30.07.2010 - Türi Rahvaleht

TÜRI RAHVALEHT 30. juuli 2010

9. augustil avab Türil endi-ses muusikakooli hoones uksed Lillelinna Mängumaa, kus lapsed saavad lustida ja sünnipäevapidu pidada.

MERIT MÄ[email protected]

OÜ Lillelinna Mängumaa juhatuse liige Siiri Zeemann ütles, et idee luua taoline koht tekkis tal tuttavatega vesteldes. „Eelmisel aastal käisin Paide Te-gevuskeskuses peretuttava lapse sünnipäeval ja siis tuligi välja, et Türil tuntakse juba ammu puu-dust ruumidest, kus laste sünni-päevapidusid korraldada või lihtsalt mängimas käia. Samuti on vajadus ka lapsehoiu teenuse järgi,“ rääkis ta.

Kuna eelmise aasta sügisel lõpetas Destia Eesti AS Türil tegevuse ja töötajad koondati, jäi tööst ilma ka Zeemann. Ometi ei jäänud ettevõtlik naine koju istuma, vaid kasutas usinalt võimalust enesetäiendamiseks, läbides ettevõtluskoolituse.

Kuna mängumaa loomise mõte oli Zeemannil peas juba idanema hakanud, hakkas ta uurima, milliseid teenuseid tei-sed mängukeskused veel paku-vad. „Enamasti pakutakse lisaks mängudele ja sünnipäevade kor-raldamisele ka lapsehoiuteenust. Korraldasin lasteaedades küsitlu-si ja sain teada, et taolise mängu-toa ja lapsehoiuteenuse järgi tuntakse Türil suurt vajadust. Ikka tuleb ju ette, et lapsevanem tahab minna näiteks juuksurisse või õhtul teatrisse, kuid last po-le selleks ajaks kusagile jätta,“ rääkis ta.

Lapsehoidjate kursuse läbis Siiri Zeemann Tallinna Pedagoo-gilises Seminaris.

Mängukeskuse jaoks vaja-likud ruumid – kolm tuba ja tualettruum – leidis Zeemann

endises muusikakooli hoones ning rendib neid vallalt. Mängu-keskuse käsutuses on kolm ruu-mi, tualettruumi jagatakse hetkel samas hoones asuva Türi Avatud Noortekeskuse lastetoaga. Kuigi mänguruumi võiks Zeemanni hinnangul veidi rohkemgi olla, on ta olemasoleva pinna nutikalt ära kasutanud: eraldi toas asu-vad batuut, pallimeri, liumägi. Samuti on olemas teler, kuhu on ühendatud Nintendo Wii mängukonsool. Teises ruumis asuvad nukunurk, mänguköök ja -garaaž, on võimalus joonistada või erinevaid lauamänge mängi-da – tegevust jagub nii väikestele kui ka suurtele. Lapsevanemate käsutuses on hubaselt sisustatud

puhkenurk, kus saab kohvi juua või ajakirju lugeda. Kõige roh-kem on Zeemann rahul ruumide värvilahenduse ja lustakate laste-päraste seinamaalingutega. „Eks muidugi olnuks lihtsam värvida sein lihtsalt üle või kleepida sin-na tapeet. Aga Internetist leidsin kunstnik Helina Toateri kodu-lehe ja nägin seal tema tehtud seinamaalinguid, mis mulle väga meeldisid. Meeldiva üllatusena selgus, et ta on ka ise Türilt pärit ja igati nõus ruume kaunistama tulema“ selgitas ta. Remondi ja sisustamise peale kulus kogu Töötukassalt saadud toetusraha. „Taotlesin maksimumsummat – 70 000 krooni – ja see summa mulle ka eraldati,“ mainis ta. Eel-

nevalt esitas ta ka äriplaani, mille koostamine polnud naise sõnul ülearu keeruline. Äriplaani esita-mise hetkest kuni toetusrahade eraldamiseni kulus Zeemanni hinnangul ligikaudu poolteist kuud. Positiivse otsuse rahaeral-duse osas andis Töötukassa talle maikuus.

Lillelinna Mängumaale oodatakse lapsi vanuses 1–10 eluaastat, kuid mängima ja aega veetma tulla võivad ka pisemad beebid koos oma emmedega. Sünnipäevade pidamiseks saab ruume broneerida Inter-neti teel ettevõtte kodulehel www.lillelinna.ee, samalt aad-ressilt saab teavet ka lapsehoiu-teenuse kohta.

SÕNUMID

TÜRI VALLA AJALEHT 30. juuli 2010 nr 4 (776) www.tyri.ee/rahvaleht

• Olerex tahab Türile tanklat rajada lk 2• Turvakaamerad valvavad linna lk 3• Osale Türi Õunafestivali konkurssidel! lk 4

• Persoon – Paul Poopuu lk 6• Muudatused uues perekonnaseaduses lk 8• Vibulaskjad võitsid medaleid lk 10Järvamaa külad kohtuvad Prandil

31. juulil toimub Koigi vallas Prandi külas Järvamaa külade päev. Sel korral on see järjekorras juba üheteistkümnes ning korraldajateks on MTÜ Prandi küla ja allikad, Koigi Vallavalitsus ning MTÜ Kodukant Järvamaa.

Üritus saab alguse kell 15 ühise rongkäiguga, kuid külalisi ooda-takse registreeruma ja peopaigaga tutvuma juba kella 14-st. Külade päeva programmi mahuvad kontserdid, näitused, õpitoad ja veel palju muud. Põnevaid tegevusi jagub nii lastele kui ka täiskasvanu-tele, sest avatud on lasteala, laadaplats ja külaloomaaed, pakutakse võimalust sõita hobusega, külastada loodusrada Prandi allikate ääres ning nautida parvesõitu. Päeva lõpetab meeleolukas külasimman an-sambliga Lõõtspillipoisid.

Külade päeva üheks tähtsaks osaks on konkurss „Külaroog 2010“, kus konkursil osalejal (külal või eraisikul) tuleb kaasa võtta küla eri-pärane toit, mida tahetakse tutvustada laiemale avalikkusele.

Külaroa konkursile sobivad pudrud, supid, pajaroad, salatid, hoi-dised jne, konkursile ei sobi tordid ja koogid. Roogade degusteerimine ja hindamine toimub kell 17–18.30. Degusteerijate poolt antud hin-nangute alusel kuulutatakse 2010. aasta parim külaroog välja ürituse ametliku osa lõpus ehk enne simmani algust.

Kabala võõrustab laulu- ja tantsu-peolisiLaupäeval, 31. juulil toimub Kabalas 44. laulu- ja tantsupidu, kus as-tuvad üles esinejad lähemalt ja kaugemalt. “Publiku ette tulevad koo-rid, ansamblid, tantsurühmad, orkestrid, rahvapillimängijad, võimle-jad,” loetles Kabala Rahvamaja juhataja Katre Saar.

Peolistele pakuvad Saare sõnul meeleoluka kontserdielamuse ka Viljandi ansambel Nolens Volens ja torupillimängija Katriin Raska.

“NolensVolens on enda tutvustuseks öelnud, et nad laulavad tahes-tahtmata. Nad on pärimuslik, kuid traditsioonidele allumatu, leebe ja samal ajal ürgnaiselik Viljandis teatrit õppivate neidude ansambel.Torupillimängija Katriin Raska aga armastab võimalusel mängida ka muid pille,” rääkis Saar.

Lisaks esineb Kabalas Türi valla sõpruslinnast Prienaist (Leedu) tantsurühm Trapukas. “Loodetavasti saavad leedulased tänavusel kaerajaani tantsu populariseerimise aastal meie rahvatantsu selgeks ja viivad selle ka Leetu,” avaldas Saar lootust.

Peopäeval toimuvad Kabala mõisas ekskursioonid. Pärimustoas on juhendajaks Sandra Suurkask.

Leedu tantsurühm esineb TürilTüri Vallavalitsuse kutsel saabub 30. juulil Türile 21 liikmeline tant-surühm Trapukas Leedust.

Sõprussidemed segarahvatantsurühma Kaktus ja Trapukas vahel said alguse kolm aastat tagasi, mil Prienai grupp esines Türi Lillelaadal. Sel korral näeb Leedu kollektiivi särtsakat esinemist 31. juulil Türi keskväljakul, Võhma linna päevadel ning Kabala laulu- ja tantsupeol.

Tantsurühma repertuaaris on vanemaid ja uuemaid Leedu rahva-tantse. Kollektiiv on edukalt esinenud Leedu laulu- ja tantsufestivali-del ning saanud auhindu erinevatel konkurssidel.

Sel laupäeval Türi keskväljakul toimuv kontsert, kus koos Leedu kollektiiviga esinevad ka segarahvatantsurühm Kaktus ja Kabala vi-listlasorkester Kutter, algab kell 11. Õhtul kell 18 algab Kabala 44. laulu- ja tantsupeo kontsert, kus Trapukas esitab kolm tantsu.

TR

Mängumaa ootab lustima

Kuigi pallimeri on mõeldud väikestele Lillelinna Mängumaa külastajatele, proovib Siiri Zeemann ka ise, kui vahva on seal lustida. Merit Männi

2 TÜRI RAHVALEHT 30. juuli 2010

Eestimaine kütusefi rma Olerex plaanib rajada Türi kesklinna teenindusjaama ning on juba ka ostnud Türi Kaubamaja kõrval paikneva krundi. Ette-võtte esindajad on käinud ka vallavolikogu liikmetele oma tegevusplaani tutvustamas, siiani on volinikud jäänud pi-gem äraootavale seisukohale.


Aastaid on räägitud sellest, et Türil peaks asuma lisaks kahele olemasolevale tanklale veel kol-maski ning see võiks paikneda linna Paide-poolses otsas. Olerexi plaan rajada tankla kesklinna on vallakodanikes tekitanud palju küsimusi ning ollakse arvamusel, et rohelise aedlinna keskele kütu-setanklat ehitada küll ei tohiks.

Olerexi turundusjuht Antti Moppel ütles, et ettevõtte soo-viks ongi algatada selleteemaline avalik mõttevahetus ja seega on vallakodanike arvamused igati teretulnud.

Ta kinnitas, et AS Olerex on Türi vallavolikogule esitanud taotluse algatada teenindusjaama rajamiseks detailplaneering. „Kui volikogu otsustab detailplanee-ringut mitte algatada, jääb jaama ehituse plaan kohe katki. Planee-ringu algatamine ei tähenda veel jaama ehitamist. Küll aga avab detailplaneering võimaluse avali-kuks aruteluks nii Olerexi jaama võimalikkuse, kuid miks mitte ka kogu kesklinna piirkonna edasise arengu üle,“ sõnas ta ja lisas, et kui planeeringu käigus peaks sel-guma, et avalik arvamus on tõesti jaama vastu, siis planeeringut ei kehtestata ja Olerexi jaama Türile ei ehitata.

Puhkusel olev Türi abivallavanem Üllar Vahtramäe ütles, et praegu kehtiva Türi linna üldplaneeringu kohaselt tankla ra-jamist kesklinna ette nähtud pole. „Kuid eks see, kas detailplaneering algatatakse, jääb volikogu päde-vusse. Küsimus tuleb arutlusele

tõenäoliselt augusti- või septemb-rikuu istungil,“ ütles ta.

„Kindlasti ei plaani me püsti-tada Türi südalinna tüüpprojekti alusel ehitatud plekkputkat. Et teenindusjaam sobiks linna planee-ringuga ja võetaks türilaste poolt omaks, soovime selle välisilme, liiklusskeemi ning ka pakutavate teenuste valikul arvestada linna-elanike soovidega. Oleme oma esialgset nägemust Türi jaamast juba tutvustanud Türi vallavolikogule, linnavalitsusele ja äriringkonnale. Oleme saanud palju väärtuslikku tagasi-sidet ja loodame, et detailplanee-ringu käigus saame konstruktiivset arutelu jätkata,“ märkis Moppel.

Türi kaubamaja kõrvale ka-vandatav teenindusjaam sarna-neks oma olemuselt teiste Eestis asuvate Olerexi teenindusjaama-dega. Turundusjuhi jutu kohaselt on eesmärk pakkuda külastajale ööpäevaringset täisteenust, ku-hu kuuluvad kütusetankimine, kauplus, toitlustus ja erinevad lisateenused, nagu näiteks liiklus-kindlustuse sõlmimine, haagiste

rentimine või rehvipumpamis-seadmed.

Ta rõhutas, et kesklinna ei plaanita rajada raskeveokitele mõeldud diislipunkti. „Neile so-biv lähim Olerexi jaam on Paide ringil. Türi jaama klientuuri moodustaksid siinsed elanikud ja need inimesed, kes juba täna Türi linna läbivad. Tõsi – aastaid on räägitud Türi linna ümbersõidust

Türi-Alliku kaudu ja võimalusest ra-jada jaam ümber-sõidutee äärde. Täna peame siiski arvestama asja-oluga, et ümber-sõiduteed ei ole ja

ka linna seisukohast ei ole selge, kas kogu liikluse linnast eemale suunamine oleks linna huvides,“ sõnas Moppel.

Samuti pole turundusjuhi sõnul vähetähtis seegi, et jaama rajamisega kaasneb vähemalt neli uut töökohta, samuti tõstaks jaama ööpäevaringne videovalvesüsteem linnasüdames turvalisust. Ka parandab ühine liiklusskeem naaberkinnistuga liiklusvoogu ja parkimistin-gimusi, mis omakorda tõstab

liiklusohutust. Moppel rääkis, et kütusega kaasnevate keskkonna- ja plahvatusriskide vähendamise kallal tehakse pidevalt tööd kogu maailmas ja nii kannab ka Olerex hoolt selle eest, et tanklas ei te-kiks taolist ohtu. „Töötulemused jõuavad meie igapäevaellu läbi pidevalt karmistuvate turvanõue-te ja nendele vastava täiuslikuma tanklatehnika. Tänapäeval on kütuse teekond läbi tankla igal sammul keskkonnast eraldatud ja mitmekordselt turvatud,“ kin-nitas turundusjuht.

Praegu on Eestis kokku 44 Olerexi jaama ning Moppeli jutu kohaselt töötavad jaamad probleemideta paljudes tiheda asustuse ja liiklusega paikades. „Olgu näiteks kas Tallinna Ahtri tähava jaam vanalinna vahetus läheduses, Tartu Jaama tänava kiirtankla, millest napilt 50 m kaugusel asub Olerexi peakontor, Sillamäe jaam ühes kompleksis populaarse söögikoha ja bussi-jaamaga või Antsla jaam keset rahulikku väikeelamurajooni. Kõikjal oleme asukohast tingitud nõudmistega toime tulnud ja suutnud rajada kohalike oludega sobivad ehitised.“

uudised Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Vallas tiirutab ringi kinobussKolmel augustikuu õhtul on Türi valla elanikel võimalus saada ki-noelamus vabas õhus, sest LEADER-projekti “Kinokultuuri taas-elustamine Lõuna-Järvamaal” raames tuleb MTÜ Kinobuss Türi-le ja Kabalasse näitama erinevaid ja põnevaid linateoseid.Vaatajate tarvis seatakse üles 6x8,5 meetrine täispuhutav ekraan. Kinohuvilised saavad kohtuda ka erinevate filmitegijatega. 21. augustil kell 21 linastub Türi lauluväljakul kaks täispikka fil-mi – „Tervitusi Nõukogude Eestist“ ja „Soome lahe õed“, 26. au-gustil kell 21 näidatakse Kabala laululaval Türi noorte endi teh-tud lühifilme ning filmikogumikku „Seks ja Surm“. 30. augustil kell 21 toimub kolmas filmiõhtu taas Türi lauluväljakul, siis saa-vad vaatajad näha Türi noorte tehtud filmi „Legend“ ja seikluste-rohket multifilmi „Reis Saturnile“.Ettevõtmist toetavad LEADER, Türi vald, Türi Kultuurimaja, Ka-bala Rahvamaja ning MTÜ Türi Avatud Noortekeskus.

Muusikaõpetajatest orkestrandid koolitavad end Türil19.–22. augustil toimub Türi Kultuurimajas ja muusikakoolis I Eesti Muusikaõpetajate Sümfooniaorkestri (EMSO) suvekool. „EMSO suvekool on Eestis ainulaadne, kuna annab õpetajatele võimaluse üheaegselt parandada oma mänguoskusi ning omanda-da uusi teoreetilisi teadmisi instrumentaalpedagoogikast,“ selgitas orkestri mänedžer Helen Ott. Samuti on taoline kokkusaamine ja ühistöö tema sõnul õpetajatele suurepäraseks motivaatoriks enne uue kooliaasta algust. Laagrist võtab osa 60 õpetajat üle vabariigi – Võrust Saaremaani. Iga päev toimuvad orkestri- ja rühmaproovid ning õhtuti kuulatakse loenguid ja külastatakse kontserte. Õhtus-te loengute lektorid on Eestis tunnustatud ja väärikad pedagoogid Lilyan Kaiv (EMSO peadirigent, H. Elleri nim. Tartu MK), Tiiu Peäske (Tallinna Muusikakeskkool) ja Mart Laas (Tallinna Muusi-kakeskkool ja RO Estonia), Jüri Kukk (H. Elleri nim Tartu MK) ja Annela Läänelaid (H. Elleri nim Tartu MK).

Suvekooli lõpetab 22. augustil kell 14 Türi Kultuurimaja suures saalis toimuv „Päiksesekontsert“, kus kantakse ette Dvorak’i sümfoonia nr 9 “Uuest maailmast“. Lisaks astuvad koos sümfooniaorkestriga üles noored ja andekad muusikud, kes on vabariiklike õpilaskonkursside tänavused laureaadid – Johannes Välja (Tallinna Muusikakeskkool), Katariina Maria Kits (Tallinna Muusikakeskkool) ja Kerstin Laanemets (Türi Muusikakool). Nad esitavad Šostakovitši, Haydni ja Merikanto kauneid ja väga nõudlikke teoseid.

TR

Oisus avati 22. juulil perekodu, kus 1. augustist hakkavad elama Türi valla 13 vanemliku hoo-litsuseta last, kes varem elasid Järvamaa Lasteabikeskuses, mis augustis lõpetab tegevuse.

Lapsed asuvad elama Oisu alevikus mittetulundusühingule Lõuna-Järvamaa Lasteabiühing kasutada antud ja vallavalitsuse abiga perekoduteenuse osuta-miseks kujundatud ruumides. Kokku kulus selleks ligi 400 000 krooni. Korterid on MTÜ esin-daja Helle Jago sõnul sisustatud annetuste toel. Pool mööblist

saadi tänu Aatriumi mööblikau-bamaja laojuhataja Kai Orgile, osa Türi Toimetulekukoolist ning aidanud on paljud tuttavad.

Türi vallavanema Aivo Prüsseli sõnul on tähtis, et suu-daksime vanemliku hoolitsuseta jäänud lapsed kasvatada üles oma vallas. See näitab kogukonna vas-tutust laste eest. Teades ja tundes põhjuseid, miks lastega nii on läinud, saab kohalik omavalitsus reaalse võimaluse toetada ja ku-jundada laste edasist elukäiku.

SILVI LUKJANOVvallavanema nõuniku asendaja

Oisus avati perekodu

EMSO esimene proovilaager toimus talvel Türil. Seal omandatud ja ka uuemat materjali esitab orkester augustikuus toimuval “Päikesekontserdil”. Merit Männi

Tankla vajalikkuse üle peab otsustama rahvas

“Kui avalikkus on tõesti jaama vastu, siis

planeeringut ei keh-testata ja Olerexi jaa-ma Türile ei ehitata.”

Türi Toimetulekukooli direktor Tiiu Sadam (vasakul) annab Helle Jagole üle kingituse, millega kaasnevad head soovid. Silvi Lukjanov

Sarnase teenindusjaama plaanib AS Olerex rajada Türi kesklinna. AS Olerex

TÜRI RAHVALEHT 30. juuli 2010 3

uudised

Kõik oma rahaasjad saate korda ajada pangabussis!

Bussis saate:• nõu pangateenuste kohta• tellida ja kätte pangakaardi• makseautomaadist oma kontole sularaha kanda ja välja võtta• teha arvuti abil makseid• sõlmida hoiuseid ja erinevaid lepinguid

Pangabussi sõiduplaan internetis: www.swedbank.eeKüsige lisa 6 310 310

Kabala rahvamaja juures peatub pangabuss üle nädala esmaspäeviti kell 14.15–15.15(III ja IV kvartalis: 2., 16. ja 30. august, 13. ja 27. september, 11. ja 25. oktoober, 8. ja 22. november, 6. ja 20. detsember)

Nüüd ka Türil!

Aitame Oisu perekodu!1. augustil Oisus tegutsemist alustavas perekodus elab 13 last. Nagu iga noor pere, nii vajab ka Oisus tegutsema hakkav suur perekodu võimaluse korral abi ja tuge.

Perekodu juhataja Helle Jago soovib, et inimesed ei saadaks neile oma vanu riideid ja vana mööblit, sest nende utiliseerimine läheb perekodule kalliks maksma. Iga kodu soovib ise valida, kuidas lapsed riides käivad ja millise laua ääres istutakse, see-pärast on eriti oodatud just rahaline abi, mida on võimalik annetada MTÜ Lõuna-Järvamaa Lasteabiühingu pangakontole 10220115011013. Oodatud on ka raamatud, eriti on perekodus puudus teatmeteostest ja sõnaraamatutest. Türi Arengu Sihtasu-tus ja Türi Vallavalitsus komplekteerivad kasutusel mitteolevat bürootehnikat ja kingivad need perekodu kasvatajatele ja raama-tupidajale igapäevatöös kasutamiseks. Puudu on lastele mõeldud arvutitest. Türi Vallavalitsus on perekodule varem kinkinud tele-viisori. Kui teil on võimalust ja soovi Oisu perekodu aidata, siis võtke ühendust Helle Jagoga telefonil 5340 4684 või e-maili teel [email protected].

AURIS RÄTSEPTASA juhatuse liige

Türi Arengu Sihtasutus

Mesh võrk ehk reaalajaline ja terviklik turvakaamerate süsteem võimaldab paigal-dada linnas kaameraid sin-na kuhu vaja, ja selle abil pa-randada linna turvalisust.

JAAN ARVOLATüri vallavolikogu turvalisuse komisjoni esimees

Täpsemalt öeldes on nüüdseks Türi linnas loodud videovalvesüsteem, mis võimal-dab seirata reaalajas kriitilisi ob-jekte ja vajadusel kiiresti reagee-rida. Kuritegevuse ennetamiseks saab linnas toimuvat jälgida ning võimaldada politseil õigeaegselt sekkuda.

Mesh võrk loob suure andme-edastuskiiruse objekti ja kesk-vaatlussüsteemi vahel, mis tagab pildi kõrgema kaadritiheduse ja kvaliteedi reaalajas. Süsteemi on võimalik lisada kaameraid just sinna kohta, kus neid vaja on.

Võitis innovaatlisem idee

Türi vallavolikogu turvali-suse komisjon võttis eesmärgiks

aktualiseerida Türi linnas turva-lisuse probleem ja leida võimalu-sed selle parendamiseks.

Mesh võrku paigaldas AS Taig, kelle juhi Kaarel Rahu innovaatiline idee luua ülelin-naline traadita arvutivõrk, ka-sutades selleks tehnika viimast sõna, tundus olevat kõige õigem valik. Seni kasutati linnas Elioni ADSL lahendust, mis ei olnud kuigi võimekas infot üles laadi-ma ehk siis antud juhul video-pilti keskusesse saatma. Nüüdne mesh süsteem teeb seda kuni 200 korda suuremas mahus, mis on piisav selleks, et iga tegu ja tegut-seja oleks tuvastatav.

Mesh süsteemi paigaldus läks vallale maksma 100 000 krooni ja seoses sellega loodi ka üks töökoht.

AS Taig esindaja pakkus arendustööna välja veel ühe eelist andva võimaluse lisaks reaalaajas toimivale videovalve-süsteemile. Nimelt võimaldab mesh võrk integreerida ole-masolevad ja loodavad oma-valitsuse allasutused ühtsesse lairibavõrku. See tähendab, et allasutused ei vaja enam eraldi

oma interneti ühendust, vaid on ühtses vallavalitsuse võrgus ja selle eest sentigi tasumata. Kaob ära igakuine kulu, mida seni internetiühenduse eest maksti. Rahaline kokkuhoid peaks vallavalitsusele olema aastas mitusada tuhat krooni, mida saab kasutada teistel ees-märkidel.

Nüüd on süsteem otsast lõpuni valla enda oma ja selle ülalpidamiskulud on minimaal-sed. Samuti muutuvad allasu-tuste arvutisüsteemid keskselt hallatavaks ning mitmed funkt-sioonid on võimalik ühte kohta koondada, tekitades sellega veel-gi rahalist kokkuhoidu.

Ainukese alternatiivina, mis oleks andnud samas mõõdus võimekuse, oleks olnud kaeva-ta maha fiiberoptiline kaabel. Hind oleks aga olnud vähemalt 10x suurem ja puudunud oleks mobiilsus, mida traadita võrk võimaldab.

Kaalumisel on ka võimalus luua vähemalt kesklinna par-kidesse ja supelranda tasuta internetialad, kus saaks mõist-liku kiirusega veebi lehitseda ja

e-posti lugeda.Hetkel on ühendatud ühtses-

se võrku laululava piirkond, vast-valminud noortekeskus, Wiede-manni 1 ning vallamaja.

Tegemist on maailma kiireima süsteemiga

Tasub rõhutada, et käivi-tunud mesh võrgu näol pole tegemist hariliku WiFi süstee-miga. Tavaline WiFi point-to-point ühendus suudab maksimaalselt labi lasta 10Mbit liiklust. Seni Eestis müügil olnud profisüstee-mide lagi on 20Mbit juures. Türi linna paigaldatud süsteemi selg-roog laseb reaalselt võrguliiklust läbi 180Mbit. Seda on testitud ja tunnistatud hetkel maailma kiiremaks WiFi tehnoloogiaks. Sama süsteem teenindas ka sadu ametnikke NATO välisministrite kohtumisel Tallinnas.

Tuletan igaks juhuks meelde, et turvasüsteemide lõhkumine on kvalifitseeritav riigivastase kuriteona ja tasub teada, et val-vesüsteemidel on sisseehitatud tagavaravõimekus, mis käivitub koheselt ohu tekkimisel.

Turvakaamerad hoiavad linnal silma peal

Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee


Türi Õunafestival www.tyri.ee/festival


lugeja kirjutab

5

täpsustus

Veidi enne jaanipäeva said Mäe-küla elanikud külavanemalt kutse 26. juuni õhtul aiandi platsil toimuvale küla jaanitu-lele. Kaasa tuli võtta hea tuju ja kõik see, mida kellegi pea ja kõht õhtu jooksul vajavad.

Pidutsejaid oli sadakond

Õhtu juhatas sisse meie külavanem Koit Teder, tänades kõiki, kes kohale olid tulnud. Tõepoolest – osalejaid oli palju, jaanitulele olid oodatud ju lisaks oma küla inimestele ka kõik need, kel juured või sõbrad Mäekülas ning ka külalised külaseltsist Taikse ja Naabrid. Registreerimislehtede järgi võttis peost osa ligi 90 pi-dulist. Kohaletulnutel ei olnud vaja kahetseda, sest pika õhtu jooksul jagus tegevust ja lusti kõigile.

Ükski jaaniõhtu ei möödu ilma jaanituleta ja kõige tähtsam mees selle juures on lõkkemeister. Mäeküla on õnnelik küla – oma Jaan on meil olemas ja nii süütaski tra-ditsiooniline lõkkesüütaja Jaan Teppo jaanitule.

Naistel tuli aga jaanipeo ettevalmistamisel ära teha ko-dutöö – osaleda koogikonkur-sil. Mäeküla naised on kõvad küpsetajad: laud oli kookide

all lausa lookas. Esmalt pidid kõik küpsetajad oma kooke tutvustama, seejärel aga said juba pidulised kooke degustee-rida ja hinnata. Parimat valida ei olnud sugugi kerge, sest kõik koogid olid omanäolised ja väga maitsvad. Mäeküla ma-gusameister 2010 tiitli pälvis Tiivi Karus oma imehea šo-kolaadi-küpsisetordi eest. Aga siis järgnes üllatus! Selgus, et lisaks aule ja kuulsusele kaas-nevad magusameistri tiitliga ka mitmesugused kohustused, kus muuhulgas märgitud, et magusameister peab alati oma koogiga kohal olema, kui külas midagi tähistamisväärset toimub.

Ilmataat oli piduliste poolt

Suure peotelgi all oli pidu-listele jalakeerutuseks muusi-kat mängimas Ervin Lillepea, keda me ka mõneti oma küla meheks saame pidada. Lusta-kaid mänge ja võistlusi jagus õhtu jooksul nii suurtele kui ka väikestele, kel vähegi tahtmist kaasa lüüa ja oma võimeid proovile panna. Grillil sai vorste ja šašlõkki küpsetada, kaasavõetud söögi- ja joogipoo-list mekkida ning sõpradega juttu puhuda. Nii kuluski aeg märkamatult. Õnneks oli ka

ilmataat piduliste poolel, hoidis ilma sooja ja kuiva ning laskis lustida hommikuni.

Suur tänu kõigile, kes

seda vahvat õhtut aitasid ette valmistada! Aitäh osalejatele mõnusa seltskonna eest!

HELI PETROVITS

Mäeküla lustakas jaanituli

Hooaeg 2009/2010 möödus Türi Poistekooril juubeli tähe all. Jõudsime päris palju korda saata. Kõige krooniks oli kaht-lemata 16. jaanuaril toimunud juubelikontsert. Veelkord suur kummardus 40 poistekoori vi-listlasele, kes viitsisid oma endist koori meeles pidada!

Toimus traditsiooniline bowlinguturniir Veskisillal, osa-lesime laste pärimusmuusika-festivalil „Regilaul uues kuues“, Türi kevadpealinna üritustel, Järvamaa laulupeol.

Jõudsime teatrisse – vaadatud said „Detektiiv Lotte“, „Kesk-koolimuusikal“ ja Ooperigala lastele, külastasime KUMUt.

Tänu LEADER-projektile toi-mus kaks laululaagrit. 8. juunil võtsime kaasa oma sõbrad Koeru Keskkooli ja Paide Gümnaasiu-mi poistekoorid, ning sõitsime kaheks päevaks Hiiumaale.

17.–19. juunil toimus Peipsi ääres Remnikul 10. Eesti Mees-telaulu Seltsi korraldatud üle-eestiline poistekooride laululaa-ger. Oleme osa võtnud kõikidest

laagritest. Laagrist sõidetakse otse EMLSi laulupäevale, mis sellel aastal toimus Rakveres.

Hooaja parima laulupoisi T-särgi tõmbas endale selga Mar-tin Tampuu. Lisaks Martinile pole ühestki proovist puudunud Andre Beljaev ja Georg Martin Siemann. Kohusetundlikumad poisid olid sel hooajal veel Aldo Lengert, Kaarel Eelma, Kaarel Rhede, Kardo Lõhmus ja Teet Beljaev.

ULVI TAMM Türi Poistekoori dirigent

Poistekoor pani Hiiumaal juubelihooajale punkti

Juunikuu Türi Rahvalehes jäid kahetsusväärsel kombel avaldamata Türi Majandusgümnaasiumi XII klassi lõpetajate ja klassijuhataja ni-med. Siinkohal vabandame veelkord kõigi asjaosaliste ees ja avaldame käesolevas lehes lisaks nimekirjale ka klassijuhataja pöördumise oma õpilastele.

Türi MajandusgümnaasiumXII klassAirika Andruse, Kerttu Kaschan (hõbemedal), Triin Kööp, Tuuli Larven, Meelis Lillemets, Liso Luur, Andre Lõiv, Martin Matsoo, Kristi Mikola, Tõivo Nerep, Steven Noormets, Kreet Poolma, Sigrid Ruul, Silvia Saarsalu, Tähti Salla (hõbemedal), Liina Talts, Angela Talvi, Mati Tiivas, Kristi Tobbi, Tiina Tupits, Dimo Valge.Klassijuhataja Leelo Kivirand

Armsad lapsed!Tänu lehetegijate apsakale on mul võimalus teiega veel kord

hüvasti jätta. Meie viimasest kohtumisest on möödas terve kuu. Ja tänaseks olete ilmselt juba teada saanud, kas jätkate sügisel soovitud koolis ihaldatud erialal või mitte. Ärge heitke meelt, kui esimene katse ei õnnestu. Iga kaotus annab uue võimaluse ja võib-olla hoopis uued mõtted. Kellel aga kohe esimene kord täppi läks, sellele pean pöialt, et ta valitud erialas pettuma ei peaks. Olen ju ikka öelnud, et kaks tähtsat valikut tuleb siin elus teha – valida õige eluala ja õige elukaaslane. Kui see õnnestub, siis kõik ülejäänu loksub ise paika. Soovin teile kogu südamest õigeid valikuid.

Teie lill kasvab kenasti. Ja kui ma teda kastan, loen ikka ja jälle kivikestelt teie nimesid. Ja meenub rabelemine aktiivse klassi tiitli ni-mel, koogikorvilahingud, sõidud Tapale, Leetu ja Saksamaale, rebaste ristimine, õpetajate päev ja imeline jõuluõhtu. Te tulite kõigega toi-me, teie peale võis alati kindel olla ja see on elus üks väga oluline asi.

Ma soovin teile veel ilusat suve, kuigi teie mõtted on kindlasti juba sügises. Mingu teil hästi selles põnevas ja võib-olla isegi pisut hir-mutavas iseseisvas elus. Ärge tehke rumalusi, mida hiljem kahetsema peate. Olge head lapsed! Olge õnnelikud!

TEIE KLASSIJUHATAJA

P.S. Ja ärge unustage, et kooli sünnipäev on 28. aprillil ja sel päeval ootame me teid kooli, Türi Majandusgümnaasiumi. Järgmisel aastal viimast korda.

10. Eesti Meestelaulu Seltsi korraldatud üle-eestiline poistekooride laululaager toimus sellel aastal Peipsi ääres. Erakogu

Jaaniõhtu lõkketule süütas Jaan Teppo. Perekond Karus


persoon

Vikipeedia andmetel on pooppuu (Sorbus intermedia) puuliik pihlaka perekonnast. Puu kasvab 6-8 meetri kõrguseks. Teada on ka, et pooppuul on tam-melehtedega sarnanevad lihtlehed, õied on valged, viljad on harilikust pihlakast suuremad ja punakamad ning need kõlbavad süüa.

Kuigi Retlas ja Türil kooli-papa ametit pidanud ning nüüd Eesti Orienteerumis-liidu juhina tegutseva Paul Poopuu perekonnanime kirjapilt on ühe tähe võrra vaesem, saab siin vähemalt ühe paralleeli tõmmata. Vikipeedia annab teada, et looduslikult kasvab poop-puu Lääne-Eestis, mujale on teda istutatud.

Paulgi on sündinud Saa-remaal, alates kolmandast eluaastast on ta täieõiguslik türilane. Oma suved veedab ta aga enamasti Saaremaal, sest suvekodus jätkub tege-mist pidevalt.


Lapsepõlve meenutades arvab mees, et ta polnud just eriline musterlaps. Samas ei valmistanud pisike Paul vane-matele ka erilist peavalu. Poiss oli üks rahutu rüblik: tahtis kõigega tegeleda ja igal pool osaline olla. Juba üsna noorena, nii esimeses-teises klassis oli ta suur rännuhuviline. Väikese Ereliukase jalgarattaga said kõik piirkonna põnevamad kohad läbi sõidetud, alates Reopalu geodeesia tornist kuni Sauna-metsa ja Kurgja kandi metsa-deni. Ka Saaremaal vanaema juures said kõik ümbruskonna metsad, karjamaad ja kiviaiad läbi uuritud. „Kodus „triibulis-teni“ üldjuhul ei läinud. Üks suurem pahandus siiski meenub, kui Tehumardil tädil külas olles olid kohalikud poisid sõjaaegse mürsu lahti koukinud ja jagasid lahkelt kõigile osalistele siis nn süütepulkasid. Mina oma rumalusest otsustasin neid siis ka pliidi alla pista ning kui need siis sealt välja lendama hakkasid, sain ikka tõsise koosa.“

Kui see viimatinimetatud juhtum välja arvata, kulges Pauli lapsepõlv muretult. Oma kooli-teed alustas ta Türil, kus lõpetas ka keskkooli. „Mul õnnestus Türil tol ajal õppida koguni nel-

jas majas – kultuurimajas, Väike-Pärnu tänaval asunud koolima-jas, vanas ja uues gümnaasiumi majas,“ loetles ta. Sellele järgnes Tallinna Pedagoogilise Instituudi kehakultuuriteaduskond, mille ta lõpetas 1981. aastal kiitusega. Korvpalli erialal, muide.

Mägedest alla maa peale

Veel enne, kui Paul jõudis oma lemmikalani – orienteeru-misspordini –, vallutas ta mäge-sid. Nüüdseks on see aga jäänud tagaplaanile. Ehk riskantsuse tõttu? „Arvan, et mägimatkami-ses on riske oluliselt vähem kui tänapäeva liikluses. Seal sõltub enamasti kõik sinust enesest, aga lollusi mäed loomulikult ei andesta. Seega riskid ei olnud probleemiks,“ arutleb Paul. Tegelikult sai tema sõnul ot-sustavaks hoopis rahaline pool. „Üle 7000 meetriseid tippe olin juba endises Nõukogude Liidus vallutanud ja uued väljakutsed olid tipud järgmises tuhandes. Kuna olin paljud mägimatkad teinud koos Eesti esimese Mount Everesti ekspeditsiooni juhi Tõivo Sarnetiga, vallutanud seejuures kahekesi koos seits-metuhandelise Han-Tengri mäe-tipu, kutsus ta mind ka eestlaste esimesele 8000-meetrise Cho-Oyu tipu vallutusretkele. Para-ku tulnuks osalemise eest välja käia ligi 50 000 krooni. Viisteist aastat tagasi oli see vägagi suur raha ning ka sponsorite võima-lused polnud siis nii roosilised. Seetõttu ei pidanud ma pere kõrvalt sellist kulutust õigeks ja loobusin. Ka Mount Everesti ekspeditsioonil olin esialgselt kandidaatide nimekirjas, aga siis ei olnud ma ilmselt ka ise enam nii väge täis, et midagi suurt kor-da saata, ning jäin kõrvale.“

Ka orienteeruja kaotab suuna

Ilmselt on ka pere – abikaasa ja kolm poega – rahul sellega, et isa hobiks sai orienteerumine. Nii ei pane sugugi imestama, et orienteerumispisik nakatas kogu perekonna ja sageli võib võistlus-protokollides kohata Poopuu-ni-melisi võistlejaid.

Oma hobist ja nüüdseks ka tööst võib Paul rääkida palju. Põhiliselt võlub teda selle ala juures loodus ja erinevad pai-gad. „Iga võistlus toimub uues, tundmatus situatsioonis, ükski võistlus ei ole eelneva koopia,

oled sõltuv vaid iseendast ja oma otsustest, mõnus seltskond, pal-ju erinevale tasemele ja vanusele mõeldud osavõtuklasse, ei piisa vaid kiiretest jalgadest, võistlus võib üllatusi pakkuda viimase kontrollpunktini,“ loetleb ta. Ta toob välja ka fakti, et hea soo-rituse korral võib orienteeruja distantsi vältel edestada neid, kellele tavalisel jooksurajal kind-lalt alla peaks vanduma. „Seega ei piisa vaid jooksuvõimest ning enne starti ei ole sugugi selge, kes seekord orienteerumisrajal kiirem on,“ teab ta.

Kuna orienteerujad liiguvad peamiselt metsas, on tavaline et kohtutakse ka sealsete elani-kega – peamiselt neljajalgsetega. Erinevaid loomi on metsas vastu tulnud ka Paulile, kuid karuga ta veel kokku jooksnud pole. Ega vist tahagi.

Paul tunnistab, et on sat-tunud ka üsna ekstreemsesse olukorda, sedagi oma lohakuse tõttu. „Lätis toimunud võistlusel lugesin lohakalt kaarti ja sattu-sin järveäärsele õõtsikule. Olin seal juba umbes 100 meetrit jooksnud, kui tajusin tõsist ohtu. Kuna tagasipöördumisel polnud mõtet, liikusin edasi väga tasa-selt ja sulgkergelt,“ meenutab ta.

2007. aastal, kui Paul oli hariduselus olnud tegev juba 30 aastat, võttis ta vastu ot-suse amet maha panna. Mis oli põhjuseks, miks mees, kes alates 2001. aastast juhtis Türi Majandusgümnaasiumi ja suutis ka pea kogu koolipere orientee-rumispisikuga nakatada, selle otsuse tegi?

„Põhjuseid oli üldjoontes kaks: esiteks pakuti uut ja huvitavat tööd, mis on mulle südamelähedane ja mida ka väärtustati veidi enam kui kooli-juhi ametit.

Teiseks ei näinud ma meie hariduspoliitikas sellist pers-pektiivi, mis hariduselu edasi viiks, mis õpetajakutsega noo-red inimesed kooli tooks. Olin tüdinenud olemast igal suvel nö lehmakaupleja rollis, et leida sügiseks klassi ette vajalikud oma ala spetsialistid. Kusjuures mõnd õpetajat omale tööle kau-beldes teadsin sageli, et kui ta nõustub, tekitab see kohe suuri probleeme mõnes teises koolis. Asjalikke väljastpoolt tulijaid oli haruharva.

Kuna koolijuhina olin õpi-laste ja vanemate ees võtnud vastutuse, et klassi ees tundi andmas on oma ala spetsialistid,

siis tekitas selline situatsioon üksjagu stressi. Samas riigi-poolseid samme noorte õpetajate koolitoomiseks mina küll ei tajunud. Nüüd on situatsioon ehk seoses „masuga” parem, aga kas see ka nii jääb…?“

Ei leidu vist Türi vallas kedagi, kes poleks kursis viimastel aastatel kirgi kütnud haridus-reformiga. Mida arvab sellest kõigest endine koolijuht ja praegu vallavolikogu spordi- ja kultuurikomisjoni kuu-luv Paul Poopuu, kas ta on salamisi ka mõelnud mõtteid stiilis „hea, et koolijuhi

a m e t i maha panin“?

Mees nendib, et Türil koolijuhina tööle asudes sai talle peagi selgeks, et kaks gümnaasiumi on linnakese jaoks tegelikult palju, sest lapsi pole piisavalt. Seega oli tema sõnul üsna loogiline, et ees sei-sab koolireform. „Loomulikult tekitab reform pingeid ning ümberkorraldused ei ole ka koo-lijuhile meeldivaks tegevuseks,“ on ta seisukohal.

Endine koolijuht kahetseb, et oli haridusreformi arutelude perioodil uue töökoha tõttu väga hõivatud ning ei jõudnudki end arutlusel olnud üksikasjadega kurssi viia. „Tõsi küll, ise oleksin pigem pooldanud varianti üks kõigi klassidega gümnaasium mitmes majas. Mulle tundub, et see oleks haridusökonoomi-liselt, spetsialistide kasutamise efektiivsuselt ja ka psühholoo-giliselt parem variant olnud.

Ent nagu öeldud, kuna ma ei ole kõigi arutelude ja üksikasjadega peensusteni kursis ega osalenud aktiivselt aruteludes, siis pärast kaklust pole mõtet rusikatega vehkida. Loodan, et tehti parim võimalik otsus,“ avaldab ta.

Ära iial ütle iial

2007. aastal koolijuhi ametist taandudes ütles Paul Poopuu, et kooli tagasitulekut ta ei välista. Kas ta on kolm aastat hiljem samal seisukohal?

„Mulle on oluline, et töö pakuks väljakutseid ja praegune töö on seni seda pakkunud.

Taas koolitööle asumist pole ma kunagi välistanud, sest see töö ja koolikeskkond on tegelikult enamasti vägagi

rahuldustpakkuvad, ent see peaks olema minu jaoks mida-gi uut ja innustavat,“ jätab ta teemat kommenteerides otsad lahtiseks.

Suvi möödub Paulil peami-selt Saaremaal asuvas suvekodus. Kuid mitte niisama suvitades. Kuna Eesti Orienteerumisliidu palgaline kollektiiv koosneb ühest persoonist – kelleks on Paul ise –, siis päris puhkuseks aega ei jäägi. „Isegi Saaremaa kadakate vahelt käin ikka iga päev paar-kolm tundi Internetis tööasju toimetamas. Seda enam, et suvi on ju orienteerujate tipphooaeg. Suvekodus ei lõpe tegemised ilmselt iial otsa, seal peame ka orienteerumisklubi JOKA suve-päevi ja lapsedki on siin aeg-ajalt puhkamas,“ räägib ta.

Mees, kes tuli mägedest maa peale

Ülle Kuldkepp

MARGUS PIRKSAAR,Sportlane, hea tuttav

Esimeses klassis sai Paulist minu kehalise kasvatuse õpetaja. Alg-kooli lõpetades suhtlesime edasi spordivaldkonnas, kust hiljem koorus välja sportlase-treeneri suhe. Nüüdseks oleme omavahel suhelnud ligi 30 aastat. Öeldak-se, et kui tahad inimest tundma saada, mine temaga reisile. Luge-

matul arvul mitmepäevasi võist-lusi ja nädalasi spordilaagried on näidanud, et Paul on väga väärt kaaslane.

Üldjoontes kehtib tema pu-hul põhimõte, et kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab ning ükski asi ei jää tegemata. Pauli tugevaimaks iseloomuomadu-seks on alati tekkinud prob-leemile lahenduse pakkumine.

Väga avatud suhtlemise ning hea analüüsivõimega inimesena on ta lõbus kaaslane ka kõige ebameeldivamates olukordades.

MAILI ROOSMEendine kolleeg

Paul on tõeliselt hea kooli-, spordi- ja matkajuht, suudab enda ümber olevad inimesed liita ühtseks kollektiiviks ja nad

ühes suunas liikuma panna. Ta annab igaühele võimaluse oma peaga mõelda ja otsuste tege-misel sõna sekka öelda. Lisaks on ta väga mõnusa huumori-soonega inimene ja kuldaväärt reisikaaslane.

MATI SADAMvallavolikogu kultuuri- ja spordikomisjoni esimees, hea sõber

Vaatamata sellele, et Paul te-geleb orienteerumisega, mis on individuaalala, on ta suu-repärane meeskonnamängija ning temaga on väga hea koos-tööd teha.

Paulil on kodutöö alati tehtud, nii et vallavolikogu kultuuri- ja spordikomisjonis mõnd küsimust arutades võib olla kindel, et ta on end juba

eelnevalt teemaga suurepäraselt kurssi viinud.

Oma 50. juubelit pidas Paul Saaremaa suvekodus, kuhu oli-me koos abikaasaga kutsutud. Kummalisel kombel olime meie ainukesed, kes probleemideta peopaika jõudsid, orienteeruja-test sõbrad olid aga koha leidmi-sega päris hädas. Niisiis on Pauli tööpõld veel suur ja lai…


Kohtumistel türilastega ning teistegi Järvamaa inimestega, keda ma Riigikogus esindan, on viimastel kuudel kõige enam olnud juttu Eesti üleminekust eurole, aga ka Türi teemadest. Ootan kõiki Järvamaa inimesi riigis toimuva kohta arvamust avaldama, arutlema ja küsima ka suvekuudel. Parim võimalus seda teha on saata e-kiri aadres-sil: [email protected]. Üle-vaadet mu tegevusest, mõtetest ja seisukohtadest leiab blogist

(www.toniskoiv.ee) ja lühemalt ka Facebookist.

Ühine pingutus

Eesti sisenes ülemaailmsesse majanduskriisi tingimustes, kus meil oli varasemalt kogutud 20 miljardi krooni jagu reser-ve, neist tervelt 15 miljardit Ansipi juhitud valitsuste ajal. Hoolimata reservidest on riigil tulnud märkimisväärselt kärpi-da tegevuskulusid. Seda on pea

iga Eestimaa elanik oma nahal tunda saanud. Riigieelarve tulu-de vähenemisest tulenenud ku-ludekärbe on olnud kogu Eesti rahva ühine pingutus. Hea meel on, et eelarvekärbetest õnnestus säästa pensione ja peretoetusi.

Eesti täidab Maastrichti kriteeriume ning järgemööda on tulnud Euroopa Liidu institut-sioonidelt otsuseid Eesti valmis-oleku kohta euroalaga liitumiseks. Tänaseks on selge, et liitume 1. jaanuarist 2011 kursiga 1 euro= 15,6466 eesti krooni.

Raskeid otsuseid ei ole tehtud üksnes euro nimel. Eesmärgiks on olnud riigile kindlat tulevikku tagav korras rahandus, mis on hädavajalik

hea investeerimiskeskkonna hoidmiseks. Euro kasutusele-võtt on kui preemia korras riigi rahanduse eest.

Uued töökohad ja töötute väljaõpe

Korras rahandus ja selle tulemusel euro kasutuselevõtt tugevdab Eesti rahvusvahelist positsiooni investeeringute siht-kohariigina. Uued töökohad tekivad investeeringutest, mida teevad nii Eesti kui ka teiste rii-kide ettevõtjad. Eelkõige Põhja-maade ettevõtete jaoks on Eesti usaldusväärne ja sobilik paik erinevate tootmisüksuste üle-toomiseks ning siin töökohtade loomiseks. Näiteid on juba nii Keilast, Saaremaalt, Pärnust kui

ka mujalt Eestist. Uute töökoh-tade loomiseks on väga oluline infrastruktuuri olemasolu, et oleks olemas vee- ja kanalisat-sioonitrassid, elektriühendus, maanteest, internetist ja muust sidest rääkimata. Kohalikul omavalitsusel on siin suured võimalused eeltöö tegemiseks, raha taotlemiseks, projektide elluviimiseks jne.

21. sajandi töökohad

Uute töökohtade loomisel on väga oluline tööjõu kvaliteet. Kahetsusväärselt ei ole suurel hulgal praegustest töötutest ei keskharidust ega kutseharidust. Seetõttu on igati kohased valit-susepoolsed noortele suunatud meetmed, et nad saaksid riigi

abiga oma haridustee lõpuni käia.

Pean väga oluliseks, et meie inimesed oskaksid keeli. Minu arvates tuleb Eestis hakkama saamiseks ning edukalt töö-turul konkureerimiseks osata lisaks eesti keelele veel vene ja inglise keelt. Keeleoskus avab maailma ja sellega seoses pal-ju uusi võimalusi, mida saab mõnikord kasutada kodust lahkumata.

Eraldi tahan märkida, et Re-formierakonna liikmena on mul hea meel, et viimastel kuudel on meie erakonnaga liitunud päris palju inimesi Türi vallast. Kui tunned, et oled valmis Eesti tuleviku kujundamisel aktiivselt kaasa lööma, kaalu seda Sinagi.

Euro tuleb ka Türi valda

TÕNIS KÕIVRiigikogu liige

poliitika

7

Sellel leheküljel saavad soovi korral sõna kõikide Türi vallas KOV valimistel osalenud erakondade ja valimisliidu esindajad.

Riigi toetusprogrammid on tulemuslikud

KAIA IVARiigikogu liige

Kolm-neli aastat tagasi oli ma-jandus tõusuharjal, valdade eel-arved kogunesid kopsakad ja mõnelgi pool jäi eelarve planee-rimisel säästlikkus tagaplaanile.

Ka Türi vallas paisusid kiires-ti jooksvad kulud ning inves-teeringuraha jäi napiks. Ma-janduslanguse ajal alustas riik kulude jõulist piiramist 2008. a kevadel. Enesekriitiliselt tu-leb öelda, et jäime pool aastat hiljaks, kuid Euroopa taustal olime üsna operatiivsed. Enim kärpisime valitsemis- ja kaitse-

kulusid. Maksimaalselt säästsi-me sotsiaalvaldkonna ja haridu-se eelarvet. Kahjuks ei saanud kärbetest kõrvale jääda ka val-lad-linnad.

Kuid erilise seisundi and-sime programmidele, mis ai-tavad kasutada Euroopa Liidu toetusraha. Riik on suunanud maksimaalse jõu nende raken-damiseks ning Eesti omaosa-luse katmiseks on vähendatud muid jooksvaid kulusid. Sel moel on olnud võimalik koha-likesse omavalitustesse suunata rohkem ehitusraha kui ei kuna-

gi varem. Oluline on, et iga uus ehitusobjekt aitab säilitada ja luua töökohti.

Türi vallale on lisaraha tul-nud põhiliselt neljast valdkon-nast: haridus ja noored, kultuur, keskkond, külaliikumine.

Siseministeeriumi haldusala programmidest on rahastatud kultuurimaja valmimist roh-kem kui 30 miljoniga. Kultuuri-ministeerium aitas katta valla omaosalust ning hasartmängu-maksu nõukogu rahastas muu-sikakooli pillide ostu.

Avamise ootel noorteke-keskus ja toimetulekukooli õpilaskodu on rahastatud ha-ridusvaldkonna europrojektide toel. Lõppjärgus on Laupa kooli renoveerimine, kuhu on suuna-tud 20 miljonit krooni. Samuti on tehtud otsused rahastada

Kabala kooli peasissekäigu uuendamist ning Retla kooli õpilaskodu ja spordiväljakute ehitamist. Haridus- ja noorte-valdkonna projektide väike omaosaluse nõue on soodne valla rahakotile.

Tähtsale kohale on tõusnud Põllumajandusministeeriumi haldusalas olev LEADER-mee-de. Siit on näiteks raha saanud külaseltsid külakeskuste uuen-damiseks, rahvariiete ja spor-divarustuse soetamiseks, Türi kirik uue kella tellimiseks.

Juba aasta tagasi eraldati hasartmängumaksu investee-ringute programmist linna las-tepargi rajamiseks 0,5 miljonit krooni, kuid vallal oli raske leida omaosalust ning ehitus viibis. LEADER meetmest eraldatud täiendava 0,5 miljoni

toel on park nüüdseks valmis.

Üle Euroopa oleme sead-nud keskkonnahoiule kõrged nõuded ja selles valdkonnas on ka suured riiklikud toetu-sed. Sel sügisel algavad linnas ühisveevärgi- ja kanalisatsioo-niprojekti tööd, mille käigus on võimalik puhas vesi saada rohkem kui 500 uuel liitujal. Väiksematest on viimased näiteks Kirna, Taikse ja Metsa-küla projektid.

Lisaks on riik Türi vallas viimastel aastatel teinud suuri teetöid. Valmimas on viimane järk Türi-Paide teest, lõppemas ehitus Türi-Arkma teel. Ette-valmistused käivad Türi linna läbiva riigimaantee põhjalikuks uuendamiseks. Samuti on kavas suured investeeringud

kutsehariduskeskuse Särevere õppekohas, kuhu muuhulgas on plaanis Paidest üle tuua ehi-tuse õppebaas.

Olulised on tegevustoetusi jagavad riiklikud programmid: kultuurkapital, hasartmängu-maksu nõukogu, kohaliku omaalgatuse programm, hari-dusprogrammid jmt. Nende toetuste kaasamine läheb pa-remini, kui omavalitsus suudab kolmandale sektorile tuge pak-kuda: projektidega lisaraha too-vate ühingute tegevustoetust suurendada. Samuti on oluline projektitöö alane abi valla arendustöötajatelt. Kahjuks on minule teadaolevalt lahkunud Türi valla ametiasutusest ka viimane arendusspetsialist, loodetavasti saab see nukker olukord peagi lahenduse.

Viimastel aastatel on meie elus toimunud suured muutused. Suur osa Türi linna ja kolme val-la ühinemisel seatud eesmärki-dest on täidetud. Türi Muusika-kool tegutseb spetsiaalselt muu-sikalise hariduse andmiseks pro-jekteeritud ja ehitatud hoones, kultuurimaja on renoveeritud ning hetkel üks kaasaegsemaid Eestis. Lähemal ajal valmib Türi Toimetulekukooli õpilaskodu, lõpule jõuab kolm aastat kest-nud Laupa mõisahoone reno-veerimine. Valla noored saavad

alates käesoleva aasta sügisest päris oma maja. Valminud on Türi lastepark, alustatud on lin-na vee- ja kanalisatsioonitrasside rekonstrueerimist.

Aeg on vaadata üle seni-tehtu ning seada uued ees-märgid. Hetkel on koostamisel Türi valla arengukava aastateks 2011–2018. Jätkugu meil mõis-tust näha valda kui tervikut. Areng peaks toimuma kõikides eluvaldkondades ning unustada ei tohiks ühtegi piirkonda. Ko-gemused on näidanud, et pari-

mad lahendused pikemaajaliste eesmärkide seadmisel ning iga-päevaelu korraldamisel leitakse arutelude käigus kohtadel.

Arengu kavandamisel on oluline, et vallas olevatel era-kondadel ja poliitilistel jõududel oleks oma kindel arusaam valla arengust. Vallakodanikud ja eri-nevad erakonnad võiksid oma seisukohtade tutvustamisel ka-sutada rohkem Türi Rahvalehte, mis käesoleva aasta aprillist ala-tes jõuab tasuta valla kõikidesse postkastidesse. Vallakodanikuna (valijana) tahan ma teada, kui-das kavatsevad erakonnad erine-vaid probleeme lahendada.

Olgu selleks näiteks kul-tuuri- ja spordielu korraldamise ning finantseerimisega seotud küsimused või valla poolt

oma jõududega osutatavate ja erasektori käest tellitavate teenuste osakaal. Kindlasti on hariduselu ümberkorraldamise-ga seonduv üks nendest küsi-mustest, mis puudutab väga paljusid inimesi.

On kahju, et Isamaaliit ei ole Türi valla jaoks nii olulises küsimuses leidnud üksmeelt. Raivo Pink küll kirjutas haridus-reformist, kuid vallavolikogu hääletamistulemusi vaadates võib öelda, et need olid tema, mitte erakonna seisukohad. See näitab, et edaspidi tuleks erakondade nimekirjad panna kokku inimeste poliitiliste vaadete ja ühiste arusaamade põhjal. Kui üks erakond ei suuda valla jaoks nii olulises küsimuses üksmeelt leida, siis jääb kogu

erakonna tegevus arusaamatuks ning valimistel on raske rahva usaldust võita.

Lisaks peaks haridusküsi-mustega olema hästi kursis Kaia Iva (haridusreformi veab samasse erakonda kuuluv ha-ridusminister). Kahjuks ei ole tema seisukohtadest midagi kuulnud. Ilmselt on hirm va-limistel mõnest häälest ilma jääda niivõrd suur (kindlasti on inimesi, kes mõtlevad teisi-ti). Inimestele tuleb ka öelda, et muudatusi tuleb teha juba üksnes sellepärast, et Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt koostatud üldhariduskoolide rahastamismudel ei võimalda koole senisel kujul edasi majan-dada. Ainuüksi Türi vallal jäi käesoleval aastal puudu õpeta-

jatele palga maksmiseks üle 1,5 miljoni krooni. Valijana teeb see mind päris murelikuks.

Rohkem tegeletakse pseudo-probleemidega (näiteks linnapea valimine). Samuti usun, et maa-vanema tänukiri ja käepigistus oli maakonna kaunite kodude omanikele piisav tunnustus. Ei tea, kas meie vallast pärit Riigikogu liige õnnitles kõiki autasustatuid enda või riigi nimel, igatahes oli seda eemalt üpris naljakas vaadata. Ei usu, et taoline tegevus valimistel mõne lisahääle toob. Tehkem ausalt ja korralikult oma igapäevast tööd, siis inimesed tunnustavad teid ja hääletavad teie poolt. Kõik selle, mis on võlts, tunnevad inimesed ära ning hiljem on kaotatud usaldust raske tagasi võita.

Eesmärgid viivad elu vallas edasi

AIVO PRÜSSELTüri vallavanem


vallavalitsus

Uudse sotsiaalvalveteenusena pakutav käel kantav häirenupp tagab abivajajale kindluse, et vajadusel saab ta abi ööpäeva-ringselt.

Türi valla sotsiaalosakon-nas käis sotsiaalvalveteenust tutvustamas Meditech Estonia juhatuse liige Risto Eelmaa. Meditech Estonia on selle aasta kevadest käivitanud üle-eestilise sotsiaalvalveteenuse, mis Eelmaa sõnul loob vanurite ning puuetega inimeste hoole-kandes täiesti uue kvaliteedi ja mis hõlbustab ka koduhoolda-jate tööd.

Süsteem helistab kõnekeskusesse

Sotsiaalvalveteenus aitab eelkõige eakaid ja puuetega inimesi, kes ühtpidi soovivad iseseisvat elu, teisalt aga kind-lustunnet, et kui inimene peaks kasvõi kukkuma ja ise püsti ei saa, on abi kogu aeg kõigest ühe

nupuvajutuse kaugusel. Pide-valt käeulatuses olev häirenupp võimaldab vajadusel kohe abi kutsuda ja end kodus turvalise-malt tunda.

Valveteenuse toimimise põhimõtteid selgitanud Risto Eelmaa rääkis, et süsteem koosneb tavatelefoni- või mobiilivõrku ühendatud hoo-lekandetelefonist ja randmel kantavast häirenupust. Puna-sele nupule vajutades helistab sotsiaalvalvesüsteem koheselt ööpäevaringselt töötavasse Medi kõnekeskusesse, kust saab abi nii eesti kui vene keeles. Hoolekandetelefon võimaldab kahepoolset suhtle-mist abivajaja ja kõnekeskuse telefonioperaatoriga ning võimaldab edastada abista-jatele teate korteri või maja igast nurgast – eeldusel, et vaheuksed on avatud ning abivajaja kuuleb hoolekande-telefoni kõlari kaudu suhtlevat operaatorit ning vastupidi.

Vastavalt häire sisule in-formeerib operaator kliendi kontaktisikuid, kelleks võib olla omavalitsuse hooldus-töötaja, lähedased, naaber jt või kriitilise olukorra puhul kiirabi, päästeamet, politsei. Kui aga operaator abivajajat ei kuule, edastatakse siiski häire-teade kontaktisikule, kes läheb seejärel kohale asjaolusid kont-rollima. Seega ei pea inimene muretsema ka juhul, kui ta asub hoolekandetelefoni kuul-deulatusest kaugemal, näiteks koduhoovis.

Sotsiaalvalvesüsteemiga saab siduda lisaks ka erinevaid andureid, millest kõige olulise-maks on kindlasti suitsuandur, mis lisaks kohapealsele häirele informeerib koheselt ka kõne-keskust, mistõttu on võimalik saata koheselt abi kohale. Seega aitab uudne sotsiaalvalveteenus lisaks tervisehädadele inimesi ka näiteks tuleõnnetuste või turvaprobleemide korral.

Testimisvõimalus kuueks kuuks

Meil, Türi vallas on üksi elavaid eakaid päris palju nii linnas kui ka külades. Pakume üksi elavatele lasteta eakatele võimaluse osaleda sotsiaal-valveteenuse testimisel 6 kuu jooksul. Teenust finantseerib prooviperioodil vald ning poole aasta pärast teeme kok-kuvõtte ja otsustame, kas vald hakkab teenust ostma ka edas-pidi. Kes on huvitatud proo-viperioodil teenust testima, palume helistada telefonidel 3848 223, 3848 224, 3848 220 või 3848 277.

Eakatel, kes elavad küll üksi, kuid kellel on olemas lapsed-lapselapsed, on samuti võimalus teenust osta, kuid selleks on vajalik pöörduda Meditech Estonia poole telefo-nil 661 8181 või e-posti aadres-sil [email protected] .

ASTRIT UJOKsotsiaaltöö spetsialist

Hädaabinupp kindlustab kiire abi

Eelmises Türi Rahvalehes olid välja kuulutatud vallajuhtide kohtumised vallaelanikega piir-kondlikes keskustes – Kabalas, Oisus, Türil ja Kirnas. Kohtu-mistel andsid valla arenguka-va töörühmade juhid ülevaate arengustrateegiast ja arenguka-va koostamise senisest käigust, kuid koosolekute peamiseks eesmärgiks oli kuulata piirkonna elanike muresid ja arenguideid.

Arvestades asjaolu, et mida väiksem oli kokkukutsutud piirkond, seda aktiivsem koha-lik rahvas, tegid vallajuhid ot-suse külastuskohtade nimekirja oluliselt pikendada. Tänaseks on vallavanem Aivo Prüssel, vallavolikogu esimees Toomas Marrandi ning majandus- ja planeeringuosakonna juhataja Urmas Kupp kohtunud ko-haliku rahvaga ka Villeveres, Kahalas, Ollepas, Karjakülas, Kolus, Rauklas, Mäekülas ja Rassil.

Külades sarnased mured

Koosolekute käigus tõdeti, et külades ja piirkondades on mitmeid sarnaseid probleeme. Ühena esimestest märgiti peaaegu igal pool suuremat vajadust augu- ja tolmuvabade teede ning ka kergliiklusteede järele. Mitmel pool esines prob-leeme talvise lumelükkamisega, kuna ei olnud teada, kelle töö see on. Suletud külakauplusi ei saa külarahva sõnul asendada kauplusauto. Pigem nähakse vajadust korraldada igast külast regulaarne bussiühendus valla

keskusega kasvõi kord nädalas, et inimesed saaksid vajalikke kauplusi külastada, arstil käia jne. Kuna külades puuduvad töökohad ning ühistransport ei kata vajadusi, rändab noorem rahvas küladest välja. Seetõttu peetakse oluliseks ettevõtluse ja töökohtade loomise toeta-mist ning samuti spordi- ja mänguväljakute rajamist maa-piirkondadesse. Veel soovitakse hajaasustuse veeprogrammi jätkumist, lagunenud hoonete lammutamist, puhkealade ja terviseradade rajamist, tee-ristmike valgustamist, liiklus-piirangute kehtestamist ning igasuguse info paremat kätte-saadavust.

Sarnastele probleemidele lisandus hulgaliselt väiksemaid, konkreetsetele paikkondadele olulisi probleeme. Näiteks

Mäeküla kõige suuremaks vaja-duseks on kehtestada liikluspii-rang küla läbival kurvilisel teel, mis oma piiratud nähtavusega seab ohtu külaelanike, eriti las-te turvalisuse. Mitme küla rah-va sooviks on, et teede otstesse paigaldatakse asula märgid. Rassi elanikud tunnevad muret, et transpordi puudumise tõttu käivad lapsed teise valla koolis, kuigi mahuksid ju kenasti Türi valla koolidesse.

Karuputked ja elektrikatkestused

Kahalas võtavad võimust karuputked, Oisus ja Kahalas on raskusi korteriühistute asu-tamisega, Karjakülas ja Rassil esinevad sagedased elektri-katkestused ja probleemid digi-TVga ning Villevere ja Kolu

rahva jaoks on oluline raamatu-kogu säilimine.

Loodetavasti hakkavad vallaametnikud esilekerkinud väiksemate probleemide kõrval-damisega tegelema juba lähemal ajal. Tõsisemad probleemid ja arenguvajadused pannakse aga kirja valla arengukavasse.

Valljuhtkond tänab kõiki vallaelanikke, kes rahvakoosole-kutel osalesid. Eriti suurt tänu avaldatakse külavanematele ja külade sädeinimesele Katre Saarele, Viivika Lepale, Liia Randmaale, Ülo Ormusele, Merle Lepindile, Maret Kaldile, Elor Ilmetile, Koit Tederile, Tii-na Teppole, Silvi Varilepale ja kõigile teistele, kes aitasid kaasa rahvakoosolekute toimumisele.

RIINA TRUMMkülaliikumise- ja seltsitegevuse

spetsialist

Külarahvas osales aktiivselt kohtumistel

Prügiveost Türi vallasVastavalt Jäätmeseadusele korraldab kohalik omavalitsus oma piir-konnas olmejäätmete, eelkõige prügi ehk segaolmejäätmete ja nende sortimisjääkide kogumise ja veo.

Türi vallas teostas kuni 28. veebruarini pürgivedu Adelan Prügi-veod OÜ. Uueks perioodiks kuulutatud konkursi edukaks pakkujaks osutus AS Veolia Keskkonnateenused. Kuna konkursil osalenud ette-võtja RAGN-SELLS AS esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Türi Vallavalitsuse ja Türi Vallavolikogu otsuste peale, siis uue vedajaga on lepingu sõlmimine veninud siiani. Tallinna Halduskohus mõistis küll volikogu poolt kinnitatud eduka pakkuja otsuse õigeks ning Türi val-la korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete veo teostamise ainu-õigus on AS-il Veolia Keskkonnateenused, kuid Veolia jäätmeveoluba hakkab kehtima alates 1. septembrist. Seni jätkab prügivedu Adelan Prügiveod OÜ. Türi valla ja vedaja vahelise sõlmitava lepingu alusel peab vedaja teatama vallale ja kõigile jäätmevaldajatele jäätmeveo ajagraafiku kaks nädalat enne jäätmeveo algust või graafiku igakord-sest muutmisest. Teatamata jätmisel tuleb jätkata jäätmevedu senise graafiku alusel.

Türi valla jäätmehoolduseeskirjas on märgitud, et vallas on jäätmeveoga liitumine kohustuslik kõikidele segaolmejäätmete valdajatele neile kuuluvatel jäätmetekkekohtadel ning kõik jäätme-valdajad, kelle elu- või tegevuskoht on Türi vallas, kuuluvad valla kor-raldatud jäätmeveo piirkonda ning nad loetakse korraldatud jäätme-veoga liitunuks 10. päeval pärast Türi vallas korraldatud jäätmeveoks kinnitatud jäätmevedajale jäätmeloa väljastamist. Eeskirja järgi loetakse jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks sõltumata sellest, kas ta on sõlminud kirjaliku jäätmeveolepingu konkursi korras valitud jäätmevedajaga või ei ole seda teinud.

Tiheasustuspiirkonnas, näiteks Türi linnas, Oisus, Kabalas jne on kohustus prügi ära viia üks kord kuus. Hajaasustuspiirkonnas, näiteks Arkma, Raukla, Karjaküla jne võib seda jäätmehoolduseeskirja järgi teha kord kvartalis.

Kui on soov saada erisust, tuleb esitada vastav taotlus Türi Valla-valitsusele. Korraldatud jäätmeveost erinevat jäätmevedu teostada või vabastust anda on õigus ainult valla keskkonnaspetsialistil ja seda jäätmevaldaja esitatud taotluse põhjal. Taotlusvormi saab valla kodule-heküljelt aadressil www.tyri.ee alapealkirja keskkond/jäätmemajandus alt või vallamajast paberkandjal. Samalt, eelpool mainitud kodulehe aadressilt on võimalik leida ka jäätmeveo graafikuid ning konteinerite tühjendustasusid. Küsimuste tekkimisel palun pöörduda keskkonna-spetsialist Ott Vilusaare poole tel 384 8253, 5342 1140 või vastu-võtuaegadel T 9–16, lõuna 13–14 ja N 10–16, lõuna 13–14.

URMAS KUPPMajandus- ja planeeringuosakonna juhataja

Vald otsib arendusspetsialistiTüri Vallavalitsus kuulutas välja konkursi arendusspetsialisti ameti-kohale. Arendusspetisialistina töötanud Tiiu Levol lahkus 9. juulist ametist omal soovil. Uue ametniku leidmiseks kuulutas vallavalit-sus välja konkursi. Kandideerimisdokumentide esitamise tähtaeg on 12. august. Täpsem teave valla kodulehelüljel www.tyri.ee/ametlikud teated/tööpakkumised.

MAIRE PETTAIpersonalispetsialist

Türi linnas käivitus veeprojektTüril tähistati 21. juulil vana veetorni juures ligi 140 miljonit krooni maksva veeprojekti „Türi linna ühisveevärgi- ja kanalisatsioonivõr-gu rekonstrueerimine ja laiendamine“ ehitustööde sümboolset alustamist. Kohal olid Keskkonnaministeeriumi, SA Keskkonnain-vesteeringute Keskuse ja Merko Ehituse esindajad, Järva maavanem Tiina Oraste ja Türi vallavanem Aivo Prüssel.

Tänavu 9. juunil sõlmis Türi Vallavalitsus, keda esindab Türi Kommunaalasutus, projekteerimis- ja ehituslepingu AS-iga Merko Ehitus. Lepingu tulemusena rajatakse ja rekonstrueeritakse Türi linnas ligi 30 km vee- ja kanalisatsioonitrasse ja üle 1100 kinnistu saavad kaasaja nõuetele vastavad liitumispunktid. Töid tehakse ligi 57 miljoni krooni eest.

Juulis ja augusti algul teeb ehitaja Türi linnas reovee peakollektori uuringuid, samuti käivad geodeetilised mõõdistustööd ning projek-teerimine. Augusti teisel poolel on oodata reaalse ehitustegevuse algust.

Samaaegselt vee- ja kanalisatsioonivõrgu projekteerimise, rekon-strueerimise ja ehitamisega on käimas Türi linna uue veehaarde uuringud, mida teostab AS MAVES ligi 1,67 miljoni krooni eest. Uuringu tulemusel selgitatakse käesoleva aasta lõpuks välja, kas planeeritud asukoht, Tolli mets, on sobilik uue veehaarde rajamiseks. Uuringule järgnevalt teostatakse veehaarde ja veepuhastusseadmete projekteerimine ning ehitamine.

Projektitoimkond valmistab ette hanget survepesuauto ostuks, millega on parem hooldada uusi ja olemasolevaid reoveetrasse.

JAN RAUDSEPPprojektijuht

Vallavanem Aivo Prüssel kohtumas külarahvaga Ollepa raamatukogu ruumes. Silvi Lukjanov


9TÜRI RAHVALEHT 30. juuli 2010

vallavalitsus

1. juulil jõustusid uus perekon-naseadus ja perekonnaseisutoi-mingute seadus. Seoses sellega muutus sünni ja surma regist-reerimine, osaliselt ka eluko-haandmete registreerimise või muutmise toimingud.

Uue õigusnormi alusel on sünni ja surma registreerimi-seks vajalike andmete koosseis oluliselt mahukam, rahvastiku-registri uue versiooni (perere-gistri) juurutamine vajab täien-davate andmete sisestamist või andmete parandamist ja see-tõttu võib registri juurutamisel esineda tõrkeid. Sellest lähtu-valt on vallas perekonnaseisu-toiminguid tegeva ametniku töömaht ajutiselt suurenenud ning kodanikke teenindab ta 12. juulist kuni 31. detsembrini igal tööpäeval kell 8–13.

Sünni registreerimine

Üheks olulisemaks perekon-nasündmuste registreerimiseks on sünni registreerimine, mida teevad valla- ja linnavalitsused ning maavalitsused. Sünni-kanne koostatakse perekonna-seisuasutuses, kellele esitatakse sellekohane avaldus. Perekon-naseisuasutus registreerib sünni 7 tööpäeva jooksul sünni registreerimise avalduse saa-mise päevast arvates. Sünni registreerimiseks esitab lapse seaduslik esindaja (vanem, eest-kostja) ühe kuu jooksul lapse sündimise päevast arvates pe-rekonnaseisuasutusele isiklikult sellekohase avalduse. Sünnist seadusega ettenähtud täht-aja jooksul teatamata jätmise eest karistatakse rahatrahviga 60–6000 krooni (3.83–383.47 eurot) või arestiga. Alla 18-aastane vanem saab oma lapse sünni registreerida ise, kui tema teovõimet on eelnevalt selleks toiminguks kohtus laiendatud. Kui vastav kohtuotsus puudub, kaasatakse sünni registreerimise protsessi ka alaealise vanemad kui alaealise lapsevanema sea-duslikud esindajad.

Sünnikande koostamisel, kui lapse vanemad on abielus, tuleb kande tegemiseks pere-konnaseisuasutusele esitada: 1) meditsiiniasutuse tõend lapse sünni ja sünniaja kohta; 2) avaldaja isikut tõendav dokument; 3) avaldus, mille vormi saab kohapeal. Avalduse võivad esitada vanemad koos või üks vanematest. Avaldust üksinda esitades peab olema kaasas teise vanema lihtkirjalik nõusolek lapse nime suhtes. Kui abielu kestel sündinud või eostatud laps ei põlvne lapse emaga abielus olevast mehest, esitavad abikaasad sellekohase ühisavalduse.

Sünnikande koostamine, kui lapse vanemad ei ole abi-

elus, tuleb kande tegemiseks perekonnaseisuasutusele esita-da: 1) meditsiiniasutuse tõend lapse sünni ja sünniaja kohta; 2) avaldajate isikut tõendavad dokumendid; 3) lapse ema ja isa ühine kirjalik avaldus, mille vormi saab kohapeal ja mille nad isiklikult esitavad. Emana kan-takse sünnikandesse isik, kes on lapse sünnitanud ja isana isik, kes on lapse ema nõusolekul esita-nud isaduse omaksvõtu avalduse. Ühise avalduse võib esitada pe-rekonnaseisuasutusele juba enne lapse sündi, kui on alust arvata, et pärast lapse sündi võib see osutuda raskeks või võimatuks. Kui isaduse omaksvõtu avaldust ei saa isiklikult perekonnaseisu-asutusele esitada, võib esitada notariaalselt tõestatud avalduse.

Sünnikande koostamine, kui lapse ema ei ole abielus ja lapse põlvnemine isast ei ole kindlaks tehtud ega tuvastatud kohtu korras, tuleb kande tegemiseks perekonnaseisuasutusele esitada: 1) meditsiiniasutuse tõend lapse sünni ja sünniaja kohta; 2) aval-daja isikut tõendav dokument; 3) avaldus, mille vormi saab kohapeal. Lapse sünnikandesse kannet isa kohta ei tehta.

Lapsele nime andmisest

Lapsele antakse eesnimi vanemate kokkuleppel. Kok-kuleppe puudumisel otsustab lapse elukohajärgne valla- või linnavalitsus, kumma vanema pakutud eesnimi lapsele antak-se. Eesnimi võib koosneda kuni kolmest lahku kirjutatud nimest või kahest sidekriipsuga seotud nimest. Lapsele ei või panna eesnime, mis ei ole kooskõlas heade kommete ja tavadega, so-bimatu tähendusega nime ega perekonnanimega koos tekkiva sobimatu tähendusega nime. Nimeks ei või panna isiku soole mittevastavat eesnime, ka mitte teiseks või kolmandaks nimeks. Lapsele ei või nimeks panna üldtuntud isikunimena kasuta-tavat nime või selle lühendatud kuju, üldtuntud autori nime või teenistusnime, usutegelaste nimesid. Eesnime õigekirjutus peab vastama eesti keele õige-kirjutuse reeglitele, võõrkeelse eesnime kirjapilt peab vastama asjaomase keele õigekirjutuse reeglitele. Eesnimeks ei või an-da nime, mis sisaldab numbreid või mittesõnalisi tähiseid, suva-list tähekombinatsiooni, mida pole võimalik hääldada. Erandi võib nimeandmisel teha, kui lapsel või tema vanematel on oma kodakondsuse, peresuhe-te, rahvuskuuluvuse või muu-de asjaolude tõttu isiklik seos muukeelse nimetraditsiooniga ja nimi on sellele vastav.

Lapsele antakse vanemate perekonnanimi. Kui vanematel

on erinevad perekonnanimed, lepivad nad kokku, kumma vanema perekonnanimi lap-sele antakse. Vaidluse korral otsustab lapse elukohajärgne valla- või linnavalitsus, kumma vanema perekonnanimi lapsele anda. Kui üks vanematest on abiellumisel lisanud oma nime-le abikaasa perekonnanime, siis selliselt saadud kahest nimest koosnevat perekonnanime lap-sele anda ei saa. Valida tuleb üks perekonnanimedest.

Hooldusõigus ja selle määramine

Sünni registreerimisel määratakse lapse hooldusõigus. Hooldusõigus on vanema ko-hustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest. Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (isi-kuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. Isikuhooldus on hooldaja kohustus ja õigus last kasvata-da, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lap-se igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda.

Varahooldus hõlmab õigust ja kohustust valitseda lapse vara, muu hulgas last esindada. See ei välista lapse õigust seaduses sätes-tatud juhtudel vara iseseisvalt valitseda. Vanemad teostavad lapse suhtes ühist hooldusõigust ja täidavad hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu. Kui vanemad ei jõua ühist hooldusõigust teostades lapsele olulises asjas kokkuleppe-le, võib kohus vanema taotlusel anda selles asjas otsustusõiguse ühele vanemale. Otsustusõiguse üleandmise korral võib kohus otsustusõiguse teostamist piirata või panna seda teostavale vane-male lisakohustusi.

Kui vanematel ei ole või-malik hooldusõigust teostada, rakendab kohus lapse huvides asjakohaseid abinõusid. Vaja-

duse korral alustab kohus lapse suhtes eestkostja määramise menetluse. Omavahel abielus olevatel vanematel on oma lapse suhtes ühine hooldus-õigus. Kui lapse vanemad on omavahel abielus või abiellunud pärast lapse sündi, kantakse rahvastikuregistrisse andmed ühise hooldusõiguse kohta. Kui vanemad ei ole lapse sünni het-kel omavahel abielus, märgivad nad isaduse omaksvõtu aval-dust ja ema sellekohast nõusole-kut esitades, kas nad soovivad hooldusõigust teostada ühiselt või jätta hooldusõiguse ainult ühele vanemale.

Vanem võib last esindada üksinda, kui tal on lapse suhtes ainuhooldusõigus või talle on sel-les konkreetses asjas antud kohtu poolt üle otsustusõigus. Kui va-nem esindab last iseseisvalt, eel-datakse teise vanema nõusolekut. Alaealine vanem teostab lapse isi-kuhooldust koos seadusliku esin-dajaga, kui kohus ei ole tema teo-võimet vastavateks toiminguteks või tehinguteks laiendanud. Kui mees on andnud kirjaliku nõus-oleku abikaasa kunstlikuks vil-jastamiseks, loetakse laps temast põlvnevaks. Surnult sündinud lapse sündi ei registreerita. Sur-nult sündinud lapsele võib anda nime, kuid rahvastikuregistrisse seda ei kanta. Surnult sündinud lapsele eesnime andmine ei ole kohustuslik.

Leidlapse sünnikohaks märgitakse leidmise koht po-litseiasutuse tõendi alusesel, sünniajaks arvatav sünniaeg ter-vishoiuteenuse osutaja hinnan-gu alusel. Sünni tõendamiseks ei väljastata enam sünnitunnis-tust, vaid vormikohane sünni-tõend. Sünnikande koostamine ja esmase tõendi väljaandmine on riigilõivuvaba. Korudva sünnitõendi väljastamise eest tuleb tasuda riigilõivu 50 krooni (3.20 eurot).

LII LAANEMETSvallasekretär

Jätkub augusti Türi Rahvalehes

Muudatustest uues perekonnaseaduses

Toiduabi jagamisest puudustkan-natavatele peredeleTüri Vallavalitsuse sotsiaaltoetuste ja sotsiaalteenuste määramise ko-misjon arutas 14. juulil Eesti Punase Risti Järvamaa Seltsi kaudu Türi vallale saadetud toiduabi tasuta ühekordseks abiks jaotamise põhi-mõtteid.

Tänavu juulis saabus valda kokku 11 tonni spagette, 2,7 tonni jahu ja 7 tonni kaerahelbeid, mis ladustati Türile, Oissu ja Kabalasse. Komisjon otsustas ära jagada pool saabunud toiduvarudest, ülejäänu-ga püütakse puudustkannatavaid peresid toetada läbi aasta. Toiduabi õigustatud taotlejaks arvati kõik toimetulekutoetusest elatuvad pe-red, suured pered, töötuga pered, üksikvanemad ja üksikpensionärid, kelle eluasemekulud ja ravimikulud põhjustavad suuri väljaminekuid. Enamik nimetatud peredest on kantud Türi Vallavalitsuse sotsiaal-osakonnas toetuse saajate registritesse ja abi jaotamine toimub sa-maaegselt toimetulekutoetuse taotlemisega. Oisus ja Kabalas ei pea toiduabi taotlemiseks tegema muud, kui toiduabile teeninduspunkti järele minema, eelnevalt sotsiaaltöötajaga kokku leppides. Türil tuleb vallamajast sotsiaaltöötajalt võtta vastavalt oma pere suurusele ta-long, mille alusel Türi vanuritemajas väljastatakse toiduabi.

Pereliikme kohta jagatakse 5 kg spagette, 1 kg jahu ja 3 kg kaera-helbeid. Kellel ei ole olnud seni kontakte vallavalitsuse sotsiaalosa-konnaga, võiks juhinduda „rusikareeglist“: kui peale eluaseme- ja ravimikulu katmist jääb järele vähem kui 3000 krooni, võiks taotleda toiduabi. Siinjuures tuleb arvestada, et majanduslikult keerulist seisu tuleb ka dokumentaalselt tõestada.

PEETER KRUUSEMENTsotsiaalosakonna juhataja

Türi Vallavolikogu 30. juuni istungi kokkuvõte• Muutis Türi valla 2010. aasta eelarvet, põhimäärust ja valla jäätme-hoolduseeskirja ning valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendami-se kava aastateks 2007–2019.• Lubas AS-il Maves puurida Türi linna uue veehaarde põhjaveeva-rude hindamiseks seirepuuraugud vastavalt seirepuuraugu projektile T01, T02 ja T03. • Andis Türi Vallavalitsuse hallatavale asutusele Türi Kommunaal-asutusele kasutusse ja valdusse vallale kuuluvas hoones, aadressil Türi linn, Wiedemanni tänav 1, I korrusel asuva mitteeluruumi.• Koormas Türi linnas vallale kuuluva Tolli tänava kinnistu AS-i Starman kasuks isikliku kasutusõigusega seadmekapi ja kaablika-nali ehitamiseks, kasutamiseks, hooldamiseks, remontimiseks ja likvi-deerimiseks. Isiklik kasutusõigus seatakse 99 aastaks ja tasu eest.• Volitas Türi Vallavalitsust kui täitevorganit ja Türi Vallavalitsust kui ametiasutust täitma veeseaduse ja selle alusel antud õigusaktidega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse ning kohaliku omavalitsuse organi pädevuses olevaid ülesandeid.• Võttis vastu Türi valla terviseprofiili ja tegevuskava.• Kinnitas Türi Vallavolikogu 27. septembri 2006 määrusega nr 67 vastu võetud Türi valla arengukava aastateks 2007–2013 täitmise aruande.• Rahuldas E. Randsbergi vaide Türi Vallavolikogu 28. aprilli 2010 otsuse nr 36 „Ettepanek Türi vallas asuva vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusse andmise menetluse lõpetamiseks“ peale. Türi Valla-volikogu teeb Järva maavanemale ettepaneku kinnitada vaba põllu-majandusmaa nr 130 kasutusvalduse saajaks E. Randsbergi. • Määras Türi linnas põhihariduse omandamiseks ja koolikohustu-se täitmiseks linna põhikooli aadressiks Wiedemanni tänav 3a, Türi linn, Türi vald, ja üldkeskhariduse omandamiseks gümnaasiumi aad-ressiks Tolli tänav 62, Türi linn, Türi vald. • Tunnistas Türi Vallavolikogu 29. märtsi 2006 otsuse nr 80 „Türi valla elamute ja eluruumide sotsiaalelamuteks ja -korteriteks tunnis-tamine“ lõike 2 kehtetuks.• Lubas anda Türi Vallavalitsusel MTÜ-le Lõuna-Järvamaa Laste-abiühing otsustuskorras kümneks aastaks kasutusele Türi vallale kuuluva kinnistu, asukoht Türi vald Oisu alevik, Estonia puiestee 3. Kinnistu antakse kasutusele eesmärgiga luua Türi valda vanemliku hoolitsuseta lastele asenduskodu teenuse osutamiseks.• Ostab seoses Ida Regionaalne Maanteeameti renoveerimistöödega Türi-Arkma riigimaanteel ja selle käigus kergliiklustee rajamisega 10 maaüksust.• Võttis vastu Türi vallas avaliku vara ja korra kaitseks jälgimissead-mestiku paigaldamise, kasutamise ning andmete töötlemise ja jälgi-misseadmestikust avalikkuse teavitamise korra.• Muutis Türi Vallavolikogu 27. jaanuari 2010 otsust nr 6 „Türi valla haldusterritooriumil korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmise ava-liku konkursi eduka pakkumise tunnistamine ja korraldatud jäätme-veoks ainuõiguse andmine“ punkti 2.• Tunnistas Oisu Lasteaed „Kelluke“ 2009. aasta eelarve täitmise nõuetekohaseks ja väga heaks.

MAIRE PETTAITüri Vallavalitsuse personalispetsialist

Uus perekonnaseadus toob kaasa muudatused sünni registreerimisel ning lapsele nime andmisel. Erakogu



Pärnus toimusid üle-eelmisel nädalavahetusel Eesti noor-te meistrivõistlused ja eelmisel nädalavahetusel Eesti täiskasva-nute meistrivõistlused vibuspor-dis, lisaks leidsid Harjumaal aset ka vibu maastikulaskmise meist-rivõistlused.

Järvamaa Amburite Klubi laskurid saavutasid võistlustel hulgaliselt medalikohti.

Eesti noorte meistrivõistlus-tel noorte poiste plokkvibude klassis osalenud Karl-Hans Aasavelt saavutas esimese ja Caius Kand teise koha. Noorte tüdrukute plokkvibu klassis tuli Egle Vestrik teisele kohale. Tidettide (poisid) plokkvibu arvestuses tuli Priit Vestrik kol-mandale kohale.

Maastikulaskmise meistri-võistlustel oli Järvamaa Amburi-te Klubi (JAK) sportlased samuti heas võistlushoos. Meeste plokk-vibude klassis võitis Evert Ressar esikoha, olümpiavibu klassis tuli Guido Kitsingi kolmandaks ning juunioride olümpiavibude klassis oli võidukas Gert-Kardo Kitsingi.

Juulikuu eelviimasel nädala-vahetusel osalesid JAKi kaks

meeskonda plokkvibude klassis Eesti täiskasvanute MV-l. Esi-messe meeskonda kuulusid Evert Ressar, Ulvar Kuningas ja Leino Vint, teise meeskonna koosseisus osalesid Margus Tepner, Caius Kand ja Aleksander Kiskonen.

Võistkonnavõistluse esikoht

kuulus meie klubi esimesele meeskonnale, võit tuli Eesti rekordiga, milleks on 227 silma 240 võimalikust. Klubi teine meeskond saavutas võistlustel kolmanda koha.

Juuli lõpus osalevad Järva-maa Amburite Klubi viis

sportlast Saksamaal toimuvatel vibu maastikulaskmise maailma-meistrivõistlustel.

Türi valla rahval on võimalus vibuspordiga lähemalt tutvuda 14. augustil kell 11 Türi linna staadionil.

ULVAR KUNINGAS

sport

31.07 kell 11 Kontsert Türi kaubamaja ees. Esinevad Kabala vi-listlasorkester Kutter, segarahvatantsurühm Kaktus ja segarahva-tantsurühm Trapukas Prienaist (Leedu) (Türi Kultuurimaja, tel 385 7284).31.07 kell 15–17 Pärimustuba Kabala pargis – juhendab Sandra Suurkask (Kabala Rahvamaja, Katre Saar tel 5300 3987).31.08 kell 15, 16 ja 20.30 Ekskursioonid Kabala mõisas (Kabala Põhikool, Aili Roosa tel 5301 1824).31.07 kell 18 Kabala 44. Laulu- ja tantsupidu Kabala pargis, kell 17.30 rongkäik, kell 20.30 tantsuõhtu ansambliga Absolut-Lühis (Kabala Rahvamaja, [email protected] Katre Saar tel 5300 3987).

1.–31.08 Türi Muuseumis näitus “Mäng on väikese inimese töö” (Türi Muuseum, tel 385 7429).10.–31.08 Türi Kultuurimajas näitus “Viis aastat kartulitrükki”. Avamine 10.08 kell 15. (Türi Kultuurimaja tel 385 7284).6.08 kell 21 Veskisilla tantsuhallis Meie Mees ja Bläck Rokit suve-tuur “Eesti mees on tantsulõvi?”. Pilet eelmüügist 75.-, samal päeval

100.- (www.meiemees.ee).11.08 kell 20 Türi Kultuurimaja sisehoovis kontsert “Suveränd lau-lude ja reisilugudega” Laur ja Sadam. Tasuta. (Türi Kultuurimaja, tel 385 7284).12.08 kell 20 Türi lauluväljakul “Elmari Tantsuõhtu 2010”. Pilet 125.-, kuni 10a tasuta. (www.suvetuur.ee, Funtime Production OÜ, Riho Teinveld tel 5624 4200, Türi Kultuurimaja, tel 385 7284).13.–15.08 Kabala Rahvamajas V rahvusvaheline kartulitrüki festival (Katri Kuusk tel 5661 7210, www.printpotato.pri.ee). 13.–15.08 Motopidu Veskisillal. R kell 20 Bänd Freddy Tomingas & RIFF, L kell 12–14 Sõiduki-te kogunemine Türi kesklinnas, kell 14 motoparaad Türi-Väätsa-Paide-Veskisilla, kell 20 The Belka, Dunghill, Cookies, 2in1, (www.alempois.pri.ee, tel 5569 6293).14.08 kell 16 Kabala pargis Paide Huviteatri etendus “Mäeküla pii-mamees” Vihma korral rahvamajas. (Kabala Rahvamaja, Katre Saar tel 5300 3987).16.08 kell 10.30–15 Türi Kultuurimajas Verekeskuse doonoripäev (Türi Kultuurimaja, tel 385 7284).

21.08 kell 21 Türi laululaval välikino “Soome lahe õed”, “Tervitusi Nõukogude Eestist” Pilet 25.- (MTÜ Kinobuss, MTÜ Türi Avatud Noortekeskus, Sulo Särkinen tel 5308 8495).20.08 kell 21 Eesti taasiseseisvuspäevale pühendatud Türi järve-kontsert “Jaak Tuksam ja sõbrad”. Tasuta (Türi Kultuurimaja, tel 385 7284).22.08 kell 14 Türi Kultuurimaja suures saalis Eesti Muusikaõpeta-jate Sümfooniaorkestri suvekooli lõppkontsert. Tasuta. (Helen Ott, tel 5558 4969).23.08 kell 12 Balti keti 21. aastapäev. Lillede asetamine Balti keti kivi juurde Säreveres. (Türi Vallavalitsus).26.08 kell 21 Välikino Kabala laululaval. Lühifilmide kogumik “Seks ja surm” – “Veresidemed”, “Amatöörid”, “Must Peeter”, “Teine tulemine” Pilet 25.-27.–28.08 Eesti brassansamblite päevad Türil, 27.08 kell 17 kont-sert kaubamaja ees- Swingkompanii G7 Pärnust, kell 20 Türi Kul-tuurimajas nonstop-tantsuõhtu. (Türi Kultuurimaja, tel 385 7284).30.08 kell 21 Türi laululaval välikino Türi laululaval. ”Legend”, “Reis Saturnile” Pilet 25.-

kuhu minnaJUULI- JA AUGUSTIKUU ETTEVÕTMISED TÜRI VALLAS

www.tyri.ee

22. juunil korraldas Türi Spordi-klubide Liit koostöös Türi Ratta-poega jalgratturite maanteesõi-du. 2006. aastal alguse saanud paarissõidu võistlust on peetud kaks korda Türi–Väätsa–Reopa-lu Türi ringil, korra Türi–Arkma teel ning nüüd teist aastat järjest Parasi – Põikva teelõigul. Kahe-liikmelistel võistkondadel tuli läbida 16 kilomeetrit. Vaatamata kuumale ilmale oli stardis 15 paa-ri, neist 10 meie vallast. Võitjad selgusid viies erinevas võistlus-klassis. Absoluutselt kõige pare-

ma aja sõitsid välja meeste põhi-klassi võitjad Aivar Lagenõmm - Mart Laaniste Koerust. Võiduaeg 23.33 on ligi pool minutit kiirem nende eelmise aasta tulemusest. Teise koha võitsid selles vanuse-klassis türilased Alar Nõmmik ja Olavi Allase ajaga 26.52. Võist-luste üldarvestuses teise tule-muse ning vanuseklassis 40–49 kindla esikoha saavutasid meie ratturid Ivo Mölder – Aivo Sel-ge ajaga 26.21. Teise koha selles võistlusklassis sõitsid välja Vello Lillipuu – Raivo Kaasiku ajaga

26.48. Väga tubli sõidu tegid se-gavõistkondade arvestuse võitjad Terje ja August Albert, kelle aeg 26.33 oli üldarvestuses kolmas tulemus. Teise koha saanud Kris-ta Metsaotsa – Arved Mägi aeg 27.26 oli üldarvestuses seitsmes. Sisukat sõitu näitasid meie nais-ratturid. Ajaga 32.20 võitsid esi-koha Hele ja Evely Kaasiku. Teine koht kuulus ajaga 36.53 paarile Silvi Lukjanov – Marike Reedla. Meesveteranide vanusegrupi võit ajaga 28.25 läks Paide esindusele koosseisus Ott Kuldkepp – Vla-

dimir Pennert. Uskumatult tubli tulemuse selles grupis sõitis välja teise koha saavutanud paar Riho Kapp – Tambet Juhanson. Aeg 29.08 oli üldarvestuses kümnes tulemus, aga Tambet Juhansonil on vanust üle 80 aasta.

Meie rattavõistluse hooaeg jätkub 12. augustil Kõrgessaares toimuva rattakrossi seeriavõistlu-se 4. etapiga.

Rattavõistlusi Türil toetavad Türi Rattapood ning Kultuur-kapital.

MATI SADAM

Jalgrattureid kuumus ei heidutanud

Vibulaskurid saavutasid medalikohti

Jalgpallurid lõpetasid viigiga24. juulil toimus Türil Eesti jalgpalli II liiga lõuna-lääne tsooni Ke-vadringi viimane kohtumine, kus omavahel selgitasid parimat Türi Ganvix JK ja Tartu SK 10 Premium. Kohtumine lõppes 2:2 viigiga.

Vastase kunstliku suluseisu tekitamise viga andis esimese vära-va Türile ja teine Türi värav tuli kaitsja poolt mehe mahatõmba-mise eest. Türi meeskonnale tõid punktid Ergo Eelmäe ja Kristo Kiik,” rääkis meeskonna esindaja Vitali Gansen.

Gansen nentis kahjutundega, et paraku on sellel hooajal Türi meekonnal probleeme kokkusaamisega – peamiseks põhjuseks see, et paljud käivad Soomes tööl.

Ka pühapäevases mängus andis pallurite väsimus ja viie põhi-mängija puudumine tunda: vastane lõi 78. minutil ühe värava tagasi ja kümme minutit hiljem viigivärava.

Kahjuks lõpetas Türi Ganvix JK Kevadringi eelviimase koha-ga, olles kogunud üheksa punkti. “Selle põhjuseks on kindlasti meeskonna kokkusaamise probleem, näiteks kolmel kohtumisel käisime ainult 11 mängijaga, kellest pooled olid varumängijad,” mainis Gansen.

Järgmise, sügisringi esimese kohtumise peavad türilased 1. augustil kell 12, siis on vastaseks Rummu Dünamo meeskond. 8. augustil kell 12 aga minnakse vastamisi Viljandi JK Tuleviku pal-luritega. Mõlemad mängud peetakse Türi kergejõustikustaadionil.

3. augustil kell 18.45 toimub Türi kergejõustikustaadionil Eesti jalgpalli 1/32 finaali karikamäng, kus on vastamisi Paide Linnameeskond ja Viljandi JK Tulevik. Kohtumisest teeb teleüle-kande ka Kanal 14.

VITALI GANSEN

JAKi I meeskond koosseisus Leino Vint (vasakul), Evert Ressar ja Ulvar Kuningas saavutas Eesti MV plokkvibu klassis esikoha, püstitades ka uue Eesti rekordi. Erakogu

11TÜRI RAHVALEHT 30. juuli 2010

vana ja uus Türi vallas

Kunagise ühe rööpapaari asemel on nüüd samas kohas kuus paari raudteerööpaid; tossavaid auruvedureid pole Türil juba ammu nähtud. A. Soossoni maja on praegu küll alles, kuid täielikult rohelusse mattunud. Selles majas möödusid näitlejatar Silvia Laidla noorusaastad.

Türi, Kohtu 2, 72213, JärvamaaTelefonid: 387 9717, 5333 3152E-mail: [email protected] www.tyri.ee/rahvaleht

Peatoimetaja Merit Männi

Türi valla lehekülgede toimetajaSilvi Lukjanov

KorrektorAnne Viljat

Küljendaja Elin Kalda

Raamatupidaja Marge Tropp

Türi Arengu SA juhatuse liigeAuris Rätsep

Väljaandja Türi Arengu Sihtasutuswww.tyri.ee/tasa

Trükkija AS Kroonpress

Levitaja AS Eesti Post

Türi Rahvaleht ilmub iga kuu viimasel reedel (välja ar-vatud riiklikel pühadel) kõi-kidesse Türi valla postkasti-desse tasuta. Juhul, kui leht pole Teie postkasti jõudnud, andke sellest toimetusele tea-da, helistades telefonil 387 9717 või 5333 3152.

Muude kaebuste korral palume pöörduda: Auris Rätsep, e-mail [email protected], telefon 504 3000.

Türi Rahvaleht on tasuta saadaval ka Türi ja Paide in-fopunktides.

Lehe trükiarv on 4800 eksemplari ja lugejaid 10 000 inimest.

Kuulutuste ja reklaami vastuvõtt toimetuses või mei-li teel [email protected].

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selgu-se huvides toimetada ning lühendada.

Kaastöid ei honoreerita. Lehes ilmunud reklaamide ja kuulutuste sisu eest toimetus ei vastuta. Kaastööd ja ettepa-nekud lehe sisu kohta palume saata peatoimetajale.

U 1915 Avelinius Tõnisson

2010 René Viljat

Kitsarööpmeline reisirong Türile saabumas. Sellise suslaga kulus Tallinnast Viljandisse jõudmiseks ligi 9 tundi. Hetkel möödub rong Vainu tänav 23 majast, mis kuulus Anton Soossonile. Maja omanik oli Türil tuntud maalermeister ja kuulus mitmel korral Türi muusikapäevade juhtkonda dekoreerimise alal.

teated

Ostan vanu (enne 1945. aastat) õnnitluskaarte ning fotosid Eesti ja välismaa linnadest, küladest,inimestest ja sündmustest.

Fotograaf René Viljattel 525 8325

TEATED

Kütte-, vee- ja kanalisatsiooni-süsteemid, septikud. Projekt, paigaldus, hooldus. Garantii 5 aastat! www.avmterm.ee.Tel. 513 8314.

Ostan remontivajava ekskavaa-tori ja roomiktraktori (buldoose-riga). Pakkuda võib ka teisi vene päritolu masinaid, seadmeid ja haakeriistu. Tel 5078478e-mail [email protected]

Üürile anda garaaž Türil Anna-Haava tänaval. Tel 5343 9364.

TÜRI MAJANDUSGÜMNAASIUM

pakub võimalust täiendavateks sisseastumis-

katseteks 10. klassi majandus-, kunsti-

või spordisuunda.

Katsed toimuvad 26. augustil kell 10.Kaasa võtta 9. klassi

lõputunnistus!Täpsem info sisseastumis-

katsete kohta kooli kodulehe-küljel.

Jätkub õpilaste registreerimine avatavasse

gümnaasiumiklassi täiskasvanutele (10. klass)!Täpsem info ja a valduse

blankett kooli koduleheküljel (kooli astujale /

gümnaasiumiklassid täiskasvanutele)

Türi Vallavalitsus võtab tööle ARENDUSSPETSIALISTI

Tegevusvaldkonnad: Türi valla arengukava koostamine ja täitmise korraldamine, ettevõtlusprojektide koordinee-rimine, projektide koostamine ja juhtimine. Kandidaadilt eeldame: • kesk-eri või kõrgharidust;• projektide kirjutamise ja juhtimise oskust;• arvuti kasutamise oskust;• eesti keele oskust kõrgtasemel;• initsiatiivi, korrektsust, analüüsi- ja vastutusvõimet;• kasuks tuleb võõrkeele oskus, autojuhiloa olemasolu.

Tööaeg – täistö öaeg.Ametipalk alates 11 000 kroonist.Tööle asumise a eg esimesel võimalusel.

Kandideerimisavaldus, elulookirjeldus, haridust tõendavate dokumentide koopiad ja muud kandidaadi poolt oluliseks peetavad dokumendid esitada Türi Vallavalitsusele, aadressil Kohtu 2, Türi linn, 72213 või e-posti teel: [email protected].

Kandideerimisdokumentide esitam ise viimane tähtpäev on 12. august 2010.

Lisateave: personalispetsialist Maire Pettai telefonil 384 8272

Tänan südamest Türi kultuurimaja direktorit Üllet, Andrist, Avet ja “Uisapäisat”,

maavanem Tiina Orastet, vallavanem Aivo Prüsselit, Jaama kohvikut, pillimees Harri Eichenbaumi, Eesti

Ingeri Liidu ja teiste seltside esindajaid ja kõiki

kohalviibijaid, kes austasid mind minu juubeliüritusel.

Herta Preema


lugejaküsimus

MÜÜA ELAMUKRUNDIDMÜÜA ELAMUKRUNDID MÄEKALDA ELAMURAJOONMÄEKALDA ELAMURAJOON

SUURUSEGA ALATESSUURUSEGA ALATES

1100 M1100 M22HIND ALATES

199199 KROONI/M2

SISALDAB MAA HINDA JA KÕIKI KOMMUNIKATSIOONE, S.H.vesi, kanalisatsioon, sadevesi,

side, elekter, tänavavalgustus,

asfalteeritud teed, terviserada,

tiik.

KUTSU OMA SÕBER VÕI SUGULANEKUTSU OMA SÕBER VÕI SUGULANE

TÜRILE ELAMA!TÜRILE ELAMA!

www.maekalda.euwww.maekalda.eu

tel. 512 4236tel. 512 4236

BBNN

RONRO

BROBB

EEEE

BB

RIRIERIER

DUDTUDTUTT

DDD

NEER

BBONON

BRONBRBR

EE

BRBB

RIRIEERIEER

DUDTUDTUTT

D

EERIT

16. juunil avatud Türi lastepark kannab nüüdsest nime Muru-moori mängupark. Alates eel-misest nädalast kaunistab parki ka silt, kus on jäädvustatud nen-de laste käejäljed, kes osalesid mängupargi avaüritusel.

Nimesildi valmistas ja paigal-das Türi firma KÜ Kujundus.

Türi vallavalitsuse haljas-tusspetsialist Reelika Marrandi ütles, et käejälgi on kavas ko-guda ja seinale lasta kujundada ka edaspidi., näiteks lastepargis korraldavatel ettevõtmistel nagu lastekaitsepäev, aastapäev või muu temaatiline ettevõtmi-ne.

Selle kuu lugejaküsimus on: mitu käejälge on praegu laste-parki paigaldatud tahvlil?

Õigesti vastanute vahel loosime kaks Viru Folgi päevapiletit (väärtusega 650 krooni).

6.–8. augustini Käsmus toimuv Viru Folk pakub kolme päeva jooksul ülikaunis Käsmus mõnusat folgimeeleolu, mis täis head muusikat, luulet, fil-me, loenguid ja loodusmatku. Ja muidugi võimalusi merele sõita, kasvõi viikingilaevaga! Samuti pakub festival õdusaid hetki käsmulaste koduaedades koos värskete pannkookidee

ja suitsukalaga. Ning kindlas-ti ootamatuid kohtumisi nii vanade tuttavate kui kaugete ja eksootiliste külalistega. Peaesinejad on tänavugi põhja-ranniku festivalile kohaselt Põhjamaadest, Šotimaalt ja Ukrainast.

Vaata lisa www.virufolk.ee

Vastused paluma saata hilje-malt 4. augustiks meiliaadres-sile [email protected] või pos-

ti teel Türi, Kohtu 2, 72215, Türi Rahvaleht. Palume lisada ka oma telefoninumber!

Eelmise viktoriini õige vastus oli:Grilli- või barbecueahi peab hoonest asuma 5 meetri kau-gusel.

Auhinna võitis Kalle PentVõitja saab oma auhinna kätte Türi Infopunktist.

Lastepargi avapeol oli väikestel türilastel võimalus jäädvustada oma käejäljed, mis nüüdsest kaunistavad mänguväljakut. Merit Männi

Documents

30.07.2010 - Türi Rahvaleht