, Karina Fershalova ees oli vaid 40 sekundit. Jooks kulges tasavägiselt kuni raja teises pooles tihnikus asuva kontrollpunktini, kus Sigrid tegi vea ja konkurent pääses püüdmatult eest. Seega tuli ka teatejooksus hõbedane medal. Eesti III naiskonna koos-seisus saavutas Evely Kaasiku 9. koha. Poiste M16 vanuseklassis saavutas Martin Sulg Eesti III meeskonna koosseisus 13. koha.

Koondistevahelises võist-kondlikus arvestuses võidutses Eesti võistkond, Leedu ja Peter-buri ees.

PAUL POOPUUJOKA president

Sigrid Ruul kuulub Baltimaade orienteerumisparemikku

20. mail toimus Saunametsa ra-dadel Türi Rattapoe rattakrossi seeriavõistluse esimene etapp. Ilus ilm ja eelmiste aastate la-dus korraldus tõi radadele ligi 70 võistlejat Järvamaa erineva-test paikadest ning Vändra rat-taklubi võistkonna. Arvukalt oli ka Türi valla rattaspordihuvilisi, kelle võistlustulemused olid igati tasemel.

Noorimate, kuni 6aastaste arvestuses saavutas 300meetri-sel ringil tasavägises võistluses Eidapere poisi Reesi Orupõlluga esikoha Raimond Holm. Kolmas koht kuulus Artul Soole.

7–10aastased poisid-tüdru-kud läbisid 2,1kilomeetrise ringi

ning poiste arvestuses oli parim Kren Kask. Andres Viidikas saa-vutas kolmanda koha. Tüdru-kute arvestuses viis võidu Albu valda Anni Jalakas.

11–14aastased noormehed ja neiud sõitsid 3.5 kilomeetrit. Neidude arvestuses tõid kaksik-võidu Türile Maire Liidlein ja Tene Must. Noormeeste sõidu võitis Karl-Arnold Vendelin Vändrast. Parima türilasena oli Kristof-Tiit Ehamäe kaheksas.

Põhidistantsil, 13,5 kilo-meetrisel ringil oli 15-18aas-taste noormeeste arvestuses võitja Siim Lehemets (Vändra). Järgnesid Alar Nõmmik ja Ola-vi Allase (mõlemad Türi). Nais-

te põhivanuseklassi võit läks Jana Matvejevale (Albu), Tiina Nõmmiku ja Mailis Petrovitsi ees. Meeste põhiklassis või-dutses Siim Jalakas (Albu), kes kuulub Eesti parimate noor-ratturite hulka ning valmistub noorte maailmameistrivõistlus-teks. Türi valla ratturitest saa-vutasid Neeme Gross neljanda, võistluste peatoetaja Kristjan Männa viienda ja Jaan Oja kuuenda koha. Meesveterani-de esimeses vanusegrupis oli ülekaalukas võitja Ivo Mölder, Vello Lillipuu lõpetas kolman-dana. Meesveteranide vanemas grupis saavutas esikoha Imave-re vallavanem Jüri Ellram, kes

on võtnud eesmärgiks edukalt võistelda Eesti valdade suve-mängude rattakrossivõistlusel, mis peetakse 26. juunil Tolli metsa terviseradadel. Türi ko-genuimad rattamehed Neeme Pihlik ja Rein Noodla olid vas-tavalt neljas ja viies.

Esimese etapi rajameister Ivo Mölder võttis Saunametsa teedest ja radadest maksimumi ning valmistas ette huvitavad ja kõigile võimetekohased dis-tantsid.

Kaks järgmist seeriavõistluse etappi peetakse Tolli metsa rada-del. Teine etapp toimub 3. juunil ning kolmas 17. juunil.

TR

Rattakrossi hooajale anti avastart

Sigrid Ruul (vasakult teine).Erakogu

11TÜRI RAHVALEHT 28. mai 2010

vana ja uus Türi vallas

TEATED

Kütte-, vee- ja kanalisatsiooni-süsteemid, septikud. Projekt, paigaldus ja hooldus.Garantii 5 aastat! www.avterm.ee, tel. 513 8314

Küttesüsteemide ehitus, www.alupex.ee, tel 506 6507

Seoses Eesti valdade suve-mängude korraldamisega Türil, kuulutab Türi Spordiklubide Liit välja konkursi alljärgneva-tele stipendiumitele: Eesti val-dade suvemängude kergejõusti-kuvõistluse, rattakrossivõistluse, orienteerumisvõistluse, mälu-mänguvõistluse, köieveovõistlu-se korraldaja, võrkpallivõistluse ettevalmistaja.

Avaldusi võetakse vastu TSKLis (Kalevi tn. 9) 2. juunini.

Ujulakompleks lagunes pikkamisi aastate jooksul ja kaotas oma otstarbe pärast seda, kui kiriku lähistele ehitati 1938. aastal uus rannakohvik koos liivarannaga. Praeguseks on kunagine ujulakoht võssa kasvanud.

Türi, Kohtu 2, 72213, JärvamaaTelefonid: 387 9717, 5333 3152E-mail: [email protected] www.tyri.ee/rahvaleht

Peatoimetaja Merit Männi

Türi valla lehekülgede toimetajaSilvi Lukjanov

Küljendaja Elin Kalda

Raamatupidaja Marge Tropp

Türi Arengu SA juhatuse liigeAuris Rätsep

Väljaandja Türi Arengu Sihtasutuswww.tyri.ee/tasa

Trükkija AS Kroonpress

Levitaja AS Eesti Post

Türi Rahvaleht ilmub iga kuu viimasel reedel (välja ar-vatud riiklikel pühadel) kõi-kidesse Türi valla postkasti-desse tasuta. Juhul, kui leht pole Teie postkasti jõudnud, andke sellest toimetusele tea-da, helistades telefonil 387 9717 või 5333 3152.

Muude kaebuste korral palume pöörduda Türi Aren-gu Sihtasutuse poole: Auris Rätsep, e-mail [email protected], telefon 5043000.

Türi Rahvaleht on tasuta saadaval ka Türi ja Paide in-fopunktides.

Lehe trükiarv on 4800 eksemplari ja lugejaid 10 000 inimest.

Kuulutuste ja reklaami vastuvõtt toimetuses või meili teel [email protected] on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selgu-se huvides toimetada ning lühendada. Kaastöid ei ho-noreerita. Lehes ilmunud reklaamide ja kuulutuste sisu eest toimetus ei vastuta. Kaastööd ja ettepanekud le-he sisu kohta palume saata peatoimetajale.

Järgmine Türi Rahvaleht ilmub

22. juunil.

14. 07. 1932

2010 René Viljat

UUED KODANIKUD!

TEELE HECHT 26. aprillPATRIK HECHT 26. aprillALINA GUTAK 27. aprill

NELE SENIN 2. maiGREGOR KUKK 5. maiITI MADLI RIGA 12. mai

RASMUS GRUPMANN 9. maiPERTTI-TIIT NUUTINEN 17. mai

MIHKEL RADALA 11. maiMARIANNE VEEBERG 16. mai

Palju õnne!

Enne rannakohviku ehitamist asus Türi ujula päris Koidula silla juures. Ujulakompleksi kuulusid nii riietusruumid kui ka jõkke ulatuv paadisild, kust oli võimalik ka vettehüppeid sooritada. Väiksemat purret kasutati tavaliselt nii enda kui ka riiete pesemiseks. Minule tuttavatest suvitajatest on pildile jäänud Marta, Endel ja Ernestiine.

Türi Vallavalitsus mälestab lahkunud vallakodanikke

SELMA HERODES 28. aprillAINO REKAND 30. aprillHELMI EVART 2. maiANTS KIILMANN 3. mai

ELGA AMANDUS 10. maiRIIVO SALLA 6. mai

AMANDA PALTMAN 10. maiVALDEK TIMOSKIN 10. maiAKSEL REINPALU 11. maiUNNAR ROHTLA 13. mai

ANNA DRIGALINA 13. maiUNO-EDUARD MASIK 13. mai

OLGA VOKK 18. maiIAKOV TOME 21. mai

ja avaldab kaastunnet omastele.

teated

MÜÜK

Müüa 2toaline ahjuküttega kor-ter Säreveres (41,6m²). H:185 000 kr 5800 3083

Müüa roosa koolilõpukleit (nr 36/38) H: 400 kr. Tel 5656 6134.

Ostan vanu (enne 1945. aastat) õnnitluskaarte ning fotosid Eesti ja välismaalinnadest, küladest,inimestest ja sündmustest.

Fotograaf René Viljattel 525 8325


Türi Kesklinna Lasteaed võtab 1. septembrist 2010 1,0 ametikohaga tööle

LOGOPEEDIAvaldus, CV ja haridust tõendavad dokumendid

saata kuni 25. augustini aadressil: Vabaduse 2a, Türi 21 211

lugejaküsimus

Tel 514 2066www.maariza.ee

TüriHariduse 18

puhkemajadMaaRitza

TUTVUMISHIND

40%

soodsam

majutus

Raske, ehk isegi võimatu on Türilt leida mõnda koduaeda, kus ei kasva ühtegi õunapuud. Need viljapuud, mis kevadel õitsemise ajal silmailu pakuvad ja sügisel rikkalikult saaki annavad, on olnud inspiratsiooniallikaks ka Türi linna ja valla vapi kujundajatele.

Et õun on meie valla vapimärgiks, kasutatakse õunasümboolikat ka erinevatel suveniiridel ja trükis-tel, samuti leiab käesoleva aasta sügisel Veskisillal aset esimene Eesti Õunafestival.

Õunapuid on mitmesuguseid sorte: kes kasva-tab neid koduaias oma tarbeks, kes soetab omale õueiluks dekoratiivse istiku. Ka Türi linna terri-tooriumile on linnapildi ilmestamiseks istutatud iluõunapuid – üks kena allee asub raudteejaama viiva kõnnitee ääres. Viimati istutati dekoratiivõu-napuid Türile eelmise aasta sügisel, kui valminud oli Wiedemanni ja Hariduse tänavate vahel asuv autoparkla.

Küsime teilt, head lugejad: Mitu õunapuuistikut parkla äärde istutati

ja mis on selle punaselehelise, kuninglikult õitseva õunapuusordi nimi?

Kõikide vastajate vahel loositakse välja kaup-luse „Lilled, kingid, aiakaubad“ 300-kroonine kinkekaart.

Vastused palume saata hiljemalt 17. juuniks aadressile [email protected] või posti teel: Türi, Kohtu tn.2, 72215, Türi Rahvaleht.

Eelmise viktoriini õige vastus oli: kõige rohkem „lamavaid politseinikke“ on Türil, Väike-Pärnu tänaval – 4 tükki. Auhinna võitis Ants Põrk. Võitja saab oma auhinna kätte Türi infopunktist (Vabriku pst 11, tel 385 3111).

Paide linna ujula

UJULA

SAUN

JÕUSAAL

VESIAEROOBIKA

[email protected]

Tel 385 1325

Juunis selle kupongiga1x pääse -25%

“Tegevusi nii suurtele kui väikestele”

30. mail kell 12

Kell 12 Lasteetendus “Piip ja Tuut”

Kell 13–16 Erinevad töötoadKell 13–16 “Läheb

Madinaks 2010” võistlused

Kell 19–23.30 Välipidu noortele

Lisainfo www.tyri.ee

Pidage meeles, milliseid allergeene millisel aastaajal karta.

KEVADEnamlevinud kevadine allergeen on nähtamatu õietolm, mida levitavad sellised lehtpuud na-gu sarapuu, kask, lepp, paju ja tamm. Õhus hõljub ka muru le-vitatud õietolm.

SUVIHädaohtu tekitavad pehme kevadine muru, samuti timut, nurmikad, aruhein,kerahein, raihein, lusted ka nõges ning oblikas.

SÜGISUmbes augustist oktoobrini on peamiseteks allergia põhjustaja-teks puju, maltsalised ja nõges. Sügisel vohavad teatud territoo-riumidel hallitusseened

TALVTalvel veedate palju aega kin-nistes ruumides, seepärast te-kitavad muret tubased aller-geenid, näiteks hallitusseened, tolmulestad ja koduloomade kõõm.

Nõuanded, kuidas hoiduda allergeenidest väljas:• Hoiduge pikkadest jalutuskäi-kudest puuderohketes kohtades ja aedades. • Kuumadel kuivadel tuulistel päevadel, samuti ajavahemikul

kella viiest kümneni ärge viibi-ge õues, sest sel ajal on õietolmu kontsentratsioon õhus tavaliselt kõige suurem. •Muru niites või aias töötades kasutage maski (näiteks suhteli-selt odavat maalrimaski). • Ärge riisuge lehti, ärge tehke heina, ärge multšige, kui olete tundlik hallitusseene suhtes. • Õuest tulles peske end duši all, peske ka juukseid ja riietu-ge ümber, sellega eemaldate teie riietele kogunenud õietolmu.

Allikas: Internet

Kuidas hoiduda allergiast

Õunapuualle Wiedemanni tänava parklas.Merit Männi

hea nõuanne

TÜRI RAHVALEHE ERIVÄLJAANNE – TÜRI GRILLILEHT

Türi GrillilehtSÕNUMID

TÜRI RAHVALEHE ERIVÄLJAANNE 28. mai 2010 www.grilliliit.ee

Türile püstitatakse suurim batuudilinnak

Tallinnas tegutsev ettevõte Tuudila OÜ rajab 12. juunil Türi Lau-luväljakule järve äärde suurima batuudilinnaku „Tuudi Batuudid“, mida Eesti väliüritustel seni nähtud on. Selleks on batuudimeistrite kasutada kolm suurt platsi ja projektijuht Marek Suursalu sõnul saab seal kõikidel lastel kindlasti väga lõbus olema. Suursalu ütlust mööda on suuremate batuutide kõrgus koguni 11 meetrit. Lisaks pakub Tuu-di Batuudilinnak ka muid atraktsioone: töötab Saksamaalt saabunud karussell, tehakse näomaalinguid ja lapsi sõidutab poni. Lisainfot Tuudi Batuulinnaku kohta saab telefonil 5020207.

Grillfestile koos koeraga!„Hea Toidu Festival – Grillfest“ on kogu pere festival ja lemmikloomad on pereliikmed, kes sarnaselt peremeestele armastavad heas seltskon-nas hästi süüa. Juba teist aastat töötab festivali peaväravas kiriku kõrval Royal-Canin i koerteparkla, kuhu pääsevad tasuta parkima ainult koer-tega saabuvad autojuhid. Parklasse on rajatud koertele mõeldud mängu-väljak ja puhkekohad, samuti saab koerteparklas oma neljajalgsele lem-mikule värsket vett ja soodushinnaga head koeratoitu soetada. Kindlasti tuleb meeles pidada, et koerte ujutamine Türi tehisjärves on keelatud, lisaks peab koera-omanik tagama ka selle, et tema lem-mik ei ohustaks mingil moel teisi festivalikülastajaid. Iga koeraomanik peab ka hoolitse-ma, et koerteparkla ei muutuks „mii-niväljaks“, seega peab omanik koera väljaheited koguma festivali infopunk-tis ja koerteparklas jagatavatesse koti-kestesse!

GRILLFEST

Türi on kevad- ja grillipealinnTüri pritsumees Arvi Pitelkov on öel-nud, et toiduvalmistamine on hobi, mis ei lõpe iialgi, sest maailma kõiki maitseid ei jõuaks me kunagi ära maitsta. Hea seltskond ja head mait-sed kohtuvad 12. juunil Türi rannas ja lauluväljakul.

Türi – mitteametlik Eesti grillipealinn

Türi on ametlikult Eesti kevadpealinn. Kui mõnele linnale omistataks ametlikult ka Eesti grillipealinna tiitel, siis ei ole kahtlust, et see kuuluks just Türile. Siin elab kuu-lus grillimeister Sämm ja siin tegutsevad üleilma kuulsad Türi Pritsumehed, Türil on asutatud Eesti Grilliliit ja siin peetakse iga aasta juunikuus Grillfesti, kuhu saabutakse häid roogasid ja seltskonda nautima ka piiri tagant.

Türil elab palju grillihuvilisi inimesi

Türil elab palju grillihuvilisi inimesi, kes igal aastal võistlevad erinevatel toiduvalmista-mise võistlustel ja hoiavad Türi kui mitte-ametliku grillipealinna lippu kõrgel. Lisaks juba tuntud grillivõistkondadele on siin sir-gumas ka grillihuviliste järelkasv – Türi Las-

tekaitse Ühingu võistkond Krõbe Kõrv on osalenud erinevatel grillimisvõistlustel ning teeb seda ka tänavu 12. juunil Türi rannas ja lauluväljakul toimuvatel Koolidevahelisel Meistrivõistlustel Grillimises – Grillium. Es-makordselt osaleb sel aastal Grilliumil ka teine Türi noorte võistkond Snack.

Grillfest on Türi üheks tähtsündmuseks

Hea toit ei tunne riigipiire, seepärast on su-ve hakul toimuv toidukultuuri festival kuju-nenud visiitkaardiks, mida Türi vald ja fes-tivali korraldajad tutvustavad nii Eestis kui ka välismaal. Grillfest on heaks põhjuseks külastada Türi valda ja siinseid huviväärsu-si: nii saab Türi maailmas head kuulsust, saab kosutust kohalik ettevõtlus ja Türi ela-nikel, nende sõpradel ja sugulastel on suure toidupeo üle lihtsalt hea meel. Grillfesti ajal toimuvad Türi kaunites koduaedades kok-kutulekud ja sõprade kokkusaamised, et üheskoos nautida suurt toidupidu.

Festivalile sissepääs on tasuta

Palju on korraldajatelt küsitud, miks festi-valile kas või sümboolset sissepääsutasu ei

kehtestata – see võimaldaks keerulises ma-jandusolukorras hankida korraldamiseks li-savahendeid ja hoiaks festivalialalt nn mitte-soovitava publiku eemal. Vastus küsimusele on lihtne – Grillfestile peab olema kõigile sissepääs prii ja festivalile on oodatud ko-gu rahvas!

Türil kohtuvad toit ja kultuur

Iga aasta juunikuu keskel sõidavad toidu-sõltlastest inimesed Türile Grillfestile, et nautida heas seltskonnas häid roogasid. Eri-nevatel toiduteemalistel lavadel toimuvad presentatsioonid ja esinevad head artistid, toidu ja kultuuri kohtudes sünnibki suur toidukultuuri festival.

Head sõbrad, Eesti Grilliliit hoiatab: „Gril-limine on seltskondlik nauding, mis tekitab tugevat sõltuvust!“

Kohtumiseni Grillfestil!

AURIS RÄTSEPEesti Grilliliidu asutaja ja juhatuse liigeEesti Barbecue Assotsiatsiooni asutaja

„Hea Toidu Festival – Grillfest“ korraldaja

Festivali koduleht: http://festival.grillfest.ee

Järvamaa grillivõistkonnad kogunesid kevade alguse päeval Türi Kultuurimaja parklasse, et selgitada välja maakonna parimad grillijad. Seitsmest auhinnalisest kohast läks Türi valda tervelt neli. Kutt Niinepuu/Eesti Grilliportaal

Türi Grillileht

2 TÜRI RAHVALEHE ERIVÄLJAANNE – TÜRI GRILLILEHT

Üleilma kuulsate Türi Pritsumeeste kui küpsetajate karjäär sai alguse aastal 2000, mil Türi-Allikul, Veskisilla Puh-kekeskuses, peeti üleriigilise gril-limisvõistluse kohalikku vooru Üle Linna Lihameister.

Võistkonna koosseisu kuu-lusid Arvi Pitelkov, Allan Saks ja Ivo Mölder. Ribi grillimises saa-vutas meeskond esimese koha, millega kaasnes ühe korstnaga barbecue ahi Oklahoma Joe. See auhind kulus marjaks ära, sest võistlus oli võidetud tavalise kuppelgrilli ehk UFO-ga. Samal aastal osalesid mehed ka suurel üleriigilisel Grillfesti küpsetamis-võistlusel, kus saadi suure tähele-panu osaliseks fantaasiaroaga, millel nimeks „Vardas grillitud pullimunad“.

Kaks aastat hiljem moodus-tus Türi Pritsumeeste küpse-tusvõistkonna uus koosseis, mille liikmeteks on tänaseni asutajaliige Arvi Pitelkov, Peep Lints, Pearu Mandre ja Eilo Eesmäe. 2007. aastal tunnistati võistkond Eesti absoluutseteks barbecue meistriks, 2008. aas-tal võitsid Türi Pritsumehed Eestis suurte sigade küpseta-mise võistluse „Suur sigadus“ ja pääsesid Eestit esindama Ameerika Ühendriikides toimu-vale maailma suurimale barbecue võistlusele „Memphis in May“.

Kokku osales seal 236 võistkon-da erinevatest riikidest ja võist-kondlikus arvestuses saavutati igati väärikas 36. koht. Riikide arvestuses pälvis Eesti 2. koha, jäädes alla vaid lihaküpsetamise isamaale USA-le.

Täna peavad mehed ühes-koos catering-ettevõtet BBQ Service OÜ. Tellimise peale küpsetatakse suuri sigu ja val-mistatakse kõike muud salatist kuni tordini. Kogu laekuv raha kulutatakse uute küpsetamis-ideede elluviimiseks ja ideid jätkub meestel küllaga.

12. juunil teevad Pritsumehed koos kohaliku ette-võttega Mediato AS Türi Laulu-väljakul suurt grillirestorani, kus kindlaks rahva lemmikuks ku-

juneb meeste sõnul külastajate silme all valmiv barbecue-kaela-karbonaad.

„Kui võistlustel käime, siis anname endast alati parima, kuid sealjuures ei sae lusikat pooleks ega aja varrast lõhki – küpsetamine heade sõprade seltsis peab olema eelkõige fun,“ selgitab Peep Lints fenomeni, kuidas suur meestepere juba 10 aastat „küptsetamisabielus“ koos on püsinud. Lints peab lugu Jamie Oliverì kokakuns-tist, sest just lihtsuses peituvat toidutegemise võlu. Mehed on käinud korduvalt söömas ka Türi Gümnaasiumi sööklas ja kiidavad üksmeelselt seal paku-tavat toitu.

Türi Pritsumeeste unistus

on tulla USA-s maailmameistri-võistlustel viie parema hulka, aga see on väidetavalt väga ras-ke. Kuid meeste endi kinnitusel peab unistus olema, sest see on edasiviiv jõud.

Loo lõpetuseks ütleb Arvi Pitelkov, et toidutegemisel ei ole piire ja lagi ei tule ka ku-nagi vastu, sest kõiki maailma maitseid ei jõua keegi ealeski ära proovida. Pitelkov lisab, et toiduvalmistamine ongi selline hobi, mis kestab terve elu.

Grilli- ja barbecue-kultuuri populariseerimise eest rahva seas on Eesti Grilliliit nimetanud Türi Pritsumehed liidu auliik-meteks. Vaata lisaks kodulehelt: http://pritsumehed.grillfest.ee

GRILLFEST

Eesti Grilliliidu auliikmed ja patroonid

Türi Pritsumehed

Türi Pritsumehed (vasakult): Pearu Mandre, Eilo Eesmäe, Peep Lints (tundmatuks jääda soovinud põrsaga) ja Pritsumeeste küpsetusmeeskonna asutajaliige Arvi Pitelkov. Erakogu

SämmAlvar Sammal alias Sämm Türil tutvustamist ei vaja. Vähem tea-takse kuulsast grillimeistrist aga seda, et just tema oli eelmise sa-jandi üheksakümnendate aastate lõpul suure rahvaliku toidupeo korraldamise idee üheks autoriks. Sämm on osalenud arvukate toidutoodete arenduses ja tutvustamisel: nii oli tublil toidumehel oma kastmete ja lihatoodete sari ja isegi omanimeline küüslaugu-viin. Paljud eestlased on saanud maitsta Sämmi väljatöötatud ret-septide alusel valminud maitsvaid roogi (ja ka kuulsat pekileiba) Mäos tänaseni töötavas Sämmi köögis ja kunagi ka Tallinnas sa-manimelises toidukohas. Kahjuks ei ole Sämmil oma veebilehte, kust saaks ülevaate tema saavutustest ja ettevõtmistest. Panuse eest Eesti grillikultuuri arendamisse on Eesti Grilliliit nimetanud Sämmi oma auliikmeks ja on ka põhjust – suur Sämm on Eesti grilliliikumise vankumatu alustala. Eesti Grilliliit soovib Sämmile head tervist ja rõõmsat meelt!

GRILLFEST

Eesti grilliliikumise ja Grillfesti patroonideks on läbi aegade olnud erinevad põllumajan-dusministrid. Nii on patrooni austavat tiitlit kandnud Iva-ri Padar, Jaanus Marrandi ja Ester Tuiksoo. Patroonid on oma tegevuse ja sõnavõttudega tähtsustanud Eesti toidutootja-te tegevuse olulisust meie toi-dulaua sisustamisel. „Grillfesti patroonina tegutsedes rõhu-tasin alati seda, et on oluline midagi ise oma kätega ära teha. Täna teame, et väga paljud ees-timaalased valmistavad kodus

leiba, kasvatavad aiasaadusi ja toodavad liha- ja piimatoo-teid,“ ütles Grillfesti patroon Jaanus Marrandi.

Grillfesti raames toimuv Hea Toidu Laat on Marrandi sõnul heaks väljundiks väiketootjatele oma kauba tutvustamiseks ja müügiks. „Paraku väiketootjad oma huvitava ja kvaliteetse too-danguga suurtesse poekettidesse kahjuks alati löögile ei pääse, aga ilma talutoodanguta oleks meie toidulaud hoopis kesisem“, on Marrandi arvamusel.

GRILLFEST

Eesti grilliliikumise patroonid

Sämm koos räppar Cool D ja suure seaga on edukalt esinenud isegi Eesti Televisiooni populaarses muusikasaates „7 vaprat“.

Margus Johanson/Eesti Grilliportaal

Grillfesti patroonide ühispilt. Ivari Padar annab Jaanus Marrandile ja Ester Tuiksoole üle Türi Pritsumeeste süüdatud grillimisvõistluste võistlustuled. Kutt Niinepuu/Eesti Grilliportaal

Sämm Apelsini ja Tõnu Aarega 1999. aastal Tallinnas Toompuiesteel Grillfesti sügispeo laval ühislaulu esitamas.

Grillfesti arhiivifoto

TÜRI RAHVALEHE ERIVÄLJAANNE – TÜRI GRILLILEHT 3

Türi kuulsad grillivõistkonnad

Kui Grillfest 2007. aaastal esi-mest korda Türil toimus, ot-sustasid tegusad Türi inimesed panna kokku ka kevadpealinna esindusvõistkonna Kevadpealinn Türi. Võistkonda kuuluvad Aarne Pindmaa, Kaarel Aluoja, Kristjan Aluoja, Peeter Sergejev, Jürgen Aluoja, Tõnu Lohvart ja kõikide meeste abikaasad ja lapsed. Nii sai kokku suur grillivõistkond, kus

igaühel on täita oma roll. Tõnu ja Aarne on tugevad ribigrillimises, fantaasiavooru esitluse mõtlevad välja Jürgen, Peeter ja Kristjan. Fantaasiavooru töö idee hakkab Tõnul tavaliselt juba varem kuk-las tiksuma, aga reeglina esitle-takse fantaasiarooga võistlusel esmaesitlusena. Auhinnalistele kohtadele on võistkond tõusnud kolmel järjestikusel aastal.

Kevadpealinn Türi Türi noortevõistkonnad Krõbe Kõrv ja SnackTüri Lastekaitse Ühingu vabatahtliku ja MTÜ Türi Avatud Noor-tekeskuse noortejuht Erika Terase sõnul käis Türi Lastekaitse Ühingu võistkond esmakordselt võistlemas kahe aasta eest ja siis kõrvetati toit tundmatuseni ära. Sellest esimesest katsest ei las-tud end heidutada ja nii osaleti võistlustel ka edaspidi. Sel aastal võistleb 12. juunil Türil „Koolidevahelisel Meistrivõistlustel Gril-limises – Grillium“ kaks Türi noortevõistkonda – Krõbe Kõrv ja „Snack“. Esimesse nimetatud võistkonda kuuluvad Dmitri One-gin (kapten), Elis ja Liis Järvsoo, Martin Pill ja Sergei Onegin. Teise võistkonna liikmed, kellest ainult kapten on varem võistel-nud, on Veigo Valdur (kapten), Alex Helmelaid, Tomi-Claus Kallavus, Madis Roosipuu ja Diana Atraškevitš. Erika sõnul on noored väga hakkajad ja juhendajat on vaja ainult selleks, et gril-limine päris metsa ei läheks.

Türi SotsiaaldemokraadidSel kevadel otsustasid Türi Sotsiaaldemokraadid moodustada grillivõistkonna ja osaleda maakondlikel küpsetamisvõistlus-tel. Võistkonnas osalesid Jan-Roland Raukas, Vello Ohu, Eve Rõuk, Reet Länkur ja Egle Raukas. “Võistkonna peakokaks kujunes Jan-Roland, kelle suurepärastest kokaoskustest me va-rem teadlikud ei olnudki. Nii on grillimine heaks võimaluseks oma kolleege rohkem tundma õppida ja mul on väga hea meel, et hobigrillijatest nii tubli võistkonna kokku saime”, ütles gril-liaktivist Vello Ohu. Türi Sotsiaaldemokraatide võistkond saavutas maakondliku võistluse ribivoorus igati väärika teise auhinnalise koha.

GRILLFEST

Kolme aasta eest, mil Grillfest es-makordselt Türil toimus, otsus-tas grillihuviline Riho korralda-da sugulaste (grilli)kokkutuleku. Kohale tulnud sugulased otsus-tasid oma teadmised toiduval-mistamisest ühendada ja moo-dustada grillivõistkond Onu Riho & Sugulased. Tänaseks on võisteldud erinevatel võistlus-tel ja saavutatud häid tulemu-

si. Selle aasta kevade esimesel päeval osaleti „Järvamaa Meist-rivõistlusel Grillimises – Kevad-grill“ võistkonnana, millel ni-meks Türi, Hariduse 10, 72210. Nimevahetus pole võistkonna grillimisoskustele õnneks pärssi-valt mõjunud – Kevadgrillil saavutati ribivoorus esimene ja fantaasiavoorus teine auhinna-line koht.

Onu Riho & Sugulased

Võistkonda Türi Jahimehed kuu-luvad Kalle ja Piret Grünthal, Miina ja Anton Rubis, Villu ja Ain Kald ja jahimees Arvo Küüt. Jahimeeste võistkonnal on teiste ees see eelis, et fantaasiaroa tee-ma on alati jahiga seotud ja see-pärast ei pea teemat kaua mõtle-ma. Eelmisel aastal toimunud Grillfestil küpsetati fantaasiavoo-rus valmis terve Eestimaa kaart.

Üheks põhiliseks „ehitusmater-jaliks“ oli metsseamaksapasteet. Kaardil oli Türi tähistatud grill-varrastega. Kõige magusam koht oli Tallinn, mis tähistati maasika-tega, seevastu kõige raskem elu oli Lõuna-Eestis, mille kohal asu-sid grillitud kartulikoored. Peipsi järv valmistati grillitud kalast ja Pärnu rand küpsetati munakol-lasest.

Türi Jahimehed

Türi Vallavolikogu võistkond ko-gunes esmakordselt kevade esi-mesel päeval Türi Kultuurimaja parklasse, et osaleda „Järvamaa Meistrivõistlustel Grillimises – Kevadgrill 2010“.

Toomas Marrandi koos jahi-mehest sõbra Kalle Grünthaliga küpsetas ribi, toiduvalmistamise oskustega oli suureks abiks Tiiu Aasavelt, fantaasiavooru töö

idee pärines Jaan Arvolalt, Piret Lai hoolitses fantaasiavooru töö väljapaneku eest ja Üllar Vahtramäe viis läbi töö esitluse. Üheskoos tegutsedes saavutati viieteistkümne võistkonna seas fantaasiavoorus auhinnaline kolmas koht ja sellega hoiti Türi valla (grilli)lippu igati väärikas kõrguses.

GRILLFEST

Türi Vallavolikogu

Rõõmsad kevadpealinna võistlejad ratsutavad kepphopustel võistlusplatsile. Kutt Niinepuu/Eesti Grilliportaal

2009. aasta kevadel Paides toimunud Järvamaa võistlusel saavutati nii ribi- kui ka fantaasiavoorus auhinnalised kohad. Auris Rätsep

Türi Jahimehed on täies võistlushoos. Kutt Niinepuu/Eesti Grilliportaal

Eesti Grilliliidu kohtunikud hindavad Kevadgrillil võistkonna fantaasiavooru võistlustööd. Kutt Niinepuu/Eesti Grilliportaal

Türi noored grillisid Kevadgrilli fantaasiavoorus vahukomme.Elin Kalda

Kevadgrilli fanataasiavoorus esitles sotsiaaldemokraatide võistkond grillitud hiidkrevetisabasid. Kutt Niinepuu/Eesti Grilliportaal

4 TÜRI RAHVALEHE ERIVÄLJAANNE – TÜRI GRILLILEHT

Grillfest 2010

Toimumise koht ja aeg, pileti hind: Türi rand ja lauluväljak, laupäev, 12. juuni, kell 11.00-23.30. Sissepääs on kõigile tasuta! Iga külastaja on pääslas oodatud annetama 1 krooni Türi kiriku kellatorni kellade renoveerimiseks.

Rahvakogunemine Türi Kultuurimaja pargis, purskkae-vu juures: kell 10.30– toiduteemalised kihutuskõned, mängib orkester Türikell 10.50 – „Grillfesti hommikune äratus” Pritsumaja tor-nist (ja ka Türi Lauluväljakult Star FM-i raadiotornist)kell 10.55 – pidulik rongkäik ja võistlustule toomine Türi Lauluväljakule Võistlustuld kannavad Türi Pritsumehed, paraadi juhatab Allan Hook

E-Piima juustulava:kell10.50 – „Grillfesti hommikune äratus” Türi Lauluvälja-kult Star FM-i raadiotornist (ja ka Türi Pritsumaja tornist)kell 11.00 – orkestri, rongkäigu ja võistlustule saabumine lavalekell 11.05 – Türi kirikuõpetaja Teet Hanschmidt lausub söögipalve ja avab festivalikell 11.10 – võistlustule jagamine võistluste korraldajatele, võistluste tutvustuskell 11.20 – Türi kultuurimaja tervituskontsertkell 12.00 – esineb ansambel Bad Orange & Grete Kleinkell 12.50 – AS Võhu Vein esitleb: „Suvevein Kuldrannake“ publikumängkell 13.00 – Reola Gaasi gaasigrillikoolkell 13.45 – Rakvere Lihakombinaadi publikumängkell 14.00 – Bosse lemmikloomapood esitleb: Koerte show-programmkell 14.15 – Atria lihakokkade show-programmkell 15.00 – Santa Maria publikumängkell 15.15 – Rakvere Lihakombinaadi publikumängkell 15.30 – Üleriigiline Kalapüügivõistlus – Kalak” võitjate autasustaminekell 15.45 – Rakvere Lihakombinaadi publikumängkell 16.00 – esineb Eesti Mandoliini Orkesterkell 17.00 – Star FM loosiminekell 17.15 – Meira publikumäng – „Maitsesta julgesti!”kell 17.30 – E-Piima publikumängkell 17.45 – Kutse tantsule rahvatantsukool: tantse õpetab Albu Kakerdajakell 18.45 – Tarmo Märssì barbecue sea oksjonkell 19.00 – Kutse tantsule salsakool: õpetab Jorge Hinojosakell 20.00 – toiduvalmistamise võistluste võitjate autasusta-minekell 20.30 – esineb ansambel Hellad Velledkell 22.00 – esineb ansambel FIXkell 23.30 – Grillfesti suur ilutulestik kell 23.35 – festivali lõppLava juhatab Urmas Vaino

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) Tunnusta-tud Maitse lava: kell 11.20 – lava päevakava tutvustuskell 12.00 – Üksildaste Südamete Klubi yksildane.ee VI kok-kutuleku avamine, esineb Leino Einerkell 12.30 – Arke Lihatööstus AS presentatsioonkell 13.00 – Eesti Grilliliit esitleb: võistluste kohtunike avalik koolitus, esineb Enn Tobrelutskell 13.30 – Värska Vesi AS presentatsioonkell 14.00 – JJ-Street Dance Company show-programmkell 14.30 – Saidafarm AS presentatsioonkell 15.00 – Hotsport show-programmkell 15.30 – Pai Pagarid presentatsioonkell 16.00 – Mõisakeraamika levaküpsetamise koolituskell 16.30 – Tunnustatud Eesti Maitse „Tõehetk“kell 17.00 – TRE.EE esitleb: Marian (live)kell 17.30 – EPKK presentatsioonkell 18.00 – Eesti Koolimissi showprogrammkell 18.30 – EPKK presentatsioonkell 19.00 – DJ Raigo Brauer mängib head Eesti tantsumuu-sikat läbi aastakümnetekell 23.00 – programmi lõppLava juhatab Madis Malk

Koolidevaheline Meistrivõistlus Grillimises – Grillium:kell 09.30 – Selveri toidukorvide ja Meira maitseainete jaga-mine võistkondadele, võistlustööde küpsetamise alguskell 10.00 – esineb DJ Sulo Särkinen – võistluse eelsoojen-duskell 11.20 – võistlustule saabumine võistluse lavale, võistluse pidulik avaminekell 14.00 – ribivooru hindamise algus Eesti Grilliliidu koh-tunike telgiskell 15.00 – fantaasiavooru hindamise algus võistkondade võistlusplatsidelkell 20.00 – võistluse võitjate autasustamine E-Piima juustu-lavalVõistlust juhatab Sulo SärkinenVõistluse kohta vaata lisaks: http://grillium.grillfest.ee

Eesti Meistrivõistlused Grillimises – Grillfest ja Eesti Rahva Barbecue Võistlus – BBQ:kell 09.30 – Selveri toidukorvide ja Meira maitseainete jaga-mine võistkondadele, võistlustööde küpsetamise alguskell 11.20 – võistlustule saabumine võistluste lavale, võist-luste algus – Selveri toidukorvide jagaminekell 15.00 – grillimisvõistluse ribivooru hindamise algus Eesti Grilliliidu kohtunike telgiskell 16.00 – barbecue võistluse ribivooru hindamise algus Eesti Grilliliidu kohtunike telgiskell 16.00 – fantaasiavooru hindamise algus võistkondade võistlusplatsidelkell 20.00 – võistluse võitjate autasustamine E-Piima juustu-lavalVõistlust juhatab Allan HookVõistluste kohta vaata lisaks: http://grillfest.grillfest.ee või http://bbq.grillfest.ee

Üleriigiline Kalapüügivõistlus – Kalake Türi järvel:kell 10.00 alates – võistlejate saabumine ja ujuvvahendite vettelaskminekell 12.00 – Selveri toidukorvide ja Meira maitseainete üle-andmine ja võistluspüügi algus Türi järvelkell 15.00 – võistluse lõpp ja kalade kaaluminekell 15.30 – võistluse võitjate autasustamine E-Piima juustu-lavalVõistlust juhatab Theo AasaVõistluse kohta vaata lisaks: http://kalake.grillfest.ee

Hea Toidu Laat: Suur toidulaat on avatud kell 11.00-23.30. Laada kohta vaata lisaks www.toidulaat.ee

Tuudi Batuudilinnak:Eesti suurim Tuudi Batuudilinnak on avatud kell 11.00-22.00.Lisainfo: 5020207, [email protected], www.tuudi.ee.

Royal Canin koerteparkla ja Speedest motoparkla: Festivali peaväravas, kiriku kõrval, töötavad tasuta Royal Ca-nin koerteparkla (parkimine ainult koos koeraga saabuvale festivalikülastajale) ja tasuta Speedest motoparkla (mootor-rattad, rollerid ja jalgrattad). Parkimise kohta vaata lisaks fes-tivali kodulehelt http://festival.grillfest.ee.

Sularaha: Kauplejate juures saab arveldada sularahas. Swedbank Panga-bussi sularahaautomaat asub festivali infopunkti kõrval.

Festivali jätkupidu:Jätkupidu toimub Veskisillal algusega südaöösel – esineb ansambel Hellad Velled. Pilet 50 krooni. Veskisilla asub 1 km kaugusel festivaliplatsilt Paide suunas. Vaata lisaks www.veskisilla.ee.

Festivali sisekorraeeskirjad, võimalikud muudatused ajakavas ja korraldaja kontaktandmed: Festivali sisekorraeeskirjad on kohustuslikuks täitmiseks kõi-gile festivali territoorimil viibijatele. Sisekorraeeskirjad on lu-gemiseks festivali kodulehel http://festival.grillfest.ee ja festi-vali infopunktis.

Korraldajal on õigus teha festivali paremaks korraldamiseks ajakavas muudatusi, teatades sellest festivali kodulehel http://festival.grillfest.ee ja festivali infopunktis.

Festivali korraldaja on MTÜ Toidukultuuri Eest koostöös Türi vallaga. Telefon 5043000, e-mail: [email protected], koduleht: http://festival.grillfest.ee.

Toidukultuuri festivali Hea Toidu Festival – Grillfest 2010 ajakava

Documents

28.05.2010 - Türi Rahvaleht